Kiri

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Sven Savi

Transpordiamet [email protected]

Teie 10.04.2026 nr 8-6/26/4725-1

Meie 08.05.2026 nr 6-2/26/6928-2

Arvamus riigiteede 24213 Kaavere – Leie tee

km 0,000 7,101 ja 24214 Laane tee km 0,065-

1,033 kruusatee remondi kohta

Teavitasite Keskkonnaametit, et Transpordiamet on kavandamas 2026 aastal Viljandi maakonnas riigitee 24213 Kaavere – Leie tee km 0,000-7,101 ja 24214 Laane tee km 0,065-

1,033 kruusateede remonti. Soovite Keskkonnaametilt tingimusi/sisendit, millega arvestada kruusateede remondi kavandamisel.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel ei jää kavandatava tegevuse ala kaitsealale, hoiualale, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndisse.

Kruusateede remondi kavandamisel tuleb arvestada järgnevaga:

1. Riigiteega 24213 Kaavere – Leie tee km 0,000-7,101 piirneval alal registreeritud Sosnovski

karuputke (Heracleum sosnowskyi) koloonia ID-ga VI358. Karuputke kolooniaid saab

vaadata Maa- ja Ruumiameti geoportaalis karuputke kaardirakendusest.

Karuputke leviku vältimiseks ei tohi karuputke kolooniate aladelt pärinevat pinnast alalt väljapoole teisaldada. Soovitatav on karuputke koloonia alale jäävat pinnast üldse mitte liigutada, et vältida sügavamal olevate seemnete kerkimist kõrgemale, mistõttu võivad need

idanema hakata. Kolooniate aladel ei tohi ka ajutiselt pinnast ladustada, kuna ladustatud pinnase mujale viimisega võib seemneid levitada. Kolooniad võib ka kinni katta kui seal on

vaja liikuda. Vältida tuleb masinatega sõitmist läbi karuputke kolooniates, kuna ratastega võib pinnases

olevaid seemneid edasi levitada. Juhul kui läbi koloonia sõitmine on vajalik, tuleb masinate rattad koloonia alalt lahkudes mehaaniliselt puhastada või koloonia enne mattidega kinni

katta (et pinnas ei jääks rehvide külge). Kui koloonia alal on siiski vältimatult vaja pinnast liigutada, tuleb enne ehitustööde algust

karuputke koloonias 30 cm sügavuselt kogu pinnas eemaldada ning rakendada üht järgnevatest alternatiividest:

• matta eemaldatud pinnas 2 m sügavusele tööobjektil kohta, kus pärast enam pinnasetöid ei teostata;

• kui matta pole võimalik, siis leida lähim teadaolev karuputke koloonia, leppida kokku maaomanikuga, et kolooniast võetud pinnase võib viia teise koloonia alale ja seal laiali

2 (4)

siluda. Selleks on vajalik enne ehitustöid Keskkonnaametiga see kokku leppida, et

võõrliigi koloonia teisaldamine toimuks korrektselt.

Tööde piirkonnas on ka mitmeid hävinud karuputke kolooniad1. Juhul, kui tehakse ka tee

muldkeha töid, tuleb ettevaatusest kontrollida, kas seal kasvab karuputke, ning mitte viia sellest kohast muldematerjale mujale.

Palume tööprojekti seletuskirja tuua välja leiukohas kehtivad piirangud ja kirjeldada,

mis meetodit kasutatakse, et vältida pinnase sattumist väljapoole kolooniaid.

2. EELISe andmetel on riigitee 24213 Kaavere – Leie tee km 0,000-7,101 lähedal

registreeritud mitmed III kaitsekategooria liikide leiukohad: harilik kärnkonn (Bufo bufo, EELIS kood KLO9113350, tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris, KLO9113718), rohukonn (Rana temporaria, KLO9113624, KLO9113628 ja KLO9113623) ning tiigikonn

(Pelophylax lessonae, KLO9113488 ja KLO9113487). Täpsed asukohad on näha Maa- ja Ruumiameti geoportaalis looduskaitse kaardirakenduses.

Leiukohas rakendub looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 4 kohaselt isendi kaitse. LKS § 55 lg-st 1 tulenevalt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine keelatud. LKS § 55 lg

6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud.

3. Riigitee 24213 Kaavere – Leie tee km 0,000-7,101 läheduses asuvad eraomandis oleval Käo

kinnistul (katastritunnus 32801:001:0288) vääriselupaigad VEP151028 ja VEP151013. Metsaseaduse § 23 lõige 4 sätestab, et vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu (edaspidi leping), mille alusel koormatakse

kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Kliimaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva Eesti looduse

infosüsteemi kantud vääriselupaiga kaitseks. Metsaseaduse § 23 lõige 5 sätestab, et isiklik kasutusõigus on riigi õigus kasutada kinnisasja vääriselupaiga kaitseks. Riigil on õigus vääriselupaigas keelata või piirata majandustegevust vääriselupaiga kaitse-eesmärgist

tulenevalt ja metsaomanik on kohustatud tagama vääriselupaiga säilimise.

VEP151028 ja VEP151013 kaitseks ei ole sõlmitud lepingut. Seadusest tulenevalt kui eraomandis oleval kinnistul ei ole vääriselupaikade kaitseks lepingut sõlmitud, siis puudub kinnistu omanikul kohustus vääriselupaika säilitada.

4. Riigitee 24213 Kaavere – Leie tee km 0,000-7,101 kulgeb üle Leie turbamaardla (maardla

registrikaardi nr 564) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokkide 2 ja 3. Kui tee ehitamise käigus toimub arvel oleva maavara eemaldamist looduslikust seisundist, siis maapõueseaduse (MaaPS) § 96 lg 3 kohaselt tuleb tee ehitamisel võetud maavara kohta,

mida tarbitakse sama kinnisasja piires, kust see võeti, esitada kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutamise õigust omaval isikul pärast maavara looduslikust seisundist

eemaldamist Keskkonnaametile teatis, milles kirjeldab: 1) eemaldatud maavara kogust ja kvaliteeti; 2) olemasoleva plaanimaterjali alusel kaevist tekitava tegevuse asukohta. Teatis tuleb esitada 30 päeva jooksul maavara looduslikust seisundist eemaldamisest. Ehitamisel

maapõues tehtavate tööde käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine, kui võõrandatava või tarbitava kaevise kogus on suurem kui 5000

kuupmeetrit, on lubatud ainult Keskkonnaameti loal (MaaPS § 97 lg 1).

5. Riigitee 24213 Kaavere – Leie tee km 0,000-7,101 alale jääb Leie oja (EELIS kood

VEE1020700). Leie oja kuulub pinnaveekogumite hulka vastavalt keskkonnaministri

1 Asukohti näeb Maa- ja Ruumiameti geoportaali karuputke kaardirakenduses.

3 (4)

16.04.2020 määruse nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja

territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ lisale 1. Leie (1020700_1) pinnaveekogumi 2024 aasta

koondseisund on halb2. Halb seisund on põhjustatud paisrajatistest ning varasemast kraavitamisest ning aeglasest veevoolust. Lisaks on kogumil on väga oluline

maaparandusmõju.

Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd3. Leie ojal veekaitsevöönd on 10 meetrit4. Paatsaare, Palkvere, Sepasoo,

Rõika ja Lalsi maaparandussüsteemi eesvooludel veekaitsevööndi ulatus on 1 meeter5. Kuna tegemist on ka maaparandussüsteemi eesvooludega, on vaja kaasata protsessi ka Maa- ja Ruumiamet.

Juhime tähelepanu, et veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veekaitsevööndi eesmärgiga ning looduskaitseseaduse §-s 34 sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega6. Samuti on veekaitsevööndis keelatud pinnase kahjustamine

ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet7 ning puu- ja põõsarinde raie veekogu rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud

maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks8. Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks nõusoleku saamise taotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu9. Projekteerimisel tuleb arvestada veekaitsevööndi eesmärke ning kavandada töid

veekaitsevööndis võimalikult vähe mõjutaval viisil. 6. Silla või truubi rajamiseks ei ole vaja ei keskkonnaluba ega veekeskkonnariskiga

registreeringut (VeeS § 196 lg 21 p 2 ning § 188 lg 1 p 12). Kui aga muudetakse

pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, on vajalik veeluba (VeeS

§ 187 p 17).

7. Et vältida projekti teostamisel kahjulikke mõjusid veekogule, tuleb:

• Tööde teostamise käigus maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut veekogus ning

töid teostada võimalusel madalveeperioodil. Soodsate tingimuste korral võib heljum

kanduda küllaltki kaugele. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks

tõkkekardinaid, settepüüdureid jms.

• Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse.

• Tööd katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete

levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal.

• Setete ja süvenduspinnase maismaale paigutamisel seda teha viisil, mis välistab nende

(tagasi) valgumise veekogusse.

• Kõikide veekogude puhul lähtuda sellest, et veekogu, kuhu truup ehitatakse (või kus

rekonstrueeritakse), peab pärast ehitustöid jääma võimalikult looduslikuks. See

2 Veekogumite koondseisund 2024.xlsx. 3 Veeseadus (edaspidi VeeS) § 118 lg 1. 4 VeeS § 118 lg 2 p 2. 5 VeeS § 118 lg 2 p 3. 6 VeeS § 119 p 5. 7 VeeS § 119 p 6. 8 VeeS § 119 p 2. 9 VeeS § 121 lg 4.

4 (4)

tähendab, et veekogus tuleb tagada võimalikult looduslik voolurežiim. Rajatis ei tohi

veevoolu aeglustada ega kiirendada. Soovitav mitte muuta ristlõiget kitsamaks.

• Rajatav truup ei tohi tekitada paisutust ega vee-elustikule rändetõket. Rajatis ei tohi

muuta veekogu põhja kõrgust. Vee-elustikule on parim looduslik põhi.

Palume kanda kõik eelpool nimetatud piirangutega alad tööprojekti asendiplaanile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse

juhataja keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5307 8913 (keskkonnakorraldus)

[email protected] Eike Tammekänd 5699 6334 (loodushoid)

[email protected]

Marek Paeküla 5460 0342 (vääriselupaigad) [email protected]

Marin Varblane 5692 7090 (maapõu) [email protected]

Valerija Svätskaja 5193 3976 (vesi) [email protected]