Kiri

Märgukiri Transpordiametile

1

08.05.2026

MÄRGUKIRI JA SELGITUSTAOTLUS

Sõidueksami hindamispraktika kohta asulavälisel teel sõiduki paiknemise hindamisel

Lugupeetud Transpordiamet

Pöördun Teie poole märgukirja ja selgitustaotlusega seoses sõidueksami hindamispraktikaga

olukordades, kus hinnatakse eksamineeritava sõiduki paiknemist asulavälisel teel.

Minuni jõudnud praktika järgi hinnatakse sõidueksam mittesooritatuks ka olukorras, kus

eksamineeritav sõidab asulavälisel teel teekattemärgistega tähistatud sõiduraja piirides, kuid ei

hoia igal hetkel ja iga teelaiendi või sõidutee laiema osa juures võimalikult paremale. Selline

hindamispraktika vajab minu hinnangul õiguslikku ümberhindamist ja ühtlustamist, sest see ei

arvesta piisavalt liiklusseaduse § 45 terviklikku regulatsiooni, tegelikku liiklusolukorda ega

sõidueksami hindamise eesmärki.

1. Õiguslik lähtekoht

Liiklusseaduse § 45 lõike 1 kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel

sõita sõiduraja piirides. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt tuleb asulavälisel teel sõita sõiduolusid

arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui

liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.

Märgin siin nüüd kollasega osad, mis on omavahel koosmõjus:

§ 45. Sõiduki asukoht sõites

(1) Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides.

(7) Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal,

ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.

Ja siit tuleb ka see, et asulavälisel teel, kui teekattel on märgistus, võib sõita sõiduraja piires.

Neid sätteid tuleb tõlgendada koostoimes, mitte ühte lõiget teisest eraldades. Liiklusseaduse § 45

lõige 7 ei saa olla sellise automaatse hindamispraktika alus, mille järgi muutub õigusvastaseks

igasugune sõitmine sõiduraja sees, kuid mitte sõidutee füüsiliselt võimalikult paremas servas.

Lõike 7 sõnastus sisaldab olulisi piiranguid: „sõiduolusid arvestades“, „võimalikult“ ja

„ohustamata teisi liiklejaid“. Need sõnad eeldavad konkreetse liiklusolukorra hindamist, mitte

mehaanilist paremale surumist.

Märgukiri Transpordiametile

2

Samuti tuleb arvestada, et liikluskorraldusvahend hõlmab ka teemärgiseid ning teemärgis hõlmab

teekattemärgist. Kui sõidutee on jaotatud teekattemärgistega sõiduradadeks, on juhil esmaseks

kohustuseks sõita oma sõiduraja piirides. Parema ääre lähedal paiknemise nõue ei saa tühistada

sõiduraja piirides sõitmise nõuet ega muuta sisutühjaks sõiduraja tähistust.

Seetõttu ei ole õiguslikult põhjendatud käsitada liiklusseaduse § 45 lõiget 7 absoluutse

kohustusena, mille järgi peab eksamineeritav iga teelaiendi, bussipeatuse tasku või sõidutee

laiema osa juures liikuma võimalikult paremale, sõltumata sellest, kas see on tegeliku

liiklusolukorra, tee seisundi või ohutuse seisukohalt vajalik.

2. Sõidueksamil tuleb hinnata tegelikku, mitte hüpoteetilist olukorda

Sõidueksami hindamise eesmärk on hinnata, kas juhikandidaat suudab iseseisvalt, ohutult ja

liiklusreegleid järgides liikluses osaleda. Hindamise aluseks peab olema eksami ajal tegelikult

toimunud tegevus ja tegelik liiklusolukord.

Seetõttu ei ole minu hinnangul põhjendatud hinnata sõidueksamit mittesooritatuks üksnes

hüpoteetilise põhjendusega, et kui keegi oleks soovinud mööduda, siis oleks juhikandidaat võinud

teda takistada. Kui eksami ajal ei olnud konkreetset liiklejat, keda juhikandidaat takistas, ei olnud

konkreetset ohuolukorda, ei olnud vajadust järsuks pidurdamiseks või ümberpõikeks ning sõiduk

paiknes tähistatud sõiduraja piirides, puudub objektiivne alus järeldada, et sõiduki paiknemine

iseenesest oli sellise raskusega puudus, mis õigustab eksami mittesooritatuks hindamist.

Sõidueksamil ei saa olla hinnatavaks elemendiks abstraktne „juhul kui“ või „mis siis kui“

olukord. Hinnang peab põhinema objektiivselt tuvastatavatel asjaoludel: tegelikul ohustamisel,

tegelikul takistamisel, liiklusreegli rikkumisel või sellisel korduval ja selgel oskuse puudumisel,

mis näitab, et isikut ei saa iseseisva juhina liiklusesse lubada.

3. Liigne paremale hoidmine ei ole alati ohutum

Praktikas ei ole põhjendamatult paremale hoidmine alati ohutum lahendus. On olukordi, kus kui

õppesõiduk või eksamisõiduk hoiab asulavälisel teel põhjendamatult paremale, võivad tagant

lähenevad juhid seda tõlgendada märguandena, et eesliikuv sõiduk aeglustab, peatub, annab teed

või loob ruumi möödasõiduks. Selle tulemusena võivad teised juhid alustada vasakult möödumist

olukorras, kus see ei ole vajalik ega ohutu.

Seega võib liigne paremale surutud paiknemine tekitada uue riski: see võib provotseerida

ebavajalikku möödasõitu, muuta eksamisõiduki liikumise teistele liiklejatele ebaselgemaks ning

vähendada liikluskäitumise prognoositavust. Ohutu sõit ei tähenda alati maksimaalset paremale

liikumist, vaid olukorrale vastavat, stabiilset, arusaadavat ja sõiduraja piirides püsivat paiknemist.

Juhikandidaati ei peaks karistama selle eest, et ta valib tähistatud sõiduraja sees stabiilse ja ohutu

paiknemise, kui sellega ei kaasne ühegi konkreetse liikleja takistamist ega ohustamist.

Märgukiri Transpordiametile

3

4. Teepeenar, teelaiend ja bussipeatuse tasku ei ole tavapärane sõidurada

Liiklusseaduse § 45 lõige 12 sätestab eraldi, et teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult

seaduses nimetatud erijuhtudel. See kinnitab, et parema ääre lähedal sõitmise kohustust ei saa

tõlgendada nii, et juht peab tavaliikluses liikuma teepeenrale või teelaiendisse, kui selleks puudub

liikluskorralduslik või liiklusolukorrast tulenev põhjus.

Sama põhimõte kehtib ka bussipeatuse taskute, laiendite ja muude teelaiendite kohta. Kui need ei

ole liikluskorralduse järgi ette nähtud üldiseks sõitmiseks, ei saa nende kasutamata jätmist

käsitada automaatselt liiklusreegli rikkumisena ega sõidueksami mittesooritamise alusena.

Eksamihindamise seisukohalt on oluline eristada kahte olukorda. Üks olukord on see, kus juht

paikneb põhjendamatult vasakul, takistab tegelikult teisi liiklejaid või loob ohu. Sellisel juhul

võib sõiduki paiknemine olla hindamisel oluline puudus. Teine olukord on see, kus juht sõidab

tähistatud sõiduraja piirides, hoiab stabiilset trajektoori, ei takista kedagi ning ei loo ohtu. Sellisel

juhul ei saa pelgalt asjaolust, et juht ei kasutanud iga võimalikku parempoolset laiendit, teha

järeldust, et sõidueksam tuleb hinnata mittesooritatuks.

5. Taotlus hindamispraktika ühtlustamiseks

Palun Transpordiametil hinnata ja vajadusel muuta sõidueksami hindamispraktikat selliselt, et:

• asulavälisel teel sõiduki paiknemist hinnataks terviklikult liiklusseaduse § 45 lõigete 1, 7 ja

12 koostoimes, mitte üksnes § 45 lõike 7 formaalse ja absoluutse tõlgenduse alusel;

• teekattemärgistega tähistatud sõidurajal sõitmist sõiduraja piirides loetaks üldjuhul

nõuetekohaseks, kui eksamineeritav ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning tema sõiduki

paiknemine on sõiduoludega kooskõlas;

• teelaiendi, bussipeatuse tasku, teepeenra või sõidutee laiema osa kasutamata jätmist ei

käsitataks automaatselt eksami mittesooritamise alusena, kui liikluskorraldusvahend või

tegelik liiklusolukord ei nõua sinna suundumist;

• sõidueksami negatiivne tulemus tugineks sellises olukorras selgelt tuvastatud objektiivsele

asjaolule: näiteks tegelikule liiklusreegli rikkumisele, teise liikleja ohustamisele, konkreetse

liikleja takistamisele, ebapiisavale külgvahele, põhjendamatule vasakule paiknemisele või

korduvale oskuse puudumisele;

• eksamineerijatele antaks ühtne juhis, et hindamisel ei piisa hüpoteetilisest põhjendusest „kui

keegi oleks tahtnud mööduda“ või „kui keegi oleks tulnud tagant“, vaid hinnang peab

põhinema eksami ajal tegelikult esinenud asjaoludel;

• Transpordiamet selgitaks kirjalikult, millisel õiguslikul alusel loetakse eksam

mittesooritatuks juhul, kui eksamineeritav sõidab asulavälisel teekattemärgistega tähistatud

teel oma sõiduraja piirides, ei takista ega ohusta kedagi, kuid ei liigu iga teelaiendi või

sõidutee laiema osa juures maksimaalselt paremale.

Märgukiri Transpordiametile

4

6. Kokkuvõte

Palun käsitada käesolevat pöördumist märgukirjana Transpordiameti sõidueksami

hindamispraktika ühtlustamiseks ja muutmiseks ning selgitustaotlusena kehtiva hindamispraktika

õigusliku aluse kohta.

Palun vastata, kas Transpordiamet peab õiguspäraseks praktikat, mille kohaselt hinnatakse

sõidueksam mittesooritatuks üksnes põhjusel, et eksamineeritav ei sõitnud asulavälisel teel igal

ajahetkel sõidutee võimalikult parema ääre lähedal, kuigi ta sõitis tähistatud sõiduraja piirides ega

tekitanud tegelikku ohtu või takistust. Kui asulavälisel teel paiknemise tõttu on eksameid

hinnatud mittesooritatuks, siis on tegelikult seda tehtud alusetult.

Minu hinnangul peab sõidueksami tulemus tuginema tegelikult tuvastatud liiklusolukorrale ja

objektiivsetele asjaoludele. Kui juhikandidaat sõidab oma sõiduraja piirides, ei ohusta ega takista

kedagi ning valib sõiduolusid arvestades ohutu paiknemise, ei ole pelgalt maksimaalselt paremale

mittehoidmine piisav alus eksami mittesooritatuks hindamiseks.

Hindamispraktikad peavad olema dünaamilised ja ajas arenevad.

Lugupidamisega

Priit Tamra

[email protected]

56466179

Viited

• Liiklusseadus, § 45: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023004?leiaKehtiv#para45

• Mootorsõidukijuhi eksamineerimise määrus, lisa 4:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1150/1202/5005/m50_lisa4.pdf

• Transpordiamet: teooria- ja sõidueksam: https://www.transpordiamet.ee/teooria-ja-

soidueksam

Märgukiri Transpordiametile

1

08.05.2026

MÄRGUKIRI JA SELGITUSTAOTLUS

Sõidueksami hindamispraktika kohta asulavälisel teel sõiduki paiknemise hindamisel

Lugupeetud Transpordiamet

Pöördun Teie poole märgukirja ja selgitustaotlusega seoses sõidueksami hindamispraktikaga

olukordades, kus hinnatakse eksamineeritava sõiduki paiknemist asulavälisel teel.

Minuni jõudnud praktika järgi hinnatakse sõidueksam mittesooritatuks ka olukorras, kus

eksamineeritav sõidab asulavälisel teel teekattemärgistega tähistatud sõiduraja piirides, kuid ei

hoia igal hetkel ja iga teelaiendi või sõidutee laiema osa juures võimalikult paremale. Selline

hindamispraktika vajab minu hinnangul õiguslikku ümberhindamist ja ühtlustamist, sest see ei

arvesta piisavalt liiklusseaduse § 45 terviklikku regulatsiooni, tegelikku liiklusolukorda ega

sõidueksami hindamise eesmärki.

1. Õiguslik lähtekoht

Liiklusseaduse § 45 lõike 1 kohaselt tuleb teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel

sõita sõiduraja piirides. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt tuleb asulavälisel teel sõita sõiduolusid

arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui

liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.

Märgin siin nüüd kollasega osad, mis on omavahel koosmõjus:

§ 45. Sõiduki asukoht sõites

(1) Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides.

(7) Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal,

ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.

Ja siit tuleb ka see, et asulavälisel teel, kui teekattel on märgistus, võib sõita sõiduraja piires.

Neid sätteid tuleb tõlgendada koostoimes, mitte ühte lõiget teisest eraldades. Liiklusseaduse § 45

lõige 7 ei saa olla sellise automaatse hindamispraktika alus, mille järgi muutub õigusvastaseks

igasugune sõitmine sõiduraja sees, kuid mitte sõidutee füüsiliselt võimalikult paremas servas.

Lõike 7 sõnastus sisaldab olulisi piiranguid: „sõiduolusid arvestades“, „võimalikult“ ja

„ohustamata teisi liiklejaid“. Need sõnad eeldavad konkreetse liiklusolukorra hindamist, mitte

mehaanilist paremale surumist.

Märgukiri Transpordiametile

2

Samuti tuleb arvestada, et liikluskorraldusvahend hõlmab ka teemärgiseid ning teemärgis hõlmab

teekattemärgist. Kui sõidutee on jaotatud teekattemärgistega sõiduradadeks, on juhil esmaseks

kohustuseks sõita oma sõiduraja piirides. Parema ääre lähedal paiknemise nõue ei saa tühistada

sõiduraja piirides sõitmise nõuet ega muuta sisutühjaks sõiduraja tähistust.

Seetõttu ei ole õiguslikult põhjendatud käsitada liiklusseaduse § 45 lõiget 7 absoluutse

kohustusena, mille järgi peab eksamineeritav iga teelaiendi, bussipeatuse tasku või sõidutee

laiema osa juures liikuma võimalikult paremale, sõltumata sellest, kas see on tegeliku

liiklusolukorra, tee seisundi või ohutuse seisukohalt vajalik.

2. Sõidueksamil tuleb hinnata tegelikku, mitte hüpoteetilist olukorda

Sõidueksami hindamise eesmärk on hinnata, kas juhikandidaat suudab iseseisvalt, ohutult ja

liiklusreegleid järgides liikluses osaleda. Hindamise aluseks peab olema eksami ajal tegelikult

toimunud tegevus ja tegelik liiklusolukord.

Seetõttu ei ole minu hinnangul põhjendatud hinnata sõidueksamit mittesooritatuks üksnes

hüpoteetilise põhjendusega, et kui keegi oleks soovinud mööduda, siis oleks juhikandidaat võinud

teda takistada. Kui eksami ajal ei olnud konkreetset liiklejat, keda juhikandidaat takistas, ei olnud

konkreetset ohuolukorda, ei olnud vajadust järsuks pidurdamiseks või ümberpõikeks ning sõiduk

paiknes tähistatud sõiduraja piirides, puudub objektiivne alus järeldada, et sõiduki paiknemine

iseenesest oli sellise raskusega puudus, mis õigustab eksami mittesooritatuks hindamist.

Sõidueksamil ei saa olla hinnatavaks elemendiks abstraktne „juhul kui“ või „mis siis kui“

olukord. Hinnang peab põhinema objektiivselt tuvastatavatel asjaoludel: tegelikul ohustamisel,

tegelikul takistamisel, liiklusreegli rikkumisel või sellisel korduval ja selgel oskuse puudumisel,

mis näitab, et isikut ei saa iseseisva juhina liiklusesse lubada.

3. Liigne paremale hoidmine ei ole alati ohutum

Praktikas ei ole põhjendamatult paremale hoidmine alati ohutum lahendus. On olukordi, kus kui

õppesõiduk või eksamisõiduk hoiab asulavälisel teel põhjendamatult paremale, võivad tagant

lähenevad juhid seda tõlgendada märguandena, et eesliikuv sõiduk aeglustab, peatub, annab teed

või loob ruumi möödasõiduks. Selle tulemusena võivad teised juhid alustada vasakult möödumist

olukorras, kus see ei ole vajalik ega ohutu.

Seega võib liigne paremale surutud paiknemine tekitada uue riski: see võib provotseerida

ebavajalikku möödasõitu, muuta eksamisõiduki liikumise teistele liiklejatele ebaselgemaks ning

vähendada liikluskäitumise prognoositavust. Ohutu sõit ei tähenda alati maksimaalset paremale

liikumist, vaid olukorrale vastavat, stabiilset, arusaadavat ja sõiduraja piirides püsivat paiknemist.

Juhikandidaati ei peaks karistama selle eest, et ta valib tähistatud sõiduraja sees stabiilse ja ohutu

paiknemise, kui sellega ei kaasne ühegi konkreetse liikleja takistamist ega ohustamist.

Märgukiri Transpordiametile

3

4. Teepeenar, teelaiend ja bussipeatuse tasku ei ole tavapärane sõidurada

Liiklusseaduse § 45 lõige 12 sätestab eraldi, et teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult

seaduses nimetatud erijuhtudel. See kinnitab, et parema ääre lähedal sõitmise kohustust ei saa

tõlgendada nii, et juht peab tavaliikluses liikuma teepeenrale või teelaiendisse, kui selleks puudub

liikluskorralduslik või liiklusolukorrast tulenev põhjus.

Sama põhimõte kehtib ka bussipeatuse taskute, laiendite ja muude teelaiendite kohta. Kui need ei

ole liikluskorralduse järgi ette nähtud üldiseks sõitmiseks, ei saa nende kasutamata jätmist

käsitada automaatselt liiklusreegli rikkumisena ega sõidueksami mittesooritamise alusena.

Eksamihindamise seisukohalt on oluline eristada kahte olukorda. Üks olukord on see, kus juht

paikneb põhjendamatult vasakul, takistab tegelikult teisi liiklejaid või loob ohu. Sellisel juhul

võib sõiduki paiknemine olla hindamisel oluline puudus. Teine olukord on see, kus juht sõidab

tähistatud sõiduraja piirides, hoiab stabiilset trajektoori, ei takista kedagi ning ei loo ohtu. Sellisel

juhul ei saa pelgalt asjaolust, et juht ei kasutanud iga võimalikku parempoolset laiendit, teha

järeldust, et sõidueksam tuleb hinnata mittesooritatuks.

5. Taotlus hindamispraktika ühtlustamiseks

Palun Transpordiametil hinnata ja vajadusel muuta sõidueksami hindamispraktikat selliselt, et:

• asulavälisel teel sõiduki paiknemist hinnataks terviklikult liiklusseaduse § 45 lõigete 1, 7 ja

12 koostoimes, mitte üksnes § 45 lõike 7 formaalse ja absoluutse tõlgenduse alusel;

• teekattemärgistega tähistatud sõidurajal sõitmist sõiduraja piirides loetaks üldjuhul

nõuetekohaseks, kui eksamineeritav ei ohusta ega takista teisi liiklejaid ning tema sõiduki

paiknemine on sõiduoludega kooskõlas;

• teelaiendi, bussipeatuse tasku, teepeenra või sõidutee laiema osa kasutamata jätmist ei

käsitataks automaatselt eksami mittesooritamise alusena, kui liikluskorraldusvahend või

tegelik liiklusolukord ei nõua sinna suundumist;

• sõidueksami negatiivne tulemus tugineks sellises olukorras selgelt tuvastatud objektiivsele

asjaolule: näiteks tegelikule liiklusreegli rikkumisele, teise liikleja ohustamisele, konkreetse

liikleja takistamisele, ebapiisavale külgvahele, põhjendamatule vasakule paiknemisele või

korduvale oskuse puudumisele;

• eksamineerijatele antaks ühtne juhis, et hindamisel ei piisa hüpoteetilisest põhjendusest „kui

keegi oleks tahtnud mööduda“ või „kui keegi oleks tulnud tagant“, vaid hinnang peab

põhinema eksami ajal tegelikult esinenud asjaoludel;

• Transpordiamet selgitaks kirjalikult, millisel õiguslikul alusel loetakse eksam

mittesooritatuks juhul, kui eksamineeritav sõidab asulavälisel teekattemärgistega tähistatud

teel oma sõiduraja piirides, ei takista ega ohusta kedagi, kuid ei liigu iga teelaiendi või

sõidutee laiema osa juures maksimaalselt paremale.

Märgukiri Transpordiametile

4

6. Kokkuvõte

Palun käsitada käesolevat pöördumist märgukirjana Transpordiameti sõidueksami

hindamispraktika ühtlustamiseks ja muutmiseks ning selgitustaotlusena kehtiva hindamispraktika

õigusliku aluse kohta.

Palun vastata, kas Transpordiamet peab õiguspäraseks praktikat, mille kohaselt hinnatakse

sõidueksam mittesooritatuks üksnes põhjusel, et eksamineeritav ei sõitnud asulavälisel teel igal

ajahetkel sõidutee võimalikult parema ääre lähedal, kuigi ta sõitis tähistatud sõiduraja piirides ega

tekitanud tegelikku ohtu või takistust. Kui asulavälisel teel paiknemise tõttu on eksameid

hinnatud mittesooritatuks, siis on tegelikult seda tehtud alusetult.

Minu hinnangul peab sõidueksami tulemus tuginema tegelikult tuvastatud liiklusolukorrale ja

objektiivsetele asjaoludele. Kui juhikandidaat sõidab oma sõiduraja piirides, ei ohusta ega takista

kedagi ning valib sõiduolusid arvestades ohutu paiknemise, ei ole pelgalt maksimaalselt paremale

mittehoidmine piisav alus eksami mittesooritatuks hindamiseks.

Hindamispraktikad peavad olema dünaamilised ja ajas arenevad.

Lugupidamisega

Priit Tamra

[email protected]

56466179

Viited

• Liiklusseadus, § 45: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023004?leiaKehtiv#para45

• Mootorsõidukijuhi eksamineerimise määrus, lisa 4:

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1150/1202/5005/m50_lisa4.pdf

• Transpordiamet: teooria- ja sõidueksam: https://www.transpordiamet.ee/teooria-ja-

soidueksam