Rahandusministri 22. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ muutmine

EELNÕU

04.05.2026

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Rahandusministri 22. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave

ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse § 2026 alusel.

Rahandusministri 22. detsembri 2022. a määruses nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja

liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Platvormihaldur võib piirduda müüja kohta teabe kogumisel müüja ees- ja perekonnanime

või ärinimega, kui müüja on käsitatav üksnes kolmanda riigi või jurisdiktsiooni residendina

ning platvormihaldur on tema isiku ja residentsuse kindlaksmääramisel tuginenud asjaomase

kolmanda riigi või jurisdiktsiooni tuvastusteenuse otsesele kinnitusele.“;

2) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui platvormihaldur tugineb müüja residentsuse kindlaksmääramisel liikmesriigi, Euroopa

Liidu, kolmanda riigi või jurisdiktsiooni tuvastusteenuse kaudu saadud otsesele kinnitusele,

käsitab platvormihaldur müüjat iga selle riigi või jurisdiktsiooni residendina, mille kohta

kinnitus saadi.“;

3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Teabeandja ei ole kohustatud edastama maksuhaldurile aruandlusega hõlmatud müüja

kohta § 2 lõike 1 ja § 3 lõike 1 alusel kogutavat teavet, kui ta tugineb müüja isiku ja tema

kõikide residentsuste kindlaksmääramisel liikmesriigi või Euroopa Liidu tuvastusteenuse

kaudu saadud otsesele kinnitusele. Sellisel juhul edastab teabeandja maksuhaldurile

aruandlusega hõlmatud müüja ees- ja perekonnanime või ärinime, tuvastusteenuse tunnuse ja

selle väljastanud liikmesriigi.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

1

EELNÕU

04.05.2026

Rahandusministri 22. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave

ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ muutmise määruse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga täiendatakse Rahandusministri 22. detsembri 2022. aasta määrust nr 67

„Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ (edaspidi

määrus), täpsustades erandeid, mis kaasnevad platvormihalduritele antud võimalusega

kasutada hoolsusmeetmete kohaldamisel tuvastusteenust.

Määrust ajakohastatakse seoses Nõukogu direktiiviga 2023/2226/EL1 ja OECD platvormialase

aruandluse mudeli uuenemisega seotud muudatustele. Tuvastusteenuse kasutamise võimalus ja

sellega kaasnevad erireeglid hoolsusmeetmete kohaldamisel on algselt paika pandud OECD

platvormialase teabevahetuse mudelis2. Samasisulises teabevahetuses on kokku lepitud ka

Euroopa Liidu maksustamisalase halduskoostöö direktiivi tasandil3.

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad Euroopa Liidu liikmesriikide platvormialast

teabevahetust. Nendes teabevahetuse võrgustikes on võrreldes OECD mudelreeglitega

sätestatud veidi erinevad reeglid.

Tuvastusteenuse kasutamise võimalus ja sellega seotud erireeglid on kehtestatud eelkõige

eesmärgiga halduskoormust vähendada. Kuna enamikes teabevahetuses osalevates riikides,

sealhulgas Eestis, praegu tuvastusteenust ei kasutata tehakse määruse muudatused tulevikku

vaatavana andes võimaluse neid erisusi vajadusel rakendada. Praegu on Euroopa Liidu

liikmesriikidest tuvastusteenus kasutusel ainult Taanis. Teenuse eesmärk on lihtsustada

platvormihaldurite jaoks platvormil tegutsevate isikute isikusamasuse tuvastamist. Seda

tehakse läbi unikaalse koodi, mille põhjal kohalik maksuamet isiku tuvastada suudab.

Platvormialase teabevahetuse kontekstis saab platvormihaldur tuvastusteenuse kasutamisel

maksuhaldurile edastada platvormil tegutsevate müüjate kohta vähem teavet.

Maksustamise valdkonnas on optimaalse halduskoormuse hoidmine oluline, et tagada õiglane

maksukoormuse jagunemine. Kuna tuvastusteenust Eestis veel ei kasutata siis ei mõjuta

määruses tehtud muudatused halduskoormust.

1 Nõukogu direktiiv 2023/2226/EL, millega muudeti maksustamisalase halduskoostöö direktiivi 2011/16/EL:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023L2226. 2 Model Rules for Reporting by Platform Operators with respect to Sellers in the Sharing and Gig Economy:

https://www.oecd.org/en/topics/sub-issues/international-tax-compliance-policies-and-best-practices/model-

reporting-rules-for-digital-platforms.html. 3 Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi 2011/16/EL konsolideeritud versioon: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02011L0016-20260101.

2

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialistid Artur Lundalin ([email protected]; 5885 1321) ja Kevin Kassihin

([email protected]; 5833 1868).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]; 5885 1493). Eelnõu toimetas

keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]; 5303

2849).

1.3 Märkused

Eelnõuga muudetakse määrust redaktsioonis RT I, 08.05.2024, 9.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 eemaldatakse määruse § 4 lõikest 1 viited liikmesriigi ning Euroopa Liidu

tuvastusteenusele, st edaspidi kohaldub kõnealune säte vaid juhul, kui müüja on käsitatav

üksnes kolmanda riigi või jurisdiktsiooni residendina ja platvormihaldur on tema isiku ja

residentsuse kindlaksmääramisel tuginenud asjaomase kolmanda riigi või jurisdiktsiooni

tuvastusteenuse otsesele kinnitusele.

Direktiiv 2021/5144 võimaldas platvormihalduritel jätta müüjate kohta kogumata teatud

komplekti infot, kui platvormihaldur kasutas tema isiku ja residentsuse tuvastamiseks

liikmesriigi või Euroopa Liidu tuvastusteenust. Ülevõetav direktiiv 2023/2226 aga eemaldab

sellise võimaluse, st edaspidi on platvormihaldurid kohustatud koguma müüjate kohta

tervikliku andmestiku isegi siis, kui nende isiku ja residentsuse kindlaksmääramisel tuginetakse

liikmesriigi või Euroopa Liidu tuvastusteenusele. Küll aga ei ole platvormihaldurid sellisel

juhul kohustatud edastama tervet andmestikku maksuhaldurile (vt selle kohta eelnõu punkt 3).

Ülevõetava direktiivi 2023/2226 põhjenduspunktis 34 on välja toodud, et liikmesriikidel, kes

soovivad seda moodust tuvastamiseks kasutada, peaks olema lubatud seda teha, tingimusel et

see ei mõjuta selliste teiste liikmesriikide teabe voogu ja kvaliteeti, kes kõnealuseid

tuvastusteenuseid ei kasuta. Seega ei tohiks tuvastusteenuste kasutamine mõjutada

hoolsusmeetmeid ega teabe kogumise nõudeid, mistõttu tuleb kogu aruandlusega hõlmatud

teavet siiski koguda, kuid seda ei pea täies ulatuses maksuhaldurile esitama.5

OECD mudelreeglid6 aga muutunud ei ole, st need lubavad jätkuvalt tuvastusteenuse

kasutamisel vähendada kogutava teabe hulka. Sellel põhjusel ei ole võimalik määruse § 4 lõiget

1 täielikult kehtetuks tunnistada, ehk edaspidiselt rakendab määruse § 4 lõige 1 vaid OECD

mudelreeglite vastavasisulist sätet (Osa II, B3).7

4 Nõukogu direktiiv 2021/514/EL, millega muudeti maksustamisalase halduskoostöö direktiivi 2011/16/EL:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/ALL/?uri=CELEX:32021L0514 5 Vt joonealune märkus nr 1. 6 Eesti on küll OECD mudeli kohase mitmepoolse kokkuleppe allkirjastanud, kuid pole seda veel rakendama

hakanud. 7 Vt joonealune märkus nr 2.

3

Ülevõetavas direktiivis 2023/2226 kirjeldatakse tuvastusteenust elektroonilise protsessina,

mille liikmesriik või liit teeb aruandvale platvormihaldurile tasuta kättesaadavaks, et teha

kindlaks müüja isikusamasus ja maksuresidentsus. Sellise teenuse kasutamine pole maailmas

veel levinud, samuti pole seda rakendatud ka Eestis. Ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina pakub

Taani digiplatvormide jaoks oma riigi kodanike isikusamasuse tuvastamiseks riiklikku

tuvastusteenust. Seda võivad kasutada kõik Taanis tegutsevad (teenuseid pakkuvad)

platvormihaldurid, kes sõlmivad kliendisuhteid Taani residentidega ning kes on Taanis

aruandekohustuslikud. Tuvastusteenuse kaudu genereerib platvormi kasutaja endale unikaalse

koodi, mille abil suudab Taani maksuhaldur hiljem tema isiku tuvastada. Seda koodi

käsitletakse Taani TIN-i ehk maksukohustuslase registreerimiskoodina.

Seoses tuvastusteenuse kasutamise võimaldamisega on vaja muuta ka juba kehtivaid

platvormihaldurite aruandlusreegleid, kus on tuvastusteenuse kasutamise tingimused

sõnastatud puudulikult. See annab võimaluse tulevikus ka Eestil tuvastussüsteemi rakendada ja

platvormidele alternatiivi seda kliendi tuvastamisel kasutada.

Eelnõu punktiga 2 korrigeeritakse määruse § 7 lõike 2 sõnastust, st eemaldatakse sõnaselge

viide määruse § 4 lõikele 1. Muudatus on tingitud eelnõu punktist 1.

Nimelt, edaspidiselt reguleerib määruse § 4 lõige 1 üksnes OECD mudelreeglites mainitud

tuvastusteenust, ent määruse § 7 lõike 1 kohaldamisala peab hõlmama nii OECD mudelreeglid

kui ka halduskoostöö direktiivi. Teisisõnu, kui viide praegusel kujul säilitada, siis tekib olukord,

kus müüja residentsuse kindlaksmääramisel saab tugineda üksnes kolmanda riigi või

jurisdiktsiooni tuvastusteenusele, kuid halduskoostöö direktiivi kohaselt tuleb tagada võimalus

kasutada residentsuse tuvastamiseks ka liikmesriigi või Euroopa Liidu tuvastusteenust.

Seega eemaldatakse normist paragrahvi täpsusega viide ning sätestatakse sõnaselgelt, et

residentsuse kindlaksmääramisel on võimalik tugineda liikmesriigi või Euroopa Liidu või

kolmanda riigi või jurisdiktsiooni tuvastusteenusele.

Eelnõu punktiga 3 vähendatakse teabeandjalt maksuhaldurile esitatava teabe hulka platvormil

tegutseva müüja kohta, kui tuginetakse müüja isiku ja residentsuse kindlaksmääramisel

liikmesriigi või Euroopa Liidu tuvastusteenuse kinnitusele. Muudatus puudutab Euroopa Liidu

liikmesriikide vahelist platvormialast teabevahetust, kehtestades OECD teabevahetusest veidi

erinevad reeglid. Sätte sisu tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2023/2226, mille järgi peab

tuvastusteenust kasutades siiski koguma laiemat teavet, kuid teabe esitamisel saab piirduda

vähema hulga andmetega.

Tuvastusteenusele tuginedes tuleb esitada isiku ees- või ärinimi, tuvastusteenuse tunnus ja selle

väljastanud liikmesriik.

Varasemast erinevalt ei pea tuvastusteenuse kinnitusele tuginemisel platvormihaldur enam

esitama, kuid siiski koguma füüsilisest isikust müüja kohta:

- elukoha aadressi;

- isikukoodi või muud maksukohustuslase numbri ja selle väljastanud riigi, nende puudumisel

sünniriigi;

- käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit; ja

- sünnikuupäeva.

Samal tingimusel ei pea juriidilisest isikust müüja puhul esitama:

- registrijärgset aadressi;

4

- maksukohustuslasena registreerimise numbrit või selle ekvivalenti ja selle väljastanud riiki;

- käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit;

- äriregistri koodi; ja

- Euroopa Liidus asuva püsiva tegevuskoha andmeid ja asukohariiki.

Selleks, et hõlbustada Taanis aruandekohustuslike teabeandjate halduskoormust, lubab direktiiv

koguda neil oma klientidelt maksukohustuslase registreerimisnumbrina Taani tuvastussüsteemi

koodi. Samas ei vabasta tuvastussüsteemi olemasolu ja selle kasutamise õigus teabeandjat

üldiste hoolsusmeetmete kohaldamisest oma klientide residentsus(t)e tuvastamiseks. Isikul võib

olla teabevahetuse kontekstis residentsus erinevates riikides ning kõik võimalikud

residentsused tuleb tuvastada. Seega ettevõtja jaoks on oluline teada, et Taani residendi puhul

tuleb kasutada TIN-i ekvivalendina Taani riikliku tuvastussüsteemi koodi nagu Eestis on TIN-

i ekvivalendina kasutusel isikukood või äriregistri number/kood.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega

Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2023/2226/EL, millega muudetakse direktiivi

2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta. Direktiiv on peamiselt üle võetud

maksualase teabevahetuse seadusega, kuid tuvastusteenuse kasutamisega seotud erisusi tuleb

reguleerida määruses. Määruses sätestatakse platvormihalduritele reeglid, mis puudutavad

muuhulgas hoolsusmeetmeid ja teabe esitamist, mille kohaldamisega kaasnevad erisused

tuvastusteenuse kasutamisel.

5. Määruse mõjud

5.1 Mõju platvormihaldurile

Sihtrühm. Platvormihaldur on maksualase teabevahetuse seaduse kohaselt juriidiline isik või

õiguslik moodustis, kes sõlmib müüjaga lepingu platvormi või selle osa müüjale kättesaadavaks

tegemiseks8. Siinkohal peetakse platvormidena silmas erinevaid veebikeskkondi, mille

vahendusel saab isik müüa erinevaid kaupu või teenuseid ja seeläbi tulu teenida. Eestis on

sellisteks platvormideks näiteks Bolt, Stebby, Kaup24.ee ja mitmed teised. Sellist platvormi

haldav isik ehk platvormihaldur on kohustatud platvormil tegutsevate müüjate ja nende

teenitud tulu kohta Maksu- ja Tolliametile teavet esitama. Küll aga pole Eesti

platvormihalduritel praegu veel tuvastusteenuse süsteemi kasutamise võimalust. Sihtrühm

puudub.

Mõju ulatus. Kui platvormil tegutseva müüja isikuandmete kinnitamisel kasutatakse

tuvastusteenust siis väheneb platvormihalduri jaoks müüja kohta esitatava teabe hulk.

Tuvastusteenust ei kasutata Eestis ega teistes Euroopa Liidu liikmesriikides peale Taani. Selle

kasutamise võimalus hoolsusmeetmete kohaldamisel toodi direktiivi eelkõige eesmärgiga

vähendada platvormide halduskoormust. Tuvastusteenuse kasutamisest tingitud erandid on

loodud pigem tulevikku vaatavana, juhuks kui liikmesriigid seda laiemalt rakendava hakkavad.

Käesoleval ajal mõju puudub.

8 Maksualase teabevahetuse seadus § 2023 lg 1: https://www.riigiteataja.ee/akt/102052024009?leiaKehtiv

5

Mõju avaldumise sagedus. Platvormihaldurid esitavad Maksu- ja Tolliametile nõutud teavet

möödunud aasta kohta iga järgneva aasta 31. jaanuaril. Andmeid tuleb koguda aga jooksvalt

kogu aasta vältel, kuid tuvastusteenust kasutades oleks platvormihalduril võimalik platvormil

tegutsevate müüjate kohta vähem andmeid edastada. Praegu ei ole Eestis loodud või loomisel

tuvastusteenuse süsteemi, mistõttu seda kasutada ei saa. Mõju ei avaldu.

Ebasoovitavate mõjude risk. Ebasoovitavaid mõjusid pole.

5.2 Mõju müüjale

Sihtrühm. Müüja on platvormialase aruandluse kontekstis isik, kes on platvormil registreeritud

ja tegeleb platvormil aruandekohustusega hõlmatud tegevusega, mis võib olla mõni

järgnevatest tegevustest:

1) kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmine;

2) aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine;

3) asja võõrandamine;

4) transpordivahendi rendile või üürile andmine.

Seega kuuluvad sihtrühma nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kes on ennast tuvastusteenuse

abil identifitseerinud ja selliste tegevustega platvormidel tulu teenivad ning kelle kohta

platvormihaldurid teavet esitavad. Platvormidele konto tegemisel pole uutel müüjatel aga

võimalik veel Eestis tuvastusteenust enda identifitseerimiseks kasutada. Sihtrühm puudub.

Mõju ulatus. Kui tuvastusteenust Eestis kasutataks avalduks müüjale mõju platvormile konto

loomisel. Seda tehes suunataks ta maksuhalduri veebilehele ja peale isikutuvastust tagasi

platvormile koos unikaalse identifitseerimiskoodiga, mida maksuhaldur saab hiljem müüja

tuvastamiseks kasutada. Tuvastusteenuse kasutamisest tulenevatel ja platvormihalduritele

suunatud teabevahetuse erireeglitel oleks müüjatele passiivne mõju, kuna nemad

teabevahetuses vahetult ei osale. Praegu ei ole Eestis loodud tuvastusteenuse kasutamise

võimalust. Seetõttu mõju veel ei ole.

Mõju avaldumise sagedus. Müüja jaoks mõjutaks tuvastusteenuse kasutamine otseselt ainult

platvormile konto loomise protsessi. Passiivne teabevahetusest tingitud mõju avalduks kord

aastas kui platvormihaldur edastab müüjaga seotud andmeid maksuhaldurile. Vahetut

kokkupuudet müüjal siiski teabevahetusega pole. Mõju avaldumise sagedus oleks

tuvastusteenuse kasutamisel väike. Kuna Eestis tuvastusteenust ei kasutata siis sellist mõju ei

avaldu.

Ebasoovitavate mõjude risk. Ebasoovitavaid mõjusid pole.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega eraldi kulusid ei kaasne, sest tuvastusteenuse süsteemi veel Eestis ei

kasutata ega plaanita lähiaastatel kasutusele võtta. Seetõttu on praegu keeruline tuvastusteenuse

süsteemi loomise ja rakendamisega seotud potentsiaalseid kulusid prognoosida.

7. Määruse jõustumine

6

Määrus on planeeritud jõustuma üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile ning Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu ja käesolev seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Bolt Operations OÜ-le, Wolt Eesti OÜ-le, Allepal OÜ-le ja DLB Trading OÜ-

le.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministri määruse nr 67

muutmise määruse

kooskõlastamine ja arvamuse

avaldamine

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri 22. detsembri 2022.

aasta määruse nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise platvormihalduri

registreerimise kord“ muutmise määruse eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude

infosüsteemis (EIS).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Platvormide määruse EN

2. Platvormide määruse SK

Kevin Kassihin 5833 1868

[email protected]

Meie 12.05.2026 nr 1.1-10.1/2086-1

2

Lisaadressaadid:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Bolt Operations OÜ

Wolt Eesti OÜ

AllePal OÜ

DLB Trading OÜ

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium