| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-3/1288-4 |
| Registreeritud | 13.05.2026 |
| Sünkroonitud | 14.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-3/24/95 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Anne Martin (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Teile on saadetud Kliimaministeeriumi dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument pealkirjaga
"Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu asukohavaliku otsuse ja KSH aruande eelnõude kooskõlastamine märkustega", mis on registreeritud 11.05.2026 numbriga 7-15/26/1421-3.
Lugupidamisega
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
telefon 626 2802
[email protected]
www.kliimaministeerium.ee
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 09.04.2026 nr 13-3/1288-1
Meie 11.05.2026 nr 7-15/26/1421-3
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu asukohavaliku otsuse ja KSH aruande
eelnõude kooskõlastamine märkustega
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas planeerimisseaduse § 37 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi
eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud. Kliimaministeerium pikendas 08.05.2026 kirjaga nr 7-15/26/1421-2 kooskõlastamise tähtaega 15. maini 2026. Kliimaministeerium kooskõlastab materjalid järgmiste märkustega arvestamisel.
Mõju hindamise aruande peatükis 5.5. on müra sihtväärtus defineeritud kui suurim lubatud
müratase uute üldplaneeringutega aladel. Juhime tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seadust on müra sihtväärtuse osas muudetud ning alates 20.04.2026 kehtiva redaktsiooni § 56 lõike 2 punkti 2 kohaselt on müra sihtväärtus piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade
elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume aruannet täpsustada.
Peatükk 7.8. käsitleb merevee kvaliteeti. Palume Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi seisundihindamise aluseks võtta Keskkonnaagentuuri koostatud ajakohane pinnaveekogumite seisundiinfo1 ning märkida seisundihindamise kirjelduses Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi
ökoloogilise seisundi hindamise tulemus (mitte ökoloogiline potentsiaal).
Peatükis 7.8.4. kajastatud ehituseelse seire osasse tuleks veekvaliteedi asemel lisada põhjasetete proovivõtt saasteainete sisalduse määramiseks. Liivi lahe veekvaliteeti seiratakse ka riikliku seire raames ning arvestades selle kiiret muutlikkust, ei annaks selle täiendav ehituseelne seire olulist
täiendavat infot. Samas rõhutame, et hüdroloogiliste ja -dünaamiliste tingimuste seire on kindlasti ehituseelse seirena vajalik. Peatükis 7.8.2.1. on viidatud, et merekaabli trassikoridoride
rannikulähedasest osast pole setteproove võetud, kuid arvatakse, et jääkreostust ei esine. Siiski on see analüüsidega kinnitamata ning leiame, et muutuva veekvaliteedi seiramise asemel oleks eeluuringus asjakohasem läbi viia setteuuring (arvestades süvendustööde ja kaadamiste mahte),
milles tuleks määrata nii HELCOMi süvendamise ja kaadamise juhendis kui keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 282 toodud nende saasteainete sisaldus, millele on kehtestatud piirväärtus
põhjasetetes. Seejuures keemilised analüüsid tuleks teha süvendatava settematerjali vertikaalsest
1 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv
koguulatusest, mitte vaid ülemisest 0–5 cm kihist. Ühtlasi selguks selle raames ka setete tegelik
granulomeetriline koostis, millest omakorda oleneb süvendustööde käigus tekkiva heljumi hulk.
Samas peatükis 7.8.2.1. on viidatud, et ekspert pole pidanud vajalikuks trassikoridorides teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid ning vajalikuks peetakse vaid ehitusgeoloogilisi uuringuid, mille käigus võib siiski selguda põhjasetete reostatus. Leiame, et kulutõhusam ja otstarbekam
oleks trassikoridoride setteuuring siiski juba eelnevalt ära teha, sest aruandes toodud eelduslike arvutuste tõesust heljumi tekke ja leviku kohta ei saa täpsemate andmete puudumisel
usaldusväärselt hinnata, kuivõrd geoloogiline ehitus on meretuulepargi alal ja kaldalähedastes tingimustes (tuulepargist maismaale viivates kaablitrassikoridorides) erinev.
Peatükis 7.9. soovitame rannikuprotsesside puhul pöörata tähelepanu ka jääoludele: kas ajalooliselt on trassikoridoride piirkonnas esinenud nt rüsijää teket, mis võiks teatud oludes (merelt
maismaale tuleku kohtades) kaablit ohustada või kahjustada. Peatükis 7.12.1. tuleks merepõhja elupaikade puhul käsitleda ka EL otsekohalduva looduse
taastamise määruse3 (EL 2024/1991) II lisas toodud asjakohaste mereelupaigatüüpide esinemist trassikoridorides ning nende kao ja häiringute võimalikku määra ehitustöödest tulenevalt .
Elupaikade kao ja häiringute läviväärtused on EL tasandil kokku lepitud merestrateegia raamdirektiivi raames, vaadata täpsemalt Komisjoni teatise C/2024/20784 lisas toodud läviväärtusi D6C4 (elupaiga kadu) ja D6C5 (kahjulik mõju elupaikadele). Neid läviväärtusi kasutatakse ka
looduse taastamise määruse elupaikade kadude ja häiringute hindamise puhul, et tuvastada elupaikade taastamisvajadust, kui nende seisund on halvenenud või kaod lubatust suuremad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Kuldar Leis
energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister
Annika Mikomägi, 626 2899, [email protected]
Eda Andresmaa, 626 2987, [email protected] Rasmus Pruus, 625 3404, [email protected]
Rainer Persidski, 626 2973, [email protected]
3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401991&qid=1723786599665 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202402078
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 09.04.2026 nr 13-3/1288-1
Meie 11.05.2026 nr 7-15/26/1421-3
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu asukohavaliku otsuse ja KSH aruande
eelnõude kooskõlastamine märkustega
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas planeerimisseaduse § 37 lõike 1 alusel Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi
eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud. Kliimaministeerium pikendas 08.05.2026 kirjaga nr 7-15/26/1421-2 kooskõlastamise tähtaega 15. maini 2026. Kliimaministeerium kooskõlastab materjalid järgmiste märkustega arvestamisel.
Mõju hindamise aruande peatükis 5.5. on müra sihtväärtus defineeritud kui suurim lubatud
müratase uute üldplaneeringutega aladel. Juhime tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seadust on müra sihtväärtuse osas muudetud ning alates 20.04.2026 kehtiva redaktsiooni § 56 lõike 2 punkti 2 kohaselt on müra sihtväärtus piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade
elukeskkonna parendamiseks või säilitamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume aruannet täpsustada.
Peatükk 7.8. käsitleb merevee kvaliteeti. Palume Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi seisundihindamise aluseks võtta Keskkonnaagentuuri koostatud ajakohane pinnaveekogumite seisundiinfo1 ning märkida seisundihindamise kirjelduses Liivi lahe kirdeosa rannikuveekogumi
ökoloogilise seisundi hindamise tulemus (mitte ökoloogiline potentsiaal).
Peatükis 7.8.4. kajastatud ehituseelse seire osasse tuleks veekvaliteedi asemel lisada põhjasetete proovivõtt saasteainete sisalduse määramiseks. Liivi lahe veekvaliteeti seiratakse ka riikliku seire raames ning arvestades selle kiiret muutlikkust, ei annaks selle täiendav ehituseelne seire olulist
täiendavat infot. Samas rõhutame, et hüdroloogiliste ja -dünaamiliste tingimuste seire on kindlasti ehituseelse seirena vajalik. Peatükis 7.8.2.1. on viidatud, et merekaabli trassikoridoride
rannikulähedasest osast pole setteproove võetud, kuid arvatakse, et jääkreostust ei esine. Siiski on see analüüsidega kinnitamata ning leiame, et muutuva veekvaliteedi seiramise asemel oleks eeluuringus asjakohasem läbi viia setteuuring (arvestades süvendustööde ja kaadamiste mahte),
milles tuleks määrata nii HELCOMi süvendamise ja kaadamise juhendis kui keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 282 toodud nende saasteainete sisaldus, millele on kehtestatud piirväärtus
põhjasetetes. Seejuures keemilised analüüsid tuleks teha süvendatava settematerjali vertikaalsest
1 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv
koguulatusest, mitte vaid ülemisest 0–5 cm kihist. Ühtlasi selguks selle raames ka setete tegelik
granulomeetriline koostis, millest omakorda oleneb süvendustööde käigus tekkiva heljumi hulk.
Samas peatükis 7.8.2.1. on viidatud, et ekspert pole pidanud vajalikuks trassikoridorides teha täiendavaid geoloogilisi uuringuid ning vajalikuks peetakse vaid ehitusgeoloogilisi uuringuid, mille käigus võib siiski selguda põhjasetete reostatus. Leiame, et kulutõhusam ja otstarbekam
oleks trassikoridoride setteuuring siiski juba eelnevalt ära teha, sest aruandes toodud eelduslike arvutuste tõesust heljumi tekke ja leviku kohta ei saa täpsemate andmete puudumisel
usaldusväärselt hinnata, kuivõrd geoloogiline ehitus on meretuulepargi alal ja kaldalähedastes tingimustes (tuulepargist maismaale viivates kaablitrassikoridorides) erinev.
Peatükis 7.9. soovitame rannikuprotsesside puhul pöörata tähelepanu ka jääoludele: kas ajalooliselt on trassikoridoride piirkonnas esinenud nt rüsijää teket, mis võiks teatud oludes (merelt
maismaale tuleku kohtades) kaablit ohustada või kahjustada. Peatükis 7.12.1. tuleks merepõhja elupaikade puhul käsitleda ka EL otsekohalduva looduse
taastamise määruse3 (EL 2024/1991) II lisas toodud asjakohaste mereelupaigatüüpide esinemist trassikoridorides ning nende kao ja häiringute võimalikku määra ehitustöödest tulenevalt .
Elupaikade kao ja häiringute läviväärtused on EL tasandil kokku lepitud merestrateegia raamdirektiivi raames, vaadata täpsemalt Komisjoni teatise C/2024/20784 lisas toodud läviväärtusi D6C4 (elupaiga kadu) ja D6C5 (kahjulik mõju elupaikadele). Neid läviväärtusi kasutatakse ka
looduse taastamise määruse elupaikade kadude ja häiringute hindamise puhul, et tuvastada elupaikade taastamisvajadust, kui nende seisund on halvenenud või kaod lubatust suuremad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Kuldar Leis
energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister
Annika Mikomägi, 626 2899, [email protected]
Eda Andresmaa, 626 2987, [email protected] Rasmus Pruus, 625 3404, [email protected]
Rainer Persidski, 626 2973, [email protected]
3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401991&qid=1723786599665 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:C_202402078
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|