Arvamus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kohta, millega võetakse üle keskkonnakuritegude direktiiv

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 24.04.2026 nr JDM/26-0478/-1K

Meie: 13.05.2026 nr 1-7/137-2

Arvamus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse

seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku

muutmise seaduse eelnõu kohta, millega võetakse

üle keskkonnakuritegude direktiiv

Justiits- ja Digiministeerium on esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks

karistusseadustiku (edaspidi KarS), kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) ja

väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle

keskkonnakuritegude direktiiv. Siseministeerium toetab eelnõuga kavandatud muudatusi igati,

kuid esitab mõningad normitehnilised märkused.

1. KarS § 1 lõike 1 muutmine

Eelnõuga muudetakse KarS § 1 lõike 1 teist lauset selliselt, et väärtegude puhul oleks edaspidi

võimalik lisaks eriseadustele sätestada karistamise erisusi ka KarS eriosas.

Seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik selleks, et võimaldada KarS eriosas sätestatud

väärteokoosseisu puhul käibepõhise rahatrahvi kohaldamist. Juhime tähelepanu, et eelnõuga

lisatakse KarS-i üksnes üks väärteokoosseis, mille puhul soovitakse juriidilisele isikule ette

näha KarS § 47 lõikes 2 sätestatud üldisest rahatrahvi ülemmäärast erinev karistusmäär.

Eelnõuga lisatakse KarS-i üksnes üks uus väärteokoosseis, mis on sätestatud KarS § 371¹

lõigetes 1 ja 4. Nimetatud paragrahvi lõige 1 näeb ette karistuse füüsilisele isikule ning lõige 4

sama teo eest karistuse juriidilisele isikule. Sama paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 5 on tegemist juba

kuriteokoosseisudega. KarS § 371¹ lõikes 1 ettenähtud karistuse ülemmäär on 300 trahviühikut,

mis vastab KarS § 47 lõikes 1 sätestatud füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatava rahatrahvi

ülemmäärale. KarS üldosast erinev lahendus puudutab seega üksnes juriidilist isikut. KarS §

371¹ lõike 4 kohaselt karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni neli protsenti juriidilise

isiku või tema konsolideerimisgrupi aastasest käibest trahviotsusele eelnenud majandusaastal

või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule vastavas summas. Sellist

karistusmäära KarS § 47 lõige 2 ette ei näe, kuivõrd selle kohaselt võib juriidilisele isikule

väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. Eelnõuga tõstetakse ka KarS §-des 352,

353, 362 ja 366 sätestatud väärtegude eest juriidilisele isikule kohaldatavate rahatrahvide

ülemmäära, kuid mitte üle KarS § 47 lõikes 2 sätestatud 400 000 euro piiri.

Siseministeeriumi hinnangul ei ole üksnes ühe KarS eriosas paikneva väärteokoosseisu tõttu

põhjendatud muuta KarS üldosa üldist loogikat. Normitehniliselt oleks selgem sätestada

kõnealune väärteokoosseis koos vajaliku erisusega eriseaduses, nagu on tehtud näiteks

2 (3)

konkurentsiseaduses, mitte laiendada KarS § 1 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamisala KarS

eriosale tervikuna.

2. KarS § 82 lõike 1 muutmine

Eelnõuga täiendatakse KarS § 82 lõike 1 punkti 1 selliselt, et KarS 20. peatükis sätestatud teise

astme kuritegude kohta tehtud kohtuotsuse täitmise aegumistähtaeg võrdsustatakse esimese

astme kuritegude kohta tehtud otsuste täitmise aegumistähtajaga. Seega pikeneks nende

kuritegude puhul otsuse täitmise aegumistähtaeg kolmelt aastalt viiele aastale.

Seletuskirja kohaselt tuleneb muudatus direktiivi nõudest, mille järgi ei tohi teatud

keskkonnakuritegude eest mõistetud karistuste täideviimise aegumistähtaeg olla lühem kui viis

aastat. Siseministeerium ei vaidle vastu direktiivist tuleneva kohustuse täitmise vajadusele, kuid

juhib tähelepanu, et sellise lahenduse tulemusel muutuvad KarS 20. peatükis sätestatud teise

astme kuriteod erandlikuks kuriteoliigiks, mille puhul võrdsustatakse otsuse täitmise aegumine

esimese astme kuritegudega.

Normitehniliselt tundub meile selgem sätestada KarS 20. peatükis sätestatud teise astme

kuritegude kohta KarS § 82 lõikes 1 eraldi täitmise aegumistähtaeg, mitte lisada need KarS §

82 lõike 1 punktis 1 esimese astme kuritegude juurde. Näiteks võiks KarS § 82 lõiget 1

täiendada eraldi punktiga järgmises sõnastuses:

„1¹) viis aastat käesoleva seadustiku 20. peatükis sätestatud teise astme kuriteo asjas

tehtud kohtuotsuse jõustumisest;“.

Selline lahendus täidaks direktiivist tuleneva viieaastase tähtaja nõude, kuid säilitaks KarS § 82

süsteemse loogika, mille kohaselt eristatakse otsuse täitmise aegumist süüteoliigi ja kuriteo

raskusastme järgi.

Lisaks palume sama muudatuse raames hinnata KarS 20. peatükis sätestatud väärtegude kohta

tehtud otsuste täitmise aegumistähtaega. KarS § 82 lõike 1 punkti 3 kohaselt on väärteo kohta

tehtud otsuse täitmise aegumistähtaeg üks aasta, kuid eelnõuga nähakse teatud

keskkonnavastaste väärtegude puhul juriidilistele isikutele ette tavapärasest oluliselt suuremad

rahatrahvid, sealhulgas KarS § 371¹ lõikes 4 käibepõhine rahatrahv. Leiame, et tuleks kaaluda

KarS 20. peatükis sätestatud väärtegude kohta tehtud otsuste täitmise aegumistähtaja

pikendamist või vähemalt seletuskirjas põhjendada, miks kehtiv üheaastane tähtaeg on ka

kõrgemate rahatrahvidega keskkonnavastaste väärtegude puhul piisav.

3. KarS 20. peatüki terminoloogia ühtlustamine

Juhime tähelepanu terminoloogilisele ebatäpsusele. KarS 20. peatüki pealkiri on

„Keskkonnavastased süüteod“ ning seletuskirjas selgitatakse, et §§-d 351¹ ja 351² on

keskkonnavastastele kuritegudele kohalduvad üldsätted. Kavandatava KarS § 351¹ pealkirjas

kasutatakse aga mõistet „keskkonnakuritegu“, mis peaks aga olema „Keskkonnavastase kuriteo

koosseisu tunnused“.

4. KrMS § 212 lõike 2 punkti 7 täpsustamine

Eelnõuga kavandatud muudatuste hulgas on seletuskirjas välja toodud, et KrMS-is sätestatud

kuritegude loetelu, mille puhul on võimalikud jälitustoimingud, täiendatakse

keskkonnavastaste kuritegudega. Samas jääb muutmata KrMS § 212 lõike 2 punkt 7, mille

3 (3)

kohaselt toimetab Keskkonnaamet (edaspidi KEA) kohtueelset menetlust „keskkonna ja

loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos“.

Selguse ja terminoloogilise ühtsuse huvides tuleks eelnõuga muuta ka KrMS § 212 lõike 2

punkti 7 ning näha ette, et KEA toimetab kohtueelset menetlust keskkonnavastases kuriteos.

5. Täpsustused seletuskirja mõjuanalüüsis

Soovitame parandada seletuskirja mõjuanalüüsi sõnastust osas, milles Politsei- ja

Piirivalveametit (edaspidi PPA) nimetatakse keskkonnakuritegudega seotud muudatuste

sihtgrupina „kriminaaluurimiste“ kontekstis. Esiteks ei ole „kriminaaluurimine“ kehtivas

menetlusseadustikus kasutatav termin ning täpsem oleks viidata kriminaalmenetlusele või

kohtueelsele menetlusele. Teiseks kuulub keskkonnavastaste kuritegude kohtueelne menetlus

üldjuhul KEA uurimisalluvusse, mistõttu võib praegune sõnastus jätta ebatäpse mulje PPA

rollist nende kuritegude uurimisel.

PPA roll seondub eeskätt sellega, et KEA ei ole jälitusasutus ning KEA menetlustes vajalikud

jälitustoimingud teeb vajaduse korral PPA KrMS § 126² lõike 7 alusel. Sellisel juhul tegutseb

PPA jälitusasutusena, mitte keskkonnavastaste kuritegude uurimisasutusena. Samuti soovitame

mõjuanalüüsis eraldi kajastada KarS §-de 412 ja 412¹ muudatuste mõju, kuivõrd need sätted ei

paikne KarS 20. peatükis, kuid kuuluvad teatud juhtudel PPA ja Kaitsepolitseiameti

uurimisalluvusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister