Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

76-26/306597

Otsuse kuupäev 13.05.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vaidlustus Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi riigihankes „Väikesaarte

parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber 306597)

riigihanke alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Aktsiaselts Kihnu Veeteed, esindajad

vandeadvokaadid Gerli Helene Gritsenko ja Mario Sõrm

Hankija, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

esindaja Kiur Põld

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.03.2026 avaldas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Väikesaarte

parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber 306597) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa 16 ATL (edaspidi

ATL).

2 (11)

2. 14.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihankes. Vaidlustus on

esitatud ATL p-idele 5.9 ja 5.14 osas, milles need ei näe ette täpseid tingimusi ja korda teenuse

mahu suurenemisele 20% ulatuses.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 21.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/76 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 24.04.2026 ja neile vastamiseks 29.04.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotluse

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja Aktsiaselts Kihnu Veeteed põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. ATL p 5.9 reguleerib mh Hankija õigust suurendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu

vastavalt ATL p-ile 5.14 kuni 20 protsendi ulatuses kokku lepitud põhireiside koguarvust

tingimusel, et seda võimaldab õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja

regulatsioon.

Vaidlustaja on korduvalt pöördunud Hankija poole, saamaks selgust selles, kuidas tuleks mõista

teenuse suurenemise nõuet 20% ulatuses, kuid ei ole vastust saanud. Nõuded tuleb viia

kooskõlla RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, iseäranis RHS § 3 p-

iga 1.

4.2. Teabevahetus

- Vaidlustaja pöördus 22.03.2026 Hankija poole ja soovis teada, et kui Hankija kohaldab ATL-

ist tulenevat õigust suurendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu, siis kas pakkuja peab tagama

mitme meeskonna olemasolu laeva kohta, kui mahu suurendamine selle laevapere liikmete töö-

ja puhkeaja regulatsiooniga koosmõjus kaasa toob.

Hankija vastas 26.03.2026 ning selgitas, et pakkujal on kohustus tagada teenuse osutamine

vastavalt ATL-ile ja meeskondade arv ja töökorraldus on pakkuja vastutada.

- Vaidlustaja küsis Hankijalt uuesti, kas vedaja peab meeskonna kujundama nii, et oleks

võimalik teostada rohkem reise (või muuta väljumiste aegu) kui laeva Ohutu Mehitatuse

Tunnistusel näidatud kuue meeskonna liikme tööaja piirangutega on võimalik (7-päevase

ajavahemiku raames).

Hankija vastas, et pakkuja kohustus on tagada lepingu täitmine nõutud mahus. Hankijal on

õigus suurendada lepingu mahtu kuni 20% võrra vedajaga kokkuleppel, arvestades vedaja

sõidugraafikut ja laevapere töö- ja puhkeaja nõudeid.

-Vaidlustaja pöördus 03.04.2026 uuesti Hankija poole ja palus Hankijal oma seisukohti veelgi

täpsustada. Hankija jäi oma vastuses varasemate selgituste juurde, kuid täpsustas, et varasemat

selgitust ei tule mõista viisil, nagu eeldaks see vedajalt valmisolekut reiside tegemiseks 24 tundi

ööpäevas.

4.3. Vaidlustatud tingimus on õigusvastane

4.3.1. Hankija näeb küll endale ette õiguse suurendada lepingu mahtu kuni 20% võrra, kuid

sellise suurendamise täpsemad tingimused ei ole paika pandud, mistõttu ei ole ettevõtjatel selge,

mida täpselt on pakkujatelt oodatud ning kuidas seeläbi mh kujundada pakkumuse hind.

Läbipaistvuskohustuse täitmiseks ei piisa üksnes riigihankega seotud teabe avalikustamise

3 (11)

faktist, vaid avaldatud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta peab olema

RHAD-is sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. Teenuse mahu 20% suurenemise

tingimus ei ole selge, täpne ja üheselt mõistetav. Veelgi enam, olustikus, milles pakkujad võivad

saada tingimustest oluliselt erinevalt aru, ei ole tagatud ka Hankija soovi täitmine saada

samadel alustel võrreldavaid pakkumusi.

4.3.2. Laevapere liikme puhul tuleb mh arvestada järgneva töö- ja puhkeaja erisustega vastavalt

meretöö seadusele (edaspidi MTööS):

- Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni

kuuekuulise arvestusperioodi jooksul (MTööS § 40 koosmõjus TLS § 46 lg-tega 1 ja 3).

Kokkulepe, mille kohaselt jääb laevapere liikmele 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui

kümme tundi puhkeaega, on tühine;

- puhkeaja võib jagada 24 tunnise ajavahemiku jooksul kaheks osaks tingimusel, et ühe osa

kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või

ületada 14 tundi (MTööS § 48). Kokkulepe, mille kohaselt laevapere liikmele jääb

seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 84 tundi puhkeaega, on tühine (MTööS§ 49).

Kui Hankijal on õigus kokkulepitud graafikut suurendada 20% ulatuses, siis on ettevõtjal

vajalik teada, millistel tingimustel ja kuidas täpselt selline suurendamine on võimalik.

4.3.3. Viide laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioonile ei ole piisav.

Ettevõtja peab teadma, kas võib tekkida olukord, kus suvekuudel tuleb reise teha sisuliselt 24

tundi ööpäevas. Antud hetkel ei ole selge, kas selline 20% mahu suurenemine toimuks aasta

lõikes nö võrdselt või olekski 20% mahu suurenemine kontsentreeritud just näiteks suvekuudele

või mingitele muudele konkretiseeritud ja lühikestele ajavahemikele. See teadmine on

pakkujatele oluline seetõttu, et sama laevameeskond ei saa töötada järjest lõpmatult, arvestades

MTööS-s toodud töö- ja puhkeaja regulatsiooni.

Kui pakkuja peab tagama varumeeskonna olemasolu, tuleb pakkujal ka seda pakkumuse

maksumuses arvesse võtta (varumeeskond valveajal).

4.4. Hankija on küll ühes teabevahetuse vastuses öelnud, et 24h ööpäevas ei ole kavas laeva

sõitma panna (teabevahetuse nr 1074816), kuid siiski jääb ebaselgeks kas nt 21h, 19h või 15h

ööpäevas võib tulla kõne alla. See tähendaks mh mitmekordset tööjõukulu, mis on üks

suurimaid teenuse kulukomponente.

Kui Hankijal on soov aastast reiside mahtu tõsta 20% selliselt, et laev ei sõida kordagi 24h

järjest (millele viitab Hankija vastus teabevahetuses), siis puuduvad täpsemad detailid ja

piirangud kuude ja nädalate lõikes. Ainukeseks piiranguks RHAD-is on hetkel eelviidatud 20%,

lisaks teabevahetuse kaudu antud suunis, et 24h valmisolekut Hankija ei eelda.

4.5. Kui Hankija on selgitanud, et 24h ei pea meeskondi olema, siis puudub mistahes mõistlik

põhjus, miks ei saaks RHAD-is täpsemalt kirja panna, kui palju ja millistel

alustel täiendavaid meeskondi pakkujalt oodatakse või mis on täpsed tingimused teenuse mahu

suurenemisele. Kuna Hankija on andnud teabevahetuses selgituse, et 24h ei pea meeskondi

„pidama“, siis RHS § 46 lg 3 mõttes on juba tegemist teabega, mis peab olema esitatud

RHAD-is.

4.6. 21.04.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti järgnevalt.

4.6.1. Vaidlustaja põhiväide on, et ATL p-id 5.9 ja 5.14 ei ole läbipaistvad osas, milles need ei

näe ette täpseid tingimusi ja korda teenuse mahu suurenemisele 20% ulatuses.

Hankija seisukoht on, et kuivõrd ATL p-i 5.14 alusel on pooltel õigus kokku leppida lisareisides,

st tegemist ei ole Hankija ühepoolse õigusega, ei ole tingimus ebaselge. Vaidlustaja ei nõustu,

4 (11)

et kuna ATL p-i 5.14 kohaselt võib pakkuja alati lisareisidest keelduda, siis on tingimus juba

sellest tulenevalt selge.

4.6.2. ATL p-i 5.9 järgi on tellijal õigus suurendada reiside arvu, st, et tegemist on Hankija

ühepoolse õigusega, mille osas ei ole vaja poolte kokkulepet ja mille osas töövõtjal sõnaõigus

puudub. Poolte kokkuleppe võimalus tuleneb ATL p-ist 5.14, st alles p-is 5.14 on esitatud viide

kokkuleppele ja laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioonile. Kui uskuda Hankijat, et

vedaja saab lisareisidest keelduda, siis puudub ATL p-il 5.9 üldse mingi mõte ja eesmärk.

4.6.3. Kuna Hankija leiab, et paindlikkuse vajadus reiside mahu kokkuleppimisel tuleneb

objektiivsest vajadusest reageerida sõidunõudluse muutumistele (nt rahvarohked üritused,

turismihooaja tipud, erandolukorrad), tagada teenuse järjepidevus väikesaarte elanikele ja

säilitada avaliku teenuse kvaliteet, siis ütleb ta ka ise, et teatud olukordades on kindlasti vaja

lisareise. Seega ATL p-id 5.9 ja 5.14 on omavahel vastuolus, kuivõrd ühelt poolt on reiside

mahu suurendamine Hankija õigus, teisalt on aga selleks vajalik poolte kokkulepe.

4.6.4. ATL p-id 5.9 ja 5.14 ei ole kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-i 2 eeldustega

4.6.4.1. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et vaidlusaluste ATL-i sätete alusel toimub

hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p-i 2 alusel, kuna RHS § 123 lg 1 p 2-i kohaldamise

eeldused ei ole viidatud normide kohaselt täidetud.

RHS § 123 lg 1 p-i 2 kohaldamine eeldab lihtsustatult seda, et muudatuse ulatus, sisu ja

kohaldamistingimused on riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette

nähtud. Selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt tähendab antud kontekstis seda, et RHAD-is oleks

sätestatud muudatuse sisu (mida muudetakse), muudatuse asjaolud (millisel juhul muudetakse),

muudatuse ulatus (millises ulatuses muudetakse) ja kuidas muudatus vormistatakse (muudatuse

viis). Seda kõike ka võimalikult vähese läbirääkimiste ruumiga.

Antud juhul koosneb Hankija väidetav muutmisklausel sisuliselt ATL p-is 5.14 sätestatust, mille

kohaselt võivad Hankija ja pakkuja kokku leppida hankelepingu mahu muutmise kuni 20%

ulatuses ja seda üksnes eeldusel, et järgitakse õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja

puhkeaja regulatsiooni. Laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsiooni kohaldamine

muudatuse ulatust ega kohaldamistingimusi läbipaistvalt ja lõplikult ei piiritle, kuivõrd pakkuja

varumeeskonna olemasolu või puudumine on jäetud pakkuja riskihimu sisustada. Selline

ATL-i regulatsioon ei vasta RHS § 123 lg 1 p-i 2 eeldustele.

4.6.4.2. Vaidlustaja ei usu, et seadusandja on RHS § 123 lg 1 p-i 2 tingimuste koostamisel sellist

vabadust silmas pidanud nagu Hankija on enda arvates ATL-is ette näinud, kuivõrd sellisel juhul

muutuvad kõik muud RHS § 123 lg 1 alused oma sisus mõttetuteks ja ebavajalikeks.

Kui lähtuda eeldusest, et vaidlustatud ATL-i sätted ei võimalda lisareiside mahu suurendamises

või vähendamises RHS § 123 lg 1 p-i 2 eeldustele vastavalt kokku leppida, siis ei ole

vaidlustatud tingimused läbipaistvad RHS § 3 p-i 1 mõttes. Hankija ei saa lisareiside mahu

muutmist läbipaistvalt ja arusaadavalt RHAD-is kehtestada nii, et selle teostamine eeldab

hankelepingu õigusvastast muudatust.

4.6.5. Hankija vastus käsitleb vaidluse seisukohast ebaolulisi asjaolusid.

4.6.5.1. See, et teised pakkujad ei ole Vaidlustaja tõstatatud probleemi tähele pannud või

tõstatanud saab näidata, et teised ettevõtjad ei ole antud liinide argipäeva ja konkreetsete

liinilepingute juriidiliste nüanssidega kursis. Tingimusi ei muuda läbipaistvaks asjaolu, et teised

ettevõtjad pole vaidlustust esitanud.

5 (11)

4.6.5.2. Hankija väitel ei kahjusta vaidlustatud tingimused konkurentsi ega loo ebavõrdset

kohtlemist. Mistahes tingimuse kooskõla RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega

on eraldiseisev väärtus.

4.6.5.3. Hankija väidab, et senine statistika kinnitab, et Hankija ei ole kordagi varem kasutanud

reiside mahu suurendamist sellises ulatuses, mis läheneks 20% piirile, kuivõrd muudatused on

piirdunud alla 11%-ga kokkulepitud mahust.

Lepingupooled peavad toimetama Riigihanke tulemusel sõlmitava ATL-i, mitte Hankija

varasema praktika järgi. Lisaks jääb arusaamatuks ka kuni 20% mahu suurenemise tingimus

ATL-is, kui Hankija selgituste kohaselt seda tegelikkuses vaja ei ole.

4.6.5.4. Asjakohane ei ole rääkida pakkuja äririskist, kuivõrd kui Hankijat uskuda, siis sellist

riski justkui ei eksisteerigi, kui pakkuja keeldub kõikvõimalikest muudatustest, sh teenuse mahu

vähenemisest või suurenemisest.

4.6.5.5. Hankija selgitab periooditasu loogikat. Kui üks pakkuja arvestab pakkumust tehes

puhvriga 20% ja teine pakkuja nt puhvriga 0% või hoopiski mahu vähendamisega 20%, siis

saab Hankija pakkumused, mis ei ole võrreldavad, kuna põhinevad täiesti erinevatel eeldustel.

5. Hankija Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Vaidlustaja sisustab ATL-i sätteid ebaõigesti.

ATL p-i 5.9 kohaselt on Hankijal (tellijal) õigus suurendada või vähendada sõiduplaanijärgsete

reiside arvu vastavalt ATL-i punktile 5.14. Tegemist on blanketse sättega, mis iseseisvalt ei

reguleeri tellija õigust suurendada või vähendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu, vaid viitab

üksnes ATL p-ile 5.14. Seetõttu ei saa säte iseenesest rikkuda Vaidlustaja õigusi.

5.2. ATL-i punkti sõnastus pooltel on õigus kokku leppida ei anna Hankijale ühepoolset õigust

lepingut muuta ega kohustada Vaidlustajat tegema sõiduplaaniväliseid lisareise. Kokkulepe

saab tekkida olukorras, kus üks pool teeb ettepaneku ja teine pool sellega nõustub. Hankija ei

saa ühepoolselt muuta lepingut reiside arvu osas või kohustada Vaidlustajat tegema

sõiduplaaniväliseid lisareise.

5.3. ATL p-is 5.14 on tingimus, et tellija ja vedaja ei saa kokku leppida lisareiside tegemist

viisil, mis rikuks õigusaktides sätestatud laevapere töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Olukorras,

kus vedaja ja tellija on saavutanud kokkuleppe täiendavate lisareiside tegemiseks, peab vedaja

võetud kohustust täitma. Seejuures on meeskondade arv ja töökorraldus vedaja vastutusalas

ning otsustada.

5.4. ATL p-id 5.9 ja 5.14 vastavad RHS § 123 lg 1 p-i 2 ja direktiivi 2014/24 art 72 nõuetele.

Pakkujal on teada teenuse baasmaht ning maksimaalne võimalik paindlikkuse ulatus. 20%

paindlikkuse piir muudab pakkujale prognoositavaks maksimaalse reiside arvu, milles pooled

võivad kokku leppida, ning seega on võimaliku muudatuse ulatus selgelt määratletud.

Muudatuse olemus on selge: tegemist on sõiduplaanijärgsete reiside arvu suurendamise või

vähendamisega samadel liinidel ja samade laevadega. Hankelepingu üldine olemus (avaliku

teenindamise leping parvlaevaliiniveol) ei muutu. Seega on muudatuse olemus ühemõtteline.

5.5. Rakendamise tingimused on selgelt määratletud ja kolmetasandilised.

Esiteks eeldab muudatus poolte vastastikust kokkulepet (ATL p 5.14).

Teiseks tuleb järgida töö- ja puhkeaja regulatsiooni (ATL p-id 5.14 ja 5.16), st sõiduplaani

muutmine on lubatud ainult juhul, kui õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja

6 (11)

puhkeaja regulatsioon seda võimaldab.

Kolmandaks näeb ATL-i p 5.15 ette etteteatamistähtaja: veovõime mahu ajutiseks muutmiseks

tuleb esitada tellijale ettepanek vähemalt kaks kuud enne soovitud muudatuse jõustumist.

Lühem etteteatamistähtaeg on võimalik üksnes poolte kokkuleppel.

5.6. Vaidlustaja jätab tähelepanuta ATL p-id 5.15, 5.4 ja 5.11, mis näevad ette sõiduplaani ja

veovõime mahu iga-aastase kokkuleppimise protseduuri, ning punkti, mis reguleerib aastaste

reiside tellimuse muutmist. RHAD-is sisalduvad kõik direktiivi 2014/24 art 72 ja RHS § 123

lg 1 p-i 2 nõuetele vastavad läbivaatamisklausli elemendid.

5.7. Vaidlustatud tingimused ei kahjusta konkurentsi ega loo ebavõrdset kohtlemist.

5.7.1. Lisaks Vaidlustajale on Riigihankes huvitatud isikutena registreerunud veel neli

potentsiaalset pakkujat. Vaid üks pakkuja on küsinud kinnitust, et kas lisareiside määr 20% saab

toimuda üksnes poolte kokkuleppel. See näitab, et tingimused on hoolsale pakkujale selged,

ega ole takistuseks pakkumuse koostamisel ning esitamisel. Olukord, kus üks ettevõtja leiab, et

tingimus on ebaselge, samas kui mitu teist turuosalist seda probleemina ei taju, viitab pigem

sellele, et tingimus on objektiivselt arusaadav.

5.7.2. ATL p-id 5.9 ja 5.14 kehtivad kõigi pakkujate suhtes ühtmoodi - ei anna ühelegi

pakkujale eelist ega aseta kedagi halvemasse seisu.

5.8. Paindlikkuse vajadus reiside mahu kokkuleppimisel tuleneb objektiivsest vajadusest

reageerida sõidunõudluse muutumistele (nt rahvarohked üritused, turismihooaja tipud,

erandolukorrad), tagada teenuse järjepidevus väikesaarte elanikele ja säilitada avaliku teenuse

kvaliteet. Tingimus on proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud.

5.9. Hankija senine kogemus lisareiside mahu suurendamisel näitab, et perioodil 2022-2025 on

reiside arvu tõstetud 3,8% kõikide liinide kohta kokku ja kõige suurem tõus aastases arvestuses

oli Sõru-Triigi liinil 2025. aastal kui reiside arv oli 11% suurem kui hankes määratud. Hankija

ei ole kordagi varem kasutanud reiside mahu suurendamist sellises ulatuses, mis läheneks 20%

piirile.

5.10. Avaliku teenindamise lepingutes, mille alusel Vaidlustaja täna tegutseb, on reiside mahu

muutmine sätestatud hankija ühepoolse otsustusõigusena – vedajal ei ole sõnaõigust ega

vetoõigust. Vaidlustatud ATL-is on sama mehhanism kujundatud poolte vastastikkuse

kokkuleppe põhimõttel ning vedajale tekib mahu muudatusest kohustus üksnes juhul, kui ta on

sellega nõustunud. ATL-i tasusüsteem tagab pakkuja hinnakujunduse selguse ja põhikulude

katte.

5.11. Õige ei ole Vaidlustaja väide, et ebaselge tingimuse tõttu on pakkujal võimatu teha

informeeritud otsust pakkumuse maksumuse kohta.

5.11.1. ATL p 7.2 sätestab: Reisitasu on veoteenuse tasu osa, mida arvestatakse eraldi iga

toimunud reisi eest. Reisitasu võimaldab vedajal katta toimunud reiside arvust sõltuvad avaliku

liiniveo muutuvkulud. Sama punkti järgi on reisitasu suurus iga liini kohta eraldi fikseeritud

ATL p-ides 7.4.1–7.4.4. See tähendab, et kui pooled lepivad ATL p-i 5.14 alusel kokku

lisareiside tegemises, maksab Hankija vedajale iga lisareisi eest täiendavat reisitasu, seega ei

ole lisareiside tegemine vedaja jaoks tasuta kohustus. Muutuvkulud, nagu kütus, laeva

ekspluatatsiooniga seotud kulud jms kaetakse ka lisareiside puhul reisitasuga.

5.11.2. ATL p 7.5 sätestab: Periooditasu on veoteenuse tasu osa, mis ei sõltu toimunud reiside

7 (11)

arvust, p 7.6 täpsustab eriti olulise põhimõtte: Periooditasu võimaldab vedajal katta muud

kulud, mis on vajalikud nõuetele vastava avaliku liiniveo osutamiseks ning mida reisitasu ei

kata. Periooditasu on ATL-i kohaselt fikseeritud iga-aastane summa, mida makstakse

olenemata tegelikult tehtud reiside arvust. See tähendab, et vedaja põhikulud (sh laevapere

püsipersonali palgakulud, üldhalduse kulud, administratiivkulud jms) on kaetud igas olukorras

ka siis, kui reiside arvu vähendab, või ka siis, kui ei ole lisareise.

Pakkuja seisukohast võib olukord olla veelgi soodsam, kui vedaja arvestab pakkumuse

koostamisel periooditasu sisse piisava tööjõukulude reservi, mis võimaldaks toime tulla ka kuni

20% mahu suurenemisega, siis Hankija hüvitab need kulud tegelikult ette kogu lepinguperioodi

jooksul, olenemata sellest, kas Hankija tegelikku lisamahtu üldse tellib.

5.11.3. ATL p 8.2 näeb ette reisitasu kvartaalse korrigeerimise kütuse hinna muutuse alusel ja

üks kord aastas tarbijahinnaindeksi (THI) alusel. ATL p 8.3 näeb ette periooditasu iga-aastase

korrigeerimise keskmise brutokuupalga ja THI muutuse alusel. Seega ei kanna vedaja ka

inflatsiooni- ega kütusehinnariski.

5.11.4. ATL p-i 1.4.8 kohaselt on eraldi mõiste „reservmaht”, mis on täiendav veovõime maht

vedaja lisareiside, erakorraliste lisareiside ning ajutiselt tihendatud sõiduplaani kohaste reiside

tegemiseks. ATL p 3.2 näeb ette konkreetse reservreiside arvu (10 reisi aastas kolmel

põhiliinil). ATL p 5.16 võimaldab vedajal teha reservreisi ise ilma tellijaga kooskõlastamata,

kui sadamas on piisav autode järjekord. Seega on olemas juba lepingu sees ettenähtud teenuse

osutamise mahu paindlikkus, mis on eraldi ATL p-i 5.14 paindlikkusest.

5.12. Pakkuja äririsk ei ole õiguslik piirang – risk tuleb hinnastada pakkumuse koostamisel.

Vaidlustaja argumentatsioon põhineb suuresti sellel, et 20% paindlikkus toob kaasa ebakindluse

pakkumuse hinnastamisel. Kui pakkuja leiab, et tingimusega kaasneb äririsk, on pakkuja

ülesanne hinnastada see risk pakkumuse maksumuses. Hankija ei ole kohustatud kujundama

lepingutingimusi viisil, mis eemaldaks ettevõtluse kui sellise baasriskid.

5.13. 29.04.2026 täiendas Hankija oma seisukohti järgnevalt.

5.13.1. Vaidlustaja väidab endiselt, et Hankijal on ATL p-i 5.9 kohaselt ühepoolne õigus reiside

arvu muuta. Hankija jääb seisukohale, et Vaidlustaja eksib.

5.13.2. ATL p-id 5.9 ja 5.14 vastavad RHS § 123 lg 1 p-i 2 nõuetele.

RHS § 123 lg 1 p-is 2 kasutatud väljend „selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt“ tähendab, et

riigihanke alusdokumentidest peab olema pakkujatele ette nähtav, millist liiki muudatus võib

lepingu täitmise ajal toimuda, millises ulatuses seda võib teha ja millistel tingimustel muudatust

kohaldatakse. See nõue ei tähenda, et ATL peaks juba hankemenetluse ajal sisaldama kindlas

vormis kõiki hilisemaid lisareise, nende täpseid kuupäevi, kellaaegu ja korralduslikke

üksikasju. Sellisel juhul kaoks lepingu täitmise faasis sisuline vajadus hinnata tegelikku

sõidunõudlust, sõiduplaani võimalusi, laevapere töö- ja puhkeaja nõudeid ning tehnilist

teostatavust.

5.13.3. Vaidlustaja arusaam, nagu peaks ATL lisareiside osas juba praegu ette nägema kõik

võimalikud täitmise üksikasjad, on liiga range. Hankija on ATL-is sätestanud piisavalt selged

tingimused reiside arvu muutmiseks. Vaidlustaja väide, et ATL p 5.14 sätestab üksnes üldise

võimaluse kokku leppida kuni 20% mahu muutmises, ei arvesta ATL-i tervikregulatsiooni.

RHS § 123 lg 1 p-i 2 nõuetele vastavust ei tule hinnata üksnes ATL p-i 5.14 eraldiseisva

sõnastuse põhjal, vaid ATL-i kõigi asjakohaste sätete koosmõjus. Käesoleval juhul

moodustavad muudatuse raamistiku eelkõige ATL p-id 1.4.5, 1.4.11, 1.4.12, 5.4, 5.14, 5.15 ja

5.17.

8 (11)

5.13.4. ATL p-i 1.4.5 kohaselt on lisareis sõiduplaaniväline reis. Seega on lisareisi puhul juba

mõisteliselt tegemist reisiga, mis ei sisaldu kokkulepitud sõiduplaanis.

5.13.5. ATL p-i 1.4.11 kohaselt on ajutiselt suurenenud või vähenenud sõidunõudlus olukord,

kus seoses rahvarohke üritusega, riigipühaga või muul põhjusel on plaanitud veovõime mahust

oluliselt rohkem või oluliselt vähem sõitjaid ning sõidukeid.

ATL p-i 1.4.12 kohaselt on ajutiselt tihendatud või hõrendatud sõiduplaan, kui ajutiselt

suurenenud või vähenenud sõidunõudluse olukorras sõiduplaanis plaanikohaste reiside arvu

suurendamine või vähendamine.

ATL p 5.14 võimaldab pooltel kokku leppida lisareisides ehk sõiduplaanivälistes reisides kuni

20% ATL p-i 5.4 alusel kokku lepitud põhireiside koguarvust, kuid üksnes tingimusel, et seda

võimaldab õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioon.

ATL p-i 5.15 kohaselt tuleb veovõime mahu ajutiseks muutmiseks esitada ettepanek tellijale

vähemalt kaks kuud enne soovitud muutmise jõustumist.

ATL p 5.17 täpsustab lisaks, et tellija tellib vedajalt lisareisi üksnes juhul, kui kokkulepitud

sõiduplaan võimaldab ajaliselt lisareisi teha ja vedajal on lisareisi tegemine tehniliselt võimalik.

Eeltoodud regulatsioon ei anna Hankijale avatud ega piiramatut õigust muuta lepingu eset või

tellida uut teenust. Muuta saab üksnes sama avaliku liiniveo teenuse reiside arvu ning sedagi

piiratud ulatuses, s.o kuni 20% ATL p-i 5.4 alusel kokku lepitud põhireiside koguarvust. Lisaks

ei sõltu lisareiside tegemine üksnes poolte vabast tahtest, vaid seda piiravad sõidunõudluse

ajutine muutumine, etteteatamistähtaeg, kokkulepitud sõiduplaani võimalused, laevapere töö-

ja puhkeaja nõuded ning tehniline teostatavus.

5.13.6. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et ATL-is puuduvad selged, täpsed ja ühemõttelised

tingimused reiside arvu muutmiseks. ATL-is on sätestatud rohkem tingimusi, kui eeldab

kohtupraktikas aktsepteeritud standard. Hankija ei ole ette näinud üksnes mahu ülempiiri ja

etteteatamistähtaega, vaid ka sisulised ja tehnilised piirangud, mis välistavad lisareiside

kokkuleppimise olukorras, kus need ei mahu kokkulepitud sõiduplaani, rikuksid töö- ja

puhkeaja nõudeid või ei ole tehniliselt võimalikud.

5.13.7. ATL-is ei ole ette nähtud avatud ega määratlemata muutmisõigust. ATL võimaldab

üksnes avaliku liiniveo liinide reiside arvu piiratud kohandamist kuni 20% ulatuses. Tegemist

ei ole uue teenuse tellimise, lepingu eseme laiendamise ega hankelepingu üldise olemuse

muutmisega, vaid sama teenuse mahu piiratud muutmisega. Selline veomahu paindlikkus on

avaliku liiniveo puhul sisuliselt põhjendatud, sest sõidunõudlus võib sõltuda hooajalisusest,

üritustest, riigipühadest ja muudest ajutistest asjaoludest. Hanketingimuste seadmisel on

Hankijal lubatud ette näha mõistlik varu või paindlikkus, kui see on hankelepingu täitmise

seisukohalt objektiivselt vajalik ja kõigile pakkujatele ühtemoodi teada.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Vaidlusalused ATL p-id 5.9 ja 5.14 on sõnastatud järgmiselt:

5.9. Tellijal on õigus suurendada või vähendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu vastavalt

ATL-i punktile 5.14.

5.14. Pooltel on õigus kokku leppida lisareisides aga ka vähendades reise kuni 20% ATL punktis

5.4 alusel kokku lepitud põhireiside koguarvust tingimusel, et seda võimaldab õigusaktides

sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioon.

Vaidlustaja väitel on nimetatud ATL-i punktid vastuolus RHS § 3 p-iga 1, kuivõrd teenuse mahu

20% suurenemise tingimus ei ole Vaidlustaja arvates selge, täpne ja üheselt mõistetav.

9 (11)

Vaidlustaja etteheide on mahu suurenemisele ja mitte vähenemisele, samuti ei sea Vaidlustaja

kahtluse alla Hankija põhimõttelist õigust reiside arvu kuni 20% suurendada.

Seega vaidlus taandub vaid küsimusele, kas viidatud ATL-i punktid on piisavalt läbipaistavad

RHS § 3 p-i 1 mõttes.

7. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja arutelu sellest, et ATL p 5.9 annab Hankijale

õiguse nõuda lisareise sõltumata ATL p-is 5.14 sätestatud kokkuleppest, on otsitud. Isegi kui

Vaidlustajale võis selline küsimus ATL p-idest 5.9 ja 5.14 kogumis tekkida, oli see selgituste

küsimisega RHR-i kaudu kõrvaldatav ja Hankija on seda ka teinud.

7.1. 20.04.2026 küsimus (sõnumi ID: 1 081 158):

Hankedokumendid - Lisa 16 ATL 5.14. Pooltel on õigus kokku leppida lisareisides aga ka

vähendades reise kuni 20% ATL punktis 5.4 alusel kokku lepitud põhireiside koguarvust

tingimusel, et seda võimaldab õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja

regulatsioon. Küsimus: kas siin on mõeldud, et veovõime mahtu saab ainult poolte kokkuleppel

suurendada kui vähendada kuni 20%? Palume täpsustada, kuna suurendamisel räägitakse

lisareisidest, vähendamisel aga põhireisidest.

Hankija vastus: Jah, ATLi punktis 5.14 on mõeldud, et veovõime mahtu saab ainult poolte

kokkuleppel suurendada ja vähendada kuni 20% ning suurendamine toimub lisareisidena ja

vähendamine põhireiside arvelt.

Eespooltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuigi ATL p 5.9 märgib, et

tellijal on õigus reiside arvu suurendada, täpsustab ATL p 5.14, millele ATL p 5.9 viitab, et see

toimub pooltevahelise kokkuleppe vormis, mida Hankija on küsimusele vastates veel

täiendavalt kinnitanud. See tähendab, et Hankija (tellija) ei saa nõuda pakkujalt (vedajalt) jõuga

reiside arvu suurendamist ja pakkujal (vedajal) on vastava Hankija (tellija) soovi/nõude

saamisel õigus ja võimalus hinnata Hankija soovitava muudatuse teostatavust ja otsustada

kokkuleppe sõlmimise või mittesõlmimise üle.

7.2. ATL p-ide 5.9 ja 5.14 koostoimes on Hankija kehtestanud regulatsiooni, mis annab

Hankijale võimaluse paindlikult liinimahu muutmiseks (millist õigust Vaidlustaja iseenesest

kahtluse alla ei sea), seades samas kokkuleppe saavutamise eesmärgi ilmselgelt pakkuja

(vedaja) huvides ja kaitseks (ilmselt on Hankija veendunud, et pakkujal (vedajal) on huvi

lisareiside teostamise ja kokkuleppe sõlmimise vastu ja ATL tagab ka sellisena tasakaalu tellija

vajaduse ja vedaja valmisoleku vahel).

Seega vaidluse lähtepunkt on, kas olukorras, kus lisareiside teostamine toimub alati poolte

kokkuleppel, on ATL p-id 5.9 ja 5.14 oma sõnastuses ikkagi segased ja läbipaistmatud ning

sellega Vaidlustaja õigusi rikkuvad.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei ole.

8. Vaidlustaja ei nõustu Hankija seisukohaga, et vaidlusaluste ATL-i sätete alusel toimub

hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p-i 2 alusel, kuna RHS § 123 lg 1 p-i 2 kohaldamise

eeldused ei ole viidatud normide kohaselt täidetud.

Vaidlustaja väitel eeldab RHS § 123 lg 1 p-i 2 kohaldamine lihtsustatult seda, et muudatuse

ulatus, sisu ja kohaldamistingimused on riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja

ühemõtteliselt ette nähtud. Selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt tähendab antud kontekstis seda, et

RHAD-is oleks sätestatud muudatuse sisu (mida muudetakse), muudatuse asjaolud (millisel

juhul muudetakse), muudatuse ulatus (millises ulatuses muudetakse) ja kuidas muudatus

vormistatakse (muudatuse viis).

Vaidlustuskomisjon vastuolu RHS § 123 lg 1 p-iga 2 ei näe.

- RHAD-is on sätestatud muudatuse sisu: tellija on õigus suurendada sõiduplaanijärgsete

reiside arvu;

10 (11)

- muudatuse asjaolud (millisel juhul muudetakse) on mõistlikult arusaadav – Hankijal on

vajadus lisareiside järele;

- muudatuse ulatus (millises ulatuses muudetakse) on kirjas - kuni 20% põhireiside

koguarvust;

- kuidas muudatus vormistatakse (muudatuse viis) – kokkuleppena.

Ebaselgust või arusaamatust ATL p-ides 5.9 ja 5.14 ei tekita ka asjaolu, et kokkuleppeni

jõudmise viis on nendes ATL-i punktides eraldi reguleerimata. ATL p 24 sätestab alapunktides

24.1-24.4 piisavalt selgelt ja arusaadavalt, et ATL-i täitmisega seotud teated ja teave, milleks

on vaieldamatult ka Hankija pöördumine vedaja poole eesmärgiga sõlmida kokkulepe

lisareiside teostamiseks, loetakse esitatuks, kui see on teisele poolele edastatud e-kirja teel või

üle antud allkirja vastu ATL-is märgitud aadressil või aadressil, mille pool on pärast ATL-i

sõlmimist kirjalikult teatanud. Kui vedajal lisareiside teostamiseks valmisolekut ei ole, nt ei

võimalda seda õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioon (ATL

p 5.14), siis kokkulepet ei sõlmita.

9. Vaidlustaja viitab oma korduvatele küsimustele RHR-is, 1071753 ja 1069471), mis

vaidlustuskomisjoni hinnangul põhinevad eeldusel, et lisareiside teostamine on pakkuja

(vedaja) kohustust, millest ta ei saa keelduda, millisest arusaamast on tingitud ka vajadus

küsimust korduvalt küsida.

9.1. Sõnumiga ID: 1074816 on Vaidlustaja küsinud, kas pakkuja peab olema valmis enamaks

kui üheks meeskonnaks iga laeva kohta juhul, kui tellija poolne lisatellimus või mahu

suurendamine sellise vajaduse endaga kaasa toob, millele vastuseks on Hankija selgitanud, et

meeskond tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud lepingu täitmine kogu nõutud mahus, sh

lisareiside kohustuse täitmine juhtudel, mis on ATL-is ette nähtud. Hankija vastusest on

arusaadav, et puudub igasugune vajadus mitmeks meeskonnaks laeva kohta, kui mahu

suurendamise vajadusele ei korrespondeeri pakkuja kohustus mahtu suurendada.

9.2. Sõnumiga ID: 1071753 on Vaidlustaja täpsustanud, [---] kas vedaja peab meeskonna

kujundama sh selliselt, et oleks võimalik teostada rohkem reise (või muuta väljumiste aegu) kui

laeva Ohutu Mehitatuse Tunnistusel näidatud 6 meeskonna liikme tööaja piirangutega on

võimalik (7- päevase ajavahemiku raames). Näiteks kas vedaja kohustus on olla valmis ja

tagada laevadele ka meeskonnad selliselt, et suvekuudel tuleb reise teha teoreetiliselt 24 tundi

ööpäevas?, millele Hankija vastas: Pakkuja kohustus on tagada lepingu täitmine nõutud mahus.

Hankijal on õigus suurendada lepingu mahtu kuni 20% võrra vedajaga kokkuleppel, arvestades

vedaja sõidugraafikut ja laevapere töö- ja puhkeaja nõudeid.

Hankija vastusest nähtub selgelt lisareiside korral kokkuleppe vajalikkus pakkujaga (vedajaga)

ja eitav vastus pakkuja küsimusele: arvestatakse vedaja sõidugraafikut ja laevapere töö- ja

puhkeaja nõudeid. Vaidlustuskomisjon möönab, et Hankija vastus iseenesest ei välista vedajaga

kokkuleppe sõlmimist viisil, et lisamahu täitmine toimub rohkem kui ühe meeskonnaga laeva

kohta (kui vedaja kokkuleppe juba Hankijaga sõlmib, siis võtab ta endale sellega ka kohustuse

kokkulepitud ulatuses ATL-i täita), kuid Hankija ei ole öelnud, et pakkujal on juba lepingust

tulenev kohustus kokkulepe lisareiside teostamiseks sõlmida ja kokkuleppe täitmiseks

lisameeskondi komplekteerida.

9.3. Sõnumiga ID 1074816 selgitas Vaidlustaja, et esitas küsimuse (sõnum ID: 1071753), kuna

mõistis juba enne küsimuse esitamist, et pakkuja kohustus on tagada lepingu täitmine nõutud

mahus ja hankijal on õigus suurendada lepingu mahtu kuni 20% võrra vedajaga kokkuleppel,

arvestades vedaja sõidugraafikut ja laevapere töö- ja puhkeaja nõudeid, kuid Hankija polevat

küsimusele vastanud.

Hankija vastas, et jääb varasema selgituse juurde ega eelda vedajalt valmisolekut reiside

11 (11)

tegemiseks 24 tundi ööpäevas.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Vaidlustaja oleks algusest peale aru saanud , et ATL

p-id 5.9 ja 5.14 ei kohusta vedajat pärast ATL-i sõlmimist lepingu täitmiseks igal juhul lisareise

teostama vaid annavad vedajale õiguse vastavat kokkulepet ka mitte sõlmida, polnuks

Vaidlustajal vajadust pidada Hankija vastust humoorikaks või aprillinaljaks.

10. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et ATL p-id 5.9 ja 5.14 (koos

Hankija selgitustega RHR-is) on piisavalt läbipaistavad (selged ja arusaadavad) ja sellisena

kooskõlas RHS § 3 p-iga 1 ning Vaidlustaja soovi saada oma riskide maandamiseks täiendavat

(suuremat) selgust, ei pea Hankija asuma realiseerima RHAD-is.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk