| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/4801 |
| Registreeritud | 13.05.2026 |
| Sünkroonitud | 14.05.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Helen Kiviloo (Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur Kolmas osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1 (3)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 01.04.2026, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Kiviloo
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25930000256
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2
Kahtlustatava nimi: XXX (ik XXX)
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr
25930000256, milles oli 06.11.2025 XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1- § 25 lg 2 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teadvalt rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas
õigusaktis sätestatud keelu rikkumise katses, mis seisnes alljärgnevas käitumises:
XXX olles isikuks, kes 24.06.2025 pani toime Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS)
§ 361 lg 1– KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, so rahvusvahelise sanktsiooniga või Vabariigi
Valitsuse sanktsiooniga kehtestatud kauba või sularaha väljaveo keelu rikkumise katse, kui kauba või
sularaha väärtus ei ületa 10 000 eurot ning tegu ei ole toime pandud grupi poolt ega korduvalt, mille
eest ta oli karistatud 24.06.2025 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930025000610, mis jõustus
10.07.2025, taaskord rikkus Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, 31. juuli 2014, mis
käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas
artikli 3h lõikes 1 sätestatud keeldu otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida liidust
või väljastpoolt liitu pärit XVIII lisas loetletud luksuskaupu füüsilistele või juriidilistele isikutele,
üksustele või asutustele Venemaal või kasutamiseks Venemaal. Artikli 3h lg 2a kohaselt lõikes 1
osutatud keelde kohaldatakse XVIII lisas loetletud luksuskaupade suhtes, kui nende väärtus ületab
300 eurot kaubaartikli kohta, kui nimetatud lisas ei ole sätestatud teisiti.
Nimelt, 18.09.2025 kella 20:43 paiku XXX üritas Narva piiripunkti jalakäijate terminali kaudu
kohvris toimetada Eesti Vabariigist Euroopa Liidu välisesse riiki, s.o Venemaa Föderatsiooni, puidust
kasti veinidega markeeringuga “2020 Vega Sicilia Tinto Valbuena 5” (kasti peal on samuti
markeering, et kastis on 3 pudelit 750ml), milles oli 3 pudelit veini Valbuena 5 * 750 ml, kangus 14%
(kaubakood 2204 21 - Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid, nõudes
mahuga kuni 2 liitrit), mille hind ületab 300 eurot/kast ja mis kuulub Nõukogu määruse nr 833/2014
artikli 3h XVIII lisa lõikes 4 loetletud luksuskaupade nimekirja, kui veinid, nõudes mahuga kuni 2
liitrit. Kaup tollikontrolli käigus 18.09.2025.a avastati ja võeti hoiule, mille kohta Maksu- ja
Tolliameti ametnike poolt koostati läbivaatuse akt nr 25LA1037902-1.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon
on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist
julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või
muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja
julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist.
RSanS § 3 lg 2 kohaselt kehtestatakse rahvusvaheline sanktsioon isiku suhtes ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva
õigusaktiga. Sama paragrahvi lg 3 alusel võib rahvusvahelise sanktsiooniga piirata rahvusvahelist
kaubandust ja rahvusvahelisi tehinguid ning seada muid keelde või kohustusi.
RSanS § 6 kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas
õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. Rahvusvahelist sanktsiooni
rakendav õigusakt on RSanS § 9 lg 1 tähenduses Euroopa Liidu Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi
2 (3)
seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud
kohustusi ja keelde. Seega on Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 833/2014 on rahvusvaheline
sanktsioon.
KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest
rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.
Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et XXX esitatud
kahtlustus on põhjendatud. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse esitada isikule süüdistus
KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
Samas näeb KrMS § 202 lg 1 ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju
ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või
süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse otstarbekuse kaalutlustel lõpetaks.
KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult
rahalise karistuse, võib nimetatud paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse
lõpetada prokuratuur. Eeltoodu tähendab, et seadusandja on jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja
osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiipi. See võimaldab isiku suhtes kriminaalmenetluse
lõpetamist eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine ei ole tingimata vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski
eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset
tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks
menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt kasutada menetluslikke ressursse võimalikult
ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Menetlusökonoomia kui
oportuniteediprintsiibi üks aspekt viitab vajadusele viia kohtueelne kriminaalmenetlus läbi
võimalikult lihtsalt. Pigem tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas arvestades teo toimepanija süü
suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi on võimalik loobuda kriminaalmenetluse jätkamisest.
KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt on oportuniteediprintsiibi kohaldamise esimeseks eelduseks asjaolu, et
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu
süütegu, mille eest on nimetatud seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis
aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on XXX etteheidetav tegu kvalifitseeritav
KarS § 931 lg 1 - § 25 lg 2 järgi, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni
viieaastane vangistus. Seega on tegu teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest ei ole nähtud
ette vangistuse alammäära. Järelikult võib antud juhul kriminaalasjas menetluse lõpetada prokuratuur.
Kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on vajalik tuvastada avaliku menetlushuvi
puudumine. Praktikast lähtuvalt hinnatakse nimetatud kriteeriumi täidetust läbi eri- ja
üldpreventiivsete kaalutluste.
Tegu, milles XXX kahtlustatakse, on seadusandja poolt kehtestatud sanktsioonimäärast lähtuvalt
käsitletav teise astme kuriteona. Samuti tuleb ka arvestada, et XXX etteheidetav tegu jäi katse
staadiumisse. XXX ei ole sanktsioonisüüteo eest varem kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes
ei ole menetluses teisi kriminaalasju. Nimetatud asjaolud viitavad, et kuritegude toimepanemine ei
ole kujunenud tema elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Avalik huvi käesoleva kahtlustatava
menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus.
Samuti ei esine eripreventiivseid kaalutlusi, mis tingiksid vajaduse isiku karistamise järele. Puudub
alus arvata, et XXX jätkab kuritegude toimepanemist.
Samuti annavad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusele allutamise fakt, sellest tingitud vajadus
osaleda kahtlustatavana menetlustoimingutel avalikkusele piisavalt mõjusa signaali, et sellistele
rikkumistele järgneb riigi reaktsioon isikute põhivabadusi enim piiravate vahendite ehk
kriminaalmenetluse näol. Seega on XXX puhul üld- ja eripreventsiooni eesmärkide saavutamine
3 (3)
tagatud piisaval määral.
Samuti tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 lg-st 1 tulenevalt tuvastada, et
isiku süü ei ole suur. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o
vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid
preventsioone. Seega, süü suuruse hindamisel võetakse aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige
§-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud
karistusraame. Arvestades seadusandja seisukohta, et isikut on võimalik karistada rahalise karistusega
viitab sellele, et seadusandja hinnangul ei ole sellise teo toimepanija rikkunud kaalukat kaitset
vajavaid ühiskondlikke norme ning tema süü sellist tegu toime pannes võrrelduna kuritegudega, mille
eest on ette nähtud raskemad karistused, on väike. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid
ning isiku käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja
eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele
võtmata.
XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida tähtajaks talle pandud kohustust,
uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör
m ä ä r a s :
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25930000256 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub tasuma 500 eurot tähtajaks 01.09.2026.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: XXX on nõus loovutama
riigiomandisse tema juurest tollikontrollis leitud ja ära võetud esemed (kast veini pakendatud
kilekotti ja tõkendatud tollitõkendiga ET0087041, mis asub Narva piiripunkti laos aadressil
Vestervalli 7, Narva).
5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kahtlustatavale XXX e-post: XXX
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Kiviloo
XXX kinnitusel on ta kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus ning on määruse
ja kohustuse täitmiseks vajalikud andmed kätte saanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
XXX
kahtlustatav