Papsaare külas Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS

11.05.2026 nr 326

Papsaare külas Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Conorel Grupp OÜ on esitatud Pärnu Linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks

Papsaare külas Elu tee 40 kinnistul (katastriüksuse tunnus 15904:003:1274).

Elu tee 40 kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 49475 m2. Kinnistu on

ehitusregistri andmetel hoonestamata. Kogu planeeringuala on kõlvikulise koosseisu järgi haritav

maa. Kinnistul ei asu kõrghaljastust. Kinnistu paikneb Elu tee ja Elise tee ristumiskohal,

külgnedes Jää-ääre kinnistuga, mis on hoonestamata maatulundusmaa, ja Õnne tee

elamurajooniga. Juurdepääs krundile on munitsipaalomandisse kuuluvatelt Elise teelt ja Elu teelt.

Piirkonnas paiknevad hoonestatud elamumaad, vähesemal määral maatulundusmaad. Alal ei

kehti detailplaneeringuid.

Huvitatud isiku eesmärgiks on Elu tee 40 kinnistu ümberkruntimine, ehitusõiguse,

hoonestusalade, teedevõrgu, haljastuse ja tehnovõrkude põhimõttelise lahenduse määramine.

Täpsemalt soovitakse maaüksus jagada 27 pereelamukrundiks minimaalse suurusega 1200 m2

ning kolmeks tee- ja tänavamaa krundiks. Lisaks moodustatakse kaks üldkasutatava maa

kinnistut. Igale elamukrundile soovitakse püstitada 1 üksikelamu põhihoonena ning 1 abihoone.

Juurdepääs alale olemasolevalt Elu teelt ja Elise teelt. Vee- ja kanalisatsioonilahendus antakse

võimalusel ühisveevärgi baasil. Sademevesi lahendatakse lahtise kraavitusega. Küttelahendused

lokaalsed, maa- või õhksoojuspumpade või tahkeküttekolletega.

Audru valla üldplaneeringuga (kehtestati 2010. aastal) määratult asub planeeringuala

reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab kinnistu minimaalse pinnaga 1200 m2.

Seega koostatakse detailplaneering kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringuga.

Pärnu linna koostatava üldplaneeringu 2035+ (vastuvõetud 18.09.2025) kohaselt on

planeeringuala määratud tiheasustusalaks. Pärnu linna tiheasustusalad on linnalise iseloomuga,

intensiivsema maakasutusega selgelt piiritletud kompaktsed ja terviklikud keskkonnad, kuhu

koonduvad erinevad huvid ja tegevused.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2

p 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2

kohaseid tegevusi, mille hulka kuulub ka elurajooni arendamine.

2

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Linnak OÜ poolt on koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang.

KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt järgmist:

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid

keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

menetlust. Peamine negatiivne keskkonnamõju, mida piirkonna arendamine endaga kaasa toob

on autoliikluse kumulatiivne kasv, sest hoolimata ühistranspordi olemasolust on valglinna

elanike peamiseks liiklusvahenduks auto, mis toob endaga kaasa täiendava liikluse keskuslinnas.

Tegemist on pikaajaliselt kujuneva probleemiga, mida ei ole võimalik lahendada ühe

detailplaneeringuga. Koostatav detailplaneering annab lahendustesse oma panuse, milleks on

maa planeerimine Elu tee äärse kergliiklustee tarbeks ning Elise tee äärde kavandatav

kergliiklustee. Vahetult planeeritava ala juures on ka ühistranspordipeatus, mis annab

alternatiivse võimaluse autoliiklusele. Teine oluline mõju on seotud Pärnu

maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslike põllumaadega. Elu tee 40 kinnistu asub samuti

märgitud väärtuslikul põllumaal. Tegemist on olulise teemaga, mis on seotud toidujulgeoleku ja

efektiivse maakasutusega. Samas on piirkond kavandatud elamumaaks juba 2010 kehtestatud

Audru üldplaneeringuga, millega on juba hulgaliselt (väärtuslikke) põllumaid elamualadeks

planeeritud. Nagu eelpool öeldud, siis on tegemist juba pikalt kestnud protsessiga ning ala on

suures osas üksikelamumaaks planeeritud. Samuti ei ole mõistlik kujundada piirkonda, kus on

vaheldumisi põllu- ja elamumaad, sest periooditi võib põllumajandusega kaasneda suhteliselt

palju häiringuid, müra, peenosakeste, põllumajandusmasinate liikumise ja lõhna näol.

Põllumaade boniteet sõltub ka drenaaži toimimisest, mis Elu tee 40 kinnistul korralikult ei toimi

ning mille tõttu on maa reaalne boniteet ca 10 punkti väiksem, mis tähendab, et tehniliselt ei ole

enam tegemist väärtusliku põllumaaga. Maakonnaplaneering annab üldised suunised

üldplaneeringute koostamiseks ja ei ole seadnud otseseid suuniseid elamualade planeerimiseks.

Lähtuvalt sellest tuleks antud teema reguleerida koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on

detailplaneeringute ja ehitustegevuse aluseks. Arvestades, et piirkonnas on olemas ühistransport,

välja ehitatakse kergliiklusteid ning tegemist on juba olulise ja areneva linnapiirkonnaga, siis on

ala planeerimine elamualaks igati asjakohane kehtiva üldplaneeringu tingimuste raames.

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee 40 kinnistu

detailplaneeringu (KSH) menetlust.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Linnavalitsus esitas detailplaneeringu korralduse eelnõu, KSH eelhinnangu ja detailplaneeringu

eskiislahenduse ametkondadele (11.03.2026 kiri nr 8-4/1439-3) ja naabruskonna kinnistute

maaomanikele (11.03.2026 kiri nr 8-4/1439/2026-2). KSH algatamata jätmise ettepanekuga on

nõustunud Keskkonnaamet (27.03.2026 kiri nr 6-5/26/4768-2) ning Maa- ja Ruumiamet

(06.04.2026 nr 6-3/26/3594-2). Lähipiirkonna kinnistu maaomanik esitas taotluse peatada

planeeringumenetlus ning hinnata loodava elamu mõju rändlindudele. Keskkonnaamet esitas

täiendava seisukoha (29.04.2026 kiri nr 7-9/26/7883-2), milles leidis, et arvestades kaitstavate

alade, sh Natura alade kaitse-eesmärke ja paiknemist, ei kaasne ehitustegevusega Elu tee 40

kinnistul negatiivset mõju kaitstavate alade terviklikkusele ega kaitse-eesmärkidele. KSH

3

koostaja täiendas KSH eelhinnangut ning esitas selle 23.04.2026 linnavalitsusele. Eelhinnangut

on täiendatud peatükiga mõjust rändlindudele.

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3

alusel

1. Algatada Papsaare külas Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu

koostamise ülesandeks on elamumaa kinnistute moodustamine, neile ehitusõiguse määramine

üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning

haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine,

vajadusel servituudialade määramine. Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu

kohasena.

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega:

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avalike ning

kaasnevate huvidega.

2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma

keskkonda ja väärtustama ümbritsevat keskkonda. Planeeringut koostades tuleb järgida

piirkonnale omaseid nii ehituslikke kui arhitektuurseid põhimõtteid, samuti piirkonnas

väljakujunenud hoonestuslaadi, kinnistute hoonestustihedust ja krundisuurusi, mis enim vastab

maalise asutusega alale.

2.3. Juurdepääs(ud) planeeringualale lahendada Elu teelt ja Elise teelt, tagada standardikohane

parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil, näidata vajalik parkimiskohtade arv ning

paigutus. Vajadusel näha ette juurdepääsuservituudid. Arvestada Elu tee äärse kergliiklustee

projektiga.

2.4. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Detailplaneeringus tuleb määrata kruntide

minimaalne haljastuse protsent ja haljasalade asukohad. Tagada kõrghaljastusest koosnev

haljaspuhver planeeringuala ja sellega külgneva põllumajandusmaa vahel.

2.5. Näha ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2.6. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Ala on kaetud Papsaare

maaparandussüsteemiga (6112200010010). Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta,

tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga.

2.7. 10 või enama uue elamukrundiga ala detailplaneeringu koostamisel juhul, kui

moodustatavad krundid on alla 2500 m2, tuleb tagada vähemalt üks keskmise elamukrundi

suurusega avalik haljasala; iga järgneva elamukrundi kohta tuleb planeeritaval alal tagada

täiendav 20% suurune avalik haljasala (seal võivad paikneda ka laste mänguväljakud või

spordiväljakud).

2.8. Planeeringu koostamise käigus hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa

(Lisa 1).

4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma koostatud keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu põhjal (Lisa 2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel arvestada asjaomaste

asutuste ettepanekutega ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangus esitatud ettepanekutega. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pärnu

Linnavalitsus (Suur-Sepa 16, Pärnu linn; [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on

OÜ Linnak (Piiri tn 14a 80036, Pärnu, [email protected]). Detailplaneeringu algatamise ja

4

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega on võimalik tutvuda Pärnu

linna veebilehel ja Pärnu linnavalitsuses lahtiolekuaegadel.

5. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

ruumi- ja arhitektuuriosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis

sisaldab mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat

menetluse algatamisest.

7. Huvitatud isikul tuleb mõista, et temaga sõlmitakse vajadusel planeeringulahenduse § 131

lähtuvalt haldusleping enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

Lepingus näidatakse ära vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei

tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed

rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt Eesti Vabariigis

registreeritud krediidiasutuse garantiikiri, deponeeritud rahasumma linna arveldusarvele või

kinnisasjadele hüpoteegi seadmine linna kasuks; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste

hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel

kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

Lisaks, kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul halduslepingus

ettenähtud ülesannet täita, on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus haldusleping

ühepoolselt lõpetada halduskoostööseaduses sätestatud alustel. Nimetatud juhul võib teha otsuse

detailplaneeringu koostamise lõpetamise kohta.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

9. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiislahendus), sealhulgas illustratiivne joonis.

10. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd

planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või

valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

11. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud

detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes.

Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse

järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus

muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas

avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine

planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku

planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana.

5

12. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

13. Ruumi- ja arhitektuuriosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja

Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul

detailplaneeringu algatamisest arvates.

14. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Voltenberg

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Papsaare küla Elu tee 40 kinnistu detailplaneering

PLANEERINGUALA ASUKOHASKEEM

Planeeringuala, Planeeringu ID 130572

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Papsaare küla, Pärnu linn

Töö nr.: 2601

Koostaja: Pärnu Linnavalitsus Konsultant: OÜ Linnak Arhitekt: Karri Tiigisoon

aprill 2026

OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected]

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 2 / 15

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 1.1. Osapooled .................................................................................................................. 3 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 3 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................... 4 3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused .................................................................... 5 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................... 7 4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse .......................................................................... 10 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ............................................................... 11 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid . 11 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ....... 14 7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 14

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 3 / 15

1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:

a) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju).

b) Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 määruse § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamise puhul.

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

1.1. Osapooled Tabel 1

Koostamise korraldaja Huvitatud isik Pärnu Linnavalitsus (75000064) Conorel Grupp OÜ Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu maakond

Planeeringust huvitatud isik on Elu tee 40 kinnistu omanik.

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Papsaare külas Elu tee 40 kinnistule elamupiirkonna välja ehitamine. Elu tee 40 kinnistu on kavas jagada 27-ks üksikelamu krundiks, millele lisaks on planeeritud haljasala vastavalt lisatud skeemile (vt Joonis 1). Täiendavalt planeeritakse kergliiklusteed Elu tee ja Elise tee äärde.

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 4 / 15

Joonis 1 Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu lahendusskeem

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab Elu tee 40 kinnistut, mis asub Pärnu linnas Papsaare külas Elise ja Elu tee ristmiku. Juurdepääs kinnistutele on võimalik Elise ja Elu teelt.

Tabel 2 – katastriüksuse andmed Katastriüksuse aadress: Elu tee 40

Katastritunnus: 15904:003:1274 Pindala: 49475,0 m²

Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 5 / 15

Kinnistu on hoonestamata

Joonis 2 Planeeritava ala asukoht Papsaare külas

3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused Maakasutus.

Elu tee 40 katastriüksust ümbritsevad lähimad kinnistud on nii maatulundusmaa kui ka elamumaa sihtotstarbega. Maatulundusmaa sihtotstarve on külgneval Jää-ääre ja üle Elu tee asuval Antoni kinnistul. Elamumaa sihtotstarve on külgnevatel Õnne tee äärsetel kinnistutel. Üle Elise tee ja Elu tee asuvad samuti valdavalt elamukinnistud või elamupiirkonnad, mis on sõltuvalt asukohast hoonestatud või hoonestamata.

Elu tee 40 kinnistu on hoonestamata. Piirkond laiemalt on kujunev elamuala, kus varasemad põllumaad on planeeritud elamumaadeks. Ümbruskonnas on mitmeid välja ehitatud või ehitamisel olevaid elamupiirkondi.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13. mai 2010 määrusega nr 19) on ala juhtfunktsiooniks määratud reserveeritud elamumaa (EV).

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 6 / 15

Joonis 3 Elu tee 40 kinnistu asukoht kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur)

Piirangud, kitsendused

Planeeritavale alale jäävad olemasolevate elektri õhu-, maakaabelliini ja sidekaablite kaitsevööndid.

Joonis 4 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 7 / 15

Looduskaitse ja –keskkond

Lähim looduskaitseala on Valgeranna hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 600 m kaugusel.

4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.

Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja maaliste piirkondade arendamiseks (lk 38):

- maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga; - eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks

sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;

- uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri; - säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke

põllumajandusmaid; - planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib

üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne;

- maalises piirkonnas vältida linnalise asustuse kavandamist, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid;

- vältida ehitustegevust liigniisketel aladel; - üleujutusaladele (meri ja jõed) asustuse kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta

kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale.

Väärtuslik põllumajandusmaa (p 3.2.1. lk 57 ja 58) Väärtuslik põllumajandusmaa on haritava maa või püsirohumaa või mõlema maa kõlvikust koosnev, samuti püsikultuuride kasvatamiseks olev maa-ala (üheskoos põllumajandusmaa), mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (lk 102). Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Maaeluministeeriumi arvutuste kohaselt 35 hindepunkti (lk 57). Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks:

- hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna; - säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud; - põllumajandusmaa metsastamine saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel; - väärtuslik põllumajandusmaa ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja

väljaandmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel; - loobuda uute elamualade (v.a üksikelamute) kavandamisest väärtuslikule

põllumajandusmaale; - mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku - põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja

väärindamine);

1 https://riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 8 / 15

- väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral tuleb säilitada võimalus riigitee ehitamiseks.

Tingimused üldplaneeringute koostamiseks:

- täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja ulatus; - tagada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine; - seada täiendavad kasutustingimused väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks; - riigimaanteede kaitsevööndisse väärtuslikke põllumajandusmaid mitte määrata.

Audru valla üldplaneering2 (olulisemad tingimused)

2.2.1.1 Arhitektuursed nõuded elamute planeerimiseks ja projekteerimiseks (lk 13)

Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid ja detailplaneeringu kohustusega alasid on kohustuslik kasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). St hajaasustuses tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).

Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga 45° ja 30°, täpne lubatud katusekallete nurga suurus tuleb määrata detailplaneeringuga).

2.2.3.1 Nõuded elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele (lk 18)

Üldplaneeringuga kehtestatakse Audru valla erinevates piirkondades minimaalsed lubatud uute elamukruntide või elamu ehitamiseks lubatavate maaüksuste suurused.

Uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis moodustatakse peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile või maaüksusele ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu rekonstrueerimisega. Elamule ehitusõiguse taotlemiseks tuleb väiksemad krundid või maaüksused kas liita või koostada nende hoonestamiseks üldplaneeringu muutmise põhjendusi sisaldav detailplaneering.

Elamukruntide ehk ühepereelamu ehitamiseks lubatud kruntide minimaalsed suurused valla erinevates osades on määratud kompaktse hoonestusega alade puhul SKEEMIL 1: Elamukruntide miinimumsuurused (vt Joonis 5). Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Sellest väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elamu rajamiseks (v.a juhul, kui see oli juba enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist nii määratud kehtinud detailplaneeringuga).

2 https://parnu.ee/OV/AudruOV/YP_Audru/

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 9 / 15

Joonis 5 Elu tee 40 kinnistu asukoht Audru valla üldplaneeringu skeemil elamukruntide miinimumsuurused

Seoses elamuehituse arendamisega soovitakse üha rohkem põllu- ja metsamaad muuta elamumaaks. Elamualade laiendamine toob kaasa surve looduskeskkonnale. Äärelinnastumise protsessi arenemisel on surve all keskuslinnade lähedased hea teevõrguga alad. Valla soov on saavutada kompromiss looduskeskkonna hoidmise ning elamuehituse- ja tootmise arendamise vahel (lk 15).

Koostatav Pärnu linna üldplaneering 2035+3 (vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2025 otsusega nr 28) näeb piirkonda ette tiheasustusala ja pereelamumaa (EP) juhtfunktsiooni. Minimaalseks krundi suuruseks on määratud 1200 m², mille puhul on täisehituseks kuni 25% krundi pinnast.

Asustuse suunamine (lk 17).

Üldplaneeringuga suunatakse eelkõige olemasoleva asustuse tihendamist linnalistes piirkondades ning hajaasustusala külakeskustes, kus on ajalooliselt kujunenud kompaktsem asustus.

Eesmärk 6: Toetada Pärnu linna liikuvuse ja transpordi jätkusuutliku arengut (lk 16).

1.34. Prioriteediks on erinevate liikumisviiside, eelkõige jalgsi ja rattaga liikumise ning ühistranspordi arengu suunamine, et vähendada mootorsõidukite kasutamise vajadust.

1.35. Soodustatakse ühistranspordi optimaalset ja sujuvat liikumist asustusüksuste ja reisisadamate, lennujaama ja raudteejaama vahel, et tagada kiire, mugav ja keskkonnasäästlik liikumine.

Detailplaneeringud

Elu tee 40 kinnistul ei ole kehtivaid detailplaneeringut.

3 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=2123307

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 10 / 15

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Koostatav detailplaneering on kavas koostada kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohasena. Samas seab nii maakonnaplaneering kui ka koostatav üldplaneering arengueesmärke, mida tuleb täiendavalt kaaluda. Aina enam on päevakorral valglinnastumisega seotud otsesed ja kaudsed mõjud, seda olulisemaks muutub ka sellega kaasnevate mõjude hindamine ning vastavate otsuste tegemine. Pärnu maakonnaplaneering näeb ette, et eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu. Ka koostatav üldplaneering näeb ette asustuse tihendamise põhimõttel, et tihendatakse seal, kus on ajalooliselt kujunenud tihedam asustus.

Koostatav üldplaneering näeb ette veel ka säästvate transpordiliikide ja ühistranspordi kasutuse suunamist, et vähendada mootorsõidukite (eraautode) kasutamise vajadust.

Koostatav detailplaneering on nii kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringu maakasutuse ja ehitustingimustega kooskõlas. Valglinnastumine on pikaajaline protsess, mis on Lihula mnt, Audru jõe ning Pärnu ja Audru asulate vahel kestnud juba ca 20 aastat ning selle tulemusena on piirkonnas välja kujunenud üsna ulatuslik eramupiirkondade võrgustik. Piirkonnas on veel mitmeid põllumaid, kuid hinnanguliselt hõlmavad üle poole alast juba erinevad elamualad. Piirkond on varustatud ühistranspordiga. Piki Elu teed ehitatakse välja (ja on osaliselt ehitatud) kergliiklusteid. Pärnu-Lihula tee ääres on olemasolev kergliiklustee Pärnu keskuslinnast kuni Valgerannani. Piirkonnna teenused asuvad peamiselt Pärnu keskuslinna piiril asuvas kaubanduskeskuses ning selle lähipiirkonnas, mis on ca 2 km kaugusel planeeritavast alast.

Vastavalt maakonnaplaneeringule on piirkonnas suhteliselt palju väärtuslikku põllumajandusmaad (vt Joonis 6) ning ka Elu tee 40 kinnistu on märgitud maakonnaplaneeringus väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Arvestades nii kehtiva Audru valla üldplaneeringu kui ka koostatava üldplaneeringu maakasutuse sihtotstarvet on siin kõige suurem konflikt kõrgema taseme arengudokumendiga.

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 11 / 15

Joonis 6 Väärtuslik põllumajandusmaa Pärnu maakonnaplaneeringu kaardil (Asustuse joonis)

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (pinnasele,

veestikule, õhule, kliimale) Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne planeeringu eesmärgiga seonduvalt (elamupiirkond) ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale.

Ehitustegevusega kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd seoses uushoonestuse rajamisega, millel on lühiajaline lokaalne mõju peamiselt müra ja peenosakeste lendumise näol.

Jäätmete kogumine korraldatakse linna territooriumil vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale.

2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritavad funktsioonid (üksikelamud) ei kätke endas õnnetuse ohtu.

Tuleohutus

Tuleõnnetuse minimeerimine toimub planeerimis- ja projekteerimisfaasis asjakohaste tuleohutusmeetmete rakendamise kaudu.

Liiklus

Planeeritav ala juurdepääs on Elu teelt ja Elise teelt. Elu tee ja Elise tee ristmikul on olemasolev künnis, mis aitab piirkonnas liikluskiirust vähendada. Miinuseks on siiski Elu tee praegune lahendus, mille ääres ei ole veel kergliiklusteid, mis on pikk ja sirge ning soodustab seetõttu piirkiiruse ületamist. Arvestades, et piirkonnas on palju lapsi, kujutab selline lahendus endast täiendavat ohtu. Planeeritava ala teed lahendatakse piisavalt käänulistena, et kiiruse ületamine

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 12 / 15

oleks välistatud keskkonna kujunduse läbi ning lisaks nähakse ette täiendavad liikluse rahustamise meetmed.

Müra

Planeeritava ala läheduses paiknevad kaks peamist müraallikat, mis on Audru ringrada ja Lihula maantee. Mõlemale on koostatud ka mürakaardid (vt Joonis 7 ja Joonis 8), mille kohaselt jääb planeeritav ala madala müratasemega alale ning nimetatud objektid planeeritavale alale ülemäärast negatiivset mõju ei avalda. Samas kostavad ringraja helid sõltuvalt ilmastikust märksa kaugemale ning võivad põhjustada häiringuid ja mõjutada seeläbi piirkonna inimeste elukvaliteeti.

Osaliselt jääb ala Haapsalu mnt liiklusmüra 50 – 54 dB alasse, mis ületab veidi müra normtasemete sihtväärtust 50 dBA. Tegemist on hetkel valdavalt lageda alaga, kus ei ole olulisi müra levikut takistavaid objekte.

Joonis 7 Väljavõte Pärnu linna välisõhu mürakaardist - Audru ringrada

Joonis 8 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti mürakaardi rakendusest

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 13 / 15

Vibratsioon

Vibratsiooni mõju puudub või on vähene. Võib ette tulla ajutist vibratsioonitaseme tõusu seoses ehitustegevusega, mis on ajutine ja lühiajaline.

Õhukvaliteet

Planeeritava ala ümbrus on osaliselt põllumajanduslik maa, mis tähendab, et hooajaliselt võib tekkida põllumajandusest tulenevalt õhukvaliteedi muutuseid kas siis lõhna või peenosakeste (tolmu) häiringu näol. Samas on põllumajandusmaid jäänud suhteliselt väheks ning enamus alast on väikeelamupiirkond, mis on suhteliselt hea õhukvaliteediga.

Insolatsioon

Planeeritav ala ja planeeritav hoonestus asuvad muust hoonestusest eemal, mistõttu insolatsioonitaseme ülemäärast vähenemist naaberkinnistutel ei ole ette näha.

Soojussaare efekt

Planeeritakse üksikelamupiirkonda, mis on valdavalt haljastatud, mistõttu ei too see endaga kaasa soojussaare efekti.

3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Mõju suurus ja ruumiline ulatus on ruumilises kontekstis suhteliselt suur arvestades, et tegemist on suure maa-alaga. Samas on tegemist jätkuva elamuarendusega piirkonnas, kuhu on elamupiirkondi välja ehitatud juba paar aastakümmet.

Lähtuvalt sellest on olemasolevate põldude e väärtusliku põllumajandusmaa keskele elamuala ehitamine suhteliselt suure pikaajalise mõjuga, mis võib endaga kaasa tuua konflikti erinevate maakasutusviiside vahel või siis põllumaade hoonestamise ning sellega kaasneva valglinnastumise protsessi jätku.

4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Tegemist on vähese tundlikkusega maa-alaga. Piirkonnas ei ole kaitstavat kultuuripärandit.

5. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura 2000 võrgustiku alale) Lähim looduskaitseala (Valgeranna hoiuala) asub planeeritavast alast ca 600 m kaugusel (teisel pool Audru jõge), mis tähendab, et arendusega ei kaasne looduskaitsealale olulist ebasoodsat negatiivset keskkonnamõju.

Mõju rändlindudele

Audru polder kuulub Audru poldri looduskaitseala koosseisu ning on osa Pärnu lahe linnualast (Natura 2000). Ala kaitse-eesmärk on muu hulgas säilitada ja taastada rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid ning piiranguvööndi eesmärk on lindude peatumis- ja toitumisalade soodsa seisundi säilitamine ja kvaliteedi parandamine.

Planeeritava ala näol on tegemist avatud põllumajandusmaastikuga, mille ümbruses on hajusalt elamuid, teid, põllumaid ja puistuid. Sellises maastikus toimub lindude liikumine hajusalt üle laiema ala, mitte mööda ühte selgelt piiritletud kitsast koridori. Olemasoleva info põhjal ei ole alust pidada planeeringuala oluliseks rändlindude koondumis- ega pudelikaelakohaks. Planeeringuala paikneb piirkonnas, mille laiemas mõjualas asuvad

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 14 / 15

rändlindude jaoks olulised alad, eelkõige Audru polder kui Pärnu lahe linnuala osa, kuid olemasoleva info põhjal ei ole planeeringuala ise oluline rändlindude peatus- ega toitumisala ega kriitiline siirdekoridor.

Detailplaneeringu elluviimisel muutub seni avatud põllumaa elamualaks ning selle tulemusel väheneb avatud maastiku pindala. Mõju on lokaalne ja pöördumatu, kuid eeldatavalt mitte oluline Audru poldri ega Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast.

Lähtuvalt sellest on planeeringu koostamisel oluline arvestada, et see põhjustaks rändlindudele võimalikult vähe häiringuid, mis antud kontekstis tähendab valgusreostuse minimeerimist.

6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Elu tee 40 kinnistu hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev, pöördumatu ja pikaajaline. Ala hoonestamisel on märkimisväärne piiriülene mõju, kuid kuna ala on juba laiemalt elamualaks kujunemas, siis on tegemist pikemalt toimunud protsessi jätkumisega.

Piirkonda elanike juurde lisandumise peamine negatiivne kumulatiivne mõju on autoliikluse kasv, sest valdav osa teenuseid ja töökohti asub Pärnu keskuslinnas, mistõttu suurendab piirkonna elanike arvu kasv ka keskuslinna autoliiklust.

6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE

a) Planeeritava ala siseselt anda tingimused rahustatud liikluse ja elukeskkonda sobiva (inimsõbraliku) tänavalahenduse kujundamiseks.

b) Näha ette keskkonda sobivad meetmed müra hajutamiseks ja leviku takistamiseks (kõrghaljastus, puiesteed vms).

c) Sademeveerajatiste ja haljasalade valgustus kavandada minimaalsena ning vältida tugevat üles- ja külgvalgust, et vähendada valgusreostust (tugev üles- ja külgvalgus). Kasutada täisvarjestatud või vähemalt väga hästi varjestatud alla suunatud valgusteid. Eelistada sooja valgusega (kuni 3000 K) valgusteid.

7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlust.

Peamine negatiivne keskkonnamõju, mida piirkonna arendamine endaga kaasa toob on autoliikluse kumulatiivne kasv, sest hoolimata ühistranspordi olemasolust on valglinna elanike peamiseks liiklusvahenduks auto, mis toob endaga kaasa täiendava liikluse keskuslinnas. Tegemist on pikaajaliselt kujuneva probleemiga, mida ei ole võimalik lahendada ühe

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 15 / 15

detailplaneeringuga. Koostatav detailplaneering annab lahendustesse oma panuse, milleks on maa planeerimine Elu tee äärse kergliiklustee tarbeks ning Elise tee äärde kavandatav kergliiklustee. Vahetult planeeritava ala juures on ka ühistranspordipeatus, mis annab alternatiivse võimaluse autoliiklusele.

Teine oluline mõju on seotud Pärnu maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslike põllumaadega. Elu tee 40 kinnistu asub samuti märgitud väärtuslikul põllumaal. Tegemist on olulise teemaga, mis on seotud toidujulgeoleku ja efektiivse maakasutusega. Samas on piirkond kavandatud elamumaaks juba 2010 kehtestatud Audru üldplaneeringuga, millega on juba hulgaliselt (väärtuslikke) põllumaid elamualadeks planeeritud. Nagu eelpool öeldud, siis on tegemist juba pikalt kestnud protsessiga ning ala on suures osas üksikelamumaaks planeeritud. Samuti ei ole mõistlik kujundada piirkonda, kus on vaheldumisi põllu- ja elamumaad, sest periooditi võib põllumajandusega kaasneda suhteliselt palju häiringuid, müra, peenosakeste, põllumajandusmasinate liikumise ja lõhna näol.

Põllumaade boniteet sõltub ka drenaaži toimimisest, mis Elu tee 40 kinnistul korralikult ei toimi ning mille tõttu on maa reaalne boniteet ca 10 punkti väiksem, mis tähendab, et tehniliselt ei ole enam tegemist väärtusliku põllumaaga4.

Maakonnaplaneering annab üldised suunised üldplaneeringute koostamiseks ja ei ole seadnud otseseid suuniseid elamualade planeerimiseks. Lähtuvalt sellest tuleks antud teema reguleerida koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on detailplaneeringute ja ehitustegevuse aluseks.

Arvestades, et piirkonnas on olemas ühistransport, välja ehitatakse kergliiklusteid ning tegemist on juba olulise ja areneva linnapiirkonnaga, siis on ala planeerimine elamualaks igati asjakohane kehtiva üldplaneeringu tingimuste raames.

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu (KSH) menetlust. Vastavalt Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanneteks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine.

4 konsultatsioon Maa- ja Ruumiameti maaparandushoiu büroo peaspetsialisti Peeter Karpaga

KORRALDUS

11.05.2026 nr 326

Papsaare külas Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu

koostamise algatamine ja detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine

Conorel Grupp OÜ on esitatud Pärnu Linnavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks

Papsaare külas Elu tee 40 kinnistul (katastriüksuse tunnus 15904:003:1274).

Elu tee 40 kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, pindala 49475 m2. Kinnistu on

ehitusregistri andmetel hoonestamata. Kogu planeeringuala on kõlvikulise koosseisu järgi haritav

maa. Kinnistul ei asu kõrghaljastust. Kinnistu paikneb Elu tee ja Elise tee ristumiskohal,

külgnedes Jää-ääre kinnistuga, mis on hoonestamata maatulundusmaa, ja Õnne tee

elamurajooniga. Juurdepääs krundile on munitsipaalomandisse kuuluvatelt Elise teelt ja Elu teelt.

Piirkonnas paiknevad hoonestatud elamumaad, vähesemal määral maatulundusmaad. Alal ei

kehti detailplaneeringuid.

Huvitatud isiku eesmärgiks on Elu tee 40 kinnistu ümberkruntimine, ehitusõiguse,

hoonestusalade, teedevõrgu, haljastuse ja tehnovõrkude põhimõttelise lahenduse määramine.

Täpsemalt soovitakse maaüksus jagada 27 pereelamukrundiks minimaalse suurusega 1200 m2

ning kolmeks tee- ja tänavamaa krundiks. Lisaks moodustatakse kaks üldkasutatava maa

kinnistut. Igale elamukrundile soovitakse püstitada 1 üksikelamu põhihoonena ning 1 abihoone.

Juurdepääs alale olemasolevalt Elu teelt ja Elise teelt. Vee- ja kanalisatsioonilahendus antakse

võimalusel ühisveevärgi baasil. Sademevesi lahendatakse lahtise kraavitusega. Küttelahendused

lokaalsed, maa- või õhksoojuspumpade või tahkeküttekolletega.

Audru valla üldplaneeringuga (kehtestati 2010. aastal) määratult asub planeeringuala

reserveeritud elamualal (EV), kus ehitusõiguse tagab kinnistu minimaalse pinnaga 1200 m2.

Seega koostatakse detailplaneering kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringuga.

Pärnu linna koostatava üldplaneeringu 2035+ (vastuvõetud 18.09.2025) kohaselt on

planeeringuala määratud tiheasustusalaks. Pärnu linna tiheasustusalad on linnalise iseloomuga,

intensiivsema maakasutusega selgelt piiritletud kompaktsed ja terviklikud keskkonnad, kuhu

koonduvad erinevad huvid ja tegevused.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2

p 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise

vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega

kavandatakse KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2

kohaseid tegevusi, mille hulka kuulub ka elurajooni arendamine.

2

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise

ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Linnak OÜ poolt on koostatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang.

KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt järgmist:

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid

keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

menetlust. Peamine negatiivne keskkonnamõju, mida piirkonna arendamine endaga kaasa toob

on autoliikluse kumulatiivne kasv, sest hoolimata ühistranspordi olemasolust on valglinna

elanike peamiseks liiklusvahenduks auto, mis toob endaga kaasa täiendava liikluse keskuslinnas.

Tegemist on pikaajaliselt kujuneva probleemiga, mida ei ole võimalik lahendada ühe

detailplaneeringuga. Koostatav detailplaneering annab lahendustesse oma panuse, milleks on

maa planeerimine Elu tee äärse kergliiklustee tarbeks ning Elise tee äärde kavandatav

kergliiklustee. Vahetult planeeritava ala juures on ka ühistranspordipeatus, mis annab

alternatiivse võimaluse autoliiklusele. Teine oluline mõju on seotud Pärnu

maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslike põllumaadega. Elu tee 40 kinnistu asub samuti

märgitud väärtuslikul põllumaal. Tegemist on olulise teemaga, mis on seotud toidujulgeoleku ja

efektiivse maakasutusega. Samas on piirkond kavandatud elamumaaks juba 2010 kehtestatud

Audru üldplaneeringuga, millega on juba hulgaliselt (väärtuslikke) põllumaid elamualadeks

planeeritud. Nagu eelpool öeldud, siis on tegemist juba pikalt kestnud protsessiga ning ala on

suures osas üksikelamumaaks planeeritud. Samuti ei ole mõistlik kujundada piirkonda, kus on

vaheldumisi põllu- ja elamumaad, sest periooditi võib põllumajandusega kaasneda suhteliselt

palju häiringuid, müra, peenosakeste, põllumajandusmasinate liikumise ja lõhna näol.

Põllumaade boniteet sõltub ka drenaaži toimimisest, mis Elu tee 40 kinnistul korralikult ei toimi

ning mille tõttu on maa reaalne boniteet ca 10 punkti väiksem, mis tähendab, et tehniliselt ei ole

enam tegemist väärtusliku põllumaaga. Maakonnaplaneering annab üldised suunised

üldplaneeringute koostamiseks ja ei ole seadnud otseseid suuniseid elamualade planeerimiseks.

Lähtuvalt sellest tuleks antud teema reguleerida koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on

detailplaneeringute ja ehitustegevuse aluseks. Arvestades, et piirkonnas on olemas ühistransport,

välja ehitatakse kergliiklusteid ning tegemist on juba olulise ja areneva linnapiirkonnaga, siis on

ala planeerimine elamualaks igati asjakohane kehtiva üldplaneeringu tingimuste raames.

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee 40 kinnistu

detailplaneeringu (KSH) menetlust.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi

iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast

ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Linnavalitsus esitas detailplaneeringu korralduse eelnõu, KSH eelhinnangu ja detailplaneeringu

eskiislahenduse ametkondadele (11.03.2026 kiri nr 8-4/1439-3) ja naabruskonna kinnistute

maaomanikele (11.03.2026 kiri nr 8-4/1439/2026-2). KSH algatamata jätmise ettepanekuga on

nõustunud Keskkonnaamet (27.03.2026 kiri nr 6-5/26/4768-2) ning Maa- ja Ruumiamet

(06.04.2026 nr 6-3/26/3594-2). Lähipiirkonna kinnistu maaomanik esitas taotluse peatada

planeeringumenetlus ning hinnata loodava elamu mõju rändlindudele. Keskkonnaamet esitas

täiendava seisukoha (29.04.2026 kiri nr 7-9/26/7883-2), milles leidis, et arvestades kaitstavate

alade, sh Natura alade kaitse-eesmärke ja paiknemist, ei kaasne ehitustegevusega Elu tee 40

kinnistul negatiivset mõju kaitstavate alade terviklikkusele ega kaitse-eesmärkidele. KSH

3

koostaja täiendas KSH eelhinnangut ning esitas selle 23.04.2026 linnavalitsusele. Eelhinnangut

on täiendatud peatükiga mõjust rändlindudele.

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1, § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018

määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja p 3

alusel

1. Algatada Papsaare külas Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu

koostamise ülesandeks on elamumaa kinnistute moodustamine, neile ehitusõiguse määramine

üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning

haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine,

vajadusel servituudialade määramine. Detailplaneering koostatakse Audru valla üldplaneeringu

kohasena.

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega:

2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avalike ning

kaasnevate huvidega.

2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma

keskkonda ja väärtustama ümbritsevat keskkonda. Planeeringut koostades tuleb järgida

piirkonnale omaseid nii ehituslikke kui arhitektuurseid põhimõtteid, samuti piirkonnas

väljakujunenud hoonestuslaadi, kinnistute hoonestustihedust ja krundisuurusi, mis enim vastab

maalise asutusega alale.

2.3. Juurdepääs(ud) planeeringualale lahendada Elu teelt ja Elise teelt, tagada standardikohane

parkimisvõimalus hoonestusega samal krundil, näidata vajalik parkimiskohtade arv ning

paigutus. Vajadusel näha ette juurdepääsuservituudid. Arvestada Elu tee äärse kergliiklustee

projektiga.

2.4. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Detailplaneeringus tuleb määrata kruntide

minimaalne haljastuse protsent ja haljasalade asukohad. Tagada kõrghaljastusest koosnev

haljaspuhver planeeringuala ja sellega külgneva põllumajandusmaa vahel.

2.5. Näha ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2.6. Sademeveed tuleb ära juhtida reeglina kraavide baasil. Ala on kaetud Papsaare

maaparandussüsteemiga (6112200010010). Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta,

tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga.

2.7. 10 või enama uue elamukrundiga ala detailplaneeringu koostamisel juhul, kui

moodustatavad krundid on alla 2500 m2, tuleb tagada vähemalt üks keskmise elamukrundi

suurusega avalik haljasala; iga järgneva elamukrundi kohta tuleb planeeritaval alal tagada

täiendav 20% suurune avalik haljasala (seal võivad paikneda ka laste mänguväljakud või

spordiväljakud).

2.8. Planeeringu koostamise käigus hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa

(Lisa 1).

4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma koostatud keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu põhjal (Lisa 2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu koostamisel arvestada asjaomaste

asutuste ettepanekutega ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangus esitatud ettepanekutega. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Pärnu

Linnavalitsus (Suur-Sepa 16, Pärnu linn; [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on

OÜ Linnak (Piiri tn 14a 80036, Pärnu, [email protected]). Detailplaneeringu algatamise ja

4

keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega on võimalik tutvuda Pärnu

linna veebilehel ja Pärnu linnavalitsuses lahtiolekuaegadel.

5. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

ruumi- ja arhitektuuriosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis

sisaldab mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat

menetluse algatamisest.

7. Huvitatud isikul tuleb mõista, et temaga sõlmitakse vajadusel planeeringulahenduse § 131

lähtuvalt haldusleping enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste

väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.

Lepingus näidatakse ära vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei

tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed

rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt Eesti Vabariigis

registreeritud krediidiasutuse garantiikiri, deponeeritud rahasumma linna arveldusarvele või

kinnisasjadele hüpoteegi seadmine linna kasuks; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste

hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel

kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused.

Lisaks, kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul halduslepingus

ettenähtud ülesannet täita, on planeerimisalase tegevuse korraldajal õigus haldusleping

ühepoolselt lõpetada halduskoostööseaduses sätestatud alustel. Nimetatud juhul võib teha otsuse

detailplaneeringu koostamise lõpetamise kohta.

8. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

9. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse ruumi- ja arhitektuuriosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiislahendus), sealhulgas illustratiivne joonis.

10. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd

planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või

valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

11. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud

detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes.

Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse

järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus

muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas

avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine

planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku

planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana.

5

12. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

13. Ruumi- ja arhitektuuriosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja

Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul

detailplaneeringu algatamisest arvates.

14. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Voltenberg

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Papsaare küla Elu tee 40 kinnistu detailplaneering

PLANEERINGUALA ASUKOHASKEEM

Planeeringuala, Planeeringu ID 130572

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Papsaare küla, Pärnu linn

Töö nr.: 2601

Koostaja: Pärnu Linnavalitsus Konsultant: OÜ Linnak Arhitekt: Karri Tiigisoon

aprill 2026

OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected]

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 2 / 15

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 1.1. Osapooled .................................................................................................................. 3 2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ..................................................................................... 3 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................... 4 3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused .................................................................... 5 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................... 7 4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse .......................................................................... 10 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ............................................................... 11 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid . 11 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE ....... 14 7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 14

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 3 / 15

1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:

a) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju).

b) Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 määruse § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamise puhul.

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

1.1. Osapooled Tabel 1

Koostamise korraldaja Huvitatud isik Pärnu Linnavalitsus (75000064) Conorel Grupp OÜ Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu maakond

Planeeringust huvitatud isik on Elu tee 40 kinnistu omanik.

2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Papsaare külas Elu tee 40 kinnistule elamupiirkonna välja ehitamine. Elu tee 40 kinnistu on kavas jagada 27-ks üksikelamu krundiks, millele lisaks on planeeritud haljasala vastavalt lisatud skeemile (vt Joonis 1). Täiendavalt planeeritakse kergliiklusteed Elu tee ja Elise tee äärde.

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 4 / 15

Joonis 1 Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu lahendusskeem

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab Elu tee 40 kinnistut, mis asub Pärnu linnas Papsaare külas Elise ja Elu tee ristmiku. Juurdepääs kinnistutele on võimalik Elise ja Elu teelt.

Tabel 2 – katastriüksuse andmed Katastriüksuse aadress: Elu tee 40

Katastritunnus: 15904:003:1274 Pindala: 49475,0 m²

Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 5 / 15

Kinnistu on hoonestamata

Joonis 2 Planeeritava ala asukoht Papsaare külas

3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused Maakasutus.

Elu tee 40 katastriüksust ümbritsevad lähimad kinnistud on nii maatulundusmaa kui ka elamumaa sihtotstarbega. Maatulundusmaa sihtotstarve on külgneval Jää-ääre ja üle Elu tee asuval Antoni kinnistul. Elamumaa sihtotstarve on külgnevatel Õnne tee äärsetel kinnistutel. Üle Elise tee ja Elu tee asuvad samuti valdavalt elamukinnistud või elamupiirkonnad, mis on sõltuvalt asukohast hoonestatud või hoonestamata.

Elu tee 40 kinnistu on hoonestamata. Piirkond laiemalt on kujunev elamuala, kus varasemad põllumaad on planeeritud elamumaadeks. Ümbruskonnas on mitmeid välja ehitatud või ehitamisel olevaid elamupiirkondi.

Kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Audru Vallavolikogu 13. mai 2010 määrusega nr 19) on ala juhtfunktsiooniks määratud reserveeritud elamumaa (EV).

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 6 / 15

Joonis 3 Elu tee 40 kinnistu asukoht kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur)

Piirangud, kitsendused

Planeeritavale alale jäävad olemasolevate elektri õhu-, maakaabelliini ja sidekaablite kaitsevööndid.

Joonis 4 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 7 / 15

Looduskaitse ja –keskkond

Lähim looduskaitseala on Valgeranna hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 600 m kaugusel.

4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.

Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja maaliste piirkondade arendamiseks (lk 38):

- maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga; - eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks

sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;

- uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri; - säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke

põllumajandusmaid; - planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib

üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne;

- maalises piirkonnas vältida linnalise asustuse kavandamist, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid;

- vältida ehitustegevust liigniisketel aladel; - üleujutusaladele (meri ja jõed) asustuse kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta

kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale.

Väärtuslik põllumajandusmaa (p 3.2.1. lk 57 ja 58) Väärtuslik põllumajandusmaa on haritava maa või püsirohumaa või mõlema maa kõlvikust koosnev, samuti püsikultuuride kasvatamiseks olev maa-ala (üheskoos põllumajandusmaa), mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist (lk 102). Pärnumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Maaeluministeeriumi arvutuste kohaselt 35 hindepunkti (lk 57). Üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks:

- hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna; - säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud; - põllumajandusmaa metsastamine saab toimuda ainult üldplaneeringu alusel; - väärtuslik põllumajandusmaa ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ja

väljaandmisele õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel; - loobuda uute elamualade (v.a üksikelamute) kavandamisest väärtuslikule

põllumajandusmaale; - mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku - põllumajandusmaad võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja

väärindamine);

1 https://riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 8 / 15

- väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral tuleb säilitada võimalus riigitee ehitamiseks.

Tingimused üldplaneeringute koostamiseks:

- täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja ulatus; - tagada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine; - seada täiendavad kasutustingimused väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks; - riigimaanteede kaitsevööndisse väärtuslikke põllumajandusmaid mitte määrata.

Audru valla üldplaneering2 (olulisemad tingimused)

2.2.1.1 Arhitektuursed nõuded elamute planeerimiseks ja projekteerimiseks (lk 13)

Elumajade projekteerimisel ja ehitamisel väljaspool tiheasustusalasid ja detailplaneeringu kohustusega alasid on kohustuslik kasutada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi, valtsplekk jms). St hajaasustuses tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).

Elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale on soovitatav ühes piirkonnas või elamukvartalis kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone (nt korraga 45° ja 30°, täpne lubatud katusekallete nurga suurus tuleb määrata detailplaneeringuga).

2.2.3.1 Nõuded elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele (lk 18)

Üldplaneeringuga kehtestatakse Audru valla erinevates piirkondades minimaalsed lubatud uute elamukruntide või elamu ehitamiseks lubatavate maaüksuste suurused.

Uueks elamukrundiks üldplaneeringu mõistes on krunt, mis moodustatakse peale käesoleva üldplaneeringu kehtestamist. Elamu ehitusõiguse andmine lubatust väiksemale krundile või maaüksusele ei ole võimalik, v.a kui lubatust väiksemad krundid on moodustatud varem kehtestatud detailplaneeringute alusel või kui tegu on olemasoleva elamu rekonstrueerimisega. Elamule ehitusõiguse taotlemiseks tuleb väiksemad krundid või maaüksused kas liita või koostada nende hoonestamiseks üldplaneeringu muutmise põhjendusi sisaldav detailplaneering.

Elamukruntide ehk ühepereelamu ehitamiseks lubatud kruntide minimaalsed suurused valla erinevates osades on määratud kompaktse hoonestusega alade puhul SKEEMIL 1: Elamukruntide miinimumsuurused (vt Joonis 5). Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Sellest väiksemale maaüksusele ei anta ehitusõigust mitte ühtegi liiki elamu rajamiseks (v.a juhul, kui see oli juba enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist nii määratud kehtinud detailplaneeringuga).

2 https://parnu.ee/OV/AudruOV/YP_Audru/

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 9 / 15

Joonis 5 Elu tee 40 kinnistu asukoht Audru valla üldplaneeringu skeemil elamukruntide miinimumsuurused

Seoses elamuehituse arendamisega soovitakse üha rohkem põllu- ja metsamaad muuta elamumaaks. Elamualade laiendamine toob kaasa surve looduskeskkonnale. Äärelinnastumise protsessi arenemisel on surve all keskuslinnade lähedased hea teevõrguga alad. Valla soov on saavutada kompromiss looduskeskkonna hoidmise ning elamuehituse- ja tootmise arendamise vahel (lk 15).

Koostatav Pärnu linna üldplaneering 2035+3 (vastu võetud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2025 otsusega nr 28) näeb piirkonda ette tiheasustusala ja pereelamumaa (EP) juhtfunktsiooni. Minimaalseks krundi suuruseks on määratud 1200 m², mille puhul on täisehituseks kuni 25% krundi pinnast.

Asustuse suunamine (lk 17).

Üldplaneeringuga suunatakse eelkõige olemasoleva asustuse tihendamist linnalistes piirkondades ning hajaasustusala külakeskustes, kus on ajalooliselt kujunenud kompaktsem asustus.

Eesmärk 6: Toetada Pärnu linna liikuvuse ja transpordi jätkusuutliku arengut (lk 16).

1.34. Prioriteediks on erinevate liikumisviiside, eelkõige jalgsi ja rattaga liikumise ning ühistranspordi arengu suunamine, et vähendada mootorsõidukite kasutamise vajadust.

1.35. Soodustatakse ühistranspordi optimaalset ja sujuvat liikumist asustusüksuste ja reisisadamate, lennujaama ja raudteejaama vahel, et tagada kiire, mugav ja keskkonnasäästlik liikumine.

Detailplaneeringud

Elu tee 40 kinnistul ei ole kehtivaid detailplaneeringut.

3 https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=2123307

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 10 / 15

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Koostatav detailplaneering on kavas koostada kehtiva Audru valla üldplaneeringu kohasena. Samas seab nii maakonnaplaneering kui ka koostatav üldplaneering arengueesmärke, mida tuleb täiendavalt kaaluda. Aina enam on päevakorral valglinnastumisega seotud otsesed ja kaudsed mõjud, seda olulisemaks muutub ka sellega kaasnevate mõjude hindamine ning vastavate otsuste tegemine. Pärnu maakonnaplaneering näeb ette, et eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu. Ka koostatav üldplaneering näeb ette asustuse tihendamise põhimõttel, et tihendatakse seal, kus on ajalooliselt kujunenud tihedam asustus.

Koostatav üldplaneering näeb ette veel ka säästvate transpordiliikide ja ühistranspordi kasutuse suunamist, et vähendada mootorsõidukite (eraautode) kasutamise vajadust.

Koostatav detailplaneering on nii kehtiva kui ka koostatava üldplaneeringu maakasutuse ja ehitustingimustega kooskõlas. Valglinnastumine on pikaajaline protsess, mis on Lihula mnt, Audru jõe ning Pärnu ja Audru asulate vahel kestnud juba ca 20 aastat ning selle tulemusena on piirkonnas välja kujunenud üsna ulatuslik eramupiirkondade võrgustik. Piirkonnas on veel mitmeid põllumaid, kuid hinnanguliselt hõlmavad üle poole alast juba erinevad elamualad. Piirkond on varustatud ühistranspordiga. Piki Elu teed ehitatakse välja (ja on osaliselt ehitatud) kergliiklusteid. Pärnu-Lihula tee ääres on olemasolev kergliiklustee Pärnu keskuslinnast kuni Valgerannani. Piirkonnna teenused asuvad peamiselt Pärnu keskuslinna piiril asuvas kaubanduskeskuses ning selle lähipiirkonnas, mis on ca 2 km kaugusel planeeritavast alast.

Vastavalt maakonnaplaneeringule on piirkonnas suhteliselt palju väärtuslikku põllumajandusmaad (vt Joonis 6) ning ka Elu tee 40 kinnistu on märgitud maakonnaplaneeringus väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Arvestades nii kehtiva Audru valla üldplaneeringu kui ka koostatava üldplaneeringu maakasutuse sihtotstarvet on siin kõige suurem konflikt kõrgema taseme arengudokumendiga.

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 11 / 15

Joonis 6 Väärtuslik põllumajandusmaa Pärnu maakonnaplaneeringu kaardil (Asustuse joonis)

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (pinnasele,

veestikule, õhule, kliimale) Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne planeeringu eesmärgiga seonduvalt (elamupiirkond) ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale.

Ehitustegevusega kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd seoses uushoonestuse rajamisega, millel on lühiajaline lokaalne mõju peamiselt müra ja peenosakeste lendumise näol.

Jäätmete kogumine korraldatakse linna territooriumil vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale.

2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritavad funktsioonid (üksikelamud) ei kätke endas õnnetuse ohtu.

Tuleohutus

Tuleõnnetuse minimeerimine toimub planeerimis- ja projekteerimisfaasis asjakohaste tuleohutusmeetmete rakendamise kaudu.

Liiklus

Planeeritav ala juurdepääs on Elu teelt ja Elise teelt. Elu tee ja Elise tee ristmikul on olemasolev künnis, mis aitab piirkonnas liikluskiirust vähendada. Miinuseks on siiski Elu tee praegune lahendus, mille ääres ei ole veel kergliiklusteid, mis on pikk ja sirge ning soodustab seetõttu piirkiiruse ületamist. Arvestades, et piirkonnas on palju lapsi, kujutab selline lahendus endast täiendavat ohtu. Planeeritava ala teed lahendatakse piisavalt käänulistena, et kiiruse ületamine

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 12 / 15

oleks välistatud keskkonna kujunduse läbi ning lisaks nähakse ette täiendavad liikluse rahustamise meetmed.

Müra

Planeeritava ala läheduses paiknevad kaks peamist müraallikat, mis on Audru ringrada ja Lihula maantee. Mõlemale on koostatud ka mürakaardid (vt Joonis 7 ja Joonis 8), mille kohaselt jääb planeeritav ala madala müratasemega alale ning nimetatud objektid planeeritavale alale ülemäärast negatiivset mõju ei avalda. Samas kostavad ringraja helid sõltuvalt ilmastikust märksa kaugemale ning võivad põhjustada häiringuid ja mõjutada seeläbi piirkonna inimeste elukvaliteeti.

Osaliselt jääb ala Haapsalu mnt liiklusmüra 50 – 54 dB alasse, mis ületab veidi müra normtasemete sihtväärtust 50 dBA. Tegemist on hetkel valdavalt lageda alaga, kus ei ole olulisi müra levikut takistavaid objekte.

Joonis 7 Väljavõte Pärnu linna välisõhu mürakaardist - Audru ringrada

Joonis 8 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti mürakaardi rakendusest

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 13 / 15

Vibratsioon

Vibratsiooni mõju puudub või on vähene. Võib ette tulla ajutist vibratsioonitaseme tõusu seoses ehitustegevusega, mis on ajutine ja lühiajaline.

Õhukvaliteet

Planeeritava ala ümbrus on osaliselt põllumajanduslik maa, mis tähendab, et hooajaliselt võib tekkida põllumajandusest tulenevalt õhukvaliteedi muutuseid kas siis lõhna või peenosakeste (tolmu) häiringu näol. Samas on põllumajandusmaid jäänud suhteliselt väheks ning enamus alast on väikeelamupiirkond, mis on suhteliselt hea õhukvaliteediga.

Insolatsioon

Planeeritav ala ja planeeritav hoonestus asuvad muust hoonestusest eemal, mistõttu insolatsioonitaseme ülemäärast vähenemist naaberkinnistutel ei ole ette näha.

Soojussaare efekt

Planeeritakse üksikelamupiirkonda, mis on valdavalt haljastatud, mistõttu ei too see endaga kaasa soojussaare efekti.

3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Mõju suurus ja ruumiline ulatus on ruumilises kontekstis suhteliselt suur arvestades, et tegemist on suure maa-alaga. Samas on tegemist jätkuva elamuarendusega piirkonnas, kuhu on elamupiirkondi välja ehitatud juba paar aastakümmet.

Lähtuvalt sellest on olemasolevate põldude e väärtusliku põllumajandusmaa keskele elamuala ehitamine suhteliselt suure pikaajalise mõjuga, mis võib endaga kaasa tuua konflikti erinevate maakasutusviiside vahel või siis põllumaade hoonestamise ning sellega kaasneva valglinnastumise protsessi jätku.

4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Tegemist on vähese tundlikkusega maa-alaga. Piirkonnas ei ole kaitstavat kultuuripärandit.

5. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura 2000 võrgustiku alale) Lähim looduskaitseala (Valgeranna hoiuala) asub planeeritavast alast ca 600 m kaugusel (teisel pool Audru jõge), mis tähendab, et arendusega ei kaasne looduskaitsealale olulist ebasoodsat negatiivset keskkonnamõju.

Mõju rändlindudele

Audru polder kuulub Audru poldri looduskaitseala koosseisu ning on osa Pärnu lahe linnualast (Natura 2000). Ala kaitse-eesmärk on muu hulgas säilitada ja taastada rändlindudele sobivaid peatumis- ja toitumisalasid ning piiranguvööndi eesmärk on lindude peatumis- ja toitumisalade soodsa seisundi säilitamine ja kvaliteedi parandamine.

Planeeritava ala näol on tegemist avatud põllumajandusmaastikuga, mille ümbruses on hajusalt elamuid, teid, põllumaid ja puistuid. Sellises maastikus toimub lindude liikumine hajusalt üle laiema ala, mitte mööda ühte selgelt piiritletud kitsast koridori. Olemasoleva info põhjal ei ole alust pidada planeeringuala oluliseks rändlindude koondumis- ega pudelikaelakohaks. Planeeringuala paikneb piirkonnas, mille laiemas mõjualas asuvad

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 14 / 15

rändlindude jaoks olulised alad, eelkõige Audru polder kui Pärnu lahe linnuala osa, kuid olemasoleva info põhjal ei ole planeeringuala ise oluline rändlindude peatus- ega toitumisala ega kriitiline siirdekoridor.

Detailplaneeringu elluviimisel muutub seni avatud põllumaa elamualaks ning selle tulemusel väheneb avatud maastiku pindala. Mõju on lokaalne ja pöördumatu, kuid eeldatavalt mitte oluline Audru poldri ega Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkide saavutamise seisukohast.

Lähtuvalt sellest on planeeringu koostamisel oluline arvestada, et see põhjustaks rändlindudele võimalikult vähe häiringuid, mis antud kontekstis tähendab valgusreostuse minimeerimist.

6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Elu tee 40 kinnistu hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev, pöördumatu ja pikaajaline. Ala hoonestamisel on märkimisväärne piiriülene mõju, kuid kuna ala on juba laiemalt elamualaks kujunemas, siis on tegemist pikemalt toimunud protsessi jätkumisega.

Piirkonda elanike juurde lisandumise peamine negatiivne kumulatiivne mõju on autoliikluse kasv, sest valdav osa teenuseid ja töökohti asub Pärnu keskuslinnas, mistõttu suurendab piirkonna elanike arvu kasv ka keskuslinna autoliiklust.

6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE

a) Planeeritava ala siseselt anda tingimused rahustatud liikluse ja elukeskkonda sobiva (inimsõbraliku) tänavalahenduse kujundamiseks.

b) Näha ette keskkonda sobivad meetmed müra hajutamiseks ja leviku takistamiseks (kõrghaljastus, puiesteed vms).

c) Sademeveerajatiste ja haljasalade valgustus kavandada minimaalsena ning vältida tugevat üles- ja külgvalgust, et vähendada valgusreostust (tugev üles- ja külgvalgus). Kasutada täisvarjestatud või vähemalt väga hästi varjestatud alla suunatud valgusteid. Eelistada sooja valgusega (kuni 3000 K) valgusteid.

7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlust.

Peamine negatiivne keskkonnamõju, mida piirkonna arendamine endaga kaasa toob on autoliikluse kumulatiivne kasv, sest hoolimata ühistranspordi olemasolust on valglinna elanike peamiseks liiklusvahenduks auto, mis toob endaga kaasa täiendava liikluse keskuslinnas. Tegemist on pikaajaliselt kujuneva probleemiga, mida ei ole võimalik lahendada ühe

Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Töö nr.: 2601 OÜ Linnak Lk 15 / 15

detailplaneeringuga. Koostatav detailplaneering annab lahendustesse oma panuse, milleks on maa planeerimine Elu tee äärse kergliiklustee tarbeks ning Elise tee äärde kavandatav kergliiklustee. Vahetult planeeritava ala juures on ka ühistranspordipeatus, mis annab alternatiivse võimaluse autoliiklusele.

Teine oluline mõju on seotud Pärnu maakonnaplaneeringus märgitud väärtuslike põllumaadega. Elu tee 40 kinnistu asub samuti märgitud väärtuslikul põllumaal. Tegemist on olulise teemaga, mis on seotud toidujulgeoleku ja efektiivse maakasutusega. Samas on piirkond kavandatud elamumaaks juba 2010 kehtestatud Audru üldplaneeringuga, millega on juba hulgaliselt (väärtuslikke) põllumaid elamualadeks planeeritud. Nagu eelpool öeldud, siis on tegemist juba pikalt kestnud protsessiga ning ala on suures osas üksikelamumaaks planeeritud. Samuti ei ole mõistlik kujundada piirkonda, kus on vaheldumisi põllu- ja elamumaad, sest periooditi võib põllumajandusega kaasneda suhteliselt palju häiringuid, müra, peenosakeste, põllumajandusmasinate liikumise ja lõhna näol.

Põllumaade boniteet sõltub ka drenaaži toimimisest, mis Elu tee 40 kinnistul korralikult ei toimi ning mille tõttu on maa reaalne boniteet ca 10 punkti väiksem, mis tähendab, et tehniliselt ei ole enam tegemist väärtusliku põllumaaga4.

Maakonnaplaneering annab üldised suunised üldplaneeringute koostamiseks ja ei ole seadnud otseseid suuniseid elamualade planeerimiseks. Lähtuvalt sellest tuleks antud teema reguleerida koostatava Pärnu linna üldplaneeringuga, mis on detailplaneeringute ja ehitustegevuse aluseks.

Arvestades, et piirkonnas on olemas ühistransport, välja ehitatakse kergliiklusteid ning tegemist on juba olulise ja areneva linnapiirkonnaga, siis on ala planeerimine elamualaks igati asjakohane kehtiva üldplaneeringu tingimuste raames.

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Pärnu linnas Papsaare külas Elu tee 40 kinnistu detailplaneeringu (KSH) menetlust. Vastavalt Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanneteks planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine.

4 konsultatsioon Maa- ja Ruumiameti maaparandushoiu büroo peaspetsialisti Peeter Karpaga