Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2026-2029 programmide kinnitamine

ELURIKKUSE, METSANDUSE JA KESKKONNAKORRALDUSE

PROGRAMM 2026-2029

2

Sisukord 1. Programmi üldinfo ................................................................................................................. 3 2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................... 5

4. Rahastamiskava ..................................................................................................................... 6

5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................... 7

6. Olulisemad tegevused/sekkumised ........................................................................................12 Elurikkuse kaitse tagamine ........................................................................................................12

Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine..............................................................................13 Keskkonnakorralduse arengu suunamine ...................................................................................14

Kiirgusohutuse tagamine ..........................................................................................................14

7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ........................................................................15

Meede 1 ELUSLOODUSE KAITSE JA KASUTUS..............................................................................15

Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine .................................................................15

Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine .......................................20

Meede 2 KESKKONNAKORRALDUS JA KIIRGUSOHUTUS...............................................................24

Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine ............................................25

Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine....................................................................28

Meede 3 Toetavad tegevused ...................................................................................................32

Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele ..................32

8. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................33

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ............................................................................................35

Meede 1 Eluslooduse kaitse ja kasutus ......................................................................................35

Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine .................................................................35

Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine .......................................36

Meede 2 Keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus ...........................................................................37

Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine ............................................37

Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine....................................................................39

Meede 3 Toetatavad programmi tegevused ...............................................................................40 Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine .........................................................40

LISA 2. Teenuste rahastamiskava...................................................................................................41

3

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Tulemusvaldkond kliima, energeetika ja elurikkus aitab tagada elurikkuse säilimise ja taastumise, varustuskindla energiasüsteemi toimimise, keskkonnateadliku ja vastutustundliku ühiskonna kujunemise ning kliimamuutuste mõjudega kohanenud ja vastupidava majanduse arengu.

Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel:

• Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm; • Rohereformi ja kliima programm;

• Energeetika, maavarade ja välisõhu programm.

Tulemusvaldkonna eesmärk on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega.

Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid.

1 Eesti Keskkonnastrateegia 2030 2 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027 | Kliimaministeerium

Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus.

Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Eesti keskkonnastrateegia aastani 20301 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒20272

Programmi nimi Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm

Programmi eesmärk Eestis on puhas ja elurikas keskkond ning tõhus keskkonnakasutus.

Programmi periood 2026–2029

Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) Kaasvastutajad Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR),

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

4

Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantslerProgrammi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengustrateegias Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega.

Programmi eesmärki aitavad oluliste partneritena ellu viia Keskkonnaagentuur (KAUR), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus (KEMIT) ja haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) ning AS A.L.A.R.A.

Organisatsiooni arendusega seotud tegevusi programmis ei käsitleta, samuti ei kajastata valitsemisala sisemisi tugiteenuseid.

Programm aitab saavutada arengustrateegia Eesti 2035 sihti3 „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimpudes „Majandus ja kliima“4 ning „Ruum ja liikuvus“5 kirjeldatud keskkonnaga seotud tegevustesse ja arenguvajadusega „Elurikkus ja keskkond“ seotud tegevustesse.

Samuti aitab programm kaasa Eesti 2035 mõõdikute „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor)“ ja „Keskkonnatrendide indeks“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

• Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodi 2021–2027 vahendid.

Täpsemalt on töös sekkumine valdkonna Rohelisem Eesti erieesmärgi ring- ja ressursitõhusale

majandusele ülemineku edendamine, mille all on ka toetus ohutu materjaliringluse

edendamiseks.

• perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahendid,

millest rahastatakse keskkonnamõju hindamise digipööret.

• perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahendite

erieesmärk kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning

3 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Majandus ja kliima | Eesti Vabariigi Valitsus 5 Ruum ja liikuvus | Eesti Vabariigi Valitsus

5

vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise , millest

rahastatakse märgade elupaikade taastamist ja linnade elurikkuse suurendamist.

• LIFE programm. Ellu viimisel on mitmeid mahukaid LIFE IP projekte ning täiendavalt on plaanis

esitada SNAP (Stategic Nature Projects) taotlus, mis on igale liikmesriigile ette nähtud.

• Eesti-Šveitsi koostööprogramm, millest rahastatakse kaitsekorralduslikke tegevusi, töötatakse

välja uusi seiremetoodikaid ja lahendusi, edendatakse kodanikuteadust ning arendatakse Eesti

Looduse Infosüsteemi.

• Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra finantsmehhanismid, mille raames rahastatakse

linnades looduspõhiste lahenduste rakendamist ja elupaikade taastamist.

Võrreldes Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programmiga 2025–2028 struktuurseid muudatusi käesolevas programmis tehtud ei ole. Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet ühtlustasid teenuseid.

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Kliimaministeeriumi kodulehelt6.

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eestis on puhas ja elurikas keskkond ning tõhus keskkonnakasutus.

Programm jaguneb kolmeks meetmeks ja viieks programmi tegevuseks:

Joonis 2. Programmi struktuur

Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik

(2024) 2026 2027 2028

2029

Keskkonnamõjude hindamise menetluste keskmine kestus Kliimaministeeriumi haldusala asutustes (kuudes)

Allikas: Kliimaministeerium

28 24 22 20

18

6 Avaleht | Kliimaministeerium

6

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028

2029

Looduskaitse eesmärgil riiklikult kaitstavate alade osakaal maismaast, %7

Allikas: Kliimaministeerium

20,8%

(28%8) 28% 28% 28%

29%

Majandusmetsade pindala osakaal metsamaast, %9 Allikas: Kliimaministeerium

70,2% 70% 70% 70%

70%

Mõõdikuga “Keskkonnamõjude hindamise menetluste keskmine kestus Kliimaministeeriumi haldusala asutustes (kuudes)” saadakse teave keskkonnamõju hindamise (KMH) menetluste kestuse kohta praeguses praktikas. Kuigi mõõdik põhineb vaid kahe Kliimaministeeriumi haldusala asutuse statistikal (Keskkonnaamet ja Transpordiamet kui otsustajad KMH menetluses), tuleb arvestada, et praktikas on kõige rohkem KMH-sid algatanud Keskkonnaamet, mistõttu annab mõõdik piisavalt asjakohase üldistava ülevaate. Kliimaministeeriumi üldine eesmärk on kiirendada KMH menetlusi ja tõsta nende kvaliteeti. Mõõdik kirjeldab juba teostatud KMH menetluste näitel üldise eesmärgi saavutamist.

Mõõdikuga „Looduskaitse eesmärgil riiklikult kaitstavate alade osakaal maismaast“ mõõdetakse EL elurikkuse strateegias ja looduskaitseseaduses (hetkel eelnõu) seatud eesmärgi poole liikumist, millega tagatakse, et aastaks 2030 võetakse kaitse alla 30% maismaast.

Mõõdikuga „Majandusmetsade pindala osakaal“ tagatakse metsaseaduse alusel põhimõtte, et 70% Eesti metsamaast on majandusmetsana majandatav ilma täiendavate piiranguteta, arvestades metsade olulisi funktsioone – ökoloogilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke.

4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Elurikkuse, metsanduse ja

keskkonnakorralduse programm -61 366 636 - 60 917 043 -55 742 004 -54 995 743 -52 479 634

Meede 1: Eluslooduse kaitse ja kasutus

Programmi tegevus 1,1: Elurikkuse kaitse tagamine -23 209 985 -23 326 873 -23 098 866 -22 728 853 -20 589 157

Programmi tegevus 1.2; Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -15 184 002 -14 419 186 -14 124 654 -13 775 130 -13 418 803

Meede 2: Keskkonnakorraldus ja

kiirgusohutus

Programmi tegevus 2.1: Keskkonnakorralduse arengu suunamine -6 257 255 -6 248 624 -4 056 859 -4 000 847 -4 002 006

Programmi tegevus 2.2:

Kiirgusohutuse tagamine -2 488 294 -3 889 732 -2 270 652 -2 299 940 -2 278 695

7 Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid (looduskaitseseaduse muutmisel nimekiri täieneb) . 8 2024. a lõpu seisuga on looduskaitseseaduse alusel kaitse all 20,8% Eesti maismaast, kuid looduskaitseseaduse muutmisega plaanitakse tänast kontspetsiooni muuta ning selle kohaselt oli 2024. a lõpus kaitse alla ligikaudu 28% Eesti maismaast koos siseveekogudega. 9 Majandusmetsad ning piiranguvööndites ja hoiualadel olevad metsad, kus on võimalik piiratud tingimustel majandada.

7

Meede 3: Toetavad programmi tegevused

Programmi tegevus 3.1: Kesksete IT- teenuste osutamine -14 227 100 -13 032 628 -12 190 973 -12 190 973 -12 190 973

Tabel 3.[1] Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (lõplik eelarve ilma

amortisatsioonita*)

Elurikkuse,

m etsanduse ja

keskkonnakorr

a lduse

programm

Ülekantavate

summa

( piirmääraga

vahetus)

2025. a

ri igieelarve I

p.a .

seadusemuu

datused

2025. a

ri igieelarve II

p.a .

seadusemuu

datused

VV reservide

eraldised

Lõplik 2025. a

programmi

tegevuse

eelarve*

Selgitused

Elurikkuse

kaitse

tagamine

-2 339 106 968 346 1 044 711 -23 209 985

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Metsanduse ja

jahinduse

arengu

suunamine

-1 140 452 188 145 1 964 -294 831 -15 184 002

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas

Reservist eraldatud vahendid

ADRis

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Keskkonnakorr

alduse arengu

suunamine

-239 952 -1 264 871 55 364 -6 257 255

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Kiirgusohutuse

tagamine -175 420 -493 348 -112 245 -2 488 294

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Kesksete IT-

teenuste

osutamine

-1 271 703 -189 885 -668 600 -14 227 100

5. Hetkeolukorra analüüs Eestis on keskkonnavaldkonnas peamine väljakutse leida tasakaal keskkonnakaitse ja

keskkonnakasutuse vahel. Eesti keskkonnakaitse valdkond on mitmetes aspektides tugev ja hästi

arenenud. Head näited on keskmiselt kõrgemalt loodushoidu ja keskkonnateadlikku eluviisi

8

väärtustavad inimesed, keskkonnakaitse valdkonna järjepidevus, toimivad toetusmeetmed, edukas

väliskoostöö ja edulood infosüsteemide ja e-teenuste arendamisel. Tugevuste kõrval on valdkonnas

aga mitmeid kitsaskohti nagu valdkonna piiratud rahalised vahendid ja asjaolu, et elurikkuse kaitsmine

on keeruline majandushuvide eelistamise või konkureerivate huvide tõttu maakasutuses.

Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel on olulise kaaluga kliimakindla majanduse seaduseelnõu

välja töötamine. Uus seadus loob eeldused keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega

majanduse kujundamiseks, millega kasvatame ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele,

ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame kliimamuutusi pidurdavad

sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia.

Elurikkuse ja maastike muutumine. Kõige olulisemad elurikkuse kao põhjustajad on maa- ja

merekasutuse muutustest põhjustatud elupaikade hävimine ja kahjustumine , muldade seisundi

kahjustumine10, loodusressursside liiga intensiivne kasutus, kliimamuutused, saaste keskkonnas,

veekogude eutrofeerumine ja invasiivsed võõrliigid. Inimtegevus mõjutab oluliselt umbes 75%

maailma maismaa ökosüsteemidest ja 40% merekeskkonnast, sealhulgas Eestis. Kogu viljakas muld ja

maapind on piiratud ning inimpõlvede kestuse vaates taastumatu ressurss, mille kasutamise mõju

näevad järgmised põlvkonnad. Seega on iga otsus maakasutuse osas pikaajalise ja olulise mõjuga.

Kliimamuutused tingivad muutusi taimkattes ja ökosüsteemides ning soodustavad taimekahjurite ja -

haiguste ning võõrliikide levikut. Üleilmselt ohustab väljasuremine hinnanguliselt miljonit liiki – seda

on rohkem, kui kunagi varem inimajaloos. Mõjutrendide jätkumisel prognoositakse elurikkuse veelgi

kiiremat hävingut, mis toob mh kaasa inimkonna eksistentsiks vajalike ökosüsteemiteenuste

hävinemise. Eestis on elurikkuse kadu olnud siiani väiksem, kui paljudes teistes riikides, kuid ka meil

on vaja rikutud elupaiku süsteemselt taastada, et tagada elurikkuse säilimine ning toimivad

ökosüsteemi teenused.

Globaalne elurikkuse strateegia seab neli ülemaailmset looduskaitse eesmärki:

1) peatada inimtegevusest põhjustatud ohustatud liikide väljasuremine ja vähendada kõigi liikide

väljasuremise määra kümnekordselt aastaks 2050;

2) bioloogilise mitmekesisuse säästev kasutamine ja majandamine, et tagada looduse panuse

väärtustamine, säilitamine ja suurendamine;

3) geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglane jagamine ja geneetiliste ressursside

digitaalse järjestuse teave;

4) piisavad vahendid strateegia rakendamiseks oleksid kättesaadavad kõigile osalistele, eelkõige

vähim arenenud riikidele ja väikestele saarte arenguriikidele.

2024. aasta augustis jõustus EL looduse taastamise määrus, mille eesmärk on taastada kahjustatud

ökosüsteemid. Määruse kohaselt peavad 2030. aastaks looduse taastamise meetmed hõlmama

vähemalt 20% ELi territooriumist. Lisaks maismaa ja mere ökosüsteemidele puudutab määrus mh ka

linnu, kus tuleb soosida rohealade loomist ja säilitamist. Iga liikmesriik peab koostama ja esitama

Euroopa Komisjonile taastamiskava esimese versiooni hiljemalt 01.09.2026. Taastamiskava peab

sisaldama detailsemat plaani aastani 2032 ning üldisemat, kuid samas siiski läbimõeldud

tegevusplaani, aastani 2050. Lõplik versioon tuleb esitada hiljemalt 01.09.2027.

10 Muld on koduks kuni 59%le elurikkusest ja pea kolmandikule kõigist maismaaliikidest.

9

Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärk on liikide ja elupaikade soodne seisund, mitmekesised

maastikud ning kestlik metsa majandamine. Vaid hästi toimivad ja elurikkad ökosüsteemid on

võimelised pakkuma ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. 2024. aasta

lõpu seisuga on looduskaitseseaduse alusel kaitse all 20,8% Eesti maismaast, kuid looduskaitseseaduse

muutmisega plaanitakse tänast kontspetsiooni muuta ning selle kohaselt oli 2025. aasta lõpus kaitse

alla ligikaudu 28% Eesti maismaast koos siseveekogudega. Sinna kuuluvad riiklikult kaitstavad

loodusobjektid, sh kavandatavad, väljaspool kaitsealasid riigimaadel olevad Natura elupaigad ja

vääriselupaigad, ranna- ja kaldakaitseala, osaliselt ka I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad,

hüvitusalad. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega.

Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-

eeskirjad. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse poliitikavaldkondadesse ja

ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse

vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad

meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Oht on ka võõrliikide laienev

levik, mida soodustavad kliimamuutused. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve

keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid.

Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, sh riiklikult kaitstavate alade

pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast ja 30% merealast; loodusväärtuste kaitseks kehtestatud

meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja

rakendamine; eraloodushoiu edendamine; looduskaitseliste kompensatsioonide ja toetuste

mitmekesistamine; maaomanike suurem kaasamine loodushoidu; väljaspool riiklikku kaitset olevate

alade loodushoidu edendamise mehhanismide tõhustamine ja põhimõtete ühtlustamine nagu

rohevõrgustik, ulukipääsud; kuivendussüsteemidele elurikkuse ja kliimasõbralikumate lahenduste

leidmine; looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete haldamiseks vajalike infosüsteemide

arendamine; elupaikade tegevuskavade, liigitegevuskavade ning alade kaitsekorralduskavade

koostamine, uuendamine ja kavandatud tegevuste elluviimine, sh loodus- ja põlismetsade ning

ohustatud elupaikade inventeerimine ja vajadusel elupaikade seisundi parandamine ning

taastamismeetmete rakendamine, muldade kestliku kasutamise ja maakasutuse, sh maahõive

keskkonna- ja kliimaeesmärkidega sidustamine. Kesksel kohal on looduskaitse ja elurikkuse hoidmise

põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika kui

ka maahõivehierarhia printsiipide kasutuselevõtt. Lisaks on EL poolt kinnitamisel mullaseire ja

vastupidavuse direktiiv, milles täpsustatakse kogu mulla ja maakasutuse, sh maahõive raamistikku ja

seatakse sihiks tagada muldade hea seisund aastaks 2050. Järgmistel aastatel töötatakse välja

mullaseadus, mis tuleb vastu võtta hiljemalt 2028. a lõpuks.

Metsade jätkusuutlik majandamine aitab tagada ka metsade elurikkuse kaitse ja saavutada valdkonna

kliima ja elurikkuse eesmärke. Eesti metsamaa pindala on ca 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole

kogu Eesti maismaa pindalast. 2026. aastal on plaanis esitada Riigikogule uus metsanduse arengukava

aastani 2035, mis sätestab metsanduse arengusuunad. Metsanduse arengukava aastani 2035

üldeesmärk on kestlik metsandus. Üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi:

1. metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab

kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga

2. metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline;

3. metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.

10

Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid mehhanisme kliimamuutuste

leevendamisel. Selleks on vajalik tagada nii olemasoleva süsinikuvaru säilimine kui ka metsade

sidumisvõime suurendamine tulevikus. Parima süsinikusidumise tagab mets, mis on kasvukohale

sobiliku liigilise koosseisuga, elujõuline ja heas tervislikus seisundis. Ühtlasi tuleb senisest enam

panustada majandusmetsade uuenemisse, hooldamisse ja mitmekesise ning kliimakindla puistu

kujundamisse, tagades, et metsaökosüsteemid säiliksid stabiilsete süsinikupankadena ning oleksid

vastupidavad. Oluline on ka kaitstavate metsade hea käekäik ja väärtuslike loodusmetsade kaitse, sest

just need alad koguvad ja talletavad suurima osa metsade pikaajalisest süsinikust ning pakuvad samal

ajal elupaika mitmekesisele elustikule.

Omanikuootused RMK-le ja arengukava tagavad, et riigimetsas ja -maal on tagatud kõik olulised

väärtused: hoitud elurikkus, heas seisus elupaigad ja maastikud, elamused Eesti loodusest, stabiilne

metsa- ja maamajandamine. Selleks, et arvesse oleks võetud metsamaa süsinikusidumine ja raiemaht

püsiks võimalikult ühtlane, uuendatakse riigimetsas arvestuslangi aluseid.

Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll. Puitu kasutatakse Eesti

kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist

arendamist senisest rohkem toetada ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada

(näiteks Loodusmuuseum ja Keskkonnamaja).

Jätkuvalt arendatakse ja toetatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge

selleks, et eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel erinevate vajadustega

(elupaikade kaitse, rohekoridorid, kogukonna ootused, ökosüsteemiteenuste säilimine,

kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid, haiguste leviku piiramine,

piirinaabrite koostöö jne) ning rakendada mitmekesiseid metsamajanduslikke meetmeid (nt

nõustamine püsimetsanduse rakendamiseks, kliimakindlate puistute kujundamiseks, elurikkust

toetavateks tegevusteks jms). Metsa vääriselupaikade kaitseks jätkatakse erametsaomanikega

lepingute sõlmimist ning edendatakse ka teisi vabatahtliku kaitse võimalusi.

Järgmiste aastate peamised väljakutsed on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed

või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate

majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti on fookuseks puidu väärindamise

suurendamine ning raadamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise süsteemi väljatöötamine.

Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire andmete kogumine, andmete

analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle põhjal küttimisettepanekute tegemine,

probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine ning jahimeeste koolitamine. Eesti-Šveitsi

koostööprogrammi raames juurutatakse Eestis uut Random Encounter Methodit (REM), mis põhineb

rajakaamerate seirel ja paigutamisel loodusesse juhuslikesse kohtadesse. Pildimaterjali töötlemiseks,

loomade tuvastamiseks ja arvukuse hinnangute koostamiseks on edasi arendamisel tehisintellekt.

Suurkiskjate arvukus Eestis on kõrge ja seisund soodne ning sellest tulenevalt on suurenenud ka

kiskjakahjud ja konfliktid.

11

Kliimamuutuste ja ressursinappuse väljakutsetega toimetulekuks on oluline rakendada tootmises ja

ettevõtluses vastutustundlikku lähenemist. See tähendab muuhulgas parima võimaliku tehnoloogia

kasutamist, ressursside säästlikku kasutamist, jäätmete tekke ja heite vähendamist ja jäätmete

käitlemist viisil, mis leevendab koormust keskkonnale.

Keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamiseks on kriitilise tähtsusega valitsussektori

keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike ressursside tagamine. Programmi

tegevusi rahastatakse riigi(eelarvelistest) vahenditest ning välisvahenditest. 2023. aastal käivitusid küll

keskkonnavaldkonnas EL eelarveperioodi 2021–2027 struktuuritoetuste meetmed, kuid kuna

välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud ning

keskkonnaprobleemide lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate väljakutseks

keskkonnapoliitika jätkusuutlik rahastamine. Oleme keskkonnavaldkonnas jõudnud etappi, kus paljud

tegevused, eriti kõigi varasemate kahjustatud alade taastamine ja pärandmõjude likvideerimine, tuleb

lõpuni viia. Samal ajal tuleb tegeleda uute majandustegevusega paratamatult kaasnevate

keskkonnahäiringutega ning tagada, et keskkonnakasutus oleks õiglaselt reguleeritud ja hinnastatud.

Kõik need kohustused kokku nõuavad olulisi ressursse. Ressursside puudusel oleme piiratud tegelema

vaid kõige kriitilisemate, aga tervikvaates üksikute tegevustega.

Lähiaastate väljakutseks on koostöös teiste valdkondadega taastuvenergeetikale ülemineku

kiirendamine ning sellegi väljakutse lahendamisel on lisavahendite leidmine kriitilise tähtsusega.

Käimasolevatele mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnakaitselubade menetlustele peaks

lisanduma märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas on ootus, et menetlused viiakse läbi

oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Väljakutse lahendamiseks oleme valdkonda suunanud

ulatuslikult REPowerEU vahendeid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja

võrguinvesteeringuteks, et hoogustada planeeringute ja tegevuslubade andmise menetlusi ning tuua

turule uusi taastuvenergiavõimsusi.

Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste

nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027).

Lähiaastate olulisemad tegevused on Paldiski kahe reaktorsektsiooni likvideerimine, lõppladustuspaiga

rajamisega seotud tegevused, tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamine ning selle jaoks sobiva

õigusraamistiku loomine. Lahendamist vajab nimetatud tegevusteks vajalike ressursside pikaajaline

tagamine.

Ringmajandusele üleminekuks on oluline ka keskkonnakorralduslike keskkonnameetmete

(keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud, keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonna-

juhtimissüsteemid jt) arendamine ja rakendamine. Käimas on keskkonnakaitselubade süsteemi

reform, eesmärgiga tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel, tasakaalustatud

keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning vähese halduskoormusega avalik teenus.

Samuti arendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Samuti on käimas keskkonnamõju

hindamise teenuse kaasajastamine (nn KMH reform).

Väljakutsed:

• Haldusmenetluste kiirem ja kvaliteetsem läbiviimine.

• Looduse taastamise kava koostamine ja rakendamine.

• Taastamistegevuste finantseerimine.

12

• Metsade kasutamise ja kaitse tasakaal.

6. Olulisemad tegevused/sekkumised

Elurikkuse kaitse tagamine

• Kaitstavate alade piirangute kompenseerimine erametsamaadel, kogukulu aastatel 2026–2029

17,1 mln eurot.

• Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks

kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks 5,7 mln eurot CO2 vahenditest

aastatel 2024–2027.

• Elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja

tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi

kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja

liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks suundumust paranemise poole.

Linnaruumi ja looduse lõimimise kava koostamine ja elluviimine ehk linnade elurikkuse

parendamine, sh rohealade täiendav rajamine. Näiteks on EL struktuuritoetuste perioodil 2021–

2027 kuni 31.12.2029 planeeritud EL toetust kokku elupaikade taastamiseks kliimamuutustega

kohanemise valmisoleku suurendamiseks 17,2 mln eurot.

• Kaitstavate liikide ja ohustatud elupaikade inventeerimine (maismaaelupaikadel kogusumma

3,2 mln eurot), sh loodus- ja põlismetsade defineerimine, kaardistamine ja neile kohase kaitse

tagamine ja seire korraldamine.

• LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” elluviimine aastatel 2020–2029. Projekti eesmärk on kaitsta

ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide

seisundit, sh meetmete rakendamine elurikkust toetavate lahenduste leidmiseks

põllumajandusmaastikus. Kogusumma perioodil 2025–2028 on 7,2 mln eurot.

• Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalikus mahus järjepideva, usaldusväärse ja

süsteemse ülevaate tagamine siinsest liikide ja ökosüsteemide/koosluste seisundist. Senisest

enam innovaatiliste seire- ja inventuurilahenduste, rakendusuuringute ja piisavas mahus

invnetuuride kasutamine, andmebaaside ja veebirakenduste uuendamine ja arendamine.

• Kaasaegsete IT-lahenduste arendamine looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks

haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks.

• Loodusrikkuste ja hüvede seisundi muutuste süsteemse jälgimise, mh nende rahalise väärtuse

arvestamise süsteemi rakendamine.

• Looduskaitsepiirangute kompenseerimine piisavas ja õiglases mahus, sh toetuse maksmise

jätkamine, sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele. Toetusmeetmete

mitmekesistamine, sh metsa kasutusõiguse omandamine.

• Loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamise süsteemi uuendamine.

• Elupaigatüüpide tervikliku kaitse tagamiseks elupaikade tegevuskavade (mh soodele, märgadele

ja kuivadele metsadele), ohustatud liikide tervikliku kaitse tagamiseks liigitegevuskavade, alade

kaitse tulemuslikuks korraldamiseks alade kaitsekorralduskavade koostamine, uuendamine ja

rakendamine, tolmeldajate tegevuskava koostamine.

13

• Turvasmuldade kuivendamist käsitlevate regulatsioonide täpsustamine, et leida juriidilised

lahendused, et põllumajandusmaade maaparandussüsteemid ja metsakuivenduskraavid ei

kahjustaks elurikkust ning toetaks kliimaeesmärkide saavutamist.

• Riikliku kaitse tagamine 30 %-l maismaast ja 30% merealast.

• Tähelepanu pööramine suurte taristute (sh päikese- ja tuulepargid) võimalusele toetada

elurikkust. Elurikkust soosiva majandamise juhiste koostamine. Nii riigi kui kohalike omavalitsuse

tasandi planeeringute koostamisel tõhusalt elurikkuse aspektidega arvestamine.

• Võõrliikide alase teadlikkuse tõstmine, võõrliikide tõrje ja seire tõhustamine .

• Looduskaitsepiirangutega seotud tegevuste lubade (sh CITES load ohustatud liikidega legaalseks

kaubitsemiseks; loodusvarade kasutamine, sihtkaitsevööndis keeluajal liikumine, rahvaürituste

korraldamine, väikeehitise ehitamine, loomaia tegevusluba, liigi ümberasustamine, loomaliigi

kasutamine teaduse otstarbel, loomade märgistamine, kaaviari käitlemise

majandustegevusteade) välja andmine.

• Mitmekesiste võimaluste loomine Eesti looduse nautimiseks ja tundmaõppimiseks ning

aktiivseks puhkuseks ja looduses liikumiseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist.

Looduslike rohealade säilitamine ja soodustamine suurte inimasumite lähistel, linnakeskkonna

elurikkust suurendavate tegevuste ellu viimine.

• Igaühe looduskaitse põhimõtete tutvustamine ja rakendamine.

• Kaitstavate liikide poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi

tõhustamine.

• Loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks tööde tellimine, arvestades

kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavades ning elupaiga tegevuskavades

kirjeldatud eesmärke ja vajadusi.

• Elurikkuse säilitamiseks ja taastamiseks uudsete vahendite, sh finantsinstrumentide leidmine.

• Eraldiseisvaks Natura hindamiseks võimaluse loomine keskkonnamõju (strateegilist) hindamist

mittevajavate tegevuste kavandamiseks Natura 2000 aladel.

• GMO regulatsioonide kaasajastamine.

• Eesti looduse taastamise kava koostamine elurikkuse taastamiseks erinevates ökosüsteemides.

Looduskaitsealadel raiete piiramine, piiranguvööndites ja väljaspool kaitsealasid

püsimetsanduse edendamine.

• Lepingulise looduskaitse põhimõtete välja töötamine

Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine

• Metsanduse arengukava aastani 2035 koostamine ja rakendamine.

• Metsanduspoliitika põhialused aastani 2050 koostamine,

• Puidust referentshoone (loodusmaja) rajamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise

kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku

tooraine väärindamist. (33,3 mln eurot CO2 vahenditest)

• Raadamise leevendamiseks kompensatsiooni meetmete väljatöötamine ja rakendamine.

• Erametsanduse arengu toetamine tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike

ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel, kogukulu aastatel 2026–2029 16,6 mln eurot.

Samuti suunatakse vahendeid erametsade süsiniku sidumise võimekuse suurendamiseks läbi

uuendamise ja hooldamise ning läbi mittemetsamaa metsastamise.

14

• Jätkatakse vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimist erametsaomanikega, alustatakse loodus-

ja põlismetsade vabatahtliku kaitse toetamisega, kogukulu aastatel 2026–2029 1,5 mln eurot.

• Püsimetsanduseks sobivate majandamisvõtete väljatöötamine ning KAH-alade11 määramise korra

täpsustamine, mis sätestab kriteeriumid ning tagab kogukondade kaasamise nende alade

majandamisse.

• Loodussäästliku reeglistiku loomine puiduistandike rajamiseks, mis võimaldaks puitu kasvatada

erinevate kestvustoodete valmistamiseks.

• Riigimetsas arvestuslangi aluste muutmine, et arvesse oleks võetud metsamaa süsinikusidumine

ja raiemaht püsiks võimalikult ühtlane.

• 70% majandusmetsa põhimõtte sätestamine.

• Metsandusega seotud andmete kvaliteedi, kättesaadavuse ja usaldusväärsuse parendamine.

• Kaugseire võimaluste arendamine ja metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele

uurimine.

• Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassile

kehtestatud säästlikkusnõuetele ja -kriteeriumidele vastavuse tõendamise nõuete rakendamine.

• Erametsades püsimetsanduse soodustamine läbi püsimetsa majandamise kavade koostamise

toetamise ning nõustajate koolitamise.

Keskkonnakorralduse arengu suunamine

• Keskkonnatasude ajakohastamine, võttes aluseks, et looduslik ressurss on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ja „saastaja maksab“ printsiibil ning kooskõlas keskkonnaalaste eesmärkidega. Kohaliku kasu instrumendi loomine läbi keskkonnatasu ehitusmaavarade ja turba kaevandamise osas.

• Keskkonnamõju hindamise teenuse kaasajastamine digiühiskonna toimimisele vastavaks (nn KMH digipööre), mille eesmärk on kiire, automatiseeritud, kasutajakeskne ja andmepõhine teenus. Projekti rahastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi vahenditest.

• Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamine, mille eesmärk on tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel ning luua tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning halduskoormust vähendav avalik teenus.

• Uue tööstusheite direktiivi ülevõtmine ja sellega seotud tegevused, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase võrdsetel alustel.

• Ohutu materjaliringluse toetusmeetme kasutamise edendamine toimub EL struktuuritoetuse ringmajanduse korraldamise meetmest.

Kiirgusohutuse tagamine

• Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ning nendeks vajalike uuringute elluviimine .

• Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu koostamine ning Vabariigi Valitsusele

esitamine (eelnõu esitati Vabariigi Valitsusele märtsis 2026) ning pädeva tuumaregulaatori

loomine 1. jaanuariks 2027.

11 KAH-alad - kõrgendatud avaliku huviga alad

15

7. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad

plaanid.

Programm koosneb kolmest meetmest ja eesmärgid saavutatakse programmi tegevuste ja nende

raames elluviidavate teenuste tulemusena.

Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

Meede 1 ELUSLOODUSE KAITSE JA KASUTUS

Meetme eesmärk: Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning

metsa majandatakse jätkusuutlikult.

Meede tagab, et kõigis valdkondades (sh planeeringud, mõju hindamised, lubade andmised, maksu- ja

toetusmeetmed) ja kõigi taseme otsustes hakatakse arvestama elurikkuse hoidmise vajadusega, kuna majandus

ning maa- ja ressursikasutus saavad toimida vaid looduse poolt etteantud piirides. Lisaks on eesmärk looduse

seisundi paranemine, milleks on lisaks konkreetsete loodusobjektide (liigid, elupaigad, elurikkad ja mitmekesised

maastikud jmt) kaitsele ja taastamisele vaja senisest enam tähelepanu pöörata ka nende omavahelistele seostele

ja sidususele ning ökoloogiliste terviksüsteemide toimimisele.

Meede koosneb kahest programmi tegevusest: elurikkuse kaitse tagamine ning metsanduse ja jahinduse arengu

suunamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Samuti panustavad oma tegevustega SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Tabel 3. Meetme eluslooduse kaitse ja kasutus mõõdikud ja sihttasemed

Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine

Eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et

elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse ning mulla poolt pakutavad

ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.

Eesmärgi saavutamiseks soosime loodussõbralikku maa- ja ressursikasutust, integreerides elurikkuse

säilitamise ja taastamise ning looduse hüvede piisava pakkumise põhimõtted erinevatesse

maakasutuse valdkondadesse. Tagame ökoloogiliselt hästi toimiva ja tõhusalt kaitstava kaitsealade

võrgustiku olemasolu. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, sh

riiklikult kaitstavate alade pindala eesmärgi seadmine 30% maismaast ja merest ning riikliku

taastamiskava koostamine tulenevalt looduse taastamise määrusest. Aktiivselt tegeletakse ohustatud

liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning

kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Algatame arutelu ja otsime

täiendavaid lahedusi, kuidas rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet tõhusamalt elurikkuse ja

looduse hüvede kaitseks. Vajalik on elurikkuse summaarse vähenemise ärahoidmiseks

Mõõdikud/Sihttase 2024 (tegelik) 2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase)

2029 (sihttase)

Metsanduse arengu

suunamise eesmärgid on

kokku lepitud

Ei Jah Jah Jah Jah

16

tegevuspõhimõtete väljatöötamine. Tõhustame elurikkusega arvestamist planeeringute protsess is, et

säilitada elurikkus ka väljaspool kaitstavaid maastikke. Üha enam tuleb soosida igaühe looduskaitset.

Analüüsime olemasolevat looduskaitsesüsteemi ja lisaks alapõhisele kaitsele leiame ja rakendame uusi

võimalusi, kuidas maaomanikke motiveerida ise loodusväärtusi märkama ja neid kaitsma. Olulisel

kohal on looduskaitse ja elurikkuse hoidmise põhimõtte kui printsiibi integreerimine kõikidesse

valdkondadesse nagu energeetika, maapoliitika jne. Läbiva teemana on ette võetud muldade hea

seisundi tagamine, taastamine ja säilitamine ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidest lähtuv maakasutuse,

sh maahõive praktikate analüüs. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada:

Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur. Samuti panustavad oma tegevustega SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Tabel 4. Programmi tegevuse elurikkuse kaitse tagamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028 2029

Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmise määr

uuendatud kavade alusel, % Allikas: Keskkonnaamet

80,00% 90,00% 90,00% 90,00%

90,00%

Alade arv, kus on hinnatud kaitse tulemuslikkust, tk, kumulatiivne Allikas: Keskkonnaamet

9 150 225 300

300

Aasta jooksul taastatud elupaikade pindala (ha)

Allikas: Kliimaministeerium 4000 4000 4000 4000 4000

I kaitsekategooria ning teiste kriitilises ja väljasuremisohus olevate liikide tegevuskavaga

kaetuse määr, % Allikas: Keskkonnaamet

69,00% 80,00% 85,00% 85,00% 85,00%

Olulisemad tegevused:

• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames hangitakse linnuradarid, uusi seirevahendeid jms (Keskkonnaagentuur) ja jätkatakse kaitsekorralduskavade väljatöötamist, metoodika uuendamist (Keskkonnaamet).

• RMK viib märgade elupaikade taastamisi ellu kuni 31.12.2029 kogumaksumusega 13,8 mln eurot (EL toetus on 11,7 mln eurot). Taastatakse looduslikke soid ja märgasid metsi ning vooluveekogusid. Tegevusi tehakse peamiselt kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Projektiga on plaanitud taastada 9400 hektarit. Lisaks taastab Keskkonnaamet märgasid pärandniite ligikaudu 2000 ha ulatuses. Tegevusi tehakse kuni 31.12.2029 ning meetme kogumaksumus on 5 mln eurot. 2026. aastal on plaanitud kasutada 0,8 mln eurot. Tegevused põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi.

• 2026. aasta 1. septembriks tuleb koostada riiklik looduse taastamise kava eelnõu, mis hõlmab kõiki ökosüsteeme: kaitstavad elupaigad, metsa-, agro- ja mereökosüsteemid, voolu- ja seisuveekogud, samuti tuleb suurendada linnade elurikkust.

• Koostamisel on LIFE SNAP projektitaotlus, mille kogu eelarve on ligikaudu 31 mln eurot ning projekti pikkuseks on 12 aastat. 60% sellest summast katab LIFE programm.

• Ette on valmistatud looduskaitseseaduse muudatused, millega tõstetakse keskkonnarikkumistega seotud karistusmäärasid. Sama seadusega on ette nähtud Keskkonnaagentuurile tulu teenimise võimalus lindude ja nahkhiirte rõngaste väljastamisega.

17

Tegevus keskendub elurikkuse kaitsele laiemalt kui traditsiooniline looduskaitse. Inimkonna heaolu ja

majandusmudel peavad mahtuma planeedi taluvuspiiridesse, seepärast peab elurikkuse hoid olema

inimtegevuse alus. Inimtegevus saab toimida sellistes piirides, kus see elurikkust ei vähenda ning kõigil

inimtegevuse valdkondadel (eriti metsa- ja põllumajandusel) on roll ka elurikkuse kriisi vähendamisel

ja elurikkuse seisundi parandamisel. Elurikkus ja selle kaudu pakutavad looduse hüved

(ökosüsteemiteenused) on olulised teiste valdkondade, sh tootmisvaldkondade, pikaajalise

jätkusuutlikkuse tagamisel ning kliimamuutustele vastupidavusel.

Elurikkuse hoiul on põhieesmärk integreerida elurikkuse kaitse ja taastamise ning looduse hüvede

säilitamise ja taastamise vajaduse põhimõtted kõigisse majandusvaldkondadesse ning tagada, et neist

ükski ei viiks looduse hüvede (nt puhta vee, õhu, süsinikusidumise, loodusele ligipääsu jpm)

kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemisele. Selleks, et elurikkust säilitada ja selle seisundit parandada,

peavad kõikide tasandite otsused olema elurikkust, ökosüsteemide head seisundit ning

loodusressursside ja ökosüsteemiteenuste säästlikku kasutust toetavad ning edendama vajadusel

nende taastamist ja taastumist. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata ökosüsteemide ning

elupaikade ja liikide populatsioonide omavahelistele seostele ja maastike sidususele. Selleks, et

säilitada elurikkus ja võtta vastu parimad kasutusotsused, tuleb jälgida loodusrikkuste ja hüvede

seisundi muutuseid ning arvestada nende väärtusega majandusmudelites. Samuti tuleb sisustada

elurikkusega senisest enam arvestav ettevaatusprintsiip ja maksupoliitika.

Eesti keskkonnapoliitikat elurikkuse valdkonnas mõjutavad rahvusvahelised kohustused, eeskätt ÜRO

bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, kui ka EL tasandi lepetest tulenevad kohustused. Vaja on

tagada kõikide Eestis looduslikult esinevate liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike

mitmekesisus, sh säilitada bioloogiline mitmekesisus kõikides selle avaldumisvormides, kaasa arvatud

geneetiline mitmekesisus nii looduslikel liikidel kui ka kohalikel taimesortidel ja põlistel tõugudel. EL

elurikkuse strateegia näeb ette kohustused elurikkuse hoidmiseks ja taastamiseks. Elurikkuse

hoidmisele tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool kaitstavaid alasid. Lisaks ohustatud elupaigatüüpide

ja liikide elupaikade kaitsele ja taastamisele on vaja seada ja ellu viia taastamiseesmärgid ka linnade

ökosüsteemidele, jõgedele ja üleujutus­aladele, põllumajanduse ja majandatava metsa

ökosüsteemidele jpm.

Oluline on suurendada põllumajandusmaastike elurikkust ja mitmekesisust, pöörates eriti tähelepanu

tolmeldajatele ja põllulinnustikule, taastada ja hooldada pärandniite ja väärtuslikke püsirohumaid,

kasutada kestlikke maaharimispraktikaid, leevendada kuivenduse negatiivseid mõjusid, säilitada ning

luua juurde elurikkust toetavaid maastikuelemente ja elupaikasid, sh väikemärgalasid, puudetukkasid

ning niiduelupaiku. Rakendada tuleb tõhus süsteem põllumajandusmaa omanike ja tootjate ning

hooldajate, sh pärandniitude hooldajate nõustamiseks. Sarnaseid põhimõtteid tuleb järgida ka

majandusmetsades. Soodustada tuleb püsimetsanduse võtete kasutamist, suurendada

majandusmetsade liigilist ja struktuurset mitmekesisust, hoida põliseid puid ning tagada vee l säilinud

loodus- ja põlismetsade kaitse ja säilimine. Vaja on leida toimivad juriidilised lahendused ja praktikas

toimivad meetmed, et nii põllumajanduslikud kuivendussüsteemid kui ka metsakuivenduskraavid

moodustaksid võimalikult looduslähedase süsteemi ega kahjustaks elurikkust ning ei suurendaks

maastike põuatundlikkust. Eutrofeerumise vältimiseks tuleb vähendada nii seisu- kui

vooluveekogudesse jõudvat saasteainete hulka, sh tuleks põllumajandustootmistes rakendada

toitainete bilansi arvutusi, rajada toitaineid kinni püüdvaid tehismärgalasid, rakendada

18

märgalaviljelust, tagada toimivate looduslike puhvertsoonide olemasolu veekogude kallastel ning

taastada vooluveekogude looduslikkust. Kliimamuutuste leevendamiseks ning muldade kaitseks tuleb

tagada turvasmuldadel olevate põllumajanduslike alade võimalikult säästev ja väheintensiivne kasutus

(kasutus ekstensiivsete rohumaadena, märgalaviljelus, märjutamine).

Jõgedele ehitatud paisud on kaladele ja muule vee-elustikule ületamatuks takistuseks, mis ei lase

liikidel pääseda koelmualadele ja teistele elupaikadele ning halvendavad seeläbi jõgede seisundit. Üks

olulisemaid kalavarudega seotud probleeme on kudemiseks sobilike elupaikade vähenemine. Vajalik

on kalade rändeteede avamine paisudel ning koelmute kvaliteedi ja elupaikade parandamisega seotud

tegevused (näiteks jõesuudmete avamine). Tagada tuleb ranna- ja kalda loodusväärtuste säilimine.

Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamise ja suurendamise ning traditsioonilise asustuse

ja maakasutuse kaudu on vaja tagada kultuuripärandi püsimine ning luua eeldused maastikulise ja

bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks. Kaitstavatel loodusobjektidel, eelkõige rahvusparkides ja

maastikukaitsealadel, tuleb säilitada tänased Eesti esinduslikuimad maastikud ning olulised

pärandkultuuriga seotud elemendid. Tuleb tagada põlispuude ja teiste põliste maastikuelementide

säilimine. Ruumilisel planeerimisel tuleb maastike kujundamisel arvestada, et säiliksid kultuuri- ja

looduskeskkonna väärtused, loodusmaastike sidusus, maastike looduslik mitmekesisus; ning

loodusvarade kasutamine oleks elurikkust säästev.

Linnaelanikele loodushüvede pakkumiseks ning linnade laienemisest tingitud rohealade ja looduslike

elupaikade killustumise vähendamiseks tuleb säilitada ja suurendada linnakeskkonna elurikkust (sh

kavandada vastavad tegevused linnade kaupa). Vaja on vältida looduslike alade ja rohealade kadumist

linnades ja suurte inimasumite lähistelt ning soodustada “linnametsade” ja “linnaniitude” loomist ja

säilimist, kahjustunud elupaikade taastamist linnades ja linnade ümbruses ning rohevõrgustiku

ökoloogilist toimivust maastikel.

Loodusharidus ja -teavitus peavad suunama Eesti inimeste väärtushinnanguid, et need oleksid üha

loodushoidlikumad, et inimesed tunneksid soovi ja vastutust ning näeksid võimalusi elurikkuse

hoidmiseks. Loodusteavitus tuleb suunata inimeste jaoks praktiliselt vajaliku info kättesaadavuse ja

arusaadavuse parandamiseks. Selline praktiline nõustamine aitab inimestel olla loodushoidlikum,

tunnetada end elurikkuse kaitse osana ning näha aina rohkem ka ise võimalusi sellesse panustada.

Looduse taastamist ja elurikkust toetava kestliku maa- ja ressursikasutuse soosimine on ka peamiseks

kliimamuutusi leevendavaks lahenduseks. On oluline, et planeeritud kliimalahendused ei tuleks

elurikkuse ja looduse seisundi arvelt (nt väärtuslike niiduelupaikade või märgalade metsastamine,

taastuvenergialahenduste rajamisel elurikkuse ohustamine). Taastuvenergialahenduste rajamisel

tuleb soosida nö looduspositiivseid lahendusi - energiarajatiste rajamisel eelistatakse juba kahjustunud

maastikke ning rajamise ja edasise hoolduse käigus tagatakse ka looduse seisundi paranemine alade

ökoloogilise taastamisega. Ringmajanduse põhimõtete juurutamisel on oluline silmas pidada kogu

majanduse surve vähenemist elusloodusele. Eesmärgiks on erinevate majanduse tegevuste

ümberstruktureerimine viisil, et need tekitaksid võimalikult vähe kahju ja seega vähendaksid ka

vajadust teha kulutusi nende kahjude tagasi pööramiseks.

Looduskaitse eesmärkide saavutamiseks tuleb välja töötada Eesti looduskaitsepoliitika lühi- ja

pikaajalised arenguplaanid looduse mitmekesisuse säilimise tagamiseks ning halvas seisundis olevate

elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks. Planeeritavad tegevused on suunatud looduskeskkonna

19

kaitsele, sh looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa

seisundi tagamisele, vajadusel ka hea seisundi taastamisele ning võõrliikide tõrjele, samuti

kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamisele.

Looduskaitse valdkonna ülesanne on Eestis korraldada ka rahvusvaheliste looduskaitsekokkulepete

täitmist ning EL elurikkuse strateegia eesmärkide elluviimist. Ökosüsteemide, eriti süsinikku

pikaajaliselt siduvate märgalade ja metsade kaitse ja taastamine, aitab oluliselt kaasa nii

kliimamuutuste leevendamisele kui ka nende mõjuga kohanemisele.

Oluline on säilitada maastikuliste terviksüsteemide talitlus (nt märgalade kui oluliste süsinikusidujate

veerežiimi toimimine) ning säilitada elurikkuse seisukohalt võtmetähtsusega maastikuelemente nagu

väikeveekogud jt märgalad, loodus- ja põlismetsad, sh metsa vääriselupaigad, pärandniidud.

Eesti maismaast koos siseveekogudega on riiklikult kaitstavate loodusobjektidena kaitse all 20,8% ning

välja töötamisel oleva kontspetsiooni kohaselt ligikaudu 28%. Merest on kaitse all 19,3% (sh

territoriaalmeri ja majandusvöönd; 2024. a seisuga). See jaguneb rohkem kui 3800 erinevat tüüpi ja

erineva kaitsekorraga objekti vahel, sh rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad (sh pargid,

puistud), hoiualad, liikide püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, vääriselupaigad, väljaspool

kaitsealasid riigimaadele jäävad Natura elupaigad, ranna- ja kaldakaitsevööndid, I ja II kat liikide

elupaigad. Neil aladel kaitstakse erinevaid ökosüsteeme, maastikukomplekse, liikide leiukohti. Suur

osa (86%) kaitstavatest aladest kuulub ka EL Natura 2000 võrgustikku. Eestis on 568 kaitsealust taime -

, seene- ja loomaliiki, mille kaitsele tuleb tähelepanu pöörata ka väljaspool kaitstavaid alasid. Lisaks

sätestatakse looduskaitse eesmärkide saavutamiseks kitsendusi ka muudel objektidel nagu näiteks

ranna- ja kaldaalad. Vajalik on kaitstavate alade võrgustiku edasine kujundamine vastavalt EL

elurikkuse strateegia eesmärkidele.

EL liikmena on meil kohustus saavutada kõigi EL tähtsusega liikide ja elupaikade (Eestis 60

elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi liiki ning 231 linnudirektiivi liiki) soodne looduskaitseline seisund

aastaks 2050. Loodusdirektiivi 2025. aasta aruande järgi on ebasoodsas seisundis 50%

elupaigatüüpidest ja 37,4% liikidest. 8,1% liikide seisundit vähese info tõttu ei hinnatud. Linnudirektiiv

näeb ette kõigi meil looduslikult esinevate linnuliikide kaitse, Eestis pesitsevatest linnuliikidest 40,9%

on langeva lühiajalise populatsioonitrendiga ja 42,2% pikaajalise langeva trendiga. Lähtudes liikide

seisundist tuleb vajadusel ajakohastada kaitstavate liikide nimestik ja nende jaotus

kaitsekategooriatesse. Vältida tuleb võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumist ja levikut,

vähendada nende kasutamist ka nt haljastuses. Senisest enam tuleb teadvustada ökosüsteemide

toimimiseks oluliste liikide kaitset ning kliimamuutuste mõju kaitstavatele liikidele.

Oluline on saavutada looduse ökoloogiline taastumine ja looduse hüvede ja funktsioonide säilimine

maastiku skaalal. Halvas seisundis elupaikade struktuuri ja funktsioonide taastamiseks tuleb koostada

taastamiskava ja see ellu viia12.

Loodushoiu tulemuslikuks korraldamiseks on vajalik järjepidev ja süsteemne ülevaade siinsest liikide

ning koosluste levikust ning seisundist. Selleks on vajalik nii eluslooduse seire ja inventuuride

süsteemne toimimine kui ka Eesti liikide punase nimestiku hinnangute regulaarne uuendamine.

Eluslooduse seireandmed peavad olema aktuaalsed, kasutajasõbralikult kooskasutatavad ja -

kuvatavad teiste kaitstavate objektide (liigid, elupaigad, kaitstavad alad jm) andmetega. Vajalik on

12 Euroopa elurikkuse strateegia EUR-Lex - 52020DC0380 - EN - EUR-Lex (europa.eu)

20

tagada süsteemse loodusinfo jõudmine ka kohalike omavalitsuste, teiste valdkondade riigiasutuste,

huvirühmade ja maaomanikeni.

Koostöös väliste konsultantidega hinnati kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi ning

tehti ettepanekud selle parandamiseks. Vajalik on ettepanekute rakendamine ja olemasoleva süsteemi

tõhustamine. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on olemasolevate kaitstavate loodusobjektide kaitse-

eesmärkide saavutamine, kaitse peab olema piisavalt tõhus loodusväärtuste kaitsmiseks,

kehtestamata samal ajal põhjendamatuid kitsendusi maaomandi ja loodusvarade kasutamisele.

Piiranguvööndi kaitse tuleb kujundada kaitse eesmärkidele vastavaks, vältida lageraiepõhist metsa-

majandamist, säilitada väärtuslikud elupaigad ja elurikkust toetavad elemendid. Kaitstavatel aladel

peaks kasutatama ainult mahepõllu-majanduses lubatud väetisi ja taimekaitse-vahendeid.

Looduskaitset edendavate ja soodustavate tegevuste toetus- ja kompensatsioonimeetmed peavad

olema võimalikult tõhusad ja piisavad. Vajalik on meetmete edaspidine pikaajaline ja stabiilne

rahastus. Tuleb luua soodne keskkond ettevõtete ja eraomanike vabatahtlike looduskaitsetegevuste ja

-finantseeringute jaoks.

Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine

Eesmärk: Eesti metsad on tootlikud, elujõulised ja nende kasutus on mitmekesine, tõhus ja

jätkusuutlik ning tagatud on elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine.

Tegevuse eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat, antakse

vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid,

teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust, antakse

metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube,

avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse

erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja

metsataimi. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur.

Tabel 5. Programmi tegevuse metsanduse ja jahinduse arengu suunamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik

(2024) 2026 2027 2028 2029

Riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, % Allikas: Keskkonnaagentuur

25,1 >20 >20 >20 >20

Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete mahust,

% Allikas: Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur

74 (2023)

>50 >50 >50 >50

Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on

seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava eesmärkide järgi Allikas: Keskkonnaagentuur

jah jah jah jah Jah

Mõõdik, riigimetsamaa pindala osakaal maismaapindalast, põhineb 2024. aasta statistilise

metsainventuuri (SMI) andmetel, kus siseveekogud ei ole arvestatud maismaa pindala hulka. Näitaja

kirjeldab riigi metsamaa osakaalu kogu maismaast ning võimaldab jälgida pikaajalist suundumust riigi

metsaomandi suuruses ja stabiilsuses.

Mõõdik, metsade uuendamise osakaal uuendusraiete mahust, kajastab uuendusraiete järgselt

istutatud või külvatud metsa pindala osakaalu kogu uuendusraie pinnast. Andmed riigimetsade kohta

21

esitab RMK, erametsade puhul kasutatakse Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri hinnanguid

turustatud taimede ja seemnete mahu alusel. Eesmärk on, et üle poole igal aastal uuendusraiega

majandatud metsamaa pindalast oleks metsakasvatuslike võtete kaudu uuendatud, millele lisandub

veel looduslik uuendus. Näitaja aitab hinnata metsade tootlikkuse ja elujõulisuse tagamist ning on

kestliku metsamajanduse üks keskseid indikaatoreid.

Mõõdik, suurkiskjate populatsioonide reguleerimine küttimismahtude kaudu, näitab, kas

suurkiskjate küttimismahud on määratud kooskõlas kehtiva suurkiskjate kaitse ja ohjamise kavaga.

Populatsioonide suurust ja seisundit hindab Keskkonnaagentuur, tuginedes ulukiseirele. Kava aluseks

on rahvusvaheliste kohustuste täitmine ja minimaalne arvukus, mis tagab suurkiskjate soodsa seisundi.

Mõõdiku jälgimine aitab tagada tasakaalu elurikkuse hoidmise ja inimeste ning karjakasvatuse huvide

vahel.

Olulisemad tegevused:

• Metsanduse arengu suunamiseks on kavas esitada Riigikogule metsanduse arengukava aastani

2035 ning koostamisel on metsanduspoliitika põhialused aastani 2050, mis raamistavad

kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega. Metsandusliku

tööhõive, majandusliku kestlikkuse ja konkurentsivõime säilitamiseks tagatakse

majandusmetsade osakaal ~ 70% metsamaast. Koostöös rohereformi osakonna ja ülikoolidega

töötatakse välja puidu keemilise ja mikrobioloogilise väärindamise teekaart.

• Metsaseaduse muutmine, et soodustada õppe ja teadustöö tegemist, luua metsaistandike

õigusraamistik istandiku rajamiseks ja majandamiseks ning vähendada raielangi maksimaalne

suurus seitsmelt viiele hektarile. Arendatakse metsaregistrit, et edaspidi saaks esitada metsa

inventeerimisandmeid ka eraldise põhjal. Lisaks luuakse registrisse võimalus raiejärgseks

teavitamiseks ning istandike kohta info kajastamiseks. Samuti täpsustatakse kõrgendatud

avaliku huviga (KAH) alade regulatsiooni seaduses.

• Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid kliimamuutusi

leevendavaid mehhanisme. Võimalikult suure süsiniku sidumise tagab see, kui metsamaa

produktsioonipotentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud, st alal kasvaksid

kasvukohale sobilikud puuliigid, puistu oleks tootlik ning heas tervislikus seisundis. Selle

tagamiseks tuleb jätkuvalt tegeleda ja suunata vahendeid metsade uuendamisse, hooldamisse

ning kujundamisse, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega. Uute

toetusmeetmetena rakendatakse metsastamise toetust ja kliimakindla metsamajandamise

toetust, milleks 2026. a eelarves on planeeritud 2,4 mln eurot.

• Jätkatakse erametsanduse arengu toetamist tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse

metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel, ning vääriselupaikade

kaitse lepingute sõlmimist erametsaomanikega. Jätkatakse kompensatsiooni maksmist

looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest. 2026. aasta eelarves on selleks

planeeritud 4,5 mln eurot.

• 2026. aastal võetakse kasutusele metsaregistri baasil EL raadamisvabade toodete määrusest

(EUDR) tulenevate kohustuste täitmiseks riigisisene IT süsteem, et lihtsustada metsmaterjali

turustamist.

• Jätkatakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistuste välja andmist, koostatakse ja

esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi

ja geenireservmetsade arvestust, antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja

metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube. Lisaks avaldatakse

22

metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse

erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid

ja metsataimi.

Eesti metsamaa pindala on ca 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast.

Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa

1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all kolmandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab

range kaitse all olev mets 18,4% (SMI 2023 järgi). Võrdlusena 2010. aastal 10%.

Eelmise sajandi lõpust alates on Eesti metsanduse osaks olnud vääriselupaigad (VEP). VEPide kaitse on

kohustuslik avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal ja vabatahtlik eramaal. Jätkuvalt soodustatakse

VEPide vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid. Riigimetsades on VEPide

inventuur suures osas juba teostatud. Selleks on tarvis koolitada eksperte ning leida raha inventuuri

läbiviimiseks.

Metsade vanuseline jaotus on kujunenud ajaloolistel põhjustel ebaühtlaseks. Metsade majandamise

ja vanuselise struktuuri tõttu ei ole viimastel aastatel metsa tagavara enam kasvanud. Ka metsamaa

pindala kasv on viimastel aastatel lakanud. Ebaühtlase vanuselise jaotuse tõttu tuleb lühemas (10–20

aastat) perspektiivis hinnata metsade erinevaid väärtusi ja seda, kuidas soovitakse puistute

tarbimisväärtust realiseerida. Tuleb otsustada, kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse

poole ning hinnata, kuidas metsa erinevate väärtustega (lisaks puidule) paremini arvestada. Samuti

peab arvestama säästliku metsamajanduse ühe olulise kriteeriumiga, mis sätestab, et pikas

perspektiivis ei tohi raiemaht ületada aastast majandatavate metsade netojuurdekasvu.

Metsasektori väärtusahel hõlmab maakasutust ja suurt arvu metsa mitmekülgselt kasutavaid inimesi,

sh metsaomanikke ja puidutööstuses hõivatuid. Samuti mõjutab metsandus elukeskkonda ja on seotud

paljude valdkondadega nagu haridus ja teadus, innovatsioon, majandus, taastuvenergeetika,

kultuuripärand, terviseedendus, loodusturism jm. Seetõttu koostatakse metsanduse arengukava

laiapõhjalise dokumendina metsanduse pikaajaliseks strateegiliseks suunamiseks arvestades

sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitse kui ka kultuurilisi aspekte.

Koostatava metsanduse arengukava aastani 2035 üldeesmärk on kestlik metsandus. Üldeesmärgi

saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi: metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende

elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga; metsasektor on

majanduslikult konkurentsivõimeline; metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste

väärtustega.

Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid kliimamuutusi leevendavaid

mehhanisme. Võimalikult suure süsiniku sidumise tagab see, kui metsamaa produktsioonipotentsiaal

oleks parimal võimalikul viisil kasutatud, st alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid, puistu oleks

tootlik ning heas tervislikus seisundis. Selle tagamiseks tuleb senisest tõhusamalt tegeleda metsade

uuendamise ning hooldamise ja kujundamisega, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega.

Hooldusraiete, aga ka teiste eespool nimetatud metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku

sidumisele vajab oluliselt enam uuringuid, et teha kindlaks nende tegevuste mõju süsinikuringele.

Tootliku ja kvaliteetse metsa kasvatamisel on olulised metsapuude parendamine ning

23

seemnemajanduse arendamine. Ka nende tegevuste korral tuleb muu hulgas rohkem arvestada

kliimamuutuste mõjudega. Selleks on vaja uurida erinevate puuliikide (mh laialehiste liikide)

kohanemisvõimet, haiguskindlust ning geneetilist mitmekesisust.

Noore metsa hooldamisel tuleb rohkem rõhku panna mitmekesise puistu ja liigirikka metsa

kujundamisele. Segapuistuteks kujundatud liigirikkamad metsad on vastupidavamad nii

putukakahjustustele kui seenhaigustele, mistõttu soodustatakse looduslike häiringute suhtes

vastupidavamate segapuistute kasvatamist ja juurepessu ohtlikel aladel biopreparaatide laiemat

kasutamist. Uuritakse võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja

leevendamiseks, sh nende mõju üldisele elurikkusele lähtudes ettevaatusprintsiibist, et vältida

invasiivsust ning patogeenide levikut. Toetatakse erametsade uuendamist võimalikult heade pärilike

omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Ergutatakse eeskätt omamaist

taimetootmist ja üldist uuendusmahtude suurenemist.

Eesti metsanduses seni püsimetsanduse kogemus peaaegu puudub, seetõttu on oluline selle meetodi

igakülgne uurimine, sh tuleb selgitada, millistel kasvukohtadel ning puistutes on püsimetsandus

rakendatav. Toetama asutakse püsimetsana majandamise kavade koostamist ning püsimetsana

majandamise osas teabe jagamist erametsaomanikele läbi metsaühistute, julgustamaks

loodussäästlike metsamajandamisvõtete kasutuselevõttu.

Metsanduse pikaajaline konkurentsivõime eeldab taristu, sh teede ja maaparandussüsteemide

olemasolu ja head seisukorda, et tagada ligipääs nii majandustegevuseks kui ka teistele

metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele

elanikele juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord metsamuldade

viljakuse säilitamiseks.

Maksimeerida tuleks talletatud süsiniku hulka metsas ja puittoodetes, arvestades samal ajal ka

asendusefektiga. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll, sest nõnda

on süsinik talletatud pikaks ajaks. Puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega

tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada ning

silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmaja).

Keskkonnakestliku ehitisena aitab Loodusmaja leevendada inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid.

Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO2 jalajälje analüüs kogu hoone elutsükli ulatuses – see

on esimene selline suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab endas süsihappegaasi ja Loodusmaja

hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu 3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu kasutamise

jalajälg palju väiksem teiste ehitusmaterjalidega võrreldes. Loodusmaja on kavandatud ligi

nullenergiahoonena.

Jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge selleks, et

eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel üha komplekssemaks muutuvate ootustega

eraomandile (elupaikade kaitse, rohekoridorid, kogukonna ootused, ökosüsteemi teenused,

kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid, haiguste leviku piiramine,

piirinaabrite koostöö jne). Edendatakse koostööd tugisüsteemi osaliste vahel.

Selleks, et suurendada usaldust taastuvkütuste jätkusuutlikkuse vastu, kehtestati ettevõtetele

biomassi säästlikkuse nõuete ja kriteeriumite tõendamise kohustus. Täpsemad nõuded on vajalikud,

24

et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks.

Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire andmete kogumine, andmete

analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle põhjal küttimisettepanekute tegemine,

probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine ning jahimeeste koolitamine.

Järgmiste aastate peamised väljakutsed on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed

või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate

majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Selleks, et maakasutussektoris suurendada

seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, töötatakse välja toetusmeetmed, kasutades

raadamisõiguse tasust laekunud vahendeid. Samuti on väljakutseks puidu keemilise väärindamise

võimekuse arendamine. Nii metsanduse, kui ka puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis

olemas kaasaegne teadmus, tugev ettevõtlussektor võimekusega investeerida tänapäevastesse

tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise väärindamise valdkond on kodumaise kapitali poolt väga

nõrgalt kaetud, seega on üheks fookuseks puidu komponentideks lahutamise ja keemilise

väärindamise alased teadusuuringud. Investeeringute tegemiseks oodatakse riigilt strateegiliste

sihtide seadmist ja kinnitamist.

Meede 2 KESKKONNAKORRALDUS JA KIIRGUSOHUTUS

Eesmärk: Keskkonnakorralduse poliitika suunab keskkonnakasutust selliselt, et tegevuste keskkonnamõju

oleks võimalikult väike ning kiirguskaitse areng on tagatud.

Meede tagab, et ühiskonna keskkonnakasutus on korraldatud nii, et igas keskkonda mõjutavas

otsustamise etapis on hinnatud selle keskkonnamõju ning ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist

ennetatakse või see on leevendatud ja kontrollitud. Riiklik raamistik toetab seda nii majanduslike,

keskkonnaalaste kui ka sotsiaalmajanduslike motivaatorite abil, mis on omavahel sidusad. Kasutatakse

õigeid instrumente õiges kohas ehk süsteem on tasakaalus nii piiritlevate, edendavate kui ka

vabatahtlike meetmete vahel. Lisaks keskendub meede kiirgusohutuse optimeerimisele. See

tähendab, et doosi suurus inimese kohta, doosi saamise tõenäosus ja kiiritust saavate inimeste arv on

nii väike, kui seda on mõistlikult võimalik tehniliste teadmiste taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke

tegureid arvestades saavutada. Iga kiirgustegevus peab olema põhjendatud. See tähendab, et see on

võimaliku tervisekahjustuse suhtes muude hüvede poolest parim. Optimeerimise põhimõte on oluline

ka loodusliku kiirguse osas, kuid arvestada tuleb, et looduslikku kiirgust keskkonnast ära võtta ei saa.

Meede koosneb kahest programmi tegevusest: kiirgusohutuse tagamine ja keskkonnakorralduse

arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium,

Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tabel 6. Meetme keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase 2024 (tegelik) 2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase)

2029 (sihttase)

Uute KMH juhteksperdi

litsentside andmise ja

olemasolevate litsentside

pikendamise otsuste arv

4 4 5 6 7

25

Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine

Eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud tegevuste vastavus

keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid.

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite- ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse

rahvusvahelisi aruandeid, tõhustatakse keskkonnakaitselubade süsteemi, teostatakse riiklikku

järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist,

rakendatakse ebasoodsa keskkonnamõju tõhusa leevendamise meetmeid, kooskõlastatakse

planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse seisukohti

KMH/KSH menetlustes, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid.

Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur.

Tabel 7. Programmi tegevuse keskkonnakorralduse arengu suunamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2023)

2025 2026 2027 2028

Mõõdik on väljatöötamisel

Allikas: - n/a n/a n/a n/a n/a

Olulisemad tegevused:

• 2026. aastal keskendutakse KMH reformi elluviimisele. 2024–2025 viidi läbi KMH

teenusedisain, mille tulemusel selgus, milliseid KMH teenuse sisu- ja menetlusnõudeid tuleb

muuta, millised andmed ja kust peavad olema kättesaadavad ning milliseid mitteregulatiivseid

tegevusi on vaja teha KMH digipöörde eesmärkide täitmiseks. Tegevuste elluviimiseks

keskendutakse ühelt poolt regulatiivsetele muudatustele (keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmisele) ning teiselt poolt IT-lahenduste loomisele ja

parendamisele (KMH digipööre). 2026. aastal on KMH digipöörde eelarve 2,1 mln eurot.

• Keskkonnaloa ja selle taotluse andmekoosseisu määruse muutmine ning selle ühendamine

keskkonnakompleksloa ja selle taotluse andmekoosseisu määrusega, et ühtlustada õigusruumi

ja muuta menetlus üheselt arusaadavaks.

• Keskkonnakaitselubade menetlusse võtmise ja menetluse protsessi tõhustamine.

• Keskse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS edasiarendamine.

• Uute tehnoloogiate uurimist, katsetamist ja kasutuselevõttu toetava lubade regulatsiooni

kujundamine.

• PVT nõuete rakendamine.

• Ohutu materjaliringluse edendamine.

• Püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud riigi kohustuste täitmine.

• Keskkonnatasude (sh vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasu)

ülevaatamine.

Kompleksloaga käitiste

osakaal, mis vastab parimat

võimalikku tehnikat

käsitlevatele järeldustele

91 95 95 95 95

26

• Tavajäätmetele (v.a puidujäätmetele) põletustasu rakendamine.

Keskkonnakorralduslikke meetmeid rakendatakse selle jaoks, et tagada otsustajate (tarbija, tootja,

poliitikakujundaja jt) tegevuste keskkonnamõju teadlik kaalutlemine, väiksema keskkonnamõjuga

otsuse soodustamine, leevendamismeetmete kasutuselevõtt ja olulise mõju vältimine,

keskkonnamõju hüvitamine, tegevuste ohtlikkuse vähenemine ja keskkonnakestlike tehnoloogiate

levik, teave keskkonna-seisundist ja keskkonnahoidlikkust tõstvate meetmete kasutuselevõtt, kas läbi

vabatahtlike meetmete või läbi finantsotsuste. Keskkonnakorralduslike meetmete eesmärk on luua

raam ohutuks ja teadlikuks materjaliringluseks nii ressursside ammutamise, toote tootmise, teenuse

pakkumise kui ka tekkivate jääkressursside kasutamise ja väärindamise osas. Sealhulgas on oluline roll

sellel, et kogu ahel toimingute vahel on läbipaistev, kasutatud ressursside ja kemikaalide teave liigub

igas etapis edasi ja on teada ning võimaldab juhtida toiminguid reaalajas ühiskonda teenindava tulemi

suunas ja seda keskkonnakestlikult.

Keskkonnakorralduslikud meetmed (nt keskkonnakaitseload, keskkonnamõju hindamine,

keskkonnatasud) on vahendid kõigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide suunas liikumise kiirendamiseks.

Neid rakendatakse vastavalt probleemi ulatusele ja mõjutatavale osapoolele, kas vabatahtlikult või läbi

regulatsiooni. Näiteks võib teatud olukorras olla rangest piirangust tõhusam majanduslike raamide

seadmine nii, et need soodustaksid keskkonnakestlikke muutusi, aga teisel juhul on keskkonnarisk nii

kõrge, et piirid peavad olema ette antud läbi piirnormide. Keskkonnakorralduse suuna põhieesmärk

ongi edendada kestlikusse arengusse panustavate tegevuste eelistamist, selles suunas otsustamist ja

teadlikku keskkonnakaalutlust oma tegevustes.

Tööstusheide ja kemikaalid

Tööstusheite ja kemikaalipoliitika integreeritud kujundamine ja rakendamine (sh

keskkonnakaitselubade menetlus ja järelevalve). Ministeeriumi ülesanne on valdkonnapoliitiliste

otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine, ELi õigusaktidest

ja rahvusvahelistest konventsioonidest (Stockholm, Minamata) tulenevate nõuete täitmine, sh

aruandlus ja muu rahvusvaheline koostöö. Aga ka õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus

huvigruppidega, tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel ning

suunates arenguid parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamisega. Tööstusheite valdkonnas on

lähiaastate prioriteediks tööstusheite direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse ning selle alusel välja

töötatavate uute PVT-de koostamise protsessides osalemine ning Eesti seisukohtade esindamine.

Valdkonna väljakutseks on uute PVT-de rakendamine nii, et kompleksloa andjal ja ettevõtetel oleks

piisavalt aega uute nõuetega tutvuda ning need õigeaegselt üle võtta.

Kemikaalipoliitika kujundamisel on oluline jätkata ohutu materjaliringluse põhimõtte juurutamist,

tagamaks, et materjale saaks võimalikult palju ringlusse võtta. EL struktuurivahendite meetmete

kujundamisel on tähtis Eestis ohutu materjaliringluse edendamise tõhus toetamine. Planeeritavateks

tegevusteks kemikaalide valdkonnas on teadus- ja arendusprojektide elluviimine ning püsivate

orgaaniliste saasteainetega seotud riikliku rakenduskava uuendamine.

Kitsaskoht ohutu materjaliringluse toetusmeetme puhul on praegu ettevõtete madal motivatsioon ja

teadlikkus sellest, miks ohtlike ainete asendamisega seotud investeeringud ning seetõttu ka

toetusmeetme kasutamine, nende jaoks vajalik on. Püsivate orgaaniliste saasteinete valdkonna puhul

27

on keerukuseks koostöö erinevate asutuste ja huvigruppidega ja nende motiveerimine tegevusteks,

mis toetavad püsivate orgaaniliste saasteainete kaardistamist ja kasutamise vähendamist.

Keskkonnakaitseload

Keskkonnakasutuse regulatsiooni poliitika kujundamise eesmärk on tagada keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse ja valdkondlike seadustike õigusselgus, sidusus ja rakendajasõbralikkus, vähendada

keskkonnaõiguses koormust ja korduseid. Lisaks võimaldada keskkonnakasutusega seotud andmete

haldamist kasutajamugavas keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS). Keskkonnakaitselubade

süsteemi kestlikkuse tagamise protsessiga jätkatakse ka uuel perioodil.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja valdkondlike eriseaduste 01.09.2025 jõustunud muudatused

muutsid keskkonnakaitselubade teenustega seotud haldusprotsessid tõhusamaks, läbipaistvamaks ja

vähem aeganõudvaks, säilitades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme. Muudatustega tõsteti

näiteks keskkonnaluba nõudvate tegevuste künnisvõimsusi ja -koguseid, loobuti mõnel juhul

registreeringu kohustusest, vähendati kohustuste täitmise sagedust ning täiendati keskkonnaotsuste

infosüsteemi KOTKAS teenuseid. Lisaks tehti andmekvaliteedi parandamise ning haldus- ja

töökoormuse vähendamise eesmärgiga 2025. aastal mitmeid KOTKAS-e arendusi ning jätkatakse

nende tegemist ka järgmisel perioodil. Eesmärk on keskkonnakaitselubade menetluste tõhustamiseks

ja kiirendamiseks integreerida KOTKAS-esse uusi keskkonnavaldkonna teenuseid (teatiste esitamine,

nõusolekute taotlemine jm), mis toimuvad praegu dokumendihaldussüsteemi kaudu. Lisaks on

planeeritud tõhusada keskkonnakaitselubade menetlusse võtmise ja menetluse protsessi. 2026. aastal

on kavandatud ka keskkonnaloa ja selle taotluse andmekoosseisu määruse muutmine ning selle

ühendamine keskkonnakompleksloa ja selle taotluse andmekoosseisu määrusega, et ühtlustada

õigusruumi ja muuta menetlus üheselt arusaadavaks.

Planeeritud tegevused panustavad ka keskkonnainfo kättesaadavuse parendamisele ning üldise

keskkonnaandmete avalikustamisesse, et suurendada kodanike juurdepääsu keskkonnaalaste

haldusotsuste ülevaadetele ning tõhustada avalikult kättesaadava keskkonnateabe kvaliteeti.

Muudatuste tegemise keerukus on leida tasakaal halduskoormuse vähendamise ning tõhusa

keskkonnakaitse vahel. Bürokraatia vähendamisega seotud muudatused võivad vastuolusid tekitada,

eriti kui erinevatel valdkondadel ning huvigruppidel on erinevad ootused ja vajadused. Muudatuste

elluviimisel on kindlasti kitsaskohaks piisavate eelarvevahendite puudumine. Pea kõik muudatused

vajavad rakendamiseks KOTKAS-es olemasolevate funktsionaalsuste muutmist või uute arendamist.

Aga ka muudatuste väljatöötamisel tekkiv vajadus tellida keskkonnariskide hindamiseks ja juhtimiseks

vajalikke keerukaid ja kulukaid analüüse.

Keskkonnamõju hindamine

Kavandatavate tegevuste elluviimiseks võib olla vajalik läbi viia planeerimise tasandil keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ja/või projekti tasandil keskkonnamõju hindamine (KMH), eesmärgiga arvestada otsustusprotsessides keskkonnakaalutlustega ning vältida ja leevendada ebasoodsat keskkonnamõju. Seega tuleb tagada keskkonnamõju hindamise süsteemi ajakohasus. Selleks on käimas nn KMH reform, mille eesmärk on KMH protsessi terviklik tõhustamine ja ajakohastamine. Nii Euroopa Liidus kui Eestis on üldine suund haldusmenetluste (projektide tegevusloastamine, sh vajadusel KMH) kiirendamine. Eestis nähakse peamise kitsaskohana KMH aja- ja ressursimahukust ning

28

sisulist kvaliteeti. 2024-2025 viidi läbi KMH teenusedisain, kus mõtestati, milline peab olema KMH eelhindamise teenus, KMH programmi teenus, KMH aruande teenus ja KMH järelhindamise teenus. Teenusedisaini tulemusel selgus, milliseid KMH teenuse sisu- ja menetlusnõudeid tuleb muuta, millised andmed ja kust peavad olema kättesaadavad ning milliseid mitteregulatiivseid tegevusi on vaja teha KMH digipöörde eesmärkide täitmiseks. Teenusedisainile järgnevad õigusaktide muudatused, ärianalüüsid, digiarendused jms tegevused. 2025. aastal töötati KMH teenusedisaini raames välja KMH teenusega rahulolu ja KMH sisulise kvaliteedi hindamise mõõdikud, mida hakatakse rakendama KMH infosüsteemi valmimisel. KMH ja KSH läbiviimisel on kitsaskoht ka KMH/KSH juhtekspertide vähesus (seisuga september 2025 omab kehtivat KMH litsentsi 24 juhteksperti), samas on viimastel aastatel suurenenud mõju hindamiste hulk eelkõige seoses tuuleparkide projektide arendamisega. Samuti on vähe osade erialade eksperte, kes KMH/KSH käigus hindavad eri valdkondade mõjusid ning viivad läbi uuringuid. 2025. aastal korraldas Kliimaministeerium KMH juhtekspertide koolituse ning mõju hindamistes osalevatele erialaekspertidele suunatud Natura koolituse, samuti on kavas korraldada KSH juhtekspertide koolitus. 2025. a on KMH/KSH valdkonnas koostatud ka mitu analüüsi, mis panustavad KMH reformi. Kliimaministeerium osaleb asjaomase asutusena erinevate piiriülese keskkonnamõjuga, riigi eriplaneeringute ja arengukavade ning muude asjakohaste menetlustega seotud KMH/KSH materjalide (programmid/aruanded) osas seisukohtade kujundamises. Lisaks väljastatakse uusi litsentse KMH juhtekspertidele ja pikendatakse olemasolevaid litsentse. Tagatud on Eesti õigusaktide ajakohasus ning vastavus ELi direktiivide nõuetega. KeA tegeleb KMH/KSH toimingutega, planeeringute ja projektide kooskõlastustega ning keskkonnavastutuse menetlustega.

Keskkonnatasud

Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on võtnud endale mitu struktuurseid muudatusi eeldavat

kohustust aastateks 2030 ja 2050 nii kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise,

ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse kui ka tervikuna kestliku arengu

saavutamise vallas. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna

ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamine. Üks ühiskonna ootus on, et hüvitataks tekitatud

keskkonnahäiring.

Käimas on jäätmereform ja selle käigus tõstetakse alates 01.07.2026 tavajäätmete ladestustasu ning

kehtestatakse uue tasuna tavajäätmete põletustasu.

2026.a on plaanis välja töötada vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasumäärad

2027-2036. aastaks ning muuta mõningaid maksustamispõhimõtteid (sh era- ja munitsipaalmaal

kaevandamine). Uute tasumäärade väljatöötamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit,

kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust, muude loodusvarade kaitse

vajadust ning tasustatavast loodusvarast loodavat väärtust.

Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine

Eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusloome ja arengukavade rakendamise kaudu.

Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete

kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi

tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile

reageerimine, avaldatakse kiirgusseire andmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve

29

teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Kiirguskaitsesüsteemi, sh kiirgusohust

varajase hoiatamise süsteemi, jätkuvaks toimimiseks ja olemasoleva võimekuse säilitamiseks

ajakohastatakse ka seadmeparki, tarkvara ning IT-vahendeid.

Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tabel 8. Programmi tegevuse kiirgusohutuse tagamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028 2029

Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle alamplaanide eesmärkide täitmise määr, % Allikas: Kliimaministeerium

* 85,00% 85,00% 90,00%

90,00%

Radioaktiivsete jäätmete (s.h omanikuta kiirgusallikate) käitlemine on tagatud. Kiirgusallikate kogumise

kampaaniaid vähemalt üks kord viie aasta jooksul Allikas: Kliimaministeerium

NA 1 NA NA

NA

Avalikkusele ja ametnikele suunatud kiirgusalaste teabepäevade arv. Aastas korraldatakse üks avalikkusele suunatud kiirgusalane teabepäev ning üks ametnikele suunatud teabepäev

Allikas: Keskkonnaamet

2 2 2 2

2

*Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) strateegiliste alameesmärkide tulemuslikkust hinnatakse

kord kahe aasta jooksul. Viimane KORAK rakendusplaani aruanne hõlmab perioodi 2022-2023, mil

eesmärkide täitmise määr oli 84,5 %

Kiirgusohutuse riikliku arengukava eesmärkide ja selle mõõdikute jälgimine aitab hoida ülevaadet

kiirguskaitse hetkeolukorrast. Ühtne lähenemine, teadlikkuse tõstmine ning efektiivne ressursside

haldamine aitavad tagada, et kiirgusallikaid käsitletakse ohutult ja vastutustundlikult.

Kiirgusohutuse riiklik arengukava on oluline raamistik, mis suunab kiirguskaitse tegevusi Eestis.

Eesmärkide täitmise määra jälgimine võimaldab hinnata, kui efektiivselt on rakendatud kokkulepitud

meetmeid erinevates valdkondades.

Radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks on oluline luua efektiivne süsteem, mis tagab, et kõik

kiirgusallikad oleksid registreeritud ning oleks olemas teave allikate omaduste kohta. Omanikuta

kiirgusallikate korraldatud kogumise kampaaniad, mis toimuvad vähemalt üks kord viie aasta jooksul,

aitavad vähendada ohtude tekkimist. Kuigi kõik hetkel kiirgustegevuslubade alusel kasutatavad ja

hoiustatavad kiirgusallikad on registreeritud ning lepingute kaudu on tagatud kasutatud allikate

tagastamine tarnijale või nende üle andmine radioaktiivsete jäätmete käitlejatele, võib olla veel

ajaloolisi allikaid, mille kohta teave puudub. Kogumiskampaaniate kaudu luuakse keskkond, kus

inimesed teadvustavad kiirgusallika omamisega seotud ohtusid ning saavad vabatahtlikult loobuda

ohtlikest allikatest, ilma karistust kartmata.

Avalikkusele ja ametnikele suunatud kiirgusalased teabepäevad mängivad samuti olulist rolli

teadlikkuse tõstmisel kiirgusohutuse valdkonnas. Üks avalikkusele ja üks ametnikele suunatud

teabepäev aastas võimaldab jagada aktuaalset teavet ja arutada viimaseid arengusuundi. Ametnikele

30

suunatud infopäevad tagavad, et nad on kursis muutuva seadusandluse ja parimate praktikatega, mis

on olulised nii kiirgusohutuse tagamiseks kui ka järelevalve korraldamiseks.

Olulisemad tegevused:

• Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajaliku õigusraamistiku

väljatöötamine.

• Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) uue perioodi (alates 2027) prioriteetide seadmine

ning arengukava koostamine, võttes muuhulgas arvesse ka tuumaenergia programmi.

• Radooniohtlike alade kaardistamine ja radooniriskide vähendamine. Lõpetamisel on Eesti

radooniohtlike alade kaardistamine (viimase nelja KOVi pinnase radooniuuringud ja riskiastme

määramine on kavas 2025. aastal) ning valminud radoonikaardi alusel täiendatakse

keskkonnaministri määrust „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse

mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“.

• Radooni uuringud. 2026. aastal jätkuvad siseruumide radoonisisalduse uuringud, et oluliselt

täiendada tänaseid teadmisi siseõhu radoonisisalduse jaotusest Eesti omavalitsusüksustes.

Uuringu tulemused aitavad välja selgitada omavalitsusüksusi, kus siseõhu radoonisisaldus

elamutes on keskmisest kõrgem. See teadmine on sisendiks strateegia koostamisele, mis

aitavad ohjata Rn-kiiritusest tulenevat pikaajalist riski ehk välja töötada Rn-sisalduse viitetaset

ületavates elamutes Rn-sisaldust vähendavad meetmed riikliku toetuse näol. Uuringu käigus

teostatakse 2000 detektorit kasutades ligi 1000 elamus siseõhu radoonisisalduse mõõtmine,

detektorite analüüs toimub Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseirebüroos.

• Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete

lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise, ning

nendeks vajalike uuringute elluviimine.

• Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimaluste analüüsimine ning tuumaenergia programmiga

alustamine. Tuginedes Vabariigi Valitsuse tuumaenergia töörühma lõpparuandele, otsustas

Riigikogu 12.06.2024 toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle

jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. 2024. aasta novembris uuendati aastatel 2021-2023

tegutsenud tuumaenergia töörühma mandaati ning moodustati tuumaenergia juhtrühm, mille

peamiseks ülesandeks on tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamiseks vajaliku riikliku

protsessi juhtimine, programmi tegevuskava koostamine ja elluviidavate tegevuste

järelevalve. Prioriteetne tegevus on tuumaenergia- ja ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu

koostamine (eelnõu esitati Vabariigi Valitsusele märtsis) ning pädeva tuumaregulaatori

loomine 1. jaanuariks 2027.

• 2026. aastal jätkuvad siseruumide radoonisisalduse uuringud, et oluliselt täiendada tänaseid teadmisi siseõhu radoonisisalduse jaotusest Eesti omavalitsusüksustes.

• Jätkuvad ettevalmistustööd radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks.

Kiirgusohutuse tagamist võib määratleda kui inimese ja keskkonna kaitseks korraldatavaid toiminguid

kiirgustegevuse reguleerimiseks ning asjakohase seire ja järelevalve korraldamist. Kiirguskaitse hõlmab

väga erinevaid tegevusalasid: meditsiini, tööstust, valmisolekut hädaolukorraks, keskkonnaseiret jne.

Kõige tõenäolisemad kiirgusohuallikad Eestis on kiirgusallikaga töötamisel ohutusnõuete eiramine ja

liiklusavarii radioaktiivseid aineid vedava veokiga. Olukorra võivad tekitada ka varastatud või leitud

radioaktiivne allikas, avariid naaberriikide tuumaelektrijaamades või avariid radioaktiivsete jäätmete

käitlemisel. Inimese kaitsel liigse kiirguse eest tuleb kindlasti arvesse võtta ka looduslikku kiirgust,

31

näiteks hoonete siseõhu radoonisisaldust või joogivees sisalduvaid radionukliide. Kiirguskaitse ja

sellest sõltuv kiirgusohutuse tagamine on oma olemuselt interdistsiplinaarne tegevus – täppis-, loodus-

ja ühiskonnateaduste kompleks ning selle igapäevane rakendamine.

Kliimaministeeriumi eesmärk on välja töötada kiirgusalast poliitikat ja õigusloomet. Kiirgusohutusalase

tegevusega tegeleb Kliimaministeerium Keskkonnaameti kaudu. Kiirgusohutuse tagamine toetub

kolmele põhimõttele:

• põhjendatus – mistahes kiirgustegevus peab üksikisikule või ühiskonnale kaaluma üles sellega

tervisele põhjustada võiva kahju;

• optimeeritus – iga kiirgusdoos tuleb hoida nii väikesena kui seda on mõistlik saavutada, võttes

arvesse teadmiste praegust taset ning majanduslikke ja ühiskondlikke tegureid;

• doosi piiratus – kiirgustegevuse käigus ei tohi doosid ületada kiirgusseadusega kehtestatud

doosipiirmäärasid, kusjuures neid ei kohaldata meditsiinikiirituse suhtes.

Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu, võttes arvesse

rahvusvahelisi nõudeid ja kohustusi ning kiirgusohutuse riiklikus arengukavas (KORAK) 2018–2027

seatud eesmärke. Kiirgusohutuse tagamisel on oluline Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine ELi

ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessides, samuti direktiividest ja konventsioonidest tulenevate

aruannete koostamine, tähtaegne esitamine ning rahvusvahelistel aruandekoosolekutel osalemine.

Kvaliteetsete ja ajakohaste aruannete koostamiseks tuleb kaasata erinevaid osapooli (nt julgeolek,

tervishoid). Edendatakse kiirgusohutusalase info jagamist erinevatele sihtgruppidele, avalikkuse

kaasamist ja teadlikkuse suurendamist. Kiirgustegevuste reguleerimisel tuleb lähtuda

proportsionaalsuse põhimõttest, nii on kiirgusseaduse 2025. aasta muudatusega lisatud õigusruumi

võimalus piirduda väga väikese ohuga kiirgustegevuste puhul kiirgustegevusloa asemel tegevuse

registreerimisega. Kiirgustegevuse registreerimist võimaldatakse tegevusteks, mille riskihindamiste

käigus on Keskkonnaamet leidnud, et kiirgustegevusloa taotlemise protsess, võttesse arvesse

kiirgusallika ja kiirgustegevuse riski ning menetlusega kaasnevat töö- ja halduskoormust, on

ebaproportsionaalne.

Kiirgustegevused on läbi viidud kiirgustegevuslubade või kiirgustegevuse registreeringute alusel ning

valdkonnas on tõhus ja järjepidev riiklikku järelevalve süsteem. Olemas on kiirguseksperdi

tunnustamise süsteem ning kiirguseksperdid on kaasatud olulistesse protsessidesse (nt kiirgusohutuse

riiklik audit, suure ohuga tegevuste kiirgusohutushinnangu koostamine, kiirgusohutuse spetsialistide

ja kiirgustöötajate koolitamine). Samuti nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid,

avaldatakse kiirgusseire andmeid ning peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit.

Tööinspektsioon alustas 2023. aastal järelevalvet töökohtadel, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga

aladel. Selle raames korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja Keskkonnaameti

inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute

nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid

teabepäevi. Kiirgusalase teadlikkuse suurendamiseks jätkatakse iga-aastaste avalikkusele suunatud

kiirgusseminaride korraldamist (alates 2022. aastast ka tuumaenergiale suunatud teabepäevad),

infomaterjalide koostamist ja looduskiirguse uuringute tegemist, sh vastavate ametnike koolitamist.

32

Kiirgustegevuste ja nende üle järelevalve tegemisel tuleb kiirgusallikatega seotud riskide

minimeerimiseks lähiaastatel keskenduda eelkõige mõõduka ja suure ohuga tegevustele.

Riiklikult on oluline tagada nii kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine kui ka valmisolek

kiirgushädaolukorrale reageerimiseks. Selleks toimub pidevalt varajase hoiatamise süsteemi ja

kiirgushädaolukorraks reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite uuendamine. Järjepidevalt

korraldatakse ka hädaolukorrale reageerimise õppuseid. Lisaks kiirgustegevuse lubade ja

registreeringute väljastamisele ning järelevalve korraldamisele, pakub Keskkonnaamet ka

kiirgusohutust tagavaid teenuseid, nt laboratoorsed analüüsid, kiirgustöötajate isikudooside seire,

radooni mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised, kiirgusohutushinnangute koostamine .

Valdkondlikud vajadused ja arengusuunad on väga ressursimahukad (inimressurss, tehnilised ja

rahalised vahendid) ning vajavad väga pikaajalist pühendumust ja kindlustunnet finantseerimisallikate

osas (nt Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsioonide dekomissioneerimine, lõppladustuspaiga

rajamine ning tuumaprogrammi etapid). Eelnevalt loetletud tegevuste eelduseks on pikaajaline plaan

vajalike ressursside tagamiseks.

Kiirgusohutuse alane haridus- ja koolitussüsteem vajab arendamist ning ka elanike teadlikkust

kiirgusvaldkonnas tuleb suurendada.

Meede 3 Toetavad tegevused

Eesmärk: Programmi sisutegevused on toetatud ja IT-teenused osutatud.

Meede koosneb ühest programmi tegevusest: kesksete IT-teenuste osutamine. Eesmärki aitab oma

teenuste kaudu saavutada Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tabel 9. Meetme toetavad tegevused mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase 2023*

(tegelik)

2025

(sihttase) 2026 (sihttase) 2027 (sihttase) 2028 (sihttase)

Mõõdik on

väljatöötamisel

Allikas: -

n/a n/a n/a n/a n/a

Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine teistele valitsemisaladele

Tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused on osutatud.

Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-teenuseid

järgmistele asutustele:

Kliimaministeeriumi valitsemisalas: keskne ühetaoline kõikide teenuste osutamine –

Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, Eesti

Geoloogiateenistus, lisaks kahe teenuse osutamine Riigilaevastikule. KEMIT ei osuta IT- teenuseid

Transpordiametile.

33

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas: individuaalsete koostöölepingute alusel

– Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Maa- ja Ruumiamet (MaRu), Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). MaRu IT-teenuseid toetab täielikult ja eranditult KEMIT.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutustele IT-teenuseid alates 2025. a algusest

KEMIT ei osuta, sest MaRu viidi üle MKM valitsemisalasse.

Umbes 2/3 teenustest on Kliimaministeeriumi valitsemisala äriteenuste osutamiseks vajalikud IT-

teenused.

Tabel 10. Programmi tegevuse kesksete IT-teenuste osutamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Vi imane

tegel ik tase

(2023)

2025 2026 2027 2028

Mõõdik on väljatöötamisel Allikas: -

n/a n/a n/a n/a n/a

8. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel.

Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi elurikkuse ja

keskkonnakaitse asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise

eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning

valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi

koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest

Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus. Programmi koostaja on elurikkuse ja keskkonnakaitse valdkonna põhiüksus,

Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret

koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond.

Joonis 3. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused.

34

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärkide saavutamist toetavad tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes.

Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

35

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Meede 1 Eluslooduse kaitse ja kasutus

Programmi tegevus 1.1 Elurikkuse kaitse tagamine

Elurikkuse kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Loodusväärtused on kaitstud, inimesed on looduskaitsevajadustest teadlikud, looduskaitse t

reguleerivad õigusaktid on kohased, vajalikud strateegilised dokumendid on koostatud ja aruanded esitatud.

Looduskaitsealane õigusloome ning õigusnormide väljatöötamine ja rakendamine, EL -i struktuuritoetuse

kasutamise planeerimises ja korraldamises osalemine, looduskaitse strateegiliste dokumentide koostamine ja

rakendamine, uuringute ja analüüside tellimine, riiklik looduskaitsealane aruandlus. EL -i õigusaktidest ja

rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevate nõuete täitmine, sh EL elurikkuse strateegia eesmärkide

elluviimise koordineerimine; ja muu rahvusvaheline koostöö, looduskaitsevaate andmine teiste valdkondade

poliitika kujundamisse, looduskaitseinfo avalikustamine ja teabe jagamine. Looduskaitse populariseerimine,

ekspert- ja hindamiskomisjonide ning töörühmade töös osalemine ja eksperthinnangute andmine.

Looduskaitsevaldkonna infosüsteemide (sh EELIS) arendamise korraldamises osalemine, GMO keskkonda viimise

loa väljastamine.

CITES loa taotlemine (KLIM)

Eesmärk: Ohustatud liikidega kaubitsemine on legaalne.

Ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks lubade väljastamine.

Eluslooduse valdkonna analüüside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine keskkonnateadlike seotud otsuste

tegemiseks.

Erinevate elurikkuse või looduskaitse andmete, sh ökosüsteemiteenuste kohta, analüüsimine koos neid

mõjutavate keskkonnateguritega või muude näitajatega. Otsuste tegemiseks vajalikud ülevaated

loodusväärtuste asukoha ja leviku kohta ning nende seisundi hinnangud piirkondlikul või üleriigili sel tasandil.

Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi

raames, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire tegemisel.

Eluslooduse seire korraldamine ja aruannete avaldamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine.

Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja

edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse

osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames,

elustiku mitmekesisuse ja maastike seire tegemisel. Eluslooduse rakendusuuringute tegemine. Andmekogudesse

sisestatud eluslooduse andmete sh looduskaitseliste piirangute teabe avalikustamine ja klientidele edastamine

avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete kaudu.

Looduskaitse korraldamine (KeA)

Eesmärk: Looduskaitse korraldamine liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse

tagamiseks.

Loodusväärtuste andmete kogumine ja haldamine, kaitse-eeskirjade (s.h. loodusväärtuste ekspertiiside)

koostamine ja menetluse läbiviimine, kaitstavate alade kaitsekorralduskavade, liikide kaitse - ja ohjamiskavade

ning elupaiga tegevuskavade koostamine, kaitsetulemuslikkuse hindamine, kaitse- ja tegevuskavade

rakendamine, eluslooduse pääste ja abistamise korraldamine, loomakahjude ja seotud ennetusmeetmete

hindamine, menetlemine ning hüvitamine, looduskaitseliste piirangutega seotud tegevuste loastamine ja

kooskõlastamine ning neist tulenevate maatoimingute korraldamine, järelevalve ja menetlustoimingud

looduskaitsealaste õigusaktide ja tegevuslubade üle, s.h. keskkonnale tekitatud kahjude määramine, teenusega

36

seotud koolituste ja teavitustöö läbiviimine ning klientide nõustamine, andmekogude ja teavituskeskkondade

arendamine ning arendamises osalemine.

Kestliku kalanduse tagamine (KeA)

Eesmärk: Tagada kestlik kalandus, et säilitada kalavarud ja toetada kalandussektori pikaajalist elujõulisust.

Järelevalve-, haldus- ja süüteomenetluse toimingud kalanduse (kutselise ja harrastuspüügi) valdkonnas,

kalastuskaartide ja kalade asustamislubade andmine; ennetustegevused huvigruppide teadlikkuse tõstmiseks.

Programmi tegevus 1.2 Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine Metsapoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Jätkusuutliku metsanduse rakendamine läbi metsanduslike õigusaktide on tagatud ning

rahvusvahelised kohustused (sh aruandlus) on täidetud.

Metsanduse arengukava rakendamine, hoides metsapoliitika õigusloome ajakohasena, tagades metsaressursi

arvestuse riikliku registri toimimise, korraldades metsandustoetuste rakendamist, tehes ja tellides analüüse ning

kaasates ja teavitades avalikkust. Kohustuslike aruannete tähtaegne koostamine ja esitamine. Metsapoliitika

kujundamine ja Riigikogule järgmise perioodi valdkonna arengukava eelnõu esitamine. Rahvusvahelises

valdkonna strateegiate arendamises ja õigusloomes osalemine. Puidu kui CO2 siduja ja ke skkonnasäästliku

ehitusmaterjali kasutamist ning puidu väärindamist aitab tutvustada uus rajatav Keskkonnamaja.

Vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistuse taotlemine (KLIM)

Eesmärk: Vääriselupaikade määramiseks on olemas vastava kvalifikatsiooniga inimesed.

Vääriselupaiku välja valivatele isikutele pädevuskoolituste korraldamine ja -tunnistuse väljastamine.

Metsa valdkonna analüüside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine metsa valdkonnaga seotud otsuste

tegemiseks.

Metsavaldkonna andmestike analüüsimine, prognooside andmine ja tulemuste tõlgendamine tellimuse järgi ning

ekspertteadmiste jagamine. Metsa valdkonna analüüsid ja prognoosid on aluseks otsuste tegemisel metsade

säästlikuks majandamiseks. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku

keskkonnaseire programmi raames ja statistilise metsa inventeerimise tegemisel.

Metsaseire korraldamine ja aruannete avaldamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine.

Riigi kokkulepetest ja EL nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine

(metsaseire aruanne, metsasektori turuülevaade) ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või

riigisiseselt kokku lepitud metoodikatest. Lisaks aruannetele sisustatakse mitmesuguseid rahvusvahelisi

küsimustikke (ÜRO FAO metsaressursside hindamise küsimustik, puidukomitee ja puiduenergia küsimustik

UNECE-le, jne). Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire

programmi raames, metsaseire tegemisel. Metsavarude suuruse, seisundi ja kasutamise kohta andmete

kogumine, talletamine, töötlemine ja avalikuks tegemine.

Metsakorraldajate kutsetunnistuse ja metsakorraldustööde tegevuslubade taotlemine (KAUR)

Eesmärk: Metsakorraldustöid võivad läbi viia ainult vastavat tegevusluba ja tunnistust omavad isikud, et oleks

tagatud teatud standardid ja ühtsed põhimõtted metsa kasutamisel.

Metsakorraldustööde tegijate atesteerimine, kutsetunnistuste väljastamine ja metsakorraldusettevõtetele

tegevusloa väljastamine taotluste alusel. Metsakorraldustöid võivad teha ainult asjakohast tegevusluba ja

tunnistust omavad isikud, et oleks tagatud kindlad standardid ja ühtsed põhimõtted metsa kasutamisel.

37

Metsade majandamise korraldamine (KeA)

Metsade säästliku, mitmekülgse ja nõuetekohase majandamise korraldamine.

Metsaomanike poolt esitatud metsateatiste läbivaatamine ning kavandatud raiete lubamine või keelamine.

Metsakaitseekspertiiside tegemine metsakahjustuste likvideerimiseks. Natura aladel kavandatud raietele Natura

mõjude eelhindamise tegemine. Metsakultiveerimismaterjali tunnustamine ja järelevalve. Metsa õigusnormide

täitmise järelevalve. Metsaregistri arendused.

Jahinduse korraldamine (KeA)

Eesmärk: Jahinduse korraldamine ulukipopulatsioonide optimaalse seisundi tagamiseks.

Ulukiliikide mitmekesisuse ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine, arvestades

huvigruppide ootusi ning jahinduse rekreatiivseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte:

- Jahindusnõukogude töö juhtimine ja korraldamine.

- Jahipiirkondade kasutusload (piirkondade moodustamine, lubade andmine, muutmine ja pikendamine)

- Küttimislubade ja hukkamislubade väljastamine.

- Jahikoera õpetamise ja katsetamise loastamine.

- Jahindusalane nõustamine

- Jahiulukite tehistingimustes pidamise loastamine

- Küttimisandmete kogumine ning vahendamine

- Jahijärelevalve ja jahiseaduse rikkumiste ennetamine

- Ohjamiskavade koostamise korraldamine

- Võõrliikide küttimise korraldamine (haldusakt. nõusolek küttimiseks)

Jahinduspoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on

tagatud läbi jahinduslike õigusaktide. Täidetakse rahvusvahelisi jahinduse kohustusi.

Jahinduspoliitika õigusaktide ajakohasena hoidmine ning avalikkuse kaasamine ja teavitamine õigusaktide

muudatustest. Koostatakse ja esitatakse tähtajaks kohustuslikud aruanded ning need tehakse avalikkusele

kättesaadavaks. Tagatakse ulukiressursi säästlik kasutamine jahiseaduse rakendamise ning jahikoerte ja

jahimeeste tunnistuste andmise kaudu.

Ulukiseire korraldamine ja analüüside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Uuringud elustiku sh loodusvaraks olevate ulukite asurkondade seisundi, seiremeetodite indikatiivsuse ,

kaitsekorralduslike meetmete tõhususe hindamiseks

Ulukiseire korraldamine ja rakendusuuringute teostamine. Seireandmete alusel aruannete ja analüüside

koostamine.

Meede 2 Keskkonnakorraldus ja kiirgusohutus

Programmi tegevus 2.1 Keskkonnakorralduse arengu suunamine

Keskkonnakorralduse poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Pädevalt hinnatud keskkonnamõju ja protsessi juhtimine; ebasoodsa keskkonnamõju leevendamine,

poliitikakujundus. Keskkonnatasude majandushoovad on asjakohased, tõhusad ja kooskõlas keskkonnaalaste

eesmärkidega. Keskkonnakaitselubade poliitika kujundamise eesmärk on tagada keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse ja valdkondlike seaduste õigusselgus ja rakendajasõbralikkus, vähendada keskkonnaõiguses

bürokraatiat ja korduseid ning võimaldada keskkonnakaitselubade haldamist tänapäevases keskkonnaotsuste

infosüsteemis (KOTKAS).

Kavandatavate tegevustega kaasnev oluline keskkonnamõju on asjakohaselt hinnatud ning vajalikud

keskkonnameetmed ette nähtud. KMH/KSH menetlused toimuvad kiirelt ja tõhusalt, õigusruum on ajakohane.

KMH/KSH juhtekspertide arv on kasvavas trendis. Tööstusheite ja kemikaalide valdkonnapoliitilised otsused on

38

rakendatud, EL-i otsustusprotsessis on Eesti seisukohad esitatud ning EL-i õigusaktidest ja rahvusvahelistest

konventsioonidest tulenevad nõuded on täidetud. Tööstusheite ja kemikaalide valdkonda korraldatakse

õigusaktide ja uuringute alusel ning parima võimaliku tehnika arengutesse on panustatud. Tööstusheite- ja

kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et tagada keskkonna kui terviku kaitse, minimeerides saasteainete

heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmeteket, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. Keskkonnatasude

rakendamise eesmärk on vältida või vähendada keskkonnakasutusega, sealhulgas loodusvarade kasutamisega,

saasteainete keskkonda väljutamisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju, suunata loodusvara

tõhusamalt kasutama, hüvitada keskkonnahäiringut ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.

Keskkonnatasude kehtestamisel ja rakendamisel lähtutakse keskkonnakaitse vajadusest, riigi majanduslikust ja

sotsiaalsest olukorrast ning tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest ja riigi tulu teenimise eesmärgist,

tekitatavast keskkonnahäiringust ning keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist. Selleks tellib ja teeb

Kliimaministeerium erinevaid asjassepuutuvaid analüüse ja peab avalikke konsultatsioone erinevate osapooltega

ning valmistab ette vastavaid õigusaktide muudatusi. Keskkonnakaitselubade regulatsioon on süsteemne ning

tagab keskkonnakaitse eesmärkide täitmise. Eesmärgi täitmiseks vajalikud õigusaktide eelnõud on välja töötatud

koostöös teiste ministeeriumi osakondadega ning asjast huvitatud osapooled on protsessi kaasatud.

Keskkonnaseadustiku üld- ja eriosa seaduste regulatsioon järgib hea halduse tava ja on rakendajasõbralik.

Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS aitab tagada kiirema ja läbipaistvama menetluse ning toetab kohustuste

mugavat täitmist, parandades samal ajal pidevalt keskkonnaandmete kättesaadavust.

Keskkonnavastutuse menetlemine (KeA)

Eesmärk: Tagada keskkonnale tekitatava kahju heastamine.

Keskkonnavastutuse alla kuuluvate juhtumite menetlus, sh heastamismeetmete kava koostamine .

Heastamismeetmete rakendamise kontroll - järelevalve inspektorid, spetsialistid.

Keskkonnakaitseloa andmine ja haldamine (KeA)

Eesmärk: Keskkonnakaitselubade taotlemine on lihtne, menetlemine mõjus, tähtaegne ja ühtsetel alustel ning

loa nõuded on arusaadavad ja suunatud keskkonnahäiringute vähendamisele.

Teenus hõlmab keskkonnakaitselubade (keskkonnaluba, kompleksluba ja registreeringud) menetluste läbiviimise

korraldamist ühtsetel alustel ning mõjusalt. Teenuse hulka kuulub ka taotlemise lihtsustamine ning KOTKASE

arendamisega seotud tegevused.

Keskkonnamõju hindamine (KeA)

Eesmärk: Keskkonnamõju ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KMH ja KSH) on arusaadav, sujuv ja

ühtsetel alustel teenus, mis aitab välja selgitada kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju ning toetab

teadlike otsuste langetamist. Mõjuhindamine pakub lahendusi, kuidas ennetada või vähendada tegevuse

võimalikke keskkonnaprobleeme ning loob tasakaalu keskkonnakaitse ja säästva arengu vahel.

KeA KMH/KSH menetlustoimingud:

- eelhindamine (loataotlust menetlev büroo), vajaduspõhine nõustamine keskkonnakorralduse büroo poolt

- KMH algatamisest teavitamine (keskkonnakorralduse büroo) /KMH algatamata jätmises teavitamine

(loataotlust menetlev büroo)

- KMH programmi menetlus (kontroll, avalikustamise korraldamine, avalikul arutelul osalemine, seisukoha

kujundamine, KMH programmi nõuetele vastavuse kontroll ja otsuse tegemine, sellest teavitamine)

- KMH aruande menetlus (kontroll, avalikustamise korraldamine, avalikul arutelul osalemine, seisukoha

kujundamine, KMH aruande nõuetele vastavuse kontroll ja otsuse tegemine, sellest teavitamine)

- KSH menetlus

Teiste asutuste KMH/KSH-dega seotud menetlustoimingud:

- KMH/KSH vajalikkuse seisukoha andmine (edastatud eelhinnangu alusel), vajaduspõhiselt kaasatud teised

valdkonnad (vt altpoolt "Kellelt küsime sisendit")

39

- KMH/KSH programmi menetluses osalemine (seisukoha andmine, vajadusel avalikul väljapanekul osalemine,

vajadusel täiendava seisukoha kujundamine ja edastamine)

- KMH/KSH aruande menetluses osalemine (seisukoha andmine, vajadusel avalikul väljapanekul osalemine,

vajadusel täiendava seisukoha kujundamine ja edastamine, kooskõlastamine)

Planeeringute ja projektide kooskõlastamine (KeA)

Eesmärk: Planeeringute ja projektide kooskõlastamine on tähtaegne, ühtsetel alustel ning tagab, et kavandatav

tegevus arvestaks keskkonnahoiu põhimõtteid ja oleks kooskõlas kehtivate õigusaktide ja nõuetega.

Anname kooskõlastusi ja arvamusi järgmistele lubadele, planeeringutele ja projektidele:

- Projekteerimistingimuste menetlustoimingud (arvamuse avaldamine/kooskõlastamine)

- Projekti menetlustoimingud (arvamuse avaldamine/kooskõlastamine)

- Ehitusloa menetlustoimingud (arvamuse avaldamine/kooskõlastamine)

- Hoonestusloa menetlustoimingud (kooskõlastamine)

- Kasutusloa menetlustoimingud (arvamuse avaldamine)

- Planeeringute (detailplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering, üldplaneering, riigi eriplaneering)

menetlustoimingud (seisukoha andmine, kooskõlastamine, vajadusel avalikustamisel osalemine)

Tööstusheite poliitika rakendamine (KeA)

Eesmärk: Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase parima võimaliku tehnika laialdase rakendamisega.

Keskkonnakomplekslubade taotluste menetlemine, loa haldamine ja nõuetele vastavuse tagamine.

Keskkonnatasu deklareerimine ja kontrollimine (KeA)

Eesmärk: Keskkonnatasude deklareerimine on mugav ja tõrgeteta toimiv e-teenus, mis aitab kaasa tõhusamale

ja läbipaistvamale keskkonnatasude kogumisele. Deklareeritud andmete riskipõhise kontrollimisega tagatakse

deklareeritud andmete õigsus.

Keskkonnatasude deklareerimine toimub KOTKAS infosüsteemi kaudu, mis võimaldab keskkonnakaitseloa

omajatel kiiresti ja mugavalt täita ja esitada deklaratsioone.

Keskkonnatasude peaspetsialistid kontrollivad esitatud andmeid, eelnevalt analüüsides deklareerimisega seotud

tasuriske.

Isikute suhtes, kes kasutavad keskkonda ilma nõutud keskkonnakaitseloata, rakendatakse kõrgendatud

keskkonnatasu.

Keskkonnaameti keskkonnatasude peaspetsialistid koostavad deklareeritud keskkonnatasu statistikat ja

vastutavad, et see oleks KeA kodulehel avaldatud.

Programmi tegevus 2.2 Kiirgusohutuse tagamine Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Kiirguspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamine, aruandluskohustuste tähtaegne ja nõuetele vastav

täitmine ning avalikkusele asjakohase teabe edastamine.

Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027), Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL-i ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessides, nõutud riikliku aruandluse koostamine erinevatele

sihtgruppidele (nii rahvusvahelised kui ka riigisisesed organisatsioonid), avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse suurendamine toimub kooskõlastatult kehtestatud nõuetega. Korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja KeA inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele

korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. 12.06.2024 otsustas Riigikogu toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist. Edasised sammud tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamisel on tuumaenergia töörühma tegevusega jätkamine (koosseisu ja mandaadi uuendamine), tuumaenergia ja -ohutuse

seaduse (TEOS) eelnõu menetlus ja vastuvõtmine, tuumaregulaatori loomine Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna baasil, tuumajaama asukohavaliku prosessi ettevalmistamine, tuumaenergiat puudutavate

40

detailsemate analüüsidega jätkamine ning pidev riiklike pädevuste arendamine koostöös ülikoolidega (TÜ,

TalTech) ning rahvusvaheliste koostööpartneritega (Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, USA, Kanada, Soome). Tuumaenergia kasutuselevõtu sammud ja üldine riiklik strateegia kajastatakse Kiirgusohutuse riiklikus arengukavas ning radioaktiivsete jäätmete riiklikus tegevuskavas, mille uuendamisega on juba alustatud. KORAKi

ajakohastamise vajadus on seotud Kliimaministeeriumi moodustamisega (muutunud riiklikus tegevuskavas kajastatud organisatsioonid ning vastutusvaldkonnad), lõppladustuspaiga kuluanalüüsi raames saadud uue informatsiooniga, vajadusega lisada programmi rakendamise jälgimiseks konkreetsemad tulemusnäitajad ning strateegilisel tasandil kehtestada üldised poliitilised juhised ja põhimõtted tuumaprogrammiga alustamise korral.

Kiirgusohutuse korraldamine (KeA)

Eesmärk: Inimese ja keskkonna kaitsmine ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest.

Valdkondlike tegevuskavade ja keskkonnapoliitika elluviimine tagatakse läbi järgmiste peamiste tegevuste,

järgides ja täites rahvusvahelisi kohustusi: kiirgusvaldkonna loastamise ja registreerimise, kiirgustegevuse

nõuetele vastavuse tagamise, kiirgusseire teostamise, riikliku doosiregistri ja isikudooside kiirgusseire

toimingute, kiirgushädaolukordadeks valmisoleku ja reageerimise tagamise, kiirgusohutushinnangute

koostamise ning kiirgustaseme, radionukliidide sisalduse ja isikudooside mõõtmise ning meditsiiniseadmete

toimimisnäitajate kontrolli. Täiendavalt, kiirgusohutuse tagamiseks nõustatakse isikuid ja asutusi kiirgusohutuse

alal, avalikustatakse kiirgusseire andmeid, osaletakse õigusloome protsessis ja valdkonna arendamisel.

Meede 3 Toetatavad programmi tegevused

Programmi tegevus 3.1 Kesksete IT-teenuste osutamine

Kesksete IT-teenuste osutamine (KEMIT)

Eesmärk: Kesksed IT-teenused on osutatud.

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) osutab keskseid IT-teenuseid Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele.

41

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2026 2027 2028 2029

Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm -60 917 043 -55 742 004 -54 995 743 -52 479 634

Programmi tegevus 1.1: Elurikkuse kaitse tagamine -23 326 873 -23 098 866 -22 728 853 -20 589 157

Elurikkuse kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine -8 099 453 -10 222 561 -11 887 211 -10 340 979

CITES loa taotlemine -583 208 -538 926 -541 276 -542 810

Eluslooduse valdkonna analüüside tegemine -63 426 -62 979 -62 979 -62 979

Eluslooduse seire korraldamine ja aruannete avaldamine -1 529 526 -1 582 317 -934 703 -879 626

Looduskaitse korraldamine -12 872 577 -10 516 367 -9 126 967 -8 587 048

Kestliku kalanduse tagamine -178 683 -175 717 -175 717 -175 717

Programmi tegevus 1.2: Metsanduse ja jahinduse arengu suunamine -14 419 186 -14 124 654 -13 775 130 -13 418 803

Ulukiseire korraldamine ja analüüside tegemine -285 260 -279 083 -279 083 -279 083

Metsapoliitika kujundamine ja rakendamine -7 609 526 -7 539 219 -7 187 203 -6 829 250

Vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistuse taotlemine -330 684 -303 530 -304 776 -305 589

Metsa valdkonna analüüside tegemine -183 297 -181 999 -181 999 -181 999

Metsaseire korraldamine ja aruannete avaldamine -932 371 -872 332 -872 332 -872 332

Metsakorraldajate kutsetunnistuse ja metsakorraldustööde tegevuslubade taotlemine -53 179 -52 760 -52 760 -52 760

Jahinduspoliitika kujundamine ja rakendamine -431 534 -404 380 -405 626 -406 439

Metsade majandamise korraldamine -4 258 415 -4 164 358 -4 164 358 -4 164 358

Jahinduse korraldamine -334 920 -326 994 -326 994 -326 994

Programmi tegevus 2.1: Keskkonnakorralduse arengu suunamine - 6 248 624 -4 056 859 -4 000 847 -4 002 006

Keskkonnavastutuse menetlemine -109 657 -107 114 -107 114 -107 114

Keskkonnamõju hindamine -3 062 928 -993 730 -993 730 -993 730

Planeeringute ja projektide kooskõlastamine -724 568 -707 621 -707 621 -707 621

Tööstusheite poliitika rakendamine -568 179 -554 981 -554 981 -554 981

Keskkonnatasu deklareerimine ja kontrollimine -547 930 -535 114 -535 114 -535 114

Keskkonnakorralduse poliitika kujundamine -590 740 -528 759 -472 748 -473 906

Keskkonnakaitseloa andmine ja haldamine -644 622 -629 539 -629 539 -629 539

Programmi tegevus 2,2: Kiirgusohutuse tagamine - 3 889 732 -2 270 652 -2 299 940 -2 278 695

Kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine -2 481 044 -941 808 -968 598 -944 756

Kiirgusohutuse korraldamine -1 408 688 -1 328 844 -1 331 342 -1 333 939

Programmi tegevus 3.1: Kesksete IT-teenuste osutamine -13 032 628 -12 190 973 -12 190 973 -12 190 973

Kesksete IT-teenuste osutamine -13 032 628 -12 190 973 -12 190 973 -12 190 973

ENERGEETIKA, MAAVARADE JA VÄLISÕHU PROGRAMM

2026-2029

1

Sisukord 1. Programmi üldinfo ................................................................................................................. 2

2. Sissejuhatus........................................................................................................................... 2

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................... 6

4. Rahastamiskava ..................................................................................................................... 8

5. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................... 9 5.1. Energeetika ........................................................................................................................ 9

4.2. Maavarad ..........................................................................................................................11

4.3. Välisõhk ............................................................................................................................11

6. Olulisemad tegevused/sekkumised ........................................................................................14 Energeetika..............................................................................................................................14

Maavarad ................................................................................................................................18

Välisõhk ...................................................................................................................................18

7. Programmi tegevused ja teenused .........................................................................................19

8. Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................28 Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus .............................................................................................30

Lisa 2. Teenuste rahastamiskava ...................................................................................................35

2

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Tulemusvaldkond kliima, energeetika ja elurikkus aitab tagada elurikkuse säilimise ja taastumise, varustuskindla energiasüsteemi toimimise, keskkonnateadliku ja vastutustundliku ühiskonna kujunemise ning kliimamuutuste mõjudega kohanenud ja vastupidava majanduse arengu.

Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel:

• Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm; • Rohereformi ja kliima programm;

• Energeetika, maavarade ja välisõhu programm.

1 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 2 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 3 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm

Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus.

Valdkonna arengukava Valdkonna arengukava: Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK)1 Muud strateegilised dokumendid: Maapõuepoliitika põhialused aastani 20502 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–20303

Programmi nimi Energeetika, maavarade ja välisõhu programm

Programmi eesmärk Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel, konkurentsivõimelise energia lõpphinnaga energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud piisavas mahus ja kasutatud otstarbekalt.

Programmi periood 2026-2029

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Geoloogiateenistus (EGT), Keskkonnauuringute Keskus (EKUK)

3

Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid.

Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Energiamajanduse arengukavaga 2035 (ENMAK), Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega.

ENMAK 20354 seab Eesti energiamajanduses eesmärgiks tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. ENMAKi keskmes on mitmekesise tootmisportfelli tagamine, et Eesti elektrisüsteem oleks igal ajahetkel töökindel ja vastupidav. Lisaks kohalike soodsate puhta energiaallikate (nagu tuul ja päike koos salvestuslahendustega) oskuslikule kasutamisele tuleb tagada piisava juhitava võimsuse olemasolu Eestis.

Maapõuepoliitika põhialuste kohaselt on eesmärk tagada maapõueressursside teaduspõhine ja ressursitõhus uurimine, haldamine ning kasutus, mis on kooskõlas nii Euroopa Liidu Tööstusstrateegia kui ka strateegiliste ja kriitiliste ressursside materjalivoogude tagamise5 eesmärkidega.

Soovitud muutused energiamajanduses ja ressursikasutuses ning nendega seotud teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Programmis ettenähtud meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele.

Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAK-st, maapõuepoliitika põhialustest ja välisõhu rahvusvahelisest õigusest ja õhusaasteainete vähendamise programmist tulenevate riiklike ülesannete täitmise.

Energeetika, maavarade ja välisõhu programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, strateegia Eesti 2035 seatud sihtidega, väljatöötamisel oleva kliimaseaduse eelnõu ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega.

4 Energiamajanduse arengukava (ENMAK) | Kliimaministeerium 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401252

4

Võrreldes Energeetika, maavarade ja välisõhu programmiga 2025-2028 on käesolevas programmis tehtud järgmised muudatused:

1) Programmi 2025-2028 tegevus 1.1 „Energiavarustuse tagamine“ ja tegevus 1.2 „Soojusenergia

tõhus tootmine ja ülekanne“ liideti ning tegevuse nimetuseks jääb „Energiavarustuse

tagamine“.

Põhjendus: Programmi tegevus "Energiavarustuse tagamine" sisaldab nii elektrimajanduse, gaasimajanduse kui ka soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamist ja rakendamist, mistõttu ei ole mõistlik hoida eraldi programmi tegevusena soojusenergia valdkonna poliitika kujundamist ja rakendamist.

2) Paremaks ressursside haldamiseks ja teenuse osutamiseks vaadati üle ning ühtlustati Kliimaministeeriumi, Geoloogiateenistuse ja Keskkonnaameti teenused.

Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035

sihtidesse6: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning

suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond (Eestis on hooliv, koostöömeelne ja

avatud ühiskond), majandus (Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti

majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja

vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike

ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse

säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega), elukeskkond (Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste

vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini

põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus.

Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu

vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda

planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused

parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on uuendusmeelne,

usaldusväärne ja inimesekeskne riik).

Programm panustab otseselt Eesti 2035 majanduse ja kliima teemaplokis seatud sihti „Lähme üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades energiajulgeoleku“; ruumi ja liikuvuse teemaplokis seatud sihti „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu“.

Samuti aitab programm kaasa Eesti 2035 mõõdikute „Taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“, „Elamute ja mitteelamute energiatarve“ ja „Keskkonnatrendide indeks“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

6 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

5

o Energeetika o Eesti taastekavast rahastatavad tegevused energeetikas on energiasalvestite

pilootprojektid, elektrivõrgu tugevdamine, taastuvenergia arendamise kiirendamine, tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamine, rohevesiniku tervikahela toetus.

o Euroopa Liidu struktuurifondide7 vahenditest rahastatakse ühe biometaani sisestuspunkti väljaehitamist ja kaugkütte taristu arendamist.

o Maavarad o Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2021-2027 rahastatava meetme “Maavarade

kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine” (edaspidi ka SF kaevandamise pärandmõjude meede) toel toetatakse toormete hankimisega seotud hüljatud kaevandusalade ja nendega seotud pärandmõjude likvideerimist, korrastamist, taastamist (sh metsastamist) ja alade kasutuselevõttu, rakendades ringmajanduse põhimõtteid aladel, mis on ohtlikud inimestele ja loomadele või avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale (jäätmete ebaseaduslik ladestamine, risk põhjaveele) ja võimaldaks alad suurema lisandväärtusega kasutusele võtta. Meetme raames on kavandatud taastada mahajäetud karjääre ja turbatootmisalasid.

o „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ (edaspidi ka ÕÜF) alusel meetme “Nõukogude perioodil suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimiseks ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamiseks” raames on kavandatud Ida- Virumaa põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamise ja töötlemise tulemusena suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine ning kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine.

o Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi 2021–2027 erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames toetatakse kaevandamis- ja tööstusjäätmete ringmajanduse alaseid teavitusi ja koolitusi ning lahenduste rakendamiseks suunatus uuringuid.

o Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni programmist Horizon Europe rahastatakse EGT-TWINN projekti, mille eesmärgiks on kaasa aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute taset.

o Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni programmist Horizon Europe rahastatakse DEXPLORE projekti, mille põhieesmärgiks on arendada innovatiivseid maavarade otsingumeetodeid, mis sobiksid kuni 600 m sügavusel maapõues asuvate metallide leiukohtade avastamiseks.

o Keskkonnageoloogilisi ja põhjavee alaseid uuringuid aitavad rahastada rahvusvahelised projektid EU-WATERRES, LIFE IP CleanEst, Life SIP AdaptEst

o EMODnet projektiga koondatakse Euroopa tasandile olemasolevad meregoloogilised andmed.

o Euroopa Horizon programmi Water4All partnerluse projektiga SecuCoast uuritakse aastatel 2025–2028 põhjavee mõju merekeskkonnale Soome lahe testaladel.

o Välisõhk o Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava

meetme „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ elluviimine.

o Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava

meetme "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning

asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine" elluviimine.

7 2021-2027 rakendusperiood | Riigi Tugiteenuste keskus

6

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt8.

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Eesmärk: Eestis on hea välisõhu kvaliteet, pidev ja kindel, konkurentsivõimelise energia lõpphinnaga energiavarustus, energiatarbimine on säästlik, maavarad on uuritud piisavas mahus ja kasutatud otstarbekalt.

Eestis on tagatud pidev energiavarustus ja energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eestis on hea välisõhu kvaliteet, vähendades õhusaastet ja sellega seonduvat tervisemõju. Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Joonis 2. Programmi struktuur Programm koosneb neljast meetmest ja viiest programmi tegevusest.

Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028 2029

Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia

kättesaadavus tarbijale Allikas: Maailma Energeetikanõukogu

ABA ABA ABA ABA ABA

Maapõueressursside uurimine on pidev ja haldamine on teaduspõhine (jah/ei) Allikas: Maapõuepoliitika põhialused

aastani 2050

Jah Jah Jah Jah Jah

Välisõhu saasteainete heitkoguste vähenemine võrreldes aastaga 2005, %

Vähenemise muutus

SO2 32; NOx 18;

SO2 32; NOx 18;

SO2 32; NOx 18;

SO2 32; NOx 18;

8 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee

7

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028 2029

Allikas: Keskkonnaagentuur aastal 2024: SO2 87,8;

NOx 57,7; LOÜ 34,4; PM2,5 45,6;

NH3 10,3.

LOÜ 10; PM2,5 15;

NH3 1

LOÜ 10; PM2,5 15;

NH3 1

LOÜ 10; PM2,5 15;

NH3 1

LOÜ 10; PM2,5 15;

NH3 1

Energeetika

Programmi mõõdik on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika

jätkusuutlikkuse indikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme

aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju.

Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal,

2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. Eestist ees olid

aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2023. aastal oli Eesti koos Saksamaaga 126 riigi

järjestuses 7. kohal (ABA9)10, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Läti oli 2023. aastal 19. ja Leedu

24. kohal. Eesti koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka

energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt

olnud väga hea.

Maavarad

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Maapõues olevad ressursid on vajalikud Eesti majandusarengule, olles seega olulised kogu ühiskonnale tervikuna. Riik kui maapõues leiduvate ressursside uurimise ja kasutamise koordineerija peab kindlustama, et varadega käiakse ümber säästlikult ja heaperemehelikult. Täna kaevandatakse Eestis põlevkivi ja turvast ning looduslikke ehitusmaterjale nagu liiv, kruus, lubja- ja dolokivi ning savi.

Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid.

Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks haruldaste muldmetallide ja akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, dolokivis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetes. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada.

Samas selliseid maapõueressursse praegu ei kaevandata. Nendeks on näiteks fosforiit, graniit,

graptolliitargiliit ja rauamaak. Riigile on oluline saada ülevaade olemasolevatest ressurssidest, nende

9 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 10 World_Energy_Trilemma_2024_Full_Report.pdf (worldenergy.org)

8

väärindamise võimalustest, saadavate toodete konkurentsiolukorrast, maapõue kasutamisega

kaasnevatest keskkonna- ja tervisemõjudest ja georiskidest.

Välisõhk

Kõik teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis (NEC direktiivis) 2024.

aastaks sätestatud vähendamise kohustused on Eestil täidetud. Suurimaks väljakutseks on ammoniaagi

heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu

(loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid

(sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt) ning neid

rakendatud meetmeid ka operatiivselt arvestustes kajastada. Ammoniaagi heitest ligi 90% on seotud

põllumajandusega (loomakasvatus, mineraalväetiste kasutus). Samas on võrreldes viimase paari

aastaga vähenemise protsent suurem, mille tingis väiksem anorgaanilise väetise kasutus, aga ka veiste

arvu vähenemine. 2030. aastal võib probleemiks osutuda lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ)

vähendamise protsendi saavutamine, kuna heite trend on pigem ülespoole.

4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -89 330 973 -65 124 840 -33 231 377 - 29 176 709 -16 002 911

Meede 1: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus

Programmi tegevus 1.1: Energiavarustuse tagamine -27 187 570 -5 350 417 -5 274 979 -3 014 847 -1 301 575

Meede 2: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Programmi tegevus 2.1: Taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises -34 465 169 -44 533 890 -16 519 773 -15 215 717 -6 183 459

Meede 3: Maapõueressursside uurimine ja

kasutamine

Programmi tegevus 3.1: Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents -9 613 519 -5 971 512 -4 337 239 -4 247 987 -4 230 502

Meede 4: Õhukvaliteedi parendamine

Programmi tegevus 4.1: Õhukvaliteedi

parendamine -18 064 715 -9 269 021 -7 099 386 -6 698 158 -4 287 375

Tabel 3.[1] Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025.a kohta (muudatuste selgitused

koos eelarvega)

Energeetika,

m aavarade ja

vä lisõhu

programm

Ülekantavate

summa

( piirmääraga

vahetus)

2025. a

ri igieelarve I

p.a .

seadusemuu

datused

2025. a

ri igieelarve II

p.a .

seadusemuu

datused

VV

reservide

eraldised

Lõplik 2025. a

programmi

tegevuse eelarve* Selgitused

Energiavarustu

se tagamine -8 854 308 120 003 -1 994 079 -52 750 -27 187 570

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas

9

Reservist eraldatud vahendite

käskkiri on ADRis nr 22 ja nr 88

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Taastuvenergia

osakaalu

suurendamine

lõpptarbimises

-587 393 69 279 7 934 -2 625 -34 465 169

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas Reservist eraldatud vahendite

käskkiri on ADRis nr 22

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Maapõue

uurimine,

kasutamine ja

geoloogia

alane

kompetents

-875 648 709 379 140 823 -9 613 519

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Õhukvaliteedi

parendamine -1 683 717 270 723 220 053 -18 064 715

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

5. Hetkeolukorra analüüs

5.1. Energeetika Energeetikas on kõige suuremad fookused energiajulgeoleku, sh varustuskindluse tagamine, konkurentsivõimelise energiahinna tagamine ja puhtale energiale üleminek. Uute võimsuste (tootmine, salvestus) rajamise hoogustamiseks on oluline arendada elektri ülekandevõrgu võimekusi planeeritult ja heaperemehelikult juba ette. Lisaks tähendab põlevkivi tootmisvõimsuste konkurentsivõime vähenemine ja hajatootmise kasv võrgu teatavat ringi struktureerimist nii jaotus- kui ülekandevõrgu tasemel. Võrgu kiiremaks ja efektiivsemaks arendamiseks ning liitumiskulude kontrolli alla hoidmiseks töötati välja ja kehtestati 2025. aastal elektrituruseaduses põhivõrgu liitumisega seonduvad muudatused. Tehtud muudatustega laiendati ülekandevõrguhalduri arenduskohustust ja kehtestatakse fikseeritud liitumistasud nii põhivõrguga liituvatele tootjatele kui tarbijatele. Põlevkivi põhise elektritootmise konkurentsivõime järkjärguline vähenemine tähendab, et peame Eestisse saama uusi soodsaid tootmisvõimsusi - nii taastuvenergia võimsusi kombinatsioonis salvestusega kui ka juhitavaid. Eesti elektrisüsteemis on vaja tagada 2035. aastaks 2100 MW ulatuses juhitavaid võimsuseid. Uute juhitavate võimsuste Eestisse rajatud saamiseks tegi süsteemihaldur Elering hanke kuni 500 MW juhitava võimsuse juurde hankimiseks sagedusreservide turu vastu. Hanke tulemusel rajatakse Eestisse juurde hiljemalt 2029. aastaks 186 MW ulatuses uusi gaasielektrijaamu. Kuni piisavas mahus uut juhitavat võimsust ei ole rajatud, tuleb töövõimelisena hoida olemasolevaid (valdavalt põlevkivi otsepõletusel baseeruvaid) juhitavaid võimsusi. Selleks võeti 2025. aastal Riigikogus vastu saartalitusvõime hankimist võimaldavad seadusemuudatused. Need muudatused on võimaldanud Eleringil 2026. aastast tagada juhitavate võimsuste tööshoidmist läbi saartalitusvõime tagamise

10

teenuse. Saadud on ka riigiabi luba strateegilise reservi rakendamiseks, mida on võimalik vajadusel saartalitlusreservi asemel kasutada. Energiajulgeoleku tõstmiseks on käimas mitmed kriitilise energiataristu vastupanuvõime tõstmisega seotud projektid ja rahvusvahe lised koostööformaadid. Täiendavalt on oluline ka merealuse taristu vastupanuvõime tõstmine, selle jaoks on käimas seiresüsteemi arendamise pilootprojekt Merehunt koostöös Eleringi, Riigilaevastiku ja Mereväega. Merelause taristu regionaalseks parandusvõimekuse loomiseks käivitati 2025. aastal koostööprojekt Merekaru koos Soome ja Rootsiga. Loodud on ka Läänemereriikide merealuse taristu turbe tõstmise koostööformaat. Elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimus 2025. a veebruaris. Rahastusprojektina jääb projekt alles veel kuni 2030. aastani, kui valmib Leedu-Poola täiendav maismaa ühendus. Antud projekti raames on plaanis tugevdada ka Baltikumi maismaataristu vastupanuvõimet, ning hankida selle jaoks uut rahastust Euroopa ühishuviprojektide CEF rahastusest. Suuremad väljakutsed: 1) Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu sünkroniseerimise järgselt 2025. aasta alguses Kesk-

Euroopa sagedusalaga süsteemi tehniliste vajaduste täismahus valmissaamine hiljemalt 2025. aasta lõpuks; elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms nõudmistele vastavaks; biometaani turu arendamine; 2035. aastaks kuni 2100 MW) juhitava võimsuse olemasolu tagamine ja vajadusel selle hankimiseks täiendavate meetmete kasutamine juhul kui turg ei too piisavat mahtu juhitavaid võimsusi (saartalitlusmeede või võimsusmehhanism); kriisideks valmisoleku parandamine (sh küber- ja hübriidohtude maandamine, taristu seire, kiirem parandamise võimekus, rahvusvahelised koostöö formaadid)11, fossiilsete vedelkütuste asendamisel alternatiivkütuste kasutuselevõtt, transpordisektori vedelkütuste varu hoidmine nõutud tasemel. Ühtlasi on üks suurim väljakutse energiasektori kriisikindluse tõstmine ning taristu hukukindluse parandamine.

2) Energia lõpphinna konkurentsivõimelisena tagamise võtmelahendus on uute siseriiklike elektrienergia, ennekõike uute taastuvenergial ning 2035. a perspektiivis puhtal energial baseeruvate tootmisseadmete rajamine. Selleks viiakse 2026. a läbi 1 TWh mahus (suurendatav mahuni 2 TWh) maismaatuuleenergia vähempakkumine, mille võitjad peavad alustama tootmisega hiljemalt 2030. a lõpuks.

3) Puhta energia osakaalu suurendamisel on suurimad väljakutsed uute tootmisvõimsuste turupõhiselt rajamine. 12 ENMAKis on tehtud ettepanek riikliku taastuvelektri eesmärgi muutmiseks selliselt, et tagada ambitsioon puhta elektri tootmiseks võrreldes siseriikliku tarbimisega. Transpordis kasutatud taastuvenergia peab EL taastuvenergia direktiivi kohaselt aastaks 2030 moodustama vähemalt 26% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 13%, seda juhul kui ei tarbita toidulauaga seotud toormest pärinevaid esimese generatsiooni kütuseid (vastasel korral on eesmärgid 29% või 14,5%). Sellega seoses on vaja kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu energia summaarsest lõpptarbimisest.

4) Eesti energia varustuskindluse tagamine on sõltuv suuresti energiakandjate impordist, importi aitab vähendada omamaiste energiaallikate osakaalu kasv läbi siseriiklike juhitavate tootmisvõimsuste ning taastuvenergia – biomass, tuul, päike ning lisaks salvestuse ja soojuspumpade abil saadud soojus. On vaja suurendada elektrienergia tootmises juhitavat tootmisvõimsust, mis tuleb enamuses tänaseni veel järjest väiksema konkurentsivõimega

11 https://valitsus.ee/media/6153/download 12 https://elering.ee/toodang-ja-prognoos

11

põlevkivist. Arvestama peab samas, et põlevkivi plokid ei ole turul enam konkurentsivõimelised ja on järkjärgulises sulgemises, seetõttu on loomisel mitmed varustuskindluse meetmed (saartalituse võimekuse meede aastast 2026 ja vajadusel üleminek strateegilisele reservile alates aastast 2027), mis aitavad hoida olemasolevat juhitavat võimsust üleval kuni uue juurde tulekuni. Elering on hankinud juurde uut juhitavat võimsust läbi sagedusreservide hanke ja planeerimisel on 2030+ vaatest ka uus võimsusmehhanism. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud.

5) Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga toimus kiirendatud ajakava alusel 2025. aasta veebruaris. Sünkroniseerimise järgselt tuleb jätkata kõigi Mandri-Euroopa sünkroonala põhimõtete ülevõtmisega ja selleks vajalike tehniliste lahenduste arendustega. Projekt kestab 2030. aastani kui valmib teine Leedu-Poola ühendus (Harmony Link). Projekti käigus taotlevad Balti ja Poola süsteemihaldurid ka täiendavat rahastust kriitilise elektritaristu vastupanuvõime tõstmiseks täiendavate investeeringute tegemiseks.

4.2. Maavarad

Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng. Tähtis on nii maapõueressursside uurimine kui ka kasutamine, mis toimub võimalikult väikse kasvuhoonegaaside heitega ning kaevandamise ruumiline planeerimine ning vastava õigusruumi loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine, ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada nii mäetööstuse kui mahajäetud ja kuivendatud turbatootmisaladelt tekkivat keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisele ja kohapealsele väärindamisele pidades silmas, et toodete tootmisega seotud keskkonnahäiring oleks minimaalne ja need tooted leiaksid kasutust ringmajanduse põhimõtetel kuni toote elutsükli lõpuni.

Maapõueressursside kasutamine peab toimuma jätkusuutlikult ja kaevandamisloa andmine avatud menetluse põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu pidevalt kättesaadav ja ajakohane. Turba kaevandamisel ja kasutusel on oluline luua suuremat lisandväärtust kaubastatava toorme osas, mida eksporditakse väljaspoole Eestit. Samuti eelistada turba suuremat kasutust Eestis. Oluline on jätkuvalt le ida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga ka poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada tekkinud jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks. Oluline on analüüsida, kas ja millistel tingimustel on võimalik kasutada riiklikel taristuobjektidel aherainet.

Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, mahajäetud või ammendunud turbatootmisalade taastamine märgalaks või metsamaaks ja vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat kasutamist.

Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid. Perioodil 2023-2026 on kavandatud korrastustööd ÕÜFi raames, kuid mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused on planeeritud perioodile 2021– 2030. a SF kaevandamise pärandmõjude meetmest. Arvestades projekti eelarvet tuleb mahajäetud turbaalade ja ammendatud turbatootmisalade taastamiseks kavandada aga täiendavaid vahendeid ja

12

eelarve, et täita LULUCF sektoris seatud kliimaeesmärgid. Seetõttu on vaja ka rakendada meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja töötada välja riigisisesed eriheitetegurid taastumisel ja taastatavatele endistele kaevandamisest mõjutatud turbaaladele, mis on ammendatud.

2022. a sügisel kinnitati HTMi ja MKMi ühise teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava alusel maapõueressursside teekaardid. 2023. a alustati HTM-MKM teadus- ja arendusprogrammide toetusmeetme väljatöötamisega, kus üheks valdkonnaks on maapõueressursside väärindamine. KLIM osaleb maapõueressursside TA tegevuses, eelkõige eesmärgiga tagada uuringute läbiviimisel suund, kus projekte käsitletakse maavara efektiivse kasutamise põhimõtetest lähtuvalt.

Kasvab toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti13 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena14. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada.

Ehitusmaavarade varustuskindlus peab olema tagatud. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava kvaliteetse materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. Iga aasta II kvartalis uuendab Kliimaministeerium oma kodulehel ehitusmaavarade varustuskindluse tagatuse ülevaadet maakondade kaupa. 2021. aasta detsembris algatas Vabariigi Valitsus Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu, mis valmib 2026. aastal.

Turba kasutusel tuleb järk-järgult suunata turbasektorit looma suuremat lisandväärtust Eestis kohapeal, et eksportida saaks suurema lisandväärtusega tooret. Turba nõudlus maailmaturul on kasvutrendis ja nõudlus on tihedalt seotud rahvastikuarvu ja toiduvarustuskindluse tagamisega. Seetõttu on algatatud turba-alade revisjon, et saada objektiivsem hinnang aiandusturba paiknemise, koguste ja kaevandamisväärsuse kohta olemasolevates turbamaardlates.

Maapõuealane info on pidevas muutumises. Avalikkust tuleb informeerida maapõue kasutamisega seonduvast pidevalt ja objektiivselt ning teave hoida kättesaadavana. Samuti tuleb välja töötada ja rakendada õiglase riigitulu kogumise regulatsioon ning aidata korraldada maapõuealase info ja geoloogiliste materjalide säilitamist ja kättesaadavaks tegemist. Maapõue kaitse ja kasutamise tagamiseks on oluline jätkata maapõue poliitika kujundamise ja rakendamisega (sh loastamine ja järelevalve). Selleks on oluline jätkata ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamisega ning vajadusel osaleda EL-i otsustusprotsessis.

Õigusruumi aja- ja asjakohastamine. 2027. a on kavas vastu võtta maapõueseaduse muudatused, mille väljatöötamiskavatsuse (VTK) käigus töötatakse välja lahendused, kuidas kiirendada ja lihtsustada maapõue uurimise ja kasutamisega seotud lubade menetlusi. Muudatuste eesmärgiks on luua võimalused lisainformatsiooni saamiseks Eesti geoloogilise andmestiku kohta, tagades geoloogise info ajakohasuse. VTK käigus töötatakse välja lahendused ammendatud maavaraga aladel tagada efektiivne ja õigeaegne korrastamine ning osalise korrastamise ja kaevandatud maa riigile tagastamise parim süsteem (kui kaevandamine toimub riigimaal). Maapõueseaduse muudatuste käigus täpsustatakse riigi huvi mõistet, tagamaks ühtse arusaama.

13 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc-

667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 14 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle

13

4.3. Välisõhk

Eestile on aastateks 2020 ja 2030 seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx) . Nende eesmärkide saavutamiseks koostas Keskkonnaministeerium teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Õhusaasteainete heitkoguste trende mõjutas sarnaselt varasematele aastatele Euroopa elektriturg, kus nõudlus kodumaise põlevkivielektri järele püsis madal ka 2024. aastal. Väiksem põlevkivi tarbimine ning aeglustunud majandustegevus hoidsid 2024. aastal kõigi peamiste saasteainete heitkogused langustrendis. Lisaks vääveldioksiidile mõjutas põlevkivi kasutuse vähenemine ka lämmastikdioksiidi ja raskmetallide heiteid. Lämmastikoksiidide heitkoguste vähenemist mõjutasid lisaks uute autode osakaalu suurenemine maanteetranspordis ning väetise kasutuse vähenemine põllumajanduses. Ehitustegevuse püsimine eelneva aastaga samas suurusjärgus hoidis osakeste heite eelneva aastaga võrreldava. Lenduvate orgaaniliste ühendite vähenemine oli tingitud väiksemast värvikasutusest kodumajapidamistes ja ehitussektoris. Viimastel aastatel on lahusti- ja veepõhiste kemikaalide osakaal püsinud muutumatuna. Peamiselt põllumajanduslikust tegevusest pärineva ammoniaagi heitkoguse vähenemise tingis väiksem anorgaanilise väetise kasutus ning veiste ja lindude arvu vähenemine. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine.

2023. aastal on välja töötatud Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“. Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, ning uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite vähendamiseks on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist. Vajalik on Küta õigesti!15 kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest kütmisest.

Eestis teostatakse õhukvaliteedi seiret üheksas riiklikus seirejaamas ja andmed on reaalajas kättesaadavad veebilehel www.õhuseire.ee. Probleeme õhusaasteainete piirväärtuste tagamisega pole Eestis olnud. 2023. aastast on rakendamisel Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine".

Euroopa Liidu liikmesriikides peab olema toimiv riiklike struktuure ühendav kütusekvaliteedi juhtimissüsteem ning vedelkütuste kvaliteedi seireprogramm. Eestis teostatakse kütuste kvaliteedinõuete seiret mootorikütustest, sh vedelatest biokütustest ning laevakütustest, sh. kergetest ja rasketest kütteõlidest. Lisaks teostatakse kontrolli katlamajades kasutatavatele kütustele. 2022. aastal tehtud strateegilise müra kaardistamise alusel on ligi veerand Tallinna (23,3%) ja kuuendik Tartu (15,5%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB liikluse (teeliiklus, raudteeliiklus ja lennuliiklus)

15 Kohtküte | Kliimaministeerium

14

müraga. Selline kokkupuude suurendab suure häirituse riski umbes 5% Tallinna ja Tartu elanikel. Niisamuti suureneb väiksel määral nendel müratasemetel südame isheemiatõve haigestumuse risk (ligikaudu 250 inimesel). Halva ruumilise planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide lahendamine on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka rakendada. Enimlevinud F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti - 10-12% aastas. Samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015–2030. Praegu moodustavad F-gaaside heitkogused 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, kuid erinevalt teistest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis on võrreldes 1990. aastaga vähenenud, olid F-gaaside heitkogused aastate 1990–2014 vahemikus kahekordistunud. F-gaaside turule laskmise piiramine on otseselt seotud heitkoguste vähenemisega ning kliimaeesmärkide saavutamisega, et suudaksime kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 55% 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga ning saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.

F-gaaside kiire vähendamise tõttu toimub Euroopa Liidu turul F-gaaside ebaseaduslik kaubandus.

6. Olulisemad tegevused/sekkumised

Energeetika 2026. aastal jätkatakse 2023. aastal käivitatud uue EL rahastusperioodi (2021–2027) meetmete elluviimisega, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed toimuvad vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem:

Toetatakse rohevesiniku tervikahela väljatöötamist transpordivaldkonnas ja keemiatööstuse

lähteainena 47 miljoni euroga. Toetusmeetme eesmärk on rohevesiniku tervikahelala

arendamine taasterahastuse (RRF) kaudu summas 14,5 mln eurot, 32,7 miljonite eurot

kaetakse CO2 vahenditest. Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale

transpordile ülemineku ergutamine. Toetatakse Eesti oludes rohevesiniku kasutuselevõtu

väärtusahelat transpordisektoris ja keemiatööstuses: transpordivahendi soetamine koos

tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse rohevesiniku

tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus. Eesmärk: Vähem keskkonnahäiringut

tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi

saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust

transpordis. Toetust antakse rohevesiniku tervikahela rohevesiniku tervikahela projektile,

mille tegevus panustab toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames soetatakse

transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse

rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus

(https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-transpordisektoris-ja-

keemiatoostuse-lahteainena).

• Eraldati 38 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid üle Eesti võrgutugevdusteks elektri

jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu läbilaskevõimet, kliimakindlust ning võimekust uusi

taastuvelektri tootmisseadmeid võrku liita. Suurem maht taastuvelektri tootmist aitab kaasa

elektri turuhinna vähendamisele. Võimaldamaks rohepöördeks vajalikke täiendavaid liitumisi,

lähevad need vahendid ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiiremaks

ja soodsamaks muutmiseks. Projekti raames peab Elektrilevi lisama juurde vähemalt 160 MW

uut taastuvenergia liitumisvõimsust, vähendama rikkeid vähemalt 187 võrra aastas ning

ehitama juurde vähemalt 724 km kliimakindlat võrku. Projekt viidi lõpule 2025. a, selle raames

15

investeeriti võrku 89,5 miljonit eurot, loodi juurde 363 MW ulatuses liitumisvõimsuseid,

vähendati rikkeid 532 võrra aastas ning rajati juurde 1545 km elektrivõrku.

• Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (2023. aastal RRF vahenditest eraldatud

täiendava 6,2 miljoni euro toel moodustus toetuse kogumahuks 36,2 miljonit eurot),

eesmärgiga rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita eelkõige Lääne-Eesti

piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 120 miljoni

euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. Suurendades ülekandevõrgu läbilaskevõimet

toetatakse kliimaneutraalsele elektritootmisele üleminekut, kuid tugevamast ning

tormikindlamast võrgust võidavad ka elektritarbijad.

• Biometaani sisestuspunktide rajamiseks suunatakse 2 miljonit eurot EL SF

struktuurivahendite rahastust. Projekt jätkub 2026. aastal.

• Elluviimisel on meede (kogumahus 4,24 miljonit eurot) tööstusaladel taastuvelektri

kasutuselevõtu hoogustamine, mille raames toetatakse elektrivõrguga liitumisi vähemalt 28

MW mahus. Meetme eesmärk on taastuvenergia tootmisseadmete võrku ühendamine

taasterahastuse (RRF) abil, et hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu

tööstusaladel ja tööstusega piirnevatel aladel läbi jaotus- või põhivõrguga liitumise toetamise.

Taastuvelektri tootmine tööstusalade juures suurendab nende alade atraktiivsust

keskkonnateadliku investori silmis ning muudab elektrisüsteemi tõhusamaks (tootmine

paikneb tarbimise lähedal). Muudatustel oli positiivne mõju, kuna 2024. aasta detsembri

seisuga on kinnitatud 6 projekti 69,9 MW mahus ehk eesmärk 28 MW on täidetud. Liitumiste

valmimise lõpptähtaeg 2026. aasta I kvartali lõpp. Suure tõenäosusega valmivad projektid

õigeaegselt.

• Energia salvestamise meetme piloteerimiseks (kogumahus 9,38 miljonit eurot) korraldati

2023. aastal esimene voor ja 2024. aastal teine voor. Elluviimisel on 3 soojuse salvestuse

projekti, mille soojuse salvestite maht on 23 600 m3 ning toetuse summa 1,467 miljonit eurot.

Elluviimisel on 8 elektri salvestuse projekti, mille akusalvestite võimsus kokku on 17,5 MW ja

toetuse summa 4 481 204,97 eurot. Projektid viiakse ellu 2026. aasta 1. aprilliks. RRFi

rakenduskava muutmiseks on tehtud ettepanekud: soojuse salvestuse eesmärki vähendada 35

000 m3-lt 23 600 m3-ni ja elektri salvestuse eesmärki vastukaaluks suurendada 4 MW-lt 13,5

MW-ni. Uusi soojuse salvestuse voorusi 2026. aastal ei tule ning käimasolevad projektid

lõppevad 2026 aasta aprillis.

• Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh

investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse ning kaugküttetorustikesse)

kogumahus 22,5 miljonit eurot. 2023. aastal toimusid projekti ettevalmistamisega seotud

tegevused, esimesed väljamaksed tehti 2024. aastal. 2025. aasta lõpuks on plaanitud avada

sama toetusskeemi muudetud tingimustega teine voor, mille eesmärk on soojuse tootmise

seadmete renoveerimise ja rajamise toetamine. 2026. aastal jätkub projektide elluviimine.

Toetuse eesmärk on kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning pikemas

perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurendamine üldise energiatarbimise valdkonnas.

Tegevuse tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise j a

edastuse tõttu.

• Otsetoetuse 9L10-IR14-PAENERGY PA Energy projektiga toetatakse energiapoliitika

seisukohast prioriteetsete teemade edasiviimist regionaalsel tasandil projektide kaudu

(energiajulgeolek, taastuvenergia, energiatõhusus). Projekti raames valmistatakse ette Balti

riikide ülest elektrituru disaini uuringut ja meetmete paketti, mille tulemus peaks kaasa aitama

regionaalse elektri jaeturu kujunemisele, paindlikkuse ja tarbimise juhtimise meetmete välja

töötamisele ja rakendamisele. Uuringu peamine eesmärk on analüüsida lähenemist elektri

jaeturu reeglite ühtlustamiseks kogu Baltikumis. Eesmärgiks on luua Baltikumi turuosalistele

16

võrdsed võimalused turutegevust silmas pidades. Suurem tururuum võib vähendada nii

poliitilisi kui ka äririske turuosaliste jaoks (tarnijad, varustusettevõtjad, reservi pakkujad,

tarbijad), samuti soodustab see konkurentsi ja suurendab innovatsiooni.

• Eesti Taaste- ja vastupidavuskavas taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks16

kirjeldatud tegevuste elluviimiseks on kliimaministri käskkirjaga määratud RePowerEU projekti

elluviijaks Kliimaministeerium ja kaasatud partneriteks Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet,

Maa- ja Ruumiamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus. RePowerEU projekti esimesed tegevused algasid

juba 2022 aastal, kui Keskkonnaagentuur asus otsima tuuleenergiaks sobivaid alasid riigimaal.

Projekt kestab kuni 31.08.2026. Kliimaministeerium on projekti koordinaator, aga lisaks viib

projektis ellu ka mitmeid konkreetseid tegevusi taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks:

o koostöös Keskkonnaagentuuri, Maa- ja Ruumiameti ning RMKga on

riigimaadel kaardistatud tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid.

Kaardistuse tulemusel on antud 13 sobivat ala avaliku enampakkumisega

tuuleenergia arendajate kasutusse, et tekiks täiendavaid võimalusi

tuuleparkidele sobivate asukohtade leidmiseks17;

o vastu on võetud seadusemuudatused meretuuleparkide ühendloa loomiseks

ja taastuvenergia projektide keskkonnamõju hindamise lihtsustamiseks18,

o keskkonnamõju ekspertide puuduse lahendamiseks on hangitud

koolitusmoodulid keskkonnamõju hindamise juhtekspertidele ja hankimisel

Natura 2000 hindamise koolitus,

o hangitud on keskkonnamõju hindamise juhendmaterjal mõjuhindamiste

praktika ühtlustamiseks, ühe teemana käsitletud ka juhised madalsagedusliku

müra, sh infraheliga tegelemiseks19;

o koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga on hangitud analüüs, milles

teaduskirjanduse põhjal koostatakse ülevaade tuulikute ja teise

elektritootmisviiside võimalike tervisemõjude kohta;

o hangitud on analüüsid elektri hinna prognooside koostamiseks,

meretuuleparkidega seonduvate mõjude analüüsimiseks;

o loodud on mitmeid võrgustikke KOVide toetamiseks tuuleenergeetika

planeeringute läbiviimisel;

o koostamisel on kaheksa teekaarti, mis toetavad kliimaseadusega

kavandatavate eesmärkide elluviimist;

o EHRi arendustega toetatakse taastuvenergia direktiivi muudatustest RED III

tulenevalt ühtse kontaktpunkti loomist taastuvenergia projektide

menetluseks ja meretuulepargi ühendloa menetluse läbiviimiseks;

o hangitud on kommunikatsioonipartner, kellega oostöös on Keskkonnaportaali

loodud taastuvenergiat puudutav infoleht, samuti on koostatud voldikuid,

virtuaalseminaride sari, lühivideote sari, artiklid, küsitlused ja analüüsid

16 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/repowereu 17 https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamiseks-taiendavate-alade-kaardistamine, https://rmk.ee/uudised/uudis/algas-enampakkumine-tuuleenergia-aladele-riigimaal/, https://kliimaministeerium.ee/uudised/riigimaade-tuulealade-oksjoni-tulemusel-avanesid-uued-voimalused-

tuulikute-rajamiseks 18 https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-meretuule-ja-paikeseparkide-rajamist- kiirendava-seaduse/ 19 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/tuuleparkide -keskkonnamoju- hindamise-vordlusanaluus-ja-juhend

17

selleks, et leviks teaduspõhine info tuuleenergia kohta, riigi infotelefonile 1247

on lisatud võimekus vastata ka tuuleenergiat puudutavatele küsimustele20.

2026. aastal jätkuvad järgmised tegevused: Prioriteetsed suunad energeetikas on varustuskindluse tagamine ning energia lõpphinna konkurentsivõime: Tegevused:

• Varustuskindluse tagamiseks on loodud 2026. aasta algusest saartalituse võimekuse meede, mis

aitab hoida üleval piisavas mahus juhitavaid tootmisvõimsusi, et Eesti saaks hakkama ka

saarestunud olukorras.

• 2027. aastast on võimalik saartalituse võimekuse meetme asemel kasutusele võtta strateegiline

reserv piisava juhitava võimsuse tagamiseks. Otsus kas minna ühelt meetmelt üle teisele, tuleb

teha 2026. aasta jooksul vastavalt sellele kumb meede on ühiskonnale kasulikum.

• Jätkuvad juba 2025. aasta jooksul alanud tegevused kriitilise energiataristu vastupanuvõime ja

turbe tõstmiseks. Merealuse taristu pilootprojekti Merehunt valmimine. Merealuse taristu

parandusvõimekuse tugevdamine läbi kavandatava Merekaru projekti. Maismaataristu

tugevdamise tegevused koos Balti riikide ja Poolaga, drooniseire ja tõrje võimekuste loomine

kriitiliste energia objektide kohale.

• Uue projektina alustati 2024. aastal Eesti kvaternaarisetete geotermaalenergia potentsiaali

uuringutega (rahastuse eraldamise CO2 vahenditest mahus 1,25 MEUR). Projekti kestus on

alates 2024. a. kuni 2026. a. Projekt nimega Avatar, kasutab kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise tulu. Perioodi 2013–2020 enampakkumisel saadud tulu

kasutamise periood lõpeb 30. novembril 2025. a. Perioodi 2021–2030 enampakkumisel saadud

tulu kasutamise periood lõpeb 30. novembril 2033. a.

• ERF-i 22,5 miljoni suurusest toetusest kaugküttetaristu investeeringuteks on veel kasutamata

ca 3,7 miljonit eurot, mis on plaanis suunata uute soojuse tootmise seadmete ehitusse.

• 2026. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide

käivitamiseks (3,8 miljonit eurot). 2024.a valmis geotermaalenergia pilootjaam soojusenergia

saamiseks Tiskres. 2025. a valmisid pilootjaamad Tiskres ja Roosna-Allikul, tööd jätkuvad

Arbaveres.

• Geotermaalenergia arendamine

Eesmärk: Geotermaalenergiast soojuse tootmise pilootprojektide läbiviimine.

2025. aastal jätkus 2022. aastal alustatud töö projekti „Geoenest“ raames geotermaalenergia

uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (summas 3,8 milj eurot) ning 2024. a alustatud

kvaternaarisetete geotermaalenergia kasutamise pilootprojekti “AVATAR” tööd (projekti

maksumus 1,25 mlj eurot). 2026. aastal jätkub projekti „Geoenest“ pilootjaamade töö jälgimine

ja analüüs. „AVATAR“ projekti raames toimub 2026. aastal katsejaama rajamine Lõuna-Eestis.

• Taastuvelektri vähempakkumise läbiviimine maismaatuulele. Tegevus aitab kaasa elektrihinna

madalamaks toomisele.

• Elektrivõrguga liitumise regulatsiooni muutuseks vajalike regulatsioonide muutmiste

lõpetamine.

• Salvestusturu ja tarbimise juhtimise turu elavdamine ning sellega seotud regulatsiooni

muutmise lõpetamine ja tarbimise juhtimise turumudeli rakendamine päev-ette turul. Tegevus

20 https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia

18

aitab kaasa elektri turuhinna madalamaks toomisele, kuna toob alla hinnatippe, vähendab

elektrihinna volatiilsust ja võimaldab rohkem taastuvenergiat süsteemi integreerida.

• Elektriturudirektiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse sealhulgas e lektrijagamise

regulatsiooni kehtestamine, aitab kaasa elektrituru elavdamisele ja tarbijate ning väiketootjate

paremale kaasatusele ja võimalusele oma elektrikulusid efektiivsemalt juhtida.

• Kaugkütte regulatsiooni muutmise vajaduse analüüs ja vajadusel muutmine ja rakendamine.

• Elektri hulgiturgude järelevalvega seotud sätete uuendamise lõpuleviimine.

• Gaasiturgu käsitleva direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse.

• Taastuvenergia direktiivi uue versiooni ülevõtmine riigisisesesse õigusesse.

• Elektrituru arengut käsitleva direktiivi uue versiooni teise osa ülevõtmine riigisisesesse

õigusesse.

• RRF meetmete jätkamine ning rakendamine.

Maavarad

• Maapõue kasutamisega ja maapõueressurssidega seotud teave tuleb hoida kättesaadavana,

selleks on vajalik hoida ajakohasena riigi infosüsteemi kuuluvad andmekogud Eesti

Geoloogiafond (sh rajada selleks vajalik arhiivihoone) ning uuendada maavarade register koos

kaardiandmestikuga.

• Riigi kohustusse jäänud kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine

(altkaevandatud alad, karjäärid ja turbatootmisalad). Jätkub ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevuse „Nõukogude perioodil

suletud kaevanduste varingute ja vajumite likvideerimine“ ja „Kaevandamisega rikutud ja

mahajäetud ehitusmaavarade karjääride korrastamine“ projektide elluviimine ning meetme

„Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames maavarade

kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimine. Kaevandamisega seotud materjali sh

tööstusjäätmete järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud

muude tegevuste korraldamine (Kiviõli ja Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate

hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire).

• Kriitiliste toormete uuringute ja kasutamise poliitika kujundamine, rahvusvahelistes kriitiliste

toormete töögruppides (IEA, RMSG, MSP) osalemine.

• Uute tulevikumajanduse jaoks vajalike maavarade kasutusvõimaluste loomine, milleks

täiendatakse maapõueseadust maavarade kontsessioonimehhanismi võimaluse

sissetoomisega.

• Maapõueressursside uurimise ja kaevandamise strateegiline planeerimine.

• Maapõueressursside uurimise ja väärindamise alases TA tegevuses osalemine ( ressursside

väärindamise teekaardid, Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) ja teised TA uuringud, 2023-2026).

• Fokusseeritud maapõueuuringute raames alustati 2024. aastal ja kestab kuni 2026. aastani Eesti

Geoloogiateenistuse poolt läbiviidav fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja

arendustegevustele suunatud uuring 6, 1 miljoni euro ulatuses.

Välisõhk

• Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030

uuendamine ja rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks.

• Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme

uuendamist. EL toetus on 9,7 miljonit eurot kuni 31.12.2029. 2026. aastal on plaanitud EL toetust

kasutada 1,3 mln eurot.

19

• Toimub õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise

terviseriski hinnangute süsteemi loomine 14,3 miljoni euroga. EL toetus on 10 miljonit eurot kuni

31.12.2029.

• Välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine.

• Avalikkuse teadlikkuse tõstmine müra- ja õhuvaldkonnas.

• Projekti „Keskkonnakaitseluba 3.0“ raames õhusaastelubade süsteemi uuenduse elluviimine.

• F-gaaside taasväärtustamise võimekuse loomine.

7. Programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad

plaanid.

Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

Meede 1 ENERGIAVARUSTUSE TAGAMINE JA ENERGIATURU KORRALDUS

Eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud

varustuskindluse, turupõhise lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste

kasutamise.

2026. aastal jätkatakse järgnevate tegevustega: elektrivarustuses jaotus- ja

ülekandevõrgu arengukavade täiendamine, saartalituse võimekuse meetmelt vajadusel ettevalmistus

reservvõimsuse mehhanismile üleminekuks 2027. aastal ja vastavate hangete korraldamine ning

elektriga ja gaasiga seotud regulatsioonide muutmine sh EL regulatsioonide ülevõtmine, salvestuse ja

tarbimise juhtimise regulatsiooni muudatuste jõustumine, kaugkütte regulatsiooni analüüs ja

vajadusel muutmine, merelause taristu seirevõimekuse loomine, merealuse taristu

parandusvõimekuse regionaalne loomine, energiataristu turbevõimekuste ja hukukindluse

suurendamine. Olulise töösuunana minnakse edasi elektrisüsteemi juhitavate tootmisvõimsuste

hankimiseks vajalike töövoogudega, s.h võimsusmehhanismi ettevalmistamine koos Elering AS-ga.

Aastatel 2026-2030 viiakse lõpule jätkutegevused elektrivarustuses Mandri-Euroopaga

sünkroniseerimise projektile (sh taristu vastupanuvõime tõstmine), tugevdatakse võrke , muudetakse

regulatsioone tarbimise juhtimise, salvestuse ja elektri jagamise käivitamiseks, töötatakse välja uut

võimsust toova pikemaajalise reservvõimsuse mehhanism; hoitakse gaasivarustuses gaasivaru,

tuuakse turule maagaasi kõrvale ja asendamiseks muud lahendused; hoogustatakse soojusmajanduses

heitsoojuse, soojuspumpade ja soojussalvestuse kasutusele võtmist, sh kaugküttes sümbioosis gaasi-

ja elektrivõrguga, renoveeritakse kaugküttevõrku.

Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine

Eesmärk: Elektri- ja gaasivarustuskindluse kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil.

Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide

väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö

energiamajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides seistakse Eesti seisukohtade eest

elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Salvestusturu arendamine ja tarbimise juhtimise

20

edendamine, mis üheltpoolt suurendab süsteemi varustuskindlust, aitab kaasa ka turuhinna

hinnatippude ja hinna volatiilsuse vähendamisele ning võimaldades ka rohkem taastuvenergiat

elektrisüsteemi lisada. Seeläbi aitab kaasa otseselt konkurentsivõimelisema elektrihinna tagamises.

2026. aastal võetakse kasutusele juhitavate võimsuste piisavas mahus tagamiseks uus

varustuskindluse meede – saartalituse võimekuse tagamise meede. Lisaks tegeletakse aktiivselt

kriitilise energiataristu vastupanuvõime tõstmisega.

Gaasimajanduse ja transpordikütuste eesmärgid saavutatakse peamiselt õigusraamistiku kaudu.

Soojusmajanduse valdkonda juhitakse kaugkütteturu õigusliku raamistikuga, lähtudes siseriiklikest

eesmärkidest (ENMAK) ja ELi seadusandlusest. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama,

et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele

piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid e nergiaallikaid

ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne.

Tabel 4. Programmi tegevuse energiavarustuse tagamine mõõdikud

Mõõdik*/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028

2029

Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukestus tarbimiskoha kohta aastas (minutites) Allikas: Konkurentsiamet

134,3 <150 <150 <150 <150

Gaasituru konsentreeritus (HHI) (kodutarbijate osas)

Allikas: Konkurentsiamet

4300 3500 3000 3000 3000

Andmata jäänud energia maksimaalne kogus

ülekandevõrgus, MWh Allikas: Elering AS

0 4500 4500 4500 4500

Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa sünkroonalaga

(jah/ei) Allikas: Elering AS

Teostatud 08.02.2025

teostatud Jah Jah Jah

Energia infrastruktuuri N-1 kriteerium on täidetud (jah/ei) Allikas: Elering AS

Jah Jah Jah Jah Jah

Tagatud transpordikütuste varustuskindlus ja tõhus turukorraldus Allikas: EVK

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Tagatud on piisav maht juhitavat võimsust

Täidetud Täidetud Täidetud

Täidetud Täidetud

* Tegemist on ENMAK 2030 eesmärkidest ja meetmetest lähtuvate mõõdikutega.

Programmi täitmiseks oluliste mõõdikute kirjeldused:

Jaotusvõrgus riketest põhjustatud katkestuste kogukestus minutides tarbimiskoha kohta aastas ehk SAIDI näitab elektrivõrgus võrguteenuse tagamise kvaliteeti. Mida väiksem on number, seda kvaliteetsemalt ja väiksema katkestuste ajaga on suutnud jaotusvõrk klientidele elektrivarustatust tagada. Energiamajanduse arengukavaga aastani 2035 plaanitakse seada SAIDI 2035. aasta eesmärgiks jõuda elektrikatkestuste kestuses viie aasta keskmisena tasemele alla 120 min aastas alates 2035. aastast. 2026. a sihttase arvestab jaotusvõrguettevõtjate võimekust teenuse kvaliteeti senise investeerimisplaani alusel täita.

21

Gaasituru kontsentreeritus (HHI) kodutarbijate osas näitab kodutarbijatele pakutava gaasimüügituru kontsentreeritust ja annab hinnangu kui tugev on konkurents antud turul. HHI alla 1500 näitab, et turul on konkurents väga tugev, vahemik 1500-2500 näitab mõõdukat kontsentreeritust ja sellest kõrgemad numbrid, et turg on pigem kontsentreeritud. Eesmärk on liikuda HHI tasemega allapoole, et turul oleks suurem konkurents. Gaasituru olukorra paranemiseks uuendatakse 2025. ja 2026. aastal maagaasiseadust millega võetakse ka üle uue gaasi- ja vesinikuturu direktiiv.

Mõõdik “Andmata jäänud energia maksimaalne kogus ülekandevõrgus” kirjeldab energiakogust, mida ei suudeta tarbijatele tarnida. Selline olukord võib tekkida rikete, aga ka tootmispuudujääkide korral ning annab seeläbi hinnangu varustuskindluse normi täitmise osas Eestis. Varustuskindluse normi vastu hindab süsteemihaldur iga-aastaselt süsteemi olukorda kuni 10 aastat ette, et oleks tagatud piisavas mahus juhitavaid võimsusi normi tagamiseks. 2025. aasta jooksul on kavas lõpule viia strateegilise reservi riigiabi loa taotluse protsess, mis võimaldaks vajadusel 2027. aastast võtta kasutusele võimsusmehhanism strateegilise reservi näol, mis aitab tagada varustuskindluse normi. 2026. aasta jooksul toimub strateegilise reservi tingimuste detailne väljatöötamine, vajadusel ka seadusandlikud muudatused. 2026. aasta algusest võetakse kasutusele saartalituse tagamise meede, mille abil tagatakse piisava juhitavad võimsuse tööshoidmine.

Eesti on 2025. aasta 8. veebruarist sünkroniseeritud Mandri-Euroopa sünkroonalaga ja ühendused Venemaaga on likvideeritud. Sünkroniseerimise projekt siiski jätkub 2026. aastal kriitilise taristu tugevdamise projekti kaudu, millele on esitatud rahastustaotlus Euroopa Ühenduse Rahastu (CEF) energeetikavaldkonna taotlusvooru 2025. aasta septembris ning mis on leidnud ka positiivse otsuse. Seoses selle projektiga 2026. aastal olla vajalikud õigusaktide muudatused ning süsteemihaldurit toetavad tegevused koostöös Balti, Poola ja Soomega taristu vastupanuvõimekuste tõstmisel.

Energia infrastruktuuri N-1 kriteeriumi täitmine tähendab, et elektrisüsteem peab ilma häiringuteta hakkama saama suurima elemendi väljalülitumisega (Eestis on suurim elektrisüsteemi element Estlink 2 mahus 650 MW). Eesti elektrisüsteem on seda kriteeriumit täitnud ja peab täitma ka jätkuvalt. Selle täitmiseks peab süsteemihaldur hoidma piisavalt reserve, mida hoitakse Balti süsteemihalduritega ühiselt, et optimeerida kulude jaotust.

Vedelkütuse varustuskindlus on tagatud vedelkütusevaru seadusega. Selle kohaselt tuleb hoida 90 päeva tavatarbimisele vastav bensiini-, diisli- ja lennukikütuse varu, millest ca 87% paikneb Eestis. Transpordikütuste turu tõhusa toimimise tagavad vedelkütuse seadus ja alamõigusaktid.

Olulisemad tegevused:

• 2026. aastal jätkub kaugkütte regulatsiooni muudatuste kaardistamine ning perioodil 2026- 2030 rakendamine (vajadusel muutmine).

• 2026. a viiakse lõpuni taaste- ja vastupidavusrahastust kaasrahastatavad põhi- ja jaotusvõrgu investeeringud (investeeringutoetuste kogumaht on 36,2 mln eurot, 2026. aastaks on planeeritud 4,2 mln eurot). Investeeringud aitavad Eesti energiasüsteemi moderniseerida ning suurendada uute tootmisseadmete võrguga liitmise võimekust. Samuti suureneb võrgu vastupidavus ilmastikuoludele. Lisaks viiakse lõpuni taaste- ja vastupidavuskavast toetatavad vesiniku terviktehnoloogiate arendamise projektid, mis on seotud vesiniku kui tooraine tootmisega ja vesiniku tanklate rajamisega.

• 2026. a jätkatakse soojuse tootmise seadmete ehituse ja renoveerimise ning soojustorustike ehituse toetamist. Toetuse jagamise eesmärgiks on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkogust.

Meede 2 TAASTUVENERGIA OSAKAALU SUURENDAMINE LÕPPTARBIMISES

Eesmärk: Taastuvenergiale üleminek on seotud energia tootmise, ülekande, tarbimise, turgude ja

seotud majandussektorite reformiga, mille tulemusel väheneb CO2 heide, paranevad

22

energiajulgeolek ning energia kättesaadavus. Tagatud on transpordikütuste turgu ja vedelkütuse

varu reguleeritud õiguslik keskkond vastavalt siseriiklikele eesmärkidele ja EL õigusele. Eesmärke

viiakse ellu võimalikult turupõhiselt ja taskukohasel moel.

Taastuvenergia osakaalu suurendatakse kooskõlas kehtiva siseriikliku ja rahvusvahelise seadusandluse

ning ENMAK-iga. Tuule- ja päikeseenergia ühes salvestusega aitavad saavutada kliimaeesmärgid ja

vähendada elektrituru hindu.

Programmi tegevus 2.1 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning

suurendab riigi energiajulgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia

tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi

ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.

Programmi tegevuse eesmärgi täitmiseks on vajalik rajada täiendavaid taastuvelektri tootmisvõimsusi

ja kiirendada taastuvelektri kasutuselevõttu.

Eesmärk on võimalikult suures mahus turupõhiselt lisanduva taastuvelektri tootmise ja tarbimise

omavaheline sidumine. Selleks kaardistatakse ja seiratakse tuuleenergia tootmisvõimsuste lisandumist

maismaal ja merel. Eemaldatakse takistusi tootmisvõimsuste rajamisel ning kiirendatakse

taastuvenergia kasutuselevõtu protsesse.

2025. aastal tehti ettevalmistusi selleks, et saaks välja kuulutada uue taastuvelektri vähempakkumise

maismaal mahus 1 TWh (suurendamise võimalusega kuni 2 TWh-ni).

Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või

vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või

kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete

energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse

vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused.

Olulist rolli juhitava baasvõimsuse ja soojatarbimise katmisel mängivad biomassil töötavad

elektrijaamad. Skoopi kuuluvad seadusandluse muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks,

tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine),

olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste

kasutamine), elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus.

Tabel 5. Programmi tegevuse taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises mõõdikud ja

sihttasemed

Mõõdik*/Sihttase Tegelik (2023) 2026 2027 2028

2029

Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat 67,00% 68,00% 68,00% 69,00% 69,00%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus

elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

31,85% 43,00% 43,00% 47,00% 47,00%

23

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia

summaarsest lõpptarbimisest transpordisektoris, % Allikas: Eurostat

9,07% 7,5% 7,5% 8,5% 8,5%

Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat

40,95% 38,00% 47,00% 47,00% 49,00%

* Tegemist on ENMAK 2030 eesmärkidest ja meetmetest lähtuvate mõõdikutega.

Mõõdikud näitavad kui suure osa moodustab Eestis toodetud taastuvenergia summaarsest

lõpptarbimisest. Mõõdikute abil seiratakse taastuvenergia tootmise edusamme Eestis.

Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 kavandatakse kasutusele võtta mõõdikuna puhta energia

osatähtsus. Viimased Eurostati andmed pärinevad 2023. aastast, mistõttu kuvatakse viimast mõõdiku

tegelikku taset 2023. aasta seisuga.

Mõõdiku „Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest, %“

väiksemad sihttasemed võrreldes programmiga 2025-2028 tulenevad asjaolust, et tuuleenergia

arendused ei ole valminud esialgselt prognoositud ajakavas. Samas, programmis 2023-2026 oli 2023.

aasta sihttasemeks kavandatud 27%, kuid tegelikkuses täitus sihttase ligi 5% varuga.

Mõõdiku „Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest

transpordisektoris, %“ sihttaseme muutus tuleneb asjaolust, et varasemalt kavandatud vedelkütuse

seaduse muudatus ei hõlma taastuvkütuse kohustuse kasvu sellise trajektooriga.

Mõõdiku „Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest, %“ sihttaseme

muutus tuleneb mõõdikute „Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia summaarsest

lõpptarbimisest, %“ ja „Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest

transpordisektoris, %“ sihttasemete muutusest.

Olulisemad tegevused:

• Taastuvenergia arendamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, taastuvenergia-alaste

õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (sh direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning

rahvusvaheline koostöö taastuvenergia valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides

seistakse Eesti seisukohtade eest taastuvenergia-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse

välja taastuvenergiaga seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed.

• 2026. aastal võetakse riigi õigusesse üle taastuvenergia direktiiv, mille alusel on kokku pandud

mahukas muudatuste pakett, mille raames muu hulgas kiirendatakse taastuvenergia

loamenetlusi.

• Taastuvelektri tootmise suurendamiseks on vajalik rajada täiendavaid taastuvelektri

tootmisvõimsusi ja kiirendada taastuvelektri kasutuselevõttu. Eesmärk on võimalikult suures

mahus turupõhiselt lisanduva taastuvelektri tootmise ja tarbimise omavaheline sidumine.

Selleks kaardistatakse ja seiratakse tuuleenergia tootmisvõimsuste lisandumist maismaal ja

merel. Eemaldatakse takistusi tootmisvõimsuste rajamisel ning kiirendatakse taastuvenergia

kasutuselevõtu protsesse, millesse panustab taaste- ja vastupidavuskava projekt RePowerEU.

• 2025. aastal tehti ettevalmistusi selleks, et välja kuulutada kuues taastuvelektri

vähempakkumine. Vähempakkumise raames on oodatud lisanduma maismaale 1 TWh/a,

suurendamise võimalusega kuni 2 TWh/a mahus taastuvelektrit, mis panustab taastuvenergia

eesmärkide täitmisesse. 2026. a viiakse see vähempakkumine läbi.

24

• Taastuvas energiaallikast toodetud kütuste tootmise suurendamiseks avatakse 2026. aasta

alguses biometaani gaasi ülekandevõrku sisestamiseks sisestuspunktide rajamise meede, mille

eesmärk on biometaani sisestamise maagaasi võrku suurendada ja seeläbi tekitada täiendavat

turgu biometaani toodangu järele.

• Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või

vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal-

või kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis

panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia

tootmise arendamiseks suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise

süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused. Oluline roll on juhitava baasvõimsuse ja

soojatarbimise katmisel biomassil töötavad elektrijaamad. Tegevuste hulka kuuluvad

regulatsiooni muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, olemasolevates

elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste

kasutamine) ja elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine. 2026. aastal võetakse riigi

õigusesse üle energiatõhususe direktiivi raames kaugkütte sektorit mõjutav regulatsioon, mille

eesmärk on suurendada sektori energiatõhusust ja taastuvenergia osakaalu.

Meede 3 MAAPÕUERESSURSSIDE UURIMINE JA KASUTAMINE

Eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud

ressursitõhus haldamine ja kasutus.

Oodatav tulemus: Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, võimalikult

keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Oodatavat tulemust

aitavad oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus ja Keskkonnaamet.

Programmi tegevus 3.1. Maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane

kompetents

Eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale

võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke,

geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning

maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad

piisava teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust

parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks.

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse

valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks.

Kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti

kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste korraldamine (nt Kiviõli, Kohtla-Järve

tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire).

Olulise osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmiste põhine uurimine.

Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega

seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis-

ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika

25

võimalustest, väljakutsetest ning riskidest, kooskõlastatakse maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutavaid tegevusi sh planeeringuid. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti

Geoloogiateenistus.

Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:

- Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga

maapõueressursside valdkondades;

- maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning

leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid;

- maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt

ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude

ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus;

- maapõueressursside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning

maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad

piisava teadmisbaasi;

- maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja on

põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav.

Tabel 6. Programmi tegevuse maapõueressursside uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents

mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegelik

(2024)

2026

(sihttase)

2027 (sihttase)

2028 (sihttase)

2029 (sihttase)

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja koordineeritud (jah/ei)

Allikas: Kliimaministeerium, Eesti Geoloogiateenistus

Jah Jah Jah Jah Jah

Maapõueressurssidena käsitletakse nii maavarasid, mida vajame igapäevaselt nagu näiteks

ehitusmaavarad kui ka neid, mida me praegu ei kasuta, aga mis võivad pakkuda majanduslikku huvi

tulevikus väärtusliku toormena. Selleks, et mõlema suuna jätkusuutlikkus oleks tagatud, on vajalik

tegeleda uuringutega järjepidevalt ja koordineeritult. Ehitusmaavarade puhul tuleb silmas pidada

varustuskindlust, mida kahjuks ei saa Eesti kohta tervikuna käsitleda, kuna vajadus ja geoloogilised

tingimused erinevad suures plaanis. Seega tähendab toodud mõõdiku kontekstis see seda, et

ehitusmaavarade varustuskindlus peab olema tagatud tsentraalselt koordineeritud jätkusuutliku

uurimise ja kasutamise võimaldamisega. Lisaks eelpoolnimetatud ressurssidele on jätkusuutlikkus ning

teadmistepõhine uurimise ja kasutamise koordineerimine aktuaalne selliste ressursside puhul, mis on

olemuselt fossiilsed ning minetamas oma olulisust riigi ja maailma majanduses.

Olulisemad tegevused:

• Osa tegevusest moodustab kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete

järelhoolduse ja -seire korraldamine, samuti kaevandamisjäätmetega seotud muude tegevuste

korraldamine (nt Kiviõli, Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega

seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire).

• Lisaks tegeletakse maapõueressursside kompleksse teadmistepõhise uurimisega ja maavarade

teabe haldamise ning süstematiseerimisega, et oleks võimalik määratleda riigi huvi

maapõueressursside kasutuselevõtuks. Selleks teostatakse kompleksset geoloogilist

26

baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad

võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt

avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskide st,

kooskõlastatakse maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi sh planeeringuid.

Meede 4 ÕHUKVALITEEDI PARENDAMINE

Eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa

Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud.

Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide

rakendamine. Tehakse pidevat ja perioodilist seiret, analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi

aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, käitaja tegevus kas registreeritakse või antakse õhusaaste

luba.

Välisõhu kaitse valdkonna eesmärk on peamiselt inimtegevuse mõju piiramine ja vähendamine, et

tagada puhas keskkond ja inimeste hea tervis. Välisõhku iseloomustab tema kvaliteet, mida

reguleerivad otseselt ja kaudsemalt riigisisesed, Euroopa Liidu ja teised rahvusvahelised õigusaktid

ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused.

Välisõhu kvaliteeti tagatakse ka läbi konkreetsete toetusmeetmete, mille eesmärk on saasteainete ja

müra vähendamine ning läbi teavituste inimeste teadlikkuse tõstmine. Välisõhu kaitse valdkond on

seotud mitmete teiste keskkonnavaldkondadega, eelkõige ringmajanduse, keskkonnakorralduse ning

kliimapoliitikaga. Tõhusam välisõhu kaitse aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning toetab

innovatsiooni.

Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub

aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis

tekkivatest eriti peenetest osakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest

ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31%

lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste

heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse

vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete

saavutamine.

Programmi tegevus 4.1 õhukvaliteedi parendamine

Eesmärk: Parandada õhukvaliteeti, teostada mõõtekampaaniaid, arendada riiklikku

seirevõrgustikku ja tõsta elanike teadlikkust saasteainetest ning nende terviseriskidest.

Energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid. Seoses sellega

seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. Oluline

on leida nendes sektorites saasteainete vähendamise meetmeid. Ajakohastada ja laiendada riiklikku

seirevõrgustikku, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda

elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot. Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja

õhuheidete vahel ning selle läbi käitumise mõjutamine (näiteks elanike kütmisharjumuste muutmine)

ja seeläbi heitkoguste vähendamine madala süsinikuheitega küttesüsteemide eelistamise ja

energiatõhususe parandamise kaudu.

27

Tabel 7. Programmi tegevuse õhukvaliteedi parendamine mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik

(2024) 2026 2027 2028

2029

Meetmes uuendatud õhukvaliteedi hindamiseks kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid, tk aastas

Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus 0 4 4 10

10

Meetmes uuendatud küttesüsteemidega elamud

kokku, tk Allikas: Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus

284 1300 1350 1350

1350

Välisõhu kvaliteedi tase vastab piirnormidele (jah/ei) Allikas: Kliimaministeerium

jah jah jah Jah

Jah

Eesti õhukvaliteedi parendamiseks ja rahvusvaheliste nõuete täitmiseks on Kliimaministeerium koostanud “Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020– 2030” (edaspidi õhusaasteainete vähendamise programm).

Õhusaasteainete vähendamise programmiga määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 kuni 2030 rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärke. Programm käsitleb kõiki asjaomaseid sektoreid, sh põllumajandus, transport, energeetika, kodumajapidamine, tööstus. Programm annab sisendit asjaomaste sektorite arengukavade koostamisel ja poliitika kujundamisel, mille kaudu on ettenähtud ka meetmete rakendamine.

Peamine vahend õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhususe ja üldise keskkonnapoliitika kontrollimiseks on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Ajakohastatud riiklik seirevõrgustik võimaldab hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) tasemeid. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata vastavate ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil.

Olulisemad tegevused:

1) Tõstame välisõhu kaitse alast teadlikkust. Korraldame õhukvaliteedi probleemsetes

piirkondades mõõtekampaaniaid. Arendame õhukvaliteedi seirevõrgustikku ning loome

asukohapõhise terviseriski hindamise ja elanikkonna õhukvaliteedist tulenevatest

terviseriskidest teavitamise süsteemi.

2) Vähendame õhusaastet. Õhusaaste vähendamiseks on oluline, et tiheasustuspiirkondades

asuvad elamud liituksid kaugküttevõrkudega või uuendaksid tahkel kütusel põhinevad

kütteseadmed. Probleemsetes piirkondades on vajalik hinnata välisõhu kvaliteeti, müra- ning

lõhnahäiringuid ja saasteainete heitkoguseid ning rakendada saasteainete heidete

vähendamise tegevuskavasid, õhukvaliteedi parandamise kava või lõhnaaine esinemise

vähendamise kava, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist.

3) Euroopa Regionaalarengu Fond kaasrahastusel alustati aastal 2022 õhukvaliteedi

seirevõrgustiku arendamise ja täiendamise ning asukohapõhise terviseriski hinnangute

süsteemi loomisega. Projekti tulemusena võimaldab ajakohastatud riiklik seirevõrgustik

28

hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga

saasteainete (nt must süsinik) tasemeid.

4) Seirevõrgustiku arendamisega jätkatakse, et katta mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale asukohapõhisemat seireinfot reaalajas www.õhuseire.ee. Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheidete vahel ning selle läbi käitumise mõjutamine (näiteks elanike kütmisharjumuste muutmine) ja seeläbi heitkoguste vähendamine madala süsinikuheitega küttesüsteemide eelistamise ja energiatõhususe parandamise kaudu. Selleks planeeritakse kasutada:

• EL perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust elamute liitumist

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks 2026. aastal 1,3

mln eurot.

• EL perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust õhukvaliteedi seirevõrgustiku

arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi

loomiseks 2026. aastal 4 mln eurot.

• Uuendatakse õhusaastelubade süsteemi.

• Võetakse üle uuendatud õhukvaliteedi direktiivi (EL) 2024/2881 Eesti õigusesse tähtajaga

12.12.2026.

8. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel.

Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade

asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine,

elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna

arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja

eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium,

Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Geoloogiateenistus. Programmi eesmärkide saavutamisse

panustavad ka Keskkonnauuringute Keskus ja Keskkonnainvesteeringute. Programmi koostaja on

energeetika, maavarade ja välisõhu valdkonna põhiüksus, kliimaministeeriumi strateegilist

planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi

strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond.

29

Joonis 6. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes.

Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

30

Lisa 1. Programmi teenuste kirjeldus

Programmi tegevus 1.1 Energiavarustuse tagamine Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning mõistlik (nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates)

hind.

Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste

lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri tootmises kasutatakse otseste

primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke.

Elektrihind Eestis kujuneb üleeuroopalisel ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse

tasakaalupunktis. Hinna volatiilsuse ja hinnariskide vastu aitab lisaks piisava tootmisvõimsuse ja välisühenduste

olemasolule ka pikaaegsete turgude ja riskimaanduse instrumentide kasutus nii tootjate kui elektrimüüjate poolt.

Eestis pakutakse hinnapiirkondade vahelise hinnariski maandamiseks finantstoodet FTR (financial transmissioon

right) ja seda nii Eesti-Läti piiril kui ka piiril Eestist Soome. See võimaldab Eesti ja ka teistel Balti turuosalistel

saada osa Põhjamaade EPADide (Electricity Price Area Differentials ) turust, mis aitavad maandada hinnariski

konkreetse hinnapiirkonna suhtes.

Elektrivõrkude arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet võrgutariifile. Valdkonda suunatakse läbi

õigusaktides (eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid) sätestatud regulatsioonide.

Õigusaktide muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada ülevaadet

elektrituru suundumustest ning terviklikest arengutest Euroopa Liidu seadusandluses. Nii on võimalik tagada, et

Eestis kehtivad õigusaktid ei takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et muutused

toimuksid sujuvalt ning tarbijaskonna varustuskindlus oleks tagatud.

Geopoliitiline olukord on Euroopas märgatavalt muutunud ja pinged pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas

alates veebruarist 2022 on märkimisväärselt suurenenud. Kuna pinged on suurenenud, siis on viimastel aastate l

suurenenud ka hübriidohtude ulatus ja intensiivsus (näiteks küberrünnakud), olgu need siis riiklike või

mitteriiklike osalejate poolt toime pandud. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev häiring, on

piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamist ning hübriidohtude avastamist,

ennetamist ja neile reageerimist.

Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele

eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele.

Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast on oluline, et

Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus. Riik peab koostöös neutraalse ja sõltumatu

gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas tarnehäiretega toimetuleku võimekuse

suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome-

Eesti vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal.

Euroopa Nõukogu määrusega on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid,

kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates

terminalides. Eestis vastutab gaasivaru olemasolu eest Eesti Varude Keskus (EVK).

Gaasimajanduse puhul on oluline olla valmis kütteperioodideks, tagada maagaasi varu ja ühtlustada Balti ja

Soome turureeglistikku. Jooksvalt on vajalik tegeleda gaasivõrgu dekarboniseerimisega regioonis, mille

peamiseks väljundiks on biometaani tootmis- ja tarbimismahtude suurendamine erinevates valdkondades.

Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele

eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele.

Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise

eesmärk on tagada, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele

31

täiendavaid investeerimisega tegevustoetusi. Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas

enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses

kasutatakse ära keskkonna- ja heitsoojust. Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis

ettenähtud eesmärk vähendada imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida

hoonete energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmisesse ning keskkonna -ja

heitsoojuse tõhusasse kasutusse.

Varustuskindluse tagamiseks ja energiasõltuvuse vähendamiseks on oluline kasutada järjest rohkem

kodumaiseid kütuseid ning leida majanduslikult põhjendatud viise kasutada enam hoonete ja tööstuse toodetud

- ja heitsoojust. Kaugkütteregulatsiooni uuendamise eesmärk on tagada elanikkonnale soodne ning

süsinikuneutraalne soojusvarustus, mis ei halvenda välisõhu kvaliteeti. Lisaks on plaanis moderniseerida ka

kaugkütte hinnastamise metoodikat ehk lihtsustada kahekomponendilise hinna kehtestamist võrgupiirkonades

sarnaselt Soomele ja mitmetele teistele Põhja-Euroopa riikidele. Kahekomponendilise hinna kehtestamine jääb

ka tulevikus vabatahtlikuks. Samuti on hiljemalt 2050. aastaks vaja jõuda heitevaba soojus- ja

jahutusmajanduseni, mis põhineb kohalikel kütustel ning parimal võimalikul tehnoloogial.

Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja

siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi. Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni

muutmisega jätkuvalt panustama kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike

omavalitsusi, et välja selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus.

Kaugküttesektoril on tulevikus oluline roll taastuvelektri tarbimisjuhtimisel. Asendades maagaasil ja põlevkiviõlil

töötavad kaugküttekatlad tööstuslike soojuspumpade ning soojussalvestitega, tekib võimalus elektritarbimist

nihutada perioodidele, kus on rohkem taastuvelektrit turul.

Meede 2. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Programmi tegevus 2.1. Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi

energiajulgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades

selleks parimat võimalikku tehnoloogiat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu

printsiipe. Taastuvenergia osakaal kasvab, et pakkuda soodsat elektrihinda ning langetada seeläbi elektrienergia

aasta keskmine hind kodutarbijate jaoks alla Euroopa keskmise.

Selle tootmisliigi rajamise kiirendamine eeldab olulisi halduskorralduslikke tegevusi ja mitmete takistuste

eemaldamist.

KliM´i ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt

riiklikele ja ELi kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud

huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise

korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Oluline tegevus on

selleks soodsate tingimuste loomine läbi rahvusvahelise koostöö ning Eesti esindamise ja seisukohtade kaitsmise

ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine.

Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja

edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele.

Teenuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku

keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi

tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning

32

valdkondlikes töörühmades osalemine. Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika

kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse - ja vedelkütusevaru seadusega.

Vedelkütuste varude (mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on loodud

EVK.

Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome

kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt paindlik ja turuosaliste

soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. Transpordikütuste

turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule sisenevad uued kütused. Eesti

turukorraldus korraldatakse ümber, et uued kütused turule ära mahuksid. Üha suuremat rolli etendavate

alternatiivkütuste turule tuleku soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad

võimalused alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks ning aitab

ületada turubarjääre.

Meede 3. Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Programmi tegevus 3.1. Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents

Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Tagada jätkusuutlik maapõuepoliitika elluviimine, Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse

teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades.

Maavarade ning maapõue ressursside säästlikuks kasutamiseks ja kaitseks kujundatakse õigusruumi, tellitakse

uuringuid ning valdkonna ekspertide kaasamiseks korraldatakse maavarade komisjoni tööd. Õigusraamistiku ja

juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, allasutuste töö suunamine. Suurem osa mahajäetud karjääride,

ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisest on planeeritud perioodi

2021–2030. a. Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist,

maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis- ja arendustegevuse tulemuslikkuse

tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise .

Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi

määratlemise ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus

eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja ettevõtete motiveerimist

uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Tegevus hõlmab ka

kaevandamisega seotud materjali sh tööstusjäätmete järelhoolduse ja – seire korraldamist, samuti

kaevandamisjäätmetega ja nende kui taasvarade uurimisega seotud muude tegevuste korraldamist (Kiviõli,

Kohtla Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügilate hooldusega seotud tegevused, Kukruse aherainemäe seire) .

Geoloogiline kaardistamine, teabe kogumine, haldamine ja maapõueressursside kasutuselevõtu ja

väärindamise uuringud (EGT)

Eesmärk: Vajalik on omada pidevat teadmistepõhist ülevaadet Eesti maapõueressurssidest, nende varudest,

olukorrast ning võimalustest ning jooksvalt seda infot koguda ning täiendada.

Teenus sisaldab geoloogilist kaardistamist, konkreetsete maavarauuringute teostamist ning nendega kaasnevaid

geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilist, keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid- Lisaks tegeletakse

vajadusel analüüside ja hinnangute andmisega, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku

kasutuselevõtu ja väärindamisega. Vajadusel varustatakse valitsusasutusi maapõuealase vajaliku teadmispõhise

informatsiooniga ja nõustatakse kasutajaid. Geoloogiline informatsioon peab olema dokumenteeritud ja tagatud

peavad olema hoiutingimused. Geoloogiliste kaartide, uuringute ja puursüdamike materjali kogumine,

süstematiseerimine ja säilitamine eeldab ka spetsiifiliste säilitustingimuste loomist ning selle materjali

kättesaadavaks tegemist. Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude (Eesti Geoloogiafond ja Riiklik Maavarade

Register) pidamine tähendab nende haldamist ja pidevat arendamist, avalikustamist. Viiakse läbi maapõue

valdkonna seireid ja uuringuid ja tegeletakse pideva teavitustegevusega.

33

Maapõue kasutamise ja kaitse korraldamine (KeA)

Eesmärk: Tagatud on maapõue ja seal leiduvate looduvarade uurimine ja kaevandamine on säästlik,

minimaalsete keskkonnahäiringutega ning tagatud on kaevandatud alade korrastamine.

Teenuse raames teostatavad tegevused on: a) maavara uuringuloa andmine, b) kaevandamisloa andmine, c)

kaevise võõrandamise loa andmine, d) korrastamise tagamise korraldamine, e) maapõue valdkonna tegevuste

nõuetele vastavuse tagamine, f) keskkonnatasu rakendamine g) kaevandatud maavara varu mahuandmete

kogumine

Maavara kaevandamiseks peab kaevandaja taotlema Keskkonnaametilt kaevandamisloa ja pärast kaevandamist

korrastama maa vastavalt kooskõlastatud tingimustele ja projektile. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise

uuringu tegemiseks on vajalik uuringuluba, mille eesmärk on maavaravaru piiritlemine ja kvaliteedi hindamine.

Kaevise võõrandamiseks või väikesaartel kaevandamiseks tuleb samuti taotleda luba. Maapõuekaitse

valdkonnas teostatakse järelevalve-, haldus- ja süüteomenetlusi.

Meede 4. Õhukvaliteedi parendamine

Programmi tegevus 4.1 Õhukvaliteedi parendamine

Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Poliitikad ja meetmed rakendatud ja siseriiklikult on tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu

õigusaktide nõuetele. Parem õhukvaliteet.

Õhu valdkonna õigusloome kujundamine, õigusaktide koostamine ja rakendamine. Õhukvaliteedi juhtimine ja

hindamine ning avalikkuse teavitamine vastavalt EL õigusaktidele ja rahvusvahelistele kokkulepetele. Teatavate

õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 rakendamine ja uuendamine.

Õhukvaliteedi valdkonnaga seonduvate strateegiliste dokumentide koostamisel osalemine ja rakendamine, EL ja

ÜRO otsustusprotsessis osalemine. Teadlikkuse tõstmiseks teabepäevade ja koolituste korraldamine. Fluoritud

kasvuhoonegaaside piiramise ja osoonikihi kaitse alase poliitika kujundamine ja rakendamine.

Välisõhu kvaliteedi tagamine (KeA)

Eesmärk: Tagada välisõhu kvaliteedi hea seisund ning vähendada õhusaastet, et kaitsta inimeste tervist ja

keskkonda.

Teenuse osutamise käigus sätestatakse välisõhukaitse nõudeid, andes keskkonnakaitselube, käitlemislube ,

registreeringuid, sisendeid planeeringutesse jm menetlustesse, kiidetakse heaks tegevuskavasid. Lisaks

teostatakse vastavate välisõhukaitseliste nõuete kontrolli nii ettevõtte saadetud dokumentide osas ( nt

seirearuanded, tegevuskavade aruanded) kui ka käitistes kohapeal, vajadusel rakendatakse sundi või

karistatakse. Menetletakse ka välisõhu kaebusi ja korraldatakse mõõtekampaaniaid.

Teenuse osutamiseks tegeletakse pidevalt pädevuse tõstmisega ja asjakohase teabe jagamisega asutusesiseselt

kui ka väljapoole ning protsesside parendamisega (mh antakse sisendeid õigusloomesse).

Välisõhu andmete haldamine ja aruannete avaldamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine ja andmete edastamine välisõhu valdkonnaga seotud otsuste

tegemiseks.

Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja

edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. OSIS, KYTUS jt

andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste,

teabepäringute ja koondülevaadete kaudu. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse

peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, välisõhu seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba

omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest.

Välisõhu valdkonna analüüside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine välisõhu valdkonnaga seotud otsuste

tegemiseks.

34

Välisõhku mõjutavate andmestike analüüsimine, tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning

ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku

keskkonnaseire programmi raames, välisõhu seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise

tegevuse aastaaruannetest.

35

Lisa 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2026 2027 2028 2029

Energeetika, maavarade ja välisõhu programm -65 124 840 -33 231 377 -29 176 709 -16 002 911

Programmi tegevus 1.1: Energiavarustuse tagamine - 5 350 417 -5 274 979 -3 014 847 -1 301 575

Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine -442 810 -424 076 -426 318 -427 107

Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine -336 650 -310 916 -313 058 -313 847

Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine -4 570 957 -4 539 986 -2 275 471 -560 621

Programmi tegevus 2.1: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -44 533 890 -16 519 773 -15 215 717 -6 183 459

Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine -44 197 240 -16 208 856 -14 902 658 -5 869 612

Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine -336 650 -310 916 -313 058 -313 847

Programmi tegevus 3.1: Maapõue uurimine, kasutamine ja geoloogia alane kompetents - 5 971 512 -4 337 239 -4 247 987 -4 230 502

Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine -607 054 -563 052 -592 347 -583 436

Geoloogiline kaardistamine, teabe kogumine, haldamine ja maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise uuringud -4 370 583 -2 803 487 -2 684 940 -2 676 365

Maapõue kasutamise ja kaitse korraldamine -993 876 -970 701 -970 701 -970 701

Programmi tegevus 4.1: Õhukvaliteedi parendamine - 9 269 021 -7 099 386 -6 698 158 -4 287 375

Õhukvaliteedi valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine -7 636 284 -5 745 674 -5 343 479 -2 932 065

Välisõhu andmete haldamine ja aruannete avaldamine -159 198 -158 051 -158 051 -158 051

Välisõhu valdkonna analüüside tegemine -73 220 -72 572 -72 572 -72 572

F-gaaside ja osoonikihti kahandavate ainete käitlemine ja järelevalve -267 438 -244 696 -245 663 -246 294

Välisõhu kvaliteedi tagamine -1 132 882 -878 393 -878 393 -878 393

K Ä S K K I R I

Tallinn 12.05.2026 nr 1-2/26/196

Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2026-2029 programmide kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna 2026–2029 programmid – "Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse

programm", "Energeetika, maavarade ja välisõhu programm" ja "Rohereformi ja kliimapoliitika programm".

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

ROHEREFORMI JA KLIIMAPOLIITIKA PROGRAMM

2026-2029

2

Sisukord 1. Programmi üldinfo ................................................................................................................ 3

2. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud ........................................................................................... 5

4. Rahastamiskava .................................................................................................................... 6

4. Hetkeolukorra analüüs............................................................................................................ 7

Rohereform ning keskkonnateadlikkus ja -haridus ...................................................................... 7

Kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemine ................................................... 13

Ilmainfo.................................................................................................................................. 16

5. Olulisemad tegevused/sekkumised........................................................................................ 17

Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine .................................................. 17

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine .............................................. 18

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine .................................................... 20

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ........................................................................ 21

Programmi tegevus 1.1 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine ....... 21

Programmi tegevus 1.2 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine ............. 26

Programmi tegevus 1.3 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine ........... 27

7. Programmi juhtimiskorraldus................................................................................................... 30

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ....................................................................................... 32

LISA 2. Teenuste rahastamiskava ............................................................................................. 35

3

1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Kliima, energeetika ja elurikkus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus.

Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Kliimapoliitika põhialused aastani 20501 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 20302 Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030 Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-20253 Eesti keskkonnastrateegia aastani 20304 Riigihangete läbiviimise strateegilised põhimõtted

Programmi nimi Rohereformi ja kliimapoliitika programm

Programmi eesmärk Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus.

Programmi periood 2026-2029

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR), Loodusmuuseum (ELM)

2. Sissejuhatus

Tulemusvaldkond kliima, energeetika ja elurikkus aitab tagada elurikkuse säilimise ja taastumise, varustuskindla energiasüsteemi toimimise, keskkonnateadliku ja vastutustundliku ühiskonna kujunemise ning kliimamuutuste mõjudega kohanenud ja vastupidava majanduse arengu.

Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kolme programmi rakendamisel:

• Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm;

• Rohereformi ja kliimapoliitika programm;

• Energeetika, maavarade ja välisõhu programm.

Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, teiste seotud

arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega.

1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Kliimaministeerium 2 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium 3 Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025 | Kliimaministeerium 4 Eesti Keskkonnastrateegia 2030

4

Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid.

Rohereformi ja kliimapoliitika programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve

seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks

Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM) ja selle valitsemisala asutustes. Programm on koostatud

vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna

asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi

eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027,

arengustrateegia Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse

programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude

arengudokumentidega.

Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035

sihtidesse5: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning

suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin

on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav

turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade

kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond

(Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel

arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid

ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus

ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis

vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on

kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud

ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik).

Lisaks panustab programm otseselt Eesti 2035 kliimaga seotud aluspõhimõttesse, et aastaks 2050 on

Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on

tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud

ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.

Samuti panustab programm Eesti 2035 mõõdikute „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor)“,

5 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

5

„Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“, “Taastuvenergia osakaal energia

summaarses lõpptarbimises” 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisse.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

• Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond;

• LIFE programm.

Võrreldes Kliimapoliitika ja rohereformi programmiga 2025-2028 struktuurseid muudatusi käesolevas

programmis tehtud ei ole.

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta Kliimaministeeriumi

kodulehelt6.

3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Eesmärk: Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnasõbralik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus.

Kliimamuutustega kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevenenud.

Ilmainfo ja keskkonnahoidliku arenguga seotud andmete kättesaadavus on tagatud. Elanikkonna

keskkonnateadlikkus on paranenud ja keskkonnahoidliku arengu eesmärgid on terviklikult ellu viidud.

Programm koosneb ühest meetmest ja kolmest programmi tegevusest.

6 Avaleht | Kliimaministeerium

6

Joonis 2. Programmi struktuur.

Tabel 1. Programmi mõõdikud ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028

2029

Keskkonnahoidlike hangete osakaal riigihangetest (arvust % / rahalisest

mahust %) Allikas: RTK

9,50%/ 13,00%/

19,50%

14,00%/

20,00%

15,00%/

20,50%

16,00%/

30%

Keskkonnateadlikkuse indeks (%) Allikas: Kliimaministeerium

41,1% (2024)

45% 47,5% 50,5% 53,00%

Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, mln tonni CO2

ekvivalenti Allikas: Riiklik KHG inventuur Sihttasemed on arvestatud

lineaarselt tegelikust tasemest (2023) 2035. a eesmärgi (8 mln tonni) saavutamiseks aastaste sihtidena.

13,0 (2023)

11,7 11,3

10,9

10,5

4. Rahastamiskava

Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028 2029

Rohereformi ja kliimapoliitika programm - 35 175 458 -30 853 668 -28 698 259 -27 133 101 -24 624 733

Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega

kohanemine -14 896 622 -11 466 242 -16 166 923 -16 809 526 -14 596 539 Programmi tegevus 1.2: Ilma- ja

kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -3 684 767 -2 861 969 -2 831 468 -2 831 468 -2 831 468

Programmi tegevus 1.3: Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine -16 594 069 -16 525 457 -9 699 869 -7 492 108 -7 196 727

7

Tabel 3.[1] Programmi rahastamiskava täiendav informatsioon 2025. a kohta (muudatuste selgitused

koos eelarvega)

Rohereformi ja

kl iimapoliitika

programm

Ülekantavate

summa

( piirmääraga

vahetus)

2025. a

ri igieelarve I

p.a .

seadusemuu

datused

2025. a

ri igieelarve II

p.a .

seadusemuu

datused

VV

reservide

eraldised

Lõplik 2025. a

programmi

tegevuse

eelarve*

Selgitused

Kliimamuutuste

leevendamine ja

kliimamuutusteg

a kohanemine

-250 430 37 319 -6 613 -14 896 622

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Ilma- ja

kliimaandmete, -

prognooside ja -

hoiatuste

tagamine

-236 916 -21 621 -445 002 -3 684 767

Ülekantavad vahendid on

avaldatud KLIM kodulehel Seaduse muudatuse info on

Riigi Teatajas

II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

Rohereformi,

keskkonnateadli

kkuse ja –

hariduse

edendamine

-1 334 031 1 228 314 114 833 -16 594 069 II PA Seaduse muudatuse info

on Riigi Teatajas

4. Hetkeolukorra analüüs

Keskkonnahoidlik areng ning keskkonnateadlikkus ja -haridus Keskkonnahoidlik areng on ühiskonna ja majanduse ümberkujundamine selliselt, et inimestel oleks

kvaliteetne ja puhas elukeskkond, väheneks inimtegevuse negatiivne mõju keskkonnale ning

samaaegselt ettevõtete keskkonnahoidlikkusega kasvaks ka pikaajaline konkurentsivõime.

Muutuste elluviimiseks on vaja erinevate osapoolte panust ja üleüldise kliima- ja

keskkonnateadlikkuse suurendamist.

2023. aastal valitsuse kinnitatud Rohereformi tegevusplaan 2023-2025 sõnastas valdkonnaülesed ja

valdkondlikud eesmärgid ning koondas tegevused, mis on vajalikud pikaajaliste keskkonna- ja

kliimaeesmärkide saavutamiseks. Määratleti 10 valdkonda, mille kaudu kirjeldati, millistes ühiskonna

ja majanduse osades on muutused vajalikud ning milliste poliitikate ja meetmetega neid muutusi

suunatakse.

Tänaseks on suur osa kümne valdkonna plaanitud tegevustest töös, sisalduvad valdkondlikes

arengukavades ja ministeeriumite tööprogrammides.

Lähtuvalt kujunenud sotsiaalmajanduslikust ja geopoliitilisest kontekstist kinnitas valitsuskomisjon

veebruaris 2026 „Majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuunad 2030“, mis esitab neli

horisontaalset koostöösuunda:

8

• julgeoleku ja keskkonnahoidliku arengu koostoime

• puhta tööstuse edendamine

• keskkonnahoidliku arengu õiglane korraldus

• kliimamuutustega kohanemine

Keskkonnahoidliku arengu katuseesmärgid läbivad ka uut koostöösuundade kava:

• negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine;

• kaasaegse ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamine;

• konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku ettevõtluse arendamine.

Keskkonnahoidliku arengu paremaks jälgimiseks on kokku lepitud ja koondatud mõõdikud

keskkonnaportaali, jätkub andmete uuenemise kiirendamine ja KOV tasandi mõõdikute loomine.

Keskkonnahoidliku arengu elluviimise ja koordineerimise hõlbustamiseks on loodud raamistik, mis

hõlmab koordinatsiooni ministeeriumite asekantslerite tasandil ja ministrite juhtkomisjoni. Komisjoni

juhib energeetika- ja keskkonnaminister. Komisjoni kuuluvad taristuminister, rahandusminister,

majandus- ja tööstusminister, haridus- ja teadusminister, regionaal- ja põllumajandusminister ja

välisminister. Kohalike omavalitsuste kaasamiseks on loodud kohalike omavalitsuste võrgustik ning

korraldatakse regulaarselt ümarlaudu, mille eest on vastutav Kliimaministeerium.

Keskkonnahoidliku arengu eesmärkide elluviimise toetamiseks kohalikul tasandil esitati Eesti säästva

arengu komisjoni ja Riigikantselei poolt 2021. aastal tellitud uuringus soovitustena 276 tegevust või

tegevuspõhimõtet, mis toetavad vastavate tegevuste elluviimist kohalikult tasandil. Kuigi

ettepanekutest ollakse teadlikud, puudub omavalitsustel täna võimekus kas iseseisvalt või koostöös

neid soovitusi rakendada. Paljud neist soovitustest vajavad riigi poolset eestvedamist, toetamist või

täiendavat juhendamist. Omavalitsuste, va suuremate linnade, võimekus kliima- ja keskkonnahoidliku

arengu valdkonnas muudatusi teha on piiratud nii kompetentsi, tööjõu kui rahaliste vahendite

nappuse tõttu. Valdkonnaga seotud teemasid keskselt ei koordineerita, vaid pigem on nendega seotud

tööülesanded omavalitsuse keskkonnaspetsialisti kanda. Muutuste ellukutsumiseks on vaja vaadata

kliima- ja keskkonnahoidlikku arengut toetavaid teemasid keskselt, näiteks omavalitsuse arengukava

koostamise või ajakohastamise käigus. Samuti on vajalik tagada vastavate riigi tasandi eesmärkide

saavutamise mõõtmise ning eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste rakendamise sidumine

omavalitsuse arengukava rakendamisega.

Praegu on omavalitsuste keskseks strateegiliseks dokumendiks kliima- ja keskkonnahoidliku arengu

teemade rakendamisel kohalik energia- ja kliimakava, mille koostamine ja rakendamine toimub hetkel

vabatahtlikkuse alusel. Energia- ja kliimakava on olemas 61 omavalitsusel ja puudu 18 omavalitsusel.

Seni koostatud energia- ja kliimakavad on ebaühtlase sisuga ning praktikas vähe kasutatavad, neis

sisalduvate andmete kvaliteedi erinevuse ja tegevuste iseloomu tõttu. Kohalikul tasandil on aga

oluline roll, ilma milleta on keeruline ka riigi tasandi eesmärke saavutada.

Muutuste elluviimiseks on vaja hästi toimivat infovahetust omavalitsustega, kaasata nad

otsustusprotsessidesse, koolitada ja arendada kliima- ja keskkonnahoidliku arenguga seotud

kompetentse kohalikul tasandil ning toetada omavalitsuste koostööd ja algatusi vajalike

investeeringute, teadus- ja arendusprojektide ja muude initsiatiivide rakendamisel. Selleks jätkatakse

omavalitsuste võrgustikuga, mis on peamine infoedastuse keskkond tegevuste ja plaanide

arutamiseks kohalike omavalitsustega kui ka omavalitsustelt vajaliku tagasiside saamiseks riigi

kavandatavate tegevuste kohta. Kohalike energia- ja kliimakavade koostamise ja rakendamise

tagamiseks on plaanis moodustada maakondlike arenduskeskuste ja suuremate omavalitsuste

9

esindajatest energia- ja kliimakavade koostamise ja rakendamise juhtrühm. Kohalike elanike ja

kogukondade kaasamiseks ja muudatuste ellukutsumiseks kohalikul tasandil on vaja laiendada ja

tõhustada kohalike elanike kaasamisega seotud tegevusi, et välja selgitada kohalikke vajadusi ja

prioriteete ning suurendada inimeste kaasatust muudatuste elluviimisel, sh taastuvenergiale

üleminekul.

Riigi ja kohalike omavalitsuste ning ametiasutuste omavahelise koostöö sujumiseks taastuvenergiale

üleminekul on vaja hoida valdkonnaga seotud kommunikatsiooni kõrget taset, koordineerida tegevusi

otse kohalike omavalitsuste juhtidega ning toetada kogukondi otsuste tegemiseks asjakohaste

uuringute, analüüside ja teadmistega.

Arendamist vajab kliimaeesmärkide ja keskkonnahoidliku arenguga seotud andmete kättesaadavus,

sh kohalike omavalitsuste tasandil, mis aitaks kaasa andmepõhistele otsustele. Kokku on vaja leppida

mõõdikud tegevuste elluviimise seireks ning teha vastavad andmed tervikuna avalikult

kättesaadavaks.

Paralleelselt uuendatakse rohereformi tegevuskava, et käia kaasas regulatiivsete arengutega Euroopa

Liidu õigusloomes ning Eestis.

Kliimaeesmärkide saavutamisele ja roheüleminekule aitab kaasa elanikkonna keskkonna- ja

kliimateadlikkuse suurendamine. Kuigi 2024. aasta Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu põhjal

peavad end keskkonnateadlikeks 83% vastanutest, ei toeta seda väidet inimeste tegelik käitumine.

Erinevaid, sh teadmisi, oskusi, hoiakuid ja käitumist kirjeldavaid keskkonnateadlikkuse aspekte

arvestava keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli 100 võimalikust vaid 41,1. Igapäevaelu otsuseid ei

osata põhjendada loodusteaduslikest seisukohtadest lähtuvalt. Ei tehta vahet rohepesu ja tegelike

probleemide vahel.

Seda kinnitavad ka 2023. aastal läbi viidud Eesti õpilaste keskkonnateadlikkuse uuringu tulemused:

õpilaste keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus oli 39,7. Õppeasutused ei pööra sageli tähelepanu

ressursisäästule ega keskkonnateadalikku käitumist kujundavale keskkonnale: jäätmete liigiti

kogumise võimalused, säästvast põllumajandusest pärit tervislik koolitoit, säästev liikuvuskorraldus,

rattaparklad ja -teed koolideni jms. Keskkonnahariduslike tegevuste sh keskkonnahariduskeskuste

rahastamine on suures osas projektipõhine, mis ei taga valdkonna stabiilset arengut. Kuna valdkonnas

tegutsejate taustad on väga erinevad, pole tagatud kõigi tegevuste kvaliteet. Keskkonnateadlikkuse

valdkonna tegevusi suunab „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025“.

Tegevuskava elluviimist hindab üleriigiline keskkonnahariduse juhtrühm.

Keskkonnateadlikkuse suurendamisega tegelevad väga erinevad organisatsioonid ja institutsioonid.

Koostöö tõhustamiseks ning ressursside parema kasutamise nimel loodu 2026. aasta alguses

üleriigiline keskkonnahariduse arendusüksus, mis koordineerib ja korraldab valdkondlikke tegevusi nii

riiklikul kui ka regionaalsel tasandil. Formaalharidust toetab Eestis üleriigiline mitteformaalne

keskkonnahariduse võrgustik, kuhu kuulub üle 150 erineva keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad

riiklike õppekavadega lõimitud keskkonnaharidusprogramme, milles osalemist rahastab

Keskkonnainvesteeringute Keskus. Igal aastal osaleb keskkonnahariduskeskuste õppeprogrammides

üle 100 000 õpilase. 2019. aastal algatati kolmetasandiline keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi

projekt, mille esimeses etapis töötati välja õppeprogrammide kvaliteedikriteeriumid. 2026. a

jaanuariks on kvaliteedimärgise saanud 931 programmi 76 keskuselt. Kvaliteedimärgis kinnitab

programmide sisulist ja metoodilist taset. Kvaliteedisüsteemi 2. ja 3. etapis on käivitatud juhendajate

10

enesearengu ja keskuste kvaliteedi hindamise programm. Seni ei ole rahastamismudel soosinud

piisavalt kvaliteetse keskkonnahariduse jätkusuutlikkust.

Eesti ja Euroopa Komisjon on võtnud suuna liikuda kestlikuma majanduse suunas ning see tähendab

omakorda nii õigusliku raamistiku täiendamist, kui olemasolevate keskkonnajuhtimise vahendite

kasutuselevõtu suurendamist. Rohetehnoloogiate arendamist ja katsetamist saab riik kiirendada

õiguskeskkonna korrastamisega (nt lihtsustatud loamenetlus katsete läbi viimiseks) ja toetuste abil

majandusliku riski jagamisega. Valdkonniti on väljakutsed erinevad – muutuvad keskkonnanõuded,

heite vähendamise eesmärgid, kliimamuutustega kohanemine jmt. Kliimaministeeriumi

eestvedamisel koostatakse teekaardid valdkondades, kus on kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks

vajalik kasutusele võtta uus tehnoloogia. Oluline on ergutada ka nende tehnoloogiate kasutuselevõttu

ja investeeringuid. Lisaks teatavale tehnoloogiariskile on ka turud väljakujunemise järgus ega ole

enamasti valmis maksma oluliselt kõrgemat hinda väiksema keskkonnamõjuga toote eest. Ettevõtete

keskkonnategevust reguleerivad erinevad õigusaktid, nt kestlike investeeringute hõlbustamise määrus

nr 2020/852 (kestliku rahastamise taksonoomia), mille eesmärk on suunata ettevõtteid

tehnoloogilistele uuendustele, millel on keskkonnale väiksem negatiivne mõju. Samuti suunavad

õigusaktid ettevõtteid ressursse teadlikumalt kasutama, selleks et ressursikasutust vähendada ning

ringmajanduse osakaalu tõsta, mis on oluline keskkonnakoormuse vähendamisel kui ka ettevõtete

kulude vähendamisel.

Euroopa Liidu vabatahtlikud skeemid EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) ja ELi ökomärgis

Euroopa Liidus on tunnustatud kui mitmete roheleppest tulenevate direktiivide ja määruste

alustaladena. Ühtlasi aitab skeemide rakendamine saavutada ka strateegilisi eesmärke, kuna

skeemides osalevatel ettevõtetel on juba olemas kestlikumad majandusmudelid ja tootmisprotsessid.

Seega on vaja luua riigis soodsad tingimused, et soodustada just olemasolevate ja usaldusväärsete

skeemide rakendamist, et aidata nii ettevõtteid kuid ka tarbijat keskkonnahoidlikumale majandusele

üleminekul. 2025. aasta aprilli seisuga on Eestis 23 EMAS registreeritud ettevõtet, kellel on kokku

registreeritud 91 tegevuskohta ning 8 EL ökomärgise litsentsi omavat ettevõtet. Eesti on väljastanud

ELi ökomärgise kasutusõiguse 1856 tootele.

Ettevõtete keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate ja praktikate kasutuselevõtuks ning tarbijate

toetamiseks, et nad oskaksid teha teadlikumaid valikuid, on vaja suurendada nii tarbijate k ui

ettevõtete teadlikkust ning pakkuda praktilisi lahendusi ettevõtete pädevuse ja võimekuse

suurendamiseks. Sh on vajalik luua pädevus EL ökomärgise kriteeriumite põhisteks nõustamisteks ja

tarbijakaitseliseks keskkonnaväidete järelevalveks. Keskkonnaandmete ristkasutuse soosimiseks on

vaja parendada ülevaate saamist ettevõtetelt kogutavate andmete osas, sh arendada digitaalseid

lahendusi olemasolevatele keskkonnajuhtimisvahenditele (EMAS taotlus ja aruanne ning EL

ökomärgise taotlus). EMAS aruandes olevaid andmed oleks sellisel juhul masinloetavad ja viiteid saaks

kasutada kestlikkusaruandluses, mis vähendaks ettevõtete dubleerivate andmete esitamist ning

halduskoormust. Laiemalt ettevõtete toetamiseks on vajalik riiklik tugisüsteem kestlikkusteemade

käsitlemisel.

Keskkonnahoidlik riigihange on mõjuv tööriist, mille abil saavutada ringmajanduse, kliimamuutuste,

ressursikasutuse ning kestliku tarbimise ja tootmisega seotud keskkonnapoliitilised eesmärgid,

arvestades eelkõige, kui olulised on avaliku sektori kulutused kaupadele ja teenustele. Riigihanked

annavad hinnanguliselt 15% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mistõttu on nende

keskkonnamõju vähendamine EL-i liikmesriikide jaoks oluline eesmärk Pariisi kokkuleppes ja Euroopa

rohelises kokkuleppes (Green Deal) seatud sihtide saavutamiseks.

11

Valitsussektori kulutused ehitustöödele, asjadele ja teenustele moodustavad umbes 14+% ELi

sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja Eesti SKP-st 12-15%. Tulenevalt asjaolust, et avaliku sektori

hanked moodustavad kogu riigi eelarvest ligikaudu 1/3, peavad asutused esmajärjekorras lähtuma

väärtuspõhisest hankimisest, et tooted, teenused, ehitustööd oleksid kvaliteetsed ja olelusringi

hindamist ning olelusringi maksumust arvestavad.

Saavutamaks suuremat positiivset mõju avaliku sektori ressursikasutusele töötati välja kohustuslikud

keskkonnahoidlike riigihangete kategooriate kriteeriumid ja jooksvalt töötatakse kategooriaid juurde.

2022. a 1. jaanuarist muutus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hankijale kohustuslikuks alates

lihthanke piirmäärast riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas:

mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber. Nelja

valdkonda reguleerib keskkonnaministri määrus nr 35 "Hankelepingu esemeks olevate toodete ja

teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad

tingimused". 24.02.2023 jõustus keskkonnaministri määrus nr 6 "Hankelepingu esemeks oleva

maanteesõiduki kohta riigihanke alusdokumentides kehtestatavad keskkonnahoidlikud kriteeriumid

ja tingimused", mis sätestab tingimused, kuidas hankida keskkonnahoidlikult kergsõidukeid, veokeid

ja busse.

Tabel 4. Keskkonnahoidlike riigihangete (KHRH) statistika väljavõte riigihangete registrist (01.04.2025)

Hange

avaldati

Riigihangete arv

(tk)

KHRH (tk) KHRH osakaal

hangete arvust

(%)

RH maksumus

(mld euro)

KHRH osakaal

kogu hangete

maksumuse

mahust (%)

2015 10652 614 5,8% 2,5 13,1%

2016 10343 605 5,8% 2,3 15,7%

2017 10374 502 4,8% 2,5 6,8%

2018 7942 234 2,9% 3,0 8,0%

2019 8031 82 1,0% 2,9 2,5%

2020 8329 373 4,5% 4,9 15,6%

2021 8456 466 5,5% 3,5 13,3%

2022 8789 610 6,9% 4,5 16,24%

2023 8981 851 9,5% 6,5 13,61%

2024 8788 1081 12,3% 6 23%

2024. aastal viidi läbi 8788 riigihanget kogumaksumusega 6 miljardit, neist 1080 olid

keskkonnahoidlikud riigihanked, moodustades 12,4% riigihangete arvust. KHRH maksumusega 1,13

miljardit (ilma käibemaksuta) moodustas hangete rahalisest mahust 23%. Keskkonnahoidlike

riigihangete trend on olnud viimasetel aastatel kasvav, mis tuleneb kohustuslike kategooriate

12

kehtestamisest, hankijate teadlikkuse suurenemisest läbi koolituste ning juhendmaterjalide. Samas,

näeme endiselt probleemkohana hankimist madalaima hinna alusel ( 82% hangetest).

16. novembril 2023. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigihangete strateegia, mis sätestab lühiajalised

ning pikaajalised eesmärgid hankemaastikul. Riigihangete strateegiliste põhimõtete edendamiseks

koostasid vastutavad ministeeriumid, sh kliimaministeerium tegevuskava. Tegevuskavas on

planeeritud õigusaktide muudatusi peamiselt keskkonnahoidlike nõuete kehtestamiseks või

muutmiseks aga ka muid tegevusi, mis aitavad kaasa keskkonnahoidlike riigihangete osakaalu kasvule.

Kasvuhoonegaaside (KHG)- ja keskkonnajalajälje mõõtmine organisatsioonis on oluline samm

jätkusuutlikkuse tagamisel ning keskkonnasõbraliku tegevuse edendamisel. Mõõtmine ja hindamine

aitab organisatsioonidel ning üksikisikutel mõista oma tegevuse tegelikku mõju keskkonnale ning

tuvastada olulisemad suunad negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Keskkonnajalajälg oma

olemuselt on kõiki keskkonna- ja kliimamõju aspekte arvestav organisatsiooni jalajälg, mis kujutab

organisatsiooni tegevusega kaasnevat mõju keskkonnale. See tähendab KHG jalajälge ja kõiki teisi

keskkonnamõju aspekte. Keskkonnajalajälje puhul hinnatakse organisatsiooni mõju energiakasutuses,

transpordis, lähetustes, materjalitõhususes, jäätmetekkes, elurikkuses.

Ministeeriumite ja Riigikantselei keskkonnajalajälje ja kasvuhoonegaaside heide hinnati 2023. aasta

kohta. Kliimaministeerium koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga on saanud valmis ühtse

tegevuskavaga, et vähendada avaliku sektori asutuste mõju keskkonnale. Tegevuskava väljatöötamist

toetas jalajälje hindamise tulemuste analüüs. Kui keskkonnajalajälje hindamine ja kasvuhoonegaaside

vähendamine muutub tavapäraseks praktikaks, toob see esmase mõjuna kaasa kulude kokkuhoiu ning

suureneb ka inimeste valmisolek teha igapäevaelus keskkonnasõbralikumaid valikuid. 2025. aastal

suurenes keskkonnajalajälje ja kasvuhoonegaaside hindajate valim – lisandusid Kliimaministeeriumi

allasutused, Riigi Kinnisvara AS ning IT-majad, kes pakuvad ministeeriumidele tugiteenuseid.

Väljakutsed:

• Puhta elukeskkonna hoidmiseks ja keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõimelise

majandusele üleminekuks on vaja jätkuvat koostööd paljude valdkondade ja osapoolte vahel

riigi, kohalike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja kogukondade tasandil.

• Andmepõhiste otsuste toetamiseks ja seireks on vajalik kättesaadavaks teha andmed ja

mõõdikud nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil. Praegu on keskkonna ja kliimapoliitika

seireandmed laiali erinevates asutustes ja formaadis, mis ei võimalda terviklikku ülevaadet

keskkonnahoidliku arengu kohta saada. Osad andmed uuenevad aeglaselt, ei ole kergesti

kättesaadavad ega kasutatavad poliitikakujunduses või avalikkusele arusaadaval kujul. See

takistab tõenduspõhiste otsuste tegemist, seire tõhusust ja usalduse kujunemist tulemuste

vastu.

• Kuigi keskkond ja kestlik areng on eri õppekavades läbivad teemad, napib õpetajatel oskusi

nende teemade lõimimiseks. Samuti vajavad keskkonnahariduskeskuste juhendajate ja

noorsootöötajate pädevused arendamist. Kvaliteetse keskkonnahariduse tagamiseks formaal-

ja mitteformaalhariduses ning noorsootöös on vajalik korraldada koolitusi ja arendustegevusi

keskkonnahariduse lõimimiseks erinevatesse õppeainetesse, huvitegevusse ja noorsootöösse

ning toetada koolide, keskkonnahariduskeskuste ja noortekeskuste keskkonnasõbralikku

toimimist. Lisaks vajab endiselt tähelepanu keskkonnahariduskeskuste juhendajate oskuste ja

pädevuste arendamine ja keskuste kvaliteedisüsteemi rakendamine.

• Roheülemineku toetamiseks kohalikul tasandil on vaja jätkata kohalike omavalitsuste

võrgustikuga ning kohalikul tasandil vajalike teadmiste ja oskuste edendamisega. Kohalike

13

elanike ja kogukondade igakülgseks kaasamiseks on vaja tagada parem vajaliku informatsiooni

kättesaadavus ning kaasatus.

• Hetkel on kohalike energia- ja kliimakavade sisulise rakendamise tase madal. Kavad on vaja

muuta eesmärgipäraseks, mis võimaldaks kavandada kohapeal investeeringuid kliimapoliitika

ja keskkonnahoidlikku arengut toetavate tegevuste tegelikuks elluviimiseks nii, et sellest oleks

kohalikele elanikele ja kogukondadele selge kasu ning et kavandatud muudatused oleks

laialdaselt aktsepteeritavad.

• Kuigi Eestis on olemas tehnoloogiline võimekus ja kasvav arv rohetehnoloogia pakkujaid, jääb

nende laialdane kasutuselevõtt sageli tagasihoidlikuks. Konkurentsivõimelise ja

keskkonnasõbraliku majanduse edendamiseks on vaja soodustada suuremas mahus

rohetehnoloogiate kasutuselevõttu.

• Erasektor ei kasutata veel piisaval määral ettevõtete roheüleminekut toetavaid

keskkonnajuhtimissüsteeme ning ökomärgiseid, kuigi need võimaldavad ettevõtetel

süsteemselt vähendada oma keskkonnamõju, suurendada usaldusväärust ja parandada

konkurentsivõimet. Riigi poolt pakutavad EMASi ja EL ökomärgise teenused vajavad

ajakohastamist ja tõhustamist, sh selgemaid juhiseid ja paremat tuge ettevõtetele ning

andmepõhise aruandluse põhimõtetega vastavusse viimist. Arenguruumi on ka

kestlikkusaruandluse rakendamisel ja sellega seotud andmete kättesaadavuse parandamisel.

• Hangete puhul ei kasutata veel piisaval määral keskkonnahoidlike hangete võimalusi, mis

toetavad keskkonnasõbralike lahenduste kasutamist ja levikut turul. Tuge vajavad hangete

korraldajad nii riigi kui kohalike omavalitsuste tasandil. Valitseb eksiarvamus, et

keskkonnahoidlik hange on alati kallim, kuigi olelusringikulu või tarneahela stabiilsus võib

pikas perspektiivis pakkuda kokkuhoidu. Paljud kohalikud omavalitsused ei pruugi omada

piisavat teadmistepagasit, et hinnata keskkonnamõju, kirjutada tehnilisi kirjeldusi või hinnata

pakkumusi keskkonnakriteeriumide alusel. Ringmajandust ja taastuvmaterjale hõlmavate

nõuete rakendamine on keeruline ilma usaldusväärsete kriteeriumide ja

tõendusmaterjalideta.

Kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemine Kliimamuutused on kujunemas inimkonna üheks suuremaks ohuks ja väljakutseks. Mida enam kliima

soojeneb, seda laiaulatuslikumad on ootamatud mõjud Eesti loodusele, inimestele ja majandusele.

Selleks, et jõuaksime kliimakindla majanduseni, on vajalik oma senine tegevus ümber mõtestada, nt

kuidas korraldame transporti, arendame põllumajandust, metsandust, energiasektorit või

jäätmemajandust, suuname investeeringuid ja arendame oskusi. Samas peab üleminek

kliimaneutraalsusele olema sujuv, õiglane ja kaasav. Toetusmeetmed ja õiglase ülemineku

mehhanismid on äärmiselt olulised, et aidata enim mõjutatud sektoreid ja kogukondi.

Eesti kliimapoliitikat mõjutavad kokkulepped nii globaalselt ÜRO tasandil kui Euroopa Liidus.

Globaalne kliimaeesmärk on seatud Pariisi kokkuleppega, mille põhieesmärgid on kliimamuutuste

leevendamine ja heitkoguste vähendamine, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt

alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lisaks leevendamise eesmärgile sätestab Pariisi

kokkuleppe artikkel 7 üleilmse kliimamuutustega kohanemise eesmärgi (global goal of adaptation),

mille kohaselt tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks ning suurendada

arengumaadele antavat toetust kliimamuutustega kohanemiseks.

14

Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 KHG-de heitkogust vähemalt 55% võrreldes

1990. aasta tasemega. Euroopa Liidu eesmärk on seatud kooskõlas Pariisi leppega. See otsus on

sätestatud Euroopa kliimamääruses, mis jõustus 2021. aasta juunis. 14. juulil 2021 avaldas Euroopa

komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Fit for 55“ või „Eesmärk 55“ pakett),

millega viidi Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikaraamistik kooskõlla eesmärgiga vähendada 2030.

aastaks Euroopa Liidu üleselt heitkoguseid 55%. 2025. aasta detsembris jõudsid Euroopa Parlament ja

nõukogu poliitilisele kokkuleppele 2040. aasta ELi kliimaeesmärgis vähendada KHG netoheidet 90%

võrreldes 1990. aasta tasemega ning 2026. aastal algavad arutelud ja läbirääkimised 2040. aasta

eesmärgi elluviimiseks vajaliku järgmise kliima- ja energiapoliitika raamistiku üle.

Riiklik KHG vähendamise kohustus on seatud jõupingutuste jagamise määruse (JJM) ja

maakasutuse, maakasutuse muutuse ning metsanduse (LULUCF) määruse sektorites. Jõupingutuste

jagamise määrus katab transporti, jäätmeid, põllumajandust, tööstuslikke protsesse, väikesemahulist

energiatootmist ja hooneid. Eestil tuleb kokkuleppe järgi jõupingutuste jagamise sektorites aastaks

2030 KHG heidet vähendada 24% võrra võrreldes 2005. aastaga. Eesmärgi saavutamata jätmisel peab

riik puudujäägi katmiseks ostma ühikuid mõnelt teiselt EL-i liikmesriigilt, võimalik on mõnevõrra

kasutada ka LULUCF sektoris tekkivat sidumise võimalikku ülejääki. Lisaks kehtib maakasutuse,

maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele kokkuleppe järgi põhimõte, et riik peab

aastatel 2021-2025 tagama nn no-debit reegli täitmise, ehk sektori heitkogused peavad olema

kompenseeritud samaväärse sidumisega võrreldes igale maakategooriale (v.a märgalad) määratud

võrdlusperioodi või baastasemega. Perioodi lõplik aruanne esitatakse Komisjonile 2027. aastal. Hetkel

toimuvad Euroopa Liidu metsarikastel riikidel, sh Eestil eksperttasandi kohtumised Euroopa

Komisjoniga, selleks et LULUCF arvestuses kajastuksid täpsemalt kliimamuutustest ja sõja tagajärjel

ilmnenud mõjud. Aastateks 2026-2029 seatakse aga liikmesriikidele kasvuhoonegaaside sidumise

eelarve ning aastaks 2030 LULUCF sektori suhteline sidumise eesmärk, mille järgi Eesti peab

baastasemega (aastate 2016-2018 keskmine) võrreldes suurendama KHG sidumist või vähendama

heitkogust 434 kt CO2 ekv võrra. Mõlema määruse kohustuste täitmiseks tuleb rakendada täiendavaid

meetmeid, mida planeeritakse kliimakindla majanduse teekaartidega.

Eesti on juba integreerinud riikliku 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi oma pikaajalisse

arengustrateegiasse Eesti 2035, mis võeti Riigikogus vastu 12.05.2021. Strateegia Eesti 2035 seab

eesmärgi, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega

kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime

kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära

kasutada.

Veebruaris 2023. aastal kiitis Riigikogu heaks uuendatud „Kliimapoliitika põhialused“, millega seati

Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimapoliitika põhialused on

visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad viiakse edaspidi ellu valdkondlike

arengukavade uuendamisel. Selgesõnaline poliitikasuundade sõnastamine ja jõustamine motiveerib

samas suunas tegutsema ka erasektorit ja ühiskonda laiemalt. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle

vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja

energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.

15

Eesti viimase 2026. a märtsis Euroopa Komisjonile esitatud inventuuriaruande kohaselt oli 2024. aastal

Eesti KHG heitkogus 12 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Võrreldes aastaga 2023 on heide vähenenud

9% ja 66,5% võrreldes 1990. aastaga. Peamine vähenemine toimus energeetikasektoris, kus heitkogus

kahanes aastaga 16%. Transpordisektoris on heide aasta võrdluses 1% võrra tõusnud, moodustades

riigi koguheitest 21%. Peamine osa transpordisektori heitkogusest tuleb maanteetranspordist,

moodustades ligi 95% sektori heitkogustest. Maanteetranspordi kõige olulisem osa on sõiduautod,

mille heitkogus jäi sarnasele tasemele. Raskeveokite läbisõit aga suurenes 22%. Samuti suurenes 2024.

aastal vedelate biokütuste kasutamine 23%.

Kasvuhoonegaaside heitest 16% moodustab LULUCF ehk metsanduse ja maakasutuse sektor. Sektori

netoheide vähenes aastaga 0,6 miljoni tonni CO2 ekv ehk 23,5% võrra, seda peamiselt raiemahu

vähenemise tõttu. LULUCFi sektori heidet hinnatakse süsinikuvaru muutumise alusel. Aastal 2024

suurenes süsinikuvaru metsamaa, puittoodete ja väiksemal määral ka rohumaade kategoorias.

Suurima neto­heitega olid märgalad, eelkõige aiandusturba kaevandamise ja kasutamise tõttu, ning

põllumaad.

Kasvuhoonegaaside heitest 15% moodustas põllumajandus, mille heide kasvas aasta võrdluses 2%,

mis on absoluutarvudes väga väike vahe. Suurimad heite allikad on kariloomade seedeprotsessid,

sõnnikukäitlus ja karjatamine. Heide kasvas orgaaniliste väetiste, taimejäänuste ja pisut ka

statsionaarsete seadmete kasutamise tõttu.

13% kasvuhoonegaaside heitest moodustas põlevkiviõli tööstus. Muu töötleva tööstuse heide jäi alla

5% koguheitest. Põlevkiviõli tootmisest tulenev heide vähenes aasta võrdluses 7,5%. Heitkoguste

langus oli peamiselt seotud Enefit-140 põlevkiviõlitehase tööga, kus kasutati madalama kalorsusega

põlevkivi ning tootmisseadmete töökindlus ja hooldustööd mõjutasid tootmismahte.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostöös Keskkonnaagentuuriga täiustab igal aastal

kasvuhoonegaaside inventuuri metoodikaid, et tagada täpsemad ja riigispetsiifilisemad andmed. Kõik

metoodikamuudatused rakendatakse tagasiulatuvalt kogu aegrida ümber arvutades, et tagada

aastate vaheline andmete võrreldavus ja usaldusväärsus.

Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste

mõjuga kohanemisele, kuivõrd kliimamuutustest tingitud riskid, sh äärmuslike kliimasündmuste

sagenemine, avaldavad mõju pea kõikidele eluvaldkondadele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjude ja

kohanemisvajadustega arvestamine strateegiliste arengusuundade, planeerimis- ja rahastusotsustes

aitab pikaajalises plaanis ennetada võimalikke riske inimeludele, looduskeskkonnale ja majandusele.

Kohanemise eesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel kui ka

inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Seetõttu on oluline tagada hea koostöö ja

infovahetus kõikidel juhtimistasanditel ning kõigi asjakohaste valdkondade eesmärkide ja

indikaatorite sidusus kliimaeesmärkidega.

2023. a septembris algas Eestis kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsess. Seaduses seatavad KHG heitkoguste eesmärgid annavad suuna ning põhimõtted selguse, kuidas jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Kliimakindla majanduse seaduse prognooside kohaselt avaldavad KHG üldisele heitkogusele suurimat mõju elektritootmine, põlevkiviõli tootmine, turbatööstus, metsaraie ja raadamine, maanteetransport ning põllumajandus. Kliimakindla majanduse seadusega kavandatavad olulisemad suunad on:

16

1. vähese heitega energiatootmine ja tõhus energiakasutus; 2. keskkonnasõbralik transport ja parem liikuvus; 3. energiatõhusad hooned ja kvaliteetne ruumiloome; 4. keskkonnasõbralik toidutootmine; 5. elurikkust toetav ja süsinikku siduv maakasutus; 6. vähese heitega ja suuremat lisandväärtust pakkuva tööstuse eelistamine; 7. selgem rollijaotus kliimamuutustega kohanemise eesmärkide rakendamisel.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu juurde koostatakse valdkondlikud teekaardid, milles tuuakse välja võimalik viis seatud eesmärkide täitmiseks ning majanduse konkurentsivõime toetamiseks.

Väljakutsed:

• LULUCF-sektori eesmärkide saavutamine teisel perioodil (2026–2030) eeldab

lisameetmete rakendamist. Lisameetmed töötatakse välja kliimakindla majanduse

teekaartide raames.

• Jõupingutuste jagamise määruse 2030. aasta eesmärgi täitmine eeldab täiendavaid

meetmeid, eelkõige transpordisektoris, kus heitkogused on püsinud kõrgel tasemel ning

muutused tarbimiskäitumises on olnud aeglased.

• Puudub Eesti põhine ülevaade kliimariskide majanduslikest mõjudest eri sektoritele ning

valdkondlikud kohanemise mõõdikud ja seire.

Ilmainfo Ilmainfo on fundamentaalne alus kliimamuutuste jälgimisel, kliimamuutustega kohanemise ja nende

leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel.

Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete

prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete

kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Teisalt on oluline keskpika, lühiajalise ja

ülilühiajalise (nowcasting) ilma prognoosimise mudelite arendamine. Viimased aitavad muutuvast

kliimast tingitud ekstreemseid ilmaolusid õigeaegselt prognoosida, tagades nii rahva elu, tervise kui

vara kaitse ning samuti elutähtsate teenuste toimimise.

Keskkonnaagentuuri staatus „single voice“ ilmavaldkonnas aitab tagada riigi garantiiga kohalikule

spetsiifikale vastava ja kvaliteetse ilmateenuse. Omades võimekust tagada operatiivne ilmateenus, sh

meteoroloogilised ja hüdroloogilised prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta,

teenindatakse riigiasutusi, lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid

ning rahvusvahelisi organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele. Teenuse

tarbijate tähelepanu suunatakse ohtlike ilmastikunähtuste esinemisega seotud hoiatuste

mõjupõhisusele, aidates aru saada, millised tagajärjed võivad erinevate ilmasituatsioonidega

kaasneda ning kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda.

Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu kättesaadavaks

tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. WMO uuendatud andmepoliitika hõlmab

seirejaamade, satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete

laiemasse kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos rakendusaktiga puudutab mh väärtuslike

andmete avalikustamist, mis dikteerib arendustööde vajaduse. Meteoroloogia, hüdroloogia ja kliima

väärtuslikud andmed on rakendusliidese kaudu kättesaadavad masinloetaval ja hulgiallalaaditaval

17

kujul Keskkonnaportaalis. Jätkub pidev avaandmete täiendamine, sh keskkonnaandmete ja LIFE

AdaptEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide kättesaadavuse tagamine.

Ilmateenused on tihedalt seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Juba täna on igapäevase töö osa

automatiseeritud tööprotsessid ja masinad, mis ühelt poolt võimaldavad operatiivset ja kvaliteetset

andmete kogumist, töötlemist ja edastamist ning teisalt mahukate ja keeruliste prognoosarvutuste

tegemist, et tagada soovitud tulemuste tähtaegsus ja operatiivsus.

Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu

ajakohastamine. Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste väljatöötamiseks

tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega, nagu teiste riikide meteoroloogiateenistused

ning rahvusvahelised organisatsioonid (WMO, EUMETSAT, ECMWF, EUMETNET jt). Prognooside

tegemisel ning üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte

edastatud andmeid. Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja

võimalusi prognoosi pakkumiseks nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku huvi

(süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel valmis riiklik

ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige värskema ilmainfoga.

Väljakutsed:

• Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamise teenused vajavad erinevaid IT-

arendusi, mille teostamiseks vajalik ressurss kui ka teostamise kiirus ei ole piisavad. IT-

arendused tõstaksid teenuste kvaliteeti, sh annaksid võimaluse tõhustada ilmaandmete

analüüsi ja väärindamist.

• Vähene masinõppe ja AI lahenduste kasutamine andmete sisestamisel ja töötlemisel. Tuleks

automatiseerida prognooside võrdlemine tegelike mõõtmisandmetega. Lisaks sisaldavad

sünoptikute töölauad mitmeid erinevaid tarkvaralahendusi või osalisi mooduleid, mis

muudavad töö ajamahukaks ja suurendavad käsitöö mahtu.

• Rahvusvaheliste nõuete täitmiseks ja kasutusel olevate infosüsteemide aegumisega

seonduvalt on lähiaastatel vajalik infosüsteemide arendamiseks/hankimiseks ~1 miljon eurot.

5. Olulisemad tegevused/sekkumised

Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine

Jätkatakse keskkonnahariduse- ja teadlikkuse valdkonna sihipärast arendamist, sealhulgas:

• Koostatakse ja viiakse ellu uus Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava aastateks

2027-2029 koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja erinevate huvirühmadega.

• Rakendatakse riiklikku keskkonnahariduse programmi koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga. Programmi olulised tegevused on haridusasutuste, keskuste ja

kogukonna koostöö arendamine, sh keskkonnahariduse lõimimine õppeainetesse ja

huvitegevustesse ning koolide, keskkonnahariduskeskuste, noortekeskuste

keskkonnasõbralik toimimine.

• Jätkatakse keskkonnahariduse programmide ja muude keskkonnateadlikkuse tegevuste

toetamist läbi keskkonnaprogrammi.

• Keskkonnateadlikkuse arenduskeskuse kaudu tegeletakse keskkonnateadlikkuse

võrgustiku koordinatsiooni ja sisulise kvaliteedi arendamisega ning viiakse

18

keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alaseid tegevusi (nt õppematerjalide loomine,

keskkonnateadlikkuse alaste koolituste läbiviimine, eri sihtrühmadele suunatud

arendusprojektide algatamine, õpilaste rohetehnoloogia programmide korraldamine).

• Tagatakse keskkonnahoidliku arenguga seotud andmete kättesaadavus

keskkonnaportaalis vastavas andmeväravas nii riigi kui kohalike omavalitsuste vaates.

Viiakse ellu majanduse, julgeoleku ja keskkonna koostöösuundade kokkuleppest tulevevaid tegevusi,

mis aitavad suurendada majanduse konkurentsivõimet nii, et see arvestab keskkonnahoiu ja

ühiskonna pikaajaliste vajadustega ja toob välja ühisosa julgeoleku tagamise ja keskkonnahoiu vahel.

Sealjuures viiakse ellu tegevused keskkonnahoidliku arengu õiglaseks korralduseks ja

kliimamuutustega kohanemiseks.

Puhaste tehnoloogiate ja väiksema keskkonnakoormusega majanduse edendamiseks viiakse ellu

järgmisi tegevusi:

• Edendatakse keskkonnahoidlikke riigihankeid täiendavates tootekategooriates ning

viiakse läbi vastavaid koolitusi hangete läbiviijatele

• Jätkatakse EMAS ja EL ökomärgiste väljastamist, mis aitavad puhastele toodetele ja

teenustele turgu edendada, sealjuures ajakohastatakse taotlemise protsesse ja

suurendatakse EL ökomärgise alast teadlikkust.

• Koordineeritakse Euroopa Liidu puhta tööstuse kokkuleppe elluviimist Eestis ning viiakse

ellu puhta tööstuse edendamisega seotud tegevusi, sh koordineeritakse puhta tööstuse

teekaardi elluviimist.

• Avaliku sektori kulude kokkuhoiukohtade leidmiseks ja negatiivse keskkonnamõju

vähendamiseks viiakse iga viie aasta järel läbi kliima- ja keskkonnajalajälje hindamised .

Kohalike omavalitsuste toetamiseks keskkonnahoidliku arengu jaoks vajalike tegevuste elluviimiseks

kohalikul tasandil:

• Koordineeritakse keskkonnahoidliku arengu erinevate toetusmeetmete kasutusvõimalusi,

eeskätt Euroopa Liidu erinevad programmid (Euroopa Horisont, LIFE programm, Euroopa

linnade algatus jms), sh aidata omavalitsustel sõnastada keskkonnahoidliku arenguga seotud

lahendamist vajavad probleemid, valmistada ette projektitaotlused ning leida sobivad

koostöövormid erinevate algatuste ja projektide elluviimiseks.

• Jätkatakse kohalike omavalitsuste koostöö- ja infovõrgustiku koordineerimisega.

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

1. Kliimaeesmärkide edendamisest ja täitmisest parema ülevaate loomine:

• Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku inventuuri ja prognooside ning aruandluse

koostamine Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni

sekretariaadile. Sh jätkatakse inventuuri, prognooside ja aruandluse regulaarset

koostamist, parendamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendatakse

teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG inventuuri ja meetmete mõjude hindamise

teemal.

19

• Kliimaeesmärkide täitmise seire ja aruandlus. Aruanne, mis sisaldab

kasvuhoonegaaside inventuuri, kliimaeesmärkide täitmise hinnangut ning vajaduse

korral ettepanekuid kliimapoliitika suunamiseks.

• Kliimaeesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade väljatöötamine

Keskkonnaportaali, mille eesmärgiks on keeruliste kliima- ja keskkonnaandmete

kättesaadavaks ning arusaadavaks tegemine.

• Riikliku energia- ja kliimakava ning selle eduaruannete koostamine. Energia- ja

kliimakava nõue näeb ette, et Euroopa Liidu energialiidu ja kliimameetmete juhtimise

määruse (EL) 2018/1999 artikkel 3 lõige 1. alusel peavad Euroopa Liidu liikmesriigid

esitama enda riikliku energia- ja kliimakava iga 10 aasta järel Euroopa Komisjonile,

ajavahemikku 2021–2030 hõlmavad kavad pidid liikmesriigid ajakohastama 30.

juuniks 2024 või esitama põhjendused, miks seda ei ole vaja ajakohastada. ELi

edusamme kliima- ja energiakava eesmärkide saavutamisel jälgib komisjon läbi REKK

2030 eduaruannete. 15. märtsil 2023 esitasid Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa

Komisjonile esimese REKK 2030 eduaruande (e-platvorm riiklike andmete

sisestamiseks Reportnet 3 (europa.eu)). Eduaruannet tuleb edaspidi esitada

regulaarselt üle aasta, järgmised 2027. a ja 2029. a.

• Kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade (KEKKide) analüüs ning selle pinnalt

uuendatakse KEKKide koostamise juhendit ning toetatakse andmetega KOVide kliima-

ja energia koostamist ning võrreldavaks muutmist.

2. Rahvusvahelise kliimapoliitika alase koostöö edendamine:

• Rahvusvahelise kliimaalase koostöö toetamine nii fondide kui projektide tasandil,

riikliku ning rahvusvahelise kliimaaruandluse koostamist ning EL kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja teiste süsteemide

rakendamist.

• Rahvusvaheline koostöö ja Eesti seisukohtade esitamine rahvusvaheliste lepete

sõlmimiseks, osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte

konverentsil ning koostöös Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine.

• Osalemine teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kliimapoliitika alastes

läbirääkimistes, nagu näiteks Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO)

merekeskkonnakomitee (MEPC) ja selle töögruppide kohtumistel, Rahvusvahelise

tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO) kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete

aruteludes.

3. Kliimamuutuste mõjule vastupanuvõime tõstmine:

• Kliimamuutustega kohanemise digilahenduste väljatöötamine, mille eesmärk on

kliimariskide vältimiseks kohalikele omavalitsustele planeerimistööriista

väljatöötamine, mis võimaldab kujundada tulevikukliima prognoose arvestades

kvaliteetset ja turvalist elukeskkonda.

• Kliimamuutustega kohanemise mõõdikute kaasajastamine, et ühelt poolt tuvastada

kohanemisvajadused ning teiselt poolt hinnata kohanemiseesmärkide täitmist ja

kohanemismeetmete tõhusust.

• LIFE-SIP AdaptEST projekti elluviimine, mille eesmärk on suurendada erinevate

ökosüsteemide ja ühiskonna valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste

mõjudega läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete

ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise. Projekt algas jaanuaris

20

2023. aastal ning kestab kuni 2032. a märtsini, kogueelarvega 18,8 mln eurot. Projekti

juhtpartner on Kliimaministeerium ja projekti partnereid on kokku 17.

• Kliimakahjude hindamise mudeli väljatöötamine, et välja selgitada, milline

majanduskahju on seoses ekstreemsete ilmastikuoludega ja kliimamuutustega

tekkinud ning koostada prognoos, millised kahjud võivad tekkida erinevate

kliimastsenaariumite realiseerumise korral seoses üleujutuste, tormide, kuuma- ja

külmalainete, põudade, metsapõlengute ja maalihete tõttu.

• Kliimamuutuste mõjuga kohanemise teekaardi koostamine, millega lepitakse kokku

kliimamuutustest enim mõjutatud valdkondade peamised tegevused ja mõõdikud

ning lepitakse kokku ülesannete jaotus.

4. Euroopa Liidu kliimapoliitika õigusaktide läbirääkimine ja rakendamine

• Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemide

rakendamise koordineerimine (Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteem suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele,

õhusõidukitele ning merendusele; Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem

hoonete ja maanteetranspordi kütustele, süsiniku piirimeede).

• Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi

enampakkumistulu kasutuselevõtu koordineerimine.

• Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse rakendamise

valdkondade ülene koordineerimine.

• Süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikupõllunduse ja toodetes süsiniku säilitamise

sertifitseerimise määruse (CRCF) (2024/3012) rakendamise valdkondade ülene

koordineerimine.

• Euroopa Liidu 2040. Kliimaeesmärgi seadusandliku paketi läbirääkimine. Eesmärk on

läbirääkimiste käigus Eesti erihuvide eest seismine nii, et tulevased EL 2030+

kliimaraamistiku eesmärgid ja õigusaktid arvestaksid Eesti riiklike eripärade ja

vajadustega.

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine

• Avalikkusele operatiivse ilmainfo, ilmaprognooside ja hoiatuste tagamine, sh süsteemide

ja teavituskanalite arendamine. Ilmavaatluste korraldamine ja ilmaandmete avaldamine

toimub teenusepõhiselt ning selleks suunatakse 6,5 mln eurot. Seirejaamades kogutavad

ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll,

avalikustatakse keskkonnaportaalis. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed

kogutakse peamiselt hüdrometeoroloogia seirevõrgu abil (sh automaatilmajaamad).

Maismaa, mere ja siseveekogude kohta ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine. Teenuse

osutamiseks vajalikud prognoosid tehakse mitmete ilmamudelite ning kaugseire abil (radarite

ja satelliitide info). Ilmamudelite arendamine ja andmebaaside haldamine. Hoiatussüsteemide

kaasajastamine nii, et realiseerub automatiseeritus, mõjupõhisus, asukohapõhisus (detailsus

nii territoriaalselt kui ka ajaliselt), optimaalne ettehoiatamise aeg. Riikliku ilmaäpi (ILM+)

edasine arendamine, nt ligipääsetavuse tagamine (SEME3).

• Avalikkusele meteoroloogia ja keskkonna avaandmete kättesaadavuse tagamine

keskkonnaportaali kaudu. Meteoroloogiaandmete, keskkonnaandmete ja LIFE SIP AdaptEst

projekti raames loodud kliimaprojektsioonide andmete avaldamine Keskkonnaportaalis.

21

• EL struktuuritoetuste perioodi 2021-2027 toel meteoroloogilise, hüdroloogilise ja

keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine kuni 31.12.2029 EL toetuse summa

5,4 mln eurot.

• Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine (projekti Meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) raames).

• Meteoroloogiliste radarite võrgu laiendamine (SEME3 ja Üleujutusohu ennetamine ja

leevendamine, hoiatussüsteemid projektide raames).

• Üleminek uue põlvkonna satelliitandmetele: MTG ja EPS-SG (LIFE SIP AdaptEst projekti

raames).

• Kliimaprojektsioonide uuendamine (LIFE SIP AdaptEst projekti raames).

• Tuleohukaardi arendus (LIFE SIP AdaptEst projekti raames).

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad

plaanid.

Programmi tegevus 1.1 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, mis toetavad kliimamuutuste mõjuga kohanemist ja mõju leevendamist.

Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas kliimakindla

majanduse seaduse eelnõu ja selle juurde kuuluvate teekaartidega, riiklike arengustrateegiatega ning

Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste nõuetega. Tagatakse, et liikmesriik on üle võtnud ja rakendanud kõik

vajalikud meetmed, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid EL HKSi sektorites. Süsteemi

rakendamisega on tagatud ettevõtete heite kompenseerimine ja heite järkjärguline vähenemine ning

riigipoolne enampakkumistulu sihtotstarbeline kasutamine kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks

tehakse kliimavaldkonna analüüse, heitkoguste inventuure ja prognoose, koostatakse ja esitatakse

kliimaaruandeid. Riiklik energia- ja kliimakava ja selle eduaruannete koostamine, avaliku sektori

kasvuhoonegaaside jalajälje hindamine, rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine .

Tabel 5. Programmi tegevuse kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegel ik

(2024) 2026 2027 2028

2029

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on rakendatud (jah/ei)

Allikas: Keskkonnaamet Jah jah jah Jah

Jah

Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid

võtnud inimeste osakaal, % Allikas: Eurobaromeeter

48,00% n/a > 60,00% n/a

67%

Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem on Euroopa Liidu kliimapoliitika keskne

tööriist alates 2005. aastast. See on osutunud efektiivseks viisiks vähendada tööstussektorite

heitkoguseid. Süsteemiga hõlmatud valdkondades on heide vähenenud alates 2005. aastast Eestis ligi

22

58%. Süsteem toimib „saastaja maksab“ põhimõttel ning aitab järk-järgult vähendada sõltuvust

fossiilkütustest ning suurendada väiksema heitega alternatiivide kasutuselevõttu. Süsteemist

laekuvad rahalised vahendid on oluline riigieelarve tulu, millest tehakse investeeringuid puhtamate ja

ressursitõhusamate tehnoloogiate ning lahenduste kasutuselevõtuks. Alates 2013 on Eesti saanud

süsteemist koos lennunduse lubatud heitkoguse ühikute ja Moderniseerimisfondiga tulu ligi 2 miljardit

eurot.

2023. aastal läbiviidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt oli kliimamuutuste vastu meetmeid võtvate

inimeste osakaal 48%. 2025. aastal läbiviidud uuringu kohaselt on meetmeid võtnud inimeste osakaal

tõusnud 4% võrra, 52%ni. Samas on vastav näitaja EL keskmise võrdluses langenud 63%lt 59%le.

Sellele vaatamata, on viimase läbiviidud kliimateadlikkusele orienteeritud Eurobaromeetri uuringu

järgi eestlased ühed ELi kõige kliimaskeptilisemad, pidades kliimamuutust mitte väga tõsiseks

probleemiks 28% ja üldse mitte tõsiseks probleemiks 10% vs EL keskmine vastavalt 12% ja 2%. Kuivõrd

Eurobaromeeter viib kliimateadlikkuse uuringut läbi iga kahe aasta tagant, siis 2026. aastaks mõõdikut

ei seata, vaid seatakse mõõdik 2027. aastaks.

Olulisemad tegevused:

• Oluline on tagada, et Eesti on üle võtnud ja rakendanud kõik vajalikud meetmed, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid EL HKSi sektorites. Süsteemi rakendamisega on tagatud ettevõtete heite kompenseerimine ja heite järkjärguline vähenemine ning riigipoolne enampakkumistulu sihtotstarbeline kasutamine kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks viiakse läbi kliimavaldkonna analüüse, kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuure ja prognoose ning koostatakse ja esitatakse kliimaaruandeid.

• LULUCF I perioodi (2021-2025) lõplik vastavuskontroll selgub 2027.aastal. Prioriteediks on võetud koostöös Komisjoniga leidma I perioodi puudujäägi vähendamiseks võimalikke lahendusi, mis on kooskõlas kehtiva määrusega, kuid võimaldavad reaalset olukorda, sh geopoliitilisi mõjusid, paremini arvesse võtta. Seda eelkõige põllumaa ja metsamaa kategoorias. Üheks lahenduseks on metsamaa võrdlustaseme tehnilises korrektsioonis Venemaa ja Valgevene puiduimpordi ärakukkumise ning võimalusel ka kliimamuutuste mõjude arvesse võtmine.

• Lõpetatakse kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamine, mille eesmärk on luua eeldused puhta ja konkurentsivõimelise majanduse ja inimeste heaolu kasvuks. Lisaks koostatakse teekaardid, et tagada eri valdkondadele vajalik ettenähtavus ja selgus kliimaeesmärkide saavutamiseks.

• Alustatakse kliimamuutustega kohanemise teekaardi koostamist koostöös valdkondlike ministeeriumite ja huvigruppidega. Selgitatakse välja prioriteetsete sektorite (tervis, päästevõimekus, maakasutus ja planeerimine, looduskeskkond, biomajandus, majandus, ühiskond ja teadlikkus, taristu ja ehitised, energeetika ja varustuskindlus) kliimamõjud ja - riskid, seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku mõõdikud ja meetmed ja seirelahendused.

• Jätkub LIFE-SIP AdaptEST projekt, mille eesmärk on suurendada meie ühiskonna valmisolekut kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu. Projekt kestab 2032. aasta märtsini.

• Euroopa Liidu 2040. Kliimaeesmärgi seadusandliku paketi seistakse Eesti erihuvide eest, milleks planeeritakse kohtumised erinevatel tasemetel eri direktoraatidega ja kabinettidega Eesti huvide esindamiseks, potentsiaalselt ühis- või ebapaber kirjalikult huvide edasiandmiseks.

Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku inventuuri ja prognooside koostamine ning aruandluse esitamine

Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Sh jätkatakse

23

inventuuri, prognooside ja aruandluse koostamist, täiustamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid

ning suurendatakse teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG inventuuri ja meetmete mõjude

hindamise teemal. Eesti esitab kord aastas Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le inimtekkeliste

kasvuhoonegaaside heitkoguste ja sidumise kohta inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi

tabelitega. Esitatud andmed sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast kuni üle-eelmise

aastani (x-2 aastat).

Euroopa Liidu liikmena on Eestil kohustus esitada aruandlus riiklike poliitikate ja meetmete ning

inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste prognooside kohta iga kahe aasta tagant.

Vabatahtlikult on Eesti koostanud ka vahepealsetel aastatel prognoose olulisemates sektorites

heitkoguste trendide ning neid mõjutavate poliitikate ja meetmete hindamiseks. Prognooside info

esitatakse vastavalt Pariisi leppele iga kahe aasta tagant ÜRO-le läbipaistvusaruandes, mis sisaldab

KHG heitkoguste vähendamise eesmärke, heitkoguste inventuuri, prognoose ning poliitikate ja

meetmete kirjeldusi, kliimamuutuste kohanemise, tehnoloogia arenduste, rahastamise ning

suutlikkuse tõstmise tegevuste kirjeldusi. Esimene aruanne esitati 2024. aasta lõpus, järgmine

esitatakse 2026. aasta lõpus. Seni ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohustuste täitmiseks

esitatud kliimaaruanded võib edaspidi esitada läbipaistvusaruandega koos, kui viimasele lisatakse

teadus- ja arendustegevuste ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise tegevuste informatsioon.

Andmed heitkoguste kohta annavad ülevaate kasvuhoonegaaside õhku paiskamisest Eestis,

võimaldavad analüüsida majanduse muutuste mõjusid ning teisi heitkoguste mõjutajaid ning on

aluseks heitkoguste vähendamise sihtide seadmiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜROs. KHG

inventuuri eesmärgiks on saada ülevaadet õhku paisatud inimtekkelistest KHG heitkogustest

minevikus ja võetud kohustuste täitmisest. Prognoosid annavad hinnanguid poliitikate ja meetmete

mõjudest ning tuleviku KHG heitkogustest ja sidumisest ning aitavad prognooside KHG vähendamise

eesmärkide suunas liikumist. KHG aruandlusest saadud infomatsioon ja selle kvaliteet muutuvad aasta

aastalt järjest olulisemaks, mis tähendab, et inventuuri koostamissüsteemi ja algandmete kvaliteet

peavad olema väga head ning järjest enam peab tegelema riigispetsiifiliste metoodikate

arendamisega, et saada võimalikult täpseid KHG heitkoguste hinnanguid, mille põhjal saavad

ministeeriumid kujundada efektiivset keskkonna- ja kliimapoliitikat. Lisaks on seatud Euroopa

Komisjoni poolt riikidele kõrgemad nõudmised seire-ja aruandluskohustuste osas, mis eeldab KHG

hinnangute koostamisel kasutada täpsemaid kõrgema taseme metoodikaid.

Kliima eesmärkide täitmise seire ja aruandluse koostamine. Riiklik kasvuhoonegaaside heitkoguste

inventuur ja prognoos koostatakse vastavalt Pariisi kokkuleppe osaliste otsusega kinnitatud kõige

ajakohasemale IPCC arvutusmetoodikale. Kliimaeesmärkide täitmise seire käigus hinnatakse nii ELi kui

ka riigisiseste eesmärkide poole liikumist ning täiendavate meetmete rakendamise vajadust.

Riikliku energia- ja kliimakava ja selle eduaruannete koostamine. Eesti esitas Euroopa Komisjonile

lõpliku ajakohastatud REKK 2030 aruande 2025. aastal. Järgmise perioodi ettevalmistamise raames

alustatakse 2028. aastal uue REKKi mustandi koostamist; sama aasta jooksul esitatakse mustand ka

Euroopa Komisjonile ning lõplik versioon valmib 2029. aastal.

Heitkogustega kauplemise süsteemide (edaspidi HKS) rakendamise koordineerimine (Euroopa Liidu

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem suurtele energiatootmise ja

tööstuskäitistele, õhusõidukitele ning merendusele; Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem

hoonete ja maanteetranspordi kütustele; süsiniku piirimeede).

Euroopa Liidu ülene eesmärk on vähendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste

ühikutega kauplemise süsteemi (edaspidi ka ELi HKS) sektori koguheidet 62% võrreldes 2005. aastaga.

Heite vähendamist reguleeritakse läbi turul saadaval olevate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) koguse

24

järk-järgulise vähendamise. Kokku moodustab EL HKSi kuuluvate paiksete ja õhusõiduki käitajate

heide Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest vastavalt Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri 2023. aastal

esitatud aruandele ligikaudu 41%.

EL HKS suurtele energiatootmise ja tööstuskäitistele toimib aastast 2005 ning õhusõidukitele aastast

2012. Süsteemi kuuluvad paiksed käitised peavad omama kauplemissüsteemi luba ning paiksed

käitised ja õhusõiduki käitajad ajakohastatud seirekava, esitama andmed aastase KHG heite kohta ning

kompenseerima heite LHÜ’ga igal aastal 30. septembriks.

2024. aastast rakendub EL HKS ka merendussektorile. Laevandusettevõtjad, kelle reisi- või

kaubalaevad on kogumahutavusega alates 5000 peavad samuti omama seirekava, esitama andmed

aastase KHG heite kohta ning kompenseerima heite 30. septembriks.

Süsiniku piirimeetme kohaldusalasse jäävad ettevõtted peavad imporditud kaupade andmeid esitama

alates 2023. aasta oktoobrist ning saavad end deklarantidena arvele võtta alates 31. detsembrist 2024.

Heite kompenseerimine algab 2026. aasta heitelt.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi enampakkumistulu

kasutuselevõtu koordineerimine.

Riigile iga-aastaselt laekuvad ELi HKSi enampakkumistulud suunatakse alates 2024. aastast täismahus

kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks. Enampakkumistulu eeldatav laekumine lähiaastatel kõigub 200

miljoni juures aastas, olenevalt lubatud heitkoguse ühikule kujunevast hinnast.

Enampakkumistulu planeerimiseks koostatakse RE ja RES protsessis infokorje vorm ning kliima- ja

energiaeesmärkidesse panustamise mõõtmiseks hindamiskriteeriumid. Esitatud meetmetest

moodustub hindamiskriteeriumite alusel prioriteetsete tegevuste nimekiri. Kliimaministee rium

analüüsib rahastatud meetmete sisutegevuste eesmärgipärasust, seirab elluviimist ning on

valdkondlikuks toeks meetmete kujundamisel. Samuti koordineerib oma vastutusalas olevate ja

horisontaalsete kliimameetmete sisutegevuste ettevalmistamist ja rakendamist. Moodustatud on

enampakkumistulu vahendite kasutamise seirekomisjon, et tagada läbipaistvus ja kõikide

ministeeriumite ühes infoväljas olek uute meetmete planeerimisel ja rahastatud meetmete elluviimise

jälgimisel.

Olulisemad tegevused:

o EL HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu planeerimisprotsessi

süstematiseerimine;

o ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu meetmete rakendamine Eesti

kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks ning rahvusvahelisse kliimapoliitika koostöösse

panustamiseks.

Rahvusvaheline koostöö ja Eesti seisukohtade esitamine rahvusvaheliste lepete sõlmimiseks,

osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte konverentsil ning koostöös

Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine.

Osalemine teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kliimapoliitika alastes läbirääkimistes, nagu

näiteks Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) merekeskkonnakomitee (MEPC) ja selle

töögruppide kohtumistel, Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni (ICAO)

kasvuhoonegaaside vähendamise meetmete aruteludes.

Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse rakendamise

koordineerimine. LULUCF määrusega hõlmatud sektorites hinnatakse süsinikuvaru muutust

metsamaa, põllumaa ja rohumaa, märgalade (sh turbatootmisalad), asulate ja muu maa

25

kategooriates. Eraldi peetakse arvestust ka puittoodetes talletatud süsinikuvaru muutuste kohta.

Määruse esimese perioodi ehk 2021-2025 eesmärki hinnatakse 2027. aastal esitatava inventuuriga

ning selle kohaselt LULUCF arvestuskategooriaid võrreldakse baastaseme või võrdlusperioodiga ning

tulemina peavad heitkogused olema kompenseeritud samaväärse sidumisega sama sektori poolt.

Teisel perioodil, ehk 2030. aastaks on Eestil aga kohustus LULUCF 2016-2018 keskmise tasemega

võrreldes täiendavalt suurendada sidumist või vähendada heidet 434 kt CO2 ekvivalendi võrra ning

seda hinnatakse 2032. aastal esitatava inventuuri alusel. Vahepealsetele aastatele ehk 2026-2029

kehtestatakse kasvuhoonegaaside piirväärtused ja eelarve, mis määratakse 2025. aastal, võrreldes

2021-2023 keskmisega.

Süsiniku püsiva eemaldamise, süsinikupõllunduse ja toodetes süsiniku säilitamise sertifitseerimise

määruse (CRCF) (2024/3012) ja sellega seotud delegeeritud aktide vastuvõtmise/rakendamise

koordineerimine. Määrus süsiniku eemaldamise ning süsinikupõllunduse kohta (CRCF, ELi määrus

2024/3012) avaldati Euroopa Liidu Teatajas 6. detsembril 2024, millega loodi kogu ELi hõlmav

vabatahtlik raamistik süsiniku eemaldamise, süsinikupõllunduse ja toodetes süsiniku talletamise

sertifitseerimiseks Euroopas.

Kehtestades ELi tasandil kvaliteedikriteeriumid ning sätestades seire- ja aruandlusmenetlused, aitab

CRCF-määrus soodustada investeeringuid uuenduslikesse süsiniku eemaldamise tehnoloogiatesse

ning kestlikesse süsinikupõllumajanduse lahendustesse, aidates samal ajal ennetada rohepesu.

Raamistiku rakendamiseks on väljatöötamisel mitmed vajalikud sertifitseerimismeetodikate

delegeeritud aktid.

Kohanemise digilahenduste arendamine ja väljatöötamine, mille eesmärk on luua eeldused

kliimamuutustega arvestavate otsuste tegemiseks, mis omakorda suurendab kliimateadlikkust ja

kliimakindluse tagamist, sh katastroofiohu majanduslike mõjude, kliimariskide juhtimise ja

kliimakahjude ennetamise osas. Selleks arendatakse ja kohandatakse 2025. aastal valminud

kliimaatlast lähtuvalt erinevate osapoolte vajadustest ja uute kliimaprojektsioonide alusel

tulevikukliima andmete kättesaadavusest ning töötatakse välja kliimakahjude mudel, mille alusel on

võimalik hinnata kliimamuutuste majanduslikku mõju nii juba tekkinud kulude vaates kui ka koostada

prognoos, millised kulud võivad tekkida erinevate kliimastsenaariumite realiseerumise korral.

Kliimamuutustega kohanemise mõõdikute kaasajastamine, et ühelt poolt tuvastada

kohanemisvajadused ning teiselt poolt hinnata kohanemiseesmärkide täitmist ja

kohanemismeetmete tõhusust.

LIFE-SIP AdaptEST projekti juhtimine, mille eesmärk on suurendada erinevate ökosüsteemide ja

ühiskonna valmisolekut ja suutlikkust kohaneda kliimamuutuste mõjudega läbi metsa ja veekogude

kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide

loomise. Projekt algas jaanuaris 2023. aastal ning kestab kuni 2032. a märtsini, kogueelarvega 18,8

miljonit eurot. Projekti juhtpartner on Kliimaministeerium ja projekti partnereid on kokku 17. Projekti

tähtsamad väljundid on lahenduse leidmine Alam-Pedja luhaheina probleemile, töötatakse välja

meetmed veekogude ja veekogumite seisundi parandamiseks või säilitamiseks, leitakse heitveele

optimaalsed taaskasutusvõimalused põllumajanduses ja tööstuses, selgitatakse välja millised puude

järglased on ilmastikule ja haigustele vastupidavad ja millist piirkondadest pärit liike saaksid

metsaomanikud metsa uuendamisel kasutada. Lisaks parandatakse lõheliste kudemistingimusi ja

asustatakse ja seiratakse kaitsealuseid ja ohustatud kalaliike (tõugjas, harjus ja siig). KAUR võtab

tuleohukaardi operatiivsesse kasutusse, operatiivkasutusel on uue põlvkonna meteoroloogilised

satelliitandmed, mis aitavad tagada ilmainfot parema ruumilise ning ajalise lahutusvõimega,

tulemusena paraneb ohtlikke ilmastikunähtuste hoiatamine ja tuvastamine (tuleohualade, udu,

26

ohtlikke äikesepilvede tuvastamine, tekib õhukvaliteedi operatiivseire), uuendatakse

kliimaprognoose, mis annab sisendit kohanemiseesmärkide ja tegevuste planeerimisse.

Programmi tegevus 1.2 Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine

Eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus.

Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse

ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid,

osutatakse lennumeteoroloogia teenust, koostatakse ja avaldatakse kliimaanalüüse jm. Eesmärgi

saavutamisel on oluliseks tegevuseks üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja

rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad ja radarid) vajab järjepidevaid

investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism. Eesmärki aitavad oma teenuste

kaudu saavutada: Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tabel 6. Programmi tegevuse ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine mõõdikud

ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik

(2024) 2026 2027 2028

2029

Ilmainfo kättesaadavus, % Allikas: Keskkonnaagentuur

99,97% 99,00% 99,00% 99,00% 99,00%

Uuendatud ilmajaamade osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur

82,00% 98,00% 99,00% 100,00 100,00

Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate sihtrühmade rahulolu

Allikas: Keskkonnaagentuur 4,70 4,70 4,70 4,70

4,70

Hoiatuste täpsus, % Allikas: Keskkonnaagentuur

92% 90,00% 90,00% 90,00% 90,00%

Ilmainfo kättesaadavus (%) - mõõdik näitab, kuivõrd järjepidevalt on sihtrühmad varustatud

operatiivse meteoroloogilise teabega. Kõrge kättesaadavus tagab, et andmed, prognoosid ja

hoiatused on kasutajale alati saadaval, mis on eelduseks riskide maandamisele ja õigeaegsetele

otsustele maismaal, merel ja õhus.

Uuendatud ilmajaamade osakaal (%) - mõõdik kajastab meteoroloogiliste andmete kogumise taristu

kaasaegsust ja töökindlust. Mida suurem on uuendatud ilmjaamade osakaal, seda täpsemad ja

usaldusväärsemad on andmed, mis omakorda on aluseks kvaliteetsete prognoosidele ja hoiatustele.

Meteoroloogilist infot (sh hoiatusi) kasutatavate sihtrühmade rahulolu (skaalal 1-5) - mõõdik kajastab,

kuivõrd vastab meteoroloogiline teave sihtrühma vajadustele nii sisu, vormi kui ka ajakohasuse

mõttes. Kõrge rahulolu näitab, et andmed, prognoosid ja hoiatused on mitte üksnes tehniliselt täpsed,

vaid ka kasutajatele praktiliselt rakendatavad.

Hoiatuste täpsus (%) - mõõdik näitab, kui usaldusväärselt hoiatused vastavad tegelikele

ilmastikuoludele. Täpsemad hoiatused vähendavad valehäireid ja suurendavad sihtrühmade

valmisolekut kriitilistes olukordades. Hoiatuste täpsus on otsene näitaja, kuivõrd meteoroloogiline

teave aitab ennetada kahjusid ja tagada ohutus.

Olulisemad tegevused:

27

• Seirevõrgu arendamine, sh radarivõrgu laiendamine ja hüdrometeoroloogiajaamade

uuendamine, viiakse ellu suures osas välisvahendite toel. EL struktuuritoetuste perioodi 2021-

2027 toel meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide

arendamine kuni 31.12.2029 EL toetuse summa 5,4 mln eurot.

• Teenuste arendamiseks on 2026. aastal plaanis 2025. aastal läbiviidud innosprindi ideede

rakendamine tööprotsessidesse: sünoptikute töölaua arendusprotsessiga jätkamine,

hoiatuste infosüsteemi edasiarendamine, tööprotsesside automatiseerimine, masinõppe ja

tehisintellekti lahenduste rakendamine igapäevases töös.

• Lennumeteoroloogia teenuse valdkonnas plaanis uute tarkvaralahenduste soetamine ja

kasutuselevõtt liikmesriikide vahel kohustuslike nõuete täitmiseks.

Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja hoiatuste tagamise programmi tegevust viib ellu põhiliselt

Keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuri kohustus on ilmaprognooside, hoiatuste ja nendeks vajalike

seireandmete tagamine.

Keskkonnaagentuur koostab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi prognoose ning hoiatusi, edastab

tormi- ja ohtlike ilmastikunähtuste hoiatusi riigiasutustele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele

koostöölepete ja kehtivate õigusaktide kohaselt.

Keskkonnaagentuur tagab lennumeteoroloogiateenuse osutamise ja koostab meresõiduohutuse

tagamiseks ilma- ja jääprognoose Eesti territoriaal- ja sisemere ning laevatatavate sisevete kohta.

Tihe rahvusvaheline koostöö annab tegevusele kindlad raamid (metoodika, kvaliteet, trendid), tagab

ülemaailmses vaatlusvõrgus kogutavate andmete vahetuse (meie andmed välja, võrgustikust andmed

sisse) ning võimaldab ühiseid arendusi ja teenuseid (nt mudelprognooside alane koostöö), mida

väikeriigi asutus üksi teha ei suudaks. Lisaks võimaldab rahvusvaheline koostöö kasutada

suurorganisatsioonide poolt pakutavaid spetsiifilisi erialakoolitusi spetsialistide taseme tõstmiseks.

Keskkonnaagentuur täidab riikliku kontaktisiku ülesandeid mitme rahvusvahelise organisatsiooni ja

koostööprogrammi juures (WMO, IPCC, ECMWF, EUMETSAT, jt).

Keskkonnaagentuur on Transpordiameti poolt sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja

(lennumeteoroloogilise prognoos- ja hoiatusteabe koostamise ning ilmavaatlusteenuse osutamise

osas) ning omab vastavat sertifikaati, mis kinnitab organisatsiooni vastavust Euroopa Komisjoni

rakendusmäärusele (EL) nr 2017/373, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise

ühtsed nõuded ning annab Keskkonnaagentuurile õiguse osutada lennumeteoroloogilist teenust

Tallinna lennuinfopiirkonnas ja lennuväljadel.

Kvaliteetsete ja jätkusuutlike teenuste tagamiseks on oluline seirevõrgu korrashoid ja seirevõrgu

uuenduse investeeringud.

Programmi tegevus 1.3 Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine

Eesmärk: Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine ja keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) poliitika kujundamine ja rakendamine.

Rohereformi elluviimise koordinatsioon ja seire, sh rohereformi juhtkomisjoni korraldamine,

valitsusasutuste rohereformi võrgustiku käivitamine, valitsusväliste partnerite infovahetus. Kohalike

omavalitsuste rohereformi võrgustiku moodustamine ja infovahetuse tagamine. Rohereformi

28

seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste

tasandil. Keskkonnaprogrammi vahendite suunamine keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektide

rahastamiseks.

EMAS ja ökomärgiste väljastamine ja teadlikkuse kasvatamine. Ettevõtete kestlikkusaruandluse

lihtsustamiseks lahenduste leidmine. Roheväidete direktiivi rakendamise ettevalmistamine.

Roheinvesteeringute soodustamine.

Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja teadlikkuse

tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste jalajälje vähendamise

tegevuskava koordineerimine.

Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga, sh edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse

asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi,

edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme

ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet ning

korraldatakse keskkonnateadlikkuse uuringuid. Kliima- ja keskkonnahariduse kompetentsikeskuse

loomine.

Tabel 7. Programmi tegevuse rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine mõõdikud

ja sihttasemed

Mõõdik/Sihttase Tegel ik (2024)

2026 2027 2028

2029

Keskkonnaharidusprogrammides õpilaste

osaluskordade arv Allikas: Kliimaministeerium

115000 130000 130000 130000 130000

Rohereformi elluviimise seire toimib ja andmed on kättesaadavad Allikas: Kliimaministeerium

ei jah jah jah

Jah

Roheüleminekut toetavate teekaartide arv (kokku alates 2024) Allikas: Kliimaministeerium

0 8 8 8 8

Väljastatud EMAS registreerimis-tunnistuste arv Allikas: Kliimaministeerium

21 24 26 28 29

Väljastatud EL ökomärgiste arv Allikas: Kliimaministeerium

224 230 300 300 300

KGH/keskkonna-jalajälje hinnanud ministeeriumite osakaal

Allikas: Kliimaministeerium 0,00% 100,00% 100,00% 100,00%

100,00%

Roheülemineku tegevuste õnnestumise üheks aluseks on keskkonnateadlikkus ja roheüleminekut

puudutava info kättesaadavus. Käesolevas programmi tegevuses mõõdetakse seda

keskkonnaharidusprogrammides osalemise ja rohereformi elluviimise seire andmete kättesaadavuse

mõõdikutega.

Ettevõtete roheüleminekut iseloomustavad EMAS registreerimistunnistuste arv ja ökomärgiste arv.

Ökomärgiste ja EMAS keskkonnajuhtimissüsteemide väljastamisega tegeleb Keskkonnaagentuur ning

valdkonna edendamist toetab Kliimaministeerium.

29

Eri sektorite roheülemineku toetamiseks koostatakse koostöös sektorite esindajate ja ekspertidega

sektorite roheülemineku teekaardid. Samuti koostatakse tehnoloogia teekaardid, mis analüüsivad

uute, kliimasõbralike tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi.

Roheüleminekul on oluline näidata riigi eeskuju. Selleks viivad järgnevatel aastatel kõik ministeeriumid

läbi kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamised, et selle põhjal leida võimalusi oma jalajälje

vähendamiseks.

Olulisemad tegevused:

• Programmi tegevuse raames tehakse rohereformi elluviimise koordinatsiooni ja seiret, sh on

tegevusteks rohereformi juhtkomisjoni korraldamine, valitsusasutuste rohereformi

võrgustiku koordineerimine, valitsusväliste partnerite infovahetus. Lisaks kohalike

omavalitsuste rohereformi võrgustiku moodustamine ja infovahetuse tagamine ning

rohereformi seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh

kohalike omavalitsuste tasandil.

• Ettevõtete roheülemineku toetamiseks koostatakse sektorite roheüleminekut toetavad ja

kliimaeesmärkide saavutamist toetavad teekaardid koostöös erialaliitude ja ekspertidega ning

soodustatakse kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid investeeringuid ettevõtetes.

Jätkatakse EMAS ja ökomärgiste väljastamise ja teadlikkuse kasvatamisega. Osaletakse

roheväidete direktiivi läbirääkimistel ning valmistatakse ette roheväidete direktiivi

rakendamist Eestis. Edendatakse keskkonnahoidlike riigihankeid, läbi vastavate kriteeriumite

kehtestamise ja teadlikkuse tõstmise. Koordineeritakse riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja

keskkonnajalajälje jalajälje hindamisi.

• Keskkonnakaitse ja –teadlikkuse projektide rahastamiseks on 2026. a eelarves planeeritud

keskkonnaprogrammi vahendeid summas 3,5 mln eurot. Taaste- ja Vastupidavusrahastu

vahenditest on ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks ja rohetehnoloogiate

arenguprogrammide toetamiseks kavandatud 4,7 mln eurot. Euroopa majanduspiirkonna ja

Norra toetuse vahenditest on planeeritud KOV ja avaliku sektori võimekuse suurendamiseks

ning looduspõhiste lahenduste ja linna ökosüsteemide toetuseks 0,5 mln eurot.

• Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevusi viiakse ellu koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumiga, sh edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning

keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega; korraldatakse

loodushariduslikke näituseid ja üritusi; edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust;

korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja

levitatakse teabematerjale; avaldatakse keskkonnateavet; korraldatakse

keskkonnateadlikkuse uuringuid; luuakse kliima- ja keskkonnahariduse koordinatsiooniüksus.

Rohereformi terviklikuks koordineerimiseks toetatakse rohereformi juhtkomisjoni tegevust,

juhitakse rohereformiga seotud ametnike võrgustikku nii riigi kui KOVide tasandil ning rohereformiga

seotud huvirühmade esindajad on koondatud ühtsesse võrgustikku.

Rohereformi elluviimise paremaks jälgimiseks lepitakse kokku rohereformi mõõdikud ja tagatakse

vastavate andmete kättesaadavus lihtsasti arusaadaval ja kasutajasõbralikul kujul. Üleriigilise

rohereformi edenemise hindamiseks koostatakse regulaarsed ülevaated.

Kliima- ja rohereformi eesmärkide saavutamiseks kohalikul tasandil koostatakse kohalike

omavalitsuste kliima- ja energiakavad. Kliima- ja energiakavade rakendamiseks omavalitsustes

toetatakse ja arendatakse omavalitsuste kompetentsi ning võimekust toetuste kasutamiseks kliima-

ja rohereformiga seotud algatuste rakendamiseks kohalikul tasandil.

30

Erasektori roheülemineku toetamiseks jätkatakse EMAS ja ökomärgiste väljastamist taotluste alusel

ning keskkonnajuhtimissüsteemide ja ökomärgiste alase teadlikkuse suurendamist.

Valitsus on võtnud eesmärgi olla teenäitajaks ja eeskuju kliima- ja keskkonnajalajälje vähendamisel.

Selleks mõõdetakse kõikides riigiasutustes kasvuhoonegaaside- ja keskkonnajalajälg ning pannakse

paika tegevused jalajälje vähendamiseks. Jätkatakse keskkonnahoidlike riigihangete kompetentsi

tõstmist ja keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamist.

Keskkonnateadlikkuse valdkonna tegevusi suunab „Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava

2023-2025“. Tegevuskava elluviimist hindab üleriigiline keskkonnahariduse juhtrühm.

EL ökomärgise ja EMAS taotlusprotseduuri digitaliseerimine ning seeläbi ettevõtete ja riigi sektori

halduskoormuse vähendamine. EMAS registreeritud ettevõtetele ja kestlikkusaruandlust esitavatele

ettevõtetele võimalus vähendada dubleerivat andmete esitamist ning tõendamist.

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm

koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise

strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab energeetika- ja keskkonnaminister pärast 2026.

aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel.

Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler.

Programmijuhi ülesanne on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja

seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade

vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide

elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium,

Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Loodusmuuseum. Programmi eesmärkide saavutamisse

panustavad ka Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Riigimetsa

Majandamise Keskus. Programmi koostaja on kliimapoliitika ja rohereformi põhiüksus,

kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret

koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond.

Joonis 4. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused.

31

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja

riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna

„Kliima, energeetika ja elurikkus“ teised programmid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab

Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru

tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes.

Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

32

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus

Kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM

kliimaosakond)

Horisontaalselt on tagatud kliimapoliitika eesmärkide kaasamine eri valdkondades, aruandluskohustuste tähtaegne ja nõuetele vastav täitmine.

LULUCF analüüside tegemine ja aruannetesse sisendi andmine (KAUR)

Kliima valdkonnas selgituste, hinnangute, prognooside ja järelduste tegemine, mis on sisendiks kliima otsuste tegemisel. Kliima valdkonna (LULUCF) andmestike analüüsimine, prognoosmudelite arendamine ja tulemuste tõlgendamine ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse

osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames ja statistilise metsa inventeerimise tegemisel.

Kliimapoliitika rakendamine (KeA)

Tagada kliimapoliitika nõuete täitmine ja seeläbi võimaldada ettevõtjate kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine. Keskkonnaamet väljastab ettevõtjatele esimese ja teise kauplemissüsteemi lube

ning süsiniku piirimeetme tegevuslube. Tähtsal kohal on ettevõtjate nõustamine esitatavate aruandlusvormide ja taotluste täitmise osas. Keskkonnaame t kontrollib ettevõtjate esitatud seirekavasid, aruandeid, taotlusi ja annab

tagasisidet ning vajaduse korral kiidab esitatud vormid heaks. Väga oluline on tagada, et ettevõtjad täidavad neile õigusaktidega sätestatud kohustusi ja oleksid kursis ka oma õigustega. Kohustuste täitmise tagamiseks saadab Keskkonnaame t ennetavalt meeldetuletusi, kuid teeb ka järelkontrolle. Keskkonnaamet annab

sisendit ka strateegilistesse dokumentidesse seoses kliimamõju hindamisega.

2. Ilma- ja kliimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine

Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus

Ilmavaatluste korraldamine ning ilma- ja kliimaandmete avaldamine (KAUR)

Seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatse lt

andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, avalikustatakse

www.ilmateenistus.ee ja keskkonnaportaali lehel ja edastatakse klientidele.

Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt hüdroloogia ja

meteoroloogia seirevõrgu abil.

Ilma- ja kliimaandmete analüüside tegemine ja

eksperthinnangute andmine (KAUR)

Ülevaade ilmastikust ja kliimast, mis annab aluse otsuste tegemiseks. Ülevaated ja

analüüsid avalikustatakse Keskkonnaportaalis (www.keskkonnaportaal.e e ).

Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt

meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel.

Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine

(KAUR)

Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine maismaa, mere ja siseveekogude osas.

Mudelprognooside koostamine, sh satelliidi ja radari andmete kasutamine ning

nende põhjal analüüside ja eksperthinnangute andmine. Ilmaprognoosid ja

hoiatused kättesaadavad kõigil www.ilmateenistus.ee ja ILM+ äpis.

Lennumeteoroloogia prognoosid ja

hoiatused (KAUR)

Lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmaprognoosi, instruktaaži

ja konsultatsiooni andmine. Meteoroloogiliste prognooside koostamine

spetsiaalselt lennundussektori tellimusel arvestades vastavaid nõudeid.

Lennumeteoroloogia teenus vastab ISO 9001:2015 standardile

Lennumeteoroloogia

ilmavaatlus (KAUR)

Lennundussektori toimimiseks ja töötamiseks vajaliku ilmavaatluse tagamine

vastavalt lennundussektori tellimusel arvestades vastavaid nõudeid.

Lennumeteoroloogia ilmavaatlusteenus vastab ISO 9001:2015 standardile.

33

3. Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine

Teenuse nimi Eesmärk ja kirjeldus

Rohereformi tervikliku elluviimise

koordineerimine (KLIM rohereformi osakond)

Rohereformi elluviimise koordinatsioon ja infovahetuse tagamine, kohalike omavalitsuste rohereformi võrgustiku koordineerimine. Rohereformi

seiremõõdikute kokku leppimine ja andmete kättesaadavuse tagamine, sh kohalike omavalitsuste tasandil.

Roheinvesteeringute soodustamine, roheväidete direktiivi rakendamise

ettevalmistamine, EMAS ja ökomärgiste teadlikkuse kasvatamine, ettevõtete kestlikkusaruandluse lihtsustamiseks lahenduste leidmine.

Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine, vastavate kriteeriumite kehtestamine ja teadlikkuse tõstmine. Riigiasutuste kasvuhoonegaaside ja keskkonnajalajälje hindamiste jalajälje vähendamise tegevuskava koordineerimine.

Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitika kujundamine ja

rakendamine (KLIM rohereformi osakond)

Inimeste ja raha tõhusam ja sihipärasem kasutamine keskkonnateadlikkuse

edendamisel. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimine

koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga, sh edendatakse

keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd

erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi,

edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse

keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja

levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet ning korraldatakse

keskkonnateadlikkuse uuringuid. Kliima- ja keskkonnahariduse

kompetentsikeskuse loomine.

Keskkonnateadlikkust suurendavate näituste,

koolituste, haridusprogrammide, sündmuste korraldamine ning teavitustegevused

(Loodusmuuseum)

Ühiskonna loodusteadlikkus on suurenenud, Eesti elanikel on keskkonnaseisundist parem ülevaade.

Keskkonnahariduslike näituste, koolituste, haridusprogrammide ja sündmuste korraldamine ja teavitustegevused eesmärgiga suurendada/edendada elanikkonna loodusteadlikkust. Teavitustegevusteks ja -kanaliteks on: meediakajastused ja -artiklid, reklaamid, ELM-i koduleht ja infokiri ning

sotsiaalmeediakanalid (FB, Instagram jt). Loodusmuuseumi uue hoone rajamine loodusmaja koosseisus ning sinna „Kooselu kunsti“ teemalise püsiekspositsiooni loomine. Uue loodusmuuseumi pakutavate teenuste sisustamine lähtuvalt kaasaegse muuseumi kontseptsioonist.

Muuseumikogu

korraldamine ja loodusteaduslik uurimistöö

(Loodusmuuseum)

Looduses toimuvate muutuste arhiveerimiseks loodud muuseumikogu

korraldamine ja loodusteaduslik uurimistöö. Looduses toimuvate muutuste arhiveerimiseks loodud muuseumikogu korraldamine. Selle teaduskogude nõuetele vastav arendamine, täiendamine ,

uurimine ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Looduse andmeruumi arendamine ja avaandmetega täiendamine. Loodusteaduslike uurimistööde juhendamine ja retsenseerimine ning teadus- ja populaarteaduslike kirjutiste avaldamine; loodusvaldkonna kodanikuteaduse edendamine ning

konsultatsioonide andmine. Keskkonnateabe avaldamine (KAUR)

Keskkonnateadlikkuse suurendamine. Edastada sihtrühmadele arusaadavat, selgelt ja lihtsasti mõistetavat ajakohast

keskkonnainfot sobivates vormides ja kanalite kaudu. Keskkonnateabe

avaldamiseks on loodud keskkonnaportaal (www.keskkonnaportaal.e e ).

Keskkonnaportaali eesmärk on pakkuda ühtset ligipääsu eri andmekogudes

hoitavatele keskkonnaandmetele, anda keskkonnast, selle kvaliteedist ja sellele

avalduvatest surveteguritest terviklik, põhjuslikult ja ruumiliselt seostatud

ülevaade.

34

Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi tegemine (KAUR)

Valdkonnaüleste keskkonnaanalüüside andmine keskkonnateadlike otsuste tegemiseks. Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi koostamisel analüüsitakse eelkõige

keskkonnaandmeid, et avastada keskkonnas toimuvaid muutusi ning selgitada

välja nende võimalikud põhjused ja pikaajalised suundumused. Teenuse

osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku

keskkonnaseire programmi raames ja vajadusel tehakse täiendavaid uuringuid.

EL-i Ökomärgise kasutusõiguse taotlemine toodetele ja teenustele

(KAUR)

EL ökomärgis aitab kaasa ettevõtete keskkonnamõju vähendamisele, toodete keskkonnasõbralikkuse tõstmisele ja ressursikasutuse vähendamisele. EL-i ökomärgise kasutusõiguse taotluste menetlemine ja ökomärgise

väljastamine (sh keelduv otsus). Ökomärgise kaebuste menetlemine ja kontroll.

ELi keskkonnajuhtimis- ja

keskkonnaauditeerimissü steemi tunnistuse taotlemine (KAUR)

EMAS vähendab ettevõtete keskkonnamõju, tõstab toodete

keskkonnasõbralikkust ja vähendab/tasakaalustab ressursikasutust. EMASi sertifikaadi taotluste menetlemine, tunnistuste väljastamine ja iga-

aastaste keskkonnaaruannete kontrollimine.

35

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste rahastamiskava

Eelarve

2026 2027 2028 2029

Rohereformi ja kliimapoliitika programm -30 853 668 -28 698 259 -27 133 101 - 24 624 733

Programmi tegevus 1.1: Kliimamuutuste

leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine -11 466 242 -16 166 923 -16 809 526 - 14 596 539

Kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine -11 132 085 -15 857 948 -16 577 421 -14 404 705

LULUCF analüüside tegemine ja aruannetesse sisendi andmine -333 433 -308 250 -231 380 -191 109

Kliimapoliitika rakendamine -724 -724 -724 -724

Programmi tegevus 1.2: Ilma- ja kl iimaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -2 861 969 -2 831 468 -2 831 468 -2 831 468

Lennumeteoroloogia prognoosid ja hoiatused -618 476 -611 812 -611 812 -611 812

Lennumeteoroloogia ilmavaatlus -292 011 -289 602 -289 602 -289 602

Ilmavaatluste korraldamine ning ilma- ja kliimaandmete avaldamine -1 158 235 -1 142 210 -1 142 210 -1 142 210

Ilma- ja kliimaandmete analüüside tegemine ja eksperthinnangute andmine -95 430 -94 669 -94 669 -94 669

Ilmaprognooside ja hoiatuste koostamine -697 818 -693 175 -693 175 -693 175

Programmi tegevus 1.3: Rohereformi, keskkonnateadlikkuse ja –hariduse edendamine -16 525 457 -9 699 869 -7 492 108 -7 196 727

Rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine -7 256 810 -2 826 396 -2 333 766 -2 013 156

Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus)

poliitika kujundamine ja rakendamine -5 127 871 -3 564 401 -3 299 818 -3 340 676

Keskkonnateadlikkust suurendavate näituste, koolituste, haridusprogrammide, sündmuste korraldamine ning teavitustegevused -708 624 -680 652 -523 245 -523 245

Muuseumikogu korraldamine ja loodusteaduslik uurimistöö -519 376 -492 192 -479 376 -479 376

Keskkonnateabe avaldamine -556 450 -515 836 -469 421 -460 044

Valdkonnaülese keskkonnaanalüüsi tegemine -2 269 470 -1 534 106 -300 195 -293 943

EL-i Ökomärgise kasutusõiguse taotlemine toodetele ja teenustele -48 249 -47 935 -47 935 -47 935

ELi keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi tunnistuse taotlemine -38 609 -38 351 -38 351 -38 351