Kaitseministeeriumi seisukohad asutatud sihtasutuste ja äriühingu eesmärkide täitmisest ja asutajaõiguste teostamisest

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Hr Kaur Kajak Rahandusministeerium 13.05.2026 nr 1-10/26/6

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Kaitseministeeriumi seisukohad asutatud sihtasutuste ja äriühingu eesmärkide täitmisest ja asutajaõiguste teostamisest Edastan Teile Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise seisukohad 2025. aasta kohta Sihtasutuse CR14, SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuse ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse ning Hexest Materials AS osas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise seisukohad 2025. aasta kohta

7 lehel 1 eks; Monika Pertel [email protected]

1 (7)

Kaitseministeeriumi seisukohad asutatud sihtasutuste ja äriühingu eesmärkide täitmisest ja

asutajaõiguste teostamisest

Lisa

Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise seisukohad 2025.

aasta kohta

1. SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK)

RKK peamiseks eesmärgiks on olla juhtiv välispoliitika, julgeoleku ja riigikaitsega seotud

teemale spetsialiseeruv mõttekoda Eestis, mis toimiks Eesti riigi, liitlaste ja partnerite

julgeoleku- ja kaitsekogukondade jaoks eelistatuima piirkondliku teadmiste keskusena.

RKK konkreetsed eesmärgid on:

• Ühtse infovälja kujundamine ametkondade, valitsusväliste organisatsioonide, ülikoolide

ning meedia vahel, et hõlbustada Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti välis-, kaitse-,

julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamist;

• Eesti ja teiste riikide välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika ning

rahvusvaheliste organisatsioonide uurimine ja analüüsimine, samuti selleks rahaliste ja

varaliste vahendite kogumine ja eraldamine;

• Uuringute ja analüüside läbiviimine, tulemuste avalikustamine ja tutvustamine;

• Rahvusvaheliste välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alaste avalike

loengute,

• seminaride, konverentside ja kursuste korraldamine;

• Eesti ja rahvusvahelise välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alase debati

algatamine ning selles osalemine;

• Välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitikat käsitleva ajakirja väljaandmine.

RKK elluviidavad uuringud on seotud kolme laiema programmiga:

1. kaitsepoliitika ja strateegia, mille eesmärk on edendada strateegilist mõtlemist Euroopa

Liidu, Atlandiüleste, regionaalsete ja riigikaitse võtmeküsimustes (nn „kõva julgeolek“);

2. julgeolek ja kriisikindlus, mis on suunanud ohtudele rahvusliku ja rahvusvahelise julgeoleku

suhtes (nn „pehme julgeoleku“ küsimused) ning riikliku kerksuse ülesehitamisele;

3. rahvusvahelised suhted ja välispoliitika, mille eesmärk on edendada strateegilist mõtlemist

Eestit, NATOt ja EL-i mõjutavates lühi-, kesk- ja pikaajalistes välis- ning geopoliitilistes

küsimustes.

2025. aasta lõpus oli keskuses tööl 30 inimest, sh 13 teadurit, Lennart Meri konverentsi direktor,

ABCD konverentsi direktor, Tallinn Digital Summit direktor, kõrgemate riigikaitsekursuste

juhataja, Diplomaatia peatoimetaja, Japan chair juht, kaheksa administratiivset töötajat, asejuht,

2 (7)

tegevjuht ja üks juhatuse liige. 2025. aastal lahkus 2 teadurit ning lisandus 1 nooremteadur ja

uurimisassistent.

Keskuse nõukogu pidas 2025. aasta jooksul 5 koosolekut. Nõukogu liikmed on oma tegevuses

lähtunud sihtasutuse põhikirjast, nõukogu töökorrast ning kehtivatest õigusaktidest. Nõukogu

ülesanneteks on sihtasutuse tegevuse kavandamine, juhtimise korraldamine ja järelevalve

teostamine.

Kaitseministeeriumi hinnang

Alates 2022. aastast hinnatakse RKK põhitegevuse edukust strateegias sätestatud

tulemusmõõdikute abil. RKK on Kaitseministeeriumi hinnangul 2025. aasta tulemusmõõdikud

täitnud väga heal tasemel. Enamus seatud sihttasemetest on saavutatud mõningate väikeste

kõrvalekaldumistega, mis on põhjendatud. Lisaks kutsus RKK 2025 aastal kokku uuesti

rahvusvahelise nõuandvakogu (International Advisory Board’i). Rahvusvahelise nõuandekogu

roll on pakkuda RKK-le strateegilist juhendamist ja abi püüdlustes läbi viia kvaliteetseid

uuringuid ning ergutada tulevikku suunatud arutelu Euroopa ja transatlantilise julgeoleku,

kaitse ja välispoliitika üle. Nõuandvasse kogusse kuulub 10 liiget.

2025. aastal korraldas RKK kaks konverentsi: Lennart Meri Konverents ja ABCD. Balti

kaitsekonverents ABCD toimus teemal „Enemy at the Gates: Turning Europe into a Fortress“

Tallinnas 23.-24.09. Konverentsil osales 450 külalist ligi 40 riigist ja püstitatud eesmärgid said

täidetud. 18. Lennart Meri konverents pealkirjaga „We shall go forward together“ toimus

Tallinnas 16.-18.05. Konverentsil osalesid kõrgetasemelised panelistid ja konverents leidis

laialdast kajastamist välismeedias.

RKK korraldatavad kursused (Kõrgemad Riigikaitsekursused ja Riigikaitse kursus

ettevõtjatele) on populaarsed ja täidavad oma eesmärki. Kursused on aidanud selgitada

riigikaitse seotust teiste eluvaldkondadega ja loonud aluse tsiviil-militaarkoostöö paremale

edendamisele Eestis.

Audit

2025. aastal teostati raamatupidamise aastaaruande audit. Auditi eesmärk oli veenduda, kas

sihtasutuse raamatupidamisarvestus on auditeeritaval majandusaastal korraldatud Eesti

finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi kohaselt

ning raamatupidamise aastaaruanne tervikuna ei sisalda olulisi vigu, väärkajastamisi ega

kajastamata jätmisi.

Auditi kokkuvõte - raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt

sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2025 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta

finantstulemus on kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

2. SA CR14 (CR14)

Kehtiva struktuuri järgi kuuluvad CR14 koosseisu juhatus ja administratsioon, turundus ja

müük, CCDCOE Eesti kontingent, küberharjutusväljad, tarkvaraarenduse meeskond,

3 (7)

küberõppuste meeskond, projektide- ja tooteomanike meeskond. CR14 aruandeaasta keskmine

töötajate arv taandatuna täistööajale (sh juhatuse liige) on 68; oli vastav näitaja 60.

Põhikirja järgi on CR14 nõukogu kuni üheksaliikmeline ning nõukogu liikmed määrab ja

kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja, kaitseminister. Nõukogu tänane koosseis on järgmine:

• Siim Sukles (nõukogu esimees, Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni

asekantsler) alates 07.05.2025;

• Marek Mägi (nõukogu liige, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktori

asetäitja).

• Tõnis Saar (nõukogu liige, NATO CCDCOE direktor) alates 12.08.2025;

• Andri Rebane (nõukogu liige, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse

infoturbeosakonna juht);

• Mihkel Tikk (nõukogu liige, Kaitseväe küberväejuhatuse ülema asetäitja);

• Kati Keel (nõukogu liige, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu poliitika juht) alates 21.08.2025;

• Taavi Viilukas (nõukogu liige, Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu- ja

küberturvalisuse osakonna riikliku küberturvalisuse talituse juhataja)

CR14 juhatus on üheliikmeline. Juhatuse esimees ja tegevjuht on Silver Andre.

Aruandeperioodi Sihtasutuse CR14 juhatuse ja nõukogu liikmete tasud ning muud

majandusnäitajad on esitatud sihtasutuse 2025.aasta majandusaasta aruandes.

Kokku olid CR14 tulud 2025. aastal 16 336 874 €, (sh intressitulud 253 134 eurot), millest

Kaitseministeeriumi tegevus- ja sihtotstarbeline toetus moodustas kokku 6 737 580 eurot ehk

41%.

Kaitseministeeriumi hinnang

Kaitseministeerium hindab CR14 tegevust 2025. aastal heaks ja arengukavas seatud

eesmärkidega kooskõlas olevaks ning peab oluliseks sihtasutuse tegevuse jätkamist. Olulise

tegevussuunana ning nõukogu ootusele vastavalt on pööratud tähelepanu omatulu

kasvatamisele, välise lisarahastuse suurendamisele ning protsesside kui ka teenuse korrastamise

ja hinnastamise selgusele.

2025. aastaks püstitatud eesmärgid said täidetud. CR14 korraldas ning toetas mitme

rahvusvahelise õppuse korraldamist, näiteks CWIX 2025 ja Cyber Coalition 2025. Õppused

mitmepoolse kaitsekoostöö raames olid hästi korraldatud ning osalejate tagasiside positiivne.

Rahuldavalt toetati NATO CCDCOE tööd ja panustati vastuvõtva riigi toetuse korraldamisse

vastavalt koostöölepingule. Edukalt panustati küberharjutusvälja teenuste arendamisesse ning

uute võimete, näiteks salajase küberharjutusvälja võime väljaarendamisesse. Tulemuslikult

tegutseti teadus- ja arendustegevustes ning rahvusvahelises koostöös, seda eelkõige aktiivse

osalemise kaudu Euroopa Kaitsefondi projektides ja taotlusvoorudes.

4 (7)

Läbiviidud audit

CR14 2025.a majandusaasta aruannet auditeeris Avac Audit OÜ vandeaudiitor Karel Villak

(litsents nr 649). Auditi tulemusena väljastati SA-le CR14 modifitseerimata sõltumatu

vandeaudiitori aruanne. Auditi tulemused esitati SA CR14 nõukogule 24.03.2026.

3. Riigikaitse Edendamise Sihtasutus (RESA)

Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse (edaspidi RESA) asutajate hulgas aruandeperioodil

muudatusi ei toimunud, samuti ei toimunud ühinemisi ega jagunemisi. RESA eesmärk on Eesti

kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning

Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku, juhtimisalase ning

infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine. Samuti on eesmärgiks nii endistele

kui teenistuses olevatele kaitseväelastele ja kaitseliitlastele mitmekülgse meditsiinilise abi

pakkumine, sh nende perede toetamine, ning meditsiinilise ja humanitaarabilise toetuse

pakkumine või sellega seotud teenuste kättesaadavaks tegemine relvastatud konfliktides

kannatada saanutele, sh tsiviilisikutele, nii Eestis kui välismaal, ning kaitseväelaste ja

kaitseliitlaste tunnustamine.

Aruandeperioodil seisnes RESA tegevus annetuste kogumises ja võetud kohustuste täitmises.

Jätkus Venemaa 24.02.2022 alanud agressioonisõjaga seotud heategevuslik annetuskampaania

Ukraina toetamiseks, mille kaudu toetati Ukraina relvajõude, rahvuskaarti ja meditsiiniasutusi

erineva humanitaarse iseloomuga abiga. 31.12.2025 seisuga oli RESA toimetanud Ukrainasse

kokku 26 saadetist. Olulisemate abivahenditena on kogu perioodi vältel Ukrainasse saadetud

muu hulgas taktikalisi esmaabikomplekte, žgutte, akujaamu, elektrigeneraatoreid, akupanku,

metallidetektoreid, droone, termopesu, magamiskotte, kindaid, taktikalist kuivtoitu,

meditsiiniseadmeid, ravimeid, öövaatlusseadmeid, õhkrinnaplaastreid, mootorsaage ning 36

tonni kalavõrke.

Aruandeaastal anti Ukrainas Krõvõi Rihi laste meditsiinilise rehabilitatsiooni ja palliatiivse ravi

keskusele üle röntgenseade, kaks ultraheliseadet ning elektroentsefalograaf koguväärtusega ligi

100 000 eurot. Samuti anti Ukraina partneritele üle viis Krattworksi Ghost Dragon drooni ning

aasta jooksul viidi Ukrainasse 281 erinevat drooni, peamiselt DJI Mavic seeria droonid. Lisaks

toetati Eestis ravil viibinud Ukraina haavatute sotsiaalset rehabilitatsiooni koostöös Ida-

Tallinna Keskhaigla hingehoidjatega.

2024. aastal loodud Reservväelaste Fond jätkas aruandeperioodil tegevust. Fondi eesmärk on

anda ettevõtjatele ja eraisikutele võimalus toetada Eesti riigikaitset vabatahtlike annetuste

kaudu. Fondi vahendid laekuvad muu hulgas Coop Panga Kaardiväe programmist ning Eesti

Pandipakend OÜ kaudu korraldatud annetustest, millega pakendite tagastajad saavad loobuda

tagatisrahast Reservväelaste Fondi toetuseks. Fondi vahendeid kasutatakse üksnes

reservväelaste väljaõppe ja võitlusvõime arendamise eesmärgil, sealhulgas reservväelaste

erivarustuse hankimiseks, väljaõppes osalemise toetamiseks ning aasta reservväelase ja aasta

reservüksuse tunnustamiseks. 2025. aastal liitus Riigikaitse Edendamise SA Reservväelaste

5 (7)

Fondi komisjoniga, kuhu kuuluvad ka Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu,

Kaitseressursside Ameti ja Riigikaitseinvesteeringute Keskuse esindajad.

Aruandeaastal eraldati Reservväelaste Fondist preemiad konkursi „Aasta reservväelane, aasta

reservüksus“ võitjatele ning stipendium. Aasta reservüksusena tunnustati diviisi

õhutõrjepatareid (esindaja Randar Rannak), aasta reservväelasena Ilmar Vessinit ning aasta

reservväelase konkursi ergutuspreemiad said Igor Kopõtin, Siim Kruusmann ja Elmo Mõlder.

Reservväelaste fondi vahenditest eraldati stipendium Lauri Kummelile.

2025. aasta annetuste kogusumma oli 1 450 962 eurot, sellest panka laekus 1 335 472 eurot.

Mitterahaliste annetustena saadi esemeid DAB Dental OÜ-lt summas 73 500 eurot, Ortolink

OÜ-lt summas 17 000 eurot ja Meridein Group OÜ-lt summas 21 990 eurot. Panka laekunud

sihtotstarbelised annetused olid 309 343 eurot. Tamre fondist kasutati sihtotstarbelist annetust

summas 3 000 eurot. Sihtasutus jätkab annetuste kogumist järgnevatel aastatel uute ja

olemasolevate projektide rahastamiseks.

Aruandeaastal jätkus „Aasta ohvitseri“ ja „Aasta allohvitseri“ konkurss, mida RESA korraldab

koostöös Kaitseväe Peastaabiga. Aasta ohvitseri tiitli pälvis kolonelleitnant Lauri Teppo ning

aasta allohvitseri tiitli veebel Aaron Lee Baum. Ergutuspreemiad said major Taavi Karotamm,

kolonel Raul Kütt, veebel Rauno Lihtsa ja vanemveebel Eddy Tulko. Konkursi rahastamiseks

laekus aruandeaastal sihtotstarbelisi annetusi 17 949 eurot. Samuti jätkus Kaitseväe Akadeemia

parimate juhtide tunnustamine Ülo ja Tamara Tamre sihtfondist; tunnustati kõrgharidusõppe

lõpetajat Karlis Sootalut ja kutseõppe lõpetajat Jan Alferovit.

Aruandeaastal jätkus hukkunud kaitseväelaste perede toetamine koostöös Eesti Vigastatud

Võitlejate Ühinguga. Projekti eesmärk on tervise edendamisega seotud kulude osaline

hüvitamine hukkunud kaitseväelaste peredele. Projekti laekus aruandeaastal sihtannetusena 25

000 eurot ning RESA jätkab vahendite kogumist toetuste maksmiseks.

2025. aastal toimus üks füüsiliselt korraldatud SA nõukogu istung, 21.04.2025. Muud otsused

tehti ja nõupidamised peeti kirjalikus vormis. Nõukogu koosolekul kiideti heaks SA 2024. aasta

majandusaasta aruanne ja arutati sihtasutuse tegevusega seotud aspekte. Nõukogu oli jooksvalt

informeeritud Ukraina-suunalise abitegevuse käigust ja Reservväelaste Fondi arengust. Juhatus

esitas nõukogule kirjalikke ülevaateid ning olulisemates küsimustes konsulteeriti nõukoguga

operatiivselt. Nõukogu hinnangul oli aruandeperioodil nõukogu ja juhatuse koostöö sujuv, tihe

ja konstruktiivne ning informatsioonivahetus toimis tõrgeteta.

Nõukogul on viis liiget. Kolm nõukogu liiget määrab MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning

kaks nõukogu liiget määrab Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu. Aruandeperioodil

tegutses nõukogu esimehena Toomas Luman. Nõukogu liikmed olid Andrus Merilo, Hanno

Pevkur, Neinar Seli, Ants Sild ja Toomas Luman. Nõukogu liikmetele tasu ei makstud. Juhatuse

liikmeid ei ole sihtasutuse poolt tasustatud ning töötajaid sihtasutusel ei ole.

Kaitseministeeriumi hinnang

Kaitseministeerium hindab RESA aruandeperioodi tegevuse heaks ja riigikaitse eesmärkidega

kooskõlas olevaks. Sihtasutuse tegevus aitab kaasa Kaitseväe maine edendamisele,

kaitseväelase elukutse väärtustamisele, reservväelase identiteedi tugevdamisele ning

6 (7)

kaitsetahte kasvatamisele. RESA projektid toetavad sõjalise kaitse valdkonnas ettenähtud

personali-, tunnustamis- ja kaitsetahtealaste eesmärkide saavutamist.

Eraldi tuleb esile tõsta RESA panust Ukraina toetamisel. Sihtasutus on jätkanud

märkimisväärses mahus humanitaarse ja meditsiinilise abi kogumist, hankimist ja Ukrainasse

toimetamist ning reageerinud paindlikult Ukraina partnerite muutuvatele vajadustele.

Kaitseministeeriumi vaatest toetab see otseselt Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi eesmärke,

kuna Ukraina vastupanuvõime toetamine aitab kaasa ka Eesti ja liitlaste julgeolekule.

Samuti on positiivne Reservväelaste Fondi tegevuse kasv 2025.aastal. Fond loob täiendava

võimaluse kaasata erasektorit ja kodanikuühiskonda riigikaitsesse ning toetab reservväelaste

väljaõpet, erivarustuse soetamist ja silmapaistvate tunnustamist. Arvestades reservväe keskset

rolli Eesti sõjalises kaitses, on fondi edasine arendamine Kaitseministeeriumi vaatest vajalik ja

perspektiivikas.

Arvestades, et SA ei saa riigilt toetust ning juhatuse ja nõukogu liikmetele tasu ei maksta, peab

Kaitseministeerium mõistlikuks RESA tegevuse jätkamist ja võimalusel edasist laiendamist,

kaasamaks senisest rohkem vahendeid erasektorist ja kodanikuühiskonnalt. Samal ajal tuleb

jätkata tähelepanu pööramist annetuste sihipärasele kasutamisele, läbipaistvale aruandlusele ja

nõukogu aruande avalikustamise nõuete täitmisele.

Audit

SA 2025. aasta majandusaasta aruande auditeeris RESA nõukogu poolt nimetatud audiitor OÜ

E-Audit. Sõltumatu vandeaudiitori aruande kohaselt kajastab raamatupidamise aastaaruanne

kõigis olulistes osades õiglaselt RESA finantsseisundit seisuga 31.12.2025 ning sellel

kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad vastavalt kehtestatud regulatsioonidele.

Seadusjärgsed juhtimisorganid on moodustatud ning komplekteeritud pädevate isikutega.

Aruandeperioodi jooksul erikontrolle läbi ei viidud.

4. Hexest Materials AS (Hexest)

Riigi ainuosalusega äriühing Hexest Materials AS (edaspidi Hexest) on asutatud sõjalise

lõhkeaine tootmiseks rahandusministri 28.05.2025. a otsusega ning on äriregistrisse kantud

25.06.2025. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.04.2025 korralduses nr 81 sätestatule andis

Rahandusministeerium Hexesti aktsiate valitsemise üle Kaitseministeeriumile, vastavad

toimingud viidi lõpuni 28.08.2025.

Omaniku ootuste täitmine ja majandustulemused

30.06.2025 kinnitatud omaniku ootustes on määratud Hexesti strateegilised ja finantseesmärgid

aastateks 2025-2028. Strateegilisi eesmärke on kolm: 1) viia läbi tehnoloogia tellimiseks, tehase

rajamiseks ja investeerimisotsuse tegemiseks ettevalmistavad tegevused ja uuringud; 2) kaasata

strateegiline investor, säilitades riigile otsustusõigusega osaluse (häälteenamus üle 50%, kuid

mitte üle 2/3) ja 3) rajada lõhkeaine RDX-i tootmiseks tehas, mis alustab täismahus tootmist

hiljemalt 2028. aastal.

7 (7)

2025. aastal teostati erinevaid vajalikke toiminguid majandustegevuse alustamiseks, Hexesti

peatähelepanu oli ettevõtte käivitamisel, tuumikmeeskonna moodustamisel, äriplaani

täpsustamisel ja põhitehnoloogiapartneri valikul. Tehtud töö võimaldas teha Hexestil

põhimõttelise otsuse lõhkeaine tootmiseks rajatava tehase põhitehnoloogiapartneri valimiseks

aasta lõpul. Hexest edenes 2025. a tõhusalt strateegiliste eesmärkide saavutamise suunas.

Strateegilised eesmärgid on täidetud heal tasemel.

Omaniku seatud finantseesmärgid 2025. aastaks on samuti hästi täidetud. Arvestades, et tehase

rajamiseks vajalikud investeeringud on alles tegemisel, siis kasumit ega dividende omanik

2025. aastal ei oodanud. Kapitalistruktuuri eesmärk on kaasata strateegilise investori kapitali,

võõrkapitali ning taotleda Euroopa Liidu kaitsetööstuse tugevdamise programmidest toetust.

2025. aastal alustas Hexest ettevalmistustega strateegilise investori ning laenukapitali

kaasamiseks.

Riigi osaluse säilitamise vajadus

Kaitseministeeriumi hinnangul on vajalik säilitada riigi osalus Hexestis nii majanduslikest kui

ka strateegilistest kaalutlustest lähtudes. Riigi osaluse eesmärk on pikaajaliselt teenida tulu ning

arendada riigi poolt loodavasse kaitsetööstusparki lõhkeainete tootmise võimekus, mis toetab

Eesti kaitsetööstuse arengut, suurendab ekspordipotentsiaali ning kindlustab riigikaitseks

vajaliku tootmisvõimsuse olemasolu. Äriühingu põhitegevusala on sõjalise lõhkeaine RDX

ning muude lõhkeainete tootmiseks vajalike orgaaniliste põhikemikaalide tootmine, mis on

strateegiliselt oluline võimekus riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks.

Erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes ei tehtud.

1 (7)

Kaitseministeeriumi seisukohad asutatud sihtasutuste ja äriühingu eesmärkide täitmisest ja

asutajaõiguste teostamisest

Lisa

Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja eesmärkide täitmise seisukohad 2025.

aasta kohta

1. SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK)

RKK peamiseks eesmärgiks on olla juhtiv välispoliitika, julgeoleku ja riigikaitsega seotud

teemale spetsialiseeruv mõttekoda Eestis, mis toimiks Eesti riigi, liitlaste ja partnerite

julgeoleku- ja kaitsekogukondade jaoks eelistatuima piirkondliku teadmiste keskusena.

RKK konkreetsed eesmärgid on:

• Ühtse infovälja kujundamine ametkondade, valitsusväliste organisatsioonide, ülikoolide

ning meedia vahel, et hõlbustada Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti välis-, kaitse-,

julgeoleku- ja välismajanduspoliitika kujundamist;

• Eesti ja teiste riikide välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika ning

rahvusvaheliste organisatsioonide uurimine ja analüüsimine, samuti selleks rahaliste ja

varaliste vahendite kogumine ja eraldamine;

• Uuringute ja analüüside läbiviimine, tulemuste avalikustamine ja tutvustamine;

• Rahvusvaheliste välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alaste avalike

loengute,

• seminaride, konverentside ja kursuste korraldamine;

• Eesti ja rahvusvahelise välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitika alase debati

algatamine ning selles osalemine;

• Välis-, kaitse-, julgeoleku- ja välismajanduspoliitikat käsitleva ajakirja väljaandmine.

RKK elluviidavad uuringud on seotud kolme laiema programmiga:

1. kaitsepoliitika ja strateegia, mille eesmärk on edendada strateegilist mõtlemist Euroopa

Liidu, Atlandiüleste, regionaalsete ja riigikaitse võtmeküsimustes (nn „kõva julgeolek“);

2. julgeolek ja kriisikindlus, mis on suunanud ohtudele rahvusliku ja rahvusvahelise julgeoleku

suhtes (nn „pehme julgeoleku“ küsimused) ning riikliku kerksuse ülesehitamisele;

3. rahvusvahelised suhted ja välispoliitika, mille eesmärk on edendada strateegilist mõtlemist

Eestit, NATOt ja EL-i mõjutavates lühi-, kesk- ja pikaajalistes välis- ning geopoliitilistes

küsimustes.

2025. aasta lõpus oli keskuses tööl 30 inimest, sh 13 teadurit, Lennart Meri konverentsi direktor,

ABCD konverentsi direktor, Tallinn Digital Summit direktor, kõrgemate riigikaitsekursuste

juhataja, Diplomaatia peatoimetaja, Japan chair juht, kaheksa administratiivset töötajat, asejuht,

2 (7)

tegevjuht ja üks juhatuse liige. 2025. aastal lahkus 2 teadurit ning lisandus 1 nooremteadur ja

uurimisassistent.

Keskuse nõukogu pidas 2025. aasta jooksul 5 koosolekut. Nõukogu liikmed on oma tegevuses

lähtunud sihtasutuse põhikirjast, nõukogu töökorrast ning kehtivatest õigusaktidest. Nõukogu

ülesanneteks on sihtasutuse tegevuse kavandamine, juhtimise korraldamine ja järelevalve

teostamine.

Kaitseministeeriumi hinnang

Alates 2022. aastast hinnatakse RKK põhitegevuse edukust strateegias sätestatud

tulemusmõõdikute abil. RKK on Kaitseministeeriumi hinnangul 2025. aasta tulemusmõõdikud

täitnud väga heal tasemel. Enamus seatud sihttasemetest on saavutatud mõningate väikeste

kõrvalekaldumistega, mis on põhjendatud. Lisaks kutsus RKK 2025 aastal kokku uuesti

rahvusvahelise nõuandvakogu (International Advisory Board’i). Rahvusvahelise nõuandekogu

roll on pakkuda RKK-le strateegilist juhendamist ja abi püüdlustes läbi viia kvaliteetseid

uuringuid ning ergutada tulevikku suunatud arutelu Euroopa ja transatlantilise julgeoleku,

kaitse ja välispoliitika üle. Nõuandvasse kogusse kuulub 10 liiget.

2025. aastal korraldas RKK kaks konverentsi: Lennart Meri Konverents ja ABCD. Balti

kaitsekonverents ABCD toimus teemal „Enemy at the Gates: Turning Europe into a Fortress“

Tallinnas 23.-24.09. Konverentsil osales 450 külalist ligi 40 riigist ja püstitatud eesmärgid said

täidetud. 18. Lennart Meri konverents pealkirjaga „We shall go forward together“ toimus

Tallinnas 16.-18.05. Konverentsil osalesid kõrgetasemelised panelistid ja konverents leidis

laialdast kajastamist välismeedias.

RKK korraldatavad kursused (Kõrgemad Riigikaitsekursused ja Riigikaitse kursus

ettevõtjatele) on populaarsed ja täidavad oma eesmärki. Kursused on aidanud selgitada

riigikaitse seotust teiste eluvaldkondadega ja loonud aluse tsiviil-militaarkoostöö paremale

edendamisele Eestis.

Audit

2025. aastal teostati raamatupidamise aastaaruande audit. Auditi eesmärk oli veenduda, kas

sihtasutuse raamatupidamisarvestus on auditeeritaval majandusaastal korraldatud Eesti

finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendi kohaselt

ning raamatupidamise aastaaruanne tervikuna ei sisalda olulisi vigu, väärkajastamisi ega

kajastamata jätmisi.

Auditi kokkuvõte - raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt

sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2025 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta

finantstulemus on kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

2. SA CR14 (CR14)

Kehtiva struktuuri järgi kuuluvad CR14 koosseisu juhatus ja administratsioon, turundus ja

müük, CCDCOE Eesti kontingent, küberharjutusväljad, tarkvaraarenduse meeskond,

3 (7)

küberõppuste meeskond, projektide- ja tooteomanike meeskond. CR14 aruandeaasta keskmine

töötajate arv taandatuna täistööajale (sh juhatuse liige) on 68; oli vastav näitaja 60.

Põhikirja järgi on CR14 nõukogu kuni üheksaliikmeline ning nõukogu liikmed määrab ja

kutsub tagasi asutajaõiguste teostaja, kaitseminister. Nõukogu tänane koosseis on järgmine:

• Siim Sukles (nõukogu esimees, Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni

asekantsler) alates 07.05.2025;

• Marek Mägi (nõukogu liige, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse direktori

asetäitja).

• Tõnis Saar (nõukogu liige, NATO CCDCOE direktor) alates 12.08.2025;

• Andri Rebane (nõukogu liige, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse

infoturbeosakonna juht);

• Mihkel Tikk (nõukogu liige, Kaitseväe küberväejuhatuse ülema asetäitja);

• Kati Keel (nõukogu liige, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu poliitika juht) alates 21.08.2025;

• Taavi Viilukas (nõukogu liige, Justiits- ja Digiministeeriumi digitaristu- ja

küberturvalisuse osakonna riikliku küberturvalisuse talituse juhataja)

CR14 juhatus on üheliikmeline. Juhatuse esimees ja tegevjuht on Silver Andre.

Aruandeperioodi Sihtasutuse CR14 juhatuse ja nõukogu liikmete tasud ning muud

majandusnäitajad on esitatud sihtasutuse 2025.aasta majandusaasta aruandes.

Kokku olid CR14 tulud 2025. aastal 16 336 874 €, (sh intressitulud 253 134 eurot), millest

Kaitseministeeriumi tegevus- ja sihtotstarbeline toetus moodustas kokku 6 737 580 eurot ehk

41%.

Kaitseministeeriumi hinnang

Kaitseministeerium hindab CR14 tegevust 2025. aastal heaks ja arengukavas seatud

eesmärkidega kooskõlas olevaks ning peab oluliseks sihtasutuse tegevuse jätkamist. Olulise

tegevussuunana ning nõukogu ootusele vastavalt on pööratud tähelepanu omatulu

kasvatamisele, välise lisarahastuse suurendamisele ning protsesside kui ka teenuse korrastamise

ja hinnastamise selgusele.

2025. aastaks püstitatud eesmärgid said täidetud. CR14 korraldas ning toetas mitme

rahvusvahelise õppuse korraldamist, näiteks CWIX 2025 ja Cyber Coalition 2025. Õppused

mitmepoolse kaitsekoostöö raames olid hästi korraldatud ning osalejate tagasiside positiivne.

Rahuldavalt toetati NATO CCDCOE tööd ja panustati vastuvõtva riigi toetuse korraldamisse

vastavalt koostöölepingule. Edukalt panustati küberharjutusvälja teenuste arendamisesse ning

uute võimete, näiteks salajase küberharjutusvälja võime väljaarendamisesse. Tulemuslikult

tegutseti teadus- ja arendustegevustes ning rahvusvahelises koostöös, seda eelkõige aktiivse

osalemise kaudu Euroopa Kaitsefondi projektides ja taotlusvoorudes.

4 (7)

Läbiviidud audit

CR14 2025.a majandusaasta aruannet auditeeris Avac Audit OÜ vandeaudiitor Karel Villak

(litsents nr 649). Auditi tulemusena väljastati SA-le CR14 modifitseerimata sõltumatu

vandeaudiitori aruanne. Auditi tulemused esitati SA CR14 nõukogule 24.03.2026.

3. Riigikaitse Edendamise Sihtasutus (RESA)

Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse (edaspidi RESA) asutajate hulgas aruandeperioodil

muudatusi ei toimunud, samuti ei toimunud ühinemisi ega jagunemisi. RESA eesmärk on Eesti

kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning

Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku, juhtimisalase ning

infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine. Samuti on eesmärgiks nii endistele

kui teenistuses olevatele kaitseväelastele ja kaitseliitlastele mitmekülgse meditsiinilise abi

pakkumine, sh nende perede toetamine, ning meditsiinilise ja humanitaarabilise toetuse

pakkumine või sellega seotud teenuste kättesaadavaks tegemine relvastatud konfliktides

kannatada saanutele, sh tsiviilisikutele, nii Eestis kui välismaal, ning kaitseväelaste ja

kaitseliitlaste tunnustamine.

Aruandeperioodil seisnes RESA tegevus annetuste kogumises ja võetud kohustuste täitmises.

Jätkus Venemaa 24.02.2022 alanud agressioonisõjaga seotud heategevuslik annetuskampaania

Ukraina toetamiseks, mille kaudu toetati Ukraina relvajõude, rahvuskaarti ja meditsiiniasutusi

erineva humanitaarse iseloomuga abiga. 31.12.2025 seisuga oli RESA toimetanud Ukrainasse

kokku 26 saadetist. Olulisemate abivahenditena on kogu perioodi vältel Ukrainasse saadetud

muu hulgas taktikalisi esmaabikomplekte, žgutte, akujaamu, elektrigeneraatoreid, akupanku,

metallidetektoreid, droone, termopesu, magamiskotte, kindaid, taktikalist kuivtoitu,

meditsiiniseadmeid, ravimeid, öövaatlusseadmeid, õhkrinnaplaastreid, mootorsaage ning 36

tonni kalavõrke.

Aruandeaastal anti Ukrainas Krõvõi Rihi laste meditsiinilise rehabilitatsiooni ja palliatiivse ravi

keskusele üle röntgenseade, kaks ultraheliseadet ning elektroentsefalograaf koguväärtusega ligi

100 000 eurot. Samuti anti Ukraina partneritele üle viis Krattworksi Ghost Dragon drooni ning

aasta jooksul viidi Ukrainasse 281 erinevat drooni, peamiselt DJI Mavic seeria droonid. Lisaks

toetati Eestis ravil viibinud Ukraina haavatute sotsiaalset rehabilitatsiooni koostöös Ida-

Tallinna Keskhaigla hingehoidjatega.

2024. aastal loodud Reservväelaste Fond jätkas aruandeperioodil tegevust. Fondi eesmärk on

anda ettevõtjatele ja eraisikutele võimalus toetada Eesti riigikaitset vabatahtlike annetuste

kaudu. Fondi vahendid laekuvad muu hulgas Coop Panga Kaardiväe programmist ning Eesti

Pandipakend OÜ kaudu korraldatud annetustest, millega pakendite tagastajad saavad loobuda

tagatisrahast Reservväelaste Fondi toetuseks. Fondi vahendeid kasutatakse üksnes

reservväelaste väljaõppe ja võitlusvõime arendamise eesmärgil, sealhulgas reservväelaste

erivarustuse hankimiseks, väljaõppes osalemise toetamiseks ning aasta reservväelase ja aasta

reservüksuse tunnustamiseks. 2025. aastal liitus Riigikaitse Edendamise SA Reservväelaste

5 (7)

Fondi komisjoniga, kuhu kuuluvad ka Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu,

Kaitseressursside Ameti ja Riigikaitseinvesteeringute Keskuse esindajad.

Aruandeaastal eraldati Reservväelaste Fondist preemiad konkursi „Aasta reservväelane, aasta

reservüksus“ võitjatele ning stipendium. Aasta reservüksusena tunnustati diviisi

õhutõrjepatareid (esindaja Randar Rannak), aasta reservväelasena Ilmar Vessinit ning aasta

reservväelase konkursi ergutuspreemiad said Igor Kopõtin, Siim Kruusmann ja Elmo Mõlder.

Reservväelaste fondi vahenditest eraldati stipendium Lauri Kummelile.

2025. aasta annetuste kogusumma oli 1 450 962 eurot, sellest panka laekus 1 335 472 eurot.

Mitterahaliste annetustena saadi esemeid DAB Dental OÜ-lt summas 73 500 eurot, Ortolink

OÜ-lt summas 17 000 eurot ja Meridein Group OÜ-lt summas 21 990 eurot. Panka laekunud

sihtotstarbelised annetused olid 309 343 eurot. Tamre fondist kasutati sihtotstarbelist annetust

summas 3 000 eurot. Sihtasutus jätkab annetuste kogumist järgnevatel aastatel uute ja

olemasolevate projektide rahastamiseks.

Aruandeaastal jätkus „Aasta ohvitseri“ ja „Aasta allohvitseri“ konkurss, mida RESA korraldab

koostöös Kaitseväe Peastaabiga. Aasta ohvitseri tiitli pälvis kolonelleitnant Lauri Teppo ning

aasta allohvitseri tiitli veebel Aaron Lee Baum. Ergutuspreemiad said major Taavi Karotamm,

kolonel Raul Kütt, veebel Rauno Lihtsa ja vanemveebel Eddy Tulko. Konkursi rahastamiseks

laekus aruandeaastal sihtotstarbelisi annetusi 17 949 eurot. Samuti jätkus Kaitseväe Akadeemia

parimate juhtide tunnustamine Ülo ja Tamara Tamre sihtfondist; tunnustati kõrgharidusõppe

lõpetajat Karlis Sootalut ja kutseõppe lõpetajat Jan Alferovit.

Aruandeaastal jätkus hukkunud kaitseväelaste perede toetamine koostöös Eesti Vigastatud

Võitlejate Ühinguga. Projekti eesmärk on tervise edendamisega seotud kulude osaline

hüvitamine hukkunud kaitseväelaste peredele. Projekti laekus aruandeaastal sihtannetusena 25

000 eurot ning RESA jätkab vahendite kogumist toetuste maksmiseks.

2025. aastal toimus üks füüsiliselt korraldatud SA nõukogu istung, 21.04.2025. Muud otsused

tehti ja nõupidamised peeti kirjalikus vormis. Nõukogu koosolekul kiideti heaks SA 2024. aasta

majandusaasta aruanne ja arutati sihtasutuse tegevusega seotud aspekte. Nõukogu oli jooksvalt

informeeritud Ukraina-suunalise abitegevuse käigust ja Reservväelaste Fondi arengust. Juhatus

esitas nõukogule kirjalikke ülevaateid ning olulisemates küsimustes konsulteeriti nõukoguga

operatiivselt. Nõukogu hinnangul oli aruandeperioodil nõukogu ja juhatuse koostöö sujuv, tihe

ja konstruktiivne ning informatsioonivahetus toimis tõrgeteta.

Nõukogul on viis liiget. Kolm nõukogu liiget määrab MTÜ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning

kaks nõukogu liiget määrab Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu. Aruandeperioodil

tegutses nõukogu esimehena Toomas Luman. Nõukogu liikmed olid Andrus Merilo, Hanno

Pevkur, Neinar Seli, Ants Sild ja Toomas Luman. Nõukogu liikmetele tasu ei makstud. Juhatuse

liikmeid ei ole sihtasutuse poolt tasustatud ning töötajaid sihtasutusel ei ole.

Kaitseministeeriumi hinnang

Kaitseministeerium hindab RESA aruandeperioodi tegevuse heaks ja riigikaitse eesmärkidega

kooskõlas olevaks. Sihtasutuse tegevus aitab kaasa Kaitseväe maine edendamisele,

kaitseväelase elukutse väärtustamisele, reservväelase identiteedi tugevdamisele ning

6 (7)

kaitsetahte kasvatamisele. RESA projektid toetavad sõjalise kaitse valdkonnas ettenähtud

personali-, tunnustamis- ja kaitsetahtealaste eesmärkide saavutamist.

Eraldi tuleb esile tõsta RESA panust Ukraina toetamisel. Sihtasutus on jätkanud

märkimisväärses mahus humanitaarse ja meditsiinilise abi kogumist, hankimist ja Ukrainasse

toimetamist ning reageerinud paindlikult Ukraina partnerite muutuvatele vajadustele.

Kaitseministeeriumi vaatest toetab see otseselt Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi eesmärke,

kuna Ukraina vastupanuvõime toetamine aitab kaasa ka Eesti ja liitlaste julgeolekule.

Samuti on positiivne Reservväelaste Fondi tegevuse kasv 2025.aastal. Fond loob täiendava

võimaluse kaasata erasektorit ja kodanikuühiskonda riigikaitsesse ning toetab reservväelaste

väljaõpet, erivarustuse soetamist ja silmapaistvate tunnustamist. Arvestades reservväe keskset

rolli Eesti sõjalises kaitses, on fondi edasine arendamine Kaitseministeeriumi vaatest vajalik ja

perspektiivikas.

Arvestades, et SA ei saa riigilt toetust ning juhatuse ja nõukogu liikmetele tasu ei maksta, peab

Kaitseministeerium mõistlikuks RESA tegevuse jätkamist ja võimalusel edasist laiendamist,

kaasamaks senisest rohkem vahendeid erasektorist ja kodanikuühiskonnalt. Samal ajal tuleb

jätkata tähelepanu pööramist annetuste sihipärasele kasutamisele, läbipaistvale aruandlusele ja

nõukogu aruande avalikustamise nõuete täitmisele.

Audit

SA 2025. aasta majandusaasta aruande auditeeris RESA nõukogu poolt nimetatud audiitor OÜ

E-Audit. Sõltumatu vandeaudiitori aruande kohaselt kajastab raamatupidamise aastaaruanne

kõigis olulistes osades õiglaselt RESA finantsseisundit seisuga 31.12.2025 ning sellel

kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad vastavalt kehtestatud regulatsioonidele.

Seadusjärgsed juhtimisorganid on moodustatud ning komplekteeritud pädevate isikutega.

Aruandeperioodi jooksul erikontrolle läbi ei viidud.

4. Hexest Materials AS (Hexest)

Riigi ainuosalusega äriühing Hexest Materials AS (edaspidi Hexest) on asutatud sõjalise

lõhkeaine tootmiseks rahandusministri 28.05.2025. a otsusega ning on äriregistrisse kantud

25.06.2025. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.04.2025 korralduses nr 81 sätestatule andis

Rahandusministeerium Hexesti aktsiate valitsemise üle Kaitseministeeriumile, vastavad

toimingud viidi lõpuni 28.08.2025.

Omaniku ootuste täitmine ja majandustulemused

30.06.2025 kinnitatud omaniku ootustes on määratud Hexesti strateegilised ja finantseesmärgid

aastateks 2025-2028. Strateegilisi eesmärke on kolm: 1) viia läbi tehnoloogia tellimiseks, tehase

rajamiseks ja investeerimisotsuse tegemiseks ettevalmistavad tegevused ja uuringud; 2) kaasata

strateegiline investor, säilitades riigile otsustusõigusega osaluse (häälteenamus üle 50%, kuid

mitte üle 2/3) ja 3) rajada lõhkeaine RDX-i tootmiseks tehas, mis alustab täismahus tootmist

hiljemalt 2028. aastal.

7 (7)

2025. aastal teostati erinevaid vajalikke toiminguid majandustegevuse alustamiseks, Hexesti

peatähelepanu oli ettevõtte käivitamisel, tuumikmeeskonna moodustamisel, äriplaani

täpsustamisel ja põhitehnoloogiapartneri valikul. Tehtud töö võimaldas teha Hexestil

põhimõttelise otsuse lõhkeaine tootmiseks rajatava tehase põhitehnoloogiapartneri valimiseks

aasta lõpul. Hexest edenes 2025. a tõhusalt strateegiliste eesmärkide saavutamise suunas.

Strateegilised eesmärgid on täidetud heal tasemel.

Omaniku seatud finantseesmärgid 2025. aastaks on samuti hästi täidetud. Arvestades, et tehase

rajamiseks vajalikud investeeringud on alles tegemisel, siis kasumit ega dividende omanik

2025. aastal ei oodanud. Kapitalistruktuuri eesmärk on kaasata strateegilise investori kapitali,

võõrkapitali ning taotleda Euroopa Liidu kaitsetööstuse tugevdamise programmidest toetust.

2025. aastal alustas Hexest ettevalmistustega strateegilise investori ning laenukapitali

kaasamiseks.

Riigi osaluse säilitamise vajadus

Kaitseministeeriumi hinnangul on vajalik säilitada riigi osalus Hexestis nii majanduslikest kui

ka strateegilistest kaalutlustest lähtudes. Riigi osaluse eesmärk on pikaajaliselt teenida tulu ning

arendada riigi poolt loodavasse kaitsetööstusparki lõhkeainete tootmise võimekus, mis toetab

Eesti kaitsetööstuse arengut, suurendab ekspordipotentsiaali ning kindlustab riigikaitseks

vajaliku tootmisvõimsuse olemasolu. Äriühingu põhitegevusala on sõjalise lõhkeaine RDX

ning muude lõhkeainete tootmiseks vajalike orgaaniliste põhikemikaalide tootmine, mis on

strateegiliselt oluline võimekus riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks.

Erikontrollid

Erikontrolle äriseadustiku mõttes ei tehtud.