| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-8/1214-5 |
| Registreeritud | 14.05.2026 |
| Sünkroonitud | 15.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-8 Riigimaa planeeringute kirjavahetus |
| Toimik | 13-8/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Agnes Lihtsa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Ivan Sergejev Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Teie 21.04.2026 nr 13-8/1214-2
Meie 14.05.2026 nr 7-15/26/1572-2
Seisukoht riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele
Austatud Ivan Sergejev
Täname Teid küsimuse eest seoses Elektrilevi poolt esitatud taotlusega alustada riigi eriplaneeringut Hiiumaa elektrivarustuse üleviimiseks 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele.
Kliimaministeeriumi energeetika valdkonna vaatest on eriplaneeringu algatamine põhjendatud.
Nagu olete oma kirjas välja toonud, koostatakse riigi eriplaneeringut eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks, sealhulgas 110 kV liini ning selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui on olemas suur riiklik või rahvusvaheline huvi.
Kirjeldame riikliku huvi aluseks olevaid strateegilisi dokumente ning riiklikke arengusuundumusi
alljärgnevalt. Käesoleva aasta alguses Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud energiamajanduse arengukava
aastani 20351 seab eesmärgiks, et Eesti energiamajandus tagab energiajulgeoleku, kasvatab riigi konkurentsivõimet ja suunab puhta energiaga majandusele üleminekut. Arengukavas rõhustatakse,
et elektritarbimise ja elektrienergia hajatootmise kasvuga suureneb elektrivõrgu tugevdamise tähtsus paralleelselt paindlikkusteenuste vajadusega. Elektri lõpphinda mõjutavad investeeringud hõlmavad muuhulgas võrguarendusi, taastuvelektri tootmisvõimsusi ja salvestust, kuna just
taastuvelektri tootmisseadmete rajamine aitab hoida elektrienergia lõpphinda taskukohase ja konkurentsivõimelisena.
Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskasvu kavas 20262 seatud eesmärgiks Eesti energiaportfellis puhta energia osakaalu suurendamine ning ressursside ja taristu
peatükis rõhutatud vajadust tagada nii varustuskindlus kui konkurentsivõimeline elektri lõpphind. Nendest strateegilistest dokumentidest tulenevalt on selgelt tuvastatav riiklik huvi Hiiumaa
elektrivarustuse üleviimise vastu 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele ning Saaremaa ja/või mandri Eesti 110 kV võrguga elektriühenduse asukoha valiku või toimimise vastu.
1 https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-03/ENMAK%202035.pdf 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2025-12/MKM_Majanduskasvu-kava-2026_A4%201.pdf
Tarbimise kasv, hajatootmise laienemine, salvestusseadmete rajamine, elektritranspordi areng ning taastuvenergiale üleminek suurendavad vajadust elektrivõrgu läbilaskevõime tõstmise järele.
Kuna tehniliselt on keskpinge võrgu lahenduste kasutus piiratud, ei ole otstarbekas suurema läbilaskevõime saavutamiseks rajada ulatuslikke paralleelseid keskpingelahendusi. Suuremate koormustega või kiiresti arenevates piirkondades on põhjendatud keskpingelahendused (10-35kV)
asendada hoopis kõrgepinge (s.o 110 kV) lahendustega. Lisaks on 35 kV võrgupiirkondades, kus pingeklass, juhtme ristlõige või liini pikkus ei võimalda taastuvenergiat arendada või
salvestusseadmeid rajada, 110 kV pingeklassile üleminek mõistlik lahendus. Eleringi ja Elektrilevi ühiselt koostatud Eesti elektrivõrgu arengukava aastani 2040 kohaselt
võimaldab selline võrgustruktuuri optimeerimine vabastada ligikaudu 260 kilomeetrit liinitrasside alust maad, suurendada nii tarbimis- kui tootmissuunalist läbilaskevõimet ligikaudu 400 megavati
võrra ning saavutada ühiskondlikku võitu vähemalt 54 miljonit euro ulatuses. Viimaste aastate geopoliitilised arengud, elektritarbimise kasv ning puhtale energiale üleminek on
toonud kaasa senisest suuremad ootused elektrivõrgu arengule. Kui varasemalt keskenduti peamiselt töökindluse tagamisele, siis edaspidi on ühiskonna ootustele vastava elektrivõrgu
arendamiseks vältimatult vajalik pöörata senisest rohkem tähelepanu võrgu läbilaskevõime kasvule nii tarbimise kui tootmise lisandumiseks. Hiiumaa elektrivarustuse üleviimine 35 kV pingetasemelt 110 kV pingetasemele ja sellega seotud alajaamade rajamine on vajalikud saare
tarbimise kasvu katmiseks, uute liitumisvõimaluste loomiseks ning kohaliku taastuvenergia tootmise ohutuks ja töökindlaks võrkusuunamiseks.
Üleminek 110 kV pingeklassile loob eeldused, et Hiiumaa elektrivõrk suudab vastu võtta ja üle kanda nii olemasolevad koormused kui ka täiendavad tootmis- ja tarbimisvõimsused, tagades
pinge- ja varustuskindluse nõuetele vastava töö ka rikkeolukordades ning toetades seeläbi Hiiumaa majanduslikku arengut ning hajatootmise kasvu. Kaasaegne ja töökindel elektrivõrk loob eeldused uuteks investeeringuteks, ettevõtluse ja taastuvenergia projektide arenguks. Seeläbi paraneb saare
piirkondlik konkurentsivõime ning tugevneb kohaliku majanduse kasvupotentsiaal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaanus Uiga energeetika ja maavarade asekantsler
Thérèse Liis Kilk, 625 6493
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Seisukoha küsimine seoses riigi eriplaneeringu algatamise taotlusega | 20.04.2026 | 2 | 13-8/1214-2 | Väljaminev kiri | mkm | Kliimaministeerium |