Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) konsultatsioon

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Euroopa kestlikkusaruandluse

standardite (ESRS) konsultatsioon

Austatud härra Sutt

Euroopa kestlikkusaruandluse standardite muutmine on jõudmas lõppfaasi. Kehtivad

standardid (jõustunud 2023 lõpus) on läbinud kaks konsultatsiooniringi EFRAG (standardi

väljatöötaja) juures ning nüüd on Euroopa Komisjon läbi viimas konsultatsiooni enne

standardi uue versiooni vastuvõtmist. Konsultatsioon kestab kuni 03.06.2026.

Määrus, standard ja tagasiside link on leitav siin.

Teeme järgnevalt lühikokkuvõtte senisest arengust.

1. ESRS 1 muudatused võrreldes EFRAG 2025 aasta novembri versiooniga, mis Euroopa

Komisjonile esitati:

- Kestlikkusaruanne on aruanne, mis peab võtma arvesse esitatud informatsiooni

kasulikkust kasutaja gruppidele, mitte individuaalsete kasutajatele.

- Hoolsuskohustuse kinnitus. Hoolsuskohustuse terminoloogiat on täpsustatud,

täpsustatud on hoolsuskohustuse täitmise etapid ning teema on seotud rahvusvaheliste

OECD ja ÜRO raamistikega. Kui kõiki mõjusid ei saa korraga käsitleda, võimaldab

hoolsuskohustus prioriseerimist mõju suuruse ja tõenäosuse alusel.

- Standard seab rangema piirangu ebaolulise informatsiooni avaldamisele, mis tuleneb

CSRD direktiivi muudatustest.

- Õiglase esitluse põhimõte on tugevamalt välja toodud.

- Mõistlikult kättesaadava info osas rõhutab uus tekst, et ’põhjalik otsing’ ei ole nõutud,

hindamiskriteeriumid on toodud selgemalt välja.

- Info väljajätmise osas on detailne raamistik välja jäetud ning asendatud üldise

põhimõttega - kas Euroopa Liidu õigus keelab või lubab info avaldamata jätta.

Ettevõte peab kirjeldama piirangu allikat ning nimetama välja jäetud info tüübi.

2. ESRS 2 muudatused on pigem täpsustused ning sisu ei muutu, välja arvatud võimalik

prognoositav finantsmõju. Ettevõtted avalikustavad aruandeperioodi finantsmõju osas nii

kvantitatiivset kui kvalitatiivset infot. Ka võimaliku prognoositava finantsmõju osas on

esmane ootus avaldada nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset infot, kuid standard näeb ette

kriteeriumid, mis juhtudel on võimalik kvantitatiivset infot mitte esitada. Lähtutakse

põhimõttest, et prognoositav finantsmõju hõlmab endas hinnanguid, need võivad muutuda

uue informatsiooni kontekstis ning sellest tulenevalt ei ole tegu aruandlusveaga.

Meie 14.05.2026 nr 13-3.1/2121-1

2

Kuigi prognoositava finantsmõju arvutus võib algselt olla ettevõtetele väljakutse, on tegu nii

ettevõtte juhtkonnale kui välistele osapooltele väga olulise mõõdikuga. See on ka ainuke

mõõdik, mis rakendub kõigile kestlikkuse teemadele ühtselt.

3. Teemastandardite osas on Euroopa Komisjon välja toonud järgmised teemad, mille osas

on tehtud sisulisi muudatusi:

Kasvuhoonegaaside heitkogused: kavandatud tekst on paremini kooskõlas ülemaailmsete

kestlikkusaruandluse standarditega, andes ettevõtjatele paindlikkuse kasutada

aruandluspiiride määratlemisel kas finantskontrolli lähenemisviisi või tegevuskontrolli

lähenemisviisi.

Kliimamuutustega seotud üleminekukavad: kavandatud tekst nõuab, et ettevõtjad, kes

esitavad üleminekukavasid, mille eesmärgid ei ole kooskõlas 1,5 °C eesmärgiga, oleksid

selles osas läbipaistvad.

Mikroplastid: kavandatud tekst piirab avalikustamise nõuet primaarsete mikroplastidega.

Teostatavuse ja proportsionaalsuse huvides ei nõuta ettevõtjatelt sekundaarsete mikroplastide

näitajate esitamist.

Saasteainete heitkogused: täpsustus, et otsus selle kohta, millised saasteained on aruandluse

seisukohast olulised, tuleks teha pärast juhtimishindamist, mis arvestab ettevõtja tegevust ja

tegevussektorit.

Väga ohtlikud ained: uus järkjärguline üheaastane tähtaeg väga ohtlike ainete aruandluseks

ettevõtjatele, kes kasutavad selliseid aineid sisaldavaid tooteid.

Kooskõla äriühingu jätkusuutlikkuse hoolsuskohustuse direktiiviga („CSDDD” –

direktiiv (EL) 2024/1760): tekst sisaldab mitmeid tehnilisi muudatusi hoolsuskohustuse osas,

et tagada parem kooskõla CSDDD-ga.

Inimõiguste juhtumid ja diskrimineerimisjuhtumid: tekstis selgitatakse, et teatada tuleb

ainult „põhjendatud” juhtumitest ning kõik juhtumid ei ole tingimata „põhjendatud” juhtumid.

Samuti viidatakse „käimasolevatele” kohtu- ja kohtuvälistele menetlustele, mitte „algatatud”

menetlustele.

Varahaldus: kavandatud tekst sisaldab uusi sätteid, et vältida ohtu, et varahaldusega

tegelevad ettevõtjad peavad esitama teavet, mis ei ole nende hallatavate investeeringute kohta

asjakohane.

Standardi tekst ja tagasiside andmise link on leitav Revised European sustainability reporting

standards.

Ootame kuni 27.maini tagasisidet kõigilt standardi valdkondadega tegelevatelt

ministeeriumitelt, ettevõtlusorganisatsioonidelt ning ettevõtetelt, kes on

aruandluskohustuslased või saavad selleks lähiaastatel.

Võttes arvesse määruse peatset vastuvõtmist Euroopa Komisjoni poolt (eelduslikult käesoleva

aasta juuni lõpus), peaks tagasiside keskenduma konkreetsetele standardi teemadele.

Tagasiside võiks keskenduda nõuetele, mis on kas vastuolus, neid on väga keeruline

rakendada või on ebaselged. Välja võiksite tuua ka teemad, mis vajavad endiselt ühtseid

metoodikaid/juhiseid, et ka Euroopa Komisjonil oleks info, mis võiks olla EFRAGi tööplaanis

tulevikus.

Standardi määrus ei käsitle aruande esitamise kohustust, piirmäärasid ega aruande koostamise

sagedust. Eeltoodut puudutav direktiivi muudatus jõustus märtsis 2026,

Rahandusministeerium on koostanud selle ülevõtmiseks eelnõu ja see tuleb peatselt

kooskõlastamisele.

3

Tagasiside võite esitada kas [email protected] või otse Euroopa Komisjonile. Juhul kui

esitate Euroopa Komisjonile, oleksime tänulikud kui jagate seda ka meiega e-postile

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Lisaadressaadid:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Finantsinspektsioon

Audiitorkogu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Pangaliit MTÜ

MTÜ Teenusmajanduse Koda

Eesti Energia AS

TKM Grupp AS

Aktsiaselts Tallink Grupp

AS Infortar

Bolt Technology OÜ

MM Grupp OÜ

AS LHV Group

AS Merko Ehitus Eesti

Nordecon AS

MTÜ Kestliku Ettevõtluse Liit KELL

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon

Marika Taal

[email protected]