Vastuskiri – krüptovaraturu seaduse § 48 lõike 5 eesmärk ja

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Finantsinspektsioon

[email protected]

Krüptovaraturu seaduse § 48 lõike

5 eesmärk ja tõlgendus

Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole krüptovaraturu seaduse (edaspidi KrüTS) ja

krüptovaraturu määruse (EL) 2023/1114 (edaspidi MiCA määrus) tõlgendamise küsimuses,

eelkõige seoses KrüTS § 48 lõikega 5.

Märgime Teie poolt esitatud pöördumisega seoses järgmist:

- KrüTS § 48 lõike 5 eesmärk on reguleerida olukorda, kus rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) alusel tegutsev virtuaalvääringu

teenuse pakkuja (edaspidi VASP) on esitanud Finantsinspektsioonile MiCA tegevusloa

taotluse enne 2026. aasta 1. juulit, kuid nimetatud kuupäevaks ei ole Finantsinspektsioon

tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta veel otsust teinud. Sätte kohaselt ei

käsitata sellise ettevõtja tegevust tegevusloata tegevusena karistusseadustiku § 372

tähenduses.

- Vastava rakendussätte üldisem eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida olukorda, kus

tegevusloa menetluse kestuse tõttu satuks ettevõtja automaatselt õigusvastasesse olukorda.

Eeltooduga sarnane säte on näiteks ette nähtud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

105 lõikes 3. See aga ei tähenda, et antud juhul oleks võimalik käsitleda vastavaid

asjaolusid samadel tingimustel nagu toona nähti ette isikutele, kes tegelesid tarbijakrediidi

väljastamisega.

- KrüTS § 48 lõige 5 näeb lisaks ka ette, et alates 2026. aasta 1. juulist ei ole VASP-il lubatud

sõlmida uusi kliendilepinguid. See on kehtestatud kliendikaitselistel kaalutlustel, kuna

teenuseosutajal peab säilima võimalus olemasolevate kliendisuhete nõuetekohaseks

lõpetamiseks olukorras, kus tegevusloa menetluses ei ole veel lõplikku otsust tehtud.

Eesmärk on vältida klientidele kahju tekkimist seoses teenuse võimaliku järsu

katkestamisega, kui MiCA määruse kohast tegevusluba ei saada.

- Regulatiivses tõlgenduses tuleb eristada aktiivset teenuse osutamist (äritegevus uute või

jätkuvate teenuste pakkumiseks) ja passiivset lõpetamistegevust (wind-down). Seega on

KrüTS § 48 lõige 5 kooskõlas ka MiCA määruse loogikaga, et vastavat tegevust pärast

2026. aasta 1. juulit käsitatakse üksnes olemasolevate lepingute lõpetamiseks vajaliku

„wind-down’i“ ehk lõpetamistegevusena, mitte uue krüptovarateenuse osutamisena.

- Kui tõlgendada MiCA-t rangelt nii, et klientide vara hoidmine on otseselt keelatud tegevus

või teenus, tekiks olukord, kus VASP peaks vastavast varast koheselt n-ö loobuma ilma

korrastatud tegevusplaanita, mistõttu klientide jaoks võiks kaasneda märkimisväärne kahju

kannatamise risk. See võib olla teisalt vastuolus MiCA määruse keskse eesmärgiga –

kliendikaitsega (MiCA määruse artikli 1 lõike 2 punkt d).

- Seega tuleks Rahandusministeeriumi hinnangul klientide vara hoidmist ja tagastamist

käsitada kõnealuse sätte tähenduses üksnes olemasolevate kliendisuhete lõpetamiseks

Teie 28.04.2026 nr 5-14/3047

Meie 14.05.2026 nr 13-1.1/1892-2

2

vajaliku tegevusena ning mitte MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 16 tähenduses uue

krüptovarateenuse osutamisena.

- Kokkuvõttes nõustume põhimõtteliselt Teie poolt esitatud tõlgendusega, mille kohaselt on

KrÜTS § 48 lõike 5 eesmärgiks olnud anda VASP-dele õigus jätkata virtuaalvääringu

teenuste pakkumist üksnes ulatuses, mis on vajalik seoses teenuste peatamisega kuni MiCA

määruse alusel tegevusloa otsuse tegemiseni.

- Lisaks märgime, et EL määrused muutuvad nende jõustumisel sisuliselt liikmesriikide

siseriikliku õiguse osaks. Need ei vaja ülevõtmist ja neil on sama mõju kui riigisisestel

õigusaktidel. Riigisiseselt saab luua sel juhul eelkõige vaid vajalikud üleminekusätted,

mida on antud juhul ka KrüTS § 48 näol üldisemalt ka tehtud. Eesti on andnud

turuosalistele (vastavatele teenuspakkujatele) maksimaalselt pika üleminekuaja – MiCA

määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2023. aasta 9. juunil ja KrüTS jõustus 2024. aasta

1. juulil ning seega on teenusepakkujatel on olnud võimalik oma tegevuste

ümberkujundamisel nendega arvestada tegelikult mitu aastat. Vastava maksimaalse tähtaja

ettenägemine (s.t. 1. juuli) on aga olnud turuosaliste endi soov (vt Riigikogu

rahanduskomisjoni protokolli 2024. aasta 16. aprilli kohta -

https://www.riigikogu.ee/download/cd7f27d8-0076-4ca6-9ed0-3afce922877a).

- Juhime täiendavalt tähelepanu sellele, et vastav ettevõtja või subjekt peab ise hindama, kas

senine virtuaalvääringu teenus paigutub tingimata MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis

16 nimetatud krüptovarateenuste alla. Lisaks – kas vastava teenusega seotud vara on alati

kvalifitseeritav sellise krüptovarana, mis nõuab tegevusluba MiCA määruse kohaselt või

paigutub see näiteks MiCA määruse artikli 2 lõikes 3 sätestatud välistuse alla. Ka ei kuulu

näiteks MiCA määruse kohaldumisalasse väljaspool valitsemislepingut (non-custodian)

asuvate rahakottide riistvara või tarkvara pakkujad (vt MiCA määruse põhjenduspunkt nr

83). Eeltoodud juhtudel on võimalik, et isik võib vastavaid teenuseid edasi osutada

tingimusel, et need ei ole käsitatavad krüptoteenusena MiCA määruse tähenduses või

tegemist on krüptovaraga, mis paigutub eeltoodud välistuste alla.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Thomas Auväärt, 611 3633, [email protected]

Kristiina Kubja, 5885 1398, [email protected]