Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium Meie: 14.05.2026 nr 40

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)

eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Arvamusse on koondatud EPIKoja ja

liikmesorganisatsioonide seisukohad. Toetame reformi üldist eesmärki, mille kohaselt

rehabilitatsioon sõltuks inimese tegelikust abivajadusest ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond

killustatus väheneks. Samas näeme suurt riski teenuste kättesaadavuse halvenemise osas.

Rehabilitatsiooni korraldus Sotsiaalkindlustusametis lõpetatakse 30.09.2027 ja uus

korraldus Tervisekassas algab 01.10.2027, sh ei ole selge, kas see tähendab kohest teenuse

jätkumist al 01.10.2027 või see periood võib kuuajasest tõrkest veel pikemaks kujuneda,

kui arvestada tervishoiutöötaja poolset märkamist, õigustatuse tuvastamist ja vajaduse

hindamist jms. Seletuskirjas on märgitud, et seniseid teenusesaajaid ei viida automaatselt

üle uuele teenusekorraldusele. Kuigi seletuskirjas viidatakse, et haiglatele pandav

teenuseosutamise kohustus aitab tagada teenuse katkematu pakkumise, ei taga see ju

automaatselt iga inimese individuaalse teenuseteekonna katkestuseta jätkumist. EPIKoda

on varasemalt kohtumistel rõhutanud, et inimeste teenus ei tohi üleminekuga katkeda.

Seisukoht: Teenusesaajad või teenusele õigustatud isikud peavad saama aegsasti isikliku

teavituse koos selgete juhistega, mida peab tegema, et vajalikku teenust katkestuseta edasi saada.

EPIKoja liikmesorganisatsioonide tagasiside põhjal on läbiv mure, et eelnõu eesmärk muuta

teenusele jõudmine kiiremaks, lihtsamaks ja dubleerimist vähendavaks, ei ole inimese vaatest

selge. Kavandatav teekond hõlmab mitut järjestikust osapoolt ja otsustuskohta: vajaduse

märkamist, märkamislehte, terviseteejuhi hinnangut, heaoluplaani koostamist,

teenuseosutaja valikut, rehabilitatsioonimeeskonna tegevuskava ning teenuse rahastamise

ja mahu otsustamist. Selline teekond võib olla keeruline ka spetsialistile, rääkimata

inimesest, kes teenust vajab ja kellel on vähene süsteemis navigeerimise võimekus.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Seisukoht: enne reformi jõustumist kirjeldada inimese teenuseteekonnad lihtsas, samm-

sammulises ja ligipääsetavas vormis ning testida seda eri sihtrühmadega. Reformi ei saa hinnata

ainult asutuste töökorralduse loogika alusel, vaid tuleb selgeks teha, et abivajaja saab päriselt aru,

kuhu pöörduda, kes otsustab, mis ajaks vastus tuleb, kuidas teenus algab, mida teha, kui teenus

ei käivitu jne.

Edaspidi sõltub teenuse saamine spetsialistide märkamisest (tervishoiutöötaja, sotsiaaltöötaja),

terviseteejuhi hinnangust ja heaoluplaani sisust. Mõjuanalüüsis ei ole seda piisava hoolsusega

käsitletud, sest üleminekuetapis võib tekkida pudelikaela efekt esmatasandil, kui

teenusevajadusega inimesed üritavad “märgatud saada” ja uuesti teenustele siseneda.

Praktikas on paljudes piirkondades juba praegu raskusi perearstiabi kättesaadavusega. Kui

rehabilitatsiooniteenusele jõudmine hakkab sõltuma ülekoormatud esmatasandi suutlikkusest

inimest märgata, märkamislehte täita ja tugimeeskonnas osaleda, tekitab see uue pudelikaela.

Samuti on muudatused riskantsed inimeste vaatest, kellel on väiksem suutlikkus teenuse

jätkumiseks spetsialisti poole pöörduda ja järjekordse hindamise, oma juhtumi selgitamise,

sobivate kohtumisaegade kokkuleppimise jms tegeleda. Nimetatud riske on oluline hoolsusega

analüüsida, hinnata ning riskide maandamiseks sobivad tegevused planeerida.

1. Rahastus ja teenusmaht

Eelnõus on välja toodud, et rehabilitatsiooniteenuseid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa

kaudu riigieelarveliste võimaluste piires. Seletuskirjas on täiendavalt lisatud, et

tervishoiuteenuste hinnad on rehabilitatsiooni hindadest 1,2–2,1 korda kõrgemad, mistõttu võib

sama eelarvega pakkuda väiksemat teenusemahtu. Sealjuures on hinnanguliselt öeldud, et

teenusesaajate arv võib kasvada 5-20%. Lisaks on seletuskirjas endas viidatud, et varasem

huvigruppide tagasiside viitab sellele, et riigieelarvelised vahendid kaovad tervishoiu üldise

alarahastuse sisse, vähendades abi vajaduspõhisust ja mahtu.

Seisukoht: Täiendavat selgitamist vajab, kuidas tagatakse, et reform ei too kaasa teenuse

tegeliku mahu, sageduse või kättesaadavuse vähenemist. Lisaks teenuse otsesele hinnale tuleb

arvestada ka uue süsteemi korralduslikku kulu: terviseteejuhtide töö, perearstide, pereõdede,

raviarstide, KOV-i sotsiaaltöötajate, rehabilitatsioonimeeskondade ja teiste osapoolte koostöö,

info jagamine, tegevuskavade muutmine, juhtumite koordineerimine ning dokumenteerimine

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

eeldavad täiendavat tööaega ja selget rahastust. Samuti palume selgitada, kuidas tagatakse

vajaduse korral lisarahastus ning millisest eelarvest või millistest allikatest kaetakse teenusemahu

kasv ja uue korraldusega kaasnevad koordineerimiskulud?

2. Teenuste dubleerimine

Eelnõus viidatakse korduvalt teenuste dubleerimise vähendamisele, samas pole faktiliselt,

arvuliselt käsitletud, kui palju teenuste dubleerimine süsteemis ressursse kulutab. EPIKoda on

sellele ka oma varasemates tagasisidedes tähelepanu pööranud[1][2], nt on üksikteenuste

kättesaadavus tervishoius vähene, hariduse tugispetsialiste puudus koolides ja lasteaedades,

mistõttu on surve rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks suurem.

Seisukoht: Vajab selgitamist, kuidas hakkab uus rehabilitatsiooniteenus suhestuma teiste sarnase

eesmärgi või osaliselt kattuva sisuga teenustega, sh taastusravi, tööalase rehabilitatsiooni,

tervishoiu üksikteenuste ja haridusvaldkonna tugiteenustega. Kui rehabilitatsioon jätkub

praktikas mitmel eraldi rajal, mis nõuab eraldi hindamisi, suunamisi ja koordineerimist,

võib reform dubleerimist vähendamise asemel seda teisel kujul säilitada või isegi

suurendada. Lisaks vajab selgitamist, kuidas haakub kavandatav rehabilitatsiooniteenuse

korraldus Eestis arendatavate diagnoosi- ja seisundipõhiste raviteekondadega. Mitmete

terviseseisundite puhul võib rehabilitatsioon olla inimese raviteekonna ja taastumise või

funktsioonivõime säilitamise oluline osa, kuid jääb ebaselgeks, kas ja kuidas

rehabilitatsiooniteenus on nendesse raviteekondadesse sisuliselt integreeritud.

Lisaks palub EPIKoda täpsustada, millised teenused loetakse praeguses süsteemis

kattuvaks, kuidas nende rahastamine ja korraldus uues süsteemis eristub ning kuidas

välditakse olukorda, kus sarnase vajadusega inimesed jõuavad erinevatele teenusradadele

erineva rahastuse, ooteaja või õiguskaitsega.

3. Rehabilitatsiooni mõiste

EPIKoda peab positiivseks, et eelnõu käsitleb rehabilitatsiooniteenust laia teenuste kogumina,

mida võib osutada ravile eelnevalt, ravi toetavana, ravile järgnevalt või ravi asemel. EPIKoja

seisukoht on, et rakendamisel tuleb tagada, et teenuse tulemuslikkust ei hinnataks üksnes

paranemise kaudu. Paljude krooniliste, progresseeruvate või pikaajaliste seisundite puhul võib

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

tulemus olla ka funktsioneerimisvõime säilitamine, halvenemise aeglustamine, osalusvõime

hoidmine või inimese elukvaliteedi paranemine. Lisaks peame oluliseks rõhutada, et erinevate

terviseisundite puhul ei pruugi rehabilitatsioonivajadus olla ühekordne. Teenuse vajadus võib

tekkida haiguse eri faasides, ägenemiste järel, töövõime või igapäevase toimetuleku muutumisel

ning funktsioonivõime säilitamiseks.

4. Haiglavõrgupõhine rehabilitatsiooniteenus ja teenuse piirkondlik kättesaadavus

Eelnõu kohaselt osutavad rehabilitatsiooniteenust haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad

ning lisaks võivad teenust osutada nõutud tegevuslubadega tervishoiuteenuse osutajad.

Rakendusakti kavandis on sätestatud põhimeeskond ning täiendavad spetsialiseeritud

rehabilitatsiooniteenuse liigid, mille osutamise saab teenuseosutaja Tervisekassaga lepingut

sõlmides märkida.

Seisukoht: EPIKoja hinnangul vajab täpsustamist, kas haiglavõrgu arengukavas nimetatud

haiglatelt eeldatakse kõigi terviseseisundipõhiste teenuste tagamist või üksnes rehabilitatsiooni

põhimeeskonna olemasolu. Praktikas ei ole realistlik eeldada, et igal haiglavõrgu haiglal oleks

võimekus pakkuda kõiki spetsialiseeritud rehabilitatsiooniteenuseid. Samas peab inimesel olema

võimalik saada vajalikku teenust mõistliku aja jooksul ja võimalikult kodulähedaselt või tema

igapäevases keskkonnas.

Seletuskirjas on toodud, et rehabilitatsiooniteenust võib vajaduse korral osutada ka

inimese igapäevases keskkonnas, näiteks kodus või koolis. EPIKoda peab seda väga

oluliseks, kuid praeguses sõnastuses on tegemist pigem võimaluse kui garantiiga, et see

praktikas ka realiseerub. Teenuse tegelik kättesaadavus sõltub sellest, kas selline

teenuseosutamine on rahastusmudelisse sisse arvestatud, lepingutingimustes ja

teenuseosutajate töökorralduses ette nähtud.

EPIKoda rõhutab, et rehabilitatsioon peab toetama oskuste ülekandumist inimese

pärisellu. Seetõttu tuleb teenuse korraldamisel ja rahastamisel arvestada inimesele

sobivaima keskkonna vajadust, mitte lähtuda ainult teenuseosutaja ruumidest või

töökorraldusest. Oleme seisukohal, et praegusel kujul on tegemist deklaratiivse lähenemisega -

et teenust osutataks kodus, koolis või muus kohas, kus inimene saab õpitut praktiliselt rakendada

ja igapäevaellu üle kanda, tuleb ette näha ka vastav rahastusmudel, et teenuseosutajad oleksid

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

motiveeritud teenust selliselt ka pakkuma ning teenuse eesmärgid saaksid sisuliselt ja tõhusalt

rakendatud (nt lusikaga sööma õppimine loomulikus keskkonnas ja söögiajal, mitte teraapiaks

ettenähtud kellaajal teraapiakabinetis).

Lisaks on oluline, et reformi käigus ei kaoks puudespetsiifiliste organisatsioonides välja

kujunenud rehabilitatsioonikompetents. Mitmete sihtrühmade puhul ei piirdu rehabilitatsioon

ainult tervise aspektiga, vaid hõlmab igapäevaeluoskusi, liikumist, suhtlemist, õppimist,

töötamist, abivahendite kasutamist ning kogukonnas osalemist. Seetõttu tuleb kirjeldada, kuidas

selline kompetents uues süsteemis säilitatakse ja teenuseosutamisse kaasatakse.

Palume täpsustada:

• kas enne reformi jõustumist koostatakse piirkondlik ülevaade haiglate, perearstikeskuste ja

teiste tervishoiuteenuse osutajate tegelikust võimekusest ja valmisolekust

rehabilitatsiooniteenust pakkuda;

• kuidas tagatakse spetsialiseeritud rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus kõigis piirkondades,

sh vajadusel mobiilse teenusena;

• kuidas välditakse olukorda, et spetsiifilisema vajadusega inimesed, näiteks afaasia, apraskia,

düsrtriaga inimesed jt. inimesed, jäävad teenuseta. Praegu on logopeedid revimeeskondades vaid

üksikutes suuremates haiglates, arvestatav ambulatoorne ravi ja kompleksne rehabilitatsioon

puudub. Abi otsitakse sotsiaalse rehabilitatsiooni, raviteenuste ja erateenuste kombineerimisest.

Kuidas tagatakse teenused inimestele, kelle neuroloogiline kahjustus avaldub muuhulgas kõne-

ja keelekasutuse häirena?

• kuidas toetatakse seniseid SRT teenuseosutajaid uude süsteemi sisenemisel, kellest osal

puudub praegu tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba (119st SKA lepingupartnerist ca 85-l

pole tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba);

• kas 01.10.2027 alustavad teenuse pakkumist praktikas haiglavõrgu haiglad ning millistel

tingimustel ja ajakavas saavad liituda teised teenuseosutajad.

• palume selgitada, kust leitakse haiglavõrgu haiglate juurde lisaspetsialistid, kes teenust

hakkavad osutama? Praegused haiglate juures tegutsevad meeskonnad on haiglatööga hõivatud.

• kuidas säilitatakse ja kaasatakse puudespetsifiiline kompetents uues süsteemis?

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Seisukoht: EPIKoda peab vajalikuks, et enne reformi jõustumist oleks avalikult esitatud

teenuseosutajate ja spetsialiseeritud meeskondade olemasolu sihtrühmade ja piirkondade lõikes.

Hetkel ei ole eelnõus ega määruse kavandis rahastuse kujunemist käsitletud ei põhimeeskondade

ega spetsialiseeritud meeskondade vaatest.

5. Terviseteejuhi pädevus ja roll rehabilitatsiooniteenuse protsessis

Eelnõu kohaselt võtab Tervisekassa inimeselt rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise

kohustuse üle juhul, kui teenuse vajaduse on hinnanud terviseteejuht ning teenuse vajadus on

märgitud inimese heaoluplaani. Seletuskirja kohaselt põhineb rehabilitatsiooniteenusele

suunamine valdkonnaülese koordinatsiooni suunamisloogikal ning aluseks on tervishoiu- ja

sotsiaalvaldkonna spetsialistide poolne märkamine.

Seisukoht: inimese vaatest vajab teekond täpsustamist. Ebaselgeks jääb, kuidas saab inimene ise

rehabilitatsioonivajaduse korral süsteemi siseneda, kui perearst, tervishoiutöötaja või kohaliku

omavalitsuse sotsiaaltöötaja tema vajadust ei märka.

Seisukoht: sätestada selge võimalus inimesel endal rehabilitatsioonivajaduse hindamisele

pöörduda. Inimesel peab olema võimalus algatada rehabilitatsioonivajaduse hindamine ka

juhul, kui spetsialist ei ole tema vajadust märganud. Samuti peab olema selge, kuidas saab

inimene või tema seaduslik esindaja teada, kuhu pöörduda, millise aja jooksul tema

vajadust hinnatakse ning kuidas saab ta otsuse või hinnanguga mittenõustumisel seda

vaidlustada. Inimesel peab olema ligipääs ka teabele, mis seisus tema vajaduse hindamine

on.

Arusaamatuks jääb, kes ja kuidas hindab rehabilitatsioonivajadust? Eelnõu kohaselt moodustab

terviseteejuht tugimeeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt inimese raviarst või perearst, pereõde

ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Inimese nõusolekul kaasatakse ka teisi asjakohaseid

spetsialiste või lähedasi. Terviseteejuht korraldab tugimeeskonna suhtlust ning tagab, et vajalik

info liigub õigetele osapooltele. Kas rehabilitatsioonivajadust hindab terviseteejuht või

meeskond? Ebaselge on, kuidas tagatakse terviseteejuhi piisav pädevus

rehabilitatsioonivajaduse esmaseks hindamiseks olukorras, kus rehabilitatsiooni

eesmärkide seadmine, teenuse sisu ja mahu määramine eeldab tavapäraselt meeskondlikku

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

hindamist. Kui hindamine on mitme-etapiline, on see vastuolus eelnõu algse eesmärgiga

lihtsustada inimese teekonda teenuseni.

Harvikhaigustega inimesed on uues süsteemis eriti haavatavad, sest nende haiguste mõju

funktsioneerimisvõimele, osalusele ja igapäevaelule ei pruugi olla esmatasandil piisavalt tuntud.

Kui teenusele jõudmine sõltub esmatasandi või üldspetsialisti märkamise ja hindamise oskusest,

võib harvikhaigusega inimese rehabilitatsioonivajadus jääda alahinnatuks või märkamata.

Seisukoht: lisada rakendusse selge nõue, et harvikhaigusega inimese puhul peab vajaduse korral

olema tagatud ligipääs spetsialiseeritud kompetentsile või erialasele konsultatsioonile

rehabilitatsioonivajaduse hindamisel ja teenuse planeerimisel. Harvikhaigusega inimese

teenusele jõudmine ei tohi sõltuda üksnes sellest, kas tema seisund on esmatasandil piisavalt

äratuntav.

Palume täpsustada:

• milline on terviseteejuhi pädevus rehabilitatsioonivajaduse hindamisel; vajalik on selgelt

kirjeldada, millised teadmised ja oskused peavad terviseteejuhil olema eri puudeliikide,

krooniliste haiguste, neuroloogiliste haiguste, neuroarenguliste eripärade, psüühikahäirete,

kõnekahjustuste, harvikhaiguste ja progresseeruvate seisundite jm märkamiseks? Kui

terviseteejuht peab tuvastama rehabilitatsiooniteenuse vajaduse, peab olema selge, millise

metoodika, juhiste ja erialase toe alusel ta seda teeb;

• millisel juhul hindab vajadust terviseteejuht ja millisel juhul rehabilitatsioonimeeskond;

• kuidas tagatakse terviseteejuhtide pädevus suhelda eri puudeliikidega inimestega, sh

kuulmispuudega, nägemispuudega, intellektipuudega, psüühikahäirega, autismispektri eripäraga

ja kõnekahjustusega inimestega;

• kuidas tagatakse inimesele ligipääsetav info ja suhtlus kogu teenuseteekonna jooksul;

• kas ja kuidas saab inimene pöörduda rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks ka ilma

märkamisleheta;

• kuidas toimub vaidlustamine juhul, kui rehabilitatsioonivajadust ei tuvastata või seda ei

kanta heaoluplaani? Kõik otsused (nii märkamislehe täitmata jätmine, terviseteejuhi hinnang,

heaoluplaani sisu, teenuseosutaja keeldumine jms) peavad olema selgelt vaidlustatavad. Inimesel

peab olema selge informatsioon selle kohta, mis seis on ning kuidas süsteemis navigeerida.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Lisaks peab olema selgelt välja toodud, kelle poole vaidlustamisel pöörduda ning kust saab

vajadusel õigusabi.

• andmevahetust terviseteejuhi ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja vahel. Seletuskiri märgib, et

rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud meeskonnaliikmed kasutavad andmeid ulatuses, mis

on vajalik tööülesannete täitmiseks. Praktikas tuleb siiski selgelt kirjeldada, kas

rehabilitatsiooniasutus saab ise vajaliku info heaoluplaanist, kas ta saab küsida täiendavat infot

terviseteejuhilt ning kes ja kuidas teeb teenuse käigus tegevuskava muudatusi. Inimene ei tohi

sattuda olukorda, kus iga teenuse täpsustamiseks või muudatuseks peab ta uuesti alustama

eraldi pöördumist terviseteejuhi poole.

• milliseid seniseid andmeid saab inimese nõusolekul või seadusest tuleneval alusel

kasutada uues heaoluplaanis ja rehabilitatsiooniteenuse kavandamisel? See aitab vältida

olukorda, kus inimene peab oma abivajadust uuesti ja korduvalt tõendama.

6. Heaoluplaani koostamine, sh inimese tahte väljaselgitamine

Rõhutame, et inimese vajaduse hindamisel peab hinnang näitama inimese tegelikku

olukorda ja vajadusi, mitte asutuse poolt pakutavaid võimalusi ja mahtu. Kui riik ei saa

neid vajadusi täita, peab inimesel olema võimalus hinnangu alusel endale rehabilitatsiooni

eelarve vahenditega kas ise teenuseid osta või pöörduda nt kohaliku omavalitsuse poole abi

saamiseks.

Seisukoht: Heaoluplaani koostamisel peab olema tagatud, et plaan kajastab inimese tegelikke

vajadusi, eesmärke, piiranguid ja igapäevaelu olukorda. Paljude sihtrühmade jaoks võib oma

vajaduste sõnastamine olla keeruline. See puudutab näiteks afaasiaga inimesi, intellektipuudega

inimesi, autismispektri eripäraga inimesi, traumakogemusega inimesi, psüühikahäirega inimesi,

kõnekahjustusega inimesi, kognitiivse langusega inimesi ning inimesi, kelle terviseseisund on

muutlik.

EPIKoja hinnangul peab heaoluplaani koostamise regulatsioonis või juhendites olema

selgelt kirjeldatud, kuidas tagatakse inimese tegeliku tahte, eelistuste ja vajaduste

väljaselgitamine juhul, kui inimene ei suuda neid tavapärasel viisil või konkreetsel

ajahetkel piisavalt väljendada. Heaoluplaan ei tohi kujuneda dokumendiks, mis peegeldab

inimese suhtlusvõimekust ühel kohtumisel, vaid peab kajastama tema tegelikku

funktsioneerimist, osaluspiiranguid ja abivajadust.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Seisukoht: täpsustamist vajavad nõusolekud andmete jagamisel, heaoluplaani aktsepteerimisel

ja teenuse kasutamisel. Kui inimene annab nõusoleku, mille sisust ta tegelikult aru ei saanud, või

keeldub nõusolekust, mõistmata selle tagajärgi, võib vastutus teenusest ilmajäämise või ebaõige

teenuseteekonna eest langeda inimesele, kuigi tema mõistmis- või otsustusvõimet võis mõjutada

terviseseisund.

EPIKoda teeb ettepaneku sätestada, et inimesel peab olema võimalik kaasata tema valitud

usaldusisik, seaduslik esindaja või muu tugivõrgustiku liige, kui see on vajalik inimese tahte,

eelistuste, vajaduste ja piirangute väljaselgitamiseks või nõusoleku sisuliseks mõistmiseks.

Usaldusisiku kaasamine ei tohi asendada inimese tahet ega anda teisele isikule automaatset

otsustusõigust, kuid peab aitama tagada, et inimese osalus on sisuline, mitte üksnes formaalne.

Seisukoht: tuleb täpsustada, kuidas toimub teenuse jätkamine, muutmine või ajutine

katkestamine olukorras, kus inimese terviseseisund halveneb ning ta ei suuda ajutiselt teenusel

osaleda või koostööd teha. Terviseseisundist tulenev osalemisraskus ei tohi automaatselt

kaasa tuua teenusest ilmajäämist.

7. Laste teenusteekond ja koostöö haridussüsteemiga

Laste puhul on rehabilitatsioonivajaduse märkamine sageli seotud haridusasutuse igapäevase töö,

teadlikkuse ja tähelepanelikkusega. Lapse kõne, suhtlemise, liikumise, käitumise, õppimise,

eneseteeninduse või sotsiaalse osaluse raskused ilmnevad tihti lasteaias või koolis, mitte ainult

tervishoiusüsteemis.

Seisukoht: vajab täpsustamist, kuidas toimub uues süsteemis koostöö haridusasutuste,

tugispetsialistide, lapsevanema, terviseteejuhi, kohaliku omavalitsuse ja rehabilitatsiooniteenuse

osutaja vahel.

EPIKoda palub täpsustada, kuidas tagatakse lapse rehabilitatsioonivajaduse märkamine ja

teenusele jõudmine juhul, kui vajadus ilmneb haridusasutuses, kuid tervishoiu- või

sotsiaalvaldkonna spetsialist ei ole seda veel märganud. Samuti tuleb selgitada, millised on

lapsevanema või seadusliku esindaja õigused otsuste vaidlustamisel ning kuidas tagatakse lapsele

teenus olukorras, kus vajadus on küll tuvastatud, kuid vajalikud spetsialistid ei ole piirkonnas

kättesaadavad.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Laste puhul tuleb vältida olukorda, kus teenusele jõudmine sõltub sellest, millise asutuse

vaatevälja laps satub. Rehabilitatsiooniteenuse teekond peab olema seotud haridusliku toe, KOV-

i teenuste ja tervishoiuga nii, et laps ja pere ei peaks ise süsteemide vahel vastutust kandma.

8. Psüühikahäirega inimese teenusteekond

Inimese võimekus abi küsida, kohtumistele jõuda või teenusel osaleda sõltuda tugevalt tema

terviseseisundi kõikumisest. Seetõttu ei pruugi ainult spetsialisti aktiivsele märkamisele tuginev

süsteem seda sihtrühma piisavalt kaitsta.

Seisukoht: palume täpsustada, kuidas tagatakse psüühikahäirega inimesele terviklik ja

katkestusteta teekond rehabilitatsiooniteenuseni. EPIKoja hinnangul peab inimese lähedasel,

hooldajal või muul tugivõrgustiku liikmel olema võimalus anda süsteemile märku inimese

võimalikust abivajadusest või algatada abivajaduse märkamise teavitus, kui inimene ise seda oma

terviseseisundi tõttu ei suuda. Selline märguanne ei tohi tähendada lähedase automaatset

õigust inimese andmetele või otsustamisele, kuid peab võimaldama süsteemil inimese

abivajadust kontrollida ja pakkuda talle sobivat tuge.

Samuti peab terviseteejuhi väljaõppe kohustuslik osa olema töötamine psüühikahäirega

inimestega, sh kriisi, kontakti vältimise, usaldamatuse, traumakogemuse, motivatsioonilanguse

ja kõikuva koostöövõime mõistmine. Terviseseisundist tulenev raskus teenusel osaleda ei tohi

automaatselt tähendada teenuseteekonna lõpetamist.

9. Rehabilitatsiooniteenuse meeskonnad

Rakendusakti kavandi kohaselt peab rehabilitatsiooniteenust osutavasse põhimeeskonda

kuuluma vähemalt kolm spetsialisti määruses sätestatud loetelust (eriarst, õde, kliiniline

psühholoog või psühholoog-nõustaja, füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, psühholoog)

ning täiendavalt võivad meeskonda kuuluda muu hulgas eripedagoog, toitumisnõustaja, vaimse

tervise õde, sotsiaaltöötaja, loovterapeut ja kogemusnõustaja.

Seisukoht: Palume täpsustada, miks on kõikide terviseseisundist lähtuvate teenuste puhul valitud

vähemalt kolmeliikmelise meeskonna nõue ning kuidas tagatakse, et see nõue parandab teenuse

kvaliteeti ega muutu piirkondades, kus spetsialiste napib, kättesaadavuse takistuseks?

Afaasiaga inimeste puhul on eriti oluline, et rehabilitatsioon ei piirduks üksnes logopeedilise

sekkumisega, vaid hõlmaks ka suhtlemise, osaluse, eneseväljenduse, igapäevategevuste ja

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

psühhosotsiaalse toimetuleku toetamist. Oluline on võimalus kaasata meeskonda terapeutiliste

loovtegevuse juhendaja. Palume hinnata, kuidas uues süsteemis tagatakse afaasiaga inimeste

rehabilitatsiooniteenuse tegelik kättesaadavus.

Seisukoht: Mitmed EPIKoja võrgustikuorganisatsioonid on rõhutanud põhimeeskonna

laiendamise vajadust, nt neuroloogiliste seisundite ja tugi- ja liikumiselundkonna alase

rehabilitatsiooni puhul. EPIKoda leiab, et kõikide täiendavate spetsialistide lisamine igal juhul

kohustuslikuks põhimeeskonna osaks võib spetsialistide nappuse tingimustes halvendada veelgi

teenuse kättesaadavust, kui ilma ühe liikmeta ei ole võimalik spetsialiseeritud teenust pakkuda.

Kuid inimesel peab olema selge võimalus anda tagasisidet või esitada kaebus, kui tema

vajadusest tulenev spetsialist ei ole tegelikult kättesaadav või tema kaasamata jätmist ei ole

piisavalt põhjendatud, nt võib olla teatud haiguste puhul väga oluline toitumisnõustaja, kes

õpetab põletikku vähendavat ja kehakaalu kontrollivat toitumist, mis on otseselt seotud haiguse

kulu kontrolli all hoidmisega.

10. Transpordi- ja majutuskulu muutmine

EPIKoda peab üheks olulisemaks riskiks transpordi- ja majutuskulude hüvitamise

muutust. Seletuskirjas on märgitud, et planeeritud muudatuste tulemusena ei hüvitata

teenuse saajatele transpordi- ega majutuskulusid samamoodi nagu senises

rehabilitatsioonisüsteemis ning see võib tähendada, et kohalikel omavalitsustel tekib

vajadus tagada transpordi kättesaadavus inimestele, kes saavad teenust väljaspool oma

elukohajärgset maakonda. Seletuskirja andmetel toimub umbes viiendik

rehabilitatsiooniteenuste kasutustest väljaspool teenuse saaja kodumaakonda. Kui

spetsialiseeritud teenused koonduvad suurematesse keskustesse ja sõidu- või

majutuskulusid ei hüvitata, muutuvad teenused sihtrühmadele kättesaamatuks. See

suurendab regionaalset ebavõrdsust ja seab maapiirkondades elavad puuetega inimesed ja

kroonilised haiged ning nende lähedased, omastehooldajad halvemasse olukorda võrreldes

suuremates linnades elavate inimestega.

Seisukoht: Transpordi- ja majutuskulu hüvitamine on osade inimese jaoks eeldus, et teenus

tegelikult kättesaadav oleks. Kui spetsialiseeritud rehabilitatsiooniteenus ei ole inimese

kodu lähedal kättesaadav, peab olema lahendatud olukord, kuidas inimene teenusele

jõuab. Kui pereliige või lähedane peab hakkama inimest regulaarselt teenusele viima

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

maakonnakeskusesse või teise maakonda, ei vähene inimese ega tema lähedaste aja-,

haldus- ega hoolduskoormus. Vajalik on uua transpordi- ja vajaduse korral majutuskulude

hüvitamise või korraldamise võimalus olukordadeks, kus vajalik rehabilitatsiooniteenus ei

ole inimesele kodulähedaselt kättesaadav või inimese puue/terviseseisund takistab

iseseisvat teenusele jõudmist.

11. Teenuse kvaliteedi tagamine

Eelnõus vajab täpsustamist, mida peetakse uues süsteemis kvaliteetseks

rehabilitatsiooniteenuseks ja milliste tulemuste alusel teenuse kvaliteeti hinnatakse. Eelnõus on

teenuseosutaja kohustus kirjeldada organisatsioonis rehabilitatsiooniteenuse osutamise ja

kvaliteedi tagamise korraldus. See on vajalik, kuid ei vasta veel küsimusele, milline peab olema

teenuse sisuline kvaliteet.

Seisukoht: EPIKoda peab ülioluliseks, et rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti ei hinnataks

ainult protsessi, dokumenteerimise või teenuse mahu järgi. Kvaliteet peab väljenduma

inimese elukvaliteedi säilitamises või parandamises.

Inimese vaatest peab olema üheselt arusaadav, kelle poole pöörduda kahju tekkimise või

ebakvaliteetse teenuse pakkumise korral. Lisaks peab olema selge, kas ja kuidas saab inimene

vaidlustada terviseteejuhi hinnangut, rehabilitatsioonivajaduse heaoluplaani kandmata jätmist,

teenuseosutaja keeldumist või teenuse mahu ja sisu muutmist.

Ettepanek:

1. töötada enne reformi jõustumist koos puudega inimeste organisatsioonide,

patsiendiorganisatsioonide ja erialaspetsialistidega välja rehabilitatsiooniteenuse

tulemuslikkuse-, kvaliteedi näitajad ja õiguskaitsevõimalused.

2. täiendada RTHS § 13⁷ lõike 6 punkti 3 sõnastust nii, et teenuseosutaja dokumenteeriks mitte

ainult teenuseosutaja hinnangu, vaid ka inimese enda hinnangu teenuse tulemusele, heaolule ja

toimetulekule.

12. Kogemusnõustaja teenus

EPIKoda peab positiivseks, et rakendusakti kavand võimaldab rehabilitatsioonimeeskonda

kaasata kogemusnõustajaid ning et kogemusnõustajal peab olema sarnase puude,

tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ja läbitud kogemusnõustaja täienduskoolitus

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

vähemalt 182 akadeemilise tunni mahus. Samas vajab täpsustamist, kuidas hinnatakse kogemuse

sisulist vastavust konkreetse sihtrühma vajadustele.

Seisukoht: vajalik on juhendites ja lepingutingimustes teenuseosutajatega täpsustada, kuidas

tagatakse kogemusnõustamise sihtrühmapõhine sobivus ja kvaliteet. Täpsustada tuleb, millistes

olukordades ja etappides peab kogemusnõustaja kaasamine olema kohustuslik (näiteks esmase

teenusevajaduse, psüühikahäire korral). Lisaks peab kogemusnõustaja arvamus olema samuti

dokumenteeritud. Koostöös Kutsekojaga tuleb korrastada kogemusnõustajate kutsestandardid

ning tagada supervisioon ning tugi, sest tegu on sarnase diagnoosi ja haiguskoormusega

inimestega.

13. PISTS muudatused ja rehabilitatsioonihinnangute kasutamine

Eelnõuga jäetakse PISTS-ist välja viited rehabilitatsiooniplaanile. EPIKoda mõistab, et senisel

kujul rehabilitatsiooniplaani enam ei koostata. Samas ei tohiks rehabilitatsiooniteenuse käigus

kogutav oluline info inimese funktsioneerimisvõime, osaluspiirangute, abivahendivajaduse ja

toimetuleku kohta kaduda teistest otsustusprotsessidest.

Seisukoht: analüüsida, kuidas saab edaspidi puude raskusastme tuvastamisel ja vajalike toetuste

hindamisel kasutada heaoluplaani, rehabilitatsiooniteenuse kokkuvõtte ja

rehabilitatsioonimeeskonna hinnanguid inimese nõusolekul ja andmekaitsenõudeid järgides. See

aitab vältida korduvat hindamist ning toetab inimese terviklikumat käsitlust.

14. Muudatuste ajakava realistlikkus

EPIKoda peab reformi ajakava väga pingeliseks. Seletuskirja järgi valmivad 2027. aasta

septembriks esimese etapi IT-arendused, sh märkamisleht ja terviseteejuhi töölaud, mis on

vajalikud valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse korraldamiseks. Samal ajal jõustub uus

rehabilitatsiooniteenuse korraldus 01.10.2027. Selline ajakava jätab väga vähe aega süsteemi

testimiseks, vigade parandamiseks, teenuseosutajate koolitamiseks, terviseteejuhtide praktiliseks

ettevalmistamiseks. Eriti oluline on, et kõik digitaalsed lahendused peavad vastama

ligipääsetavusstandarditele ning olema kasutatavad alternatiivselt kas telefoni teel või

paberkandjal ja et digilahendused oleksid testitud ka erivajadusega inimestega.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Kokkuvõtvalt peab EPIKoda vajalikuks hinnata eelnõu lisaks põhiseaduslike põhiõiguste

vaatele ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete valguses. Reform

puudutab otseselt puudega inimeste õigust tervisele, rehabilitatsioonile, iseseisvale elule,

kogukonnas osalemisele.

EPIKoda toetab reformi üldist eesmärki muuta rehabilitatsiooniteenus

vajaduspõhisemaks, terviklikumaks ja inimese tegelikest piirangutest lähtuvaks, kuid ei

saa eelnõud praegusel kujul toetada, sest planeeritavad muudatused ei anna ilma

käesolevas pöördumises täpsustamist vajavate teemadeta piisavat kindlust, et need

parandavad puuetega inimeste, krooniliste haigustega inimeste ja teiste

rehabilitatsioonivajadusega inimeste tegelikku ligipääsu teenustele.

EPIKoja peamised ettepanekud kokkuvõtvalt:

• Tagada seniste teenusesaajate katkestuseta üleminek uude süsteemi ning isiklik teavitus

selgete juhistega.

• Esitada eelarvemõjude analüüs koos selgitusega, kuidas tagatakse sh kuidas kaetakse

teenusemahu võimalik kasv, tervishoiuteenuste kõrgem hind, koordineerimiskulud,

terviseteejuhtide töö, spetsialistide lisakoormus ja teenuseosutajate valmisoleku tagamine.

• Täpsustada, kuidas uus rehabilitatsiooniteenus suhestub taastusravi, tööalase

rehabilitatsiooni, tervishoiu üksikteenuste, haridusvaldkonna tugiteenuste ja arendatavate

raviteekondadega, et vältida uut killustatust, korduvaid hindamisi ja paralleelseid teenusradasid.

• Vähendada inimese teenuseteekonna keerukust ja maandada esmatasandi ning

terviseteejuhi pudelikaela riski, sh kirjeldada selgelt, kuidas inimene jõuab teenusele juhul, kui

tema vajadust ei märgata, kuidas välditakse korduvaid hindamisi ja oma olukorra uuesti

tõendamist.

• Sätestada inimese enda, seadusliku esindaja või vajaduse korral usaldusisiku võimalus

algatada rehabilitatsioonivajaduse hindamine, kui inimese vajadust ei ole spetsialisti poolt

märgatud.

• Täpsustada terviseteejuhi, tugimeeskonna ja rehabilitatsioonimeeskonna rollijaotus, sh

kes hindab rehabilitatsioonivajadust, kes määrab teenuse sisu ja mahu, kes muudab tegevuskava

ning kuidas toimub vaidlustamine.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

• Tagada, et kõik otsused ja vaheetapid oleksid inimesele arusaadavad ja vaidlustatavad,

sh märkamislehe täitmata jätmine, terviseteejuhi hinnang, heaoluplaani sisu, teenuseosutaja

keeldumine, teenuse lõpetamine ning teenuse mahu või sisu muutmine.

• Tagada piirkondlik teenuseosutajate ja spetsialiseeritud meeskondade katvus enne

senise süsteemi lõpetamist, sh avalik ülevaade sihtrühmade ja piirkondade lõikes, millised

teenuseosutajad ja spetsialistid on tegelikult olemas.

• Tagada puudespetsiifilise rehabilitatsioonikompetentsi säilimine ja kaasamine uues

süsteemis.

• Tagada teenuse osutamise võimalus inimese igapäevases keskkonnas, kui see on teenuse

eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning siduda see rahastusmudeli ja Tervisekassa

lepingutingimustega.

• Luua võimalus puudespetsiifilisteks lühisekkumisteks, kui inimesel ei ole vaja täismahus

meeskondlikku rehabilitatsiooniprotsessi, kuid tal on eluliselt oluline vajadus konkreetse

oskuse, abivahendi, suhtlusviisi, liikumisteekonna või digivahendi kasutamise õppimiseks.

• Tagada, et krooniliste, progresseeruvate ja püsiva tervisekahjustusega inimeste

rehabilitatsioonivajadust ei käsitletaks ühekordse sekkumisena, vaid vajaduse korral

korduva, perioodilise või funktsioonivõimet säilitava teenusena.

• Luua transpordi- ja vajaduse korral majutuskulude hüvitamise või korraldamise

lahendus, kui vajalik rehabilitatsiooniteenus ei ole inimesele kodulähedaselt kättesaadav või

inimese puue või terviseseisund takistab iseseisvat teenusele jõudmist.

• Tagada, et heaoluplaan ja rehabilitatsiooniteenuse tegevuskava kajastavad inimese

tegelikke vajadusi, sh suhtlus- ja ligipääsetavusvajadusi, teenusele jõudmise korraldust,

abivahendivajadust, keskkonnakohandusi ning inimese enda eesmärke ja eelistusi.

• Täpsustada laste teenuseteekond ja koostöö haridussüsteemiga, sh kuidas märgatakse

rehabilitatsioonivajadust lasteaias või koolis, kuidas liigub info terviseteejuhini ning millised on

lapsevanema või seadusliku esindaja vaidlustamisvõimalused.

• Täpsustada psüühikahäirega inimeste ja harvikhaigustega inimeste teenusele jõudmise

mehhanismid, sh kuidas vältida olukorda, kus inimene jääb märkamata seetõttu, et ta ei pöördu

ise aktiivselt abi saamiseks või tema seisundit ei tunta esmatasandil ära.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

• Töötada koos puudega inimeste organisatsioonide, patsiendiorganisatsioonide ja

erialaspetsialistidega välja rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi-, tulemuslikkuse- ja

õiguskaitsemehhanismid, mis arvestavad inimese elukvaliteeti, osalusvõimet,

funktsioonivõime säilimist ja teenuse tegelikku mõju, sh peab kajastuma inimese enda hinnang

teenuse tulemusele, heaolule ja toimetulekule.

• Tagada rehabilitatsiooniteenuse kokkuvõtte kättesaadavus inimesele ligipääsetavas

vormis ja talle sobivas suhtluskanalis, et inimene saaks seda kasutada edasistes taotlustes,

teenuste planeerimisel ja oma õiguste kaitsel.

• Täpsustada kogemusnõustamise sihtrühmapõhist kvaliteeti ja kasutamist, sh kuidas

hinnatakse kogemuse vastavust inimese vajadusele, millal kogemusnõustamist aktiivselt

pakutakse ning kuidas tagatakse kogemusnõustajatele tugi ja supervisioon.

• Testida enne reformi jõustumist IT-lahendused, ligipääsetavus, teenuseteekond ja

terviseteejuhtide tööprotsessid eri puudeliikide ja krooniliste haigustega inimeste osalusel,

sh tagada alternatiivsed pöördumis- ja suhtluskanalid inimestele, kes ei saa digilahendusi

kasutada.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär, Toetuste ja teenuste nõunik, +372 5401 0462, [email protected]

Tuuli Seinberg, Tervishoiualase huvikaitsenõunik, +372 5401 0461, [email protected] [1] https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-arvamus-rehabilitatsiooniteenuste-vtk-le/ [2] https://epikoda.ee/uudised/poordumine-seoses-rehabilitatsiooniteenuste-reformiga/

Sotsiaalministeerium Meie: 14.05.2026 nr 40

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Rahvatervishoiu seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rehabilitatsioonisüsteemi muudatused)

eelnõule

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Arvamusse on koondatud EPIKoja ja

liikmesorganisatsioonide seisukohad. Toetame reformi üldist eesmärki, mille kohaselt

rehabilitatsioon sõltuks inimese tegelikust abivajadusest ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond

killustatus väheneks. Samas näeme suurt riski teenuste kättesaadavuse halvenemise osas.

Rehabilitatsiooni korraldus Sotsiaalkindlustusametis lõpetatakse 30.09.2027 ja uus

korraldus Tervisekassas algab 01.10.2027, sh ei ole selge, kas see tähendab kohest teenuse

jätkumist al 01.10.2027 või see periood võib kuuajasest tõrkest veel pikemaks kujuneda,

kui arvestada tervishoiutöötaja poolset märkamist, õigustatuse tuvastamist ja vajaduse

hindamist jms. Seletuskirjas on märgitud, et seniseid teenusesaajaid ei viida automaatselt

üle uuele teenusekorraldusele. Kuigi seletuskirjas viidatakse, et haiglatele pandav

teenuseosutamise kohustus aitab tagada teenuse katkematu pakkumise, ei taga see ju

automaatselt iga inimese individuaalse teenuseteekonna katkestuseta jätkumist. EPIKoda

on varasemalt kohtumistel rõhutanud, et inimeste teenus ei tohi üleminekuga katkeda.

Seisukoht: Teenusesaajad või teenusele õigustatud isikud peavad saama aegsasti isikliku

teavituse koos selgete juhistega, mida peab tegema, et vajalikku teenust katkestuseta edasi saada.

EPIKoja liikmesorganisatsioonide tagasiside põhjal on läbiv mure, et eelnõu eesmärk muuta

teenusele jõudmine kiiremaks, lihtsamaks ja dubleerimist vähendavaks, ei ole inimese vaatest

selge. Kavandatav teekond hõlmab mitut järjestikust osapoolt ja otsustuskohta: vajaduse

märkamist, märkamislehte, terviseteejuhi hinnangut, heaoluplaani koostamist,

teenuseosutaja valikut, rehabilitatsioonimeeskonna tegevuskava ning teenuse rahastamise

ja mahu otsustamist. Selline teekond võib olla keeruline ka spetsialistile, rääkimata

inimesest, kes teenust vajab ja kellel on vähene süsteemis navigeerimise võimekus.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Seisukoht: enne reformi jõustumist kirjeldada inimese teenuseteekonnad lihtsas, samm-

sammulises ja ligipääsetavas vormis ning testida seda eri sihtrühmadega. Reformi ei saa hinnata

ainult asutuste töökorralduse loogika alusel, vaid tuleb selgeks teha, et abivajaja saab päriselt aru,

kuhu pöörduda, kes otsustab, mis ajaks vastus tuleb, kuidas teenus algab, mida teha, kui teenus

ei käivitu jne.

Edaspidi sõltub teenuse saamine spetsialistide märkamisest (tervishoiutöötaja, sotsiaaltöötaja),

terviseteejuhi hinnangust ja heaoluplaani sisust. Mõjuanalüüsis ei ole seda piisava hoolsusega

käsitletud, sest üleminekuetapis võib tekkida pudelikaela efekt esmatasandil, kui

teenusevajadusega inimesed üritavad “märgatud saada” ja uuesti teenustele siseneda.

Praktikas on paljudes piirkondades juba praegu raskusi perearstiabi kättesaadavusega. Kui

rehabilitatsiooniteenusele jõudmine hakkab sõltuma ülekoormatud esmatasandi suutlikkusest

inimest märgata, märkamislehte täita ja tugimeeskonnas osaleda, tekitab see uue pudelikaela.

Samuti on muudatused riskantsed inimeste vaatest, kellel on väiksem suutlikkus teenuse

jätkumiseks spetsialisti poole pöörduda ja järjekordse hindamise, oma juhtumi selgitamise,

sobivate kohtumisaegade kokkuleppimise jms tegeleda. Nimetatud riske on oluline hoolsusega

analüüsida, hinnata ning riskide maandamiseks sobivad tegevused planeerida.

1. Rahastus ja teenusmaht

Eelnõus on välja toodud, et rehabilitatsiooniteenuseid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa

kaudu riigieelarveliste võimaluste piires. Seletuskirjas on täiendavalt lisatud, et

tervishoiuteenuste hinnad on rehabilitatsiooni hindadest 1,2–2,1 korda kõrgemad, mistõttu võib

sama eelarvega pakkuda väiksemat teenusemahtu. Sealjuures on hinnanguliselt öeldud, et

teenusesaajate arv võib kasvada 5-20%. Lisaks on seletuskirjas endas viidatud, et varasem

huvigruppide tagasiside viitab sellele, et riigieelarvelised vahendid kaovad tervishoiu üldise

alarahastuse sisse, vähendades abi vajaduspõhisust ja mahtu.

Seisukoht: Täiendavat selgitamist vajab, kuidas tagatakse, et reform ei too kaasa teenuse

tegeliku mahu, sageduse või kättesaadavuse vähenemist. Lisaks teenuse otsesele hinnale tuleb

arvestada ka uue süsteemi korralduslikku kulu: terviseteejuhtide töö, perearstide, pereõdede,

raviarstide, KOV-i sotsiaaltöötajate, rehabilitatsioonimeeskondade ja teiste osapoolte koostöö,

info jagamine, tegevuskavade muutmine, juhtumite koordineerimine ning dokumenteerimine

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

eeldavad täiendavat tööaega ja selget rahastust. Samuti palume selgitada, kuidas tagatakse

vajaduse korral lisarahastus ning millisest eelarvest või millistest allikatest kaetakse teenusemahu

kasv ja uue korraldusega kaasnevad koordineerimiskulud?

2. Teenuste dubleerimine

Eelnõus viidatakse korduvalt teenuste dubleerimise vähendamisele, samas pole faktiliselt,

arvuliselt käsitletud, kui palju teenuste dubleerimine süsteemis ressursse kulutab. EPIKoda on

sellele ka oma varasemates tagasisidedes tähelepanu pööranud[1][2], nt on üksikteenuste

kättesaadavus tervishoius vähene, hariduse tugispetsialiste puudus koolides ja lasteaedades,

mistõttu on surve rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks suurem.

Seisukoht: Vajab selgitamist, kuidas hakkab uus rehabilitatsiooniteenus suhestuma teiste sarnase

eesmärgi või osaliselt kattuva sisuga teenustega, sh taastusravi, tööalase rehabilitatsiooni,

tervishoiu üksikteenuste ja haridusvaldkonna tugiteenustega. Kui rehabilitatsioon jätkub

praktikas mitmel eraldi rajal, mis nõuab eraldi hindamisi, suunamisi ja koordineerimist,

võib reform dubleerimist vähendamise asemel seda teisel kujul säilitada või isegi

suurendada. Lisaks vajab selgitamist, kuidas haakub kavandatav rehabilitatsiooniteenuse

korraldus Eestis arendatavate diagnoosi- ja seisundipõhiste raviteekondadega. Mitmete

terviseseisundite puhul võib rehabilitatsioon olla inimese raviteekonna ja taastumise või

funktsioonivõime säilitamise oluline osa, kuid jääb ebaselgeks, kas ja kuidas

rehabilitatsiooniteenus on nendesse raviteekondadesse sisuliselt integreeritud.

Lisaks palub EPIKoda täpsustada, millised teenused loetakse praeguses süsteemis

kattuvaks, kuidas nende rahastamine ja korraldus uues süsteemis eristub ning kuidas

välditakse olukorda, kus sarnase vajadusega inimesed jõuavad erinevatele teenusradadele

erineva rahastuse, ooteaja või õiguskaitsega.

3. Rehabilitatsiooni mõiste

EPIKoda peab positiivseks, et eelnõu käsitleb rehabilitatsiooniteenust laia teenuste kogumina,

mida võib osutada ravile eelnevalt, ravi toetavana, ravile järgnevalt või ravi asemel. EPIKoja

seisukoht on, et rakendamisel tuleb tagada, et teenuse tulemuslikkust ei hinnataks üksnes

paranemise kaudu. Paljude krooniliste, progresseeruvate või pikaajaliste seisundite puhul võib

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

tulemus olla ka funktsioneerimisvõime säilitamine, halvenemise aeglustamine, osalusvõime

hoidmine või inimese elukvaliteedi paranemine. Lisaks peame oluliseks rõhutada, et erinevate

terviseisundite puhul ei pruugi rehabilitatsioonivajadus olla ühekordne. Teenuse vajadus võib

tekkida haiguse eri faasides, ägenemiste järel, töövõime või igapäevase toimetuleku muutumisel

ning funktsioonivõime säilitamiseks.

4. Haiglavõrgupõhine rehabilitatsiooniteenus ja teenuse piirkondlik kättesaadavus

Eelnõu kohaselt osutavad rehabilitatsiooniteenust haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad

ning lisaks võivad teenust osutada nõutud tegevuslubadega tervishoiuteenuse osutajad.

Rakendusakti kavandis on sätestatud põhimeeskond ning täiendavad spetsialiseeritud

rehabilitatsiooniteenuse liigid, mille osutamise saab teenuseosutaja Tervisekassaga lepingut

sõlmides märkida.

Seisukoht: EPIKoja hinnangul vajab täpsustamist, kas haiglavõrgu arengukavas nimetatud

haiglatelt eeldatakse kõigi terviseseisundipõhiste teenuste tagamist või üksnes rehabilitatsiooni

põhimeeskonna olemasolu. Praktikas ei ole realistlik eeldada, et igal haiglavõrgu haiglal oleks

võimekus pakkuda kõiki spetsialiseeritud rehabilitatsiooniteenuseid. Samas peab inimesel olema

võimalik saada vajalikku teenust mõistliku aja jooksul ja võimalikult kodulähedaselt või tema

igapäevases keskkonnas.

Seletuskirjas on toodud, et rehabilitatsiooniteenust võib vajaduse korral osutada ka

inimese igapäevases keskkonnas, näiteks kodus või koolis. EPIKoda peab seda väga

oluliseks, kuid praeguses sõnastuses on tegemist pigem võimaluse kui garantiiga, et see

praktikas ka realiseerub. Teenuse tegelik kättesaadavus sõltub sellest, kas selline

teenuseosutamine on rahastusmudelisse sisse arvestatud, lepingutingimustes ja

teenuseosutajate töökorralduses ette nähtud.

EPIKoda rõhutab, et rehabilitatsioon peab toetama oskuste ülekandumist inimese

pärisellu. Seetõttu tuleb teenuse korraldamisel ja rahastamisel arvestada inimesele

sobivaima keskkonna vajadust, mitte lähtuda ainult teenuseosutaja ruumidest või

töökorraldusest. Oleme seisukohal, et praegusel kujul on tegemist deklaratiivse lähenemisega -

et teenust osutataks kodus, koolis või muus kohas, kus inimene saab õpitut praktiliselt rakendada

ja igapäevaellu üle kanda, tuleb ette näha ka vastav rahastusmudel, et teenuseosutajad oleksid

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

motiveeritud teenust selliselt ka pakkuma ning teenuse eesmärgid saaksid sisuliselt ja tõhusalt

rakendatud (nt lusikaga sööma õppimine loomulikus keskkonnas ja söögiajal, mitte teraapiaks

ettenähtud kellaajal teraapiakabinetis).

Lisaks on oluline, et reformi käigus ei kaoks puudespetsiifiliste organisatsioonides välja

kujunenud rehabilitatsioonikompetents. Mitmete sihtrühmade puhul ei piirdu rehabilitatsioon

ainult tervise aspektiga, vaid hõlmab igapäevaeluoskusi, liikumist, suhtlemist, õppimist,

töötamist, abivahendite kasutamist ning kogukonnas osalemist. Seetõttu tuleb kirjeldada, kuidas

selline kompetents uues süsteemis säilitatakse ja teenuseosutamisse kaasatakse.

Palume täpsustada:

• kas enne reformi jõustumist koostatakse piirkondlik ülevaade haiglate, perearstikeskuste ja

teiste tervishoiuteenuse osutajate tegelikust võimekusest ja valmisolekust

rehabilitatsiooniteenust pakkuda;

• kuidas tagatakse spetsialiseeritud rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus kõigis piirkondades,

sh vajadusel mobiilse teenusena;

• kuidas välditakse olukorda, et spetsiifilisema vajadusega inimesed, näiteks afaasia, apraskia,

düsrtriaga inimesed jt. inimesed, jäävad teenuseta. Praegu on logopeedid revimeeskondades vaid

üksikutes suuremates haiglates, arvestatav ambulatoorne ravi ja kompleksne rehabilitatsioon

puudub. Abi otsitakse sotsiaalse rehabilitatsiooni, raviteenuste ja erateenuste kombineerimisest.

Kuidas tagatakse teenused inimestele, kelle neuroloogiline kahjustus avaldub muuhulgas kõne-

ja keelekasutuse häirena?

• kuidas toetatakse seniseid SRT teenuseosutajaid uude süsteemi sisenemisel, kellest osal

puudub praegu tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba (119st SKA lepingupartnerist ca 85-l

pole tervishoiuteenuse osutamise tegevusluba);

• kas 01.10.2027 alustavad teenuse pakkumist praktikas haiglavõrgu haiglad ning millistel

tingimustel ja ajakavas saavad liituda teised teenuseosutajad.

• palume selgitada, kust leitakse haiglavõrgu haiglate juurde lisaspetsialistid, kes teenust

hakkavad osutama? Praegused haiglate juures tegutsevad meeskonnad on haiglatööga hõivatud.

• kuidas säilitatakse ja kaasatakse puudespetsifiiline kompetents uues süsteemis?

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Seisukoht: EPIKoda peab vajalikuks, et enne reformi jõustumist oleks avalikult esitatud

teenuseosutajate ja spetsialiseeritud meeskondade olemasolu sihtrühmade ja piirkondade lõikes.

Hetkel ei ole eelnõus ega määruse kavandis rahastuse kujunemist käsitletud ei põhimeeskondade

ega spetsialiseeritud meeskondade vaatest.

5. Terviseteejuhi pädevus ja roll rehabilitatsiooniteenuse protsessis

Eelnõu kohaselt võtab Tervisekassa inimeselt rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise

kohustuse üle juhul, kui teenuse vajaduse on hinnanud terviseteejuht ning teenuse vajadus on

märgitud inimese heaoluplaani. Seletuskirja kohaselt põhineb rehabilitatsiooniteenusele

suunamine valdkonnaülese koordinatsiooni suunamisloogikal ning aluseks on tervishoiu- ja

sotsiaalvaldkonna spetsialistide poolne märkamine.

Seisukoht: inimese vaatest vajab teekond täpsustamist. Ebaselgeks jääb, kuidas saab inimene ise

rehabilitatsioonivajaduse korral süsteemi siseneda, kui perearst, tervishoiutöötaja või kohaliku

omavalitsuse sotsiaaltöötaja tema vajadust ei märka.

Seisukoht: sätestada selge võimalus inimesel endal rehabilitatsioonivajaduse hindamisele

pöörduda. Inimesel peab olema võimalus algatada rehabilitatsioonivajaduse hindamine ka

juhul, kui spetsialist ei ole tema vajadust märganud. Samuti peab olema selge, kuidas saab

inimene või tema seaduslik esindaja teada, kuhu pöörduda, millise aja jooksul tema

vajadust hinnatakse ning kuidas saab ta otsuse või hinnanguga mittenõustumisel seda

vaidlustada. Inimesel peab olema ligipääs ka teabele, mis seisus tema vajaduse hindamine

on.

Arusaamatuks jääb, kes ja kuidas hindab rehabilitatsioonivajadust? Eelnõu kohaselt moodustab

terviseteejuht tugimeeskonna, kuhu kuuluvad vähemalt inimese raviarst või perearst, pereõde

ning kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja. Inimese nõusolekul kaasatakse ka teisi asjakohaseid

spetsialiste või lähedasi. Terviseteejuht korraldab tugimeeskonna suhtlust ning tagab, et vajalik

info liigub õigetele osapooltele. Kas rehabilitatsioonivajadust hindab terviseteejuht või

meeskond? Ebaselge on, kuidas tagatakse terviseteejuhi piisav pädevus

rehabilitatsioonivajaduse esmaseks hindamiseks olukorras, kus rehabilitatsiooni

eesmärkide seadmine, teenuse sisu ja mahu määramine eeldab tavapäraselt meeskondlikku

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

hindamist. Kui hindamine on mitme-etapiline, on see vastuolus eelnõu algse eesmärgiga

lihtsustada inimese teekonda teenuseni.

Harvikhaigustega inimesed on uues süsteemis eriti haavatavad, sest nende haiguste mõju

funktsioneerimisvõimele, osalusele ja igapäevaelule ei pruugi olla esmatasandil piisavalt tuntud.

Kui teenusele jõudmine sõltub esmatasandi või üldspetsialisti märkamise ja hindamise oskusest,

võib harvikhaigusega inimese rehabilitatsioonivajadus jääda alahinnatuks või märkamata.

Seisukoht: lisada rakendusse selge nõue, et harvikhaigusega inimese puhul peab vajaduse korral

olema tagatud ligipääs spetsialiseeritud kompetentsile või erialasele konsultatsioonile

rehabilitatsioonivajaduse hindamisel ja teenuse planeerimisel. Harvikhaigusega inimese

teenusele jõudmine ei tohi sõltuda üksnes sellest, kas tema seisund on esmatasandil piisavalt

äratuntav.

Palume täpsustada:

• milline on terviseteejuhi pädevus rehabilitatsioonivajaduse hindamisel; vajalik on selgelt

kirjeldada, millised teadmised ja oskused peavad terviseteejuhil olema eri puudeliikide,

krooniliste haiguste, neuroloogiliste haiguste, neuroarenguliste eripärade, psüühikahäirete,

kõnekahjustuste, harvikhaiguste ja progresseeruvate seisundite jm märkamiseks? Kui

terviseteejuht peab tuvastama rehabilitatsiooniteenuse vajaduse, peab olema selge, millise

metoodika, juhiste ja erialase toe alusel ta seda teeb;

• millisel juhul hindab vajadust terviseteejuht ja millisel juhul rehabilitatsioonimeeskond;

• kuidas tagatakse terviseteejuhtide pädevus suhelda eri puudeliikidega inimestega, sh

kuulmispuudega, nägemispuudega, intellektipuudega, psüühikahäirega, autismispektri eripäraga

ja kõnekahjustusega inimestega;

• kuidas tagatakse inimesele ligipääsetav info ja suhtlus kogu teenuseteekonna jooksul;

• kas ja kuidas saab inimene pöörduda rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks ka ilma

märkamisleheta;

• kuidas toimub vaidlustamine juhul, kui rehabilitatsioonivajadust ei tuvastata või seda ei

kanta heaoluplaani? Kõik otsused (nii märkamislehe täitmata jätmine, terviseteejuhi hinnang,

heaoluplaani sisu, teenuseosutaja keeldumine jms) peavad olema selgelt vaidlustatavad. Inimesel

peab olema selge informatsioon selle kohta, mis seis on ning kuidas süsteemis navigeerida.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Lisaks peab olema selgelt välja toodud, kelle poole vaidlustamisel pöörduda ning kust saab

vajadusel õigusabi.

• andmevahetust terviseteejuhi ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja vahel. Seletuskiri märgib, et

rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud meeskonnaliikmed kasutavad andmeid ulatuses, mis

on vajalik tööülesannete täitmiseks. Praktikas tuleb siiski selgelt kirjeldada, kas

rehabilitatsiooniasutus saab ise vajaliku info heaoluplaanist, kas ta saab küsida täiendavat infot

terviseteejuhilt ning kes ja kuidas teeb teenuse käigus tegevuskava muudatusi. Inimene ei tohi

sattuda olukorda, kus iga teenuse täpsustamiseks või muudatuseks peab ta uuesti alustama

eraldi pöördumist terviseteejuhi poole.

• milliseid seniseid andmeid saab inimese nõusolekul või seadusest tuleneval alusel

kasutada uues heaoluplaanis ja rehabilitatsiooniteenuse kavandamisel? See aitab vältida

olukorda, kus inimene peab oma abivajadust uuesti ja korduvalt tõendama.

6. Heaoluplaani koostamine, sh inimese tahte väljaselgitamine

Rõhutame, et inimese vajaduse hindamisel peab hinnang näitama inimese tegelikku

olukorda ja vajadusi, mitte asutuse poolt pakutavaid võimalusi ja mahtu. Kui riik ei saa

neid vajadusi täita, peab inimesel olema võimalus hinnangu alusel endale rehabilitatsiooni

eelarve vahenditega kas ise teenuseid osta või pöörduda nt kohaliku omavalitsuse poole abi

saamiseks.

Seisukoht: Heaoluplaani koostamisel peab olema tagatud, et plaan kajastab inimese tegelikke

vajadusi, eesmärke, piiranguid ja igapäevaelu olukorda. Paljude sihtrühmade jaoks võib oma

vajaduste sõnastamine olla keeruline. See puudutab näiteks afaasiaga inimesi, intellektipuudega

inimesi, autismispektri eripäraga inimesi, traumakogemusega inimesi, psüühikahäirega inimesi,

kõnekahjustusega inimesi, kognitiivse langusega inimesi ning inimesi, kelle terviseseisund on

muutlik.

EPIKoja hinnangul peab heaoluplaani koostamise regulatsioonis või juhendites olema

selgelt kirjeldatud, kuidas tagatakse inimese tegeliku tahte, eelistuste ja vajaduste

väljaselgitamine juhul, kui inimene ei suuda neid tavapärasel viisil või konkreetsel

ajahetkel piisavalt väljendada. Heaoluplaan ei tohi kujuneda dokumendiks, mis peegeldab

inimese suhtlusvõimekust ühel kohtumisel, vaid peab kajastama tema tegelikku

funktsioneerimist, osaluspiiranguid ja abivajadust.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Seisukoht: täpsustamist vajavad nõusolekud andmete jagamisel, heaoluplaani aktsepteerimisel

ja teenuse kasutamisel. Kui inimene annab nõusoleku, mille sisust ta tegelikult aru ei saanud, või

keeldub nõusolekust, mõistmata selle tagajärgi, võib vastutus teenusest ilmajäämise või ebaõige

teenuseteekonna eest langeda inimesele, kuigi tema mõistmis- või otsustusvõimet võis mõjutada

terviseseisund.

EPIKoda teeb ettepaneku sätestada, et inimesel peab olema võimalik kaasata tema valitud

usaldusisik, seaduslik esindaja või muu tugivõrgustiku liige, kui see on vajalik inimese tahte,

eelistuste, vajaduste ja piirangute väljaselgitamiseks või nõusoleku sisuliseks mõistmiseks.

Usaldusisiku kaasamine ei tohi asendada inimese tahet ega anda teisele isikule automaatset

otsustusõigust, kuid peab aitama tagada, et inimese osalus on sisuline, mitte üksnes formaalne.

Seisukoht: tuleb täpsustada, kuidas toimub teenuse jätkamine, muutmine või ajutine

katkestamine olukorras, kus inimese terviseseisund halveneb ning ta ei suuda ajutiselt teenusel

osaleda või koostööd teha. Terviseseisundist tulenev osalemisraskus ei tohi automaatselt

kaasa tuua teenusest ilmajäämist.

7. Laste teenusteekond ja koostöö haridussüsteemiga

Laste puhul on rehabilitatsioonivajaduse märkamine sageli seotud haridusasutuse igapäevase töö,

teadlikkuse ja tähelepanelikkusega. Lapse kõne, suhtlemise, liikumise, käitumise, õppimise,

eneseteeninduse või sotsiaalse osaluse raskused ilmnevad tihti lasteaias või koolis, mitte ainult

tervishoiusüsteemis.

Seisukoht: vajab täpsustamist, kuidas toimub uues süsteemis koostöö haridusasutuste,

tugispetsialistide, lapsevanema, terviseteejuhi, kohaliku omavalitsuse ja rehabilitatsiooniteenuse

osutaja vahel.

EPIKoda palub täpsustada, kuidas tagatakse lapse rehabilitatsioonivajaduse märkamine ja

teenusele jõudmine juhul, kui vajadus ilmneb haridusasutuses, kuid tervishoiu- või

sotsiaalvaldkonna spetsialist ei ole seda veel märganud. Samuti tuleb selgitada, millised on

lapsevanema või seadusliku esindaja õigused otsuste vaidlustamisel ning kuidas tagatakse lapsele

teenus olukorras, kus vajadus on küll tuvastatud, kuid vajalikud spetsialistid ei ole piirkonnas

kättesaadavad.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Laste puhul tuleb vältida olukorda, kus teenusele jõudmine sõltub sellest, millise asutuse

vaatevälja laps satub. Rehabilitatsiooniteenuse teekond peab olema seotud haridusliku toe, KOV-

i teenuste ja tervishoiuga nii, et laps ja pere ei peaks ise süsteemide vahel vastutust kandma.

8. Psüühikahäirega inimese teenusteekond

Inimese võimekus abi küsida, kohtumistele jõuda või teenusel osaleda sõltuda tugevalt tema

terviseseisundi kõikumisest. Seetõttu ei pruugi ainult spetsialisti aktiivsele märkamisele tuginev

süsteem seda sihtrühma piisavalt kaitsta.

Seisukoht: palume täpsustada, kuidas tagatakse psüühikahäirega inimesele terviklik ja

katkestusteta teekond rehabilitatsiooniteenuseni. EPIKoja hinnangul peab inimese lähedasel,

hooldajal või muul tugivõrgustiku liikmel olema võimalus anda süsteemile märku inimese

võimalikust abivajadusest või algatada abivajaduse märkamise teavitus, kui inimene ise seda oma

terviseseisundi tõttu ei suuda. Selline märguanne ei tohi tähendada lähedase automaatset

õigust inimese andmetele või otsustamisele, kuid peab võimaldama süsteemil inimese

abivajadust kontrollida ja pakkuda talle sobivat tuge.

Samuti peab terviseteejuhi väljaõppe kohustuslik osa olema töötamine psüühikahäirega

inimestega, sh kriisi, kontakti vältimise, usaldamatuse, traumakogemuse, motivatsioonilanguse

ja kõikuva koostöövõime mõistmine. Terviseseisundist tulenev raskus teenusel osaleda ei tohi

automaatselt tähendada teenuseteekonna lõpetamist.

9. Rehabilitatsiooniteenuse meeskonnad

Rakendusakti kavandi kohaselt peab rehabilitatsiooniteenust osutavasse põhimeeskonda

kuuluma vähemalt kolm spetsialisti määruses sätestatud loetelust (eriarst, õde, kliiniline

psühholoog või psühholoog-nõustaja, füsioterapeut, logopeed, tegevusterapeut, psühholoog)

ning täiendavalt võivad meeskonda kuuluda muu hulgas eripedagoog, toitumisnõustaja, vaimse

tervise õde, sotsiaaltöötaja, loovterapeut ja kogemusnõustaja.

Seisukoht: Palume täpsustada, miks on kõikide terviseseisundist lähtuvate teenuste puhul valitud

vähemalt kolmeliikmelise meeskonna nõue ning kuidas tagatakse, et see nõue parandab teenuse

kvaliteeti ega muutu piirkondades, kus spetsialiste napib, kättesaadavuse takistuseks?

Afaasiaga inimeste puhul on eriti oluline, et rehabilitatsioon ei piirduks üksnes logopeedilise

sekkumisega, vaid hõlmaks ka suhtlemise, osaluse, eneseväljenduse, igapäevategevuste ja

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

psühhosotsiaalse toimetuleku toetamist. Oluline on võimalus kaasata meeskonda terapeutiliste

loovtegevuse juhendaja. Palume hinnata, kuidas uues süsteemis tagatakse afaasiaga inimeste

rehabilitatsiooniteenuse tegelik kättesaadavus.

Seisukoht: Mitmed EPIKoja võrgustikuorganisatsioonid on rõhutanud põhimeeskonna

laiendamise vajadust, nt neuroloogiliste seisundite ja tugi- ja liikumiselundkonna alase

rehabilitatsiooni puhul. EPIKoda leiab, et kõikide täiendavate spetsialistide lisamine igal juhul

kohustuslikuks põhimeeskonna osaks võib spetsialistide nappuse tingimustes halvendada veelgi

teenuse kättesaadavust, kui ilma ühe liikmeta ei ole võimalik spetsialiseeritud teenust pakkuda.

Kuid inimesel peab olema selge võimalus anda tagasisidet või esitada kaebus, kui tema

vajadusest tulenev spetsialist ei ole tegelikult kättesaadav või tema kaasamata jätmist ei ole

piisavalt põhjendatud, nt võib olla teatud haiguste puhul väga oluline toitumisnõustaja, kes

õpetab põletikku vähendavat ja kehakaalu kontrollivat toitumist, mis on otseselt seotud haiguse

kulu kontrolli all hoidmisega.

10. Transpordi- ja majutuskulu muutmine

EPIKoda peab üheks olulisemaks riskiks transpordi- ja majutuskulude hüvitamise

muutust. Seletuskirjas on märgitud, et planeeritud muudatuste tulemusena ei hüvitata

teenuse saajatele transpordi- ega majutuskulusid samamoodi nagu senises

rehabilitatsioonisüsteemis ning see võib tähendada, et kohalikel omavalitsustel tekib

vajadus tagada transpordi kättesaadavus inimestele, kes saavad teenust väljaspool oma

elukohajärgset maakonda. Seletuskirja andmetel toimub umbes viiendik

rehabilitatsiooniteenuste kasutustest väljaspool teenuse saaja kodumaakonda. Kui

spetsialiseeritud teenused koonduvad suurematesse keskustesse ja sõidu- või

majutuskulusid ei hüvitata, muutuvad teenused sihtrühmadele kättesaamatuks. See

suurendab regionaalset ebavõrdsust ja seab maapiirkondades elavad puuetega inimesed ja

kroonilised haiged ning nende lähedased, omastehooldajad halvemasse olukorda võrreldes

suuremates linnades elavate inimestega.

Seisukoht: Transpordi- ja majutuskulu hüvitamine on osade inimese jaoks eeldus, et teenus

tegelikult kättesaadav oleks. Kui spetsialiseeritud rehabilitatsiooniteenus ei ole inimese

kodu lähedal kättesaadav, peab olema lahendatud olukord, kuidas inimene teenusele

jõuab. Kui pereliige või lähedane peab hakkama inimest regulaarselt teenusele viima

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

maakonnakeskusesse või teise maakonda, ei vähene inimese ega tema lähedaste aja-,

haldus- ega hoolduskoormus. Vajalik on uua transpordi- ja vajaduse korral majutuskulude

hüvitamise või korraldamise võimalus olukordadeks, kus vajalik rehabilitatsiooniteenus ei

ole inimesele kodulähedaselt kättesaadav või inimese puue/terviseseisund takistab

iseseisvat teenusele jõudmist.

11. Teenuse kvaliteedi tagamine

Eelnõus vajab täpsustamist, mida peetakse uues süsteemis kvaliteetseks

rehabilitatsiooniteenuseks ja milliste tulemuste alusel teenuse kvaliteeti hinnatakse. Eelnõus on

teenuseosutaja kohustus kirjeldada organisatsioonis rehabilitatsiooniteenuse osutamise ja

kvaliteedi tagamise korraldus. See on vajalik, kuid ei vasta veel küsimusele, milline peab olema

teenuse sisuline kvaliteet.

Seisukoht: EPIKoda peab ülioluliseks, et rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti ei hinnataks

ainult protsessi, dokumenteerimise või teenuse mahu järgi. Kvaliteet peab väljenduma

inimese elukvaliteedi säilitamises või parandamises.

Inimese vaatest peab olema üheselt arusaadav, kelle poole pöörduda kahju tekkimise või

ebakvaliteetse teenuse pakkumise korral. Lisaks peab olema selge, kas ja kuidas saab inimene

vaidlustada terviseteejuhi hinnangut, rehabilitatsioonivajaduse heaoluplaani kandmata jätmist,

teenuseosutaja keeldumist või teenuse mahu ja sisu muutmist.

Ettepanek:

1. töötada enne reformi jõustumist koos puudega inimeste organisatsioonide,

patsiendiorganisatsioonide ja erialaspetsialistidega välja rehabilitatsiooniteenuse

tulemuslikkuse-, kvaliteedi näitajad ja õiguskaitsevõimalused.

2. täiendada RTHS § 13⁷ lõike 6 punkti 3 sõnastust nii, et teenuseosutaja dokumenteeriks mitte

ainult teenuseosutaja hinnangu, vaid ka inimese enda hinnangu teenuse tulemusele, heaolule ja

toimetulekule.

12. Kogemusnõustaja teenus

EPIKoda peab positiivseks, et rakendusakti kavand võimaldab rehabilitatsioonimeeskonda

kaasata kogemusnõustajaid ning et kogemusnõustajal peab olema sarnase puude,

tervisekahjustuse või erivajaduse kogemus ja läbitud kogemusnõustaja täienduskoolitus

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

vähemalt 182 akadeemilise tunni mahus. Samas vajab täpsustamist, kuidas hinnatakse kogemuse

sisulist vastavust konkreetse sihtrühma vajadustele.

Seisukoht: vajalik on juhendites ja lepingutingimustes teenuseosutajatega täpsustada, kuidas

tagatakse kogemusnõustamise sihtrühmapõhine sobivus ja kvaliteet. Täpsustada tuleb, millistes

olukordades ja etappides peab kogemusnõustaja kaasamine olema kohustuslik (näiteks esmase

teenusevajaduse, psüühikahäire korral). Lisaks peab kogemusnõustaja arvamus olema samuti

dokumenteeritud. Koostöös Kutsekojaga tuleb korrastada kogemusnõustajate kutsestandardid

ning tagada supervisioon ning tugi, sest tegu on sarnase diagnoosi ja haiguskoormusega

inimestega.

13. PISTS muudatused ja rehabilitatsioonihinnangute kasutamine

Eelnõuga jäetakse PISTS-ist välja viited rehabilitatsiooniplaanile. EPIKoda mõistab, et senisel

kujul rehabilitatsiooniplaani enam ei koostata. Samas ei tohiks rehabilitatsiooniteenuse käigus

kogutav oluline info inimese funktsioneerimisvõime, osaluspiirangute, abivahendivajaduse ja

toimetuleku kohta kaduda teistest otsustusprotsessidest.

Seisukoht: analüüsida, kuidas saab edaspidi puude raskusastme tuvastamisel ja vajalike toetuste

hindamisel kasutada heaoluplaani, rehabilitatsiooniteenuse kokkuvõtte ja

rehabilitatsioonimeeskonna hinnanguid inimese nõusolekul ja andmekaitsenõudeid järgides. See

aitab vältida korduvat hindamist ning toetab inimese terviklikumat käsitlust.

14. Muudatuste ajakava realistlikkus

EPIKoda peab reformi ajakava väga pingeliseks. Seletuskirja järgi valmivad 2027. aasta

septembriks esimese etapi IT-arendused, sh märkamisleht ja terviseteejuhi töölaud, mis on

vajalikud valdkonnaülese koordinatsiooni teenuse korraldamiseks. Samal ajal jõustub uus

rehabilitatsiooniteenuse korraldus 01.10.2027. Selline ajakava jätab väga vähe aega süsteemi

testimiseks, vigade parandamiseks, teenuseosutajate koolitamiseks, terviseteejuhtide praktiliseks

ettevalmistamiseks. Eriti oluline on, et kõik digitaalsed lahendused peavad vastama

ligipääsetavusstandarditele ning olema kasutatavad alternatiivselt kas telefoni teel või

paberkandjal ja et digilahendused oleksid testitud ka erivajadusega inimestega.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Kokkuvõtvalt peab EPIKoda vajalikuks hinnata eelnõu lisaks põhiseaduslike põhiõiguste

vaatele ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete valguses. Reform

puudutab otseselt puudega inimeste õigust tervisele, rehabilitatsioonile, iseseisvale elule,

kogukonnas osalemisele.

EPIKoda toetab reformi üldist eesmärki muuta rehabilitatsiooniteenus

vajaduspõhisemaks, terviklikumaks ja inimese tegelikest piirangutest lähtuvaks, kuid ei

saa eelnõud praegusel kujul toetada, sest planeeritavad muudatused ei anna ilma

käesolevas pöördumises täpsustamist vajavate teemadeta piisavat kindlust, et need

parandavad puuetega inimeste, krooniliste haigustega inimeste ja teiste

rehabilitatsioonivajadusega inimeste tegelikku ligipääsu teenustele.

EPIKoja peamised ettepanekud kokkuvõtvalt:

• Tagada seniste teenusesaajate katkestuseta üleminek uude süsteemi ning isiklik teavitus

selgete juhistega.

• Esitada eelarvemõjude analüüs koos selgitusega, kuidas tagatakse sh kuidas kaetakse

teenusemahu võimalik kasv, tervishoiuteenuste kõrgem hind, koordineerimiskulud,

terviseteejuhtide töö, spetsialistide lisakoormus ja teenuseosutajate valmisoleku tagamine.

• Täpsustada, kuidas uus rehabilitatsiooniteenus suhestub taastusravi, tööalase

rehabilitatsiooni, tervishoiu üksikteenuste, haridusvaldkonna tugiteenuste ja arendatavate

raviteekondadega, et vältida uut killustatust, korduvaid hindamisi ja paralleelseid teenusradasid.

• Vähendada inimese teenuseteekonna keerukust ja maandada esmatasandi ning

terviseteejuhi pudelikaela riski, sh kirjeldada selgelt, kuidas inimene jõuab teenusele juhul, kui

tema vajadust ei märgata, kuidas välditakse korduvaid hindamisi ja oma olukorra uuesti

tõendamist.

• Sätestada inimese enda, seadusliku esindaja või vajaduse korral usaldusisiku võimalus

algatada rehabilitatsioonivajaduse hindamine, kui inimese vajadust ei ole spetsialisti poolt

märgatud.

• Täpsustada terviseteejuhi, tugimeeskonna ja rehabilitatsioonimeeskonna rollijaotus, sh

kes hindab rehabilitatsioonivajadust, kes määrab teenuse sisu ja mahu, kes muudab tegevuskava

ning kuidas toimub vaidlustamine.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

• Tagada, et kõik otsused ja vaheetapid oleksid inimesele arusaadavad ja vaidlustatavad,

sh märkamislehe täitmata jätmine, terviseteejuhi hinnang, heaoluplaani sisu, teenuseosutaja

keeldumine, teenuse lõpetamine ning teenuse mahu või sisu muutmine.

• Tagada piirkondlik teenuseosutajate ja spetsialiseeritud meeskondade katvus enne

senise süsteemi lõpetamist, sh avalik ülevaade sihtrühmade ja piirkondade lõikes, millised

teenuseosutajad ja spetsialistid on tegelikult olemas.

• Tagada puudespetsiifilise rehabilitatsioonikompetentsi säilimine ja kaasamine uues

süsteemis.

• Tagada teenuse osutamise võimalus inimese igapäevases keskkonnas, kui see on teenuse

eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning siduda see rahastusmudeli ja Tervisekassa

lepingutingimustega.

• Luua võimalus puudespetsiifilisteks lühisekkumisteks, kui inimesel ei ole vaja täismahus

meeskondlikku rehabilitatsiooniprotsessi, kuid tal on eluliselt oluline vajadus konkreetse

oskuse, abivahendi, suhtlusviisi, liikumisteekonna või digivahendi kasutamise õppimiseks.

• Tagada, et krooniliste, progresseeruvate ja püsiva tervisekahjustusega inimeste

rehabilitatsioonivajadust ei käsitletaks ühekordse sekkumisena, vaid vajaduse korral

korduva, perioodilise või funktsioonivõimet säilitava teenusena.

• Luua transpordi- ja vajaduse korral majutuskulude hüvitamise või korraldamise

lahendus, kui vajalik rehabilitatsiooniteenus ei ole inimesele kodulähedaselt kättesaadav või

inimese puue või terviseseisund takistab iseseisvat teenusele jõudmist.

• Tagada, et heaoluplaan ja rehabilitatsiooniteenuse tegevuskava kajastavad inimese

tegelikke vajadusi, sh suhtlus- ja ligipääsetavusvajadusi, teenusele jõudmise korraldust,

abivahendivajadust, keskkonnakohandusi ning inimese enda eesmärke ja eelistusi.

• Täpsustada laste teenuseteekond ja koostöö haridussüsteemiga, sh kuidas märgatakse

rehabilitatsioonivajadust lasteaias või koolis, kuidas liigub info terviseteejuhini ning millised on

lapsevanema või seadusliku esindaja vaidlustamisvõimalused.

• Täpsustada psüühikahäirega inimeste ja harvikhaigustega inimeste teenusele jõudmise

mehhanismid, sh kuidas vältida olukorda, kus inimene jääb märkamata seetõttu, et ta ei pöördu

ise aktiivselt abi saamiseks või tema seisundit ei tunta esmatasandil ära.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

• Töötada koos puudega inimeste organisatsioonide, patsiendiorganisatsioonide ja

erialaspetsialistidega välja rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi-, tulemuslikkuse- ja

õiguskaitsemehhanismid, mis arvestavad inimese elukvaliteeti, osalusvõimet,

funktsioonivõime säilimist ja teenuse tegelikku mõju, sh peab kajastuma inimese enda hinnang

teenuse tulemusele, heaolule ja toimetulekule.

• Tagada rehabilitatsiooniteenuse kokkuvõtte kättesaadavus inimesele ligipääsetavas

vormis ja talle sobivas suhtluskanalis, et inimene saaks seda kasutada edasistes taotlustes,

teenuste planeerimisel ja oma õiguste kaitsel.

• Täpsustada kogemusnõustamise sihtrühmapõhist kvaliteeti ja kasutamist, sh kuidas

hinnatakse kogemuse vastavust inimese vajadusele, millal kogemusnõustamist aktiivselt

pakutakse ning kuidas tagatakse kogemusnõustajatele tugi ja supervisioon.

• Testida enne reformi jõustumist IT-lahendused, ligipääsetavus, teenuseteekond ja

terviseteejuhtide tööprotsessid eri puudeliikide ja krooniliste haigustega inimeste osalusel,

sh tagada alternatiivsed pöördumis- ja suhtluskanalid inimestele, kes ei saa digilahendusi

kasutada.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär, Toetuste ja teenuste nõunik, +372 5401 0462, [email protected]

Tuuli Seinberg, Tervishoiualase huvikaitsenõunik, +372 5401 0461, [email protected] [1] https://epikoda.ee/uudised/eesti-puuetega-inimeste-koja-arvamus-rehabilitatsiooniteenuste-vtk-le/ [2] https://epikoda.ee/uudised/poordumine-seoses-rehabilitatsiooniteenuste-reformiga/