Hanke alusdokumentide muutmine riigihankes „Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)" (307717)

DIREKTOR

KÄSKKIRI 12.05.2026. a nr 32

Tallinn

Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike

1 punkti 9 alusel:

1. Tühistan direktori 27.04.2026 käskkirja nr 33 lisaga 2 kinnitatud:

1.1 Hankedokumendid Lisa 4 – tehniline kirjeldus;

1.2 Hankedokumendid Lisa 5 – arenduslepingu projekt.

2. Kinnitan:

2.1. Hankedokumendid Lisa 4– tehniline kirjeldus;

2.2. Hankedokumendid Lisa 5 – arenduslepingu projekt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Alusdokumentide muutmine riigihankes „„Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)" (307717)

Lisa: 1. Hankedokumendid Lisa 4– tehniline kirjeldus;

2. Hankedokumendid Lisa 5 – arenduslepingu projekt.

„Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste

jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)“ (307717) hankedokumentide juurde

Arendusleping nr ...

Arenduslepingu eritingimused

Tallinnas

Võttes arvesse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme

“Digiriik“ projekti „Riigi õigusabi tellimuste vastuvõtmine toimub Avaliku E-toimiku vahendusel“, mille

kohaselt on vastava projekti elluviija Justiits- ja Digiministeerium ja partner Registrite ja Infosüsteemide

Keskus:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,

mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija,

ja

………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel

………, edaspidi Täitja,

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud

Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping sõlmitakse riigihankes „Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise

funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)“ (307717) eduka pakkumuse esitanud pakkujaga

(Täitja) Lepingu lisas 3 kirjeldatud tööde teostamiseks ning kõigi muude Lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks (edaspidi ka Töö).

1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus,

seonduvates õigusaktides ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduses, Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus.

2. Hind ja maksetingimused

2.1. Lepingu kogumaksumus on …………. eurot (netosumma). Tööde teostamise tunnihind on …….. eurot

(netosumma). Lepingu hinnale lisandub käibemaks.

2.1.1. Töö moodustub detailianalüüsi dokumentidest ning kasutuselevõtuks valmis Riigi õigusabi

infosüsteemi tellimuste jagamise funktsionaalsusest Avaliku E-toimiku infosüsteemis. Töö hõlmab muu

hulgas analüüsi, arendust, testimist ning lahenduse kasutuselevõtu toetamiseks vajalikke tegevusi.

2.2. Tööde teostamine ja tööde eest tasumine toimub kahes etapis. Etapid on täpsemalt kirjeldatud Lisa nr

3 punktides 1.7. ja 3.1. Esimese etapi hind on ……… eurot (netosumma) ja teise etapi hind on ……… eurot

(netosumma).

2.2.1. Teise etapi maksumus peab olema vähemalt 50% Lepingu hinnast.

2.2. Leping on rahastatud välisvahenditest.

2.3. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.

3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg

3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase

täitmiseni.

3.2 Tööde üleandmise tähtaeg on 01.12.2026.

4. Lepingu dokumendid

4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu

allkirjastamisel ja lisadest, milles võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.

Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:

4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;

4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;

4.1.3 Tehniline kirjeldus Lisa nr 3;

4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4;

4.1.5 Maksegraafik Lisa nr 5.

4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt

tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool

allolevas loetelus) on järgmine:

4.2.1 Eritingimused;

4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused;

4.2.3 Tehniline kirjeldus;

4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid;

4.2.5 Pakkumus.

Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle

lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

Tellija: Täitja:

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Rivo Reitmann

Direktor

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Arendusleping nr ………

Lisa nr 1

ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED

Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.

1. Definitsioonid

Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.

1.1 Tarkvara

Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud

tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva

dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse

lepingu raames spetsiaaltarkvarana.

1.2 Seadmed

Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on

vajalik seadmete funktsioneerimiseks.

1.3 Telekommunikatsioonid

Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja

teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.

1.4 Asukoht

Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või

tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja

toodangukeskkond).

1.5 Puudus ja viga

Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus

sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul

viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud

või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt:

1.5.1 Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik

kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist.

1.5.2 Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne

teist sama süsteemi osa kasutamast.

1.5.3 Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada

piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi

saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada).

1.5.4 Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need ei

häiri või häirivad vähesel määral.

1.5.5 Väheoluline – viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad

muutmist/parandamist.

1.6 Arendustööd

Arendustööd tähendavad riigi õigusabi infosüsteemi ja Avaliku E-toimiku funktsionaalsuse

parandamise ja täiendamise ning teenuse arendamisega seonduvaid töid. Arendustööd sisaldavad

endas süsteemi- ja detailanalüüsi läbiviimist, programmeerimistöid, testimist ja dokumentatsiooni

koostamist.

1.7 Toodangukeskkond

Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.

2. Hind

2.1 Lepingu eritingimustes märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas).

2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.

2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta

päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole

Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu

täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.

3. Maksmine

3.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö

vastuvõtmist Tellija poolt.

3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

3.2.1 info arve esitaja kohta;

3.2.2 info maksja kohta;

3.2.3 viide Lepingule;

3.2.4 käibemaksukohustuslase number;

3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;

3.2.6 käibemaks;

3.2.7 kogusumma;

3.3 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla

lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette

näinud.

3.4 Ettemakseid Tellija ei teosta.

3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingujärgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt

vastuvõtmist.

3.6 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata

Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.

3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale

tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.

3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist iga maksmisega

viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.

4. Informatsioon ja aruanded

4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet

lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga

asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.

4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis

võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul

vastava nõude saamisest.

4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja

mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.

4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude

saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti

kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.

4.5. Täitja kohustub vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 25 lg-le 3 esitama kontrollija nõudel projektiga seotud teavet ja

dokumente, mis on vajalikud seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.

5. Teated ja kirjavahetus

5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.

Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult,

aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui

2 tööpäeva jooksul.

5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel

teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;

5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis)

kalendripäeva;

5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.

6. Asukoht

6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise

sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö

vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava

ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks

vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui

edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks

ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi

keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.

6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.

6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja

viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik

ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku

ajapikendust.

6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.

6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,

sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.

6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja

turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või

protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.

7. Lepingu muutmine

7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel

on muudatused tühised.

7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p-s 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja

esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Poolte õiguskaitsevahendid

8.1. Käesolev Lepingu peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel

ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada Lepingu rikkumiste

korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid

õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.

8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle

kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest

õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on

kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.

8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest

Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.

8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:

8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava

kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;

8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;

8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija

seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija

kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;

8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;

8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused

(sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);

8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse

või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine

muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;

8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;

8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid

kohustusi;

8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;

8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;

8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30)

kalendripäeva;

8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast

iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja

puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue

ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.

8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui Pool rikkus

kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada

leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud märkima

mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. Pool on

kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi

nõue alusetu, on Pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise tähtaega.

Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist

ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb

kahjuna ka projekti „Riigi õigusabi tellimuste vastuvõtmine toimub Avaliku E-toimiku vahendusel“

rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud täitja

tegevusest/ tegevusetusest.

8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu

mittenõuetekohasel täitmisel, et:

8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks

vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused;

8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue

Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning

Leping lõpetada;

8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;

8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut

rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

9. Standardid, liidesed ja ühilduvus

9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud

süsteemide talitluses.

9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku

ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos

mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega

ning lepingus sätestatud keskkonnas.

9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,

sideprotokolle jms.

10. Dokumentatsioon

10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.

10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on

vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt

kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.

10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt

mõistetav.

10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist

infokandjat.

11. Üleandmine ja vastuvõtmine

11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.

11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja

põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse

põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude

hüvitamist.

11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas

ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete,

telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad

puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud

dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses

esitatud nõudmistele.

11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.

11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vatsu võtta, kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik

järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal

kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis

toodud ajaperioodiks.

11.6. Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö

üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul.

11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat

Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja

kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui

pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab

Täitja.

11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad.

11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud

vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.

11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.

11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.

11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise

lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada

muid õiguskaitsevahendeid.

11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi

vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui

Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse

muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.

11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas

kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi

toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja

Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö

etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö

etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist.

11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda

välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki

Lepingus ettenähtud kohustusi.

11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt.

11.18.1. Töö etapi üleandmisega ei lähe üleantud Töö etapi juhusliku hävimise või kahjustumise

riisiko üle Tellijale. Juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb Tellijale üle Töö suhtes

tervikuna, kui Täitja on andnud Tellijale Töö tervikuna üle.

11.19. Täitja kohustub tellija juhendamisel märgistama töö enne selle üleandmist vastavalt õigusaktides

kehtestatud nõuetele (hankelepingu sõlmimisel märgitakse konkreetne viide, nt Vabariigi Valitsuse

12.05.2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“).

11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „Riigi õigusabi tellimuste vastuvõtmine toimub

Avaliku E-toimiku vahendusel“ rakendamiseks antud toetuse saamiseks peab töö vastuvõtmine olema

fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.

12. Garantii

12.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina

vastuvõtmisest.

12.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 12.6 toodud

juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval

pärast sellest asjaolust teada saamist.

12.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu

punktis 11 toodud regulatsiooni kohaselt.

12.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,

telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud

tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.

12.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on

kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud

ajal.

12.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:

12.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;

12.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames

tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu

tunnihinna alusel.

12.7. Garantii kaotab kehtivuse, kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi,

v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

13. Load ja litsentsid

13.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija

teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut

viivitamist või väljaandmisest keeldumist.

13.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba

või litsentsi.

13.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või

muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete omandi- ja kasutamisõigus.

13.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.

Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse,

tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.

14. Intellektuaalne vara

14.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud

varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud

lepingujärgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole

kolmandatel isikutel nõudeid.

14.2. Lepingu alusel välja töötatud ja Tellijale üle antud Töö (teose) omandiõigus ja kõik autori varalised

õigused ning muud intellektuaalse omandi õigused lähevad vastuvõtmise akti allkirjastamise

järgselt tervikuna Tellijale. Samuti annab Täitja Tellijale ainulitsentsi isiklikele autoriõigustele.

Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on

kogu maailm.

14.3. Tellijal on õigus teha Töös (teoses) ja selle üksikutes osades muudatusi, kohandusi, töötlusi, teost

piiramatult kopeerida, muuta, edasi anda (alllitsentse anda) ning saadud teost kasutada ja levitada

või teostada teose ja selle osade suhtes muid autori varalisi ja isiklikke õigusi.

14.4. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,

mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.

14.5. Lepingu täitmisel koostatud käsikirjade, tarkvara või nende osade omand, autori- ja muud õigused

kuuluvad Tellijale.

14.6. Tellijal on omandiõigus materiaalsetele andmekandjatele, mille vahendusel Tellijale Töö (teos)

edastatakse.

14.7. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis

võimaldab Tellijal sellest aru saada.

14.8. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes

kolmandatele isikutele ja asutustele.

14.9. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale.

Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.

14.10. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud

keskkonnas, toel või formaadis.

14.11. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest

teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik varalised õigused üle anda.

14.12. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide

(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja

kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille

kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või

alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara

loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob

Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku

nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.

15 Personal

15.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud

ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekul.

15.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse

kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:

15.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu

temast tuleneva põhjuse tõttu;

15.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete

ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete

täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist.

15.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.

15.3 Täitja kannab kõik punktis 15.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.

15.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.

15.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.

Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või

kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija

töötajale.

16 Kolmandad isikud

16.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on

kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.

16.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta. Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele

Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui

vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.

16.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

17 Auditeerimine

17.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks ei ole

vajalik teise poole luba.

17.2 Audiitori isik ja muud auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.

Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada

probleemide lahendamise protsessi.

17.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele

kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.

17.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.

Vastutus jääb audiitori kaasanud poolele.

17.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.

17.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.

18 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed (muudetud 12.05.2026 käskkirjaga)

18.1 Käesoleva Lepingu osa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida

Pooled Lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete ja muu konfidentsiaalse teabe töötlemisel järgivad.

Käesolev Lepingu osa kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu

isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 4 tähenduses.

18.2 Tellija volitatud töötlejana, kaasab andmetöötluslepinguga isikuandmete töötlemise toimingute

tegemiseks isikuandmete vastutava töötleja (Justiits- ja Digiministeerium) nimel Täitja volitatud

töötlejana.

18.3 Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate isikuandmete

liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid annab

Tellija Täitjale hanke alusdokumentide ja täiendavate dokumenteeritud juhistega Tööde teostamise

käigus.

18.4 Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, kuid

ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete kaitse valdkonnas

järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu asutuse

poolt.

18.5 Täitja kohustub töötlema isikuandmeid ja muud konfidentsiaalset teavet üksnes Lepingu täitmise

eesmärgil, Tellija dokumenteeritud juhiste alusel ning vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele.

18.6 Kui Täitja ei ole Tellija juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul Tellijaga selgituste või

täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Täitja teavitab Tellijat viivitamatult kõigist avastatud

vastuoludest dokumenteeritud juhiste ja Lepingus nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.

18.7 Täitja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud

töötleja) üksnes Tellija igakordsel eelneval loal, mis on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis.

18.7.1 Täitja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib

teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli

28 lõikele 4, milles sisalduvad käesolevas Lepingu osas sätestatuga vähemalt samaväärsed

andmekaitsekohustused.

18.7.2 Kui Tellija on andnud Täitjale loa kasutada lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud

töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks Tellijale üksnes Täitja

ning Täitja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid. Tellija võib igal

ajahetkel võtta tagasi Täitjale antud loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.

18.8 Täitja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid ja muud

konfidentsiaalset infot konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid ja muud konfidentsiaalset

infot muul kui Lepingu täitmiseks vajalikul eesmärgil. Samuti kohustub Täitja tagama, et isikuandmeid

ja muud konfidentsiaalset teavet töötlema volitatud isikutel (sh Täitja töötajad, teised volitatud töötlejad

ja nende töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub

samaväärne konfidentsiaalsuskohustus.

18.8.1 Lepingu punktis 18.8 sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele

Täitja audiitorile ja advokaadile.

18.9 Täitja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi ja korralduslikke,

viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas:

18.9.1 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

18.9.2 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti

andmekandjate omavolilist teisaldamist;

18.9.3 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati,

muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis

juurdepääs saadi;

18.9.4 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks

lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

18.9.5 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed

edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

18.9.6 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei

toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;

18.9.7 pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja

tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

18.9.7.1 seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

18.9.7.2 tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

18.10 Täitja aitab võimaluste piires Tellijal asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita

Tellija kohustusi vastata kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas

edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise,

andmetöötluse keelamise ja muud taotlused Tellijale viivitamatult nende saamisest alates.

Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Täitja ei vasta andmesubjekti või

mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma Tellija eelneva kooskõlastuseta.

18.11 Täitja aitab Tellijal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse

isikuandmete töötlemise laadi ja Täitjale kättesaadavat teavet.

18.12 Tellija võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida Täitja käesolevast Lepingu osast tulenevate

kohustuste täitmist. Täitja teeb sel eesmärgil Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse

alusel kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas Lepingu osas sätestatud kohustuste

täitmise tõendamiseks. Pooled on kokku leppinud, et:

18.12.1 Tellija auditeid võib läbi viia Tellija ja/või kolmas isik, keda Tellija on selleks volitanud;

18.12.2 Täitjal on kohustus anda Tellijale teavet, sh andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et

tõendada käesoleva Lepingu osa nõuetekohast järgimist;

18.12.3 Tellija käsitleb Täitjalt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena.

18.13 Täitja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt päringu saamisele

järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse Tellijale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole Täitjal õigust

Tellijat ega vastutavat töötlejat esindada ega nende nimel tegutseda. Täitja teeb järelevalveasutuse

päringute lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis Täitjat puudutavates küsimustes või toimingutes,

Tellijaga igakülgselt koostööd.

18.14 Täitja ei või edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda asuvale

vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale).

18.15 Täitja teavitab Tellijat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust

kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui

Täitja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud

rikkumisest või selle kahtlusest teada.

18.16 Täitja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama

Tellijale teate rikkumisest ja kogu teadaoleva isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase

informatsiooni. Teates tuleb vähemalt:

18.16.1 kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike

ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

18.16.2 teatada, kes on Täitja andmekaitse töötaja ja mis on tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt,

kust saab lisateavet;

18.16.3 soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude

leevendamiseks;

18.16.4 kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja

potentsiaalseid ohte;

18.16.5 kirjeldada Täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid

(isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja

18.16.6 esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid andmekaitse

õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet,

mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

18.17 Täitja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral Tellijaga igakülgset koostööd

selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda isikuandmetega seotud rikkum ise või selle

kahtluse kõrvaldamiseks. Täitja peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega

seotud rikkumise jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada.

18.18 Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud

rikkumise või selle kahtluse korral otsustab Tellija või vastutav töötleja. Täitja ei edasta

järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust ilma Tellija või

vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta.

18.19 Täitja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama Tellijale kõik lepingu alusel

töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad 30 päeva jooksul, v.a. juhul, kui õigusaktidest tuleneb

teisiti. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada

hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu

või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise,

hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab Täitja.

18.20 Täitja väljastab Tellijale Täitja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema

kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud punktis 18.19 nimetatud toimingud.

18.21 Täitja teavitab Tellijat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada Täitja võimet või

väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja Tellija dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis

käesolevat Lepingu osa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

18.22 Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata Lepingu kehtivuse

lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva Lepingu kehtivuse

lõppemist.

19 Avalikud suhted

19.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele

meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul

nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.

19.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab

oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

20 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine

20.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või

täielikult, kui:

20.1.1 Täitja ei täida oma Lepingujärgseid kohustusi;

20.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitjapoolseid

kohustuste rikkumisi;

20.1.3 Tellija Lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada

muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.

20.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:

20.2.1 Tellija ei täida oma Lepingujärgseid kohustusi;

20.2.2 Täitja Lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada

muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.

20.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal

õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.

20.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise

korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja

poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse võimatuse korral. Muul

juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitist võlaõigusseaduses

sätestatud korras.

20.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellija poolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava

hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse

esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.

20.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.

21 Vääramatu jõud

21.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine on vabandatav, kui

selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg

2 nimetatud asjaolusid.

21.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes

tõendi/tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:

21.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;

21.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;

21.2.3 asjaolu ettenägematus;

21.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.

21.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise

perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui

vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam

kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.

22 Kehtiv seadusandlus

Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi

õigusakte.

23 Vaidluste lahendamine

23.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja

selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

23.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida

lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.

23.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

Arendusleping nr. …………

Lisa nr 2

PERSONAL JA KONTAKTANDMED

1. Tellija esindaja ja kontaktisikud

1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide

allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …………………. (tel ………….; e-post

…………….).

1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja

tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… (tel …; e-post

…………………).

2. Täitja esindaja ja kontaktisikud

2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).

2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).

3. Personali nimekiri

3.1. Tellija personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

3.2. Täitja personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

5. Kontaktandmed

5.1. Tellija kontaktandmed on: 5.2. Täitja kontaktandmed on:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus …………….

Reg. nr. 70000310 Registrikood

Lubja tn 4 ……………

19081 TALLINN ……………

Telefon: 663 6300 Telefon: …………….

Arendusleping nr ……

Lisa nr 3

TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA

Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.

Arendusleping nr ………

Lisa nr 4

PAKKUMUS

Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.

Hankedokumentide lisa 4

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

“Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise

funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)”

hanke tehniline kirjeldus

Riigihanke viitenumber 307717

Tallinn 2026

2

Sisukord

1. Hanke üldinfo ................................................................................................................. 3

2. Riigi õigusabi infosüsteemi lühitutvustus ........................................................................ 4

2.1. RIS ja AET tehnoloogiline kirjeldus ........................................................................ 4

2.1.1. RIS ................................................................................................................ 4

2.1.2. AET................................................................................................................ 5

2.2. Hetkeolukorra kirjeldus .......................................................................................... 5

2.2.1. RÕA määruse edastamine RIS-i. ................................................................... 5

2.2.2. RIS-i tellimuste jagamisloogika ja advokaadi määramine ............................... 5

2.3. Probleemid ............................................................................................................ 7

2.4. Kasutajagrupid....................................................................................................... 7

3. Hanke eesmärgid ja oodatav tulem ................................................................................ 8

3.1. Hanke etappide kokkuvõtlik kirjeldus ..................................................................... 9

3.1.1. Analüüsi etapp ............................................................................................... 9

3.1.2. Lahenduse määratlemine ja prototüüp ......................................................... 10

3.1.3. Arendustöö, üleviimine ja kvaliteet ............................................................... 10

3.2. Koostöö töörühmaga ........................................................................................... 10

3.3. Üleantav dokumentatsioon .................................................................................. 11

4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus ....................................................................... 11

3

1. Hanke üldinfo

1.1. Hanke eesmärk on sõlmida hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga,

kes hakkab teostama detailanalüüsi- ja arendustöid riigi õigusabi infosüsteemi

(RIS) tellimuste jagamise funktsionaalsuse integreerimiseks Avalikku E-toimikusse

(AET).

1.2. Detailanalüüs peab põhinema tehnilise kirjelduse lisa 1 eelanalüüsil.

Detailanalüüsi eesmärk on täpsustada lahendus, mille alusel viiakse RIS-i

tellimuste jagamise funktsionaalsus üle avalikku e-toimikusse (AET) ning

tagatakse selle ühildumine AET-i olemasoleva arhitektuuri ja tööprotsessidega.

Töö käigus tuleb analüüsida ja kirjeldada ka RIS-i muude funktsionaalsuste jätkuv

toimimine olukorras, kus tellimuste jagamise funktsionaalsus viiakse üle AET

infosüsteemi.

1.3. Detailanalüüsi tulemusena tuleb esitada terviklik lahendus, sh ettepanekud

AET-i rollimudeli täiendamiseks, arvestades RIS-i kasutajate rolle ja vajadusi

süsteemi kasutamisel. Detailanalüüsi tulemused on aluseks käesoleva

hankelepingu raames teostatavale arendustööle.

1.4. Hankelepingu tulemusena valmivad detailanalüüsi dokumendid ning

kasutuselevõtuks valmis RIS-i tellimuste jagamise funktsionaalsus AET

infosüsteemis. Töö hõlmab muu hulgas analüüsi, arendust, testimist ning

lahenduse kasutuselevõtu toetamiseks vajalikke tegevusi.

1.5. Hanke eeldatav maksumus on 250 000,00 eurot (km-ta).

1.6. Hankelepingut rahastatakse 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondidest - „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027” poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest

kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste

jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik” sekkumise 21.1.2.11.

„Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris”

tegevuste elluviimiseks.

1.7. Töid teostatakse kahes (2) etapis (esimeseks etapiks on tehnilise kirjelduse p

3.1.1. ja 3.1.2. kirjeldatud tööd ja teiseks etapiks tehnilise kirjelduse p 3.1.3 tööd)

ja arveldatakse ka vastavalt 2 osas. Etappide eeldatavad tulemid on kirjeldatud

punktis 3 ning poolte kokkuleppel võib lepingu täitmisel teha etappide sisu osas

muudatusi. Pakkumusele tuleb lisada detailne etappide ja nende maksumuste

kirjeldus. Viimase etapi maksumus ei tohi olla vähem kui 50% lepingu

kogumaksumusest.

1.8. Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse p 3 ning selle alapunktid)

üleandmise lõpptähtaeg on 01.12.2026. Hankija poolt antav tööde teostamise

tähtaeg on hankija hinnang ja ei anna pakkujatele kinnitust, et hankija poolt

etteantud meeskonnaliikmete arvuga on võimalik soovitud tööd tähtaegselt

teostatud saada. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija etteantud tähtaeg on

ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud sellest enne pakkumuste esitamise

tähtaega hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate

sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras

või muul riigihangete seaduse (RHS) §-s 123 toodud lepingu muudatust

võimaldavas olukorras.

4

1.9. Hankeleping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete

kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Pakkujal peab olema valmisolek alustada

hankelepingujärgsete töö teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast

tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust, s.h

projektiplaani, esitades arvestada.

1.10. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele RHS § 88 lõikes

2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile,

tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

1.11. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile,

kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt,

et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2. Riigi õigusabi infosüsteemi lühitutvustus

RIS on infosüsteem, mille eesmärk on suunata RÕA advokaadi määramise taotlused

advokaatide vahel jagamisse ning hallata taotlusega seotud infot. RIS on kättesaadav siin,

RIS põhimäärus on leitav siin. RIS-ile omavad juurdepääsu registreeritud Eesti Advokatuuri

töötajad, menetlejad, Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) töötajad ning kõik advokaadid.

Kasutajad määratakse erinevatesse gruppidesse vastavalt nende rollile ja vajadusele

süsteemi kasutada.

RIS-i kaudu edastatakse menetleja infosüsteemist RÕA tellimus, määratakse advokaat

vastavalt jagamisloogikale, hallatakse tellimuse täitmisega seotud teavet ning menetletakse

advokaadi esitatud tasutaotlusi. Süsteem toetab tasumääruste liikumist ning võimaldab

tasude ja kulude arvestust ning väljamaksete ettevalmistamist.

RIS täidab nii operatiivset kui ka halduslikku funktsiooni. Operatiivselt toetab süsteem

tellimuste vastuvõtmist, jagamist ja täitmist. Halduslikult võimaldab see advokatuuri poolset

järelevalvet RÕA osutamise üle, RÕA tasu määrade (hinnakirjade) ja tasustamisloogika

haldust ning statistika kogumist.

Süsteem on kasutusel alates 2010. aastast ning on kujunenud RÕA menetluse keskseks

töövahendiks, mille kaudu toimub RÕA korraldus, menetlusinfo vahendamine ja tasustamise

protsesside haldamine.

2.1. RIS ja AET tehnoloogiline kirjeldus

2.1.1. RIS

 Riigi õigusabi keskkond jaguneb kaheks – front-end ning back-end. Front-end’i puhul

on kasutusel jQuery teegi versioon 1.7.2 ja ning back-end’i puhul kasutatakse .NET

framework raamistikku (.NET 3.5).

 Andmebaasisüsteem PostgreSQL.

 Rakendusserver Windows Server 2016.

 Programmeerimiskeeleks on C#.

 X-teega liidestunud.

 Arendamiskeel on eesti keel.

 Taimer Service – taimeri teenus, mis vastutab ajatatud tegevuste käivitamise eest.

 https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/ris#dokumentatsioon

5

2.1.2. AET

 Avaliku e-toimiku keskkond jaguneb kaheks – front-end ning back-end. Front-end’i

puhul on kasutusel React ja Knockout.js ning back-end’i puhul kasutatakse .NET

framework raamistikku.

 Programmeerimiskeeleks on C#.

 Andmebaasisüsteem Oracle.

 X-teega liidestunud.

 Arendamiskeel on eesti keel.

2.2. Hetkeolukorra kirjeldus

2.2.1. RÕA määruse edastamine RIS-i.

Menetlejate infosüsteemides sisestatud andmed ja RÕA määrused saabuvad RIS-i läbi e- toimiku. RIS-i jõudes koostatakse andmetest ja määruse failist tellimus. Igale tellimusele määratakse RIS-i sisene number.

Kui tellimus jõuab RIS-i, kontrollitakse esmalt selle andmete korrektsust. Süsteem kontrollib, kas sama sisuga tellimus on juba olemas ja täitmisel. Kui jah, märgitakse tellimus vigaseks ning see vajab edaspidi RIS-i halduri sekkumist. Samuti kontrollitakse, kas kõik vajalikud andmed RÕA saaja ning menetleja kohta on olemas. Kui mõni andmetest puudub, lisatakse tellimusele staatus „Vigane” ning haldur peab andmeid täiendama. Vigaste tellimuste puhul saavad haldurid otsustada, kas andmed parandada või tellimus tühistada. RIS-is kasutusel olevad tellimuse staatused on järgmised:

 vigane – tekib juhul, kui tellimus on duplikaat või andmed on puudulikud;

 määramata – advokaati ei ole veel määratud;

 täitmisel – tellimus on advokaadi käes ning sellega tehakse aktiivselt tööd;

 lõpetatud – advokaat on õigusabi osutamise asjas lõpetanud ehk ta ei ole enam antud asjas osaline;

 tühistatud – kui RÕA vajadus langeb ära enne kui advokaat on jõudnud tellimuse vastu

võtta või kui sama asja kohta on esitatud põhjendamatult topelt tellimus;

 ootel – kui jagamine on mingil põhjusel advokatuuri halduri poolt peatatud.

2.2.2. RIS-i tellimuste jagamisloogika ja advokaadi määramine

RIS-i haldurid lisavad advokaadid süsteemi kasutajateks ning advokaadi poolt RÕA osutamise märkimise aja alusel moodustub esmane nimekiri võimalikest RÕA osutavatest advokaatidest. Tellimuste jagamisel arvestatakse ka seda, kes on viimati tellimuse vastu võtnud. Kui advokaat on võtnud tellimuse töösse või sellest keeldunud, paigutatakse ta nimekirja lõppu ning ta jääb ootama järgmist tellimust.

Advokaadid saavad süsteemis märkida oma eelistused, sealhulgas millises RÕA valdkonnas või piirkonnas on nad valmis õigusabi osutama. Samuti saavad nad märkida oma valmisoleku võtta vastu kiireloomulisi tellimusi ning töötada puhkepäevadel ja riigipühadel. Lisaks on advokaadil võimalik määrata end ajutiselt RÕA mitteosutajaks (näiteks puhkuse ajaks). Sellisel juhul arvatakse advokaat automaatselt vastavast nimekirjast välja. Samas võib RIS saata advokaadile tellimuse isikukoodipõhiselt, näiteks juhul, kui advokaadil on süsteemis juba täitmisel tellimus sama isiku suhtes. Ainult advokatuuri halduril on õigus lisada advokaadi seadetes õigus esindada alaealisi.

Tellimuste jagamine käivitub automaatselt määruse saabumisel RIS-i. Süsteem kontrollib tellimuses olevate andmete tehnilist korrektsust ja vajalike andmeväljade olemasolu.

6

Tellimuse esitaja vastutab oma infosüsteemi andmete õigsuse eest. Kui tellimuses esineb puudusi või vastuolusid, mis takistavad automaatset jagamist, võib tellimus jääda ootele kuni RIS-i halduri sekkumiseni. Kui halduri sekkumist ei ole vaja, saadetakse tellimus automaatselt esimesele advokaadile vastavalt kehtivale järjekorrale. Kui advokaat tellimusest loobub või tellimus on talle juba varasemalt jagatud, liigub tellimus automaatselt nimekirjas järgmisele advokaadile. Juhul kui kõik advokaadid on tellimusest loobunud või tellimus on kõigile jagamisringis olevatele advokaatidele juba jagatud, on võimalik automaatset jagamist alustada uuesti.

Sõltumata automaatse jagamise protsessist on RIS-i halduril igal ajahetkel õigus tellimus käsitsi suunata konkreetsele advokaadile tema töölauale, sh ka enne seda, kui tellimus on läbinud kogu advokaatide ringi. Käsitsi suunamine on oluline, kuna praktikas ei ole alati võimalik oodata tellimuse läbimist kõigi advokaatide töölaualt ning advokatuuril lasub kohustus tagada advokaadi määramine õigeaegselt.

RÕA tellimuse jagamiseks käivitub RIS-i taustateenus (Taimeri teenus), mis saadab tellimused jagamisele. Taimeri teenuse näol on tegemist Windowsi teenusega, mis installeeritakse serverisse ja mis käivitab RIS-i rakenduses automaatsed toimingud. Sellisteks toiminguteks on “Meeldetuletuste saatmine” ja “Tellimuste automaatne ümber jagamine”. Taustateenus käivitub iga 5 minuti järel ning kontrollib kõiki RIS-is olevaid tellimusi, et teha kindlaks, kas nende vastamistähtaeg on saabunud. Kui tähtaeg on käes, suunatakse tellimus järgmiste advokaatide töölaudadele.

7

Tellimused jagatakse vastavalt sisule kaheks: kiireloomulisteks ja mittekiireloomulisteks. Selle eristuse teevad menetlejad oma infosüsteemis, kuid vajadusel võivad ka RIS-i haldurid lisada tellimusele vastava staatuse. Menetlejal on võimalik oma süsteemis märkida ka tähtaeg, milleks peab RÕA advokaat otsustama tellimuse vastuvõtmise.

- Kiireloomulised tellimused saadetakse korraga viie advokaadi töölauale, et tagada RÕA vajajale võimalikult kiire advokaadi leidmine. Selliste tellimuste puhul on esmatähtis ajakulu minimeerimine.

- Mittekiireloomulised tellimused lähevad korraga vaid ühe advokaadi töölauale ning advokaadil on õigus otsustada tellimuse vastuvõtmine kuni vastamistähtaja lõpuni. Kuna tegemist on määrustega, kus advokaati ei ole vaja koheselt, saavad advokaadid nende sisuga põhjalikumalt tutvuda.

Mõlemal juhul on tellimus advokaadi töölaual kindla aja vastavalt tellimuse tüübile. Kui advokaat tellimusest loobub või vastamistähtaeg möödub, edastab infosüsteem tellimuse järgmisele advokaadile. Vajadusel võib RIS-i haldur muuta mittekiireloomulise tellimuse kiireloomuliseks, mille järel rakendub kiireloomuliste tellimuste jagamisloogika.

2.3. Probleemid

RIS on tehnoloogiliselt vananenud ning iga uue arenduse lisamine on muutunud keerukamaks, kuna infovahetuse vajadused ja mahud on märgatavalt kasvanud.

Advokaadid kasutavad kohtule menetlusdokumentide esitamiseks ja vastuvõtmiseks AET-i. Kuid RÕA tellimuste vastuvõtmiseks peab advokaat sisenema eraldiseisvasse süsteemi – RIS-i, kuhu on vajalik eraldi sisse logida. Süsteemil puudub mobiilivaade, mis muudaks protsessi lihtsamaks ja mugavamaks. Kuna RÕA määrused saabuvad peamiselt tööajal, on nende jälgimine põhitöö kõrvalt keeruline ja aeganõudev.

Oluline kitsaskoht on ka tellimuste andmekvaliteet. Menetlejate infosüsteemidest jõuavad RIS- i puudulike või vigaste andmetega tellimused, mis liiguvad automaatsesse jagamisse ja vajavad hiljem käsitsi parandamist.

RIS-is on probleemiks ulatuslik käsitöö jagamisprotsessis – peatamised, tähtaja muutmised, teavituste seadistamised ja vigade parandamine tehakse käsitsi. Vastamistähtaegade loogika ei ole üheselt mõistetav.

Täiendav oluline probleem on AET-i rollimudeli ebapiisavus. AET-is puudub eraldi RÕA advokaadi roll ning süsteem ei toeta jagamisprotsessi jaoks vajalikku rollipõhist töökorraldust.

Jagamisfunktsiooni üleviimine AET-i võimaldab realiseerida protsessi kaasaegsemas arhitektuuris ning vähendada sõltuvust olemasolevast lahendusest.

Kokkuvõttes toob nende probleemide lahendamine kaasa kiirema ja läbipaistvama RÕA tellimuste menetlemise, väiksema halduskoormuse, parema andmekvaliteedi ning tehniliselt jätkusuutlikuma süsteemikeskkonna. See parandab nii kasutajate töötingimusi kui ka kogu menetlusprotsessi efektiivsust.

2.4. Kasutajagrupid

RIS-i kasutajad jagunevad kolme peamisse gruppi vastavalt nende rollile RÕA

menetlusprotsessis ja süsteemi kasutusõigustele:

 Suurima kasutajagrupi moodustavad RÕA osutavad advokaadid. Tegemist on

advokatuuri liikmetega, kes osalevad tellimuste jagamise loogikas ning täidavad

määratud RÕA tellimusi.

8

 Teise olulise grupi moodustavad Eesti Advokatuuri töötajad, kellel on süsteemis

laiendatud õigused. Samad õigused on ka JDM-i määratud töötajad, kes saavad

jälgida protsesse taustal.

 Kolmanda kasutajagrupi moodustavad menetlejad, kelleks on kohtud, prokuratuur ja

uurimisasutused. Menetlejad ei kasuta RIS-i igapäevaselt, neil on juurdepääsud

erandjuhtumiteks, kui esinevad tõrked menetleja infosüsteemi ja RIS-i

andmeliikumises. Tellimuste algatamine ja tasumääruste koostamine toimub

menetleja enda süsteemis, kus need liiguvad X-tee kaudu RIS-i.

3. Hanke eesmärgid ja oodatav tulem

Käesoleva peatüki eesmärgiks on teada anda hankest huvitatud isikutele sõlmitava lepingu eset puudutavatest peamistest tehnilistest tingimustest, mis ei asenda lepingu täitmisel kohalduvaid täiendavaid mittefunktsionaalseid nõudeid jmt. Tegemist ei ole seega lõplike nõuetega, vaid sisendiga näitamaks huvitatud isikutele tarkvarade, tehnoloogiate, programmeerimiskeelte ja keskkondade nimetusi, millega igapäevaste tööülesannete täitmisel eelkõige kokku puutuda tuleb.

Hanke eesmärgiks on analüüsida RIS-i tellimuste jagamise ülesehitust ja loogikat selle integreerimiseks AET-i, sh esitatakse ettepanekud AET-i rollimudeli täiendamiseks vastavalt kasutajate vajadusele süsteemi kasutada. Selleks tuleb läbi viia detailanalüüs olemasoleva lahenduse toimimise, kitsaskohtade ja arendusvajaduse kohta võttes arvesse koostatud eelanalüüsi. Muu hulgas tuleb esitada analüüsis ettepanekud AET-i rollimudeli täiendamiseks vastavalt RIS-i kasutajate rollidele ja vajadustele süsteemi kasutada.

Kui kasutaja õigused ja funktsioonid vastavad tegelikule tööprotsessile, väheneb vigade oht, paraneb andmekaitse ning töölaud saab toetada kasutaja igapäevaseid ülesandeid terviklikumalt.

Analüüsi puhul on oluline koostöö RIS-i peakasutajatega, et välja selgitada nende ootused,

nõuded ja praktilised kasutuskogemused, sh efektiivne jagamisloogika ja loodava rollimudeli

sobivaim ülesehitus. Koostöös peakasutajatega määratletakse lõpplahendus, mis on nii

tehniliselt teostatav kui ka igapäevatöös kõige otstarbekam. Selgelt määratletud ja

automatiseeritud töövoog vähendab halduskoormust, hoiab kokku tööaega ning muudab

vastutuse ja otsustusloogika läbipaistvamaks. See suurendab süsteemi usaldusväärsust ja

prognoositavust.

Analüüsi tulemustele tuginedes tuleb arendada välja uus lahendus, mis võimaldab senist RIS-

i RÕA tellimuste jagamise funktsiooni sujuvat ja turvalist integreerimist AET-i, sh praeguse

jagamise loogika RIS-ist eemaldamist (kuna antud funktsionaalsust ei saa hoida kahes

süsteemis korraga) ning taustaprotsessi (Taimer-teenuse) ümberviimist AET-i. Kui

jagamisprotsessi jõuavad üksnes korrektsed ja valideeritud andmed, väheneb vajadus käsitsi

paranduste järele, lüheneb menetlusaeg ning väheneb eksimisrisk. See toetab õigel ajal RÕA

osutamist ja parandab menetlusosaliste kogemust.

Lõpptulemusena peab valmima tõhus, turvaline ja kasutajasõbralik lahendus, mis vastab

kehtivatele õiguslikele ja tehnilistele nõuetele, toetab kasutajate igapäevatööd ning aitab

suurendada kogu menetlusprotsessi läbipaistvust ja efektiivsust.

Analüüsi ja arenduse käigus tuleb arvestada ka sellega, et tulevikus oleks võimalik AET-iga

9

liidestada RÕA tasu taotlemine koos selle alamprotsessidega pärast jagamisfunktsiooni

väljaarendamist AET-is. Kuni vastava liidestuse realiseerimiseni peab RÕA tasu arvestamise

ja taotlemise süsteem jätkama toimimist RIS-is. Sellest tulenevalt tuleb lahenduse

kavandamisel ja realiseerimisel tagada, et tellimuse täitmisega seotud andmete liikumine RIS-

i ja AET-i vahel säilib ka olukorras, kus tellimuste jagamise loogika on üle viidud AET

infosüsteemi. Vajadusel tuleb lahenduse kavandamisel ette näha RIS-i ja AET-i vaheline

andmevahetus või andmete sünkroniseerimise mehhanism, mis tagab tellimuse täitmisega

seotud andmete korrektse ja järjepideva liikumise süsteemide vahel.

Jagamisprotsessi juures on oluline arvestada advokaatide nimekirjaga ning tagada

advokaatide päringu säilimine eraldi teenusena, mida kasutavad tänasel päeval ka teised

menetlusinfosüsteemid. Praegu AET-is advokaatide päringu teenust (RIS X-tee teenus

advokaadiParing.v2.) ei kasutata, kuid uue rollipõhise ligipääsu lisamiseks on vajalik, et

advokaadid oleks võimalik süsteemis üheselt eristada tavakasutajatest ehk füüsilistest

isikutest.

Hanke eesmärgi saavutamiseks võib pakkuja analüüsi- ja arendustööde käigus teha

omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete

täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel

lähtuma käesolevast dokumendist määral, mis vastab sõlmitud uutele kokkulepetele. Pakkuja

peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale.

Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata

lisatöid.

3.1. Hanke etappide kokkuvõtlik kirjeldus

Hankelepingu täitmine toimub etappidena. Tööde etapilise täitmise ja tööde eest tasumise

mõttes loetakse hankelepingu esimeseks etapiks on p 3.1.1. ja 3.1.2. kirjeldatud tööd ja

teiseks etapiks p 3.1.3 kirjeldatud tööd.

Analüüsi ja lahenduse määratlemise etappides lähtutakse tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud

eelanalüüsist ning eelanalüüsis kirjeldatud prototüübist, mida töö käigus täpsustatakse ja

vajadusel täiendatakse.

3.1.1. Analüüsi etapp

Analüüsi etapis viiakse eelanalüüsi alusel läbi detailanalüüs, mille käigus luuakse terviklik alus

sihtlahenduse määratlemiseks ja arendustööks. Analüüsi käigus lähtutakse ka olemasolevast

prototüübist ning vajadusel tehakse põhjendatud ettepanekud eelanalüüsi ja prototüübi

täpsustamiseks või muutmiseks.

Analüüsi käigus viiakse läbi:

 RIS-i tellimuste jagamise loogika, protsesside, kitsaskohtade, riskide ja

muudatusvajaduste detailanalüüs, mille põhjal peab olema võimalik hinnata

olemasolevate lahenduste rakendatavust ning teha põhjendatud ettepanekud

edasiseks arenduseks;

 hinnang RIS-i ülejäänud funktsioonide toimimisele olukorras, kus tellimuste jagamise

funktsioon viiakse üle AET-i, sh sõltuvuste ja mõjude kaardistamine, et tagada

10

süsteemi töökindlus pärast muudatust;

 AET-i rollimudeli täiendamisvajaduse analüüs, sh RÕA advokaadi rolli loomise vajadus

ning teiste seotud rollide (advokaadid, Eesti Advokatuuri töötajad, menetlejad, JDM-i

määratud töötajad) ligipääsu- ja õiguste loogika määratlemine;

 peakasutajate (JDM, Eesti Advokatuur, RIK) ootuste ja vajaduste kaardistamine, et

tagada lahenduse vastavus tegelikele tööprotsessidele ja praktilistele vajadustele.

Etapi tulemusena valmib kooskõlastatud sihtprotsessi kirjeldus AET-is, RIS-i muudatuste

kirjeldus, rollimudeli täiendamise ettepanekud ning funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete

nõuete loetelu, mis loob otsese aluse järgmisele etapile.

3.1.2. Lahenduse määratlemine ja prototüüp

Käesolevas etapis määratletakse detailanalüüsi ja kasutajate sisendi põhjal tehniliselt

teostatav ning õiguslikele ja tehnilistele nõuetele vastav sihtlahendus, lähtudes eelanalüüsist

(lisa 1) ning olemasolevast prototüübist.

 Koostatakse täienduste loetelu ja detailne lahenduskirjeldus, sh vajadusel

täpsustatakse või täiendatakse Figmas või analoogses lahenduses prototüüpi, mis

visualiseerib tellimuste jagamise protsessi, rollide funktsioonid ning jagamisloogika

AET-is kasutuslugude kaupa.

 Määratletakse parim tehniliselt teostatav lahendus, mis arvestab nii RIS-ist

eemaldatava funktsionaalsuse mõjusid kui ka AET-i arhitektuuri ja edasisi

arendusvõimalusi (sh tasu taotlemise protsessi liidestamine).

Etapi tulemusena valmib hankija kinnitatud detailne lahenduskirjeldus koos prototüüpidega,

mis on arendustöö otsene lähtealus.

3.1.3. Arendustöö, üleviimine ja kvaliteet

Kolmandas etapis realiseeritakse detailanalüüsis ja lahenduskirjelduses määratletud

funktsionaalsus.

 Teostatakse arendustöö – AET-is arendatakse välja uus tellimuste jagamise

funktsionaalsus koos rollide, õiguste ja taustaprotsessidega ning eemaldatakse vastav

loogika RIS-ist, tagades ülejäänud funktsioonide katkestusteta toimimise.

 Tagatakse kvaliteet ja kasutajasõbralikkus – lahendus testitakse funktsionaalselt ja

tehniliselt ning viiakse läbi kasutajate vastuvõtutestimine, et tagada töökindlus,

turvalisus ning vastavus õiguslikele ja tehnilistele nõuetele.

Hanke tulemusena valmib töökindel, turvaline ja nõuetele vastav tellimuste jagamise

funktsionaalsus AET-is, mis toetab rollipõhist töökorraldust, suurendab menetlusprotsessi

läbipaistvust ning võimaldab süsteemi edasist arendamist ja laiendamist.

3.2. Koostöö töörühmaga

1. Hankija esitab edukale pakkujale lepingu sõlmimise järgselt töörühma (sh tulevased

kasutajad) liikmete kontaktid.

2. Pakkuja teeb hankijaga pidevalt koostööd ja kaasab analüüsiprotsessi ka hankija

11

ärianalüütikud/teenusejuhti.

3. Pakkuja selgitab välja kasutajate vajadused ja võimalikud täiendavad probleemid ning

arvestab kasutajapoolsete ettepanekute ja ootustega.

4. Pakkuja lähtub analüüsi koostamisel eelanalüüsist.

5. Pakkuja poolt loodud prototüübid ja analüüs tuleb hankijaga ja kasutajate töörühmaga

läbi arutada, testida ja valideerida.

6. Analüüsis väljapakutavad lahendused peavad olema kooskõlastatud hankijaga.

3.3. Üleantav dokumentatsioon

Täitja poolt antakse Hankijale üle järgmised dokumendid:

1. Punktis 3.1.1-3.1.2. nimetatud tulemid (analüüsi dokument);

2. Kasutaja töörühmaga läbiviidud intervjuude heli- ja videofailid;

3. Pakutavate teenuste API-dokumentatsioon või viited avalikult kättesaadavale

dokumentatsioonile;

4. Pakutavate komponentide dokumentatsioon või viited avalikult kättesaadavale

dokumentatsioonile

5. Üldine arhitektuuri joonis koos kirjeldusega, mis võtab kokku, milliseid

komponente/teenuseid pakutakse kasutusele võtta olemasolevates süsteemides ning

kuidas nendega suhtlus toimub.

4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus

4.1. Projekti töid juhib pakkuja. Pakkuja peab kinni pidama hanke

alusdokumentidest ja esitatud pakkumusest. Projekti elluviimisel on oluline tihe

koostöö RIKi E-toimiku tiimiga. Koostööna jõutakse ühistele arusaamadele

kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides, sh peab

hankija olema pakkujaga samas infoväljas ning omama ülevaadet teostatavate

tööde seisust ja pakkumuse koosseisus esitatava projektiplaani järgimisest. Kõik

arhitektuursed lahendused peavad olema enne tööde alustamist kooskõlastatud

hankijaga.

4.2. Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud arendusnõuetele, mis

on avaldatud SIIN. Ülejäänud nõuete dokumendid on lisatud riigihanke

alusdokumentide juurde.

4.3. Kogu dokumentatsioon tuleb vormistada RIK Confluence keskkonnas, kui ei

lepita kokku teisiti, sh äri- ja süsteeminõuded tuleb vormistada kasutuslugude

põhiselt koos.

4.4. Pakkuja paneb arendustööde teostamiseks püsti oma arenduskeskkonna.

4.5. Pakkuja poolt üleantud ja testitud arendusi testitakse RIKi hallatavas

keskkonnas.

4.6. Projekti raames koostatud prototüüp vormistatakse Figmas, kasutades Avaliku

e-toimiku stiiliraamatut, vajadusel võimaldatakse pakkujale ligipääs RIK Figmasse.

4.7. Tööde teostamisel töödeldakse isikuandmeid RIK-i dokumenteeritud juhiste,

arenduslepingu ja asjakohaste õigusaktide järgi. (muudetud 12.05.2026

käskkirjaga)

4.8. Töödele kehtib garantii 12 kuud.

12

4.9. Projekti raames koostatud dokumentatsioon peab vastama järgmistele

vormistusnõuetele:

4.9.1. Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud

koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega).

4.9.2. Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt

arusaadava ja selge lauseehitusega.

4.9.3. Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on

dokumendis märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga

koostaja koostas.

4.9.4. Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning

viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis.

4.9.5. Dokumendid on koostatud eesti keeles.

4.10. Hangitava töö teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana

esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib pakkuja.

Projektiplaan peab sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses

kirjeldatud tööde ja vajalike eeltegevuste läbiviimiseks ja vastama vähemalt

järgmistele nõuetele:

4.10.1. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peavad olema

saavutatud projekti eesmärk ja oodatavad tulemid ehk hankelepingu raames

soovitud tööd. Projektiplaanis peavad kajastuma need tegevused, mis on

vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks.

4.10.2. Tegevused tuleb planeerida selliselt, et iga planeeritud etapi eel

kooskõlastatakse tegevused Hankijaga.

4.10.3. Pärast iga etapi lõppemist tuleb planeerida etappide tulemite

presenteerimine Hankijale.

4.10.4. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö

tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus ja tähtaeg.

4.10.5. Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud

eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab

sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele

projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta.

4.10.6. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt

seotud ja jaotatud iteratsioonidena, mida ollakse valmis tellijale üle andma.

4.10.7. Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse

Hankijalt või teiste kaasatud väliste osapoolte poolt.

4.10.8. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab

arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.

4.10.9. Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.

4.10.10. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, millist agiilset

arendusmetoodikat kasutatakse ja kuidas seda plaanitakse praktiliselt

rakendada (pakkumuse eraldi dokument).

4.10.11. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse

projektijuhtimise riske maandada (pakkumuse eraldi dokument). Riskide

maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast

projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja

põhjendatult.

13

4.11. Pakkuja peab komplekteerima hankelepingu täitmiseks arendusmeeskonna,

kes vastab vähemalt järgmistele nõuetele:

4.11.1. Pakkuja arendusmeeskonnas peavad olema kaetud vähemalt

järgmised rollid: projektijuht, IT analüütik, UI disainer, 2 (vanem)arendajat,

arhitekt, testija. Meeskonnas peab olema vähemalt 4 liiget.

4.11.2. Meeskonnaliikmete rollid võivad kattuda.

4.11.3. Pakkumuses võib ära nimetada ja lepingute täitmisel kaasata ka teisi

meeskonnaliikmeid, kuid nende arvu ja kompetentsi hanke raames ei hinnata.

4.11.4. Meeskonda kokku pannes peab pakkuja arvestama, et hankelepinguga

tellitavad tööd saaksid teostatud vastavalt hankija sätestatud nõuetele.

4.11.5. Meeskonnaliikmete esitamisega kinnitab pakkuja, et esitatud

meeskonnaliikmed hakkavad riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel töid

teostama. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikme saab hankija eelneval

nõusolekul vahetada üksnes uue meeskonnaliikme vastu, kes vastab hankes

esitatud tingimustele.

4.11.6. Kõigil meeskonnaliikmetel peab olema eesti keele oskus heal tasemel.

4.11.7. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema .NET platvormi ning

ASP.NET CORE raamistiku kasutamise praktiline kogemus.

4.11.8. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema C#

programmeerimiskeele kasutamise kogemus vähemalt 1 aasta.

4.11.9. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

relatsiooniliste andmebaaside (MySQL, MSSQL, PostgreSQL või Oracle)

kasutamisel ja SQL lausete koostamisel.

4.11.10. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus Git

versioonihaldus tarkvara kasutamisega.

4.11.11. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline prototüübi

loomise kogemus Figmas, UXPin’s või samaväärses tarkvaras.

4.11.12. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline süsteeminõuete

(requirements), funktsionaalsuste ja kasutaja tegevuste (use case ja/või user

story) kaardistamine ja visualiseerimise kogemus

4.11.13. Vähemalt üks meeskonnaliige on osalenud projektis, kus on kasutatud

X-tee liidestust.

4.11.14. Vähemalt üks meeskonnaliige on osalenud projektis, kus on saadud

andmemudeli modelleerimise kogemus, kasutades UML keelt.

4.11.15. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus REST

APIga (https://restfulapi.net/).

4.11.16. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema infosüsteemide

arendamisel praktiline kogemus SOAP päringutega.

4.11.17. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

automaattestide koostamisega.

4.11.18. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

testlugude ja testplaani koostamisega.

4.11.19. Vähemalt kahel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline

töökogemus tarkvara arendajana.

4.11.20. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 24-kuuline

töökogemus tarkvara arenduses arhitektina.

14

4.11.21. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline

töökogemus tarkvara analüüsi läbiviimisel.

4.11.22. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 24-kuuline

projektijuhtimise töökogemus tarkvara arenduses.

4.11.23. Kui lepingu täitmisel tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et

meeskonnaliige ei vasta hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele on

pakkuja hankija nõudmisel kohustatud vastavalt lepingule isiku asendama.

4.11.24. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks

vajaliku teabe hankija poolt etteantud cv vormil.

4.12. Pakkuja tagab meeskonnaliikmetele vajaliku riistvara.

Riistvara konfiguratsioon peab võimaldama RIKi süsteemidesse ligipääsu ning

vajalikke seadistusi (nt Apple arvutid ei sobi). Sisevõrgu nõudeid arvestades on

vajalik, et riistvara järgiks järgmisi nõudeid:

4.12.1. Windows 10 pro või Windows 11 operatsioonisüsteem (kõige uuem

stabiilne versioon turvaparandustega);

4.12.2. kasutatav arvuti peab võimaldada kompileerida rakenduse koodi x86

platvormile;

4.12.3. TPM 2.0 olemasolu ning krüpteeritud andmekandja (millel projekti faile

hoitakse);

4.12.4. krüpteerimiseks võib kasutada Windows bitlockerit;

4.12.5. kaasaegne (kehtiv, töötav ja võimalikult uus) viirustõrje.

Lisad:

1. Eelanalüüs

2. Nõuded testimisele

3. Nõuded kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disainile

4. UX/UI nõuete kontrollnimekiri arenduse eel ja järel