| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/3415-2 |
| Registreeritud | 14.05.2026 |
| Sünkroonitud | 15.05.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lääne-Harju Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Lääne-Harju Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Lääne-Harju Vallavalitsus
Teie 27.04.2026 nr 6-2/824
Meie 14.05.2026 nr 9.3-1/26/3415-2
Vasalemma alevikus Toomi
katastriüksuse detailplaneeringu
algatamise ja KSH algatamata jätmise
eelnõu seisukoht
Lääne-Harju Vallavalitsus edastas Terviseametile (edaspidi amet) seisukoha saamiseks
vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 6 ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 keskkonnamõju strateegiline hindamise
(edaspidi KSH) mittealgatamise eelnõu Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus Toomi
(katastritunnus 86801:001:0176) katastriüksuse detailplaneeringul.
Planeeringu koostamise eesmärk on planeeritaval alal ühe elamumaa krundi moodustamine ja
ehitusõiguse määramine üksikelamu, abihoonete ja juurdepääsu lahendamiseks. Samuti
katastriüksuse sihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks ja suurem osa jäetakse
maatulundusmaaks. Planeeringuala ligikaudne pindala on 4,33 ha. Vasalemma valla
üldplaneeringu kohaselt asub Toomi katastriüksus pargi ja üldkasutataval rohealal ning seetõttu
on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et
kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole
eeldatavalt vajalik.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega, ei esita vastuväited KSH algatamata jätmisele
ning märgib järgmist:
1. Ametile esitatud jooniselt „hoonestusplaan“ nähtub, et planeeritav hoonestusala planeeritaks
kinnistu ülaossa, mille läheduses asuvad erinevad potentsiaalsed müraallikad nagu
tööstusalad ning Haapsalu maantee. Amet juhib tähelepanu, et planeeritaval alal levivad
müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Maksimaalsed helirõhutasemed
müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud
normtasemeid.
2. Lääne-Harju valla mürauuringu järgi levib planeeritaval alal liiklusmüra päeval kuni 54 dB
ja öösel kuni 44 dB, mis ei ületa KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Esitatud
materjalidest ei selgu aga, kas ja millist mõju avaldab planeeritavale alale läheduses paiknev
tööstusala. Amet palub edasises planeerimises kirjeldada tööstusalade mõju planeeritavale
alale ning vajadusel teostada müratasemete (sh maksimaalsete müratasemete) mõõtmised.
Juhul kui planeeritakse müratasemete mõõtmisi, siis on oluline, et välja oleks toodud, mida
mõõdeti ja millised tegevused mõõtmiste hetkel aset leidsid. Müratasemed peavad olema
2 / 2
hinnatud ja KeM määrusega nr 71 kõrvutatavad. Müratasemete mõõtmisi peab läbi viima
akrediteeritud asutus.
3. Planeeritavast alast ca 2,5 km kaugusel asub Ämari lennuväli. Lääne-Harju valla
mürahinnangus on välja toodud militaarlennuväljaga seonduvad üldised müraaspektid:
a. Lennuvälja liikluskoormus on tavapäraselt (igapäevaselt) suhteliselt madal
(üldjuhul suurusjärgus 10 või vähem lendu ööpäevas), seega ei esine ka
lennuväljaga seonduvat pidevat kõrget mürataset ning pidevat häiringut;
b. Konkreetse ülelennu ajal (sh start ja/või maandumine) esineb lühiajaliselt (reeglina
vähem kui minuti jooksul) oluliselt piirkonna üldist mürafooni ületav müratase, mis
võib põhjustada lühiajalisi häiringuid lennuvälja lähiümbruses ja ka kaugemal;
c. Militaarlennukite poolt tekitatav müra on olulisel määral intensiivsem (valjem,
suurema helirõhutasemega) kui tsiviillennukite müra. Seega on Ämari lennuväljalt
lähtuvate lennuprotseduuridega kaasnev müra selgelt tajutav sisuliselt kogu valla
ulatuses ja ka naaberomavalitsustes;
d. Militaarlennuvälja puhul on küsitav, kas lennuliikluse müra mõju hindamisel on
asjakohane tavapäraste liiklusmüra normväärtuste rakendamine, kuna tegemist on
riigikaitselise objektiga. Lisaks on oma olemuselt lennuvälja poolt tekitatav
müraolukord (lühiajalised mürasündmused mõned korrad päevas ning pidevat müra
ei esine) selgelt erinev nt pidevast liiklusmürast, mille puhul lähtuvad regulatsioonid
ööpäeva keskmisest liikluskoormusest (ja nn pidevast keskmisest mõjust);
e. Militaarlennuvälja puhul on keeruline ka müra vähendavate meetmete rakendamine.
Erinevad müra leviku piiramise meetmed (tõkked) ei ole lennuliikluse müra puhul
efektiivsed, samuti ei ole riigikaitselise objekti puhul reeglina võimalik rangete
ajaliste piirangute kehtestamine (nt ei pruugi riigikaitseliste eesmärkide täitmisel
olla võimalik ellu viia öiste lendude minimiseerimise soovitust võimalike
unehäiringute vähendamiseks).
Lennukite ülelennud võivad põhjustada tulevastes elanikes häiringuid, mistõttu tuleks erilist
tähelepanu pöörata hoone heliisolatsioonile. Juhinduda tuleks muuhulgas standardist EVS
842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega
müra normväärtuste täitmine siseruumides vastavalt sotsiaalministri 12.11.2025 määrusele
nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.
4. Esitatud materjalides tuuakse välja järgnev: „Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud
radooniriski levilade kaardi alusel asub piirkond kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal.
Vastavalt vajadusele teostada planeeringualal radoonitasemete mõõtmised, et oleks
võimalik määrata vajadusel asjakohased leevendavaid meetmeid.“ Siseruumides tuleb
tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata
asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid
leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Põhja regionaalosakond
Kristiina Seiton
51966484 [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|