Pärnu linnas Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007

Tel 742 0218

[email protected]

www.artes.ee

Tartu 2026

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

Pärnu linn

I köide – planeering

Hõbe tänavale ulatub Pärnu muinsuskaitseala kaitsevöönd

Töö nr: 22145DP1

Huvitatud isik: Vanaturu Kvartal OÜ

Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob

Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson

AB Artes Terræ

Esikaane foto: Maa-ameti kaldaerofoto. Pildistatud 03.05.2024.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 3

Sisukord

1. Üldosa .................................................................................................................................. 5

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ..................................................................................... 5

1.2 Koostöö planeeringu koostamisel ........................................................................................... 5

1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide

loetelu ................................................................................................................................................. 5

1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanne ................................................................................. 5

1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................... 5

1.5.1 Planeeritava ala asukoht ................................................................................................. 5

1.5.2 Maakasutus ja hoonestus ................................................................................................ 6

1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud

mõjutegurid ..................................................................................................................................... 6

1.5.4 Haljastus, liiklus ............................................................................................................... 7

1.5.5 Tehnovõrgud ................................................................................................................... 7

1.5.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ......................................................................... 7

2. Detailplaneeringuga kavandatav............................................................................................ 9

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus ........................................................................................... 9

2.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ........................................................................... 9

2.3 Kavandatav ehitusõigus ........................................................................................................ 10

2.4 Kavandatavad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ...................................................... 11

2.5 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 15

2.6 Haljastus, heakord ja piirded ................................................................................................. 16

2.7 Tuleohutuse tagamine .......................................................................................................... 17

2.8 Tehnovõrgud ja rajatised ...................................................................................................... 18

2.8.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa.......................................................... 18

2.8.2 Veevarustus ................................................................................................................... 18

2.8.3 Kanalisatsioon ja sademevesi ........................................................................................ 18

2.8.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus ................................................................................ 19

2.8.5 Soojavarustus ................................................................................................................ 19

2.8.6 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................... 19

2.9 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ........................................ 19

2.10 Insolatsiooni tingimused ....................................................................................................... 20

2.11 Piirangud ............................................................................................................................... 20

2.11.1 Servituudid .................................................................................................................... 20

2.11.2 Tehnovõrkude kaitsevöönd ........................................................................................... 20

2.11.3 Looduskaitse .................................................................................................................. 20

2.11.4 Muinsuskaitse ................................................................................................................ 20

2.12 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................... 20

2.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................................... 21

2.14 Planeeringu rakendamise võimalused .................................................................................. 21

3. Joonised (esitatud eraldi failidena) ...................................................................................... 23

1 Situatsiooniskeem M 1:10 000

2 Tugijoonis M 1:500

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

4 AB Artes Terræ

3 Põhijoonis M 1:500

4 Tehnovõrgud M 1:500

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 5

1. Üldosa

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused

Planeeringuala paikneb Pärnu kesklinnas Karja, Hõbe, Vase ja Suur-Posti tänava vahelisel alal ning

hõlmab hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Karja tn 13 kinnistut pindalaga 1250 m² ja

hoonestamata elamumaa sihtotstarbega Karja tn 15 // 17 kinnistut pindalaga 1588 m².

Planeeringu lähtedokument on Pärnu linnavalitsuse 06.05.2024. a korraldus nr 286 „Pärnu linnas

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine“.

1.2 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

• Telia Eesti AS, Hans Sild 17.03.2026: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad);

• Elektrilevi OÜ, Maie Erik 16.03.2026: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad);

• Gren Eesti AS, Velvo Jõger 16.03.2026: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad);

• AS Pärnu Vesi, Ilona Unt 02.04.2026: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad).

1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide

loetelu

Põhimaterjal, mida planeeringu koostamisel on kasutatud:

• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20.05.2021

otsusega nr 21;

• Digitaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, mõõdistanud TIPPGEO OÜ 2023. a

jaanuaris, töö nr 2022tg547;

• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord, vastu võetud Vabariigi valitsuse 02.02.2023 korraldusega

nr 42.

1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanne

Detailplaneeringu koostamise ülesanne on krundid liita ja selgitada välja krundile sobivaim

ehitusõigus, arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ning määrata liikluskorralduslikud põhimõtted,

heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus

1.5.1 Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala paikneb Pärnu kesklinnas Karja, Hõbe, Vase ja Suur-Posti tänava vahelisel alal. Pärnu

muinsuskaitseala kaitsevöönd ulatub Hõbe tänavale.

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

6 AB Artes Terræ

1.5.2 Maakasutus ja hoonestus

Karja tn 13 kinnistu ning Karja tn 15 // 17 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa. Karja tn

13 asub kolm hoonet, Karja ja Hõbe tänava nurgal asuv elamu on Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt

miljööväärtuslik objekt. Olemasolev maakasutus ja hoonestus on esitatud joonisel 2 Tugijoonis.

1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised

linnaehituslikud mõjutegurid

Planeeringuala asub tiheasustusalal, mille moodustavad suuremas osas elamumaa sihtotstarbega

kinnistud. Kontaktvööndi hoonestus on mitmekesine, mis moodustab väljakujunenud hoonestuslaadi

ja hoonestustihedusega ning väljaehitatud infrastruktuuriga elupiirkonna. Samal ajal ümbritsevad

planeeritavat ala ka suuremad äriotstarbelised hooned, Hõbe tänava poolt Pärnu turuhoone ning

Karja tänava poolt Lepa kaubanduskeskus koos oma ärihoonetega. Planeeringualast paarkümmend

meetrit põhja suunas asub Pärnu linnavalitsuse hoone, Suur-Sepa tn 16.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Pärnu Eeslinna miljööväärtuslikul hoonestusalal (vt

Skeem 1), mis on üks vanimaid eeslinnu, mille miljöös mängib olulisimat rolli ajalooliselt

väljakujunenud ja stiililt mitmekesine 19. saj lõpust ja 20. saj algusest pärinev puithoonestus. Selle

piirkonna olulised arhitektuursed väärtused peituvad hoonete kõrgetasemelises puunikerdus- ja

sepistöös. Miljööpiirkonnas avanevad olulised perspektiivvaated piki tänavakoridore. Eriilmelise

tsoonina on käsitletav Karja tänav, mis on ajalooliselt oluline liikumistee ja tihe elamupiirkond koos

ärifunktsiooniga. Krundijaotust iseloomustab mitmekesisus. Põhihoonestus asub tänavajoonel,

kõrvalhooned paiknevad krundi sügavuses. Põhihoone pikitelg on tänavajoonega risti või paralleelne.

Hoovimajad on tänavaäärsetest hoonetest väiksemad ja sageli on need ümber ehitatud endistest

pesuköökidest. Levinud on nii lahtine kui kinnine perimetraalne hoonestusviis.

Skeem 1. Väljavõte Pärnu linna üldplaneeringu joonisest „Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid". Väärtuslikud üksikobjektid on tähistatud punase ringiga, miljööala on piiritletud punase joonega, planeeringuala asukoht on tähistatud musta joonega.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga on määratud väärtuslikud üksikobjektid, mis kuuluvad

reeglina säilitamisele. Hõbe ja Karja tänava nurgal asuv Karja tn 13 hoone on väärtuslik üksikobjekt,

mille säilimise tagamiseks tuleb määrata planeerimise käigus vastavad tingimused. Juhinduda tuleb

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 7

põhimõttest, et ehitisel säilitatakse algupärane arhitektuurne lahendus lähtuvalt hoone esialgsest

ehitusprojektist ja säilitatakse hoonele iseloomulikud ning väärtuslikud detailid koos

materjalikasutusega (sh katusekalle, viimistlusmaterjalid, avatäidete proportsioonid jmt).

1.5.4 Haljastus, liiklus

Planeeringuala haljastuse moodustavad endised puuvilja- ja tarbeaiad. Juurdepääsud planeeringuala

maaüksustele on Karja tänavalt – Hõbe ja Vase tänavalt ei ole juurdepääse rajatud.

1.5.5 Tehnovõrgud

Planeeringuala ning piirnevad tänavad on varustatud ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni,

sademeveekanalisatsiooni, telekommunikatsiooni, kaugkütte ja elektri liinidega. Kõik piirnevad

tänavad on valgustatud mastvalgustitega. Hõbe tänaval ning Karja tänaval on ühisveevõrgu toitel

olevad tuletõrjehüdrandid.

1.5.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneeringu 2025+ järgi on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve väikeelamute maa-ala (Ev),

kus valdavaks otstarbeks on määratud üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed

korterelamud.

Juhtotstarvet toetavad otstarbed võivad olla piirkonda teenindava kaubandus-, toitlustus-,

teenindus-, haridus- ja lasteasutuse maa, väikesemahulise majutus-, spordi-, kultuuri-, kogunemis-,

tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, sakraal-, tavandi- , kontori-, büroo ja väikeettevõtluse maa ning

piirkonda teenindava puhke-, spordi-, kogunemis- ja kultuurirajatise maa. Üldplaneeringu kohaselt on

elamu ja elamute vahelise väliruumi arendamise eesmärgid piirkonnale omase väljakujunenud

elukeskkonna säilitamine ja optimeerimine; kesklinna lähedases piirkonnas elukeskkonna

tihendamine; perekonna vajadusi arvestatavate elukohtade planeerimine läbi peresõbralike

korterelamute kavandamiseks tingimuste loomise jmt; elukeskkonna mitmekesistamine läbi puhke

ning vaba-aja veetmise tingimuste loomise.

Väikese korterelamu krundi täisehitus on kuni 40% (eeslinna asumis ja peatänavatel). Kohalik

omavalitsus võib lubada suuremat täisehitust, kui parkimine on lahendatud hoone mahus. Suurim

lubatud maapealne korruselisus on 2 korrust, millele lisandub katusekorrus. Üldreeglina peab väikese

korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100…150 m² krundi pinda. Vastavat näitajat võib

vähendada kui parkimine on lahendatud hoone mahus.

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

8 AB Artes Terræ

Skeem 2. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu maa- ja veealade kasutuse plaanist. Planeeringuala piirkond on tähistatud musta joonega.

Detailplaneeringuga kavandatav on üldplaneeringus seatud eesmärkide, põhimõtete ja tingimustega

kooskõlas.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 9

2. Detailplaneeringuga kavandatav

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus

Planeeringuala on Pärnu kesklinnas väga hea ligipääsuga ja teenuste kättesaadavusega ning

elukohana atraktiivses asukohas. Planeeritud krundile Pos 1 soovitakse rajada väikesed

korterelamud. Olemasolevasse Hõbe ja Karja tänava nurgal asuvasse kesksel kohal asuvasse ja hea

juurdepääsetavusega hoonesse kavandatakse planeeringuga ka võimalus rajada piirkonda

teenindavaid äripindu. Planeeringuga kavandatav sobitub üldplaneeringu kohase väikeelamute maa-

ala juhtfunktsiooniga, mistõttu on tegemist üldplaneeringu elluviimisega. Planeeringulahendus järgib

miljööväärtusliku ala ja üksikobjekti kohta üldplaneeringuga ette antud tingimusi, mis tagavad uute

planeeritud elamute miljöösse sobivuse ning olemasoleva miljööväärtusliku elamu säilimise.

Planeeringu algatamise korralduse järgi tuleb korteri kohta tagada vähemalt 150 m² krundipinda, mis

võimaldab rajada kuni 19 korterit. Planeeringuala paikneb Pärnu kesklinnas, vahetus läheduses nii

linnavalitsuse hoonele kui ka olulistele teenustele, kaubandusele ja ühistranspordile. Üldplaneeringu

kohaselt on kesklinna lähedastes piirkondades selgesõnaliselt eesmärgiks elukeskkonna tihendamine,

et kasutada olemasolevat infrastruktuuri tõhusamalt ja vähendada autostumist. Kesklinna lähedusse

eluasemete kavandamine suurema tihedusega toetab teenuste elujõulisust, suurendab piirkonna

aktiivsust ja turvalisust ning aitab hoida elanikke kesklinnas, mitte suunata elamuarendust linna

serva, mis on kooskõlas üldplaneeringu säästva arengu põhimõtetega.

Üldplaneeringu järgi võib krundipinna näitajat vähendada kui parkimine on lahendatud hoone

mahus. Kuna 32% Pos 1 krundi parkimiskohtadest kavandatakse hoone mahus, siis tehakse

planeeringuga ettepanek määrata iga korteri kohta vähemalt 118 m2 krundipinda. Karja tänav on

ajalooliselt oluline liikumistee ja tiheda hoonestusega tänav, kus perimetraalne hoonestus ja

väiksemad hoovid on piirkonnale iseloomulikud. Seega ei too väiksem krundipind korteri kohta kaasa

miljööle võõrast lahendust, vaid jätkab piirkonnale omast linnaehituslikku mustrit. Tihendamine ei

toimu elukeskkonna kvaliteedi arvelt. Krundil on tagatud üldplaneeringu kohane haljasala vähemalt

30% krundi pinnast.

Planeeritud krundi täisehitus on planeeritud kuni 40%, mis vastab üldplaneeringus lubatule. Kuna

tegemist on ühe linna peatänava Karja tänava äärse alaga, siis on Karja tänava äärne hoone

kavandatud perimetraalsena kohustusliku ehitusjoonega krundi piiril. Karja tänava äärne hoone on

planeeritud kahe täiskorrusega ning lisanduva katusekorrusega, mis sobitub Karja tänava äärse

olemasoleva kõrgema hoonestusega. Hõbe tänava poolne hoone on planeeritud ühe täiskorruse ning

lisanduva katusekorrusega, mis sobitub läheduses asuvate Hõbe tänava äärsete elamute kõrgusega.

Kõigil hoonetel on lubatud ka maa-aluse korruse rajamine, nt panipaikade. Kui olemasolev hoone

(H1) säilib, siis sellele täiendava maa-aluse korruse lisamine ei ole lubatud. Maa-aluse korruse

rajamine hoonele H1 on lubatud juhul, kui ekspertarvamusest selgub, et hoonet ei ole võimalik

säilitada ja ehitatakse uus hoone.

2.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Karja tn 13 kinnistu suurusega 1250 m² ning Karja tn 15 // 17 kinnistu suurusega 1588 m² on

planeeritud kokku liita üheks krundiks planeeritud Pos 1, mille suurus on 2838 m².

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

10 AB Artes Terræ

2.3 Kavandatav ehitusõigus

Pos 1 krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Põhijoonis ning Tabel 1. Hoone ehitamine on lubatud

joonisel 3 esitatud kolme hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele. Kogu hoonestusala piires on

lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine ning maa-aluse korruse ehitamine vastavalt

ehitusõigusele.

Planeeritud krundi Pos 1 kasutamise sihtotstarve on korterelamu maa (EK), millele võib lisanduda

kuni 20% ulatuses kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK). Osaline ärifunktsioon on

kavandatud eeskätt Hõbe ja Karja tänava nurgal asuvasse hoonesse (joonisel tähistatud

H1).Ehitusõigust on võimalik realiseerida mahus, mis tagab nõuetekohase haljastuse ja parkimise

lahenduse.

Kõik hoone mahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema

planeeritud hoonestusalas ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Kõik

abiruumid tuleb lahendada planeeritud hoonestuse mahus.

Lisaks planeeritud ehitusõigusele on krundile lubatud ühe mitteehitusloakohustusliku kuni 20 m²

ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse abihoone ehitamine (prügimaja, kuur, mängumaja,

kasvuhoone vms), mis võib asuda ka väljaspool planeeritud hoonestusala, kuid peab asuma

naaberkrundi piirist (v.a tänav) vähemalt 4 m kaugusel ja hoonetest vähemalt 8 m kaugusel.

Täiendavate, s.h alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete rajamine krundile ei ole lubatud.

Tabel 1. Planeeritud krundi ehitusõigus ja peamised arhitektuurinõuded

Aadress POS 1

Krundi suurus 2838 m²

Krundi suurim lubatud hoonete ehitisealune pind / hoonestusala suurus

H1: 142 m² / 180 m² H2: 350 m² / 468 m² H3: 650 m² / 965 m²

Krundi täisehitus 40%

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve

80…100 % korterelamu maa (EK); 0…20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK)

Üldplaneeringu järgne juhtotstarve väikeelamute maa-alal (Ev)

Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus

H1: 12.35 m abs H2: 12.40 abs H3: 15.60 abs

Hoone suurim lubatud sügavuse absoluutkõrgus / suhteline sügavus maapinnast

H1, H2, H3: 1.00 m abs / -3 m

Hoone suurim lubatud maapealne / maa-alune korruste arv

H1: 2 (1+katusekorrus) / -1 H2: 2 (1+katusekorrus) / -1 H3: 3 (2+katusekorrus / -1

Lubatud suurim hoonete arv krundil

3 põhihoonet

Lubatud väikseim tulepüsivusklass TP3

Olulisemad arhitektuurinõuded

1. Olemasolev miljööväärtuslik elamu (H1) tuleb säilitada, vajadusel remontida või rekonstrueerida. Hoone remontimisel ja rekonstrueerimisel tuleb järgida hoone algseid või piirkonnale iseloomulikke kujundusprintsiipe ja hoonestusele omaseid proportsioone. Juhul, kui ekspertarvamusest selgub, et olemasolevat hoonet (H1) ei ole võimalik selle tehnilise seisukorra tõttu säilitada, on lubatud püstitada uus hoone olemasoleva hoonega sarnases mahus ja kujul. Säilitada või taastada maju kujundavad iseloomulikud detailid – akende ja uste kuju, asend fassaadil ja seinas, aknaraami ruudujaotus ja piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus, välisseinte viimistlusmaterjal, profiil ja dekoor, katuse materjal, kuju ning väljaehitused ning muud konkreetses miljööpiirkonnas iseloomulikud detailid. Majade väljastpoolt soojustamisel tuleb säilitada

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 11

2.4 Kavandatavad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused

Peamised arhitektuurinõuded on esitatud joonisel 3 ning Tabel 1.

Planeeringuala asub eeslinna miljööväärtuslikul alal, kus ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda

üldplaneeringus miljööaladel ehitamise ja arendamise tingimustest ja konkreetse miljööala

tingimustest ning omapärast.

Üldplaneeringu kohased miljööväärtuslike hoonestusalade üldised arendamise põhimõtted on:

• Väärtuslikud ehitised kuuluvad reeglina säilitamisele.

• Hoonete remontimisel ja rekonstrueerimisel tuleb järgida hoonete algseid või piirkonnale

iseloomulikke kujundusprintsiipe ja hoonestusele omaseid proportsioone. Säilitada või

taastada maju kujundavad iseloomulikud detailid – akende ja uste kuju, asend fassaadil ja

seinas, aknaraami ruudujaotus ja piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus,

välisseinte viimistlusmaterjal, profiil ja dekoor, katuse materjal, kuju ning väljaehitused ning

muud konkreetses miljööpiirkonnas iseloomulikud detailid.

• Puitfassaadiga hoonetel tuleb reeglina kasutada puidust avatäiteid.

• Katuseakende kavandamisel, juhul kui need jäävad tänavavaates vaadeldavad, tuleb need

paigutada arhitektuurselt sobivalt ja arvestada hoone fassaadi rütmiga.

• Majade väljastpoolt soojustamisel tuleb säilitada hoone proportsioonid, taastada akende ja

uste iseloomulik sügavus fassaadil ning vajadusel pikendada katuseräästaid.

hoone proportsioonid, taastada akende ja uste iseloomulik sügavus fassaadil ning vajadusel pikendada katuseräästaid. Hoone rekonstrueerimisel või uue hoone ehitamisel energiatõhususe tõstmiseks ja/või katusekorruse eluruumina kasutusele võtmiseks on lubatud hoone kõrgust tõsta kuni 50 cm (absoluutkõrguseni 12,35 m) ning hoovi poole lisada vintskappe, seejuures vintskappide maht katuse pinda peab olema vähemuses. Hõbe tänava ning hoovi poolsetele fassaadidele on lubatud uue hoone ehitamisel täiendavate akende ja uste lisamine.

2. Kui olemasolev hoone (H1) säilib, siis sellele keldri lisamine ei ole lubatud. Keldri rajamine hoonele H1 on lubatud juhul, kui ekspertarvamusest selgub, et hoonet ei ole võimalik säilitada ja ehitatakse uus hoone.

3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi.

4. Rajatavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda, arvestama kontaktvööndis olemasoleva või kavandatud hoonestusega ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest.

5. Hoonestuse mahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt materjalidega või arhitektuursete detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada linnapilti.

6. Oluline on kasutada väärikaid materjale, mis on omased piirkonna ehitustraditsioonidele. Lubatud fassaadide välisviimistlusmaterjal on puitlaudis. Lubatud katusekattematerjalid on valtsplekk, valtsprofiil, katusekivi, sindel, eterniit, lähtuvalt konkreetsele hoonetüübile iseloomulikust kattest.

7. Hoonevälised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud. Tehnoseadmed ei tohi ulatuda üle suurima lubatud hoone kõrguse.

8. Lubatud katuse tüüp on viilkatus, viilkatuse mõlemad küljed peavad asetsema sama nurga all. Valdavas osas, sealjuures hoone otstes, peab hoone katus olema võrdhaarne ja sama kalde all, katusekorrusel on lubatud arhitektuurselt sobivad katuseväljaehitused, kui järgitakse üldplaneeringu kohast katusekorruse mõistet.

9. Põhihoone vintskappide maht katuse pinda kavandada vähemuses.

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

12 AB Artes Terræ

• Uue hoone kavandamisel tuleb lähtuda miljööpiirkonna põhitunnustest ja järgida

lähipiirkonna ajalooliselt väljakujunenud hoonestuslaadi.

• Tänavaruumiga piirnevate piirete kavandamisel tuleb lähtuda konkreetses miljööpiirkonnas

ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilistest piirdetüüpidest ja naaberkruntide piirete

kõrgusest.

• Haljastuse rajamisel on soovitav säilitada piirkonnale iseloomulik haljastuslahendus.

Puiesteega tänavatel tuleb tänavahaljastus säilitada.

• Arhitektuurselt ja/või ajalooliselt väga väärtusliku ehitise lammutamisel on kohalikul

omavalitsusel õigus erandkorras kaaluda objekti taastamist endisel kujul.

Üldplaneeringus on Eeslinna miljööalale seatud järgnevad arendamise põhimõtted:

• Fassaadide välisviimistlus: puitlaudis.

• Katusekattematerjal: valtsplekk, valtsprofiil, katusekivi, sindel, eterniit, lähtuvalt

konkreetsele hoonetüübile iseloomulikust kattest.

• Soovitav on tänava kujunduselemendina kasutada munakivisillutist.

Kavandatud hoonestus paikneb linnaehituslikult olulises ning hästi vaadeldavas asukohas, mistõttu

on piirkonnas kõrgendatud ootused arhitektuursele lahendusele. Oluline on arhitektuurse lahenduse

sidusus lähialaga ning kontaktala perspektiivsete arengusuundadega. Planeeringulahendus on

proportsionaalne piirkonna tasakaalustatud ruumilise arengu suundadega.

Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada hea ehitustavaga ja avaliku ning kaasatavate huvidega.

Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma keskkonda

ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Väljakujunenud hoonestusega piirkonnas on hoonestuse

planeerimisel lähtutud piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist ja mahtudest. Hoone kõrguse,

korruste arvu ja korruse mahu (täiskorrus, katusekorrus, vähendatud mahuga korrus jms) määramisel

on arvestatud piirkonnale omast korruselisust ja hoone kõrguslikku ja arhitektuurset sobivust

keskkonda. Projekteerimisel tuleb hoone mahte liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt

materjalidega või arhitektuursete detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada linnapilti.

Projekteeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse

keskkonda, arvestama kontaktvööndis olemasoleva või kavandatud hoonestusega ja harmoneeruma

omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Oluline on

kasutada väärikaid materjale, mis on omased piirkonna ehitustraditsioonidele.

Planeeritud hoonetel on lubatud katusekorruse ehitamine, mis peab vastama üldplaneeringus

esitatud katusekorrusele esitatud tingimustele – katusekorrus on kaldkatuse all olev korrus, mille

kõrgus hoone perimeetril on väiksem kui hoone keskel olles seetõttu nii pinnalt kui kubatuurilt

täiskorrusest 50% väiksem või lamekatusega korral peab katusekorruse maht olema hoone eelmise

täiskorruse mahust vähemalt 30% väiksem ja vähemalt kahest küljest minimaalselt 2 m ulatuses

perimeetrist tagasiastega.

Olemasolev miljööväärtuslik elamu Karja tn 13 (joonisel 3 tähistatud H1), mis on üldplaneeringu järgi

väärtuslik üksikobjekt, tuleb võimalusel säilitada, vajadusel remontida või rekonstrueerida. Hoone

remontimisel ja rekonstrueerimisel tuleb järgida hoone algseid või piirkonnale iseloomulikke

kujundusprintsiipe ja hoonestusele omaseid proportsioone. Säilitada või taastada maju kujundavad

iseloomulikud detailid – akende ja uste kuju, asend fassaadil ja seinas, aknaraami ruudujaotus ja

piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus, välisseinte viimistlusmaterjal, profiil ja dekoor,

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 13

katuse materjal, kuju ning väljaehitused ning muud konkreetses miljööpiirkonnas iseloomulikud

detailid. Majade väljastpoolt soojustamisel tuleb säilitada hoone proportsioonid, taastada akende ja

uste iseloomulik sügavus fassaadil ning vajadusel pikendada katuseräästaid. Juhul, kui

ekspertarvamusest selgub, et olemasolevat hoonet (H1) ei ole võimalik selle tehnilise seisukorra

tõttu säilitada, on lubatud püstitada uus hoone olemasoleva hoonega sarnases mahus ja kujul

säilitades seejuures uste ja akende proportsioonid, akende ruudujaotuse ning muud hoonet

kujundavad iseloomulikud detailid. Hõbe tänava ning hoovi poolsetele fassaadidele on lubatud uue

hoone ehitamisel täiendavate akende ja uste lisamine, mis elavdavad tänavaruumi. Välisviimistlus-

ning katusekattematerjalina tuleb kasutada eespool nimetatud Eeslinna miljööalal lubatud materjale.

Vastavalt üldplaneeringule (ptk 7.3) võib põhjendatud vajadusel (nt energiatõhususe tõstmiseks,

katusekorruse kasutusele võtmiseks jms) ja arhitektuurse sobivuse korral rekonstrueerimise käigus

osutuda võimalikuks ka ehitise mahtu ja välisilmet muutmine. Planeeringuga on lubatud hoone

rekonstrueerimisel või uue hoone ehitamisel energiatõhususe tõstmiseks ja/või katusekorruse

eluruumina kasutusele võtmiseks hoone kõrgust tõsta kuni 50 cm (absoluutkõrguseni 12,35 m) ning

hoovi poole lisada vintskappe, seejuures vintskappide maht katuse pinda peab olema vähemuses.

Olemasoleva hoone (H1) ehituskonstruktsioonide ehitusekspertiis tuleb läbi viia enne ehitusloa

taotlemist. Juhul kui ehitutehniline ekspertiis kokkuvõtvalt näitab, et hoone on nii halvas seisus, et

see on rekonstrueerimise asemel otstarbekas siiski lammutada, siis Pärnu Linnavalitsusel on õigus

nõuda objekti taastamist endisel kujul, kuna tegemist on kehtivas üldplaneeringus määratud

väärtusliku üksikobjekti ja arhitektuuriväärtusliku hoonega. Likvideeritava elamu ajaloolisi

väärtuslikke detaile (uksed, aknad, piirdeliistud, fassaadilauad, puitdetailid, akende detailid jms)

tuleb väärindada, eelistatult taaskasutada uue hoone rajamisel.

Planeeritud hoonestus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga.

Üldreeglina peab väikese korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100…150 m² krundi

pinda. Vastavat näitajat täpsustatakse lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndis olevate ja

kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüsist ning lähtuvalt kavandatava hoonestuse ja

krundistruktuuri eripärast. Vastavat näitajat võib vähendada kui parkimine on lahendatud hoone

mahus. Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele peab planeeritud krundil olema korteri

kohta tagatud vähemalt 150 m² krundi pinda korteri kohta, mis võimaldab krundile rajada kuni 19

korterit. Kuna osa planeeritud Pos 1 krundi parkimiskohti (32% planeeringuala parkimiskohtadest)

kavandatakse hoone mahus, siis tehakse planeeringuga ettepanek määrata iga korteri kohta

vähemalt 118 m2 krundipinda, mis võimaldab rajada 24 korterit.

Arvestades optimaalse korteri brutopinnaga on planeeritud hoones H1 võimalik rajada kuni 5

korterit, hoones H2 kuni 14 korterit ja hoones H3 kuni 24 korterit (s.o maksimaalne võimalik krundil

kokku), seejuures kogu krundi peale kokku ei tohi korterite arv olla suurem kui 24. Korterite

jagunemine ehitatavate hoonete vahel täpsustatakse projekteerimisel.

Korterelamu kavandamisel tuleb ette näha erineva suurusega kortereid. Arvestades peresõbraliku

linnaruumi kavandamise põhimõtet on soositud suurte ja peresõbralike korterite kavandamine. Uute

korterelamute kavandamisel tuleb ette näha mugavalt kasutatavad abiruumid jalgrataste,

lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks, mis tuleb lahendada hoone mahus iga korteri kohta eraldi.

Maa-aluse korruse ehitamise korral tuleb vastava hoone panipaigad ja tehnilised ruumid kavandada

maa-alusele korrusele.

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

14 AB Artes Terræ

Projekteerimisel on vajalik tähelepanu pöörata korterelamute territooriumi üldisele heakorrale ning

anda terviklik lahendus korterelamut teenindavatele funktsioonidele nagu prügikonteinerite

paigutus, jalgrataste varjualused, abihooned jms.

Korterelamute kavandamisel tuleb arvestada vananeva ühiskonna vajadustega. Tagada tuleb

juurdepääs liikumis- ja nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses. Lähtuda

tuleb universaalse disaini põhimõtetest.

Hoonet teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida tänavalt mittevaadeldav, naabreid

mittehäiriv ja arhitektuurselt sobiv asukoht. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt tuleb vältida

tehnoseadmete (elektrikapid, õhksoojuspumbad, ventilaatorid jms) paigutamist hoonete

fassaadidele või kohtadesse, mis risustavad või mõjutavad tänavaruumi. Tehnoseadmed tuleb

kavandada terviklikult, integreerida hoone mahtu või paigutada ja lahendada selliselt, et neid ei ole

avalikust ruumist näha või ei mõjuks häirivalt. Vajadusel tuleb leida seadmetele arhitektuursete

võtetega sobiv varjatud lahendus.

Soojuspumba välisosa tuleb paigaldada maapinnale, eraldiseisvale metallraamile. Seda põhjusel, et

fassaadile paigaldatud seadmest tilkuv kondensaatvesi võib hakata fassaadi ja hiljem ka

konstruktsiooni kahjustama (nt niiskus- ja külmakahjustused). Samuti mõjub pidev vibratsioon

konstruktsioonidele halvasti (nt puistesoojustuse vajumine, praod krohvis jt) ning võib tõsta

mürataset. Ka maapealse raami puhul tuleb jälgida, et kondensaatvesi oleks juhitud hoonest

eemale. Soojuspumba välisosa tuleb varjestada puidust ribilise (et õhk käiks läbi) varjestuskastiga,

mis on hoonega sobivat värvitooni. Varjestamine on eriti oluline kohtades, kus pumba välisosa jääb

vaadeldavaks. Varjestuse puhul tuleb vältida nn mesipuude tekitamist ehk kavandada varjestus

maani. Varjestus kaitseb seadet ka sademete, tuule, puulehtede eest ning vähendab välisseadme

mürataset. Varjestamine pole vajalik, kui seade jääb paigalduskohas nagunii varjatuks, näiteks

õhulises kuuris, trepi all või rõdupiirde taga.

Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ja

sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42) vastav lahendus. Müra tekitavate seadmete paigaldamisel

tuleb jälgida ka kumulatiivse müra taset ehk mitme seadme paigaldamisest tulenevat võimalikku

müra võimendumist. Vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete

paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte-

ja jahutusseadmete välisosa paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks

seadmest tekkivat vibratsioonimüra.

Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus, hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekuluseid ja säästa looduskeskkonda. Uute hoonete ehitamisel peab järgima energiatõhususe

miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“.

Hoonete rajamisel tuleb arvestada võimaliku ümbritsevatest tänavatest tuleneva liiklusmüraga.

Hoone rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Maa-aluse korruse kavandamisel teha projekteerimisel geoloogilised uuringud. Geoloogiline uuring

tuleb läbi viia enne ehitusloa taotlemist.

Hoonestusalade ning ehitusõiguse mahus on lubatud hoonete alla, sealhulgas ka maa alla, rajada

varjumiskohti.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 15

Enne ehitusprojekti esitamist ehitusloa saamiseks esitada soovituslikult hoone eskiis Pärnu linna

planeerimisosakonna arhitektidele arvamuse andmiseks.

2.5 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus

Tänava maa-alasid planeeringualal ei ole. Kogu planeeringualal tuleb tagada ligipääsetavuse ja

universaalse disaini nõuetele vastavad juurdepääsud, mis on lihtsasti kasutatavad kõikidele

vanusegruppidele ning liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Planeeritud krundile rajada

jalakäijate juurdepääsud Karja, Hõbe ja Vase tänavalt, joonisel 3 on esitatud näitlikud jalgteede

asukohad, mida täpsustatakse projektiga. Karja ja Hõbe tänaval on olemasolevad kõnniteed, mis

tuleb planeeringualaga piirnevas osas planeeringu elluviimisel nõuete kohaselt rekonstrueerida.

Mootorsõidukite juurdepääs planeeritud krundile on lubatud lahendada Karja tänavalt, täpne

juurdepääsu paiknemine tuleb määrata projektiga. Karja tänavale välja- ja sissesõit peab toimuma

läbi alla viidud kõnnitee või kõnnitee tasapinda tõstetud ala. Parema nähtavuse tagamiseks krundilt

väljasõidule paigaldada vajadusel peegel. Kui juurdepääsu rajamisel Karja tänavalt jääb selle kohale

tänavavalgustuse mast, tuleb projekteerimisel ette näha selle ümbertõstmine.

Prügikonteinerid paigutada võimalikult tänava lähedusse, et eelistatult vältida prügiauto krundile

sõitmise vajadust. Joonisel 3 on esitatud näitlik prügikonteinerite asukoht Hõbe tänava poolse krundi

piiri ääres, arvestades, et tegemist on maa-aluste konteineritega, mida prügiauto saab tühjendada

tänavalt, krundile sisenemata. Juurdepääsuga Vase tänavalt ei ole lubatud prügikonteinereid

paigutada, samuti vältida lahendust, kus prügiauto peab seisma Karja tänaval.

Parkimine tuleb lahendada krundi siseselt lähtuvalt Eesti standardist EVS 843 Linnatänavad ning

tagades ühe parkimiskoha korteri kohta, nagu detailplaneeringu lähtetingimustes ja üldplaneeringus

määratud. Kui Pos 1 hoonesse kavandatakse ka äriotstarbelisi pindu, tuleb parkimiskohtade

kavandamisel arvestada kehtivas standardis EVS 843 esitatud vastava ehitise liigi parkimisnormatiivi.

Planeeritud parkimiskohtade arv Pos 1 krundil on 28 arvestades 24 parkimiskohta korteritele, kaks

kohta äripinnale ning kaks kohta külalistele. Parkimiskohtade mõõtmed ja manööverdusalad peavad

vastama kehtivas standardis EVS 843 esitatud nõuetele. Parkimist ei ole planeeritud hoonete maa-

alustele korrustele.

Projekteerimisel tuleb ette näha normikohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad

krundil ja/või ka hoone sisestes panipaikades. Jalgrataste parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt

standardile EVS 843 Linnatänavad, mis korterite puhul on kaks kohta korteri kohta või üks koht 40 m²

suletud brutopinna kohta. Arvutuslik normatiivne jalgrataste parkimiskohtade arv lähtuvalt suurimast

võimalikust korterite arvust on 48 kohta, millele lisanduvad võimalikud kohad äripinna rajamise

korral vastavalt standardile. Jalgrataste parkimiskohtade arv ja paiknemine tuleb täpsustada

projekteerimisel tulenevalt rajatavast brutopinnast ja kasutusotstarvetest. Jalgrataste parkimiskohad

on soovitav kavandada sademete eest kaitstuna ehk kaetud varjualustes või hoone mahus.

Planeeringu joonistel esitatud parkimislahendust ning teede piirjooni on lubatud projekteerimisel

muuta vastavalt planeeringus nimetatud põhimõtetele.

Pärnu linnavalitsuse korralduses detailplaneeringu algatamisel on nõutud piirkonnas liiklusanalüüsi

teostamine hindamaks sealjuures kui palju suurendab kavandatav hoone piirkonna liikluskoormust.

Kuna planeeringuala asub kesklinna piirkonnas, kus vahetus läheduses teenuste ja töökohtade

kättesaadavus on väga hea, siis ei ole planeeritud krundiga seotud mootorsõidukite kasutamise suurt

vajadust ette näha. Karja tänav on üldplaneeringu järgi jaotustänav, kus standardi EVS 843

Linnatänavad alusel võib ööpäevane liiklussagedus olla 500 kuni 8000 autot. Tipptunni liiklussagedus

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

16 AB Artes Terræ

võib olla sellest 12 kuni 15% ehk kuni 1200 autot. Planeeringualale on planeeritud maksimaalselt kuni

28 parkimiskohta. Kui arvestada, et iga auto teeb päeva jooksul kaks sõitu, siis lisandub Karja

tänavale 56 sõidukit päeva kohta, mis on linna tingimustes väga väike arv moodustades standardi

kohasest suurimast võimalikust liiklussagedusest u 0,7%. Tipptunnil võib arvestada, et parkimiskohalt

liigub tänavale u 30% sõidukitest, mis on ligikaudu 8 sõidukit, mis on väga väike liikluskoormuse

lisandumine moodustades standardi kohasest suurimast liiklussagedusest samuti u 0,7%.

2.6 Haljastus, heakord ja piirded

Planeeritud krunt tuleb heakorrastada ja haljastada. Väikseim lubatud haljastuse osakaal Pos 1

krundil on 30% krundi pinnast, millist poole peab moodustama kõrghaljastus (arvestades

täiskasvanud puude võrade aluse pinnaga), mis pakub kuumaperioodil varju ja leevendaks

kuumasaarte mõjusid. Joonisel 3 on esitatud näitlik kõrghaljastuse paiknemine, mis täpsustatakse

projektiga.

Haljastuse kavandamisel tuleb rõhku pöörata piirkondadele, kus liigub rohkem inimesi nagu

juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad, et luua meeldiv ja inimsõbralik keskkond.

Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada vajadusega kavandada puhvertsoonid muu kasutusega

alade vahele, et leevendada erinevaid mõjusid, liigendada territooriumi, vältida ulatuslikke

kõvakattega pindu, vähendad kuumasaarte teket, vähendada müra, tolmu jm ainete levimist ning

tagada esteetilisem ning puhtam keskkond. Kõvakattega alade, sh terrasside, osakaal ei või ületada

haljastuse osakaalu. Äripindadele mõeldud parkimiskohad näha ette murukivi kattega.

Vastavalt üldplaneeringule tuleb korterelamute krundile, millel on rohkem kui kolm korterit,

kavandada mänguväljak. Laste mänguväljak kavandada arvestades erinevas vanusegrupis laste

vajadustega. Hoonestuse terviklahenduste korral on võimalik ka ühise suurema

mänguväljaku/puhkeala kavandamine. Väärtuslik haljastus tuleb reeglina säilitada. Mänguväljak on

puhkeala või selle osa, mis on varustatud erinevatele vanusegruppidele mõeldud

rekreatsiooniinventariga (liivakast, kiik, istepingid, rularamp jmt). Mänguväljaku eelduseks on

vähemalt kolm erinevat atraktsiooni, järgida disaini põhimõtet, mille eesmärk on tagada kõigile

võimalikult võrdsed kasutustingimused. Planeeritud krundile rajatav mänguväljak on mõeldud

eeskätt väikelastele, samuti tuleb lahendada istumiskohad arvestades sh vanemate inimeste

vajadustega. Projekteerimisel tuleb ette näha terviklik ja kvaliteetne krundi välialade lahendus, milles

tuleb arvestada kõigi õuealale iseloomulike funktsioonidega (juurdepääsud, puhkeala, mänguväljak).

Joonisel 3 on esitatud näitlik mängu- ja puhkeala asukoht krundi kaguosas. Uushaljastus, väikevormid

ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoone ehitusprojekti

koostamise käigus eraldi maastikuarhitektuurse projektiga.

Planeeringuala piirkonna elamukruntidele on tüüpiline vertikaalne läbinähtav puitlippaed.

Planeeritud krundi piirded peavad asuma krundi piiril, lubatud on läbinähtav puitlippaed kõrgusega

kuni 1,3 m.

Sademevett ja lund planeeritud krundilt ega hoone(te) katuselt ei ole lubatud juhtida

naaberkinnistutele ega linnatänava maale (lubatud on sademevee juhtimine linna maal olevasse

sademeveekanalisatsiooni). Krundil kokku kogutav lumi tuleb ladustada vastava krundi siseselt

haljasalal või ära vedada Pärnu linnavalitsuse määratud lume ladustamise asukohta. Parklaala

projekteerimisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee ärajuhtimisega – soovitav on

parkimiskohad rajada vett läbilaskva katendiga.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 17

2.7 Tuleohutuse tagamine

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Planeeritud hoonete vähim tuleohutusklass on TP3. Täiendavate tuleohutust tagavate meetmete (nt

tulemüür) kasutuselevõtmisel võib hoonete vahelist kuja – vähemalt 8 m – vähendada. Ehitised

paigutatakse naaberkinnistust 4 m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik kuja võrdsetel alustel,

põhjendatud juhul võib paigutada ehitise kinnistu piirile, mis eeldab täiendavate tuleohutust

tagavate meetmete kasutusele võtmist.

Kui sõidukite parkimine kavandatakse välisseinale lähemale kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada

materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda

4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses verikaalsuunas (EVS 812-7:2018 11.2.3.10).

Naabermaaüksusel Vase tn 2 asub hoone, mille loode ja kirde poolsele välisseinale on Pos 1 krundil

neli parkimiskohta planeeritud lähemale kui 4 meetrit. Vase tn 2 olemasoleva hoone fassaadid on

kiviseinaga ning neil ei ületa planeeritud parkimiskohtade poolsete fassaadide avatäidete pindala

25% üldpinnast. Vase tn 2 hoonele on 04.11.2025. a koostatud juurdeehituse projekt (OÜ Facio, töö

nr 501025) , kus samuti jääb nimetatud fassaadide avatäidete pindala alla 25% üldpinnast. Juhul, kui

Vase tn 2 olemasoleval hoonel soovitakse tulevikus avatäidete pindala suurendada üle 25% nendel

fassaadidel, millele Pos 1 krundil on rajatud parkimiskohad lähemale kui 4 m, on sellest tulenevate

tuletõkkemeetmete rakendamise kohustus Pos 1 krundi omanikul.

Skeem 3. Vaated Vase tn 2 hoone loode- ja kirdefassaadidest (OÜ Facio, töö nr 501025).

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

18 AB Artes Terræ

2.8 Tehnovõrgud ja rajatised

2.8.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa

Planeeringuala ning piirnevad tänavad on varustatud ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni,

sademeveekanalisatsiooni, telekommunikatsiooni, kaugkütte ja elektri liinidega. Kõik piirnevad

tänavad on valgustatud mastvalgustitega. Hõbe tänaval ning Karja tänaval on ühisveevõrgu toitel

olevad tuletõrjehüdrandid. Tehnovõrguliinide paiknemist on lubatud projekteerimisel täpsustada ja

muuta kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga, puudutatud maaomanikega ning Pärnu

linnavalitsusega. Projekteeritavad tehnovõrguliinid tuleb ette näha maa-alustena.

Planeeritud tehnovõrguliinid on esitatud joonisel 4.

2.8.2 Veevarustus

Planeeritud hoonete veeühendus on planeeritud vastavalt Pärnu Vesi AS tehnilistele tingimustele nr

TT- 240650 ühisveevõrgust. Joonisel 4 esitatud näitlikus lahenduses planeeritud hoone H1

veeühendus säilib olemasoleva liitmise kaudu. Hõbe tänava äärse planeeritud hoone H2 veeühendus

on näidatud olemasolevast liitumispunktist (nr 520) Hõbe tänaval ning Karja tänava äärse planeeritud

hoone H3 veeühendus Karja tänaval asuvast olemasolevast liitumispunktist (nr 505). Projekteerimisel

on lubatud liitumispunkti asukohta lähtuvalt tehnilistest tingimustest täpsustada ja muuta.

Tuletõrje veevarustus on tagatud olemasolevatest ühisveevõrgu torustikul asuvatest

tuletõrjehüdrandist, millest üks asub Hõbe tänaval Vase tänava ristmiku juures teine Karja tänaval

Suur-Posti tänava ristmiku juures.

2.8.3 Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritud hoonete reovesi on planeeritud juhtida vastavalt Pärnu Vesi AS tehnilistele tingimustele

nr TT- 240650 ühisreoveekanalisatsiooni. Joonisel 4 esitatud näitlikus lahenduses on säilival hoonel

(H1) kavandatud säilitada olemasolev ühendus Karja tänava reoveetorustikuga, hoonestusalale H2 on

näidatud ühendus Hõbe tänava reoveekanalisatsiooniga ning hoonestusala H3 on rajatud liitumise

võimalus Karja tänava reoveekanalisatsiooniga. Projekteerimisel on lubatud liitumispunkti asukohta

lähtuvalt tehnilistest tingimustest täpsustada ja muuta. Kanalisatsiooni eelvoolutoruga ühendamiseks

kasutada võimalusel olemasolevaid kaeve. Projekteerimisel selgitada kaevude seisukord ja määrata

vajalikud rekonstrueerimistööd.

Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva

kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad

olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee neeludel kaitseseadmed uputuste

ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest

sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest. Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule.

Sademevesi on planeeritud juhtida vastavalt Pärnu Vesi AS tehnilistele tingimustele nr TT- 240650

juhtida planeeringualaga piirnevatel tänavatel olevasse Pärnu Vesi AS sademeveekanalisatsiooni

torustikku. Joonisel 4 esitatud näitlikus lahenduses on sademevesi juhitud Karja tänaval olevasse

sademevee liitumispunkti. Projekteerimisel on lubatud liitumispunkti asukohta lähtuvalt tehnilistest

tingimustest täpsustada ja muuta.

Projekteerimisel näha ette meetmed vähendamaks ühissademeveekanalisatsiooni juhitava

sademevee kogust. Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale,

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 19

võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademeveetorusse juhitava sademevee

reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61

“Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”

(Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).

Sademevett ja lund kinnistult ega hoone katustelt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele ega linna

tänavamaale v.a sademeveetorustikku linna maal.

2.8.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Planeeritud hoonete elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele

nr 475148. Liitumiskilbi asukoht on planeeritud Hõbe tänava poolsele krundi piirile olemasoleva

jaotuskilbi JK12 kõrvale. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide

liitumiskilbist hooneteni on ette nähtud maakaabliga.

Hooviala valgustus lahendatakse projekteerimisel lähtuvalt ehitatava hoone ja hooviala

arhitektuursest lahendusest. Kui juurdepääsu rajamisel Karja tänavalt jääb selle kohale

tänavavalgustuse mast, tuleb projekteerimisel ette näha selle ümbertõstmine.

2.8.5 Soojavarustus

Planeeringuala asub kaugkütte piirkonnas, kus hoonete soojavarustuseks tuleb eelistada kaugkütet.

Planeeritud hoonete soojavarustus on planeeritud lahendada vastavalt Gren Eesti AS tehnilistele

tingimustele nr PT-17 kaugküttega. Kaugküttega liitumine on võimalik Karja tn – Suur-Posti tn

kaugküttetorustikult DN125/250/225 ja selle torustiku perspektiivsetest otstest.

Samuti on lubatud hoonete soojavarustuseks kasutada maakütet, mille võib lahendada krundi

siseselt vetikaalsete maaküttepuuraukude baasil.

Vajadusel on hoone põhise ühislahendusena lubatud soojavarustus lahendada ka lokaalküttega

soojuspumba baasil, kui see osutub majanduslikult ja/või tehniliselt mõistlikumaks.

2.8.6 Telekommunikatsioonivarustus

Planeeritud hoonete telekommunikatsiooniühendus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS

tehnilistele tingimustele nr 38959042 Karja tänaval kuni planeeritud Pos 1 krundini rajatud

olemasolevast Telia Eesti AS telekommunikatsioonivõrgu liitumispunktist. Igale hoonele näha ette

individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid projekteeritavast põhitrassist. Sidekaevud ei tohi jääda

sõidutee alale.

2.9 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti

olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ja realiseerida vastavalt

jäätmeseaduses kehtestatud korrale. Krundile kavandada ühine nõuetele vastav jäätmekogumise

lahendus. Prügikonteinerid tuleb paigaldada oma kinnistule pilkude eest varjatud kohta võimalikult

tänava või krundile suunduva juurdepääsu lähedusse eelistatult maa-aluste konteineritega või

alternatiivina hoone siseselt, varjualusesse/prügimajja. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba

omav ettevõte.

Planeeringu koostamisel on arvestatud riikliku kliimakavaga, kus on ühe kliimamuutuste mõjuga

kohanemise meetmetest on välja toodud eesmärgina kuumasaarte vähendamine (maakasutuse

planeerimise valdkonnas). Käesolevas lahenduses on pool krundi autoparkimisest viidud hoone alla,

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

20 AB Artes Terræ

millega jääb poole ulatuses ära parkimisplatsi kui kuumasaare ehitus. Krundi pinnast on vähemalt

30% ette nähtud haljastuseks ning sellest 50% kõrghaljastuseks, mis toimib kuumasaari leevendava

meetmena.

Kliimamuutustega kaasnevalt prognoositakse sademehulga suurenemist, millega toimetulemiseks

tuleb kinnistu vertikaalplaneerimine lahendada selliselt, et sademevesi käideldakse võimalikult

suures mahus krundi siseselt. Oluline on sademehulga suurenemisel vabaneda sademeveest suurimal

võimalikul määral selle tekkekohas, et vältida sademevee reostumist ning mitte liigselt koormata

sademeveekanalisatsiooni. Avaparkla parkimiskohad on soovitav rajada vett läbilaskva katendiga, mis

võimaldab veel maasse imbuda.

Seega on pakutav lahendus kliimamuutustega kohanemise mõttes kooskõlas kahe olulise eesmärgiga

– kuumasaarte vältimine ja kohanemine suurenevate sademehulkadega.

Projekteerimisel tuleb hinnata kliimamuutustest tulenevat vajadust hoonete sisese jahutuse

lahendamiseks, sh hoonetesse terviklahendusega jahutussüsteemi rajamiseks.

Kesklinna läheduses, kus on olemas kõik vajalikud tehnovõrgud ja teenused ning seeläbi saab

optimeerida võrkude kasutuskoormust ja minimeerida autokasutust, toetab hoonestuse tihendamine

energiakulu vähendamise eesmärki.

2.10 Insolatsiooni tingimused

Planeeritud hoonetes tuleb projekteerimisel tagada insolatsioon vastavalt standardile EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“, mis näeb ette elamispinnale minimaalse

päikesevalguse kestuse ehk insolatsiooni 1,5 tundi kuupäeval 22. aprill.

Planeeritud hoone asub olemasolevatest lähematest ümbritsevatest eluhoonetest põhja ja lääne

suunas ning on võrdlemisi madal, mistõttu ei ole ette näha planeeritud hoonest tulenevat ülemäärast

insolatsiooni vähenemist naaberhoonetes.

2.11 Piirangud

2.11.1 Servituudid

Servituutide seadmise vajadust planeeritud ei ole. Vajadusel võib projekteerimisel ette näha

servituutide seadmist tehnovõrkudele vastava võrgu valdaja kasuks.

2.11.2 Tehnovõrkude kaitsevöönd

Projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kujaga vastavalt standardile EVS 843

Linnatänavad.

2.11.3 Looduskaitse

Planeeringualale ei ulatu looduskaitselisi piiranguid.

2.11.4 Muinsuskaitse

Planeeringualas paiknevale Hõbe tänava osale ulatub Pärnu muinsuskaitseala kaitsevöönd, kuid kuna

tänavale hooneid ei kavandata, ei kaasne sellega muinsuskaitselisi piiranguid.

2.12 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud kuritegevust

vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

• tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 21

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine

sõidukite liikumisest;

• tagumiste juurdepääsude vältimine;

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

• hea vaade ühiskasutatavatele aladele;

• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada

järgnevaga:

• jälgitavus (vajadusel videovalve);

• eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;

• valdusel sissepääsu piiramine;

• üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge

eristamine;

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid

prügikastid, märgid);

• funktsionaalne ja piirkonda sobiv maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja

kõnniteed; suunaviidad;

• üldkasutatavate alade korrashoid.

2.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringu elluviimisega ega elluviimise tulemusel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui

ehitamise või kasutamise käigus tekitatakse naaberkinnistutele kahjusid, tuleb vastava krundi

igakordsel omanikul kahjud hüvitada koheselt.

2.14 Planeeringu rakendamise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tehnovõrkude rajamine

toimub vastavalt huvitatud osapoole ja võrguvaldajate kokkulepetele. Planeering on kavandatud ellu

viia ühes ehitusetapis.

Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma

kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise

korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2

alusel võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida

halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud

detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega

funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või

osaliseks kandmiseks.

Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23, „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“, § 2 kohaselt kehtestab linn

detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn andnud huvitatud

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

22 AB Artes Terræ

isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega, või on

rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves.

Haldusleping rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides kõiki määruses sätestatud

nõudeid sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks.

Sama määruse § 4 lõike 1 kohaselt võib linn kõnesolevas määruses nimetatud halduslepingus kokku

leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui niisugused

kulutused on ette nähtud linna eelarvestrateegia või jooksva aasta eelarves; lõike 2 kohaselt

nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse linna eelarvestrateegias või eelarves

sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused lähtuvalt linna huvidest.

Detailplaneeringust huvitatud isiku ülesandeks on Hõbe ja Karja tänava jalakäijate tee välja ehitamine

planeeritava ala lõigus koos detailplaneeringu kohaste ja sellega funktsionaalselt seotud rajatistega.

Detailplaneeringu arendajale antaks halduslepinguga üle kohustus ehitada välja

detailplaneeringukohased rajatised ja nende korrashoid.

Ehitamine peab olema ohutu. Ehitusseadustiku § 8 sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele,

varale või keskkonnale. Ehitusseaduse §3 lg1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud

hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu

inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega kasutamise käigus.

Karja tänava äärne hoonestus peab olema esimesena välja ehitatud ja sellega koos ka mänguväljak.

Mänguväljak peab olema välja ehitatud enne kolmekorruselisele hoonele (H3) kasutusloa taotlemist.

Juhul, kui Vase tn 2 olemasoleval hoonel soovitakse tulevikus avatäidete pindala suurendada üle 25%

nendel fassaadidel, millele Pos 1 krundil on rajatud parkimiskohad lähemale kui 4 m, on sellest

tulenevate tuletõkkemeetmete rakendamise kohustus Pos 1 krundi omanikul.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle

poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike

toimingute teostamisel ja edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 23

3. Joonised (esitatud eraldi failidena)

1 Situatsiooniskeem M 1:10 000

2 Tugijoonis M 1:500

3 Põhijoonis M 1:500

4 Tehnovõrgud M 1:500

6.23

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

1

22145DP1

Projektijuht:

0

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

100200 500 1000 1500

1:10,000

Pärnu linn

Mart Hiob

Karl Hansson

Situatsiooniskeem

Huvitatud isik:

PLANEERINGUALA

25112DP1_Karja 13,15,17.dgn

15.12.2025

Vanaturu Kvartal OÜ

detailplaneering Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

Pärnu linnavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja:

Hõbe tn 2

Vase tänav

Suur-Posti tn 11

Suur-Posti tn 10

Suur-Posti tn 13

Vase tn 2

Hõbe tn 4

Suur-Posti tn 12

Karja tänav T4

Karja tn 19

Vase tn 3

Karja tn 13

Karja tn 15 // 17

4.55

4.51

4.36

4.42

4.39

4.51

4.51

4.41

4.54

4.24

4.564.44

4.47

4.574.60

4.63

4.51

4.614.48

4.64

4.51

4.57

4.49 4.52

4.58 4.59

4.46

4.42

4 . 1 4

4 . 1 9

4 . 3 4

4 . 4 4

4.45

4.44

4 . 2 1

4.39

4.63 4.46

4.46 4 . 4 2

4.51

4 . 5 3

4 . 3 9

4 . 3 6

4 . 4 24 . 3 9

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 5 6

4 . 4 6

4.78

4 . 9 5

4.71

4 . 7 64 . 8 74 . 9 7

4 . 7 2

4 . 8 5

4 . 9 2

4 . 6 2

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 6 4

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 0 7

4.25

4.23

4.18

4.15

4.12

4.15

4.49

4.22

3.80

3.81

3.87

4.20 4.11

4.13

3.65

3.75

3.86

4.02

4.32

3 . 8 2

3.99

3.92

3.96

3.79

3.76

3.74

4.24

4.09

4.634.26

4.34

4.27

4.45

4.48

4.51

4.35

4.45

4.37

4.11

4.08

4.52

4.26

4.33

4.22

4.36

3 . 8 1

3.80

4.04

3.80 3.93

3.88

3.95

3.87

3.85

3.92

3.95

4.05

4.05

4.16

4.06

4.00

3.97

4.16

4.20

4.22

4.24

4.22

4.21

4.19

4.21

4.18

4.12

4.15

4.19

4.11

4.20 4.09

4.04

4.07

4.07

3.75

3.96

katusehari

H=8.80

H

2

bet

bet kivi

bet

A

kr

kr

kill

k il l

bet kivi

4

vu nd .

ärihoone

4

KARJA TN

H Õ B E

T N

pin.

pin.

pin.

2

b e t

H Õ B E

T N

VASE TN

pin.

vpma

bet

õu

13

6

H E

H tu ru

h o o n e

H

H

E

2H

H

H MK

2Hkauplus-ladu

2H

H

b e t

B

B

A

b e t

k iv i

bet kivi

A

A

bet kivi

B

kill

kill

A A

A

B

A

A

A A

A kr

A

A

kr

A

bet kivi

A

A

kr kr

kr

4 . 4 14 . 4 8

4 . 9 5

4 . 3 4

4 . 4 9

4 . 3 8

4 . 6 0

4 . 4 5

4 . 4 8

4 . 3 7

4 . 2 9

4 . 3 7

4 . 2 3

4 . 3 7

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 1 8

4.61

4.63

4.49

4.52

4.78

4 . 5 7

4.22

4 . 0 2

4 . 1 4

4 . 9 6

4 . 8 6

4 . 7 5

4 . 6 3

4 . 5 1

4 . 2 9

3 . 9 8

4.20

4 . 6 1

4 . 5 5

4.16

4.18

3.76

4.25

4.17 4.09

4.254.28

4.64

4.58

4.50

4.54

4.45

4.37 4.50

4.38 4.43

4.364.45

4.58

4.49

4.54

4.25

4.32

4.514.43 4.58

4 . 5 0

4.584.454.50

4.454.59

4.43

aiamaa

vma4.32

3.92

4.11

4.03

B

s.a.

s.a.

katusehari

H=11.85

2H

H=10.52

H=7.93 räästas

räästas

katus H=12.93

H=8.26

räästas

räästas H=9.40

räästas

H=12.57

H=14.41

katus

katus H=12.95

H=14.95

kuppel ka tu s

H = 8 .7 5ka tu s

H = 10 .3 0

katusehari

H=10.46

H

H k a tu s e h a ri

H = 10 .7 2

katus

H=7.20

vma

A

A

liled3.99

H

E

2H katusehari

H=11.85

rä ä s ta s

H = 7 .3 5

katusehari

H=12.34k a tu s e h a ri

H = 10 .2 4

H

2H

3H

E

H=14.20

katusehari

H = 11 .3 4

rä ä s ta s

2 W

2w

344

21

61

62

57 117

118

119

120

209

286287

288

107

121

343

233

234

56

356

357

358

213

354355

114

73

814

802

77

246

247

248

249

347

268

269

270

362

203

75

329 237

330

27

331

204

111

328

332

124

125

346

231

232

345

122

123

503

520541

505

533 520

524

4.53

4.36

4.43

4.38

4.50

4.58

4.62

1

2

3

1

1

2

2

2 1

3

1

1

1

1

2

2

3

3

3

1 1

1

1

1

1

4

4

1 1

1

2 2

2

1 2 3

3

3

3

3

1

1

1

1

1

1

2

2

2

2

2

2

3

3

1

1

1 2

1

1

1 1

1

11

2

2

2

3

3 4

1

1

2

2 3

3

1

1

1

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

1

11

1

11

1

1

1

2

3

3 3

1

2

12

2

1

3

1

1

1

1

1

3

1

2 3

2

2

2

2

2

3

4 5

bet

18

19

3

11

X=6471400

Y =

5 2

9 8

5 0

Y = 5

2 9 9 5

0

vpma

vpma

3.72

ma

H E

H k u u r

katusehari

H=9.45

k a tu s e h a ri

H = 9 .3 0

B

b

b

k r

B 4.41

4.29

H = 4 .7 5

T ee

vi it

Märkused:

L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud TIPPGEO OÜ 2023. a jaanuaris, töö nr 2022tg547; koordinaadid

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

torustikega ja sademeveekanalisatsiooni vee, reoveekanalisatsiooni võimalik liitumiskoht

asukohast ümber tõsta vajadusel juurdepääsu tänavavalgustuse mast

P-18

H1

H2

H3

650 2k + katusekorrus

m²

350 m² 1k + katusekorrus

P-2

POS 1

P-6

P-2

142 strueeritav hoone

säilitatav või rekon-

m²

K2

V2

V1

K1

SK1

V3 K3

SK2

V1 K1 SK1

H

H

H

P-4

TINGMÄRGID:

planeeritud näitlik prügikonteinerite asukoht

planeeritud vee / reoveekanalisatsiooni / sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt

olemasolev tuletõrjehüdrant

planeeritud telekommunikatsiooniliin

planeeritud madalpinge elektrikaabel / liitumiskilp

planeeritud sademeveekanalisatsioon

planeeritud reoveekanalisatsioon

planeeritud veetoru

planeeritud kaugküte

planeeritud näitlik puu

likvideeritav objekt

planeeritud näitlik parkimiskohad / parkimiskohtade arv

planeeritud näitlikud teede piirjooned

suurim lubatud hoone ehitisealune pind

planeeritud hoonestusala

olemasolev katastriüksuse piir / likvideeritav katastriüksuse piir

planeeritud krundipiir

planeeringuala piir

2.5

4.0

2.0

12.5

28 .0

8. 0

5. 0

7. 5

4. 5

2.6

8. 0

4.0

19 .0

4.0

8.08.0

7.5

4.5

7.5

4.5

.0

2.0

2.0

8.0

4

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Mart Hiob

Karl Hansson Pärnu linn

22145DP1

1:500

Huvitatud isik:

Tehnovõrgud

15.04.2026

Vanaturu Kvartal OÜ

detailplaneering Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

Pärnu linnavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja:

25112DP1_Karja 13,15,17.dgn

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 2843 m² Karja tänav T4

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 1686 m² Hõbe tänav

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 526 m² Vase tänav

137 m² 1 väikeelamute maa-ala ehitiste maa 100% ühiskondlike 352 m² Vase tn 2

426 m² (hoonete ehitisealune pind) 4 (hoonete arv) väikeelamute maa-ala (ÜP juhtotstarve) elamumaa 100% (katastriüksuse sihtotstarve) 1835 m² (krundi pindala) Karja tn 19

4.55

4.51

4.36

4.42

4.39

4.51

4.51

4.41

4.54

4.24

4.564.44

4.47

4.574.60

4.63

4.51

4.614.48

4.64

4.51

4.57

4.49 4.52

4.58 4.59

4.46

4.42

4 . 1 4

4 . 1 9

4 . 3 4

4 . 4 4

4.45

4.44

4 . 2 1

4.39

4.63 4.46

4.46 4 . 4 2

4.51

4 . 5 3

4 . 3 9

4 . 3 6

4 . 4 24 . 3 9

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 5 6

4 . 4 6

4.78

4 . 9 5

4.71

4 . 7 64 . 8 74 . 9 7

4 . 7 2

4 . 8 5

4 . 9 2

4 . 6 2

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 6 4

4 . 3 6

4 . 2 3

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 0 7

4.25

4.23

4.18

4.15

4.12

4.15

4.49

4.22

3.80

3.81

3.87

4.20 4.11

4.13

3.65

3.75

3.86

4.02

4.32

3 . 8 2

3.99

3.92

3.96

3.79

3.76

3.74

4.24

4.09

4.634.26

4.34

4.27

4.45

4.48

4.51

4.35

4.45

4.37

4.11

4.08

4.52

4.26

4.33

4.22

4.36

3 . 8 1

3.80

4.04

3.80 3.93

3.88

3.95

3.87

3.85

3.92

3.95

4.05

4.05

4.16

4.06

4.00

3.97

4.16

4.20

4.22

4.24

4.22

4.21

4.19

4.21

4.18

4.12

4.15

4.19

4.11

4.20 4.09

4.04

4.07

4.07

3.75

3.96

katusehari

H=8.80

H

2

bet

bet kivi

bet

A

kr

kr

kill

k il l

bet kivi

4

vu nd .

ärihoone

4

KARJA TN

H Õ B E

T N

pin.

pin.

pin.

2

b e t

H Õ B E

T N

VASE TN

pin.

vpma

bet

õu

13

6

H E

H tu ru

h o o n e

H

H

E

2H

H

H MK

2Hkauplus-ladu

2H

H

b e t

B

B

A

b e t

k iv i

bet kivi

A

A

bet kivi

B

kill

kill

A A

A

B

A

A

A A

A

A kr

A

A

kr

A

bet kivi

A

A

kr kr

kr

4 . 4 14 . 4 8

4 . 9 5

4 . 3 4

4 . 4 9

4 . 3 8

4 . 6 0

4 . 4 5

4 . 4 8

4 . 3 7

4 . 2 9

4 . 3 7

4 . 2 3

4 . 3 7

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 1 8

4.61

4.63

4.49

4.52

4.78

4 . 5 7

4.22

4 . 0 2

4 . 1 4

4 . 3 7

4 . 2 2

4 . 9 6

4 . 8 6

4 . 7 5

4 . 6 3

4 . 5 1

4 . 2 9

3 . 9 8

4.20

4 . 6 1

4 . 5 5

4.16

4.18

3.76

4.25

4.17 4.09

4.254.28

4.64

4.58

4.50

4.54

4.45

4.37 4.50

4.38 4.43

4.364.45

4.58

4.49

4.54

4.25

4.32

4.514.43 4.58

4 . 5 0

4.584.454.50

4.454.59

4.43

aiamaa

vma4.32

3.92

4.11

4.03

B

s.a.

s.a.

katusehari

H=11.85

2H

H=10.52

H=7.93 räästas

räästas

katus H=12.93

H=8.26

räästas

räästas H=9.40

räästas

H=12.57

H=14.41

katus

katus H=12.95

H=14.95

kuppel

ka tu s

H = 8 .7 5ka tu s

H = 10 .3 0

katusehari

H=10.46

H

H k a tu s e h a ri

H = 10 .7 2

katus

H=7.20

vma

A

A

liled3.99

H

E

2H katusehari

H=11.85

rä ä s ta s

H = 7 .3 5

katusehari

H=12.34k a tu s e h a ri

H = 10 .2 4

H

2H

3H

E

H=14.20

katusehari

H = 11 .3 4

rä ä s ta s

2 W

2w

4.53

4.36

4.43

4.38

4.50

4.58

4.62

1

2

3

1

1

2

2

2 1

3

1

1

1

1

2

2

3

3

3

1 1

1

1

1

1

4

4

1 1

1

2 2

2

1

1

2

2

3

3

3

3

3

3

1

1

1

1

1

1

2

2

2

2

2

2

3

3

1

1

1 2

1

1

1 1

1

11

1

2

2

2

3

3 4

1

1

2

2 3

3

1

1

1

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

1

11

1

11

1

1

1

2

3

3 3

1

2

12

2

1

3

1

1

1

2

1

1

3

1

2 3

2

2

2

2

2

3

4 5

bet

Hõbe tn 2

Vase tänav

Karja tänav T4

62511:079:1660

Karja tn 15 // 1762511:079:2980 Vase tn 2

62511:084:1670

Suur-Sepa tn 18

62511:080:3550

Vase tn 3

62511:079:4260

Karja tn 13

62511:080:1620

62511:080:1640

Suur-Posti tn 11

62511:079:0001

Karja tn 19

62501:001:0104

62511:078:0002

Karja tn 6

62511:078:0004

Karja tn 4

6 2 5 0 1 :0 0 1 :0 1 0 0

62501:001:0735

18

19

3

11

vpma

vpma

3.72

ma

H E

H k u u r

katusehari

H=9.45

k a tu s e h a ri

H = 9 .3 0

B

b

b

k r

B 4.41

4.29

H = 4 .7 5

T ee

vi it

Märkused:

4. planeeritud H1 hoone mahtu jäävad parkimiskohad on esimese korruse tasapinnas juurdepääsuga hoovi poolt.

ehitisealune pind on hoonete maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaal- tasapinnal;

3. planeeritud hoonestusala ning suurim lubatud ehitisealune pind kehtivad ni maapealse kui ka maa-aluse ehitamise kohta,

L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis;

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud TIPPGEO OÜ 2023. a jaanuaris, töö nr 2022tg547; koordinaadid

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

P-18

H1

H2

H3

650 2k + katusekorrus

m²

350 m² 1k + katusekorrus

P-2

POS 1

P-6

P-2

142 strueeritav hoone

säilitatav või rekon-

m²

P-4

TINGMÄRGID:

likvideeritav objekt

planeeritud näitlik prügikonteinerite asukoht

planeeritud näitlik puu

planeeritud näitlik murukivikattega sõidukite parkimisala

planeeritud näitlik kõvakattega jagatud liikumistee / sõidukite parkimisala / kõnnitee

planeeritud näitlik haljasala / mängu- ja puhkeala

planeeritud sõidukite juurdepääsusuund krundile

planeeritud näitlikud parkimiskohad / parkimiskohtade arv

planeeritud näitlikud teede piirjooned

planeeitud kohustuslik ehitusjoon

suurim lubatud hoone ehitisealune pind

planeeritud hoonestusala

olemasolev katastriüksuse piir / likvideeritav katastriüksuse piir

planeeritud krundipiir

planeeringuala piir

2.5

4.0

2.0

12.5

28 .0

8. 0

5. 0

7. 5

4. 5

2.6

8. 0

4.0

19 .0

4.0

8.08.0

7.5

4.5

7.5

4.5

.0

2.0

2.0

8.0

3

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Mart Hiob

Karl Hansson Pärnu linn

22145DP1

1:500

Huvitatud isik:

Põhijoonis

Vanaturu Kvartal OÜ

detailplaneering Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

Planeeringu koostamise korraldaja:

Pärnu linnavalitsus 25112DP1_Karja 13,15,17.dgn

15.04.2026

Hõbe tn 2

Vase tänav

Hõbe tänav

Karja tn 6 Suur-Sepa tn 18

Vase tn 2

Hõbe tn 4

Karja tänav T4

Karja tn 19

Vase tn 3

Karja tn 13

Karja tn 15 // 17

4.55

4.51

4.36

4.42

4.39

4.51

4.51

4.41

4.54

4.24

4.564.44

4.47

4.574.60

4.63

4.51

4.614.48

4.64

4.51

4.57

4.49 4.52

4.58 4.59

4.46

4.42

4 . 1 4

4 . 1 9

4 . 3 4

4 . 4 4

4.45

4.44

4 . 2 1

4.39

4.63 4.46

4.46 4 . 4 2

4.51

4 . 5 3

4 . 3 9

4 . 3 6

4 . 4 24 . 3 9

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 5 6

4 . 4 6

4.78

4 . 9 5

4.71

4 . 7 64 . 8 74 . 9 7

4 . 7 2

4 . 8 5

4 . 9 2

4 . 6 2

4 . 5 0

4.30

4 . 5 3

4 . 6 4

4 . 3 6

4 . 2 3

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 0 7

4.25

4.23

4.18

4.15

4.12

4.15

4.49

4.22

3.80

3.81

3.87

4.20 4.11

4.13

3.65

3.75

3.86

4.02

4.32

3 . 8 2

3.99

3.92

3.96

3.79

3.76

3.74

4.24

4.09

4.634.26

4.34

4.27

4.45

4.48

4.51

4.35

4.45

4.37

4.11

4.08

4.52

4.26

4.33

4.22

4.36

3 . 8 1

3.80

4.04

3.80 3.93

3.88

3.95

3.87

3.85

3.92

3.95

4.05

4.05

4.16

4.06

4.00

3.97

4.16

4.20

4.22

4.24

4.22

4.21

4.19

4.21

4.18

4.12

4.15

4.19

4.11

4.20 4.09

4.04

4.07

4.07

3.75

3.96

katusehari

H=8.80

H

2

bet

bet kivi

bet

A

kr

kr

kill

k il l

bet kivi

4

vu nd .

ärihoone

KARJA TN

H Õ B E

T N

pin.

pin.

pin.

2

b e t

H Õ B E

T N

VASE TN

pin.

vpma

bet

õu

13

6

H E

H tu ru

h o o n e

H

H

E

2H

H

H MK

2Hkauplus-ladu

2H

H

b e t

m ü ü g i le ti d

m ü ü g i le ti d

B

B

A

b e t

k iv i

bet kivi

A

A

bet kivi

B

kill

kill

A A

A

B

A

A

A A

A

A

A kr

A

A

kr

A

bet kivi

A

A

kr kr

kr

4 . 4 14 . 4 8

4 . 9 5

4 . 3 4

4 . 4 9

4 . 3 8

4 . 6 0

4 . 4 5

4 . 4 8

4 . 3 7

4 . 2 9

4 . 3 7

4 . 2 3

4 . 3 7

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 1 8

4.61

4.63

4.49

4.52

4.78

4 . 5 7

4.22

4 . 0 2

4 . 1 4

4 . 3 7

4 . 2 2

4 . 9 6

4 . 8 6

4 . 7 5

4 . 6 3

4 . 5 1

4 . 2 9

3 . 9 8

4.20

4.30

4.42

4 . 6 1

4 . 5 5

4.16

4.18

3.76

4.25

4.17 4.09

4.254.28

4.58

4.50

4.54

4.45

4.37 4.50

4.38 4.43

4.364.45

4.58

4.49

4.54

4.25

4.32

4.514.43 4.58

4 . 5 0

4.584.454.50

4.454.59

4.43

aiamaa

vma4.32

3.92

4.11

4.03

B

s.a.

s.a.

katusehari

H=11.85

2H

H=10.52

H=7.93 räästas

räästas

katus H=12.93

H=8.26

räästas

räästas H=9.40

räästas

H=12.57

H=14.41

katus

katus H=12.95

H=14.95

ka tu s

H = 8 .7 5ka tu s

H = 10 .3 0

katusehari

H=10.46

H

H k a tu s e h a ri

H = 10 .7 2

katus

H=7.20

m ü ü g i le ti d

vma

A

A

liled3.99

H

E

2H katusehari

H=11.85

rä ä s ta s

H = 7 .3 5

katusehari

H=12.34k a tu s e h a ri

H = 10 .2 4

H

2H

3H

E

H=14.20

katusehari

H = 11 .3 4

rä ä s ta s

2 W

2w

344

21

61

62

57 117

118

119

120

209

286287

288

107

121

343

233

234

235

56

356

357

358

213

354355

114

73

814

802

77

246

247

248

249

347

268

269

270

362

203

75

329 237

236

330

27

331

204

111

328

332

124

125

346

231

232

345

122

123

503

520541

505

533 520

524

4.53

4.36

4.43

4.38

4.50

4.58

4.62

1

2

3

1

1

2

2

2 1

3

1

1

1

1

2

2

3

3

3

1 1

1

1

1

1

4

4

1 1

1

2 2

2

1

1

2

2

3

3

3

3

3

3

1

1

1

1

1

1

2

2

2

2

2

2

3

3

1

1

1 2

1

1

1 1

1

11

1

2

2

2

3

3 4

1

1

2

2 3

3

1

1

1

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

1

11

1

11

1

1

1

2

3

3 3

1

2

12

2

1

3

1

1

1

2

1

1

3

1

2 3

2

2

2

2

2

3

4 5

bet

18

19

3

11

vpma

vpma

3.72

ma

H E

H k u u r

katusehari

H=9.45

k a tu s e h a ri

H = 9 .3 0

B

b

b

k r

B 4.41

4.29

H = 4 .7 5

T ee

vi it

Märkused:

L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud TIPPGEO OÜ 2023. a jaanuaris, töö nr 2022tg547; koordinaadid

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

Karja tn 15 // 17

Karja tn 13

TINGMÄRGID:

puu

haljasala

teede piirjooned

hoone

katastriüksuse piir

planeeringuala piir

hoonete ehitisealune pind (vastavalt ehitisregistrile):

hoonete arv krundil (vastavalt ehitisregistrile):

üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon:

katastriüksuse sihtotstarve:

pindala:

krundi aadress:

KRUNDI OLEMASOLEVAD ANDMED:

279 m²

3

väikeelamute maa-ala (Ev)

elamumaa 100%

1250 m²

Karja tn 13

-

0

väikeelamute maa-ala (Ev)

elamumaa 100%

1588 m²

Karja tn 15 // 17

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 2843 m² Karja tänav T4

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 1686 m² Hõbe tänav

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 526 m² Vase tänav

137 m² 1 väikeelamute maa-ala ehitiste maa 100% ühiskondlike 352 m² Vase tn 2

426 m² (hoonete ehitisealune pind) 4 (hoonete arv) väikeelamute maa-ala (ÜP juhtotstarve) elamumaa 100% (katastriüksuse sihtotstarve) 1835 m² (krundi pindala) Karja tn 19

2

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Mart Hiob

Karl Hansson Pärnu linn

22145DP1

1:500

Huvitatud isik:

Tugijoonis

25.02.2026

25112DP1_Karja 13,15,17.dgn

Vanaturu Kvartal OÜ

detailplaneering Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

Pärnu linnavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja:

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Päästeamet Lääne päästekeskus

[email protected]

13.05.2026 nr 8-4/1778-7

Pärnu linnas Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

detailplaneering

Pärnu Linnavalitsus menetleb Pärnu linnas Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneeringut

(AB Artes Terrae OÜ, Töö nr 22145DP1).

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb (§ 127 lõige 1). Detailplaneering esitatakse Teile kooskõlastamiseks vastavalt

Vabariigi Valitsuse poolt 17.12.2015 vastu võetud määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

Planeeringuala paikneb Pärnu kesklinnas, Karja, Hõbe, Vase ja Suur-Posti tänavate vahelisel alal ning

hõlmab hoonestatud elamumaa katastriüksuse sihtotstarbega Karja tn 13 kinnistut pindalaga 1249 m² ja

hoonestamata elamumaa sihtotstarbega Karja tn 15 // 17 kinnistut pindalaga ca 1588 m². Hõbe ja Karja

tänavate nurgal asuv Karja tn 13 hoone on üldplaneeringu kohaselt väärtuslik üksikobjekt. Juurdepääs

planeeringualale toimub Karja tänava kaudu.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on kinnistud liita ja selgitada välja krundile sobivaim

ehitusõigus väikeste korterelamute rajamiseks.

Detailplaneering koostatakse Pärnu linna üldplaneeringu kohasena.

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitame Teile Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

detailplaneeringu kooskõlastamiseks, enne selle seadusekohast vastuvõtmist.

Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering

kooskõlastatuks.

Detailplaneeringu materjal digikonteinerina on kirjale juurde lisatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Orav

ruumi-ja arhitektuuriosakonna linnaarhitekt

Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks

(juhtfunktsioon) määratud väikeelamute maa-ala (Ev), mille valdav otstarve on üksikelamud,

kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud.

2

Lisa: Pärnu linnas Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneeringu digikonteiner

Ülle Tuulik

527 4205, [email protected]

AB Artes Terrae OÜ

Reg kood 12978320

Küütri 14, Tartu 51007

Tel 742 0218

[email protected]

www.artes.ee

Tartu 2026

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

Pärnu linn

I köide – planeering

Hõbe tänavale ulatub Pärnu muinsuskaitseala kaitsevöönd

Töö nr: 22145DP1

Huvitatud isik: Vanaturu Kvartal OÜ

Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob

Maastikuarhitekt, koostaja: Karl Hansson

AB Artes Terræ

Esikaane foto: Maa-ameti kaldaerofoto. Pildistatud 03.05.2024.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 3

Sisukord

1. Üldosa .................................................................................................................................. 5

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused ..................................................................................... 5

1.2 Koostöö planeeringu koostamisel ........................................................................................... 5

1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide

loetelu ................................................................................................................................................. 5

1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanne ................................................................................. 5

1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................... 5

1.5.1 Planeeritava ala asukoht ................................................................................................. 5

1.5.2 Maakasutus ja hoonestus ................................................................................................ 6

1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud

mõjutegurid ..................................................................................................................................... 6

1.5.4 Haljastus, liiklus ............................................................................................................... 7

1.5.5 Tehnovõrgud ................................................................................................................... 7

1.5.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng ......................................................................... 7

2. Detailplaneeringuga kavandatav............................................................................................ 9

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus ........................................................................................... 9

2.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ........................................................................... 9

2.3 Kavandatav ehitusõigus ........................................................................................................ 10

2.4 Kavandatavad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ...................................................... 11

2.5 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 15

2.6 Haljastus, heakord ja piirded ................................................................................................. 16

2.7 Tuleohutuse tagamine .......................................................................................................... 17

2.8 Tehnovõrgud ja rajatised ...................................................................................................... 18

2.8.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa.......................................................... 18

2.8.2 Veevarustus ................................................................................................................... 18

2.8.3 Kanalisatsioon ja sademevesi ........................................................................................ 18

2.8.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus ................................................................................ 19

2.8.5 Soojavarustus ................................................................................................................ 19

2.8.6 Telekommunikatsioonivarustus .................................................................................... 19

2.9 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ........................................ 19

2.10 Insolatsiooni tingimused ....................................................................................................... 20

2.11 Piirangud ............................................................................................................................... 20

2.11.1 Servituudid .................................................................................................................... 20

2.11.2 Tehnovõrkude kaitsevöönd ........................................................................................... 20

2.11.3 Looduskaitse .................................................................................................................. 20

2.11.4 Muinsuskaitse ................................................................................................................ 20

2.12 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................... 20

2.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ................................... 21

2.14 Planeeringu rakendamise võimalused .................................................................................. 21

3. Joonised (esitatud eraldi failidena) ...................................................................................... 23

1 Situatsiooniskeem M 1:10 000

2 Tugijoonis M 1:500

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

4 AB Artes Terræ

3 Põhijoonis M 1:500

4 Tehnovõrgud M 1:500

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 5

1. Üldosa

1.1 Detailplaneeringu koostamise alused

Planeeringuala paikneb Pärnu kesklinnas Karja, Hõbe, Vase ja Suur-Posti tänava vahelisel alal ning

hõlmab hoonestatud elamumaa sihtotstarbega Karja tn 13 kinnistut pindalaga 1250 m² ja

hoonestamata elamumaa sihtotstarbega Karja tn 15 // 17 kinnistut pindalaga 1588 m².

Planeeringu lähtedokument on Pärnu linnavalitsuse 06.05.2024. a korraldus nr 286 „Pärnu linnas

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine“.

1.2 Koostöö planeeringu koostamisel

Planeeringu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud:

• Telia Eesti AS, Hans Sild 17.03.2026: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad);

• Elektrilevi OÜ, Maie Erik 16.03.2026: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad);

• Gren Eesti AS, Velvo Jõger 16.03.2026: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad);

• AS Pärnu Vesi, Ilona Unt 02.04.2026: digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu

lisad).

1.3 Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide

loetelu

Põhimaterjal, mida planeeringu koostamisel on kasutatud:

• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20.05.2021

otsusega nr 21;

• Digitaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, mõõdistanud TIPPGEO OÜ 2023. a

jaanuaris, töö nr 2022tg547;

• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Pärnu muinsuskaitseala kaitsekord, vastu võetud Vabariigi valitsuse 02.02.2023 korraldusega

nr 42.

1.4 Detailplaneeringu koostamise ülesanne

Detailplaneeringu koostamise ülesanne on krundid liita ja selgitada välja krundile sobivaim

ehitusõigus, arhitektuursed ja ehituslikud tingimused ning määrata liikluskorralduslikud põhimõtted,

heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

1.5 Olemasoleva olukorra kirjeldus

1.5.1 Planeeritava ala asukoht

Planeeringuala paikneb Pärnu kesklinnas Karja, Hõbe, Vase ja Suur-Posti tänava vahelisel alal. Pärnu

muinsuskaitseala kaitsevöönd ulatub Hõbe tänavale.

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

6 AB Artes Terræ

1.5.2 Maakasutus ja hoonestus

Karja tn 13 kinnistu ning Karja tn 15 // 17 kinnistu katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa. Karja tn

13 asub kolm hoonet, Karja ja Hõbe tänava nurgal asuv elamu on Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt

miljööväärtuslik objekt. Olemasolev maakasutus ja hoonestus on esitatud joonisel 2 Tugijoonis.

1.5.3 Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised

linnaehituslikud mõjutegurid

Planeeringuala asub tiheasustusalal, mille moodustavad suuremas osas elamumaa sihtotstarbega

kinnistud. Kontaktvööndi hoonestus on mitmekesine, mis moodustab väljakujunenud hoonestuslaadi

ja hoonestustihedusega ning väljaehitatud infrastruktuuriga elupiirkonna. Samal ajal ümbritsevad

planeeritavat ala ka suuremad äriotstarbelised hooned, Hõbe tänava poolt Pärnu turuhoone ning

Karja tänava poolt Lepa kaubanduskeskus koos oma ärihoonetega. Planeeringualast paarkümmend

meetrit põhja suunas asub Pärnu linnavalitsuse hoone, Suur-Sepa tn 16.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Pärnu Eeslinna miljööväärtuslikul hoonestusalal (vt

Skeem 1), mis on üks vanimaid eeslinnu, mille miljöös mängib olulisimat rolli ajalooliselt

väljakujunenud ja stiililt mitmekesine 19. saj lõpust ja 20. saj algusest pärinev puithoonestus. Selle

piirkonna olulised arhitektuursed väärtused peituvad hoonete kõrgetasemelises puunikerdus- ja

sepistöös. Miljööpiirkonnas avanevad olulised perspektiivvaated piki tänavakoridore. Eriilmelise

tsoonina on käsitletav Karja tänav, mis on ajalooliselt oluline liikumistee ja tihe elamupiirkond koos

ärifunktsiooniga. Krundijaotust iseloomustab mitmekesisus. Põhihoonestus asub tänavajoonel,

kõrvalhooned paiknevad krundi sügavuses. Põhihoone pikitelg on tänavajoonega risti või paralleelne.

Hoovimajad on tänavaäärsetest hoonetest väiksemad ja sageli on need ümber ehitatud endistest

pesuköökidest. Levinud on nii lahtine kui kinnine perimetraalne hoonestusviis.

Skeem 1. Väljavõte Pärnu linna üldplaneeringu joonisest „Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid". Väärtuslikud üksikobjektid on tähistatud punase ringiga, miljööala on piiritletud punase joonega, planeeringuala asukoht on tähistatud musta joonega.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga on määratud väärtuslikud üksikobjektid, mis kuuluvad

reeglina säilitamisele. Hõbe ja Karja tänava nurgal asuv Karja tn 13 hoone on väärtuslik üksikobjekt,

mille säilimise tagamiseks tuleb määrata planeerimise käigus vastavad tingimused. Juhinduda tuleb

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 7

põhimõttest, et ehitisel säilitatakse algupärane arhitektuurne lahendus lähtuvalt hoone esialgsest

ehitusprojektist ja säilitatakse hoonele iseloomulikud ning väärtuslikud detailid koos

materjalikasutusega (sh katusekalle, viimistlusmaterjalid, avatäidete proportsioonid jmt).

1.5.4 Haljastus, liiklus

Planeeringuala haljastuse moodustavad endised puuvilja- ja tarbeaiad. Juurdepääsud planeeringuala

maaüksustele on Karja tänavalt – Hõbe ja Vase tänavalt ei ole juurdepääse rajatud.

1.5.5 Tehnovõrgud

Planeeringuala ning piirnevad tänavad on varustatud ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni,

sademeveekanalisatsiooni, telekommunikatsiooni, kaugkütte ja elektri liinidega. Kõik piirnevad

tänavad on valgustatud mastvalgustitega. Hõbe tänaval ning Karja tänaval on ühisveevõrgu toitel

olevad tuletõrjehüdrandid.

1.5.6 Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Pärnu linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestatud Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneeringu 2025+ järgi on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve väikeelamute maa-ala (Ev),

kus valdavaks otstarbeks on määratud üksikelamud, kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed

korterelamud.

Juhtotstarvet toetavad otstarbed võivad olla piirkonda teenindava kaubandus-, toitlustus-,

teenindus-, haridus- ja lasteasutuse maa, väikesemahulise majutus-, spordi-, kultuuri-, kogunemis-,

tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, sakraal-, tavandi- , kontori-, büroo ja väikeettevõtluse maa ning

piirkonda teenindava puhke-, spordi-, kogunemis- ja kultuurirajatise maa. Üldplaneeringu kohaselt on

elamu ja elamute vahelise väliruumi arendamise eesmärgid piirkonnale omase väljakujunenud

elukeskkonna säilitamine ja optimeerimine; kesklinna lähedases piirkonnas elukeskkonna

tihendamine; perekonna vajadusi arvestatavate elukohtade planeerimine läbi peresõbralike

korterelamute kavandamiseks tingimuste loomise jmt; elukeskkonna mitmekesistamine läbi puhke

ning vaba-aja veetmise tingimuste loomise.

Väikese korterelamu krundi täisehitus on kuni 40% (eeslinna asumis ja peatänavatel). Kohalik

omavalitsus võib lubada suuremat täisehitust, kui parkimine on lahendatud hoone mahus. Suurim

lubatud maapealne korruselisus on 2 korrust, millele lisandub katusekorrus. Üldreeglina peab väikese

korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100…150 m² krundi pinda. Vastavat näitajat võib

vähendada kui parkimine on lahendatud hoone mahus.

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

8 AB Artes Terræ

Skeem 2. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu maa- ja veealade kasutuse plaanist. Planeeringuala piirkond on tähistatud musta joonega.

Detailplaneeringuga kavandatav on üldplaneeringus seatud eesmärkide, põhimõtete ja tingimustega

kooskõlas.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 9

2. Detailplaneeringuga kavandatav

2.1 Planeeringulahenduse põhjendus

Planeeringuala on Pärnu kesklinnas väga hea ligipääsuga ja teenuste kättesaadavusega ning

elukohana atraktiivses asukohas. Planeeritud krundile Pos 1 soovitakse rajada väikesed

korterelamud. Olemasolevasse Hõbe ja Karja tänava nurgal asuvasse kesksel kohal asuvasse ja hea

juurdepääsetavusega hoonesse kavandatakse planeeringuga ka võimalus rajada piirkonda

teenindavaid äripindu. Planeeringuga kavandatav sobitub üldplaneeringu kohase väikeelamute maa-

ala juhtfunktsiooniga, mistõttu on tegemist üldplaneeringu elluviimisega. Planeeringulahendus järgib

miljööväärtusliku ala ja üksikobjekti kohta üldplaneeringuga ette antud tingimusi, mis tagavad uute

planeeritud elamute miljöösse sobivuse ning olemasoleva miljööväärtusliku elamu säilimise.

Planeeringu algatamise korralduse järgi tuleb korteri kohta tagada vähemalt 150 m² krundipinda, mis

võimaldab rajada kuni 19 korterit. Planeeringuala paikneb Pärnu kesklinnas, vahetus läheduses nii

linnavalitsuse hoonele kui ka olulistele teenustele, kaubandusele ja ühistranspordile. Üldplaneeringu

kohaselt on kesklinna lähedastes piirkondades selgesõnaliselt eesmärgiks elukeskkonna tihendamine,

et kasutada olemasolevat infrastruktuuri tõhusamalt ja vähendada autostumist. Kesklinna lähedusse

eluasemete kavandamine suurema tihedusega toetab teenuste elujõulisust, suurendab piirkonna

aktiivsust ja turvalisust ning aitab hoida elanikke kesklinnas, mitte suunata elamuarendust linna

serva, mis on kooskõlas üldplaneeringu säästva arengu põhimõtetega.

Üldplaneeringu järgi võib krundipinna näitajat vähendada kui parkimine on lahendatud hoone

mahus. Kuna 32% Pos 1 krundi parkimiskohtadest kavandatakse hoone mahus, siis tehakse

planeeringuga ettepanek määrata iga korteri kohta vähemalt 118 m2 krundipinda. Karja tänav on

ajalooliselt oluline liikumistee ja tiheda hoonestusega tänav, kus perimetraalne hoonestus ja

väiksemad hoovid on piirkonnale iseloomulikud. Seega ei too väiksem krundipind korteri kohta kaasa

miljööle võõrast lahendust, vaid jätkab piirkonnale omast linnaehituslikku mustrit. Tihendamine ei

toimu elukeskkonna kvaliteedi arvelt. Krundil on tagatud üldplaneeringu kohane haljasala vähemalt

30% krundi pinnast.

Planeeritud krundi täisehitus on planeeritud kuni 40%, mis vastab üldplaneeringus lubatule. Kuna

tegemist on ühe linna peatänava Karja tänava äärse alaga, siis on Karja tänava äärne hoone

kavandatud perimetraalsena kohustusliku ehitusjoonega krundi piiril. Karja tänava äärne hoone on

planeeritud kahe täiskorrusega ning lisanduva katusekorrusega, mis sobitub Karja tänava äärse

olemasoleva kõrgema hoonestusega. Hõbe tänava poolne hoone on planeeritud ühe täiskorruse ning

lisanduva katusekorrusega, mis sobitub läheduses asuvate Hõbe tänava äärsete elamute kõrgusega.

Kõigil hoonetel on lubatud ka maa-aluse korruse rajamine, nt panipaikade. Kui olemasolev hoone

(H1) säilib, siis sellele täiendava maa-aluse korruse lisamine ei ole lubatud. Maa-aluse korruse

rajamine hoonele H1 on lubatud juhul, kui ekspertarvamusest selgub, et hoonet ei ole võimalik

säilitada ja ehitatakse uus hoone.

2.2 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Karja tn 13 kinnistu suurusega 1250 m² ning Karja tn 15 // 17 kinnistu suurusega 1588 m² on

planeeritud kokku liita üheks krundiks planeeritud Pos 1, mille suurus on 2838 m².

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

10 AB Artes Terræ

2.3 Kavandatav ehitusõigus

Pos 1 krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Põhijoonis ning Tabel 1. Hoone ehitamine on lubatud

joonisel 3 esitatud kolme hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele. Kogu hoonestusala piires on

lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine ning maa-aluse korruse ehitamine vastavalt

ehitusõigusele.

Planeeritud krundi Pos 1 kasutamise sihtotstarve on korterelamu maa (EK), millele võib lisanduda

kuni 20% ulatuses kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK). Osaline ärifunktsioon on

kavandatud eeskätt Hõbe ja Karja tänava nurgal asuvasse hoonesse (joonisel tähistatud

H1).Ehitusõigust on võimalik realiseerida mahus, mis tagab nõuetekohase haljastuse ja parkimise

lahenduse.

Kõik hoone mahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega peavad paiknema

planeeritud hoonestusalas ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Kõik

abiruumid tuleb lahendada planeeritud hoonestuse mahus.

Lisaks planeeritud ehitusõigusele on krundile lubatud ühe mitteehitusloakohustusliku kuni 20 m²

ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse abihoone ehitamine (prügimaja, kuur, mängumaja,

kasvuhoone vms), mis võib asuda ka väljaspool planeeritud hoonestusala, kuid peab asuma

naaberkrundi piirist (v.a tänav) vähemalt 4 m kaugusel ja hoonetest vähemalt 8 m kaugusel.

Täiendavate, s.h alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete rajamine krundile ei ole lubatud.

Tabel 1. Planeeritud krundi ehitusõigus ja peamised arhitektuurinõuded

Aadress POS 1

Krundi suurus 2838 m²

Krundi suurim lubatud hoonete ehitisealune pind / hoonestusala suurus

H1: 142 m² / 180 m² H2: 350 m² / 468 m² H3: 650 m² / 965 m²

Krundi täisehitus 40%

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve

80…100 % korterelamu maa (EK); 0…20% kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK)

Üldplaneeringu järgne juhtotstarve väikeelamute maa-alal (Ev)

Hoone suurim lubatud absoluutkõrgus

H1: 12.35 m abs H2: 12.40 abs H3: 15.60 abs

Hoone suurim lubatud sügavuse absoluutkõrgus / suhteline sügavus maapinnast

H1, H2, H3: 1.00 m abs / -3 m

Hoone suurim lubatud maapealne / maa-alune korruste arv

H1: 2 (1+katusekorrus) / -1 H2: 2 (1+katusekorrus) / -1 H3: 3 (2+katusekorrus / -1

Lubatud suurim hoonete arv krundil

3 põhihoonet

Lubatud väikseim tulepüsivusklass TP3

Olulisemad arhitektuurinõuded

1. Olemasolev miljööväärtuslik elamu (H1) tuleb säilitada, vajadusel remontida või rekonstrueerida. Hoone remontimisel ja rekonstrueerimisel tuleb järgida hoone algseid või piirkonnale iseloomulikke kujundusprintsiipe ja hoonestusele omaseid proportsioone. Juhul, kui ekspertarvamusest selgub, et olemasolevat hoonet (H1) ei ole võimalik selle tehnilise seisukorra tõttu säilitada, on lubatud püstitada uus hoone olemasoleva hoonega sarnases mahus ja kujul. Säilitada või taastada maju kujundavad iseloomulikud detailid – akende ja uste kuju, asend fassaadil ja seinas, aknaraami ruudujaotus ja piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus, välisseinte viimistlusmaterjal, profiil ja dekoor, katuse materjal, kuju ning väljaehitused ning muud konkreetses miljööpiirkonnas iseloomulikud detailid. Majade väljastpoolt soojustamisel tuleb säilitada

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 11

2.4 Kavandatavad ehituslikud ja arhitektuursed tingimused

Peamised arhitektuurinõuded on esitatud joonisel 3 ning Tabel 1.

Planeeringuala asub eeslinna miljööväärtuslikul alal, kus ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda

üldplaneeringus miljööaladel ehitamise ja arendamise tingimustest ja konkreetse miljööala

tingimustest ning omapärast.

Üldplaneeringu kohased miljööväärtuslike hoonestusalade üldised arendamise põhimõtted on:

• Väärtuslikud ehitised kuuluvad reeglina säilitamisele.

• Hoonete remontimisel ja rekonstrueerimisel tuleb järgida hoonete algseid või piirkonnale

iseloomulikke kujundusprintsiipe ja hoonestusele omaseid proportsioone. Säilitada või

taastada maju kujundavad iseloomulikud detailid – akende ja uste kuju, asend fassaadil ja

seinas, aknaraami ruudujaotus ja piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus,

välisseinte viimistlusmaterjal, profiil ja dekoor, katuse materjal, kuju ning väljaehitused ning

muud konkreetses miljööpiirkonnas iseloomulikud detailid.

• Puitfassaadiga hoonetel tuleb reeglina kasutada puidust avatäiteid.

• Katuseakende kavandamisel, juhul kui need jäävad tänavavaates vaadeldavad, tuleb need

paigutada arhitektuurselt sobivalt ja arvestada hoone fassaadi rütmiga.

• Majade väljastpoolt soojustamisel tuleb säilitada hoone proportsioonid, taastada akende ja

uste iseloomulik sügavus fassaadil ning vajadusel pikendada katuseräästaid.

hoone proportsioonid, taastada akende ja uste iseloomulik sügavus fassaadil ning vajadusel pikendada katuseräästaid. Hoone rekonstrueerimisel või uue hoone ehitamisel energiatõhususe tõstmiseks ja/või katusekorruse eluruumina kasutusele võtmiseks on lubatud hoone kõrgust tõsta kuni 50 cm (absoluutkõrguseni 12,35 m) ning hoovi poole lisada vintskappe, seejuures vintskappide maht katuse pinda peab olema vähemuses. Hõbe tänava ning hoovi poolsetele fassaadidele on lubatud uue hoone ehitamisel täiendavate akende ja uste lisamine.

2. Kui olemasolev hoone (H1) säilib, siis sellele keldri lisamine ei ole lubatud. Keldri rajamine hoonele H1 on lubatud juhul, kui ekspertarvamusest selgub, et hoonet ei ole võimalik säilitada ja ehitatakse uus hoone.

3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi.

4. Rajatavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda, arvestama kontaktvööndis olemasoleva või kavandatud hoonestusega ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest.

5. Hoonestuse mahte tuleb liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt materjalidega või arhitektuursete detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada linnapilti.

6. Oluline on kasutada väärikaid materjale, mis on omased piirkonna ehitustraditsioonidele. Lubatud fassaadide välisviimistlusmaterjal on puitlaudis. Lubatud katusekattematerjalid on valtsplekk, valtsprofiil, katusekivi, sindel, eterniit, lähtuvalt konkreetsele hoonetüübile iseloomulikust kattest.

7. Hoonevälised tehnoseadmed peavad olema avalikust ruumist avaneva vaate eest varjatud. Tehnoseadmed ei tohi ulatuda üle suurima lubatud hoone kõrguse.

8. Lubatud katuse tüüp on viilkatus, viilkatuse mõlemad küljed peavad asetsema sama nurga all. Valdavas osas, sealjuures hoone otstes, peab hoone katus olema võrdhaarne ja sama kalde all, katusekorrusel on lubatud arhitektuurselt sobivad katuseväljaehitused, kui järgitakse üldplaneeringu kohast katusekorruse mõistet.

9. Põhihoone vintskappide maht katuse pinda kavandada vähemuses.

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

12 AB Artes Terræ

• Uue hoone kavandamisel tuleb lähtuda miljööpiirkonna põhitunnustest ja järgida

lähipiirkonna ajalooliselt väljakujunenud hoonestuslaadi.

• Tänavaruumiga piirnevate piirete kavandamisel tuleb lähtuda konkreetses miljööpiirkonnas

ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilistest piirdetüüpidest ja naaberkruntide piirete

kõrgusest.

• Haljastuse rajamisel on soovitav säilitada piirkonnale iseloomulik haljastuslahendus.

Puiesteega tänavatel tuleb tänavahaljastus säilitada.

• Arhitektuurselt ja/või ajalooliselt väga väärtusliku ehitise lammutamisel on kohalikul

omavalitsusel õigus erandkorras kaaluda objekti taastamist endisel kujul.

Üldplaneeringus on Eeslinna miljööalale seatud järgnevad arendamise põhimõtted:

• Fassaadide välisviimistlus: puitlaudis.

• Katusekattematerjal: valtsplekk, valtsprofiil, katusekivi, sindel, eterniit, lähtuvalt

konkreetsele hoonetüübile iseloomulikust kattest.

• Soovitav on tänava kujunduselemendina kasutada munakivisillutist.

Kavandatud hoonestus paikneb linnaehituslikult olulises ning hästi vaadeldavas asukohas, mistõttu

on piirkonnas kõrgendatud ootused arhitektuursele lahendusele. Oluline on arhitektuurse lahenduse

sidusus lähialaga ning kontaktala perspektiivsete arengusuundadega. Planeeringulahendus on

proportsionaalne piirkonna tasakaalustatud ruumilise arengu suundadega.

Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada hea ehitustavaga ja avaliku ning kaasatavate huvidega.

Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne, sobituma keskkonda

ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Väljakujunenud hoonestusega piirkonnas on hoonestuse

planeerimisel lähtutud piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist ja mahtudest. Hoone kõrguse,

korruste arvu ja korruse mahu (täiskorrus, katusekorrus, vähendatud mahuga korrus jms) määramisel

on arvestatud piirkonnale omast korruselisust ja hoone kõrguslikku ja arhitektuurset sobivust

keskkonda. Projekteerimisel tuleb hoone mahte liigendada vertikaalselt ja horisontaalselt

materjalidega või arhitektuursete detailidega, et vältida monotoonsust ja rikastada linnapilti.

Projekteeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse

keskkonda, arvestama kontaktvööndis olemasoleva või kavandatud hoonestusega ja harmoneeruma

omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Oluline on

kasutada väärikaid materjale, mis on omased piirkonna ehitustraditsioonidele.

Planeeritud hoonetel on lubatud katusekorruse ehitamine, mis peab vastama üldplaneeringus

esitatud katusekorrusele esitatud tingimustele – katusekorrus on kaldkatuse all olev korrus, mille

kõrgus hoone perimeetril on väiksem kui hoone keskel olles seetõttu nii pinnalt kui kubatuurilt

täiskorrusest 50% väiksem või lamekatusega korral peab katusekorruse maht olema hoone eelmise

täiskorruse mahust vähemalt 30% väiksem ja vähemalt kahest küljest minimaalselt 2 m ulatuses

perimeetrist tagasiastega.

Olemasolev miljööväärtuslik elamu Karja tn 13 (joonisel 3 tähistatud H1), mis on üldplaneeringu järgi

väärtuslik üksikobjekt, tuleb võimalusel säilitada, vajadusel remontida või rekonstrueerida. Hoone

remontimisel ja rekonstrueerimisel tuleb järgida hoone algseid või piirkonnale iseloomulikke

kujundusprintsiipe ja hoonestusele omaseid proportsioone. Säilitada või taastada maju kujundavad

iseloomulikud detailid – akende ja uste kuju, asend fassaadil ja seinas, aknaraami ruudujaotus ja

piirdelauad, varikatuste ja katusekarniisi kujundus, välisseinte viimistlusmaterjal, profiil ja dekoor,

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 13

katuse materjal, kuju ning väljaehitused ning muud konkreetses miljööpiirkonnas iseloomulikud

detailid. Majade väljastpoolt soojustamisel tuleb säilitada hoone proportsioonid, taastada akende ja

uste iseloomulik sügavus fassaadil ning vajadusel pikendada katuseräästaid. Juhul, kui

ekspertarvamusest selgub, et olemasolevat hoonet (H1) ei ole võimalik selle tehnilise seisukorra

tõttu säilitada, on lubatud püstitada uus hoone olemasoleva hoonega sarnases mahus ja kujul

säilitades seejuures uste ja akende proportsioonid, akende ruudujaotuse ning muud hoonet

kujundavad iseloomulikud detailid. Hõbe tänava ning hoovi poolsetele fassaadidele on lubatud uue

hoone ehitamisel täiendavate akende ja uste lisamine, mis elavdavad tänavaruumi. Välisviimistlus-

ning katusekattematerjalina tuleb kasutada eespool nimetatud Eeslinna miljööalal lubatud materjale.

Vastavalt üldplaneeringule (ptk 7.3) võib põhjendatud vajadusel (nt energiatõhususe tõstmiseks,

katusekorruse kasutusele võtmiseks jms) ja arhitektuurse sobivuse korral rekonstrueerimise käigus

osutuda võimalikuks ka ehitise mahtu ja välisilmet muutmine. Planeeringuga on lubatud hoone

rekonstrueerimisel või uue hoone ehitamisel energiatõhususe tõstmiseks ja/või katusekorruse

eluruumina kasutusele võtmiseks hoone kõrgust tõsta kuni 50 cm (absoluutkõrguseni 12,35 m) ning

hoovi poole lisada vintskappe, seejuures vintskappide maht katuse pinda peab olema vähemuses.

Olemasoleva hoone (H1) ehituskonstruktsioonide ehitusekspertiis tuleb läbi viia enne ehitusloa

taotlemist. Juhul kui ehitutehniline ekspertiis kokkuvõtvalt näitab, et hoone on nii halvas seisus, et

see on rekonstrueerimise asemel otstarbekas siiski lammutada, siis Pärnu Linnavalitsusel on õigus

nõuda objekti taastamist endisel kujul, kuna tegemist on kehtivas üldplaneeringus määratud

väärtusliku üksikobjekti ja arhitektuuriväärtusliku hoonega. Likvideeritava elamu ajaloolisi

väärtuslikke detaile (uksed, aknad, piirdeliistud, fassaadilauad, puitdetailid, akende detailid jms)

tuleb väärindada, eelistatult taaskasutada uue hoone rajamisel.

Planeeritud hoonestus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga.

Üldreeglina peab väikese korterelamu korteri kohta olema tagatud vähemalt 100…150 m² krundi

pinda. Vastavat näitajat täpsustatakse lähtuvalt planeeringuala kontaktvööndis olevate ja

kavandatavate hoonete vastavate näitajate analüüsist ning lähtuvalt kavandatava hoonestuse ja

krundistruktuuri eripärast. Vastavat näitajat võib vähendada kui parkimine on lahendatud hoone

mahus. Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele peab planeeritud krundil olema korteri

kohta tagatud vähemalt 150 m² krundi pinda korteri kohta, mis võimaldab krundile rajada kuni 19

korterit. Kuna osa planeeritud Pos 1 krundi parkimiskohti (32% planeeringuala parkimiskohtadest)

kavandatakse hoone mahus, siis tehakse planeeringuga ettepanek määrata iga korteri kohta

vähemalt 118 m2 krundipinda, mis võimaldab rajada 24 korterit.

Arvestades optimaalse korteri brutopinnaga on planeeritud hoones H1 võimalik rajada kuni 5

korterit, hoones H2 kuni 14 korterit ja hoones H3 kuni 24 korterit (s.o maksimaalne võimalik krundil

kokku), seejuures kogu krundi peale kokku ei tohi korterite arv olla suurem kui 24. Korterite

jagunemine ehitatavate hoonete vahel täpsustatakse projekteerimisel.

Korterelamu kavandamisel tuleb ette näha erineva suurusega kortereid. Arvestades peresõbraliku

linnaruumi kavandamise põhimõtet on soositud suurte ja peresõbralike korterite kavandamine. Uute

korterelamute kavandamisel tuleb ette näha mugavalt kasutatavad abiruumid jalgrataste,

lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks, mis tuleb lahendada hoone mahus iga korteri kohta eraldi.

Maa-aluse korruse ehitamise korral tuleb vastava hoone panipaigad ja tehnilised ruumid kavandada

maa-alusele korrusele.

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

14 AB Artes Terræ

Projekteerimisel on vajalik tähelepanu pöörata korterelamute territooriumi üldisele heakorrale ning

anda terviklik lahendus korterelamut teenindavatele funktsioonidele nagu prügikonteinerite

paigutus, jalgrataste varjualused, abihooned jms.

Korterelamute kavandamisel tuleb arvestada vananeva ühiskonna vajadustega. Tagada tuleb

juurdepääs liikumis- ja nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses. Lähtuda

tuleb universaalse disaini põhimõtetest.

Hoonet teenindavatele tehnilistele seadmetele tuleb valida tänavalt mittevaadeldav, naabreid

mittehäiriv ja arhitektuurselt sobiv asukoht. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt tuleb vältida

tehnoseadmete (elektrikapid, õhksoojuspumbad, ventilaatorid jms) paigutamist hoonete

fassaadidele või kohtadesse, mis risustavad või mõjutavad tänavaruumi. Tehnoseadmed tuleb

kavandada terviklikult, integreerida hoone mahtu või paigutada ja lahendada selliselt, et neid ei ole

avalikust ruumist näha või ei mõjuks häirivalt. Vajadusel tuleb leida seadmetele arhitektuursete

võtetega sobiv varjatud lahendus.

Soojuspumba välisosa tuleb paigaldada maapinnale, eraldiseisvale metallraamile. Seda põhjusel, et

fassaadile paigaldatud seadmest tilkuv kondensaatvesi võib hakata fassaadi ja hiljem ka

konstruktsiooni kahjustama (nt niiskus- ja külmakahjustused). Samuti mõjub pidev vibratsioon

konstruktsioonidele halvasti (nt puistesoojustuse vajumine, praod krohvis jt) ning võib tõsta

mürataset. Ka maapealse raami puhul tuleb jälgida, et kondensaatvesi oleks juhitud hoonest

eemale. Soojuspumba välisosa tuleb varjestada puidust ribilise (et õhk käiks läbi) varjestuskastiga,

mis on hoonega sobivat värvitooni. Varjestamine on eriti oluline kohtades, kus pumba välisosa jääb

vaadeldavaks. Varjestuse puhul tuleb vältida nn mesipuude tekitamist ehk kavandada varjestus

maani. Varjestus kaitseb seadet ka sademete, tuule, puulehtede eest ning vähendab välisseadme

mürataset. Varjestamine pole vajalik, kui seade jääb paigalduskohas nagunii varjatuks, näiteks

õhulises kuuris, trepi all või rõdupiirde taga.

Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ja

sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42) vastav lahendus. Müra tekitavate seadmete paigaldamisel

tuleb jälgida ka kumulatiivse müra taset ehk mitme seadme paigaldamisest tulenevat võimalikku

müra võimendumist. Vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete

paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte-

ja jahutusseadmete välisosa paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks

seadmest tekkivat vibratsioonimüra.

Uute hoonete ehitamisel tuleb tagada energiatõhusus, hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida

küttekuluseid ja säästa looduskeskkonda. Uute hoonete ehitamisel peab järgima energiatõhususe

miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“.

Hoonete rajamisel tuleb arvestada võimaliku ümbritsevatest tänavatest tuleneva liiklusmüraga.

Hoone rajamisel tuleb järgida standardit EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Maa-aluse korruse kavandamisel teha projekteerimisel geoloogilised uuringud. Geoloogiline uuring

tuleb läbi viia enne ehitusloa taotlemist.

Hoonestusalade ning ehitusõiguse mahus on lubatud hoonete alla, sealhulgas ka maa alla, rajada

varjumiskohti.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 15

Enne ehitusprojekti esitamist ehitusloa saamiseks esitada soovituslikult hoone eskiis Pärnu linna

planeerimisosakonna arhitektidele arvamuse andmiseks.

2.5 Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus

Tänava maa-alasid planeeringualal ei ole. Kogu planeeringualal tuleb tagada ligipääsetavuse ja

universaalse disaini nõuetele vastavad juurdepääsud, mis on lihtsasti kasutatavad kõikidele

vanusegruppidele ning liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. Planeeritud krundile rajada

jalakäijate juurdepääsud Karja, Hõbe ja Vase tänavalt, joonisel 3 on esitatud näitlikud jalgteede

asukohad, mida täpsustatakse projektiga. Karja ja Hõbe tänaval on olemasolevad kõnniteed, mis

tuleb planeeringualaga piirnevas osas planeeringu elluviimisel nõuete kohaselt rekonstrueerida.

Mootorsõidukite juurdepääs planeeritud krundile on lubatud lahendada Karja tänavalt, täpne

juurdepääsu paiknemine tuleb määrata projektiga. Karja tänavale välja- ja sissesõit peab toimuma

läbi alla viidud kõnnitee või kõnnitee tasapinda tõstetud ala. Parema nähtavuse tagamiseks krundilt

väljasõidule paigaldada vajadusel peegel. Kui juurdepääsu rajamisel Karja tänavalt jääb selle kohale

tänavavalgustuse mast, tuleb projekteerimisel ette näha selle ümbertõstmine.

Prügikonteinerid paigutada võimalikult tänava lähedusse, et eelistatult vältida prügiauto krundile

sõitmise vajadust. Joonisel 3 on esitatud näitlik prügikonteinerite asukoht Hõbe tänava poolse krundi

piiri ääres, arvestades, et tegemist on maa-aluste konteineritega, mida prügiauto saab tühjendada

tänavalt, krundile sisenemata. Juurdepääsuga Vase tänavalt ei ole lubatud prügikonteinereid

paigutada, samuti vältida lahendust, kus prügiauto peab seisma Karja tänaval.

Parkimine tuleb lahendada krundi siseselt lähtuvalt Eesti standardist EVS 843 Linnatänavad ning

tagades ühe parkimiskoha korteri kohta, nagu detailplaneeringu lähtetingimustes ja üldplaneeringus

määratud. Kui Pos 1 hoonesse kavandatakse ka äriotstarbelisi pindu, tuleb parkimiskohtade

kavandamisel arvestada kehtivas standardis EVS 843 esitatud vastava ehitise liigi parkimisnormatiivi.

Planeeritud parkimiskohtade arv Pos 1 krundil on 28 arvestades 24 parkimiskohta korteritele, kaks

kohta äripinnale ning kaks kohta külalistele. Parkimiskohtade mõõtmed ja manööverdusalad peavad

vastama kehtivas standardis EVS 843 esitatud nõuetele. Parkimist ei ole planeeritud hoonete maa-

alustele korrustele.

Projekteerimisel tuleb ette näha normikohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad

krundil ja/või ka hoone sisestes panipaikades. Jalgrataste parkimiskohtade arv tuleb tagada vastavalt

standardile EVS 843 Linnatänavad, mis korterite puhul on kaks kohta korteri kohta või üks koht 40 m²

suletud brutopinna kohta. Arvutuslik normatiivne jalgrataste parkimiskohtade arv lähtuvalt suurimast

võimalikust korterite arvust on 48 kohta, millele lisanduvad võimalikud kohad äripinna rajamise

korral vastavalt standardile. Jalgrataste parkimiskohtade arv ja paiknemine tuleb täpsustada

projekteerimisel tulenevalt rajatavast brutopinnast ja kasutusotstarvetest. Jalgrataste parkimiskohad

on soovitav kavandada sademete eest kaitstuna ehk kaetud varjualustes või hoone mahus.

Planeeringu joonistel esitatud parkimislahendust ning teede piirjooni on lubatud projekteerimisel

muuta vastavalt planeeringus nimetatud põhimõtetele.

Pärnu linnavalitsuse korralduses detailplaneeringu algatamisel on nõutud piirkonnas liiklusanalüüsi

teostamine hindamaks sealjuures kui palju suurendab kavandatav hoone piirkonna liikluskoormust.

Kuna planeeringuala asub kesklinna piirkonnas, kus vahetus läheduses teenuste ja töökohtade

kättesaadavus on väga hea, siis ei ole planeeritud krundiga seotud mootorsõidukite kasutamise suurt

vajadust ette näha. Karja tänav on üldplaneeringu järgi jaotustänav, kus standardi EVS 843

Linnatänavad alusel võib ööpäevane liiklussagedus olla 500 kuni 8000 autot. Tipptunni liiklussagedus

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

16 AB Artes Terræ

võib olla sellest 12 kuni 15% ehk kuni 1200 autot. Planeeringualale on planeeritud maksimaalselt kuni

28 parkimiskohta. Kui arvestada, et iga auto teeb päeva jooksul kaks sõitu, siis lisandub Karja

tänavale 56 sõidukit päeva kohta, mis on linna tingimustes väga väike arv moodustades standardi

kohasest suurimast võimalikust liiklussagedusest u 0,7%. Tipptunnil võib arvestada, et parkimiskohalt

liigub tänavale u 30% sõidukitest, mis on ligikaudu 8 sõidukit, mis on väga väike liikluskoormuse

lisandumine moodustades standardi kohasest suurimast liiklussagedusest samuti u 0,7%.

2.6 Haljastus, heakord ja piirded

Planeeritud krunt tuleb heakorrastada ja haljastada. Väikseim lubatud haljastuse osakaal Pos 1

krundil on 30% krundi pinnast, millist poole peab moodustama kõrghaljastus (arvestades

täiskasvanud puude võrade aluse pinnaga), mis pakub kuumaperioodil varju ja leevendaks

kuumasaarte mõjusid. Joonisel 3 on esitatud näitlik kõrghaljastuse paiknemine, mis täpsustatakse

projektiga.

Haljastuse kavandamisel tuleb rõhku pöörata piirkondadele, kus liigub rohkem inimesi nagu

juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad, et luua meeldiv ja inimsõbralik keskkond.

Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada vajadusega kavandada puhvertsoonid muu kasutusega

alade vahele, et leevendada erinevaid mõjusid, liigendada territooriumi, vältida ulatuslikke

kõvakattega pindu, vähendad kuumasaarte teket, vähendada müra, tolmu jm ainete levimist ning

tagada esteetilisem ning puhtam keskkond. Kõvakattega alade, sh terrasside, osakaal ei või ületada

haljastuse osakaalu. Äripindadele mõeldud parkimiskohad näha ette murukivi kattega.

Vastavalt üldplaneeringule tuleb korterelamute krundile, millel on rohkem kui kolm korterit,

kavandada mänguväljak. Laste mänguväljak kavandada arvestades erinevas vanusegrupis laste

vajadustega. Hoonestuse terviklahenduste korral on võimalik ka ühise suurema

mänguväljaku/puhkeala kavandamine. Väärtuslik haljastus tuleb reeglina säilitada. Mänguväljak on

puhkeala või selle osa, mis on varustatud erinevatele vanusegruppidele mõeldud

rekreatsiooniinventariga (liivakast, kiik, istepingid, rularamp jmt). Mänguväljaku eelduseks on

vähemalt kolm erinevat atraktsiooni, järgida disaini põhimõtet, mille eesmärk on tagada kõigile

võimalikult võrdsed kasutustingimused. Planeeritud krundile rajatav mänguväljak on mõeldud

eeskätt väikelastele, samuti tuleb lahendada istumiskohad arvestades sh vanemate inimeste

vajadustega. Projekteerimisel tuleb ette näha terviklik ja kvaliteetne krundi välialade lahendus, milles

tuleb arvestada kõigi õuealale iseloomulike funktsioonidega (juurdepääsud, puhkeala, mänguväljak).

Joonisel 3 on esitatud näitlik mängu- ja puhkeala asukoht krundi kaguosas. Uushaljastus, väikevormid

ja nende asukohad ning planeeringuala üldine heakorrastus lahendatakse hoone ehitusprojekti

koostamise käigus eraldi maastikuarhitektuurse projektiga.

Planeeringuala piirkonna elamukruntidele on tüüpiline vertikaalne läbinähtav puitlippaed.

Planeeritud krundi piirded peavad asuma krundi piiril, lubatud on läbinähtav puitlippaed kõrgusega

kuni 1,3 m.

Sademevett ja lund planeeritud krundilt ega hoone(te) katuselt ei ole lubatud juhtida

naaberkinnistutele ega linnatänava maale (lubatud on sademevee juhtimine linna maal olevasse

sademeveekanalisatsiooni). Krundil kokku kogutav lumi tuleb ladustada vastava krundi siseselt

haljasalal või ära vedada Pärnu linnavalitsuse määratud lume ladustamise asukohta. Parklaala

projekteerimisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee ärajuhtimisega – soovitav on

parkimiskohad rajada vett läbilaskva katendiga.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 17

2.7 Tuleohutuse tagamine

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Planeeritud hoonete vähim tuleohutusklass on TP3. Täiendavate tuleohutust tagavate meetmete (nt

tulemüür) kasutuselevõtmisel võib hoonete vahelist kuja – vähemalt 8 m – vähendada. Ehitised

paigutatakse naaberkinnistust 4 m kaugusele, et tagada tuleohutuseks vajalik kuja võrdsetel alustel,

põhjendatud juhul võib paigutada ehitise kinnistu piirile, mis eeldab täiendavate tuleohutust

tagavate meetmete kasutusele võtmist.

Kui sõidukite parkimine kavandatakse välisseinale lähemale kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada

materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25% ja seda

4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses verikaalsuunas (EVS 812-7:2018 11.2.3.10).

Naabermaaüksusel Vase tn 2 asub hoone, mille loode ja kirde poolsele välisseinale on Pos 1 krundil

neli parkimiskohta planeeritud lähemale kui 4 meetrit. Vase tn 2 olemasoleva hoone fassaadid on

kiviseinaga ning neil ei ületa planeeritud parkimiskohtade poolsete fassaadide avatäidete pindala

25% üldpinnast. Vase tn 2 hoonele on 04.11.2025. a koostatud juurdeehituse projekt (OÜ Facio, töö

nr 501025) , kus samuti jääb nimetatud fassaadide avatäidete pindala alla 25% üldpinnast. Juhul, kui

Vase tn 2 olemasoleval hoonel soovitakse tulevikus avatäidete pindala suurendada üle 25% nendel

fassaadidel, millele Pos 1 krundil on rajatud parkimiskohad lähemale kui 4 m, on sellest tulenevate

tuletõkkemeetmete rakendamise kohustus Pos 1 krundi omanikul.

Skeem 3. Vaated Vase tn 2 hoone loode- ja kirdefassaadidest (OÜ Facio, töö nr 501025).

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

18 AB Artes Terræ

2.8 Tehnovõrgud ja rajatised

2.8.1 Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa

Planeeringuala ning piirnevad tänavad on varustatud ühisveevõrgu, reoveekanalisatsiooni,

sademeveekanalisatsiooni, telekommunikatsiooni, kaugkütte ja elektri liinidega. Kõik piirnevad

tänavad on valgustatud mastvalgustitega. Hõbe tänaval ning Karja tänaval on ühisveevõrgu toitel

olevad tuletõrjehüdrandid. Tehnovõrguliinide paiknemist on lubatud projekteerimisel täpsustada ja

muuta kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga, puudutatud maaomanikega ning Pärnu

linnavalitsusega. Projekteeritavad tehnovõrguliinid tuleb ette näha maa-alustena.

Planeeritud tehnovõrguliinid on esitatud joonisel 4.

2.8.2 Veevarustus

Planeeritud hoonete veeühendus on planeeritud vastavalt Pärnu Vesi AS tehnilistele tingimustele nr

TT- 240650 ühisveevõrgust. Joonisel 4 esitatud näitlikus lahenduses planeeritud hoone H1

veeühendus säilib olemasoleva liitmise kaudu. Hõbe tänava äärse planeeritud hoone H2 veeühendus

on näidatud olemasolevast liitumispunktist (nr 520) Hõbe tänaval ning Karja tänava äärse planeeritud

hoone H3 veeühendus Karja tänaval asuvast olemasolevast liitumispunktist (nr 505). Projekteerimisel

on lubatud liitumispunkti asukohta lähtuvalt tehnilistest tingimustest täpsustada ja muuta.

Tuletõrje veevarustus on tagatud olemasolevatest ühisveevõrgu torustikul asuvatest

tuletõrjehüdrandist, millest üks asub Hõbe tänaval Vase tänava ristmiku juures teine Karja tänaval

Suur-Posti tänava ristmiku juures.

2.8.3 Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeritud hoonete reovesi on planeeritud juhtida vastavalt Pärnu Vesi AS tehnilistele tingimustele

nr TT- 240650 ühisreoveekanalisatsiooni. Joonisel 4 esitatud näitlikus lahenduses on säilival hoonel

(H1) kavandatud säilitada olemasolev ühendus Karja tänava reoveetorustikuga, hoonestusalale H2 on

näidatud ühendus Hõbe tänava reoveekanalisatsiooniga ning hoonestusala H3 on rajatud liitumise

võimalus Karja tänava reoveekanalisatsiooniga. Projekteerimisel on lubatud liitumispunkti asukohta

lähtuvalt tehnilistest tingimustest täpsustada ja muuta. Kanalisatsiooni eelvoolutoruga ühendamiseks

kasutada võimalusel olemasolevaid kaeve. Projekteerimisel selgitada kaevude seisukord ja määrata

vajalikud rekonstrueerimistööd.

Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva

kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad

olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee neeludel kaitseseadmed uputuste

ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest

sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest. Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule.

Sademevesi on planeeritud juhtida vastavalt Pärnu Vesi AS tehnilistele tingimustele nr TT- 240650

juhtida planeeringualaga piirnevatel tänavatel olevasse Pärnu Vesi AS sademeveekanalisatsiooni

torustikku. Joonisel 4 esitatud näitlikus lahenduses on sademevesi juhitud Karja tänaval olevasse

sademevee liitumispunkti. Projekteerimisel on lubatud liitumispunkti asukohta lähtuvalt tehnilistest

tingimustest täpsustada ja muuta.

Projekteerimisel näha ette meetmed vähendamaks ühissademeveekanalisatsiooni juhitava

sademevee kogust. Sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale,

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 19

võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademeveetorusse juhitava sademevee

reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61

“Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”

(Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).

Sademevett ja lund kinnistult ega hoone katustelt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele ega linna

tänavamaale v.a sademeveetorustikku linna maal.

2.8.4 Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Planeeritud hoonete elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele

nr 475148. Liitumiskilbi asukoht on planeeritud Hõbe tänava poolsele krundi piirile olemasoleva

jaotuskilbi JK12 kõrvale. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide

liitumiskilbist hooneteni on ette nähtud maakaabliga.

Hooviala valgustus lahendatakse projekteerimisel lähtuvalt ehitatava hoone ja hooviala

arhitektuursest lahendusest. Kui juurdepääsu rajamisel Karja tänavalt jääb selle kohale

tänavavalgustuse mast, tuleb projekteerimisel ette näha selle ümbertõstmine.

2.8.5 Soojavarustus

Planeeringuala asub kaugkütte piirkonnas, kus hoonete soojavarustuseks tuleb eelistada kaugkütet.

Planeeritud hoonete soojavarustus on planeeritud lahendada vastavalt Gren Eesti AS tehnilistele

tingimustele nr PT-17 kaugküttega. Kaugküttega liitumine on võimalik Karja tn – Suur-Posti tn

kaugküttetorustikult DN125/250/225 ja selle torustiku perspektiivsetest otstest.

Samuti on lubatud hoonete soojavarustuseks kasutada maakütet, mille võib lahendada krundi

siseselt vetikaalsete maaküttepuuraukude baasil.

Vajadusel on hoone põhise ühislahendusena lubatud soojavarustus lahendada ka lokaalküttega

soojuspumba baasil, kui see osutub majanduslikult ja/või tehniliselt mõistlikumaks.

2.8.6 Telekommunikatsioonivarustus

Planeeritud hoonete telekommunikatsiooniühendus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS

tehnilistele tingimustele nr 38959042 Karja tänaval kuni planeeritud Pos 1 krundini rajatud

olemasolevast Telia Eesti AS telekommunikatsioonivõrgu liitumispunktist. Igale hoonele näha ette

individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid projekteeritavast põhitrassist. Sidekaevud ei tohi jääda

sõidutee alale.

2.9 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti

olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ja realiseerida vastavalt

jäätmeseaduses kehtestatud korrale. Krundile kavandada ühine nõuetele vastav jäätmekogumise

lahendus. Prügikonteinerid tuleb paigaldada oma kinnistule pilkude eest varjatud kohta võimalikult

tänava või krundile suunduva juurdepääsu lähedusse eelistatult maa-aluste konteineritega või

alternatiivina hoone siseselt, varjualusesse/prügimajja. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba

omav ettevõte.

Planeeringu koostamisel on arvestatud riikliku kliimakavaga, kus on ühe kliimamuutuste mõjuga

kohanemise meetmetest on välja toodud eesmärgina kuumasaarte vähendamine (maakasutuse

planeerimise valdkonnas). Käesolevas lahenduses on pool krundi autoparkimisest viidud hoone alla,

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

20 AB Artes Terræ

millega jääb poole ulatuses ära parkimisplatsi kui kuumasaare ehitus. Krundi pinnast on vähemalt

30% ette nähtud haljastuseks ning sellest 50% kõrghaljastuseks, mis toimib kuumasaari leevendava

meetmena.

Kliimamuutustega kaasnevalt prognoositakse sademehulga suurenemist, millega toimetulemiseks

tuleb kinnistu vertikaalplaneerimine lahendada selliselt, et sademevesi käideldakse võimalikult

suures mahus krundi siseselt. Oluline on sademehulga suurenemisel vabaneda sademeveest suurimal

võimalikul määral selle tekkekohas, et vältida sademevee reostumist ning mitte liigselt koormata

sademeveekanalisatsiooni. Avaparkla parkimiskohad on soovitav rajada vett läbilaskva katendiga, mis

võimaldab veel maasse imbuda.

Seega on pakutav lahendus kliimamuutustega kohanemise mõttes kooskõlas kahe olulise eesmärgiga

– kuumasaarte vältimine ja kohanemine suurenevate sademehulkadega.

Projekteerimisel tuleb hinnata kliimamuutustest tulenevat vajadust hoonete sisese jahutuse

lahendamiseks, sh hoonetesse terviklahendusega jahutussüsteemi rajamiseks.

Kesklinna läheduses, kus on olemas kõik vajalikud tehnovõrgud ja teenused ning seeläbi saab

optimeerida võrkude kasutuskoormust ja minimeerida autokasutust, toetab hoonestuse tihendamine

energiakulu vähendamise eesmärki.

2.10 Insolatsiooni tingimused

Planeeritud hoonetes tuleb projekteerimisel tagada insolatsioon vastavalt standardile EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“, mis näeb ette elamispinnale minimaalse

päikesevalguse kestuse ehk insolatsiooni 1,5 tundi kuupäeval 22. aprill.

Planeeritud hoone asub olemasolevatest lähematest ümbritsevatest eluhoonetest põhja ja lääne

suunas ning on võrdlemisi madal, mistõttu ei ole ette näha planeeritud hoonest tulenevat ülemäärast

insolatsiooni vähenemist naaberhoonetes.

2.11 Piirangud

2.11.1 Servituudid

Servituutide seadmise vajadust planeeritud ei ole. Vajadusel võib projekteerimisel ette näha

servituutide seadmist tehnovõrkudele vastava võrgu valdaja kasuks.

2.11.2 Tehnovõrkude kaitsevöönd

Projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kujaga vastavalt standardile EVS 843

Linnatänavad.

2.11.3 Looduskaitse

Planeeringualale ei ulatu looduskaitselisi piiranguid.

2.11.4 Muinsuskaitse

Planeeringualas paiknevale Hõbe tänava osale ulatub Pärnu muinsuskaitseala kaitsevöönd, kuid kuna

tänavale hooneid ei kavandata, ei kaasne sellega muinsuskaitselisi piiranguid.

2.12 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud kuritegevust

vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

• tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 21

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine

sõidukite liikumisest;

• tagumiste juurdepääsude vältimine;

• territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);

• hea vaade ühiskasutatavatele aladele;

• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine.

Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada

järgnevaga:

• jälgitavus (vajadusel videovalve);

• eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;

• valdusel sissepääsu piiramine;

• üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge

eristamine;

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid

prügikastid, märgid);

• funktsionaalne ja piirkonda sobiv maastikukujundus, arhitektuur, tänavamööbel ja

kõnniteed; suunaviidad;

• üldkasutatavate alade korrashoid.

2.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringu elluviimisega ega elluviimise tulemusel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada

kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui

ehitamise või kasutamise käigus tekitatakse naaberkinnistutele kahjusid, tuleb vastava krundi

igakordsel omanikul kahjud hüvitada koheselt.

2.14 Planeeringu rakendamise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tehnovõrkude rajamine

toimub vastavalt huvitatud osapoole ja võrguvaldajate kokkulepetele. Planeering on kavandatud ellu

viia ühes ehitusetapis.

Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma

kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega

seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise

korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2

alusel võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida

halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse nimetatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud

detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega

funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või

osaliseks kandmiseks.

Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23, „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“, § 2 kohaselt kehtestab linn

detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn andnud huvitatud

22145DP1 Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering

22 AB Artes Terræ

isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega, või on

rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves.

Haldusleping rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides kõiki määruses sätestatud

nõudeid sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks.

Sama määruse § 4 lõike 1 kohaselt võib linn kõnesolevas määruses nimetatud halduslepingus kokku

leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui niisugused

kulutused on ette nähtud linna eelarvestrateegia või jooksva aasta eelarves; lõike 2 kohaselt

nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse linna eelarvestrateegias või eelarves

sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused lähtuvalt linna huvidest.

Detailplaneeringust huvitatud isiku ülesandeks on Hõbe ja Karja tänava jalakäijate tee välja ehitamine

planeeritava ala lõigus koos detailplaneeringu kohaste ja sellega funktsionaalselt seotud rajatistega.

Detailplaneeringu arendajale antaks halduslepinguga üle kohustus ehitada välja

detailplaneeringukohased rajatised ja nende korrashoid.

Ehitamine peab olema ohutu. Ehitusseadustiku § 8 sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele,

varale või keskkonnale. Ehitusseaduse §3 lg1 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud

hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu

inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega kasutamise käigus.

Karja tänava äärne hoonestus peab olema esimesena välja ehitatud ja sellega koos ka mänguväljak.

Mänguväljak peab olema välja ehitatud enne kolmekorruselisele hoonele (H3) kasutusloa taotlemist.

Juhul, kui Vase tn 2 olemasoleval hoonel soovitakse tulevikus avatäidete pindala suurendada üle 25%

nendel fassaadidel, millele Pos 1 krundil on rajatud parkimiskohad lähemale kui 4 m, on sellest

tulenevate tuletõkkemeetmete rakendamise kohustus Pos 1 krundi omanikul.

Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle

poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike

toimingute teostamisel ja edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneering 22145DP1

AB Artes Terræ 23

3. Joonised (esitatud eraldi failidena)

1 Situatsiooniskeem M 1:10 000

2 Tugijoonis M 1:500

3 Põhijoonis M 1:500

4 Tehnovõrgud M 1:500

6.23

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

1

22145DP1

Projektijuht:

0

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

100200 500 1000 1500

1:10,000

Pärnu linn

Mart Hiob

Karl Hansson

Situatsiooniskeem

Huvitatud isik:

PLANEERINGUALA

25112DP1_Karja 13,15,17.dgn

15.12.2025

Vanaturu Kvartal OÜ

detailplaneering Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

Pärnu linnavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja:

Hõbe tn 2

Vase tänav

Suur-Posti tn 11

Suur-Posti tn 10

Suur-Posti tn 13

Vase tn 2

Hõbe tn 4

Suur-Posti tn 12

Karja tänav T4

Karja tn 19

Vase tn 3

Karja tn 13

Karja tn 15 // 17

4.55

4.51

4.36

4.42

4.39

4.51

4.51

4.41

4.54

4.24

4.564.44

4.47

4.574.60

4.63

4.51

4.614.48

4.64

4.51

4.57

4.49 4.52

4.58 4.59

4.46

4.42

4 . 1 4

4 . 1 9

4 . 3 4

4 . 4 4

4.45

4.44

4 . 2 1

4.39

4.63 4.46

4.46 4 . 4 2

4.51

4 . 5 3

4 . 3 9

4 . 3 6

4 . 4 24 . 3 9

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 5 6

4 . 4 6

4.78

4 . 9 5

4.71

4 . 7 64 . 8 74 . 9 7

4 . 7 2

4 . 8 5

4 . 9 2

4 . 6 2

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 6 4

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 0 7

4.25

4.23

4.18

4.15

4.12

4.15

4.49

4.22

3.80

3.81

3.87

4.20 4.11

4.13

3.65

3.75

3.86

4.02

4.32

3 . 8 2

3.99

3.92

3.96

3.79

3.76

3.74

4.24

4.09

4.634.26

4.34

4.27

4.45

4.48

4.51

4.35

4.45

4.37

4.11

4.08

4.52

4.26

4.33

4.22

4.36

3 . 8 1

3.80

4.04

3.80 3.93

3.88

3.95

3.87

3.85

3.92

3.95

4.05

4.05

4.16

4.06

4.00

3.97

4.16

4.20

4.22

4.24

4.22

4.21

4.19

4.21

4.18

4.12

4.15

4.19

4.11

4.20 4.09

4.04

4.07

4.07

3.75

3.96

katusehari

H=8.80

H

2

bet

bet kivi

bet

A

kr

kr

kill

k il l

bet kivi

4

vu nd .

ärihoone

4

KARJA TN

H Õ B E

T N

pin.

pin.

pin.

2

b e t

H Õ B E

T N

VASE TN

pin.

vpma

bet

õu

13

6

H E

H tu ru

h o o n e

H

H

E

2H

H

H MK

2Hkauplus-ladu

2H

H

b e t

B

B

A

b e t

k iv i

bet kivi

A

A

bet kivi

B

kill

kill

A A

A

B

A

A

A A

A kr

A

A

kr

A

bet kivi

A

A

kr kr

kr

4 . 4 14 . 4 8

4 . 9 5

4 . 3 4

4 . 4 9

4 . 3 8

4 . 6 0

4 . 4 5

4 . 4 8

4 . 3 7

4 . 2 9

4 . 3 7

4 . 2 3

4 . 3 7

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 1 8

4.61

4.63

4.49

4.52

4.78

4 . 5 7

4.22

4 . 0 2

4 . 1 4

4 . 9 6

4 . 8 6

4 . 7 5

4 . 6 3

4 . 5 1

4 . 2 9

3 . 9 8

4.20

4 . 6 1

4 . 5 5

4.16

4.18

3.76

4.25

4.17 4.09

4.254.28

4.64

4.58

4.50

4.54

4.45

4.37 4.50

4.38 4.43

4.364.45

4.58

4.49

4.54

4.25

4.32

4.514.43 4.58

4 . 5 0

4.584.454.50

4.454.59

4.43

aiamaa

vma4.32

3.92

4.11

4.03

B

s.a.

s.a.

katusehari

H=11.85

2H

H=10.52

H=7.93 räästas

räästas

katus H=12.93

H=8.26

räästas

räästas H=9.40

räästas

H=12.57

H=14.41

katus

katus H=12.95

H=14.95

kuppel ka tu s

H = 8 .7 5ka tu s

H = 10 .3 0

katusehari

H=10.46

H

H k a tu s e h a ri

H = 10 .7 2

katus

H=7.20

vma

A

A

liled3.99

H

E

2H katusehari

H=11.85

rä ä s ta s

H = 7 .3 5

katusehari

H=12.34k a tu s e h a ri

H = 10 .2 4

H

2H

3H

E

H=14.20

katusehari

H = 11 .3 4

rä ä s ta s

2 W

2w

344

21

61

62

57 117

118

119

120

209

286287

288

107

121

343

233

234

56

356

357

358

213

354355

114

73

814

802

77

246

247

248

249

347

268

269

270

362

203

75

329 237

330

27

331

204

111

328

332

124

125

346

231

232

345

122

123

503

520541

505

533 520

524

4.53

4.36

4.43

4.38

4.50

4.58

4.62

1

2

3

1

1

2

2

2 1

3

1

1

1

1

2

2

3

3

3

1 1

1

1

1

1

4

4

1 1

1

2 2

2

1 2 3

3

3

3

3

1

1

1

1

1

1

2

2

2

2

2

2

3

3

1

1

1 2

1

1

1 1

1

11

2

2

2

3

3 4

1

1

2

2 3

3

1

1

1

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

1

11

1

11

1

1

1

2

3

3 3

1

2

12

2

1

3

1

1

1

1

1

3

1

2 3

2

2

2

2

2

3

4 5

bet

18

19

3

11

X=6471400

Y =

5 2

9 8

5 0

Y = 5

2 9 9 5

0

vpma

vpma

3.72

ma

H E

H k u u r

katusehari

H=9.45

k a tu s e h a ri

H = 9 .3 0

B

b

b

k r

B 4.41

4.29

H = 4 .7 5

T ee

vi it

Märkused:

L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud TIPPGEO OÜ 2023. a jaanuaris, töö nr 2022tg547; koordinaadid

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

torustikega ja sademeveekanalisatsiooni vee, reoveekanalisatsiooni võimalik liitumiskoht

asukohast ümber tõsta vajadusel juurdepääsu tänavavalgustuse mast

P-18

H1

H2

H3

650 2k + katusekorrus

m²

350 m² 1k + katusekorrus

P-2

POS 1

P-6

P-2

142 strueeritav hoone

säilitatav või rekon-

m²

K2

V2

V1

K1

SK1

V3 K3

SK2

V1 K1 SK1

H

H

H

P-4

TINGMÄRGID:

planeeritud näitlik prügikonteinerite asukoht

planeeritud vee / reoveekanalisatsiooni / sademeveekanalisatsiooni liitumispunkt

olemasolev tuletõrjehüdrant

planeeritud telekommunikatsiooniliin

planeeritud madalpinge elektrikaabel / liitumiskilp

planeeritud sademeveekanalisatsioon

planeeritud reoveekanalisatsioon

planeeritud veetoru

planeeritud kaugküte

planeeritud näitlik puu

likvideeritav objekt

planeeritud näitlik parkimiskohad / parkimiskohtade arv

planeeritud näitlikud teede piirjooned

suurim lubatud hoone ehitisealune pind

planeeritud hoonestusala

olemasolev katastriüksuse piir / likvideeritav katastriüksuse piir

planeeritud krundipiir

planeeringuala piir

2.5

4.0

2.0

12.5

28 .0

8. 0

5. 0

7. 5

4. 5

2.6

8. 0

4.0

19 .0

4.0

8.08.0

7.5

4.5

7.5

4.5

.0

2.0

2.0

8.0

4

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Mart Hiob

Karl Hansson Pärnu linn

22145DP1

1:500

Huvitatud isik:

Tehnovõrgud

15.04.2026

Vanaturu Kvartal OÜ

detailplaneering Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

Pärnu linnavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja:

25112DP1_Karja 13,15,17.dgn

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 2843 m² Karja tänav T4

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 1686 m² Hõbe tänav

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 526 m² Vase tänav

137 m² 1 väikeelamute maa-ala ehitiste maa 100% ühiskondlike 352 m² Vase tn 2

426 m² (hoonete ehitisealune pind) 4 (hoonete arv) väikeelamute maa-ala (ÜP juhtotstarve) elamumaa 100% (katastriüksuse sihtotstarve) 1835 m² (krundi pindala) Karja tn 19

4.55

4.51

4.36

4.42

4.39

4.51

4.51

4.41

4.54

4.24

4.564.44

4.47

4.574.60

4.63

4.51

4.614.48

4.64

4.51

4.57

4.49 4.52

4.58 4.59

4.46

4.42

4 . 1 4

4 . 1 9

4 . 3 4

4 . 4 4

4.45

4.44

4 . 2 1

4.39

4.63 4.46

4.46 4 . 4 2

4.51

4 . 5 3

4 . 3 9

4 . 3 6

4 . 4 24 . 3 9

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 5 6

4 . 4 6

4.78

4 . 9 5

4.71

4 . 7 64 . 8 74 . 9 7

4 . 7 2

4 . 8 5

4 . 9 2

4 . 6 2

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 6 4

4 . 3 6

4 . 2 3

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 0 7

4.25

4.23

4.18

4.15

4.12

4.15

4.49

4.22

3.80

3.81

3.87

4.20 4.11

4.13

3.65

3.75

3.86

4.02

4.32

3 . 8 2

3.99

3.92

3.96

3.79

3.76

3.74

4.24

4.09

4.634.26

4.34

4.27

4.45

4.48

4.51

4.35

4.45

4.37

4.11

4.08

4.52

4.26

4.33

4.22

4.36

3 . 8 1

3.80

4.04

3.80 3.93

3.88

3.95

3.87

3.85

3.92

3.95

4.05

4.05

4.16

4.06

4.00

3.97

4.16

4.20

4.22

4.24

4.22

4.21

4.19

4.21

4.18

4.12

4.15

4.19

4.11

4.20 4.09

4.04

4.07

4.07

3.75

3.96

katusehari

H=8.80

H

2

bet

bet kivi

bet

A

kr

kr

kill

k il l

bet kivi

4

vu nd .

ärihoone

4

KARJA TN

H Õ B E

T N

pin.

pin.

pin.

2

b e t

H Õ B E

T N

VASE TN

pin.

vpma

bet

õu

13

6

H E

H tu ru

h o o n e

H

H

E

2H

H

H MK

2Hkauplus-ladu

2H

H

b e t

B

B

A

b e t

k iv i

bet kivi

A

A

bet kivi

B

kill

kill

A A

A

B

A

A

A A

A

A kr

A

A

kr

A

bet kivi

A

A

kr kr

kr

4 . 4 14 . 4 8

4 . 9 5

4 . 3 4

4 . 4 9

4 . 3 8

4 . 6 0

4 . 4 5

4 . 4 8

4 . 3 7

4 . 2 9

4 . 3 7

4 . 2 3

4 . 3 7

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 1 8

4.61

4.63

4.49

4.52

4.78

4 . 5 7

4.22

4 . 0 2

4 . 1 4

4 . 3 7

4 . 2 2

4 . 9 6

4 . 8 6

4 . 7 5

4 . 6 3

4 . 5 1

4 . 2 9

3 . 9 8

4.20

4 . 6 1

4 . 5 5

4.16

4.18

3.76

4.25

4.17 4.09

4.254.28

4.64

4.58

4.50

4.54

4.45

4.37 4.50

4.38 4.43

4.364.45

4.58

4.49

4.54

4.25

4.32

4.514.43 4.58

4 . 5 0

4.584.454.50

4.454.59

4.43

aiamaa

vma4.32

3.92

4.11

4.03

B

s.a.

s.a.

katusehari

H=11.85

2H

H=10.52

H=7.93 räästas

räästas

katus H=12.93

H=8.26

räästas

räästas H=9.40

räästas

H=12.57

H=14.41

katus

katus H=12.95

H=14.95

kuppel

ka tu s

H = 8 .7 5ka tu s

H = 10 .3 0

katusehari

H=10.46

H

H k a tu s e h a ri

H = 10 .7 2

katus

H=7.20

vma

A

A

liled3.99

H

E

2H katusehari

H=11.85

rä ä s ta s

H = 7 .3 5

katusehari

H=12.34k a tu s e h a ri

H = 10 .2 4

H

2H

3H

E

H=14.20

katusehari

H = 11 .3 4

rä ä s ta s

2 W

2w

4.53

4.36

4.43

4.38

4.50

4.58

4.62

1

2

3

1

1

2

2

2 1

3

1

1

1

1

2

2

3

3

3

1 1

1

1

1

1

4

4

1 1

1

2 2

2

1

1

2

2

3

3

3

3

3

3

1

1

1

1

1

1

2

2

2

2

2

2

3

3

1

1

1 2

1

1

1 1

1

11

1

2

2

2

3

3 4

1

1

2

2 3

3

1

1

1

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

1

11

1

11

1

1

1

2

3

3 3

1

2

12

2

1

3

1

1

1

2

1

1

3

1

2 3

2

2

2

2

2

3

4 5

bet

Hõbe tn 2

Vase tänav

Karja tänav T4

62511:079:1660

Karja tn 15 // 1762511:079:2980 Vase tn 2

62511:084:1670

Suur-Sepa tn 18

62511:080:3550

Vase tn 3

62511:079:4260

Karja tn 13

62511:080:1620

62511:080:1640

Suur-Posti tn 11

62511:079:0001

Karja tn 19

62501:001:0104

62511:078:0002

Karja tn 6

62511:078:0004

Karja tn 4

6 2 5 0 1 :0 0 1 :0 1 0 0

62501:001:0735

18

19

3

11

vpma

vpma

3.72

ma

H E

H k u u r

katusehari

H=9.45

k a tu s e h a ri

H = 9 .3 0

B

b

b

k r

B 4.41

4.29

H = 4 .7 5

T ee

vi it

Märkused:

4. planeeritud H1 hoone mahtu jäävad parkimiskohad on esimese korruse tasapinnas juurdepääsuga hoovi poolt.

ehitisealune pind on hoonete maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaal- tasapinnal;

3. planeeritud hoonestusala ning suurim lubatud ehitisealune pind kehtivad ni maapealse kui ka maa-aluse ehitamise kohta,

L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis;

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud TIPPGEO OÜ 2023. a jaanuaris, töö nr 2022tg547; koordinaadid

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

P-18

H1

H2

H3

650 2k + katusekorrus

m²

350 m² 1k + katusekorrus

P-2

POS 1

P-6

P-2

142 strueeritav hoone

säilitatav või rekon-

m²

P-4

TINGMÄRGID:

likvideeritav objekt

planeeritud näitlik prügikonteinerite asukoht

planeeritud näitlik puu

planeeritud näitlik murukivikattega sõidukite parkimisala

planeeritud näitlik kõvakattega jagatud liikumistee / sõidukite parkimisala / kõnnitee

planeeritud näitlik haljasala / mängu- ja puhkeala

planeeritud sõidukite juurdepääsusuund krundile

planeeritud näitlikud parkimiskohad / parkimiskohtade arv

planeeritud näitlikud teede piirjooned

planeeitud kohustuslik ehitusjoon

suurim lubatud hoone ehitisealune pind

planeeritud hoonestusala

olemasolev katastriüksuse piir / likvideeritav katastriüksuse piir

planeeritud krundipiir

planeeringuala piir

2.5

4.0

2.0

12.5

28 .0

8. 0

5. 0

7. 5

4. 5

2.6

8. 0

4.0

19 .0

4.0

8.08.0

7.5

4.5

7.5

4.5

.0

2.0

2.0

8.0

3

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Mart Hiob

Karl Hansson Pärnu linn

22145DP1

1:500

Huvitatud isik:

Põhijoonis

Vanaturu Kvartal OÜ

detailplaneering Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

Planeeringu koostamise korraldaja:

Pärnu linnavalitsus 25112DP1_Karja 13,15,17.dgn

15.04.2026

Hõbe tn 2

Vase tänav

Hõbe tänav

Karja tn 6 Suur-Sepa tn 18

Vase tn 2

Hõbe tn 4

Karja tänav T4

Karja tn 19

Vase tn 3

Karja tn 13

Karja tn 15 // 17

4.55

4.51

4.36

4.42

4.39

4.51

4.51

4.41

4.54

4.24

4.564.44

4.47

4.574.60

4.63

4.51

4.614.48

4.64

4.51

4.57

4.49 4.52

4.58 4.59

4.46

4.42

4 . 1 4

4 . 1 9

4 . 3 4

4 . 4 4

4.45

4.44

4 . 2 1

4.39

4.63 4.46

4.46 4 . 4 2

4.51

4 . 5 3

4 . 3 9

4 . 3 6

4 . 4 24 . 3 9

4 . 5 0

4 . 5 3

4 . 5 6

4 . 4 6

4.78

4 . 9 5

4.71

4 . 7 64 . 8 74 . 9 7

4 . 7 2

4 . 8 5

4 . 9 2

4 . 6 2

4 . 5 0

4.30

4 . 5 3

4 . 6 4

4 . 3 6

4 . 2 3

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 0 7

4.25

4.23

4.18

4.15

4.12

4.15

4.49

4.22

3.80

3.81

3.87

4.20 4.11

4.13

3.65

3.75

3.86

4.02

4.32

3 . 8 2

3.99

3.92

3.96

3.79

3.76

3.74

4.24

4.09

4.634.26

4.34

4.27

4.45

4.48

4.51

4.35

4.45

4.37

4.11

4.08

4.52

4.26

4.33

4.22

4.36

3 . 8 1

3.80

4.04

3.80 3.93

3.88

3.95

3.87

3.85

3.92

3.95

4.05

4.05

4.16

4.06

4.00

3.97

4.16

4.20

4.22

4.24

4.22

4.21

4.19

4.21

4.18

4.12

4.15

4.19

4.11

4.20 4.09

4.04

4.07

4.07

3.75

3.96

katusehari

H=8.80

H

2

bet

bet kivi

bet

A

kr

kr

kill

k il l

bet kivi

4

vu nd .

ärihoone

KARJA TN

H Õ B E

T N

pin.

pin.

pin.

2

b e t

H Õ B E

T N

VASE TN

pin.

vpma

bet

õu

13

6

H E

H tu ru

h o o n e

H

H

E

2H

H

H MK

2Hkauplus-ladu

2H

H

b e t

m ü ü g i le ti d

m ü ü g i le ti d

B

B

A

b e t

k iv i

bet kivi

A

A

bet kivi

B

kill

kill

A A

A

B

A

A

A A

A

A

A kr

A

A

kr

A

bet kivi

A

A

kr kr

kr

4 . 4 14 . 4 8

4 . 9 5

4 . 3 4

4 . 4 9

4 . 3 8

4 . 6 0

4 . 4 5

4 . 4 8

4 . 3 7

4 . 2 9

4 . 3 7

4 . 2 3

4 . 3 7

4 . 2 8

4 . 2 1

4 . 1 8

4.61

4.63

4.49

4.52

4.78

4 . 5 7

4.22

4 . 0 2

4 . 1 4

4 . 3 7

4 . 2 2

4 . 9 6

4 . 8 6

4 . 7 5

4 . 6 3

4 . 5 1

4 . 2 9

3 . 9 8

4.20

4.30

4.42

4 . 6 1

4 . 5 5

4.16

4.18

3.76

4.25

4.17 4.09

4.254.28

4.58

4.50

4.54

4.45

4.37 4.50

4.38 4.43

4.364.45

4.58

4.49

4.54

4.25

4.32

4.514.43 4.58

4 . 5 0

4.584.454.50

4.454.59

4.43

aiamaa

vma4.32

3.92

4.11

4.03

B

s.a.

s.a.

katusehari

H=11.85

2H

H=10.52

H=7.93 räästas

räästas

katus H=12.93

H=8.26

räästas

räästas H=9.40

räästas

H=12.57

H=14.41

katus

katus H=12.95

H=14.95

ka tu s

H = 8 .7 5ka tu s

H = 10 .3 0

katusehari

H=10.46

H

H k a tu s e h a ri

H = 10 .7 2

katus

H=7.20

m ü ü g i le ti d

vma

A

A

liled3.99

H

E

2H katusehari

H=11.85

rä ä s ta s

H = 7 .3 5

katusehari

H=12.34k a tu s e h a ri

H = 10 .2 4

H

2H

3H

E

H=14.20

katusehari

H = 11 .3 4

rä ä s ta s

2 W

2w

344

21

61

62

57 117

118

119

120

209

286287

288

107

121

343

233

234

235

56

356

357

358

213

354355

114

73

814

802

77

246

247

248

249

347

268

269

270

362

203

75

329 237

236

330

27

331

204

111

328

332

124

125

346

231

232

345

122

123

503

520541

505

533 520

524

4.53

4.36

4.43

4.38

4.50

4.58

4.62

1

2

3

1

1

2

2

2 1

3

1

1

1

1

2

2

3

3

3

1 1

1

1

1

1

4

4

1 1

1

2 2

2

1

1

2

2

3

3

3

3

3

3

1

1

1

1

1

1

2

2

2

2

2

2

3

3

1

1

1 2

1

1

1 1

1

11

1

2

2

2

3

3 4

1

1

2

2 3

3

1

1

1

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

2

1

11

1

11

1

1

1

2

3

3 3

1

2

12

2

1

3

1

1

1

2

1

1

3

1

2 3

2

2

2

2

2

3

4 5

bet

18

19

3

11

vpma

vpma

3.72

ma

H E

H k u u r

katusehari

H=9.45

k a tu s e h a ri

H = 9 .3 0

B

b

b

k r

B 4.41

4.29

H = 4 .7 5

T ee

vi it

Märkused:

L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas M 1:500 on koostanud TIPPGEO OÜ 2023. a jaanuaris, töö nr 2022tg547; koordinaadid

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

Karja tn 15 // 17

Karja tn 13

TINGMÄRGID:

puu

haljasala

teede piirjooned

hoone

katastriüksuse piir

planeeringuala piir

hoonete ehitisealune pind (vastavalt ehitisregistrile):

hoonete arv krundil (vastavalt ehitisregistrile):

üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon:

katastriüksuse sihtotstarve:

pindala:

krundi aadress:

KRUNDI OLEMASOLEVAD ANDMED:

279 m²

3

väikeelamute maa-ala (Ev)

elamumaa 100%

1250 m²

Karja tn 13

-

0

väikeelamute maa-ala (Ev)

elamumaa 100%

1588 m²

Karja tn 15 // 17

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 2843 m² Karja tänav T4

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 1686 m² Hõbe tänav

0 m² 0 liikluse maa-ala transpordimaa 100% 526 m² Vase tänav

137 m² 1 väikeelamute maa-ala ehitiste maa 100% ühiskondlike 352 m² Vase tn 2

426 m² (hoonete ehitisealune pind) 4 (hoonete arv) väikeelamute maa-ala (ÜP juhtotstarve) elamumaa 100% (katastriüksuse sihtotstarve) 1835 m² (krundi pindala) Karja tn 19

2

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Mart Hiob

Karl Hansson Pärnu linn

22145DP1

1:500

Huvitatud isik:

Tugijoonis

25.02.2026

25112DP1_Karja 13,15,17.dgn

Vanaturu Kvartal OÜ

detailplaneering Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

Pärnu linnavalitsus Planeeringu koostamise korraldaja:

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Päästeamet Lääne päästekeskus

[email protected]

13.05.2026 nr 8-4/1778-7

Pärnu linnas Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

detailplaneering

Pärnu Linnavalitsus menetleb Pärnu linnas Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneeringut

(AB Artes Terrae OÜ, Töö nr 22145DP1).

Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb (§ 127 lõige 1). Detailplaneering esitatakse Teile kooskõlastamiseks vastavalt

Vabariigi Valitsuse poolt 17.12.2015 vastu võetud määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.

Planeeringuala paikneb Pärnu kesklinnas, Karja, Hõbe, Vase ja Suur-Posti tänavate vahelisel alal ning

hõlmab hoonestatud elamumaa katastriüksuse sihtotstarbega Karja tn 13 kinnistut pindalaga 1249 m² ja

hoonestamata elamumaa sihtotstarbega Karja tn 15 // 17 kinnistut pindalaga ca 1588 m². Hõbe ja Karja

tänavate nurgal asuv Karja tn 13 hoone on üldplaneeringu kohaselt väärtuslik üksikobjekt. Juurdepääs

planeeringualale toimub Karja tänava kaudu.

Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on kinnistud liita ja selgitada välja krundile sobivaim

ehitusõigus väikeste korterelamute rajamiseks.

Detailplaneering koostatakse Pärnu linna üldplaneeringu kohasena.

Lähtuvalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitame Teile Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute

detailplaneeringu kooskõlastamiseks, enne selle seadusekohast vastuvõtmist.

Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga, loetakse detailplaneering

kooskõlastatuks.

Detailplaneeringu materjal digikonteinerina on kirjale juurde lisatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Orav

ruumi-ja arhitektuuriosakonna linnaarhitekt

Vastavalt kehtivale Pärnu linna üldplaneeringule on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks

(juhtfunktsioon) määratud väikeelamute maa-ala (Ev), mille valdav otstarve on üksikelamud,

kaksikelamud, ridaelamud ja väikesed korterelamud.

2

Lisa: Pärnu linnas Karja tn 13 ja Karja tn 15 // 17 kinnistute detailplaneeringu digikonteiner

Ülle Tuulik

527 4205, [email protected]