Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11 katastriüksuste detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

PÕLVA VALLAVALITSUS

Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS

63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Margo Lempu

Päästeamet

[email protected]

Teie: 05.05.2026 nr 7.2-3.2/2347-2

Meie: 14.05.2026 nr 7-1.2/26-8-5

Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11

katastriüksuste detailplaneeringu

esitamine kooskõlastamiseks

Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitab Põlva Vallavalitsus kooskõlastamiseks

Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11 katastriüksuste detailplaneeringu.

Päästeamet keeldus 05.05.2026 kirjaga nr 7.2-3.2/2347-2 detailplaneeringu kooskõlastamisest,

sest tuletõrje veevarustuse lahendus ei vastanud siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10.

Detailplaneeringu lahendust on korrigeeritud ning planeeringuga kavandatakse täiendava

tuletõrje veevõtukoha rajamine Ahja Ülemise järve äärde. Kavandatav veevõtukoht on näidatud

joonisel 2 „Funktsionaalsed seosed“ ning veevõtukoha rajamise kohtustus pannakse arendajale

(seletuskirja pt 4.17).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Kintsiraud

abivallavanem

Lisa: Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11 katastriüksuste detailplaneering

(Allika9,11Dp_13.05.2026.asice)

Tiia Zuppur

5347 1669, [email protected]

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11 katastriüksuste

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Põlva vald

Joonise nimetus: planeeringu mahuline

illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr : 167/25

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11

katastriüksuste DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Põlva vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija: Karin Raid

Allkiri:

Töö nr :

167/25

Huvitatud isik: OÜ Vundamendid Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]

PlanID: ………………

Töö nr: 167/25

Asukoht: Põlva linn

Ahja alevikus

Allika tn 9 ja Allika tn 11 katastriüksuste

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija: /Karin Raid/

kutsetunnistus 219539

Huvitatud isik: OÜ Vundamendid

Koostamise korraldaja : Põlva Vallavalitsus

Tartu 2026

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus .............................................................................................................. 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta ..................................................... 3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid ................................................................................................ 4

4 Planeerimise lahendus ....................................................................................................................... 4

4.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................................... 4

4.2 Olemasoleva olukorra analüüs ........................................................................................................ 6

4.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .................................................................................... 7

4.4 Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................................... 8

4.5 Kruntide hoonestusala piiritlemine ................................................................................................. 9

4.6 Arhitektuurinõuded ehitistele ......................................................................................................... 9

4.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus ................................................................................... 10

4.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtte.................................................................................................. 10

4.9 Ehitistevahelised kujad ................................................................................................................. 11

4.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................ 12

4.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks …………………………….14

4.12 Servituutide ja isiklike kasutusõiguste vajaduse määramine ...................................................... 14

4.13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................... 15

4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus ........................................................................................................................ 15

4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine ...................................... 15

4.16 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................................. 15

4.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused ................................................................ 17

5 Koostöö planeeringu kooskõlastamisel ja kooskõlastused .............................................................. 19

JOONISED

Situatsioonijoonis ...................................................................................................................................... 20

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................................................... 21

Olemasolev olukord M 1:500 ................................................................................................................... 22

Põhijoonis M 1:500 ................................................................................................................................... 23

Tehnovõrgud M 1:500 ............................................................................................................................... 24

Planeeringulahendust illustreeriv joonis…………………………………………………………………...25

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on planeeritava ala

maaüksuste omanik.

Põlva Vallavalitsuse 09.12.2025.a korraldusega nr 2-3/453 " Ahja alevikus Allika tn 9 ja

Allika tn 11 katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ on algatatud detailplaneeringu koostamine ning

18.12.2025.a on väljastatud detailplaneeringu lähteseisukohad.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Detailplaneeringu ala suurus on 10634 m² ja see moodustub Allika tn 9 (katastritunnus

11701:003:0054, pindala 3842 m², maa kasutamise sihtotsarve 100% elamumaa) ja Allika

tn 11 (katastritunnus 11701:003:0055, pindala 5836 m2, maa kasutamise sihtotsarve

100% elamumaa) katastriüksustest ning Allika tänava lõik 2 (katastritunnus

11701:003:0056, maa kasutamise sihtotstarve 100% transpordimaa) ja Allika tänav

(katastritunnus 11701:001:0084, maa kasutamise sihtotstarve 100% transpordimaa)

katastriüksuste osadest.

Planeeringualal kehtib Ahja Vallavolikogu 26.09.2007 otsusega nr 15 kehtestatud „Ahja

aleviku von Brasch, Pleekaia, Teeääre, Aia ja Puurkaev-pumplakinnistute ning lähiala

detailplaneering“ (koostaja Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ, töö nr DP050004,

planeeringute andmekogu ID 30101697). Nimetatud detailplaneeringu järgi on Allika tn

11 katastriüksusele lubatud püstitada üks nelja boksiga ridaelamu. Sama ehitusõigus on

antud ka Allika tn 11-st põhja pool asuvale Allika tn 9 katastriüksusele.

Kuna detailplaneeringualal olevad katastriüksused soovitakse jagada ja püstitada igale

moodustatavale krundile üks ridaelamu, siis ei ole soov kehtiva detailplaneeringu sisu ja

mõttega kooskõlas ning seetõttu on vajalik koostada maa-alale uus detailplaneering.

Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jagamine,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kuni nelja boksiga ridaelamute püstitamiseks

ning vajalike tehnovõrkude võimalike asukohtade ning ehituslike ja arhitektuuriliste

tingimuste määramine.

RAID INVEST OÜ – 4 –

Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub kattuvas ulatuses varasemalt

kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

-Põlva Vallavolikogu 27.06.2024.a otsusega nr 1-3/16 kehtestatud „Põlva valla

üldplaneering“;

-Põlva Vallavolikogu 17.05.2018.a määrusega nr 39 kehtestatud „Põlva valla

jäätmehoolduseeskiri“;

- Ahja Vallavolikogu 26.09.2007 otsusega nr 15 kehtestatud Ahja aleviku von Brasch,

Pleekaia, Teeääre, Aia ja Puurkaev-pumplakinnistute ning lähiala detailplaneering.

- Riigihalduse ministri 17.10.2019.a määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Planeeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud FIE Maido Konks poolt 2025.a mais

ja oktoobris koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (tööd nr

MK-173/25, MK-14/24). Geodeetiliste alusplaanide mõõtkava on M 1:500,

kõrgussüsteem EH 2000, koordinaatsüsteem L-Est97.

4. Planeerimise lahendus

4.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud Põlva valla

üldplaneeringu järgi asuvad Allika tn 9 ja 11 katastriüksused Ahja ehituslikus piirkonnas

väikeelamute maa-alal (tähis EV) mis sisaldab üksikelamuid, kaksikelamuid, ridaelamuid

jms, elamute vahelist väliruumi ning elamuid teenindavat maakasutus, sh

teenindusettevõtteid, vabaaja veetmise ja elustiili ettevõtteid, rohealasid, puhke- ja

mänguväljakud jm. Väikeelamu maa-alale on lubatud kuni nelja korteriga korter- või

ridaelamu püstitamine. Ahja aleviku elujõulisena ning elukeskkonda mitmekesisena

hoidmiseks seab üldplaneering sihiks aleviku keskosa tihendamist.

Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. (vt skeem 1).

RAID INVEST OÜ – 5 –

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust

Planeeringuala lähiümbruse lähimad elamud on valdavalt ühe- ja kahekorruselised ning

väga erineva arhitektuuriga: ühtviisi esineb lame- ja viilkatustega hooneid.

Lähipiirkonnas on valdavalt kahe ja kolme korruselised korterelamud ja ridaelamud ning

ühe ja kahekorruselised üksikelamud.

Planeeritud hoonete kõrgus ja maht järgib piirkonna üldiseid hoone mahte ning arvestab

üldplaneeringuga seatud nõudeid.

Lähimate ridaelamute hoonestuse analüüs Tabel 1

Aadress Krundi pindala Ehitistealune pind Täisehitus (%)

Olemasolevad hooned

Allika tn 1 1894m² 366m² 19%

Allika tn 3 2395m² 336m² 14%

Planeeritud hooned

Pos 1 2419m² 363m² 15%

Pos 2 2419m² 363m² 15%

Pos 3 2419m² 363m² 15%

Pos 4 2420m² 363m² 15%

Analüüsi põhjal sobib planeeringuga kavandatav hoonestustihedus piirkonda hästi.

Hoonete vahele jääb piisavalt ruumi, et rajada elamukruntidele haljastust. Planeeritud

ehitusõigus ning maa jagamine kruntideks vastavad üldplaneeringule.

Valitud lahendus arvestab piirkonna olemasoleva hoonestuslaadi ja krundistruktuuriga

ning toetab tasakaalustatud ja loomulikku ruumilist arengut.

RAID INVEST OÜ – 6 –

Detailplaneering annab võimaluse Ahja alevikus uute elamute ehitamiseks ning elanike

lisandumiseks.

Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus „Ahja“ asub Tartu-Räpina-Värska tee ääres

planeeringualast ca 400m kaugusel. Planeeringualale lähimad toidukauplused,

teeninduspunktid ja haridusasutused asuvad samuti planeeringualast 400m raadiuses.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

4.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Allika tn 9 ja 11 katastriüksused asuvad Ahja aleviku keskel, piirnedes põhja poolt

multispordiväljaku ja spordihoonega ning idast staadioniga. Allika tn 11 katastriüksuse

kagunurk puutub kokku Ahja mõisa pargiga. Ahja mõisa park on maastikukaitsealana

looduskaitse all ning tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 12.08.1999.a

määrusega nr 17. Ahja mõisa park on III kaitsekategooria linnuliigi – tamme kirjurähn –

püsielupaik.

Katastriüksustele ulatub vähesel määral elektrimaakaabelliini kaitsevöönd, puudub

ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Juurdepääs katastriüksustele on avalikult kasutatavalt Allika teelt (teeregistri nr

1170201). Kohaliku tee 1170201 Allika kaitsevöönd on 10 m sõiduraja välimisest servast,

ulatudes planeeringualale.

Allika tn 9 ja 11 katastriüksustel hooned puuduvad.

Planeeringuala on tasane, tegemist on niidetava rohumaaga. Planeeringualal puuduvad

liitumised vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sideühendustega, ala jääb

reoveekogumisalale.

Planeeritava maa-ala reljeef on tasane, abs kõrgus on ca 52,50m, mis varieerub

looduslikul maastikul ca +/- 0,5m.

RAID INVEST OÜ – 7 –

Foto 1

Allikas: Maa-ja Ruumiameti fotoladu (12.05.2023)

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

4.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringualal moodustatakse 4 ridaelamu krunti.

Maakasutuse koondtabel Tabel 2

Krundi/ Pos nr Katastriüksuse sihtotstarve Krundi pindalad

Planeeringu

eelne

Allika tn 9 Elamumaa 3842m²

Allika tn 11 Elamumaa 5836m²

Planeeringu

järgne

Pos 1 Elamumaa 2419m²

Pos 2 Elamumaa 2419m²

Pos 3 Elamumaa 2419m²

Pos 4 Elamumaa 2420m²

Katastriüksuste sihtotstarvete määramise aluseks on maakatastriseadus.

Planeeritud kruntide pindalasid on lubatud täpsustada katastrimõõdistamise käigus.

RAID INVEST OÜ – 8 –

4.4 Kruntide ehitusõigus

Detailplaneering näeb ette Pos 1 - Pos 4 kruntidele uute ridaelamute püstitamise. Igas

ridaelamus on lubatud kuni 4 ridaelamuboksi.

Kruntide ehitusõigused on toodud põhijoonisel (joonis 4) tabelis.

Kruntide ehitusõigusega on määratud:

• kruntide kasutamise otstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast;

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.

Ehitiste lubatud kasutamise otstarve on:

Pos 1 - Pos 4- 11221- ridaelamu .

Lisaks ridaelamutele on elamukruntidele lubatud ehitada kuni 20m² suuruseid abihooneid

(nt kasvuhooneid, laste mängumaju jms), mis võivad asuda ka väljaspool hoonestusala,

kuid seejuures peavad täidetud olema kõik seadustest tingitud nõuded ning krundi piirile

lähemale kui 4m ehitamiseks, peab selleks olema piirinaabri eelnev kirjalik nõusolek.

Nimetatud alla 20m² suuruseid abihooneid ei ole lubatud püstitada põhihoone

tänavapoolsest fassaadist ettepoole. Alla 20m² abihooned peavad mahtuma krundi

ehitusõigusega määratud suurima lubatud ehitistealuse pinna hulka.

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 4) on esitatud hoonete võimalik asukoht

planeeritud hoonestusalas, st et planeeritud hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud

hoonestusalasse vastavalt kruntide ehitusõigusele. Hoonete põhimahu paigutus peab

olema risti Allika tänavaga (vt planeeringu põhijoonisel hoonete paigutuse suunda).

Hoonete täpne kuju, suurus ja paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

Piirkonnas ei ole hoonetel väga kindlat ehitusjoont välja kujunenud ning valdavalt on

piirkond loodusliku ilmega. Seetõttu ei määrata ka antud planeeringuala hoonetele

kohustuslikku ehitusjoont.

RAID INVEST OÜ – 9 –

4.5 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Hoonestusalade (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooneid)

piiritlemisel on lähtutud ehitistevahelistest kujadest.

Hoonestusalasse võib ka rajada sõidukite parkimiskohti, jalgteid ja istutada puid ning

põõsaid.

Hoonestusalad on seotud mõõtkettidega kruntide piiridest ning nende suurus ja paigutus

on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

4.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Detailplaneering annab võimaluse püstitada Pos 1 - 4 kruntidele ridaelamud.

Vastavalt valla üldplaneeringule on kruntide lubatud täisehituse protsent kuni 15%.

Käesolevas detailplaneeringus määratud elamukruntide ehitusõigus vastab antud nõudele.

Detailplaneering annab võimaluse rajada igale krundile 1 hoone.

Arhitektuurinõuded Tabel 3

Pos nr Pos 1-4

Lubatud korruselisus Kuni 2 korrust

Lubatud suurim kõrgus Kuni 9m

Katusekalde vahemik 0-20 kraadi

Katuse tüüp Vaba

Katuseharja suund Risti Allika tänavaga

Katusekatte materjal Katusekivi, katuseplekk, rullmaterjalid jms

Välisviimistluse

materjalid

Puit, krohv, kivi, klaas, betoon (sh kombineeritult)

Kohustuslik ehitusjoon ei määrata

Piirdeaed Piirdeaia lahendus sobivalt hoonete arhitektuuriga.

Kõrgus kuni 1,5 m, soovitavalt kombineeritult haljastusega

alla 20 m² suurused

ehitised

Keelatud on alla 20m² suuruste ehitiste püstitamine põhihoone

tänavapoolsest fassaadist ettepoole

Lubatud on projekteerimisel kavandada hoonetele päikeseenergia jms

alternatiivkütteallikaid. Päikesepaneelid või nendega kaetavad osad tuleb kavandada

osaks hoone arhitektuursetest elementidest või kavandada need hoone osade külge (katus,

fassaad). Tänava poole jäävad soojuspumbad jms kütte-või jahutusseadmed peavad

RAID INVEST OÜ – 10 –

olema varjestatud ning nende paigaldamine on lubatud ainult ida ja lääne küljes maja

otstesse või katustele. Soojuspumpade tekitatav müra ei tohi ulatuda läheduses asuvate

hoonete fassaadini (elu- ja magamistubade akendeni).

4.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Sõidukite ja jalakäijate juurdepääs planeeringualale on ette nähtud avalikult kasutatavalt

Allika tänavalt.

Vastavalt üldplaneeringule kujundatakse tänavale sobilik tänavahaljastus, mis toetab

ökosüsteemide toimimist ja keskkonna parendamist (piirkonna rohestruktuuri toetamine,

müra summutamine, õhu puhastamine, sademevee filtreerimine/ üleujutuste

leevendamine) ja tänava rajamisel ning senise rekonstrueerimisel kasutatakse liiklust

rahustavaid võtteid, et tagada ohutu keskkond kõigile liiklejatele.

Oluline ohutust suurendav meede on sõidukite kiiruse piiramine ning liiklejate

tähelepanelikkuse tõstmine, mis saavutatakse sobiva tänavadisainiga.

Allika tn võib kujundada jagatud tänavaruumiga alaks. Kruntidele juurdepääsude

kõrgused tuleb viia kokku olemasoleva tänava kõrgusega. Vajadusel on lubatud tänavale

rajada tänavavalgustuse, seda antud planeeringuga ei kavandata.

Elamukruntide parkimine on planeeritud kruntidel. Juurdepääsutee ja parklate katendina

on lubatud kasutada- asfalt-, sillutiskivi-vms katendeid.

Ridaelamutele tuleb kavandada vähemalt 2 sõidukite parkimiskohta ühe ridaelamu boksi

kohta. Parkimiskohad on planeeritud kruntidel avaparklates.

Parkimiskohtade paigutus krundil lahendatakse projekteerimise käigus, kui on teada

hoonete arhitektuurne lahendus.

Sõidusuunad, juurdepääsud planeeringualale on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

4.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Maapinna olulist muutmist planeeringualal ei kavandata, lubatud on maapinna kõrguse

muutmine vastavalt ehitusprojektis käsitletavale vertikaalplaneerimisele hoonete

ümbruses ja sissesõiduteede juures kuni +/- 0,5 m ulatuses. Vertikaalplaneerimisel

RAID INVEST OÜ – 11 –

arvestada, et Pos 1 naaberkrundil asuv parkla on asfalteeritud, ning sinna sademevett

juhtida ei ole lubatud.

Krundile planeeringuga kavandatud haljastatavatele aladele on lubatud rajada krundile

juurdepääsuteid, lahendada krundi sees parkimist jms.

Krundid tuleb pärast ehitustegevust terviklikult haljastada. Elamukruntide pinnast

vähemalt 10% tuleb haljastada kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse moodustavad vilja-,

leht- ja okaspuud ja üle 2,5m kõrgused põõsad ning nende osakaalu arvestatakse

täiskasvanud puu (või põõsa) võra ulatuse alusel.

Planeeringuala põhja- ja idapoolsesse külgedele on kavandatud täiendavat kõrghaljastust,

et leevendada spordiplatsilt ja staadionilt levida võivaid häiringuid.

Haljastuse täpne lahendus antakse projekteerimisel.

Planeeringualal jagamisel tekkivaid krunte on lubatud piirata piirdeaiaga.

Kruntidele on kavandatud hoonete arhitektuuriga sobivad piirdeaiad. Piirdeaia kõrgus on

kuni 1,5m. Väravate kavandamisel tuleb valida krundile sissepoole avanevad või

lükandväravad. Jälgida tuleb, et väravad ei avaneks tänavatele ega takistaks avanedes

tänavatel teisi liiklejaid. Paremate liikumisvõimaluste tagamiseks (mõisa pargi kaudu) on

jalgväravaid lubatud rajada ka planeeringuala kruntide idapiirile.

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja

jäätmehoolduseeskirjale, kinniste prügikonteinerite asukohad määratakse

projekteerimisel.

4.9 Ehitistevahelised kujad

Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust

ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab ehitistevaheline kuja takistama tule

levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb

tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Planeeringuga kavandatud

hoonestusalad asuvad olemasolevatest või planeeritud hoonetest kaugemal kui 8m.

Tulepüsivusklass ja tuleohusnõuded täpsustatakse projekteerimise käigus.

RAID INVEST OÜ – 12 –

4.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendused on kajastatud joonisel nr 5. Tehnovõrkude lahendused on

põhimõttelised ja neid täpsustatakse projekteerimise käigus.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Vastavalt AS Põlva Vesi liitumistingimustele nr 8 (09.01.2026) on planeeringuala veega

varustamiseks kavandatud veeühendus olemasolevast Allika tn ühisveevärgi torustikust

De110 pikendades olemasolevat Allika tn ühisveevärgi torustikku.

Planeeringuala reoveekanalisatsioon on kavandatud lahendada liitumisega Ahja aleviku

ühiskanalisatsiooniga. Selleks pikendatakse Allika tänava ühiskanalisatsiooni torustikku

planeeritavate kruntideni alates olemasolevatest kaevudest K-13 ja K-41A.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumispunktid on kavandatud elamukruntide piiridele,

liitumispunktide asukoht on kuni 1 meeter väljaspool kinnistu piiri. Igale elamukrundile

on 1 liitumispunkt liitumaks ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga.

Kinnistutele planeeritavate hoonete kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10m üle

tänava kaevuluugi kõrgusmärgi.

AS Põlve Vesi liitumistingimuste kohaselt ei vastuta vee-ettevõtja kliendi kinnistul

allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest

kanalisatsiooni kaudu.

Sademevesi

Planeeritud hoonete katustelt juhitakse sademevesi hoonetest eemale ning immutatakse

või lastakse imbuda maapinda. Säästlikud sademeveelahendused on kohustuslikud-

näiteks veesilmad, immutusnõvad ja imbpeenrad vm kruntidel.

Hoonete ning kõvakattega alade projekteerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks

naabruses asuvatele kruntidele.

Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kasutamise eeskirja kohaselt

loetakse keelatud ühenduseks sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee

juhtimist reoveekanalisatsiooni.

Elektrivarustus. Välisvalgustus.

RAID INVEST OÜ – 13 –

Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 508585 on planeeringuala elektriga

varustamine ette nähtud olemasoleva Ahja keskasula:(Põlva) alajaama baasil. Joonisel 2

näidatud asukohas olemasolevalt liinilt rajatakse eraldi 0,4kV maakaabeliin kuni

planeeringualani. Planeeringuala kruntidele paigaldatakse liitumiskilbid ja planeeritud

hooneteni viiakse maakaablid.

Liitumiskilpide asukoht ja täpne tehniline lahendus määratakse projekteerimise käigus.

Projekteerimisel arvestada, et liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Hoonete ja parklaalade välisvalgustus lahendatakse hoonete projekteerimise faasis.

Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud ridaelamutel kavandatud lokaalküttena.

Maakütet on lubatud paigaldada kogu elamukrundi ulatuses, arvestades nõutava

kõrghaljastuse (10%) rajamiseks vajaliku maaga.

Planeeringualal on lubatud kasutada elektri-, õhk- ja kõiki alternatiivkütte allikad.

Eelistatud on alternatiivkütteallikad- õhksoojus, hoonete arhitektuuriga sobivad

päikesepaneelid jms. Soovitav on rajada hoonetesse puuküttel ahjusid, kaminaid, pliite.

Sidevarustus

Vastavalt võrguvaldajate infole, on sideühendus planeeritud mobiilsena. Paremate

liitumisvõimaluste tekkimisel lahendatakse sideühendus vastavate projektide alusel.

Kõikide tehnovõrkude lahendusi on lubatud projekteerimisel vastavate projektidega

täpsustada või muuta.

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

Tuletõrje veevarustus

Planeeringuala tuletõrje veega varustamiseks on järgmised võimalused:

- tuletõrje veevõtukoht ehr koodiga 221465877-4278852 (Nooruse tn 2 krundil, ca 430m

kaugusel planeeringualast;

-planeeringualast lõunas asuv looduslik veekogu Ülemine järv. Nimetatud järvest

tuletõrje kustutusvee saamiseks paigaldatakse 1 kuivhüdrant (vt joonist 2).

RAID INVEST OÜ – 14 –

4.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt

ehitustegevuse ajal, on väga väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud

oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine tänavatel.

4.12 Servituutide ja isiklike kasutusõiguste vajaduse määramine

Planeeritud uutele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused/ või servituudid

vastava tehnovõrgu võrguettevõtja kasuks enne tehnovõrkude rajamist.

Isikliku kasutusõiguse aladeks on tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused.

Kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt

piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike, mille siseläbimõõt

on alla 250mm ja mis on paigaldatud kuni 2m sügavusele kaitsevööndi ulatus on 2m.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad tehnovõrkude

asukohad muutuda, ei ole joonisele 4 kantud uute kavandatud tehnovõrkude

kaitsevööndid. Isiklike kasutusõiguste või servituutide alad ja ulatus määratakse

täpsemalt kindlaks tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne

asukoht ja lahendus.

RAID INVEST OÜ – 15 –

4.13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse

väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

* oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

* krunte ümbritsevad piirdeaiad.

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja

vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

*võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

* hoida maa-ala korras;

* kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi infole (https://kitsendused.kataster.ee/)

asuvad planeeringualal seadusjärgsed kitsendused, mis on kajastatud eelnevates

peatükkides.

4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitamine

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et

rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

koheselt hüvitama tekitatud kahju.

4.16 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Positiivse mõjuna võib välja tuua, et planeeringu realiseerimisel võetakse senine

kasutuseta elamumaa aktiivsesse kasutusse. Majanduslikud mõjud on positiivsed,

RAID INVEST OÜ – 16 –

võimaldades luua hea infrastruktuuriga aladel uusi piirkonda sobivaid elukohti.

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse tiheasustusala kompaktsust, uusehitised ja

haljastus muudavad piirkonda ilmekamaks. Kasutamata ala kasutuselevõtuga tõuseb

piirkonna turvalisus (naabrivalve paraneb). Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele

elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Vastavalt Muinsuskaitseameti 02.06.2025.a kirjale nr 5-10/1257-1 asub

detailplaneeringu ala riikliku kaitse all oleva Ahja mõisa pargi (reg-nr 23657)

kaitsevööndis ning kinnistul Allika tn 11 on minimaalne puutumus mälestise alaga.

Amet on seisukohal, et detailplaneeringus ette nähtud tegevustega ei kahjustata

kaitsealuse Ahja mõisa pargi väärtusi ja vaadeldavust. Seetõttu ei ole

planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju.

Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga.

Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused

hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on

piirkonda uute elanike lisandumine. Uute elanike lisandumine piirkonda soodustab

piirkonna elanike omavahelist sotsiaalset ja kultuurilist suhtlust ning aitab kaasa

kogukonnatunde hoidmisele. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, mõnevõrra suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ehitamisega kaasneva

ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi

ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei

RAID INVEST OÜ – 17 –

ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,

kultuuripärandit või vara.

Planeeritava tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ning

avalduvad peamiselt ehitustööde ajal. Nende mõju ulatus piirdub valdavalt

planeeringualaga. Ehituse käigus võib esineda ajutist vibratsiooni ja tolmu ning

tavapärasest suuremas koguses jäätmeteket.

Pärast ehitiste valmimist vähenevad võimalikud negatiivsed mõjud oluliselt.

Kavandatavate hoonete ja rajatiste ehitamine ei too eeldatavalt kaasa olulist

keskkonnamõju ega põhjusta pikaajalist keskkonnaseisundi halvenemist, sealhulgas vee,

pinnase või õhu kvaliteedi langust, märkimisväärset jäätmetekke kasvu ega mürataseme

olulist suurenemist.

Kuigi tegevusega võib kaasneda mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, ei ole alust eeldada normtasemete ületamist. Seetõttu võib järeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks uusehitise püstitamiseks ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja

heale projekteerimistavale.

Ehitustegevusega alustamise eeldused:

* Pos 1–4 ei alustata ehitustegevusega enne kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid

on huvitatud isiku poolt kuni liitumispunktideni välja ehitatud. Selleks seatakse Pos 1–4

hoidumisservituut ehitustegevusest hoidumiseks kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

trassid on liitumispunktideni välja ehitatud;

* Pos 1 ei alustata ehitustegevusega enne kui tänavavalgustuspostid ja maakaabel on

huvitatud isiku poolt ümber paigutatud Põlva valla munitsipaalomandis olevale Allika tn

7 a kinnisasjale. Selleks seatakse Pos 1 hoidumisservituut ehitustegevusest hoidumiseks

kuni tänavavalgustuspostid ja maakaabelliin on ümber paigutatud. Uute

tänavavalgustuspostide asukoht ja lahendus lepitakse kokku vastava projekti menetluse

RAID INVEST OÜ – 18 –

käigus Põlva Vallavalitsusega.;

*nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha projekteerimine ja väljaehitamine Ahja Ülemise

järve äärde on arendaja kohustus.

Eelnimetatud tingimuste täitmiseks on ……..(kuupäeval) sõlmitud huvitatud isiku ja

Põlva Vallavalitsuse vahel haldusleping nr …… „Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn

11 katastriüksuste detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamiseks“

Tehnovõrkude rajamine toimub tehnovõrkude valdajatega koostöös.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust planeeringu realiseerimiseks

vajalike tehnovõrkude väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Eelnimetatud

rajatiste väljaehitamine antakse halduslepinguga üle planeeringu kehtestamisest

huvitatud isikule.

Planeeritud kruntidele mahasõidu avalikult kasutatavalt teelt ehitab välja krundi

igakordne omanik. Allika tänavale tänavavalgustust ei ole kavandatud, kui seda

soovitakse, tuleb see rajada huvitatud isikul.

Planeeringuala kruntide omanikud ja valdajad peavad arvestama, et planeeringuala

paikneb avalikus kasutuses olevate aladega (spordirajatised, staadion, lauluväljak jm

avaliku funktsiooniga ala) vahetus läheduses.

Seoses nimetatud alade tavapärase ja sihipärase kasutamisega võivad planeeringualal

esineda ajutised või perioodilised häiringud, sealhulgas, kuid mitte ainult, müra, inimeste

liikumisest ja kogunemisest tingitud rahvarohkus, valgus- ja heliefektid ning muud

sarnased mõjutused.

Planeeringuala kruntide omanikud peavad nimetatud häiringuid taluma ulatuses, mis

vastab kehtivatele õigusaktidele, piirkonna kasutusotstarbele ning kohalikele oludele,

ning mis ei ületa kinnisasja tavapärasest kasutamisest tulenevaid mõjusid.

Nimetatud häiringuid ei loeta käesoleva planeeringu elluviimisest tulenevaks puuduseks

ega aluseks kahju hüvitamise või naabruses asuva ala tavapärase kasutamise piiramise

nõuete esitamiseks, välja arvatud juhul, kui häiringud ületavad õigusaktides ja

RAID INVEST OÜ – 19 –

kohtupraktikas lubatud piire. Kohalik omavalitsus võib nõuda kinnistusraamatusse

sellekohase märke lisamist.

Põlva Vallavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade

ja kasutuslubade menetluse käigus.

Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse

volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt

planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut

ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu

omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Vastavalt Muinsuskaitseameti 02.06.2025 kirjale nr 5-10/1257-1 tuleb

detailplaneeringujärgse projektlahenduse menetlusse kaasata Muinsuskaitseamet.

5 . Koostöö planeeringu kooskõlastamisel ja kooskõlastused:

Kooskõlastava

asutuse nimetus

Kuupäev Kooskõlastaja

nimi

Kooskõlastuse

asukoht kaustas

Märkused

OÜ Elektrilevi 24.03.2026 M.Kasenurm Lisade kaust

Tööjoonised kooskõlastada

täiendavalt

AS Põlva Vesi 27.03.2026 - Lisade kaust -

Muinsuskaitseamet 02.06.2025

kiri nr

5-10/1257-1

A.Lepp Lisade kaust Detailplaneeringujärgse

projektlahenduse menetlusse

tuleb kaasata

Muinsuskaitseamet

Keskkonaamet 05.05.2026 nr

6-2/26/6559-2

M.Holtsmann Lisade kaust Edasiste tegevuste

kavandamisel tuleb

arvestatada

kaitsealuste liikidega ning

pargi kaitse-eeskirjas

sätestatuga

Vallavalitsuse kirjad

naaberkinnistute

omanikele

Lisade kaust -

Lõuna-Eesti

Päästekeskus

Lisade kaust

-

PÕLVA VALLAVALITSUS

Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS

63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Margo Lempu

Päästeamet

[email protected]

Teie: 05.05.2026 nr 7.2-3.2/2347-2

Meie: 14.05.2026 nr 7-1.2/26-8-5

Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11

katastriüksuste detailplaneeringu

esitamine kooskõlastamiseks

Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitab Põlva Vallavalitsus kooskõlastamiseks

Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11 katastriüksuste detailplaneeringu.

Päästeamet keeldus 05.05.2026 kirjaga nr 7.2-3.2/2347-2 detailplaneeringu kooskõlastamisest,

sest tuletõrje veevarustuse lahendus ei vastanud siseministri 18.02.2021 a määrusele nr 10.

Detailplaneeringu lahendust on korrigeeritud ning planeeringuga kavandatakse täiendava

tuletõrje veevõtukoha rajamine Ahja Ülemise järve äärde. Kavandatav veevõtukoht on näidatud

joonisel 2 „Funktsionaalsed seosed“ ning veevõtukoha rajamise kohtustus pannakse arendajale

(seletuskirja pt 4.17).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Kintsiraud

abivallavanem

Lisa: Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11 katastriüksuste detailplaneering

(Allika9,11Dp_13.05.2026.asice)

Tiia Zuppur

5347 1669, [email protected]

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11 katastriüksuste

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Põlva vald

Joonise nimetus: planeeringu mahuline

illustratsioon

Planeerija: Karin Raid Allkiri: Töö nr : 167/25

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa

Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn 11

katastriüksuste DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Põlva vald Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija: Karin Raid

Allkiri:

Töö nr :

167/25

Huvitatud isik: OÜ Vundamendid Joonis nr :

1

Raid Invest OÜ Käärdi talu Möllatsi küla

Tartu vald Tartumaa 60519

Tel: +372 510 9000 E-Post: [email protected]

PlanID: ………………

Töö nr: 167/25

Asukoht: Põlva linn

Ahja alevikus

Allika tn 9 ja Allika tn 11 katastriüksuste

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija: /Karin Raid/

kutsetunnistus 219539

Huvitatud isik: OÜ Vundamendid

Koostamise korraldaja : Põlva Vallavalitsus

Tartu 2026

RAID INVEST OÜ – 2 –

SELETUSKIRI

1 Planeeringu koostamise alus .............................................................................................................. 3

2 Planeeringu koostamise eesmärk , andmed planeeringuala kohta ..................................................... 3

3 Arvestamisele kuuluvad dokumendid ................................................................................................ 4

4 Planeerimise lahendus ....................................................................................................................... 4

4.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................................... 4

4.2 Olemasoleva olukorra analüüs ........................................................................................................ 6

4.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine .................................................................................... 7

4.4 Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................................... 8

4.5 Kruntide hoonestusala piiritlemine ................................................................................................. 9

4.6 Arhitektuurinõuded ehitistele ......................................................................................................... 9

4.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus ................................................................................... 10

4.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtte.................................................................................................. 10

4.9 Ehitistevahelised kujad ................................................................................................................. 11

4.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................................................ 12

4.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks …………………………….14

4.12 Servituutide ja isiklike kasutusõiguste vajaduse määramine ...................................................... 14

4.13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................... 15

4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus ........................................................................................................................ 15

4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine ...................................... 15

4.16 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................................. 15

4.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused ................................................................ 17

5 Koostöö planeeringu kooskõlastamisel ja kooskõlastused .............................................................. 19

JOONISED

Situatsioonijoonis ...................................................................................................................................... 20

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................................................... 21

Olemasolev olukord M 1:500 ................................................................................................................... 22

Põhijoonis M 1:500 ................................................................................................................................... 23

Tehnovõrgud M 1:500 ............................................................................................................................... 24

Planeeringulahendust illustreeriv joonis…………………………………………………………………...25

RAID INVEST OÜ – 3 –

1. Planeeringu koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on planeeritava ala

maaüksuste omanik.

Põlva Vallavalitsuse 09.12.2025.a korraldusega nr 2-3/453 " Ahja alevikus Allika tn 9 ja

Allika tn 11 katastriüksuste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ on algatatud detailplaneeringu koostamine ning

18.12.2025.a on väljastatud detailplaneeringu lähteseisukohad.

2. Planeeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Detailplaneeringu ala suurus on 10634 m² ja see moodustub Allika tn 9 (katastritunnus

11701:003:0054, pindala 3842 m², maa kasutamise sihtotsarve 100% elamumaa) ja Allika

tn 11 (katastritunnus 11701:003:0055, pindala 5836 m2, maa kasutamise sihtotsarve

100% elamumaa) katastriüksustest ning Allika tänava lõik 2 (katastritunnus

11701:003:0056, maa kasutamise sihtotstarve 100% transpordimaa) ja Allika tänav

(katastritunnus 11701:001:0084, maa kasutamise sihtotstarve 100% transpordimaa)

katastriüksuste osadest.

Planeeringualal kehtib Ahja Vallavolikogu 26.09.2007 otsusega nr 15 kehtestatud „Ahja

aleviku von Brasch, Pleekaia, Teeääre, Aia ja Puurkaev-pumplakinnistute ning lähiala

detailplaneering“ (koostaja Prope Mare Keskkonna Agentuur OÜ, töö nr DP050004,

planeeringute andmekogu ID 30101697). Nimetatud detailplaneeringu järgi on Allika tn

11 katastriüksusele lubatud püstitada üks nelja boksiga ridaelamu. Sama ehitusõigus on

antud ka Allika tn 11-st põhja pool asuvale Allika tn 9 katastriüksusele.

Kuna detailplaneeringualal olevad katastriüksused soovitakse jagada ja püstitada igale

moodustatavale krundile üks ridaelamu, siis ei ole soov kehtiva detailplaneeringu sisu ja

mõttega kooskõlas ning seetõttu on vajalik koostada maa-alale uus detailplaneering.

Käesoleva detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jagamine,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kuni nelja boksiga ridaelamute püstitamiseks

ning vajalike tehnovõrkude võimalike asukohtade ning ehituslike ja arhitektuuriliste

tingimuste määramine.

RAID INVEST OÜ – 4 –

Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub kattuvas ulatuses varasemalt

kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

- Planeerimisseadus;

- Ehitusseadustik;

-Põlva Vallavolikogu 27.06.2024.a otsusega nr 1-3/16 kehtestatud „Põlva valla

üldplaneering“;

-Põlva Vallavolikogu 17.05.2018.a määrusega nr 39 kehtestatud „Põlva valla

jäätmehoolduseeskiri“;

- Ahja Vallavolikogu 26.09.2007 otsusega nr 15 kehtestatud Ahja aleviku von Brasch,

Pleekaia, Teeääre, Aia ja Puurkaev-pumplakinnistute ning lähiala detailplaneering.

- Riigihalduse ministri 17.10.2019.a määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Planeeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud FIE Maido Konks poolt 2025.a mais

ja oktoobris koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (tööd nr

MK-173/25, MK-14/24). Geodeetiliste alusplaanide mõõtkava on M 1:500,

kõrgussüsteem EH 2000, koordinaatsüsteem L-Est97.

4. Planeerimise lahendus

4.1 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud Põlva valla

üldplaneeringu järgi asuvad Allika tn 9 ja 11 katastriüksused Ahja ehituslikus piirkonnas

väikeelamute maa-alal (tähis EV) mis sisaldab üksikelamuid, kaksikelamuid, ridaelamuid

jms, elamute vahelist väliruumi ning elamuid teenindavat maakasutus, sh

teenindusettevõtteid, vabaaja veetmise ja elustiili ettevõtteid, rohealasid, puhke- ja

mänguväljakud jm. Väikeelamu maa-alale on lubatud kuni nelja korteriga korter- või

ridaelamu püstitamine. Ahja aleviku elujõulisena ning elukeskkonda mitmekesisena

hoidmiseks seab üldplaneering sihiks aleviku keskosa tihendamist.

Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. (vt skeem 1).

RAID INVEST OÜ – 5 –

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust

Planeeringuala lähiümbruse lähimad elamud on valdavalt ühe- ja kahekorruselised ning

väga erineva arhitektuuriga: ühtviisi esineb lame- ja viilkatustega hooneid.

Lähipiirkonnas on valdavalt kahe ja kolme korruselised korterelamud ja ridaelamud ning

ühe ja kahekorruselised üksikelamud.

Planeeritud hoonete kõrgus ja maht järgib piirkonna üldiseid hoone mahte ning arvestab

üldplaneeringuga seatud nõudeid.

Lähimate ridaelamute hoonestuse analüüs Tabel 1

Aadress Krundi pindala Ehitistealune pind Täisehitus (%)

Olemasolevad hooned

Allika tn 1 1894m² 366m² 19%

Allika tn 3 2395m² 336m² 14%

Planeeritud hooned

Pos 1 2419m² 363m² 15%

Pos 2 2419m² 363m² 15%

Pos 3 2419m² 363m² 15%

Pos 4 2420m² 363m² 15%

Analüüsi põhjal sobib planeeringuga kavandatav hoonestustihedus piirkonda hästi.

Hoonete vahele jääb piisavalt ruumi, et rajada elamukruntidele haljastust. Planeeritud

ehitusõigus ning maa jagamine kruntideks vastavad üldplaneeringule.

Valitud lahendus arvestab piirkonna olemasoleva hoonestuslaadi ja krundistruktuuriga

ning toetab tasakaalustatud ja loomulikku ruumilist arengut.

RAID INVEST OÜ – 6 –

Detailplaneering annab võimaluse Ahja alevikus uute elamute ehitamiseks ning elanike

lisandumiseks.

Planeeringualale lähim ühistranspordi peatus „Ahja“ asub Tartu-Räpina-Värska tee ääres

planeeringualast ca 400m kaugusel. Planeeringualale lähimad toidukauplused,

teeninduspunktid ja haridusasutused asuvad samuti planeeringualast 400m raadiuses.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on kujutatud joonisel 2.

4.2 Olemasoleva olukorra analüüs

Allika tn 9 ja 11 katastriüksused asuvad Ahja aleviku keskel, piirnedes põhja poolt

multispordiväljaku ja spordihoonega ning idast staadioniga. Allika tn 11 katastriüksuse

kagunurk puutub kokku Ahja mõisa pargiga. Ahja mõisa park on maastikukaitsealana

looduskaitse all ning tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 12.08.1999.a

määrusega nr 17. Ahja mõisa park on III kaitsekategooria linnuliigi – tamme kirjurähn –

püsielupaik.

Katastriüksustele ulatub vähesel määral elektrimaakaabelliini kaitsevöönd, puudub

ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

Juurdepääs katastriüksustele on avalikult kasutatavalt Allika teelt (teeregistri nr

1170201). Kohaliku tee 1170201 Allika kaitsevöönd on 10 m sõiduraja välimisest servast,

ulatudes planeeringualale.

Allika tn 9 ja 11 katastriüksustel hooned puuduvad.

Planeeringuala on tasane, tegemist on niidetava rohumaaga. Planeeringualal puuduvad

liitumised vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja sideühendustega, ala jääb

reoveekogumisalale.

Planeeritava maa-ala reljeef on tasane, abs kõrgus on ca 52,50m, mis varieerub

looduslikul maastikul ca +/- 0,5m.

RAID INVEST OÜ – 7 –

Foto 1

Allikas: Maa-ja Ruumiameti fotoladu (12.05.2023)

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel nr 3.

4.3 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Planeeringualal moodustatakse 4 ridaelamu krunti.

Maakasutuse koondtabel Tabel 2

Krundi/ Pos nr Katastriüksuse sihtotstarve Krundi pindalad

Planeeringu

eelne

Allika tn 9 Elamumaa 3842m²

Allika tn 11 Elamumaa 5836m²

Planeeringu

järgne

Pos 1 Elamumaa 2419m²

Pos 2 Elamumaa 2419m²

Pos 3 Elamumaa 2419m²

Pos 4 Elamumaa 2420m²

Katastriüksuste sihtotstarvete määramise aluseks on maakatastriseadus.

Planeeritud kruntide pindalasid on lubatud täpsustada katastrimõõdistamise käigus.

RAID INVEST OÜ – 8 –

4.4 Kruntide ehitusõigus

Detailplaneering näeb ette Pos 1 - Pos 4 kruntidele uute ridaelamute püstitamise. Igas

ridaelamus on lubatud kuni 4 ridaelamuboksi.

Kruntide ehitusõigused on toodud põhijoonisel (joonis 4) tabelis.

Kruntide ehitusõigusega on määratud:

• kruntide kasutamise otstarve;

• hoonete suurim lubatud arv krundil;

• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast;

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind.

Ehitiste lubatud kasutamise otstarve on:

Pos 1 - Pos 4- 11221- ridaelamu .

Lisaks ridaelamutele on elamukruntidele lubatud ehitada kuni 20m² suuruseid abihooneid

(nt kasvuhooneid, laste mängumaju jms), mis võivad asuda ka väljaspool hoonestusala,

kuid seejuures peavad täidetud olema kõik seadustest tingitud nõuded ning krundi piirile

lähemale kui 4m ehitamiseks, peab selleks olema piirinaabri eelnev kirjalik nõusolek.

Nimetatud alla 20m² suuruseid abihooneid ei ole lubatud püstitada põhihoone

tänavapoolsest fassaadist ettepoole. Alla 20m² abihooned peavad mahtuma krundi

ehitusõigusega määratud suurima lubatud ehitistealuse pinna hulka.

Detailplaneeringu põhijoonisel (joonis nr 4) on esitatud hoonete võimalik asukoht

planeeritud hoonestusalas, st et planeeritud hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud

hoonestusalasse vastavalt kruntide ehitusõigusele. Hoonete põhimahu paigutus peab

olema risti Allika tänavaga (vt planeeringu põhijoonisel hoonete paigutuse suunda).

Hoonete täpne kuju, suurus ja paigutus hoonestusalas antakse projekteerimise käigus.

Piirkonnas ei ole hoonetel väga kindlat ehitusjoont välja kujunenud ning valdavalt on

piirkond loodusliku ilmega. Seetõttu ei määrata ka antud planeeringuala hoonetele

kohustuslikku ehitusjoont.

RAID INVEST OÜ – 9 –

4.5 Kruntide hoonestusalade piiritlemine

Hoonestusalade (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooneid)

piiritlemisel on lähtutud ehitistevahelistest kujadest.

Hoonestusalasse võib ka rajada sõidukite parkimiskohti, jalgteid ja istutada puid ning

põõsaid.

Hoonestusalad on seotud mõõtkettidega kruntide piiridest ning nende suurus ja paigutus

on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

4.6 Arhitektuurinõuded ehitistele

Detailplaneering annab võimaluse püstitada Pos 1 - 4 kruntidele ridaelamud.

Vastavalt valla üldplaneeringule on kruntide lubatud täisehituse protsent kuni 15%.

Käesolevas detailplaneeringus määratud elamukruntide ehitusõigus vastab antud nõudele.

Detailplaneering annab võimaluse rajada igale krundile 1 hoone.

Arhitektuurinõuded Tabel 3

Pos nr Pos 1-4

Lubatud korruselisus Kuni 2 korrust

Lubatud suurim kõrgus Kuni 9m

Katusekalde vahemik 0-20 kraadi

Katuse tüüp Vaba

Katuseharja suund Risti Allika tänavaga

Katusekatte materjal Katusekivi, katuseplekk, rullmaterjalid jms

Välisviimistluse

materjalid

Puit, krohv, kivi, klaas, betoon (sh kombineeritult)

Kohustuslik ehitusjoon ei määrata

Piirdeaed Piirdeaia lahendus sobivalt hoonete arhitektuuriga.

Kõrgus kuni 1,5 m, soovitavalt kombineeritult haljastusega

alla 20 m² suurused

ehitised

Keelatud on alla 20m² suuruste ehitiste püstitamine põhihoone

tänavapoolsest fassaadist ettepoole

Lubatud on projekteerimisel kavandada hoonetele päikeseenergia jms

alternatiivkütteallikaid. Päikesepaneelid või nendega kaetavad osad tuleb kavandada

osaks hoone arhitektuursetest elementidest või kavandada need hoone osade külge (katus,

fassaad). Tänava poole jäävad soojuspumbad jms kütte-või jahutusseadmed peavad

RAID INVEST OÜ – 10 –

olema varjestatud ning nende paigaldamine on lubatud ainult ida ja lääne küljes maja

otstesse või katustele. Soojuspumpade tekitatav müra ei tohi ulatuda läheduses asuvate

hoonete fassaadini (elu- ja magamistubade akendeni).

4.7 Tee maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus

Sõidukite ja jalakäijate juurdepääs planeeringualale on ette nähtud avalikult kasutatavalt

Allika tänavalt.

Vastavalt üldplaneeringule kujundatakse tänavale sobilik tänavahaljastus, mis toetab

ökosüsteemide toimimist ja keskkonna parendamist (piirkonna rohestruktuuri toetamine,

müra summutamine, õhu puhastamine, sademevee filtreerimine/ üleujutuste

leevendamine) ja tänava rajamisel ning senise rekonstrueerimisel kasutatakse liiklust

rahustavaid võtteid, et tagada ohutu keskkond kõigile liiklejatele.

Oluline ohutust suurendav meede on sõidukite kiiruse piiramine ning liiklejate

tähelepanelikkuse tõstmine, mis saavutatakse sobiva tänavadisainiga.

Allika tn võib kujundada jagatud tänavaruumiga alaks. Kruntidele juurdepääsude

kõrgused tuleb viia kokku olemasoleva tänava kõrgusega. Vajadusel on lubatud tänavale

rajada tänavavalgustuse, seda antud planeeringuga ei kavandata.

Elamukruntide parkimine on planeeritud kruntidel. Juurdepääsutee ja parklate katendina

on lubatud kasutada- asfalt-, sillutiskivi-vms katendeid.

Ridaelamutele tuleb kavandada vähemalt 2 sõidukite parkimiskohta ühe ridaelamu boksi

kohta. Parkimiskohad on planeeritud kruntidel avaparklates.

Parkimiskohtade paigutus krundil lahendatakse projekteerimise käigus, kui on teada

hoonete arhitektuurne lahendus.

Sõidusuunad, juurdepääsud planeeringualale on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

4.8 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Maapinna olulist muutmist planeeringualal ei kavandata, lubatud on maapinna kõrguse

muutmine vastavalt ehitusprojektis käsitletavale vertikaalplaneerimisele hoonete

ümbruses ja sissesõiduteede juures kuni +/- 0,5 m ulatuses. Vertikaalplaneerimisel

RAID INVEST OÜ – 11 –

arvestada, et Pos 1 naaberkrundil asuv parkla on asfalteeritud, ning sinna sademevett

juhtida ei ole lubatud.

Krundile planeeringuga kavandatud haljastatavatele aladele on lubatud rajada krundile

juurdepääsuteid, lahendada krundi sees parkimist jms.

Krundid tuleb pärast ehitustegevust terviklikult haljastada. Elamukruntide pinnast

vähemalt 10% tuleb haljastada kõrghaljastusega. Kõrghaljastuse moodustavad vilja-,

leht- ja okaspuud ja üle 2,5m kõrgused põõsad ning nende osakaalu arvestatakse

täiskasvanud puu (või põõsa) võra ulatuse alusel.

Planeeringuala põhja- ja idapoolsesse külgedele on kavandatud täiendavat kõrghaljastust,

et leevendada spordiplatsilt ja staadionilt levida võivaid häiringuid.

Haljastuse täpne lahendus antakse projekteerimisel.

Planeeringualal jagamisel tekkivaid krunte on lubatud piirata piirdeaiaga.

Kruntidele on kavandatud hoonete arhitektuuriga sobivad piirdeaiad. Piirdeaia kõrgus on

kuni 1,5m. Väravate kavandamisel tuleb valida krundile sissepoole avanevad või

lükandväravad. Jälgida tuleb, et väravad ei avaneks tänavatele ega takistaks avanedes

tänavatel teisi liiklejaid. Paremate liikumisvõimaluste tagamiseks (mõisa pargi kaudu) on

jalgväravaid lubatud rajada ka planeeringuala kruntide idapiirile.

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja

jäätmehoolduseeskirjale, kinniste prügikonteinerite asukohad määratakse

projekteerimisel.

4.9 Ehitistevahelised kujad

Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust

ega põhjustada olulist kahju. Selle täitmiseks peab ehitistevaheline kuja takistama tule

levikut teistele ehitisele, kusjuures juhul, kui ehitistevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb

tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Planeeringuga kavandatud

hoonestusalad asuvad olemasolevatest või planeeritud hoonetest kaugemal kui 8m.

Tulepüsivusklass ja tuleohusnõuded täpsustatakse projekteerimise käigus.

RAID INVEST OÜ – 12 –

4.10 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

Tehnovõrkude lahendused on kajastatud joonisel nr 5. Tehnovõrkude lahendused on

põhimõttelised ja neid täpsustatakse projekteerimise käigus.

Veevarustus ja kanalisatsioon

Vastavalt AS Põlva Vesi liitumistingimustele nr 8 (09.01.2026) on planeeringuala veega

varustamiseks kavandatud veeühendus olemasolevast Allika tn ühisveevärgi torustikust

De110 pikendades olemasolevat Allika tn ühisveevärgi torustikku.

Planeeringuala reoveekanalisatsioon on kavandatud lahendada liitumisega Ahja aleviku

ühiskanalisatsiooniga. Selleks pikendatakse Allika tänava ühiskanalisatsiooni torustikku

planeeritavate kruntideni alates olemasolevatest kaevudest K-13 ja K-41A.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumispunktid on kavandatud elamukruntide piiridele,

liitumispunktide asukoht on kuni 1 meeter väljaspool kinnistu piiri. Igale elamukrundile

on 1 liitumispunkt liitumaks ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga.

Kinnistutele planeeritavate hoonete kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10m üle

tänava kaevuluugi kõrgusmärgi.

AS Põlve Vesi liitumistingimuste kohaselt ei vastuta vee-ettevõtja kliendi kinnistul

allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest

kanalisatsiooni kaudu.

Sademevesi

Planeeritud hoonete katustelt juhitakse sademevesi hoonetest eemale ning immutatakse

või lastakse imbuda maapinda. Säästlikud sademeveelahendused on kohustuslikud-

näiteks veesilmad, immutusnõvad ja imbpeenrad vm kruntidel.

Hoonete ning kõvakattega alade projekteerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks

naabruses asuvatele kruntidele.

Põlva vallas kehtiva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga kasutamise eeskirja kohaselt

loetakse keelatud ühenduseks sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee

juhtimist reoveekanalisatsiooni.

Elektrivarustus. Välisvalgustus.

RAID INVEST OÜ – 13 –

Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 508585 on planeeringuala elektriga

varustamine ette nähtud olemasoleva Ahja keskasula:(Põlva) alajaama baasil. Joonisel 2

näidatud asukohas olemasolevalt liinilt rajatakse eraldi 0,4kV maakaabeliin kuni

planeeringualani. Planeeringuala kruntidele paigaldatakse liitumiskilbid ja planeeritud

hooneteni viiakse maakaablid.

Liitumiskilpide asukoht ja täpne tehniline lahendus määratakse projekteerimise käigus.

Projekteerimisel arvestada, et liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Hoonete ja parklaalade välisvalgustus lahendatakse hoonete projekteerimise faasis.

Soojavarustus

Soojavarustus on planeeritud ridaelamutel kavandatud lokaalküttena.

Maakütet on lubatud paigaldada kogu elamukrundi ulatuses, arvestades nõutava

kõrghaljastuse (10%) rajamiseks vajaliku maaga.

Planeeringualal on lubatud kasutada elektri-, õhk- ja kõiki alternatiivkütte allikad.

Eelistatud on alternatiivkütteallikad- õhksoojus, hoonete arhitektuuriga sobivad

päikesepaneelid jms. Soovitav on rajada hoonetesse puuküttel ahjusid, kaminaid, pliite.

Sidevarustus

Vastavalt võrguvaldajate infole, on sideühendus planeeritud mobiilsena. Paremate

liitumisvõimaluste tekkimisel lahendatakse sideühendus vastavate projektide alusel.

Kõikide tehnovõrkude lahendusi on lubatud projekteerimisel vastavate projektidega

täpsustada või muuta.

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

Tuletõrje veevarustus

Planeeringuala tuletõrje veega varustamiseks on järgmised võimalused:

- tuletõrje veevõtukoht ehr koodiga 221465877-4278852 (Nooruse tn 2 krundil, ca 430m

kaugusel planeeringualast;

-planeeringualast lõunas asuv looduslik veekogu Ülemine järv. Nimetatud järvest

tuletõrje kustutusvee saamiseks paigaldatakse 1 kuivhüdrant (vt joonist 2).

RAID INVEST OÜ – 14 –

4.11 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt

ehitustegevuse ajal, on väga väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

Alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte.

Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt

heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud

oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine tänavatel.

4.12 Servituutide ja isiklike kasutusõiguste vajaduse määramine

Planeeritud uutele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused/ või servituudid

vastava tehnovõrgu võrguettevõtja kasuks enne tehnovõrkude rajamist.

Isikliku kasutusõiguse aladeks on tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused.

Kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt

piiravad liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike, mille siseläbimõõt

on alla 250mm ja mis on paigaldatud kuni 2m sügavusele kaitsevööndi ulatus on 2m.

Graafilise loetavuse huvides ja arvestades, et projekteerimise käigus võivad tehnovõrkude

asukohad muutuda, ei ole joonisele 4 kantud uute kavandatud tehnovõrkude

kaitsevööndid. Isiklike kasutusõiguste või servituutide alad ja ulatus määratakse

täpsemalt kindlaks tehnovõrkude projekteerimise faasis, kui on selgunud rajatiste täpne

asukoht ja lahendus.

RAID INVEST OÜ – 15 –

4.13 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt

planeerimise põhimõtteid. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse

väljatöötamisel arvestatud järgmiste linnakujunduslike võtetega:

* oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

* krunte ümbritsevad piirdeaiad.

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja

vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

*võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

* hoida maa-ala korras;

* kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud).

4.14 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardi infole (https://kitsendused.kataster.ee/)

asuvad planeeringualal seadusjärgsed kitsendused, mis on kajastatud eelnevates

peatükkides.

4.15 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude

hüvitamine

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et

rajatavad hooned ja haljastus ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei

ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski

kahju kolmandatele isikutele, kohustuvad planeeringuala kruntide igakordsed omanikud

koheselt hüvitama tekitatud kahju.

4.16 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Majanduslikud mõjud

Positiivse mõjuna võib välja tuua, et planeeringu realiseerimisel võetakse senine

kasutuseta elamumaa aktiivsesse kasutusse. Majanduslikud mõjud on positiivsed,

RAID INVEST OÜ – 16 –

võimaldades luua hea infrastruktuuriga aladel uusi piirkonda sobivaid elukohti.

Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse tiheasustusala kompaktsust, uusehitised ja

haljastus muudavad piirkonda ilmekamaks. Kasutamata ala kasutuselevõtuga tõuseb

piirkonna turvalisus (naabrivalve paraneb). Piirkond muutub atraktiivsemaks uutele

elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Planeeritava tegevusega

negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Vastavalt Muinsuskaitseameti 02.06.2025.a kirjale nr 5-10/1257-1 asub

detailplaneeringu ala riikliku kaitse all oleva Ahja mõisa pargi (reg-nr 23657)

kaitsevööndis ning kinnistul Allika tn 11 on minimaalne puutumus mälestise alaga.

Amet on seisukohal, et detailplaneeringus ette nähtud tegevustega ei kahjustata

kaitsealuse Ahja mõisa pargi väärtusi ja vaadeldavust. Seetõttu ei ole

planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju.

Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud asustusstruktuuriga.

Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad arhitektuurilised tingimused

hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju on

piirkonda uute elanike lisandumine. Uute elanike lisandumine piirkonda soodustab

piirkonna elanike omavahelist sotsiaalset ja kultuurilist suhtlust ning aitab kaasa

kogukonnatunde hoidmisele. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, mõnevõrra suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ehitamisega kaasneva

ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi

ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi

kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei

RAID INVEST OÜ – 17 –

ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,

kultuuripärandit või vara.

Planeeritava tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ning

avalduvad peamiselt ehitustööde ajal. Nende mõju ulatus piirdub valdavalt

planeeringualaga. Ehituse käigus võib esineda ajutist vibratsiooni ja tolmu ning

tavapärasest suuremas koguses jäätmeteket.

Pärast ehitiste valmimist vähenevad võimalikud negatiivsed mõjud oluliselt.

Kavandatavate hoonete ja rajatiste ehitamine ei too eeldatavalt kaasa olulist

keskkonnamõju ega põhjusta pikaajalist keskkonnaseisundi halvenemist, sealhulgas vee,

pinnase või õhu kvaliteedi langust, märkimisväärset jäätmetekke kasvu ega mürataseme

olulist suurenemist.

Kuigi tegevusega võib kaasneda mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, ei ole alust eeldada normtasemete ületamist. Seetõttu võib järeldada, et

pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.

4.17 Planeeringu rakendamise majanduslikud võimalused

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks uusehitise püstitamiseks ning

ehitusprojektide koostamisele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid

peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja

heale projekteerimistavale.

Ehitustegevusega alustamise eeldused:

* Pos 1–4 ei alustata ehitustegevusega enne kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni trassid

on huvitatud isiku poolt kuni liitumispunktideni välja ehitatud. Selleks seatakse Pos 1–4

hoidumisservituut ehitustegevusest hoidumiseks kuni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

trassid on liitumispunktideni välja ehitatud;

* Pos 1 ei alustata ehitustegevusega enne kui tänavavalgustuspostid ja maakaabel on

huvitatud isiku poolt ümber paigutatud Põlva valla munitsipaalomandis olevale Allika tn

7 a kinnisasjale. Selleks seatakse Pos 1 hoidumisservituut ehitustegevusest hoidumiseks

kuni tänavavalgustuspostid ja maakaabelliin on ümber paigutatud. Uute

tänavavalgustuspostide asukoht ja lahendus lepitakse kokku vastava projekti menetluse

RAID INVEST OÜ – 18 –

käigus Põlva Vallavalitsusega.;

*nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha projekteerimine ja väljaehitamine Ahja Ülemise

järve äärde on arendaja kohustus.

Eelnimetatud tingimuste täitmiseks on ……..(kuupäeval) sõlmitud huvitatud isiku ja

Põlva Vallavalitsuse vahel haldusleping nr …… „Ahja alevikus Allika tn 9 ja Allika tn

11 katastriüksuste detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamiseks“

Tehnovõrkude rajamine toimub tehnovõrkude valdajatega koostöös.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust planeeringu realiseerimiseks

vajalike tehnovõrkude väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Eelnimetatud

rajatiste väljaehitamine antakse halduslepinguga üle planeeringu kehtestamisest

huvitatud isikule.

Planeeritud kruntidele mahasõidu avalikult kasutatavalt teelt ehitab välja krundi

igakordne omanik. Allika tänavale tänavavalgustust ei ole kavandatud, kui seda

soovitakse, tuleb see rajada huvitatud isikul.

Planeeringuala kruntide omanikud ja valdajad peavad arvestama, et planeeringuala

paikneb avalikus kasutuses olevate aladega (spordirajatised, staadion, lauluväljak jm

avaliku funktsiooniga ala) vahetus läheduses.

Seoses nimetatud alade tavapärase ja sihipärase kasutamisega võivad planeeringualal

esineda ajutised või perioodilised häiringud, sealhulgas, kuid mitte ainult, müra, inimeste

liikumisest ja kogunemisest tingitud rahvarohkus, valgus- ja heliefektid ning muud

sarnased mõjutused.

Planeeringuala kruntide omanikud peavad nimetatud häiringuid taluma ulatuses, mis

vastab kehtivatele õigusaktidele, piirkonna kasutusotstarbele ning kohalikele oludele,

ning mis ei ületa kinnisasja tavapärasest kasutamisest tulenevaid mõjusid.

Nimetatud häiringuid ei loeta käesoleva planeeringu elluviimisest tulenevaks puuduseks

ega aluseks kahju hüvitamise või naabruses asuva ala tavapärase kasutamise piiramise

nõuete esitamiseks, välja arvatud juhul, kui häiringud ületavad õigusaktides ja

RAID INVEST OÜ – 19 –

kohtupraktikas lubatud piire. Kohalik omavalitsus võib nõuda kinnistusraamatusse

sellekohase märke lisamist.

Põlva Vallavalitsus teostab järelevalvet detailplaneeringu realiseerimise üle ehituslubade

ja kasutuslubade menetluse käigus.

Detailplaneering on kehtiv, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistanud kohaliku omavalitsuse

volikogu või kui samale alale ei ole kehtestatud uut detailplaneeringut vastavalt

planeerimisseaduse § 140. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks, kui

detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut

ei ole asutud ellu viima või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu

omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.

Vastavalt Muinsuskaitseameti 02.06.2025 kirjale nr 5-10/1257-1 tuleb

detailplaneeringujärgse projektlahenduse menetlusse kaasata Muinsuskaitseamet.

5 . Koostöö planeeringu kooskõlastamisel ja kooskõlastused:

Kooskõlastava

asutuse nimetus

Kuupäev Kooskõlastaja

nimi

Kooskõlastuse

asukoht kaustas

Märkused

OÜ Elektrilevi 24.03.2026 M.Kasenurm Lisade kaust

Tööjoonised kooskõlastada

täiendavalt

AS Põlva Vesi 27.03.2026 - Lisade kaust -

Muinsuskaitseamet 02.06.2025

kiri nr

5-10/1257-1

A.Lepp Lisade kaust Detailplaneeringujärgse

projektlahenduse menetlusse

tuleb kaasata

Muinsuskaitseamet

Keskkonaamet 05.05.2026 nr

6-2/26/6559-2

M.Holtsmann Lisade kaust Edasiste tegevuste

kavandamisel tuleb

arvestatada

kaitsealuste liikidega ning

pargi kaitse-eeskirjas

sätestatuga

Vallavalitsuse kirjad

naaberkinnistute

omanikele

Lisade kaust -

Lõuna-Eesti

Päästekeskus

Lisade kaust

-