Käskkiri

Lisa 2

Seletuskiri käskkirja „Siseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta riigieelarve kasutamise

pikendamine ühe aasta võrra“ juurde

Riigieelarve seaduse § 591 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas

Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve

seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-ga 11 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31.05.2012

määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktidega 20 ja 21 kantakse 2025. eelarveaastast

2026. eelarveaastasse üle rahalised vahendid summas 40 913 414 eurot, sh 21 235 779 eurot kulude ja

19 677 635 eurot investeeringute jääke. Käskkirja alusel kantakse üle kasutamata piirmääraga vahendite

jäägid.

1 Vahendite tagastamine riigieelarvesse

Lisaks eelnimetatud ülekantavatele rahalistele vahenditele jäi Siseministeeriumi valitsemisala1 asutustel

kasutamata 3 937 354 eurot, mis tagastatakse riigieelarvesse. Eraldatud vahendite jäägid tagastatakse

riigieelarvesse seetõttu, et tegevused, milleks raha eraldati, on lõppenud ja/või vastavalt riigieelarve

seaduse § 591 lõikele 1 ei ole vahendeid võimalik teistkordselt üle kanda ja/või on määratud, et

kasutamise tähtaega ei pikendata. Üle ei saa kanda ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (edaspidi RKAS)

planeeritud vahendeid, kuivõrd tulevasse eelarveaastasse on juba planeeritud RKAS-ile makstavad

vahendid vajalikus mahus.

Riigieelarvesse tagastatavad vahendid:

Objekti nimetus/objekti kood Jääk €

Vahendid Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile SE000028 2 787 788

Erimeetmete kaasrahastus SR100012 1 044 454

Laiapindseks riigikaitseks 2025. aasta lisaeelarvega SE000055, IN002055, IN003055, IN005055 45 057

Energiasäästumeetmetega seotud tegevused SR100124, SR100113 21 164

Laiapindse riigikaitse arendamiseks SR10A050 19 271

Ukraina sõjapõgenikega seotud tegevuste SR10A133 11 237

Tippkohtumise „The Joint Expeditionary Force“ jääk, ümardus 5 341

Arraiolose tippkohtumine SR10A085 2 618

Laiapindse riigikaitse projektid SR100042 53

Elutähtsa teenuse toimepidevuse direktiivi SR100134 371

Kokku 3 937 354

RKAS-i jääk on tekkinud seetõttu, et tarbimiskulud kujunesid RKAS-i poolt planeeritust väiksemaks

ning heakorratööde maksumust mõjutas vähendatud eritööde maht. RKAS-i jääk mõjutab enamikku

programmi tegevusi.

1Valitsemisala asutused: Siseministeerium (SIM), Kaitsepolitseiamet (KAPO), Päästeamet (PÄA), Siseministeeriumi

Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse (SMIT), Sisekaitseakadeemia (SKA), Politsei-ja Piirivalveamet (PPA), Häirekeskus

(HK)

2 Ülekandmine

Ülekandmisel peab säilima 2025. aasta riigieelarve seaduses ja seaduse lisas määratud eelarve

kasutamise otstarve, sh programmi tegevus, asutus ja majanduslik sisu.

Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust ning

riigieelarve seaduse § 26 lõike 51 kohaselt esitatud administratiivse ja majandusliku sisu põhist liigendust

võib ülekandmise korral muuta, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse

ümberkorraldamise, lõpetamise, tulemusvaldkonna või programmi tegevuse muutmisega.

2026. aastast kehtima hakanud uue programmipuu struktuuri muutuse tõttu planeeritakse jäägid

ülekandmisel tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahel ümber järgmistel põhjustel:

a) 2025. aastal RES 2026-2029 protsessis tehti üleriigiline otsus lõpetada 2026. aastast IT-kulude

jaotamine asutuste põhiteenustele. Eeltoodust tulenevalt planeeritakse 2026. aastast kõik SMIT-i

kulud Targa ja innovaatilise siseturvalisuse programmi ja programmi tegevusse “IT teenuste

osutamine”. Arvestades eeltoodut suunatakse 2025. aasta SMIT-i eelarve jäägid, mis tekkisid

valitsemisala asutuste põhiteenuste kaudu erinevatesse programmi tegevustesse, ümber programmi

tegevusse „IT teenuste osutamine“.

b) 2026. aastast muudeti Päästeameti kahe teenuse („Keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus“ ja

„Tulekahjude menetlemise teenus“) kuuluvust programmipuus.

c) Rahandusministeeriumi ettepanekul lõpetati 2026. aastal Siseministeeriumi avaliku sektori

teenindamise teenused, mistõttu ei jaotata Siseministeeriumi kulusid enam asutuste põhiteenustele

ning nende teenuste kulud on nüüd osa Siseministeeriumi põhiteenuste eelarvest.

Jääkide ülevaade asutuste ja majandusliku sisu lõikes:

Majanduslik sisu HK KAPO PPA PÄA SKA SIM SMIT kokku

KOKKU, mln eurot 0,3 0,0 21,3 8,7 1,4 3,6 9,5 44,9

KULUD KOKKU 0,3 0,0 11,3 5,0 1,3 3,6 3,6 25,1

Majandamiskulud 0,1 0,0 7,5 4,6 0,8 0,3 2,3 15,5

Tööjõukulud 0,2 0,0 3,4 0,2 0,5 1,3 1,3 7,0

Toetused, sh sotsiaaltoetused

0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 2,0 0,0 2,2

Muud kulud 0,0 0,0 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4

Investeeringud 0,0 0,0 10,0 3,8 0,0 0,0 6,0 19,7

2.1 Majandamiskulude jääk kokku 15,5 mln eurot, mis asutuste kaupa on kujunenud:

2.1.1 Häirekeskuse majandamiskulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks minimaalne jääk (65 tuh

eurot) järgmistel põhjustel:

 RKAS-i kuludeks planeeritud eelarvet on kasutatud planeeritust 26 tuh eurot vähem (kantakse

riigieelarvesse tagasi).

 Ligipääsetavuse veebikaamerate soetus lükkus summas 19 tuh eurot 2026. aastasse (jääk on

kohustustega kaetud). Mõjutab järgmisi programmi tegevusi – „Turvalise keskkonna

kujundamine“, „Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“.

 Lisaeelarvest laiapindseks riigikaitseks eraldatud vahenditest jäi kasutamata 20 tuh eurot, kuna

mobiilse hädaabiteenuse kulud jäid planeeritust väiksemaks (vahendid kantakse riigieelarvesse

tagasi). Mõjutab programmi tegevust – „Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende

lahendamine“.

2.1.2 Politsei-ja Piirivalveameti majandamiskulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 7,4 mln

eurot järgmistel põhjustel:

 RKAS-i kuludeks planeeritud eelarvet on kasutatud planeeritust 1,5 mln eurot vähem (vahendid

kantakse riigieelarvesse tagasi).

 massiohjevarustuse väljastamine ja koolitused on lükkunud 2026. aastasse, summas 3 mln eurot

(vahendid on kohustustega kaetud). Väljaõppe kontseptsiooni muudeti, mistõttu nihkusid

koolitused edasi. Varustus väljastatakse pärast koolitusi. Mõjutab järgmisi programmi tegevusi –

„Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“, „Avaliku korra tagamine“, „Abi osutamine Eesti

päästepiirkonnas“, „Põhiseadusliku korra tagamine“, „Piirihaldus“, „Rände- ja

kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“, „Migratsioonijärelevalve“.

 iseteeninduslike digikioskite kulud on edasi lükkunud summas 0,6 mln eurot (planeeritud sama

tegevuse kulude katteks). Mõjutab programmi tegevust – „Isikute tõsikindel tuvastamine ja

dokumentide väljaandmine“.

 ATV-de tarne ja seonduv pistikupesade paigaldamine on lükkunud 2026. aastasse summas 0,3

mln eurot (kulud on kohustustega kaetud). Mõjutab programmi tegevust – „Piirihaldus“.

 kaudsete kulude kasutamine, sh välisprojektide omafinantseeringud ning abikõlbmatud kulud,

on edasi lükkunud summas 0,4 mln eurot (välisprojektide kaasfinantseerimise kohustus on

endiselt jõus). Mõjutab enamikku PPA programmi tegevusi – „Turvalise keskkonna

kujundamine“, „Avaliku korra tagamine“, „Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas“,

„Süüteomenetlus“, „Põhiseadusliku korra tagamine“, „Raske ja organiseeritud kuritegevuse

vastane võitlus“, „Piirihaldus“, „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“,

„Migratsioonijärelevalve“, „Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine“.

 laiapindse riigikaitse ning Ukraina sõjategevusega seotud tegevuste eelarve jääk on 0,2 mln

eurot. Laiapindse riigikaitse tegevused on nihkunud 2026. aastasse – edasi on lükkunud õppused

(nt Green Victory massilise sisserände tõkestamise õppus), maismaapatrulli varustuse

uuendamine, kuna raamlepingu mahud täitusid, ning kriisireservi filmi tegemine. Jääk on vajalik

laiapindse riigikaitse tegevuste elluviimiseks ja on kohustustega kaetud. Ukraina sõjategevusega

seotud tegevuste jääk tuleneb patrullide planeeritust väiksemast läbisõidust. Jääk on vajalik, et

tagada 2026. aastal sama tegevuse kulude katte olemasolu. Jääk on nimetatud tegevuse ainus

katteallikas. Tegevuse planeeritud vajadus on suurem kui 2025. aasta jääk. Mõjutab enamikku

PPA programmi tegevusi – „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“, „Avaliku korra tagamine“,

„Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas“, „Põhiseadusliku korra tagamine“, „Piirihaldus“,

„Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“, „Migratsioonijärelevalve“.

 täiendavate õppekohtade eelarve jääk tekkis, kuna kaasnev relvastuse vajadus osutus planeeritust

väiksemaks, summas 0,2 mln eurot. Jääk on planeeritud kasutada varasemalt planeerimata ja

õppekohtadega seotud kulude katteks. Mõjutab järgmisi programmi tegevusi – „Avaliku korra

tagamine“, „Süüteomenetlus“, „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“,

„Piirihaldus“, „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“,

„Migratsioonijärelevalve“, „Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine“.

 jääk summas ca 1,2 mln eurot on tekkinud erinevate tegevuste koosmõjus:

- erivahendite (nt kumminuiad, gaas, käerauad) tellimus tehti 2025. aastal, kuid tarne toimub 2026.

aastal. Tarnete (nt seljakotid, kuularid, akupangad, mööbel jm) ning meenete kättesaamine on

lükkunud 2026. aastasse. Lisaks lükkusid edasi eriettevalmistuse instruktorite koolitused. Jääk

on kohustustega kaetud. Mõjutatud on järgmised programmi tegevused – „Siseturvalisuse

vabatahtlike kaasamine“, „Turvalise keskkonna kujundamine“, „Piirihaldus“, „Abi osutamine

Eesti päästepiirkonnas“, „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“.

- ballistilise kaitsega sõidukite (soomukite) tarne edasilükkumisest tulenevalt jäi ka lisaseadmete

soetus 2026. aastasse. Jääk on kohustustega kaetud. Mõjutab järgmisi programmi tegevusi –

„Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“, „Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas“,

„Piirihaldus“, „Põhiseadusliku korra tagamine“, „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine

ning elluviimine“, „Migratsioonijärelevalve“.

- lõpetamata kinnisvaraga seotud remonttööde vastuvõtmine lükkus 2026. aastasse. Jääk on

kohustustega kaetud. Mõjutab järgmisi programmi tegevusi – „Migratsioonijärelevalve“,

„Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine“, „Rände- ja kodakondsuspoliitika

kujundamine ning elluviimine“, „Turvalise keskkonna kujundamine“.

- mehitamata õhusõiduki lisaseadmete (sh valguskaamera, pult, kinnitus) soetus on lükkunud

2026. aastasse. Jääk on kohustustega kaetud. Mõjutab programmi tegevust – „Süüteomenetlus“.

- tehisintellekti määruse põhiõiguste mõjuhinnangu tellimine on edasi lükkunud 2026. aastasse.

Jääk on kohustusega kaetud. Mõjutab programmi tegevust – „Raske ja organiseeritud kuritegevuse

vastane võitlus“.

- Smartec-kaameratega seotud litsentsikulu arvestati 2025. aastasse vaid osaliselt, kuna tegemist

on vastavalt kasutamise ajale perioodiseeritava kuluga, mis ulatub osaliselt ka 2026. aastasse.

Eelnevalt nimetatud kulud on kohustustega kaetud. Mõjutab programmi tegevusi – „Piirihaldus“,

„Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“.

- väljasaatmistega seotud lähetusi on võimatu 100% täpsusega prognoosida, mistõttu on tegevuses

väike jääk. Mõjutab programmi tegevust – „Migratsioonijärelevalve“.

- majandamiskulude kokkuhoid, et tasuda 2025. aastal võetud kohustuste eest

(sundvõõrandamisele määratud relvade hindamisakti alusel tasutavad hüvitiste ja

tulerelvablankettide ost). Mõjutab programmi tegevust – „Isikute tõsikindel tuvastamine ja

dokumentide väljaandmine“.

- narkojoobe ekspertiiside eelarve jäi planeeritust väiksemaks, ekspertiiside mahtu on raske täpselt

planeerida. Mõjutab programmi tegevust – „Süüteomenetlus“.

- vabatahtlike merepäästeühingute lepinguliste hüvitiste maksmine toimub 2026. aastal. Jääk on

kohustustega kaetud. Mõjutab programmi tegevust – „Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas“.

- suure töömahu tõttu lükkusid edasi sõidukite remonttööd, mis telliti 2025. aastal, kuid mille

valmimine lükkus 2026. aastasse. Mõjutab programmi tegevusi – „Süüteomenetlus“,

„Põhiseadusliku korra tagamine“, „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“,

„Piirihaldus“, „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“,

„Migratsioonijärelevalve“, „Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine“.

- staabibusside elektrisüsteemi parandusi ei saanud 2025. aastal teha, sest töid teostav ettevõte oli

hõivatud teiste PPA töödega, ning veekahurid saadi kätte poole aasta pealt, mistõttu tekkisid ka

ülalpidamiskulud vaid poole aasta eest. Jääk on kohustustega kaetud. Mõjutab programmi

tegevusi – „Piirihaldus“, „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“,

„Migratsioonijärelevalve“.

- planeeritust odavamaks osutusid kaugmaa seireseadmete soetamine. Mõjutab programmi

tegevusi – „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“, „Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas“,

„Põhiseadusliku korra tagamine“, „Piirihaldus“, „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine

ning elluviimine“, „Migratsioonijärelevalve“. Lisaks jäid planeeritust väiksemaks õhusõidukite kulud

(mõjutab programmi tegevust – „Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas“) ja GNSS-droonide

soetamine (mõjutab programmi tegevusi – „Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning

elluviimine“, „Migratsioonijärelevalve“). Jäägi arvelt on planeeritud katta 2026. aasta

majandamiskulude eelarves sõidukite remondi- ja hoolduskulude puudujääk ning töökeskkonna

teenuse aegunud isikukaitsevahendite mahakandmise ja nende hävitamisega seotud kulud.

2.1.3 Päästeameti majandamiskulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 4,5 mln eurot järgmistel

põhjustel:

 RKAS-i kulud kujunesid planeeritust 1,1 mln euro võrra väiksemaks.

 mitmete hangete läbiviimine on võtnud kavandatust rohkem aega või on tegevuste ajagraafik

muutunud, mistõttu on 3,4 mln euro ulatuses kulud lükkunud 2026. aastasse. Hanked venisid,

kuna tehti kordushankeid või täpsustati hankedokumente. Kordushanked ja hanked, mille puhul

pakkumused ei vastanud tingimustele, olid näiteks ehituspoe kaupade ostmine, tuletõrjekinnaste

ostmine, mehitamata õhusõidukite ostmine. Täpsustusi hankedokumentidesse tehti järgmiste

hangete puhul: välivormi vihmajopede ostmine, ruumide ja maa-ala üürimine koos

toitlustusteenuse osutamisega.

Tegevuste lõikes jaguneb jääk:

 2,7 mln eurot – hingamisaparaatide soetamine, inventari hooldus ja missioonide jätkutegevused

(mõjutab peamiselt programmi tegevust – „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“).

 0,3 mln eurot – nõustamised, seminarid, kampaaniad ja koolitused kolmandatele isikutele

(mõjutab programmi tegevust – „Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende

lahendamine“).

 0,2 mln eurot – elanikkonnakaitse eesmärkidel planeeritud eelarve kasutamine (mõjutab

programmi tegevust – „Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“).

 0,2 mln eurot – demineerimisvaldkonna erivarustus (mõjutab programmi tegevust –

„Demineerimine“) ja Päästeameti hoonetesse sõjalise ohu korral turvaliseks varjumiseks

ettevalmistatud ruumide loomine.

 vähesel määral jäi kasutamata laiapindse riigikaitse eelarve majandamiskulude osa. 2025. aasta

eelarve osutus planeeritust väiksemaks, kuna väliskoostöö tegevused ning värvatavale

personalile vormiriietuse soetamine lükkusid 2026. aastasse. Jääk on planeeritud laiapindse

riigikaitse projektide elluviimiseks. Jääk on kohustustega kaetud ja/või on planeeritud 2026.

aasta kulude katteks.

2.1.4 Sisekaitseakadeemia majandamiskulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 0,8 mln eurot

järgmistel põhjustel:

• 0,2 mln eurot on RKAS-le planeeritud kulude eelarve jääk, mis kantakse riigieelarvesse tagasi.

• 0,6 mln eurot on Moodle õppekeskkonna ja karjäärikeskuse eelarve jääk ning on planeeritud

sama eesmärgi kulude katteks. Lisaks on jääk teadus- ja arendusprojektide eelarves, mis said

rahastuse 2025. aastal, kuid mida ei jõutud 2025. aastal realiseerida täies mahus ning osa

tegevustest teostatakse 2026. aastal. Jäägi ülekandmine on vajalik võetud kohustuste täitmiseks

ning kärbetest tingitud alarahastuse mõjude leevendamiseks. Mõjutab programmi tegevust –

„Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“.

• laiapindse riigikaitse projektide eelarves on väikeses mahus jääk, mis tekkis Väike-Maarja taristu

arendusega seotud struktuurianalüüsi teostamiseks vajaliku väikeostu viibimisest. Leping tööde

teostamiseks on sõlmitud. Jääk on kohustustega kaetud ja selle ülekandmine on vajalik

lepingujärgsete kohustuste katmiseks. Mõjutab programmi tegevust – „Tasemeõpe ja

täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“.

2.1.5 Siseministeeriumi majandamiskulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 0,3 mln eurot

järgmistel põhjustel:

 2025. aastaks olid planeeritud teadus- ja arendustööd (nt vabatahtliku tegevuse arendamine,

radikaliseerimise ennetus), mille teostamiseks olid lepingud sõlmitud. Kuid tööde lõpetamine ja

vastuvõtmine lükkus 2026. aastasse. Jääk on kohustustega kaetud.

 REDIS-e hooldus- ja tugiteenus ning andmete (dokumentide) migratsioonitööd lükkusid 2026.

aastasse, kuna ettevalmistusetapi läbiviimine võttis planeeritust rohkem aega. Jääk on

kohustustega kaetud.

 2025. aastasse planeeritud küberturbe tagamise põhiauditit ei jõutud läbi viia, tegevused viiakse

ellu 2026. aastal. Jääk on kohustustega kaetud.

 Laiapindse riigikaitse eelarvest jäi kasutamata kahe alamprojekti ("Laovõimekuse tõstmine

hübriidohtudega paremaks toimetulekuks" ja "Riigi kriisiõppus/kompleksõppus")

majandamiskulude eelarvet, kuna ettevalmistavad tegevused võtsid kavandatust rohkem aega ja

projektide ajakava nihkus. Jääki kasutatakse 2026. aastal ja on kohustustega kaetud. Mõjutab

programmi tegevust – „Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“.

2.1.6 SMIT majandamiskulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 2,3 mln eurot järgmistel

põhjustel:

 0,5 mln eurot on sireenide projekti eelarve jääk (tegevus lükkus 2026. aastasse). Jääk on vajalik

sireenivõrgustiku ülalpidamiseks ja seda kasutatakse 2026. aastal. Mõjutab programmi tegevust

„Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine“.

 0,5 mln eurot on ABIS projekti eelarve jääk, mida kasutatakse 2026. aastal loodud süsteemi

ülalpidamisega seotud majandamiskuludeks. Mõjutab programmi tegevust – „Isikute tõsikindel

tuvastamine ja dokumentide väljaandmine“.

 1,3 mln eurot erinevatelt tegevustelt teadlik kokkuhoid, et katta järgmise aasta litsentsitasude

hinnatõusu ja tulla toime baaseelarve varasematest kärbetest tuleneva puudujäägiga. Mõjutab

kõiki programmi tegevusi, SMIT-i kulud jaotatakse valitsemisala põhiteenustele.

2.2 Tööjõukulude jääk kokku 7,0 mln eurot, mis asutuste kaupa on kujunenud:

2.2.1 Häirekeskuse tööjõukulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 0,2 mln eurot järgmistel

põhjustel:

 Tööjõukulude jääk on tekkinud 2025. aastal töölt lahkunud töötajate ja haiguslehtede tõttu. Jääk

on planeeritud kasutada 2026. aastal tööle asuvate päästekorraldajate tasustamiseks.

2.2.2 Politsei-ja Piirivalveameti tööjõukulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 3,4 mln eurot

järgmistel põhjustel:

 1,5 mln eurot on projekti „Ukraina sõjaga seotud tegevused“ jääk, mis tekkis, kuna eelarve oli

planeeritud puhvriga juhuks kui ohutase peaks tõusma. Kuna ohutase ei ole tõusnud, siis jäi jääk,

mida kasutatakse sama eesmärgi tegevuste 2026. aasta kulude katteks. Jääk on selle tegevuse

ainus teadaolev katteallikas 2026. aastal. Mõjutab programmi tegevusi – „Avaliku korra

tagamine,,, „Põhiseadusliku korra tagamine“, „Piirihaldus“, „Rände- ja kodakondsuspoliitika

kujundamine ning elluviimine“, „Migratsioonijärelevalve“.

 1,9 mln eurot on jääk, mis tekkis haiguslehtede ja vakantsete ametikohtade arvelt ja kasutatakse

2026. aasta tööjõukulude puudujäägi katteks. 2026. aastal on PPA tööjõuga seotud

püsikohustuste puudujääk 5,36 mln eurot. 2026. aasta puudujääk on planeeritud katta 2025. aasta

jäägiga ning kokkuhoid 2026. aastal, mis tuleb haiguspäevadest ja vakantsetest ametikohtadest.

Mõjutab kõiki PPA programmi tegevusi.

2.2.3 Päästeameti tööjõukulude jääk eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 0,2 mln eurot järgmistel

põhjustel:

 Tööjõukulude jääk on seotud tegevustega, mille ajakava nihkus 2026. aastasse objektiivsetel

põhjustel, mistõttu ei olnud võimalik planeeritud vahendeid täielikult kasutada. Jäägi kasutamine

tagab varem kavandatud tegevuste lõpuleviimise.

2.2.4 Sisekaitseakadeemia tööjõukulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 0,5 mln eurot

järgmistel põhjustel:

 Jääk on tekkinud, kuna teadusprojektid kinnitati aasta lõpus, mistõttu ei jõutud projekte täies

mahus ellu viia. Projektide tegevused jätkuvad ja need on planeeritud lõpetada 2026.aastal.

Mõjutab programmi tegevust „Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus“.

 Jääk tekkis peamiselt abipolitseinike projekti ajakava nihkumisest, projekt jätkub 2026. aastal.

Lisaks jätkub ka karjäärikeskuse arendusprojekti elluviimine 2026.aastal. Mõjutab programmi

tegevust „Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias“.

2.2.5 Siseministeerium tööjõukulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 1,3 mln eurot järgmistel

põhjustel:

 Jääk on tekkinud täitmata ametikohtade ja personali liikumise tõttu. Tööjõukulude eelarve jääk

on planeeritud 2026. aasta kohustuste katmiseks ja tegevuste elluviimiseks, sh:

a. ametikohtade täitmine vastavalt struktuurile;

b. seadusest ja töölepingutest tulenevate kohustuste täitmine;

c. töötasude korrigeerimine ja konkurentsivõime tagamine;

d. ajutise töömahu katmine ja projektipõhised töövõtulepingud;

e. asendused ja ajutised tööülesanded asutuse töö järjepidevuse tagamiseks.

Jääk jaotub enamikele SIM-i programmi tegevustele ning avalike sektori teenindamise teenuste

kaudu ka asutuste programmi tegevustele.

2.2.6 SMIT-i tööjõukulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 1,3 mln eurot järgmistel põhjustel:

 1,0 mln eurot on jääk, mis on kujunenud teadlikust kokkuhoiust, et tulla toime palgasurvega IT-

valdkonnas. Jääk on planeeritud 2026. aasta tööjõukulude katteks. Mõjutab enamikku programmi

tegevusi.

 0,4 mln eurot on ABIS-projekti jääk, mida kasutatakse 2026. aastal loodud süsteemi

ülalpidamisega seotud tööjõukuludeks. Mõjutab programmi tegevust „Isikute tõsikindel

tuvastamine ja dokumentide väljaandmine“.

2.3 Toetuste jääk kokku 2,2 mln eurot, mis asutuste kaupa on kujunenud:

2.3.1 Päästeameti toetuste eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 0,2 mln eurot järgmistel põhjustel:

 Jääk tekkis peamiselt seetõttu, et KOVide kriisivalmiduse ja kogukondade kriisikindluse

taotlusvoorudes kulus 2025. aastal eelarvet planeeritust vähem. Taotlusvoorud on avatud ning

tegevused jätkuvad. Jääki kasutatakse 2026. aastal. Mõjutab programmi tegevust „Päästmine

maismaal ja siseveekogudel“.

 KÜ projektikonkurss on läbi viidud, tegevused lõpetatud ja jääk kantakse riigieelarvesse tagasi.

 Vabatahtlikele planeeritud LEADER-toetuste jääk, mille kasutamine on lükkunud 2026.

aastasse. Jääk on kohustustega kaetud. Mõjutab programmi tegevust „Siseturvalisuse

vabatahtlike kaasamine“.

2.3.2 Sisekaitseakadeemia sotsiaaltoetuste eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 0,02 mln eurot

järgmistel põhjustel:

 Jääk on tekkinud õppeaasta ja eelarveaasta perioodide erinevusest. Jääk on vajalik õppuritele

makstavate lisastipendiumite väljamaksmiseks õppeperioodi lõppedes 2026. aastal, kui on

võimalik hinnata lisastipendiumi aluseks olevate eesmärkide täitmist. Jääk on planeeritud

stipendiumite väljamaksmiseks. Mõjutab programmi tegevust „Tasemeõpe ja täienduskoolitus

Sisekaitseakadeemias“.

2.3.3 Siseministeeriumi toetuste eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 2 mln eurot järgmistel

põhjustel:

 1 mln eurot on erimeetmete kaasrahastuse jääk, mis kantakse riigieelarvesse tagasi. Mõjutab

programmi tegevust „Piirihaldus“;

 900 tuh eurot on kogukonnafondi toetuse eelarve jääk. Ettevalmistav töö võttis algselt

planeeritust rohkem aega, mistõttu lükkusid tegevused edasi. Toetuse andja on Sihtasutus

Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toetust kasutatakse kogukondliku arengu, kogukondade

võimekuse ja kriisideks valmisoleku toetamiseks ja tugevdamiseks. Jääk on kohustustega kaetud.

Mõjutab programmi tegevust „Kogukondliku arengu toetamine“.

 40 tuh eurot on eesti keele õppe korraldamise eelarve jääk. Integratsiooni Sihtasutusega (INSA)

on sõlmitud haldusleping keeleõppe korraldamiseks. Vahendid on vajalikud INSA

halduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 2026. aastal. Mõjutab programmi tegevust –

„Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine“.

2.4 Muude kulude jääk kokku 0,4 mln eurot, mis asutuste kaupa on kujunenud:

2.4.1 Politsei-ja Piirivalveamet muude kulude eelarves tekkis 2025. aasta lõpuks jääk 0,4 mln eurot

järgmistel põhjustel:

 Relvasüsteemi hankimine on viibinud, kuna pakkuja ei saanud õigeaegselt ekspordilitsentsi kätte

ning litsentsita ei ole soetust võimalik Eestisse toimetada. Planeeritud soetused lükkusid 2026.

aastasse, kohustused on võetud.

3 Jääkide seos programmi tegevustega

Programmi tegevustesse jaotuvad summad kulumudeli suunamisreeglite kaudu. Kui kulu on otseselt

seotud mõne põhiteenusega, suunatakse see kulumudeli reeglite alusel kohe vastavasse teenusesse, kust

see liigub edasi programmi tegevusse. Tugiteenuste ja muude kaudsete kulude jaotus toimub käituri

alusel suunamisreeglite kaudu ning sellest tulenev eelarvemõju on pigem kaudne ning ei ole nii otseses

seoses konkreetse programmi tegevuse sisuga. Seetõttu mõjutavad näiteks jäägid RKAS-i kuludes,

asutuste tööjõukuludes ja SMIT-i kuludes enamikke programmi tegevusi läbi kulumudeli.

3.1 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 8 490 357 9 266 057 8 994 325 271 732

sh piirmääraga eelarve 7 283 253 7 803 938 7 851 524 -47 586

Piirmääraga eelarves on programmi tegevusel kokku negatiivne jääk, mille peamiseks põhjuseks on PÄA

toetuste eelarve kasutamine planeeritust suuremas mahus käesolevas programmi tegevuses. Toetuste

ülekulu programmi tegevuses on tekkinud kulumudeli jaotusmetoodika tulemusel ja on käsitletav

tehnilise veana. Ülekulu kaetakse programmi tegevustest millistel on positiivne toetuste jääk. Positiivne

jääk on tekkinud majandamiskulude (peamiselt RKAS vahendiks planeeritud majandamiskulud) ja

tööjõukulude arvelt SMIT, SIM, PPA, PÄA eelarves (2.2).

3.2 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine

Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 8 345 283 7 648 217 6 610 135 1 038 083

sh piirmääraga eelarve 8 165 974 7 409 017 6 483 143 925 874

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve ja RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude ja toetuste jäägist. Baaseelarve

majandamiskulude jääk on PPA ja PÄA eelarves (2.1), toetuste jääki on tekkinud PÄA eelarves (2.3.1).

3.3 Turvalise keskkonna kujundamine

Turvalise keskkonna kujundamine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 22 315 597 23 991 201 23 228 873 762 328

sh piirmääraga eelarve 21 373 582 22 687 907 22 243 832 444 075

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve ja RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude ning tööjõukulude jäägist.

Majandamiskulude jääk on tekkinud PPA, HK ja SMIT eelarves (2.1). Tööjõukulude jääk on peamiselt

PÄA (2.2.3) eelarves.

3.4 Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine

Hädaabiteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 8 702 610 9 988 132 8 832 116 1 156 016

sh piirmääraga eelarve 8 350 851 8 596 581 8 243 669 352 912

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk peamiselt tööjõukulude arvelt.

Tööjõukulude jääk on HK, SMIT ja SIM eelarves (2.2).

3.5 Avaliku korra tagamine

Avaliku korra tagamine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 76 996 879 84 399 768 81 068 305 3 331 463

sh piirmääraga eelarve 73 428 843 79 411 570 76 838 257 2 573 313

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud baaseelarve ja

RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude, tööjõukulude, muude kulude (2.4.1) ja projekti

„Ukraina sõjaga seotud tegevused“ (2.1.2, 2.2.2) jäägist. Tööjõukulude jääk on PPA, SMIT ja SIM

eelarves (2.2). Majandamiskulude jääk on PPA eelarves (2.1.2).

3.6 Demineerimine

Demineerimine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 6 031 539 7 625 153 6 819 198 805 955

sh piirmääraga eelarve 5 587 794 7 129 292 5 796 763 1 332 529

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud baaseelarve ja

RKAS vahendiks planeeritud majandamiskulude ning PÄA laiapindse riigikaitse projektide jäägist

(2.1.3). Majandamiskulude jääk on peamiselt tekkinud PÄA eelarves (2.1.3). Minimaalne tööjõukulude

jääk on SMIT, PÄA ja SIM eelarves (2.2).

3.7 Päästmine maismaal ja siseveekogudel

Päästmine maismaal ja siseveekogudel

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 78 399 125 91 738 520 91 690 006 48 514

sh piirmääraga eelarve 74 177 373 85 359 050 83 873 617 1 485 433

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud PPÄ baaseelarve

majandamiskulude ja toetuste ning väikeses mahus laiapindse riigikaitse projektide jäägist (2.1.3).

3.8 Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas

Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 16 651 577 20 612 992 18 768 361 1 844 631

sh piirmääraga eelarve 12 301 189 15 167 935 14 145 015 1 022 919

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud baaseelarve ja

RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude, tööjõukulude ja peamiselt PPA laiapindse riigikaitse

projektide jäägist (2.1.2). Tööjõu- ja majandamiskulude kulude jääk on tekkinud peamiselt PPA eelarves

(2.2.2, 2.1.2).

3.9 Süüteomenetlus

Süüteomenetlus

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 38 498 598 38 954 374 37 851 150 1 103 224

sh piirmääraga eelarve 36 744 222 36 925 043 36 042 710 882 333

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud baaseelarve ja

RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude ja tööjõukulude jäägist. Majandamiskulude jääk on

tekkinud peamiselt PPA ja SMIT eelarves (2.1), tööjõukulude jääk on tekkinud SMIT, PPA, PÄA ja SIM

eelarves (2.2).

3.10 Põhiseadusliku korra tagamine

Põhiseadusliku korra tagamine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 57 540 946 94 003 592 92 604 472 1 399 119

sh piirmääraga eelarve 57 116 713 93 500 099 92 037 298 1 462 800

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve ja vähesel määral RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude, tööjõukulude ja

projekti „Ukraina sõjaga seotud tegevused“ (2.1.2,2.2.2) jäägist. Majandamiskulude jääk on tekkinud

peamiselt PPA ja PÄA eelarves (2.1). Tööjõukulude jääk on tekkinud SIM, PPA ja PÄA eelarves (2.2).

3.11 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 42 779 637 41 853 134 40 800 572 1 052 562

sh piirmääraga eelarve 37 164 390 37 980 172 37 325 974 654 198

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve ja RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude, tööjõukulude ja muude kulude jäägist.

Majandamis- ja muude kulude jääk on peamiselt PPA eelarves (2.1.2, 2.4.1), tööjõukulude jääk PPA ja

SIM eelarves (2.2). Muude kulude eelarve jääk on tekkinud PPA eelarves.

3.12 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 10 742 302 16 243 394 14 546 626 1 696 769

sh piirmääraga eelarve 10 096 658 15 080 328 13 417 682 1 662 646

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve ja RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude, tööjõukulude ja toetuste jäägist.

Majandamiskulude jääk on peamiselt PÄA ja SMIT eelarves (2.1), tööjõukulude jääk PÄA, SMIT, HK

ja SIM eelarves (2.2), toetuste jääk PÄA eelarves (2.3).

3.13 Piirihaldus

Piirihaldus

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 61 590 484 62 675 814 57 804 302 4 871 512

sh piirmääraga eelarve 41 677 793 47 145 581 43 255 380 3 890 201

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve ja RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude, tööjõukulude ja erimeetmete

kaasrahastuse (2.3.3) ja projektide „ Ukraina sõjaga seotud tegevused“ ning „Laiapindse riigikaitse

projektid“ jäägist (2.1.2, 2.2.2). Baaseelarve majandamiskulude jääk on PPA ja SMIT eelarves (2.1).

Tööjõukulude jääk on PPA, SMIT ja SIM eelarves (2.2).

3.14 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 10 813 290 12 645 783 11 370 282 1 275 501

sh piirmääraga eelarve 7 714 165 9 949 654 8 704 461 1 245 192

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve majandamiskulude, tööjõukulude ja projekti „ Ukraina sõjaga seotud tegevused“ (2.1.2,

2.2.2) jäägist. Majandamiskulude jääk on peamiselt PPA ja SMIT eelarves (2.1), tööjõukulude jääk SIM

ja PPA eelarves (2.2) ning projekti jääk PPA eelarves.

3.15 Migratsioonijärelevalve

Migratsioonijärelevalve

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 7 705 175 9 895 353 9 034 970 860 383

sh piirmääraga eelarve 6 295 141 8 417 241 7 478 378 938 863

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve majandamiskulude (2.1), tööjõukulude (2.2) ja projekti „ Ukraina sõjaga seotud tegevused“

(2.1.2, 2.2.2) jäägist. Jääk on peamiselt PPA eelarves.

3.16 Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine

Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 18 585 842 20 838 293 18 118 584 2 719 709

sh piirmääraga eelarve 12 082 251 13 575 339 11 808 846 1 766 493

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve majandamiskulude, tööjõukulude ja projekti „ABIS tegevused“ ( 2.1.6, 2.2.6) jäägist.

Jääk on peamiselt tekkinud PPA tööjõu- ja majandamiskulude eelarves (2.2, 2.1) ja SMIT

majandamiskulude eelarves (2.1).

3.17 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 26 308 976 25 995 258 23 134 473 2 860 785

sh piirmääraga eelarve 23 804 010 21 108 597 19 781 626 1 326 971

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve ja RKAS vahenditeks planeeritud majandamiskulude, tööjõukulude ja SKA projekti

„Laiapindse riigikaitse projektid 2025“ jäägist.

Majandamis- ja tööjõukulude jääk on tekkinud peamiselt Sisekaitseakadeemia SKA ja SMIT eelarves

(2.1,2.2) projekti jääk SKA eelarves.

3.18 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 2 991 036 5 115 618 4 411 575 704 043

sh piirmääraga eelarve 2 980 569 4 452 219 3 812 630 639 589

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

baaseelarve majandamiskulude ja tööjõukulude jäägist. Majandamiskulude jääk on tekkinud SIM ja

SMIT eelarves (2.1). Tööjõukulude jääk on SKA ja SIM eelarves (2.2).

3.19 IKT-teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole

IKT-teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 1 823 653 2 601 379 2 700 328 -98 949

sh piirmääraga eelarve 1 509 461 2 370 287 2 435 231 -64 943

Piirmääraga eelarves on negatiivne jääk, mis tuleb katta positiivse jäägiga programmi tegevuste arvelt.

3.20 Kogukondliku arengu toetamine

Kogukondliku arengu toetamine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 4 215 108 4 840 787 3 589 472 1 251 315

sh piirmääraga eelarve 3 394 039 3 877 804 2 930 316 947 487

Piirmääraga eelarves on kokku programmi tegevuses positiivne jääk, mis on tekkinud peamiselt

kogukonnafondi toetuste jäägist SIM eelarves (2.3.3).

3.21 Usuvabaduse tagamine

Usuvabaduse tagamine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 764 489 790 375 736 271 54 104

sh piirmääraga eelarve 761 959 786 865 733 271 53 594

Piirmääraga eelarves on väikene positiivne jääk SIM eelarves, mis kujunes peamiselt tööjõukulude

arvelt (2.2.5).

3.22 Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine

Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 4 079 404 5 666 324 4 168 101 1 498 224

sh piirmääraga eelarve 3 445 564 4 245 782 3 305 408 940 374

Piirmääraga eelarves on väikene positiivne jääk SIM (2.1.5, 2.2.5) ja SMIT (2.1.6,2.2.6) eelarves, mis

kujunes peamiselt majandus- ja tööjõukulude arvelt.

3.23 Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine

Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine

2025 algne eelarve lõplik eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 3 401 489 4 688 590 3 513 141 1 175 448

sh piirmääraga eelarve 2 811 205 3 450 246 2 746 580 703 666

Piirmääraga eelarves on väikene positiivne jääk SIM (2.1.5, 2.2.5) ja SMIT (2.1.6,2.2.6) eelarves, mis

kujunes peamiselt majandus- ja tööjõukulude arvelt.

3.24 Erakondade rahastamine

Erakondade rahastamine

2025 algne eelarve lõplik

eelarve täitmine jääk

eelarve kokku 4 930 500 4 930 500 4 930 500 0

sh piirmääraga eelarve 4 930 500 4 930 500 4 930 500 0

Eelarve on kasutatud täies ulatuses seaduses sätestatud alustel.

4 Investeeringud

4.1 Transpordivahendite (IN003000) jääk

Päästeameti transpordivahendite jääk on tekkinud seetõttu, et edasi lükkusid juhtimiskeskkondade,

juhtimisbusside, pommikonteineri haagise ja erioperatsioonide sõiduki soetamiseks planeeritud

vahendid.

Juhtimiskeskkondade soetus nurjus hankelepingu rikkumise tõttu, tarnija ei suutnud neid tähtajaks

nõuetekohaselt komplekteerida. Tarne toimus jaanuaris. Juhtimiskeskkondade kategoorias olevate

juhtimisbusside tarne toimub 2026. aasta aprillis. Tarnetõrgete tõttu on demineerimisvaldkonna kinnise

pommikonteineri haagise ja soomuskaitsega erioperatsioonide sõiduki soetamine nihkunud 2026. aasta

algusesse.

Politsei- ja Piirivalveameti transpordivahendite jääk tekkis kuna 2025. aastal jäi transpordivahendite

eelarves kasutamata kopter ES-PWB suurhoolduseks, kaalubusside, kergkaitsega maasturi, menetlejate

sõiduautode, tagaluuktõstukite ja koerteveohaagise soetuseks planeeritud vahendid.

Kopteri suurhoolduse käigus avastati täiendavalt kopteri saba vigastused, mille remondiks vajalike

varuosade hankimine võttis aega. Kopter naaseb suurhooldusest tagasi veebruaris 2026. Kaalubusside

tehnilise kirjelduse koostamine võttis planeeritust kauem aega, kuna oli väga töömahukas. Hange on

välja kuulutatud, bussid soetatakse 2026. aastal.

Kergkaitsega maasturi puhul arvestati, et sobiv alusauto on olemas laosõidukina, kuid selgus, et sellel

puudub vajalik lisavarustus. Vajaliku varustusega maasturi hankimine võtab esialgselt planeeritust

rohkem aega, kuid tänaseks on leping sõlmitud ning tarne toimub aprillis.

4.2 IT investeeringute (IN002000) jääk

ABIS-e ja rändemenetluse infosüsteemi investeeringute edasilükkumine, Nutanixi seadmete hanke

luhtumine (edasilükkumine 2026. aastasse), arvutitöökohateenuse riistvara eelarve kasutamise

edasilükkumine (0,5 mln eurot), S3-serverite ja ORS-tarkvara uuenduse Rel9 tarne ning projekti EKSPO

lükkumine 2026. aastasse. Planeerimise viga aastatevahelises ümbertõstmises (0,7 mln eurot). Sooviti

tõsta ORS ESTER keskjaamade paigaldus-ja migratsioonitööd 2025. aastast 2026. aastasse kuna tööde

lõppkuupäev on 2026. aastal. Tegelikult tõsteti summa 2026. aastast 2025. aastasse.

4.3 Idapiiri ehituse (IN100108)

Idapiiri ehituse eelarve jäi 2025. aastal osaliselt kasutamata. 2025. aasta alguses töövõtjate poolt

planeeritud tööde teostamise ajakava ei realiseerunud kavandatud mahus. Ajakavast mahajäämust ja

ehitustööde alguse edasilükkamist põhjustasid 2025. aasta esimeseks poolaastaks planeeritud

projekteerimistööd, mis osutusid keerukamaks, ning asjaolu, et ehitusloa ja sellega seotud

kooskõlastuste saamine võttis planeeritust rohkem aega. Piiriehitust lükkasid edasi ka samadelt

töövõtjatelt tellitud kiireloomulised lisatööd, sealhulgas Saatse saapa kiireloomuline kinniehitus. 2026.

aastal jätkatakse sõlmitud lepingute alusel planeeritud tegevuste elluviimist ja väljamaksete tegemist.

4.4 Muud investeeringute (IN005000)

Politsei- ja Piirivalveameti muude investeeringute jääk tekkis seetõttu, et kasutamata jäid relvasüsteemi,

valve- ja läbipääsutõkete ja liiklusjärelevalve seadmete soetamiseks planeeritud vahendid.

Relvasüsteemi hankimine on viibinud, kuna pakkuja ei saanud ekspordilitsentsi kätte ning litsentsita ei

ole võimalik soetust Eestisse toimetada. Investeering realiseeritakse 2026. aasta alguses.

Valve- ja läbipääsutõkete uuendamine lükkus edasi, kuna töövõtjad ei suutnud aasta lõpuks kõiki töid

teostada.

Liiklusjärelevalve seadmete tarne lükkus edasi, kuna suhtlus tarnija ning Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (TTJA) vahel viibis. Politsei- ja Piirivalveametil tuli vahendada ettevõtte ja TTJA

vahelist suhtlust.

Päästeameti muude investeeringute jääk tekkis seetõttu, et 2025. aastal jäi kasutamata osa eelarvest, mis

oli planeeritud hoonete ettevalmistamiseks, et sinna varjuda sõjalise ohu korral. Lisaks jäi kasutamata

osa eelarvest, mis oli planeeritud päästevarustuse ning demineerimisvaldkonna erivarustuse soetusteks.

Päästeameti hoonetesse sõjalise ohu korral turvaliseks varjumiseks ettevalmistatud ruumide loomisega

seotud tegevustega jätkatakse 2026. aastal, kuna tegevuste ajakava on võrreldes esialgselt planeerituga

nihkunud. Päästevarustuse ja demineerimisvaldkonna erivarustuse soetused on lükkunud 2026. aastasse

tarnetõrgete tõttu.

4.5 Laiapindse riigikaitse projektide (SR100042)

Politsei- ja Piirivalveameti jääk tekkis, kuna piirikontrolli infosüsteemi detsembrikuu arendustööd

antakse arendaja poolt üle 2026. aasta alguses ja seejärel tekivad ka vastavad kulud.

Lisaks tekkis jääk, sest tööruumide loomisel osutus osa ehitustöödest olemuselt majandamiskuludeks

ning need tasuti kuludena.

Päästeametil jäi kasutamata osa demineerimisvaldkonna eriseadmete (pommiröntgen) eelarvest. 2026.

aastal jätkatakse laiapindse riigikaitse projektide raames eriseadmete soetamist.

SMIT-l jäi kasutamata laiapindse riigikaitse projekti EKSPO investeeringud. Tööde algus on olnud

keeruline, mistõttu lükkus eelarve kasutamine edasi 2026. aastasse.

4.6 ABIS tegevuste (SR10A060)

SMIT-i teadlik kokkuhoid ja ABIS-e eelarve nihkumine. Kasutatakse ABIS-e vajaduste katmiseks.

4.7 Laiapindse riigikaitse projektide (SR100089)

Laiapindse riigikaitse projektide elluviimiseks eraldatud eelarvest planeeris Politsei- ja Piirivalveamet

investeeringuna mehitamata õhusõiduki remonti. Tööde esialgne teostamise tähtaeg oli 2025. aasta

november. Ukraina vajaduste kuhjumise tõttu tekkis teenusepakkujal viivitus töö teostamisel.

4.8 Masinad ja seadmete (IN004000)

PPA eelarvesse planeeritud valve- ja läbipääsusüsteemide uuendamine lükkus edasi, kuna Riigi

Kinnisvara AS ja töövõtjad ei suutnud aasta lõpuks kõiki töid teostada. Tööd jätkuvad 2026. aastal.

Kulude tekkimise aeg sõltub tööde teostamise kiirusest ja akteerimise aegadest.

4.9 Isikut tõendavate dokumentide väljastamise (IN002006)

Teadlik kokkuhoid SMIT-i eelarves kärbetest tuleneva puudujäägi katmiseks.

4.10 Lõhangu lõhkamiskoht (IN104523), Potsepa lõhkamiskoht (IN104524) jääk,

Kardla lõhkamiskoht (IN104521)

Päästeametil jäi 2025. aastal osaliselt kasutamata lõhkamiskohtade eelarve. Kasutamata jäi ehitustööde

reserv, mis oli planeeritud kasutuse käigus ilmnevate puuduste, vaegtööde ja lisatööde katmiseks.

Eelarvejäägi kasutamise siht ja ulatus selgub 2026. aastal.

4.11 Sisekaitseakadeemia Kase tn kompleks (IN100106)

SKA Tallinna õppekeskuse kriminalistika õppeklassi ümberehitustööd.

Tööd on lõpetatud, kuid ei ole vastu võetud, sest tasumise tingimuseks seatud kasutusloa olemasolu nõue

ei ole täidetud. Nõudega tegeleb õigusjuht.

4.12 Piusa kordon (IN104526)

Piusa kordonile planeeritud eelarve jäi 2025. aastal kasutamata. Eelarve oli ette nähtud Piusa kordoni

energiatõhususe tõstmiseks: luminofoorvalgustite asendamine LED-valgustitega, vahearvestite

paigaldamine. Jääk tekkis, kuna RKAS-i poolt planeeritud tööde ajakava kohaselt pidid tööd lõppema

2025. aasta novembris, kuid tegelikult alustati töödega alles detsembris. Tööd valmivad 2026. aasta

esimeses kvartalis.

4.13 Energiasäästumeetmetega seotud investeeringud (SR100113)

Päästeameti eelarves planeeritud tegevusele kulus vähem vahendeid kui kavandatud ning ülejäänud

vahendid kantakse riigieelarvesse tagasi.

4.14 Kuressaare kordon (IN104508)

PPA eelarves on planeeritud Kuressaare kordoni parendustööd, mida teostatakse jooksvalt ja vastavalt

vajadusele. Täpsete tööde vajadus selgub iga aasta alguseks. Eelarveline kate investeeringutele on

kinnisvaraga seotud kulude baaseelarves. Eelarve tõstetakse investeeringute tarbeks vastavalt saadud

hinnapakkumistele, kuid need võivad osutuda odavamaks, millest võib aasta lõpus tekkida jääk. Jääki

kasutatakse järgmise aasta planeeritavateks töödeks, kus taas on vaja investeeringute eelarvet

suurendada.

4.15 Laia riigikaitse investeeringud IT-sse (IN002055)

PPA eelarves on planeeritud turvavõrgu serverite ja võrguseadmete uuendamine, millest osa osutus

majandmaiskuludeks ning seetõttu jäi investeeringute raha selles ulatuses kasutamata. Kulud kaeti

teenuse tavaeelarvest. Vahendid kantakse riigieelarvesse tagasi.

4.16 Väike-Sõjamäe tn 22a – Lennusalga hoone (IN104522)

PPA hoone investeeringute jääk tekkis, kuna eelarve osutus planeeritust väiksemaks madalamate hindade

tõttu. Jääk kasutatakse sama objekti vajadusteks 2026. aastal.

4.17 Laia riigikaitse investeeringud transpordivahenditesse (IN003055)

PPA-le laadurtõstukite hankimine piiripunktidesse osutus planeeritust odavamaks. Jääk kantakse

riigieelarvesse tagasi.

KÄSKKIRI

13.05.2026 nr 1-3/72

Siseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta

riigieelarve vahendite kasutamise

pikendamine ühe aasta võrra

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23

lõike 2 punktide 20 ja 21 alusel ning kooskõlas riigieelarve seaduse § 591 ja Vabariigi Valitsuse

19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning

riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ §-ga 11

1. Kanda üle Siseministeeriumi valitsemisala 2025. eelarveaastal kasutamata jäänud rahalised

vahendid 2026. eelarveaastasse summas 40 913 414 eurot, sealhulgas kulud summas

21 235 779 eurot ja investeeringud summas 19 677 635 eurot, vastavalt käskkirja lisale 1.

2. Tagastada riigieelarvesse kasutamata eelarve jäägid summas 3 937 354 eurot vastavalt

käskkirja lisale 1.

3. Tunnistan kehtetuks siseministri 16. veebruari 2026. a käskkirja nr 1-3/18

„Siseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta riigieelarve kasutamise pikendamine ühe

aasta võrra“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa 1. Siseministeeriumi valitsemisala 2025. aasta riigieelarve piirmääraga vahendite

(liik 20) kasutamata eelarve ülekandmine

Lisa 2. Seletuskiri 2025. aasta riigieelarve piirmääraga vahendite (liik 20) kasutamata eelarve

ülekandmise kohta