| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-1/26/6207-1 |
| Registreeritud | 13.04.2026 |
| Sünkroonitud | 15.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-1 Riigitee ristmike kooskõlastamise ja ehitamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | RRLektus AS |
| Saabumis/saatmisviis | RRLektus AS |
| Vastutaja | Herkki Rõõm (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tere
Palun väljastada riigitee(Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee) ja riigitee ristmiku (Tänassilma küla , Õhtu tn 2a ) rekonstrueerimise nõuded projekti koostamiseks.
Lugupidamisega
RRLektus AS
Ilmar Raap
5064484
KATASTRIÜKSUSE PIIR
HALDUSÜKSUSE PIIR
LEPPEMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KRUNDI PIIR
HOONESTUSALA
VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS
HALJASALA
SÕIDUALA / PARKLA
SÕIDUKITE JUURDEPÄÄSU KEELUALA
KÕNNITEE / JALAKÄIJATE ALA
HOONE / VARIKATUSE ILLUSTREERIV PAIKNEMINE
p 2 SÕIDUKITE PARKIMINE JA PARKIMISKOHTADE ARV
jp 6 JALGRATASTE PARKIMINE JA PARKIMISKOHTADE ARV
SÕIDUKITE LIIKUMISSUUNAD
LIKVIDEERITAV OBJEKT / ELEMENT
VÕIMALIKUD ELEKTRIAUTODE LAADIMISKOHAD
VÕIMALIK LUMEVALLITUSALA
JUURDEPÄÄS SÕIDUKILE / JALAKÄIJALE
VÕIMALIKUD PRÜGIKONTEINERID / -MAHUTID
KRAAV
JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURADA OHUTUSSAAREGA
SÕIDUKITE PARKIMISE KEELUALA
TÄNAVATE REKONSTRUEERIMISE ALA
PUHJA ALEVIKU KERGLIIKLUSTEE
VÕIMALIK PIIRDEAED
TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI LAIENDUS 30 m
Olemasolev
Planeeritud
ÕHTU tn 2a
Õhtu 17101:001:1170
100% sihtotstarbeta maa 278 m²
Tinni 60501:003:0051
100% maatulundusmaa 89659 m²
Õhtu tn 2 17101:001:2233
100% elamumaa 7423 m²
Õhtu tn 1 60501:004:0147 100% elamumaa
2727 m²
Viljandi tee 28 60501:004:0094
100% ühiskondlike ehitiste maa 49 287 m²
Viljandi tee 30 // 32 // 34 60501:004:0077 100% elamumaa
16440 m²
Kõnnitee lõik 3 60501:004:0078
100% transpordimaa 926 m²
Tinnikse 17101:001:1204
100% sihtotstarbeta maa 1190 m²
TA RTU
- V ILJ
ANDI - KILI
NGI-N ÕM
M E T
EE
PUHJA ALEVIK
TÄNNASSILM A KÜLA
TÄ NN
AS SI
LM A
KÜ LA
PU HJ
A AL
EV IK
Siss epääs
Taara vastu
võtt
Kauba
laadimine
jp 1
0
p 19
ÕHTU TÄNAV
STOP
92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 60501:004:0025
100% transpordimaa 32566 m²
Õhtu tänav 17101:001:0528
100% transpordimaa 4359 m²
EHITUSÕIGUS
Krundi aadress Krundi pindala
Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve
Planeeritud hoonete suurim
lubatud arv krundil
Planeeritud hoone suurim
lubatud ehitisealune pind
Planeeritud hoone suurim lubatud
kõrgus
Õhtu tn 2a 3808 m²
Kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone maa;
büroohoone maa
1 põhihoone 900 m² 9 m
ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED
Hoone lubatud välisviimistlus-
materjalid
Hoone lubatud katusetüüp ja
-kallete vahemik
Hoone lubatud katusekatte materjalid
puitlaudis, puhasvuukmüüristus,
krohv, klaas viilkatus 20° - 35° plekk, katusekivi
Õhtu 2a kinnistu detailplaneeringOBJEKTI NIMI
ASUKOHT
JOONISE NIMETUS
HUVITATUD ISIK
PLANEERIJA
Tännassilma küla Elva vald Tartumaa
PÕHIJOONIS
RRLektus AS
Janne Vaine 05.2025KUUPÄEV MÕÕTKAVA
JOONISE NR
TÖÖ NR
STAADIUM Eskiis
202502
4
1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]
Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt 01.04.2025. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani
(töö nr GA447). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad.
Olemasolevad kommunikatsioonid on käesolevale geodeetilisele alusplaanile kantud Elva valla geoarhiivi ja AS Emajõe Veevärk andmetele tuginedes. Katastriüksuste piirid on 01.04.2025. a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.
2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus. 3. Tänavate rekonstrueerimise ala lahendus on koostatud EXTech Design OÜ poolt (05.2025) 4. Planeeringujärgselt koostatavas terviklikus projektis määratakse rajatava valgustuse, väikevormide, teekatete ja haljastuse
põhimõtted, paiknemine ja olemus.
TÖÖ NR. 202502
HUVITATUD ISIK RRLektus AS
PLANEERIJA Janne Vaine / maastikuarhitekt MSc (MB 001461)
PLANEERINGU KORRALDAJA Elva Vallavalitsus
I köide
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Tännassilma küla, Elva vald, Tartumaa
Tartu 2025
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
2
KÖITE KOOSSEIS
SELETUSKIRI
Sisukord
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, EESMÄRK JA VAJADUS .............................. 4
2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA SEOSED .............................................................. 4
2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................... 4 2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ............................................. 5
2.2.1. Erinevate liikumisviiside analüüs .............................................................................. 6 2.3. Vastavus Elva valla üldplaneeringule ............................................................................... 6
3. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................................................................................... 7
4. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED ....................... 7
5. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................. 8
5.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................. 8 5.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................... 8 5.3. Hoonestusalade piiritlemine ........................................................................................... 8 5.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ..................................................... 9 5.5. Planeeritud haljastus ja heakord ..................................................................................... 9 5.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................................ 10 5.7. Liikluskorraldus .............................................................................................................. 10
5.7.1. Tee maa-ala ............................................................................................................ 10 5.7.2. Parkimislahendus ................................................................................................... 11 5.7.3. Nähtavuskolmnurgad ............................................................................................. 11
5.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded................................................................ 11 5.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ............................................................................ 12
5.9.1. Veevarustus ............................................................................................................ 12 5.9.2. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................. 12 5.9.3. Reoveekanalisatsioon ............................................................................................. 12 5.9.4. Sademevesi ............................................................................................................. 13 5.9.5. Elektrivarustus ........................................................................................................ 13 5.9.6. Välisvalgustus ......................................................................................................... 13 5.9.7. Sidevarustus ........................................................................................................... 13 5.9.8. Soojavarustus ......................................................................................................... 13
5.10. Servituutide seadmise vajadus .................................................................................... 14 5.11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud ..................................................................... 14 5.12. Keskkonnatingimuste seadmine ja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ....... 14
5.12.1. Radoonisisaldus piirkonnas .................................................................................. 15 5.12.2. Majanduslikud mõjud ........................................................................................... 16 5.12.3. Kultuurilised mõjud .............................................................................................. 16 5.12.4. Sotsiaalsed mõjud ................................................................................................ 16 5.12.5. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud .................................................................. 16
5.13. Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................. 17
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
3
6. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .............................................................. 19
GRAAFILINE OSA (esitatud digitaalselt eraldi failidena)
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:5000
Joonis 2. Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem M 1:2000
Joonis 4. Põhijoonis M 1:500
Joonis 5. Tehnovõrgud ja nähtavusalad M 1:500
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
4
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, EESMÄRK JA VAJADUS Detailplaneeringu koostamise aluseks on Elva Vallavalitsuse 14.01.2025. a korraldus nr 17 Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneeringu algatamisest ja lähteseisukohtade kinnitamisest. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on detailplaneeringuala sihtotstarbe määramine kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maaks ning ehitusõiguse määramine kaubandushoone püstitamiseks; juurdepääsude, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse põhimõtete andmine ning servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine. Planeeritav ala asub Tännassilma külas maalise asustuse juhtotstarbega alal, kuhu on lubatud kavandada kaubandushoonet. Kaubandushoone ehitusõigus lahendatakse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Elker RMT OÜ poolt 01.04.2025. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani täpsusastmega 1:500 (töö nr GA447). Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Olemasolevad maa-alused kommunikatsioonid on geodeetilisele alusplaanile kantud Elva valla geoarhiivi ja AS Emajõe Veevärk andmetele tuginedes. Katastriüksuste piirid 01.04.2025. a seisuga, kihil “PIIR” esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.
2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA SEOSED
2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Tännassilma küla idapiiril, vahetult Puhja aleviku kõrval ning Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee nr 92 ja Õhtu tänava ristumiskohas (vt joonis 1 ja 3).
Planeeringualasse ulatuvate katastriüksuste andmed on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste andmed (allikas: Maa-ja Ruumiamet) Katastriüksuse nimi Katastriüksuse
tunnus Pindala Sihtotstarve
Õhtu tn 2a 17101:001:2232 3530 m² 100% elamumaa Õhtu 17101:001:1170 278 m² 100% sihtotstarbeta maa
Õhtu tänav 17101:001:0528 hõlmatud joonistel näidatud ulatuses 100% transpordimaa 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee
60501:004:0025 hõlmatud joonistel näidatud ulatuses 100% transpordimaa
Elva Vallavalitsuse 27.02.2025. a kirjaga nr 4-5/2-4 on tehtud ettepanek liita Õhtu katastriüksus (sihtotstarbeta maa) Õhtu tn 2a kinnisasja koosseisu piiri muutmise teel. Õhtu tn 2a kinnisasjale juurdelõikena liidetava maa pindala on 278 m² ja sihtotstarbeks elamumaa.
Planeeringu lahendus sisaldab Õhtu tänava ja riigitee ristumiskoha rekonstrueerimise vajadust ning riigiteele ülekäiguraja ja ohutussaare kavandamist, mistõttu on planeeringualasse osaliselt hõlmatud ka Õhtu ja Õhtu tn 2a maaüksustega piirnevad transpordimaad.
Planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd, mille ulatust on Elva valla üldplaneeringu kohaselt laiendatud tee servast 30 m kaugusele.
Planeeringuala on tasase reljeefiga lage looduslik rohumaa, mille lõunanurgas kasvab üksik mitmetüveline lehtpuu. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 57,86-59,03 m - reljeef langeb loode suunas.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
5
Ehitisregistri andmetel planeeringualal hooneid ei asu. Tehnorajatistest paiknevad planeeringuala maanteepoolsel küljel vee- ja survekanalisatsioonitrass. Idaküljel asub munitsipaalomandisse kuuluv Õhtu tänav, mis on valgustatud ning sellel asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustik, sidetrass ning elektri madalpinge õhuliin ja maakaabelliin.
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud.
Olemasolevat olukorda kajastab joonis 2.
2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Planeeringuala paikneb Puhja aleviku piiril Tännassilma külas ning jääb valla keskusest Elvast linnulennult ca 13 km ja Tartu linnast ca 22 km kaugusele.
Planeeringualaga piirnevate maaüksuste andmed on kajastatud tabelis 2.
Tabel 2. Planeeringualaga piirnevad maaüksused Paiknemine ilmakaare
suhtes
Katastriüksuse aadress
Katastritunnus Sihtotstarve Pindala Lisainfo
loodes Õhtu tn 2 17101:001:2233 100% elamumaa 7423 m² Kinnistul asub üksikelamu abihoonetega
kirdes Õhtu tänav 17101:001:0528 100% transpordimaa 4359 m² Kahesuunaline munitsipaalomandisse kuuluv tänav (sõidutee)
idas
92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee
60501:004:0025 100% transpordimaa 32 566 m² Kahesuunaline riigiomandisse kuuluv tänav (sõidutee)
edelas / läänes
Tinni 60501:003:0051 100% maatulundusmaa
89 656 m² Kinnistul asuvad aiamaalapikesed kasvuhoonete ja abihoonetega
edelas Tinnikse 17101:001:1204 100% sihtotstarbeta maa
1190 m² Kasutuseta maariba, mis perspektiivis määratakse Tinni maaüksuse koosseisu ja sihtotstarbega maatulundusmaa
Planeeringuala paikneb küll väljaspool Puhja alevikku, kuid jääb selle mõjuvööndisse ja piirkonna olulisima tuiksoone, Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee äärde. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4177 sõidukit ja sõidukiirus planeeringuala piires 50 km/h.
Planeeringuala on riigiteelt hästi nähtav ning selle asukoht võimaldab mugavat juurdepääsu maanteega ristuva Õhtu tänava kaudu. Lähimad riigiteeäärsed bussipeatused (Ristimäe) asuvad planeeringualast ca 95-175 m kaugusel lõunas, kus ühistransport teenindab inimesi Pärnu, Tartu, Viljandi, Nõo ja Elva suundadel. Üle maantee, suhteliselt planeeringuala vastas, asub Puhja kooli bussipeatus, kus lähiliinid sõidavad Tartu, Rannu, Elva, Nõo ja Ulila suundadel. Samale tee küljele on rajatud ka asulasisene jalg- ja jalgrattatee.
Tännassilma küla kontaktvööndis paiknevad ulatuslikud maatulundusmaa krundid suurustega ligikaudu 9-12 ha. Läänepoolsele maaüksusele (Tinni) on kohalikud elanikud rajanud väikesed aiamaalapikesed kasvuhoonetega. Põllumaade vahel paiknevad hajusalt elamumaad üksikelamutega. Puhja alevikus kuuluvad planeeringuala mõjuvööndisse valdavalt elamu- ja ühiskondlike ehitiste maad.
Planeeringualast kirdes asub elamupiirkond, mille ühekorruselised (katusekorrusega) puitelamud on peamiselt pärit eelmise sajandi keskpaigast. Korrapärase kujuga kinnistutel asuvad abihoonetega
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
6
üksikelamud. Hoonete paiknemises esineb teatud korrapära riigitee äärsetel kinnistutel, kus hoonestus on koondunud teepoolsele küljele. Maaüksuste suurused jäävad vahemikku 2133 – 5067 m².
Erinevalt eelnevast elamupiirkonnast, jäävad planeeringualast teisele poole maanteed 3-4-korruselised korterelamud, mis asetsevad riigiteega paralleelselt või risti. Planeeringualast ida suunas paiknevad Puhja Kool, spordisaalid ja Puhja Avatud Noortekeskus riigiteeäärse parklaga.
Lähim olemasolev kauplus (Puhja Coop) paikneb planeeringualast linnulennult ca 360 m kaugusel kagu s. Väike müügipunkt-kiosk (aadressil Nooruse tn 16a) on avatud riigitee servas korterelamute vahel.
2.2.1. Erinevate liikumisviiside analüüs Planeeringuala paikneb 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee ja Õhtu tänava ristumiskohas vahetult Puhja aleviku piiril. Alaga piirnev põhimaantee on asula jaoks määrava tähtsusega transpordikoridor, mis ühendab sealset elukeskkonda suuremate linnadega. Asukohapõhiselt on planeeringuala seega sõidukitele kergesti ligipääsetav.
Planeeringuala lähistel paiknevad bussipeatused toetavad läbi ühistranspordi juurdepääsu planeeritud kauplusele ka kaugematest piirkondadest.
Planeeringualast teisele poole riigiteed on rajatud alevikusisene jalg- ja jalgrattatee, mis võimaldab kuni Puhja ringini mugavat liikumist nii jalakäijale kui kergliiklejale. Selleks, et soodustada nende liiklejate ligipääsu planeeringualale, on vajalik tagada mugav ja ohutu maantee ületuskoht, juurdepääs kaupluse sissepääsuni ning jalgrataste parkimiskohad.
Planeeritud kaubandushoone peamine külastaja on tõenäoliselt piirkonna elanik, kes külastab kauplust jalgsi või jalgrattaga. Teise olulise kasutajaskonna moodustavad asulast läbisõitjad. Seega käesoleva detailplaneeringu realiseerimisega olulist liikluskoormuse kasvu ette näha ei ole.
2.3. Vastavus Elva valla üldplaneeringule Elva valla üldplaneeringu kohaselt asub Õhtu 2a kinnistu maalise asustuse juhtotstarbega alal. Maalise asustuse ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, ettevõtluse-, mäetööstuse- ja avaliku huviga maa-alasid jääv ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Kuivõrd maalise asustuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb kavandatava maakasutuse ja ehitise iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Maalise asustuse alale muu juhtotstarbe kohast ehitist või maakasutust kavandades ei loeta seda üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Ehitamine maalise asustuse alal on lubatud, kui see ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
7
Skeem 1. Väljavõte Elva valla üldplaneeringu Puhja aleviku põhijoonisest (05.2025) punane ring – planeeringuala asukoht valge ala – maalise asustuse maa-ala tumesinine katkendjoon – tiheasustusala piir helesinine ruutjoon – planeeritud kergliiklustee kollane – väikeelamu maa-ala beež – korterelamu maa-ala pruunikas-punane – keskuse maa-ala heleroheline – roheala kollakas-roheline – virgestuse maa-ala tihedalt täpiline ala – planeeritud väärtuslik põllumajandusmaa
Planeeringuga kavandatakse kaubandushoonet, mille puhul tuleb järgida üldplaneeringus sätestatud äri- ja teenindusettevõtte maa-alale seatud tingimusi. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kontorihoone, majutushoone, tankla, turu jms maa-ala, millele kehtivad järgmised nõuded:
• haljastuse minimaalne protsent maaüksusel mitteelamu ehitamise korral (puhke- ja haljasala pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 15%;
• kõrghaljastuse minimaalne protsent maaüksusel mitteelamu ehitamise korral (täiskasvanud puu võraalune pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 10%;
• suurim lubatud ehitisealune pind (ehitisealune pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 40%; • mürakategooria tingimust ei kohaldu; • hoone suurim lubatud kõrgus määratakse igakordse kaalutlusotsusena vastavalt asukohas
väljakujunenud keskkonnale, sealhulgas hoonestuslaadile; • piirdeid üldjuhul ei rajata (lubatud vaid juhul, kui see on ohutuse tagamiseks vältimatu); • asjakohasel juhul annab vallaarhitekt üldised soovitused hoone värvilahendusele.
Detailplaneering on vastavuses Elva valla üldplaneeringu tingimustega.
3. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID • Võimaldada maa-ala kasutust, mis toetab piirkonna arengut ja vastab Elva valla
üldplaneeringu tingimustele; • Määratleda maa-ala kasutamiseks ja hoonestamiseks piirkonda sobivad tingimused; • Tagada maa-alale mugavad ja ohutud juurdepääsud ning kasutusvõimalused kõigile
liiklejatele; • Luua eeldused atraktiivse väliruumi kujundamiseks.
4. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED • Planeeringulahendus vastab kehtiva Elva valla üldplaneeringu ja Elva Vallavalitsuse poolt
väljastatud detailplaneeringu algatamise korralduse tingimustele. • Vastavalt Elva valla arengukavale aastateks 2025-20301 on valla oluliste eesmärkidena
nimetatud ettevõtlusaktiivsuse suurendamist ja töövõimaluste mitmekesistamist.
1 Elva Vallavolikogu poolt 30.09.2024. a vastu võetud määrus nr 47
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
8
Planeeringulahendus toetab valla arengukavaga seatud eesmärke. Uue ärihoone kavandamine soodustab võimalusi uute töökohtade tekkeks.
• Planeeritav ehitis on piirkonna elanikkonda teenindav ärihoone, mis laiendab piirkonnas kaubanduslikku mitmekesisust ja valikuvõimalusi kodu lähedal.
• Planeeringuala paikneb ettevõtlustegevuseks soodsas asukohas - elamumaade naabruses ja asumi ühe olulisema põhitänava servas. Olemasolev tänavavõrgustik tagab alale mugava juurdepääsu ning loob soodsad eeldused nii kaupade transpordiks kui ka sõidukite ja inimeste liikumiseks. Planeeringualaga piirneva riigitee äärde rajatud jalg- ja jalgrattatee tagab mugava asulasisese liikumisvõimaluse. Ohutussaarega kavandatud riigitee ületuskoht muudab jalakäijate ja kergliiklejate liikumise planeeringualale turvalisemaks, mugavamaks ja sidusaks.
• Piirkonnale omaste ehituslike ja arhitektuursete nõuete rakendamine tagab kavandatava hoone sobivuse seda ümbritsevasse keskkonda, luues seeläbi piirkonna ruumilise ühtsuse ja terviklikkuse.
• Detailplaneeringu lahendusega luuakse eeldused ala intensiivsemaks kasutuselevõtuks ja atraktiivsema keskkonna loomiseks.
5. PLANEERINGULAHENDUS
5.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus on planeeringualal läbi viidud maakorralduslikud toimingud, millega on Õhtu tn 2a katastriüksusele (kt 17101:001:2232) liidetud Õhtu katastriüksus (kt 17101:001:1170). Sel viisil on maakorralduskava kohaselt suurendatud Õhtu tn 2a maaüksuse piire (vt joonis 4 - krundi piir). Moodustatud Õhtu tn 2a kinnisasja piire ei muudeta. Samuti ei muudeta planeeringualasse ulatuvate transpordimaade piire.
5.2. Krundi ehitusõigus Ehitusõigus on seatud Õhtu tn 2a krundile ja kajastatud joonisel 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 3. Planeeritud hoone on kavandatud tee kaitsevööndist väljaspoole.
5.3. Hoonestusalade piiritlemine Detailplaneeringuga on näidatud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Kõik hoone osad, sh väljaulatuvad ja eenduvad detailid, peavad paiknema hoonestusala sees. Väljaspoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on teede, parkla ja haljastuse rajamine. Kavandatud hoonestusala ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonistel 4 ja 5. Hoonestusala sees on näidatud planeeritud ehitise soovituslik asukoht. Kavandatud hoone suurus, konfiguratsioon ja paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise etapis.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
9
5.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Planeeritud ärihoone arhitektuurilised tingimused on kajastatud joonisel 4.
Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline ning sobituma ümbritsevasse keskkonda.
Kavandatud hoone tänavapoolsed fassaadid peavad olema esinduslikud, ligipääsetavad ja avalikkusele kasutatavad (sissepääsud, muud teenused, nt pakiautomaat, rahaautomaat jms). Hoone värvilahenduses ja materjalikasutuses tuleb arvestada väljakujunenud miljööga, kus eelistatakse traditsioonilisi värvilahendusi ja materjale. Esinduslikumad alad (sissepääsud, teenuste alad) on soovitav markeerida muust hoonest erinevalt.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ning antud keskkonda sobivaid materjale, mida võib omavahel kombineerida. Keelatud on imiteerivad viimistlusmaterjalid. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi toone. Keelatud on erksad, intensiivsed ja neoontoonid.
Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (nt õhksoojuspumbad, konditsioneeride välisagregaadid jms) tuleb paigaldada selliselt, et need ei oleks Õhtu tänavalt vaadeldavad ega põhjustaks häiringuid möödujatele ja elamukruntidele (nt õhu puhumine, heitgaaside ja vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema varjestatud.
Planeeritud hoone siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades vajadusel meetmeid vastavalt standardis EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
Hoone +/- 0,00 määratakse ehitusprojektiga.
5.5. Planeeritud haljastus ja heakord Planeeringualal on oluline jälgida, et hoonealusest pinnast üle jääv sõidukite liiklus- ja parkimisala ei oleks suurem kui haljastatud ala. Elva valla üldplaneeringu kohaselt peab ärimaa krundi pindalast vähemalt 15% olema haljastatud ja 10% kõrghaljastatud. Joonisel 4 näidatud planeeringulahenduse kohaselt on krundi pindalast 41% haljastatud ning kõrghaljastuse osakaal moodustab 6%. Kõrghaljastuse norm jääb nõutust veidi madalamaks, kuna Õhtu tn 2a krundil tuleb tagada normikohased nähtavusalad, tehnovõrkude ruumivajadus ja kaupluse vaadeldavus riigiteelt. Sellest tulenevalt on Õhtu tn 2a krundi igakordne omanik nõus kompenseerima puudujääva kõrghaljastuse osa väljaspool planeeringuala kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.
Haljastus siduda liikumisaladega, et vältida kuumasaarte tekkimist.
Täiendava madal- ja kõrghaljastuse istutamisel tuleb arvestada järgnevaga:
● tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega; ● nähtavuskolmnurkades nähtavuse säilimisega; ● tagada, et puud jäävad hoonest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale; ● arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja
kohapealsete kasvutingimustega; ● eelistada piirkonnale omaseid puuliike; ● lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist; ● haljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid; ● haljastuse kavandamisel juhinduda standardist EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2:
Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
10
Uushaljastuse konkreetne paiknemine, taimede arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus. Haljastus tuleb rajada koos hoonestamisega. Planeeritud juurdepääsuteelt, parkimisalalt ja majandusõuelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada krundi sees või korraldada selle äravedu selleks ette nähtud kohta. Vallitatud lumi ja kavandatud haljastus ei tohi piirata jalakäijate ja sõidukite liikumist, sh parkimiskohtade kasutamist ega halvendada nähtavust krundilt väljasõidul. Võimalik lumevallituskoht on näidatud joonisel 4.
Jäätmete kogumise Õhtu tn 2a krundil korraldab krundi valdaja. Olmejäätmed tuleb paigutada sorteeritud jäätmetest eraldi. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete sorteeritud kogumiseks tuleb krundile paigutada suletavad konteinerid/mahutid, mis peavad olema varjestatud. Jäätmekäitlust korraldatakse vastavalt Elva valla jäätmekavale 2021-20262. Heakorra tagamisel tuleb järgida Elva valla heakorraeeskirjas3 sätestatud nõudeid.
Piirde rajamine planeeringualale on lubatud vaid kaubandushoone laadimis- ja jäätmekäitlusala varjestamiseks.
5.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringualale pinnase juurdetoomine või eemaldamine ei tohi halvendada naabermaaüksuste kasutust. Vertikaalplaneerimine teostada viisil, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele ja teemaale. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone projekteerimise käigus.
5.7. Liikluskorraldus
5.7.1. Tee maa-ala Juurdepääs Õhtu tn 2a krundile on tagatud riigitee km 22,378 ristumiskohalt Õhtu tänava (kohalik tee nr 6050109) kaudu, kuid riigiteele mitte lähemal kui 20 m. Riigitee ja Õhtu tänava ristumiskoha olemasolevad parameetrid ei ole sobilikud planeeringuga kaasneva suureneva liiklussageduse ja - koosseisu teenindamiseks, mistõttu on vajalik Õhtu tänava ristumiskoha rekonstrueerimine ja Õhtu tänava laiendamine planeeringuala juurdepääsuni. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb taotleda Transpordiametilt riigitee ristumiskoha nõuded (ehitusseadustik § 99 lg 3).
Planeeringuga kavandatud kauplus jääb Puhja aleviku keskuse suhtes teisele poole põhimaanteed, mistõttu on oluline tagada alale kõigi liiklejate ohutu juurdepääs. Jalakäijate ja kergliiklejate juurdepääs olemasolevalt riigiteeäärselt kergliiklusteelt ja elamualalt on planeeringualale ette nähtud ülekäiguraja ja ohutussaarega.
Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks on planeeringu liikluslahendus koostatud koostöös EXTech Design OÜ teede projekteerijaga.
Hoone sissepääs on ühendatud jalgteedega.
Kaupluse laadimis- ja jäätmekäitlusala on kavandatud Õhtu tn 2a krundi läänenurka, kus teenindava sõiduki manööverdamine ei takista kaupluse külastajate parkimist. Üldjuhul kaubaveod ajastatakse väljaspoole tipptunde, et välistada parklas sõidu- ja kaubaautode väiksem üheaegne manööverdusvajadus ning tagada ala mugavam ja ohutum kasutus kõigile.
2 Elva Vallavolikogu poolt 03.02.2025. a vastu võetud määrus nr 51 3 Elva Vallavolikogu poolt 23.08.2021. a vastu võetud määrus nr 126
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
11
Teed tuleb projekteerida sileda kõvakattega ja arvestades erivajadustega, puuetega inimeste ja lapsevankritega liikuvate inimeste vajadusi. Teede asukohad, laiused ja katendi(te) liik täpsustatakse projekteerimise käigus.
5.7.2. Parkimislahendus Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Riigiteel ja kohalikul teel ei ole parkimine ja tagurdamine lubatud. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843 Linnatänavad standardis toodud kaupluse normatiivile. Tulenevalt asjaolust, et planeeritud hoone paikneb nii väikeelamute kui ka korterelamute ala naabruses, on lähtutud nimetatud alade parkimisnormatiivide keskmisest näitajast ehk võetud aluseks üks parkimiskoht 40 m² suletud brutopinna kohta. Sellest tulenevalt on 765 m² suletud bruotpinnaga hoone minimaalne parkimiskohtade arv 19,1 (ümardatult 19 parkimiskohta). Üks parkimiskoht on ette nähtud invasõidukile. Ehitusseadustiku § 65¹ lg 4 p 2 ja lg 7 kohaselt tuleb sellise mitteelamu püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale. Eelnevast tulenevalt on kaupluse parklasse kavandatud valmisolek nelja elektriauto laadimiskoha rajamiseks.
Õhtu tn 2a krundile on kavandatud varikatusega jalgrataste parkimiskohad. Standardi kohaselt on jalgrataste parkimiskohtade vajadus kaupluse puhul 1/150 (st 5,1 parkimiskohta), kuid vähim lubatud parkimiskohtade arv on 10.
Planeeringuala võimalik liiklusskeem ja parkimislahendus on kajastatud joonisel 4. Täpne parkimiskohtade arv, paigutus ja parkla ning kaubalaadimisala konfiguratsioon tuleb määrata lõplikult projekteerimisel vastavalt kavandatud ehitise suletud brutopinna tegelikule väärtusele, hoone asetusele hoonestusalal ja selle sissepääsude paiknemisest lähtuvalt. Parklas ei ole lubatud organiseerimata liikumisala.
5.7.3. Nähtavuskolmnurgad Riigitee ristmikul on hinnatud nähtavusi vastavalt kliimaministri 17.11.2023. a määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Teeandmise kohustusega ristmikul, kus liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas, on liitumis- ja peatumisnähtavuskolmnurgad vastavalt 15 x 105 m ja 25 x 60 m.
Ristmiku põhjaküljel asub Õhtu tn 1 kinnistu (kt 60501:004:0147), mille hoone, piirdeaed ja hekk ulatuvad mainitud nähtavuskolmnurkadesse ning varjavad nähtavust riigiteele. Tulenevalt asjaolust, et nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, tehakse liiklusohutuse tagamise eesmärgil detailplaneeringuga ettepanek muuta rekonstrueeritav ristmik peatumiskohustusega ristmikuks, mille nähtavuskolmnurga mõõdud on 5 x 105 m. Sel viisil ei ulatu olemasolevad objektid liitumisnähtavusalasse ja pöörded riigiteele muutuvad ohutumaks.
Ohutussaarega teeületuskohal on näidatud jalakäijate nähtavuskolmnurgad mõõtmetega 5 x 50 m ja 10 x 50 m (vt joonis 5).
5.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Antud määrus sätestab hoonetevahelise kuja laiuseks vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
12
Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Planeeritud ehitis paikneb naaberkinnistute ehitistest kaugemal kui 8 meetrit. Planeeritud hoonestusala asub krundi piiridest vähemalt nelja meetri kaugusel. Lähim naaberkinnistu hoone (aadressil Õhtu tn 1) paikneb planeeritud hoonestusalast ca 18 m kaugusel. Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 1-1/17 Lisa 1 Hoonete liigitus tuleohutuse järgi kuulub planeeritud kaubandushoone IV kasutusviisiga hoonete alla, mille madalaim tuleohutusklass on TP3. Täpne tulepüsivusklass määratakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
5.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Kõik riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Tehnovõrkude lahendused on kajastatud joonisel 5 (osaliselt on tehnovõrkude lahendused veel puudulikud ja lahendatakse detailplaneeringu põhilahenduse koostamise käigus).
5.9.1. Veevarustus Detailplaneeringu veevarustus lahendatakse edasise planeerimisprotsessi käigus vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
5.9.2. Tuletõrje veevarustus Planeeritud hoonel peab olema lahendatud tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis tuleb tagada vastavalt tuleohutuse seadusele.
Vastavalt siseministri 18.02.2021. a määruse nr 104 § 6 lg 1 ja 3 kohaselt peab üldjuhul veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ning paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Määruse § 7 lg 1 alusel on hoone kustutamiseks, mille tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus moodustab 601- 1200 MJ/m², vajalik veevooluhulk veevõtukohas 20 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul.
Planeeringuala põhjaosas, Õhtu tänava servas, asub tuletõrje hüdrant. Ühisveevõrgust saadav vooluhulk on 10 l/s. Täiendav tuletõrjevesi tagatakse Õhtu tn 2a krundile kavandatud maa-aluse veevõtumahutiga, mis ühendatakse planeeritud hüdrandiga/veevõtukaevuga. Standardi EVS 812-6:2021+A1+A2 kohaselt võib uue tuletõrje veevõtukoha projekteerimisel ja ehitamisel, mis on ette nähtud lahendada kinniste anumatega, arvestuslikku tulekahju kestvust vähendada ühe tunnini, kui täidetakse standardi jaotise 7.2 ja lisa G nõudeid. Detailplaneeringu lahenduses on arvestatud eelnevate tingimustega ning täiendav tuletõrjevesi tagatakse 36 m³ mahutiga.
5.9.3. Reoveekanalisatsioon Detailplaneeringu kanalisatsioonivarustus lahendatakse edasise planeerimisprotsessi käigus vastavalt AS Tartu Veevärk poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
4 Siseministri poolt 18.02.2021. a vastu võetud määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
13
5.9.4. Sademevesi Detailplaneeringu sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse edasise planeerimisprotsessi käigus vastavalt AS Tartu Veevärk poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
Detailplaneeringuga on ette nähtud Õhtu tänava ääres asuva sademeveekraavi asendamine sademeveetoruga.
Võimalusel suunatakse planeeringualale kavandatud hoone katuselt ja kõnniteedelt lähtuv sademevesi haljasalale, kus see immutatakse. Sõiduala ja parkla sademevesi juhitakse Õhtu tänava servas asuvasse sademeveetorustikku, kust see tänava ääres asuva kraavituse kaudu Savikoja eesvoolukraavi suundub (vt skeem 1. joonisel 5). Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sademeveesüsteemis on soovitav sademevee vooluhulka (l/s) piirata kasutades väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Sademevee äravooluaja pikendamiseks on krundile kavandatud puhvermahuti. Parkla sademevee puhastamiseks on ette nähtud liiva- ja I klassi õlipüüdur.
Sademevee äravoolu tagamiseks kasutada vajadusel pumpamist.
Sademevee juhtimine reoveetorustikku ja naaberkinnistutele on keelatud.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskust ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide ja kraavide läbilaskevõime ning muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
5.9.5. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse edasise planeeringuprotsessi käigus vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
5.9.6. Välisvalgustus Õhtu tn 2a krundisisene välisvalgustus lahendatakse hoone projekteerimise käigus.
Avalikel teedel teostatavate rekonstrueerimistööde käigus tuleb säilitada tänavate valgustuslahendus. Õhtu tänava laiendamisega seoses vajab sealne olemasolev valgustipost ümber tõstmist või asendamist tänava äärde.
5.9.7. Sidevarustus Sidevarustus lahendatakse edasise planeeringuprotsessi käigus vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatavatele telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele.
5.9.8. Soojavarustus Planeeringuala asub väljaspool kaugkütte piirkonda. Soojavarustus lahendatakse lokaalküttega. Planeeritud hoone kütmine toimub valdavalt kaupluse jahutusseadmete jääksoojuse abil. Täiendavalt on lubatud alternatiivsed ja keskkonnasäästlikud lokaalse kütteviisi lahendused. Erinevaid kütteviise võib kombineerida.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
14
Päikesepaneelide kasutamisel sulandada need arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandatakse osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist. Keelatud on eraldiseisvate maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine.
Täpne küttesüsteemi lahendus antakse hoone projektiga.
5.10. Servituutide seadmise vajadus Planeeritavatele ja olemasolevatele tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks.
5.11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:
elav keskkond; hea nähtavus ja valgustatus; selgelt eristatavad juurdepääsud; ala korrashoid.
Lisaks on soovitav arvestada järgmiste kuritegevuse riske vähendavate aspektidega:
• kasutada tugevaid, vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke; • kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale; • varustada hoone tulekahju- ja/või valvesignalisatsiooniga, võimalusel ka videovalvesüsteemiga; • parkla jälgimine videovalve abil vähendab autodega seotud kuritegude riski; • sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine või eemaldamine peale
rünnakut vähendab vahejuhtumite kordumise riski; • kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski.
5.12. Keskkonnatingimuste seadmine ja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte. Planeeritud tegevused ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Planeeringulahenduse realiseerimisega seotud mõjud kaasnevad peamiselt ehitustegevuse ajal. Negatiivne mõju võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme näol, kuid nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevused planeeringualal tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Planeeringu rakendamisega kaasnevate mõjude vähendamiseks tuleb ehitustegevuse käigus näha ette piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et ehitustegevusest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine ning ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Õhtu tn 2a krunt piirneb riigiteega, mistõttu tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet ei võta tee omanikuna kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
15
Detailplaneeringuga on kavandatud kaubandushoone, mille territooriumil ja ruumides on lubatud kõrgemad müratasemed kui puhke- ja elamualadel. Planeeritud hoonestusala paikneb väljaspool riigitee kaitsevööndit ehk riigiteest vähemalt 30 m kaugusel. Vastavalt määruse Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 toodud müra kategooriatele võib planeeritud hoone liigitada IV kategooria hulka, mille kohaselt on lubatud päevase liiklusmüra piirväärtuseks 65 dBA (hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öösel 55 dBA (hoone teepoolsel küljel 60 dBA). Planeeritud hoone leevendab riigiteelt lähtuva müra ulatust Õhtu tänava elamutele. Hoone omanikud peavad tagama, et võimalik müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste jäävad lubatud piiridesse. Ehitustegevuse ja hoone kasutamise ajal tekkiv võimalik müra ei tohi ületada normtasemete piire lähedal asuvatele elamutele. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul eelistada madala müratasemega seadmeid ja nende paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisa 1 normtasemeid. Vajadusel tuleb hooneväliste tehnoseadmete ümber rajada müraekraan või – summutuskast.
Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹ kehtestatud nõuetele. Sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine omal krundil vastavalt Veeseaduse § 129 nõuetele. Krundi valdaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud jäätmeseaduse nõuetele ja Elva valla jäätmehoolduseeskirjale või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. Lühiajaliselt võib ehitustegevuse käigus kaasneda ehitusjäätmeid, mis tuleb vastavalt korrale käidelda ja üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
Hoone projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada radooniohuga. Kõrge radoonisisaldusega pinnase korral tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (vt allolev punkt 15.12.1).
5.12.1. Radoonisisaldus piirkonnas Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile asub planeeringuala 2023. a andmetele tuginedes kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasel (100-150 kBq/m³). Hoone projekteerimisel tuleb jälgida, et pinnaseõhu sisenemisvõimalused ehitisse oleksid minimeeritud – siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta.
Meetmed radooni hoonesse sattumise vältimiseks
• radooniohtlikule alale rajatava hoone asukohas tuleb radoonisisaldus täpsustada mõõtmise teel;
• hea ehituskvaliteet; • hoone esimese korruse põrand ja sokkel peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke; • radoonitõkke kihti läbivate kommunikatsioonide ja juhtmete liitekohad peavad olema
õhutihedad; • tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt
ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon); • võimalike pragude ja läbiviikude tihendamine;
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
16
• nõuetekohased ventilatsiooni lahendused.
5.12.2. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on positiivne, kuna ärimaa planeerimine loob elamupiirkonda mitmekesisemad võimalused toidu- ja esmatarbekaupade kättesaamiseks ning uute töökohtade tekkeks elukohtade lähedal. Samuti soodustab ettevõtlustegevus mitmekesise elukeskkonna arengut, millega suurenevad võimalused uute elanike piirkonda elama asumiseks, mis omakorda aitab edendada Puhja aleviku head käekäiku. Planeeringuala kasutuselevõtt kaubandushoone püstitamiseks on positiivne tänu heale logistilisele asukohale, mida ühtlasi toetab olemasolev taristu.
Planeeritud tegevuse negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale eeldatavalt puudub.
5.12.3. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoone rajamisel oleks negatiivne kultuuriline mõju.
5.12.4. Sotsiaalsed mõjud Planeeritud tegevusega suurendatakse nii hoone ehitus- kui kasutusaegset tööhõivet kui ka teenuse kättesaadavust ja valikuvõimalusi piirkonnas. Samuti soodustab kaubandushoone ehitamine kohaliku elanikkonna omavahelist lävimist, mis omakorda tugevdab kogukonnatunnet ning tagab turvalisema elukeskkonna. Eelnevast lähtuvalt võib sotsiaalset mõju pidada positiivseks.
Täiendavat väärtust piirkonna arengule lisab avalike teede rekonstrueerimine ja jalakäijate liiklusohutuse parandamine riigitee ületamisel (ohutussaare rajamine).
5.12.5. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Kavandatud tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna ja maastiku muutuse ning inimtegevuse mõju suurenemise. Planeeringu elluviimisega maastiku ilme muutub ja kohaliku maastiku looduslikkus väheneb, kuid arvestades asjaolu, et piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond, siis on mõju suurus tagasihoidlik ja laiemas plaanis on tegemist keskkonda sobiva muutusega. Planeeringualal ei asu teadaolevalt kaitsealuseid taime-, looma- ja linnuliike ning selle kontaktvööndis puuduvad väärtuslikud elupaigad. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatud tegevusega oodata ka negatiivse mõju avaldamist kaitsealustele liikidele või taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.
Hoone paiknemine elamutest jalgsikäigutee kaugusel aitab omakorda vähendada piirkonnas sõiduautode kasutamise vajadust ning sellega seoses vähendada mürataseme ja õhusaaste suurenemise ohtu. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.
Hoone ühendatakse tsentraalsete võrkudega, mis tähendab, et võimalik reostusoht on viidud miinimumini. Kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded hoonele tagavad, et hoone kütmisel võimalik õhusaaste ei suurene.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
17
5.13. Planeeringu elluviimise tingimused Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edasise maakasutuse ning on aluseks ehituslike ja tehniliste projektide koostamisel. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja õigusaktidele.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Elva vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ning nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste sh sademeveekanalisatsiooni (edaspidi avalikud rajatised) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
Õhtu tn 2a krundi igakordne omanik (edaspidi arendaja) tagab avalike rajatiste väljaehitamise ja hoone ehitusõiguse realiseerimise ning nendega seotud kulude kandmise. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud riigitee 92 Tartu – Viljandi – Killingi-Nõmme tee ja Õhtu tänava ristumisala rekonstrueerimine ja tänava laiendamise kohustus realiseeritakse arendaja poolt. Samuti on arendaja kohustus projekteerida, finantseerida ja ehitada välja ohutussaarega teeületuskoht ja sellega seotud riigitee laiendamine. Transpordiameti ei võta planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Enne hoonele ehitusloa taotlemist tuleb esitada hoone eskiislahendus vallavalitsusele kooskõlastamiseks.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.
Planeering ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatav hoone ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb arendajal hüvitada.
Planeeringu elluviimise tegevuskava:
Detailplaneeringu realiseerimine toimub etapiviisiliselt ning enne eelmise etapi lõpuni täitmist ei ole võimalik järgmise etapi tegevusi läbi viia.
I etapp:
1. Valla- ja riigitee ristmiku rekonstrueerimine (projekteerida teedeinseneri kui eriteadmistega isiku poolt). Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiametilt taotleda riigitee ristumiskoha nõuded. Riigitee ristumikoht tuleb nõuete kohaselt rekonstrueerida ning Transpordiametile üle anda enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule). Ristmiku rekonstrueerimistööde koosseisus on vajalik rajada ka ristmikule ulatuvad planeeritud tehnovõrgud ja sademevee lahendus.
II etapp:
1. Õhtu tn 2a krundil pinnase radoonisisalduse mõõtmine hoone ehitamise asukohas. 2. Planeeringukohase hoone ja rajatiste ehitus-, rajamis- ja pinnasetööde samaaegne teostamine
ning riigiteele ohutussaarega jalakäijate teeületuskoha nõuetekohane rajamine (viimane võib toimuda ka I etapis koos riigitee ristmiku rekonstrueerimisega). Krundi igakordne omanik kohustub hoone välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos krundi tehnovõrkude, haljastuse, piirde, juurdepääsutee, kõnniteede ja parkimisalaga.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
18
Ohutussaarega riigitee ülekäigukoht peab olema välja ehitatud hiljemalt enne planeeringualale kavandatavale mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele või rajatisele kasutusloa väljastamist.
3. Hoonele kasutusloa väljastamine, mille eelduseks on välja ehitatud ja kasutusloa/-teatise saanud rajatised.
6. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Jrk nr
Kooskõlastav organisatsioon / kinnistu omanik
Kooskõlastaja nimi
Kooskõlastuse kuupäev ja number
Kooskõlastuse asukoht
Kooskõlastuse / nõusoleku sisu
1. Päästeameti Lõuna päästekeskus
2. Transpordiamet 3. AS Emajõe Veevärk 4. Telia Eesti AS 5. Elektrilevi OÜ
ÕHTU tn 2a
Õhtu 17101:001:1170
100% sihtotstarbeta maa 278 m²
Tinni 60501:003:0051
100% maatulundusmaa 89659 m²
Õhtu tn 2 17101:001:2233
100% elamumaa 7423 m²
Õhtu tn 1 60501:004:0147 100% elamumaa
2727 m²
Viljandi tee 28 60501:004:0094
100% ühiskondlike ehitiste maa 49 287 m²
Viljandi tee 30 // 32 // 34 60501:004:0077 100% elamumaa
16440 m²
Kõnnitee lõik 3 60501:004:0078
100% transpordimaa 926 m²
Tinnikse 17101:001:1204
100% sihtotstarbeta maa 1190 m²
TA RTU
- V ILJ
ANDI - KILI
NGI-N ÕM
M E T
EE
PUHJA ALEVIK
TÄNNASSILM A KÜLA
TÄ NN
AS SI
LM A
KÜ LA
PU HJ
A AL
EV IK
Peatumisnähtavus 25 x 60 m
Liitu misn
ähtavus 1 5 x 1
05 m
Liit um
isn äh
tav us
5 x 1
05 m
ÕHTU TÄNAV
36 m
³
STOP
Ja la
kä ija
n äh
ta vu
s 5x
50 m
Ja la
kä ija
n äh
ta vu
s 10
x5 0m
92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 60501:004:0025
100% transpordimaa 32566 m²
Õhtu tänav 17101:001:0528
100% transpordimaa 4359 m²
15,1
25,2
14,1
2,5
KATASTRIÜKSUSE PIIR
HALDUSÜKSUSE PIIR
LEPPEMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KRUNDI PIIR
HOONESTUSALA
SÕIDUALA / PARKLA
KÕNNITEE / JALAKÄIJATE ALA
HOONE / VARIKATUSE ILLUSTREERIV PAIKNEMINE
SÕIDUKITE PARKIMINE / VÕIMALIK ELEKTRIAUTO LAADIMISKOHT
KRAAV
JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURADA OHUTUSSAAREGA
NÄHTAVUSKOLMNURGAD TEEANDMISKOHUSTUSEGA RISTMIKUL
NÄHTAVUSKOLMNURK PEATUMISKOHUSTUSEGA RISTMIKUL
TÄNAVATE REKONSTRUEERIMISE ALA
PUHJA ALEVIKU KERGLIIKLUSTEE
TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI LAIENDUS 30 m
TRUUP
Olemasolev
Planeeritud
VEETRASS
SIDETRASS
ISEVOOLNE KANALISATSIOONITRASS
SURVEKANALISATSIOONITRASS
ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN
SADEMEVEEKANALISATSIOONITRASS
TÄNAVAVALGUSTI
TULETÕRJEHÜDRANT TRUUBITORU
SIDEKAPP
JALAKÄIJATE NÄHTAVUSKOLMNURK
SADEMEVEETRASS
ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR
VÕIMALIK SADEMEVEE PUHVERMAHUTI PUMPLAGA
36 m³ TULETÕRJEVEE MAHUTI HÜDRANDI JA VEE-/ÜHENDUSTORUGA
TÄNAVAVALGUSTI
Savikoja eesvoolukraav
Olem asolev kraav
Õhtu 2a kinnistu detailplaneeringOBJEKTI NIMI
ASUKOHT
JOONISE NIMETUS
HUVITATUD ISIK
PLANEERIJA
Tännassilma küla Elva vald Tartumaa
TEHNOVÕRGUD JA NÄHTAVUSALAD
RRLektus AS
Janne Vaine 05.2025KUUPÄEV MÕÕTKAVA
JOONISE NR
TÖÖ NR
STAADIUM Eskiis
202502
5
1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]
Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt 01.04.2025. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani
(töö nr GA447). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad.
Olemasolevad kommunikatsioonid on käesolevale geodeetilisele alusplaanile kantud Elva valla geoarhiivi ja AS Emajõe Veevärk andmetele tuginedes. Katastriüksuste piirid on 01.04.2025. a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.
2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus. 3. Tänavate rekonstrueerimise ala lahendus on koostatud EXTech Design OÜ poolt (05.2025). 4. Kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ning sademevee ärajuhtimise lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse
projekteerimise käigus.
Skeem 1. Sademevee juhtimine planeeringualalt eesvoolukraavi
KATASTRIÜKSUSE PIIR
HALDUSÜKSUSE PIIR
LEPPEMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KRUNDI PIIR
HOONESTUSALA
VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS
HALJASALA
SÕIDUALA / PARKLA
SÕIDUKITE JUURDEPÄÄSU KEELUALA
KÕNNITEE / JALAKÄIJATE ALA
HOONE / VARIKATUSE ILLUSTREERIV PAIKNEMINE
p 2 SÕIDUKITE PARKIMINE JA PARKIMISKOHTADE ARV
jp 6 JALGRATASTE PARKIMINE JA PARKIMISKOHTADE ARV
SÕIDUKITE LIIKUMISSUUNAD
LIKVIDEERITAV OBJEKT / ELEMENT
VÕIMALIKUD ELEKTRIAUTODE LAADIMISKOHAD
VÕIMALIK LUMEVALLITUSALA
JUURDEPÄÄS SÕIDUKILE / JALAKÄIJALE
VÕIMALIKUD PRÜGIKONTEINERID / -MAHUTID
KRAAV
JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURADA OHUTUSSAAREGA
SÕIDUKITE PARKIMISE KEELUALA
TÄNAVATE REKONSTRUEERIMISE ALA
PUHJA ALEVIKU KERGLIIKLUSTEE
VÕIMALIK PIIRDEAED
TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI LAIENDUS 30 m
Olemasolev
Planeeritud
ÕHTU tn 2a
Õhtu 17101:001:1170
100% sihtotstarbeta maa 278 m²
Tinni 60501:003:0051
100% maatulundusmaa 89659 m²
Õhtu tn 2 17101:001:2233
100% elamumaa 7423 m²
Õhtu tn 1 60501:004:0147 100% elamumaa
2727 m²
Viljandi tee 28 60501:004:0094
100% ühiskondlike ehitiste maa 49 287 m²
Viljandi tee 30 // 32 // 34 60501:004:0077 100% elamumaa
16440 m²
Kõnnitee lõik 3 60501:004:0078
100% transpordimaa 926 m²
Tinnikse 17101:001:1204
100% sihtotstarbeta maa 1190 m²
TA RTU
- V ILJ
ANDI - KILI
NGI-N ÕM
M E T
EE
PUHJA ALEVIK
TÄNNASSILM A KÜLA
TÄ NN
AS SI
LM A
KÜ LA
PU HJ
A AL
EV IK
Siss epääs
Taara vastu
võtt
Kauba
laadimine
jp 1
0
p 19
ÕHTU TÄNAV
STOP
92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 60501:004:0025
100% transpordimaa 32566 m²
Õhtu tänav 17101:001:0528
100% transpordimaa 4359 m²
EHITUSÕIGUS
Krundi aadress Krundi pindala
Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve
Planeeritud hoonete suurim
lubatud arv krundil
Planeeritud hoone suurim
lubatud ehitisealune pind
Planeeritud hoone suurim lubatud
kõrgus
Õhtu tn 2a 3808 m²
Kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone maa;
büroohoone maa
1 põhihoone 900 m² 9 m
ARHITEKTUURILISED TINGIMUSED
Hoone lubatud välisviimistlus-
materjalid
Hoone lubatud katusetüüp ja
-kallete vahemik
Hoone lubatud katusekatte materjalid
puitlaudis, puhasvuukmüüristus,
krohv, klaas viilkatus 20° - 35° plekk, katusekivi
Õhtu 2a kinnistu detailplaneeringOBJEKTI NIMI
ASUKOHT
JOONISE NIMETUS
HUVITATUD ISIK
PLANEERIJA
Tännassilma küla Elva vald Tartumaa
PÕHIJOONIS
RRLektus AS
Janne Vaine 05.2025KUUPÄEV MÕÕTKAVA
JOONISE NR
TÖÖ NR
STAADIUM Eskiis
202502
4
1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]
Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt 01.04.2025. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani
(töö nr GA447). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad.
Olemasolevad kommunikatsioonid on käesolevale geodeetilisele alusplaanile kantud Elva valla geoarhiivi ja AS Emajõe Veevärk andmetele tuginedes. Katastriüksuste piirid on 01.04.2025. a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.
2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus. 3. Tänavate rekonstrueerimise ala lahendus on koostatud EXTech Design OÜ poolt (05.2025) 4. Planeeringujärgselt koostatavas terviklikus projektis määratakse rajatava valgustuse, väikevormide, teekatete ja haljastuse
põhimõtted, paiknemine ja olemus.
TÖÖ NR. 202502
HUVITATUD ISIK RRLektus AS
PLANEERIJA Janne Vaine / maastikuarhitekt MSc (MB 001461)
PLANEERINGU KORRALDAJA Elva Vallavalitsus
I köide
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering
Tännassilma küla, Elva vald, Tartumaa
Tartu 2025
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
2
KÖITE KOOSSEIS
SELETUSKIRI
Sisukord
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, EESMÄRK JA VAJADUS .............................. 4
2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA SEOSED .............................................................. 4
2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................... 4 2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ............................................. 5
2.2.1. Erinevate liikumisviiside analüüs .............................................................................. 6 2.3. Vastavus Elva valla üldplaneeringule ............................................................................... 6
3. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ................................................................................... 7
4. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED ....................... 7
5. PLANEERINGULAHENDUS .............................................................................................. 8
5.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................. 8 5.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................... 8 5.3. Hoonestusalade piiritlemine ........................................................................................... 8 5.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ..................................................... 9 5.5. Planeeritud haljastus ja heakord ..................................................................................... 9 5.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ................................................................................ 10 5.7. Liikluskorraldus .............................................................................................................. 10
5.7.1. Tee maa-ala ............................................................................................................ 10 5.7.2. Parkimislahendus ................................................................................................... 11 5.7.3. Nähtavuskolmnurgad ............................................................................................. 11
5.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded................................................................ 11 5.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ............................................................................ 12
5.9.1. Veevarustus ............................................................................................................ 12 5.9.2. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................. 12 5.9.3. Reoveekanalisatsioon ............................................................................................. 12 5.9.4. Sademevesi ............................................................................................................. 13 5.9.5. Elektrivarustus ........................................................................................................ 13 5.9.6. Välisvalgustus ......................................................................................................... 13 5.9.7. Sidevarustus ........................................................................................................... 13 5.9.8. Soojavarustus ......................................................................................................... 13
5.10. Servituutide seadmise vajadus .................................................................................... 14 5.11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud ..................................................................... 14 5.12. Keskkonnatingimuste seadmine ja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ....... 14
5.12.1. Radoonisisaldus piirkonnas .................................................................................. 15 5.12.2. Majanduslikud mõjud ........................................................................................... 16 5.12.3. Kultuurilised mõjud .............................................................................................. 16 5.12.4. Sotsiaalsed mõjud ................................................................................................ 16 5.12.5. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud .................................................................. 16
5.13. Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................. 17
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
3
6. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .............................................................. 19
GRAAFILINE OSA (esitatud digitaalselt eraldi failidena)
Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:5000
Joonis 2. Tugiplaan M 1:500
Joonis 3. Kontaktvööndi analüüsiskeem M 1:2000
Joonis 4. Põhijoonis M 1:500
Joonis 5. Tehnovõrgud ja nähtavusalad M 1:500
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
4
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, EESMÄRK JA VAJADUS Detailplaneeringu koostamise aluseks on Elva Vallavalitsuse 14.01.2025. a korraldus nr 17 Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneeringu algatamisest ja lähteseisukohtade kinnitamisest. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on detailplaneeringuala sihtotstarbe määramine kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maaks ning ehitusõiguse määramine kaubandushoone püstitamiseks; juurdepääsude, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse põhimõtete andmine ning servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine. Planeeritav ala asub Tännassilma külas maalise asustuse juhtotstarbega alal, kuhu on lubatud kavandada kaubandushoonet. Kaubandushoone ehitusõigus lahendatakse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud Elker RMT OÜ poolt 01.04.2025. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani täpsusastmega 1:500 (töö nr GA447). Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Olemasolevad maa-alused kommunikatsioonid on geodeetilisele alusplaanile kantud Elva valla geoarhiivi ja AS Emajõe Veevärk andmetele tuginedes. Katastriüksuste piirid 01.04.2025. a seisuga, kihil “PIIR” esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.
2. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA SEOSED
2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Tännassilma küla idapiiril, vahetult Puhja aleviku kõrval ning Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee nr 92 ja Õhtu tänava ristumiskohas (vt joonis 1 ja 3).
Planeeringualasse ulatuvate katastriüksuste andmed on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksuste andmed (allikas: Maa-ja Ruumiamet) Katastriüksuse nimi Katastriüksuse
tunnus Pindala Sihtotstarve
Õhtu tn 2a 17101:001:2232 3530 m² 100% elamumaa Õhtu 17101:001:1170 278 m² 100% sihtotstarbeta maa
Õhtu tänav 17101:001:0528 hõlmatud joonistel näidatud ulatuses 100% transpordimaa 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee
60501:004:0025 hõlmatud joonistel näidatud ulatuses 100% transpordimaa
Elva Vallavalitsuse 27.02.2025. a kirjaga nr 4-5/2-4 on tehtud ettepanek liita Õhtu katastriüksus (sihtotstarbeta maa) Õhtu tn 2a kinnisasja koosseisu piiri muutmise teel. Õhtu tn 2a kinnisasjale juurdelõikena liidetava maa pindala on 278 m² ja sihtotstarbeks elamumaa.
Planeeringu lahendus sisaldab Õhtu tänava ja riigitee ristumiskoha rekonstrueerimise vajadust ning riigiteele ülekäiguraja ja ohutussaare kavandamist, mistõttu on planeeringualasse osaliselt hõlmatud ka Õhtu ja Õhtu tn 2a maaüksustega piirnevad transpordimaad.
Planeeringualale ulatub riigitee kaitsevöönd, mille ulatust on Elva valla üldplaneeringu kohaselt laiendatud tee servast 30 m kaugusele.
Planeeringuala on tasase reljeefiga lage looduslik rohumaa, mille lõunanurgas kasvab üksik mitmetüveline lehtpuu. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 57,86-59,03 m - reljeef langeb loode suunas.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
5
Ehitisregistri andmetel planeeringualal hooneid ei asu. Tehnorajatistest paiknevad planeeringuala maanteepoolsel küljel vee- ja survekanalisatsioonitrass. Idaküljel asub munitsipaalomandisse kuuluv Õhtu tänav, mis on valgustatud ning sellel asuvad vee- ja kanalisatsioonitorustik, sidetrass ning elektri madalpinge õhuliin ja maakaabelliin.
Vastavalt Maa-ja Ruumiameti kaardirakendusele on piirkonnas põhjavesi keskmiselt kaitstud.
Olemasolevat olukorda kajastab joonis 2.
2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Planeeringuala paikneb Puhja aleviku piiril Tännassilma külas ning jääb valla keskusest Elvast linnulennult ca 13 km ja Tartu linnast ca 22 km kaugusele.
Planeeringualaga piirnevate maaüksuste andmed on kajastatud tabelis 2.
Tabel 2. Planeeringualaga piirnevad maaüksused Paiknemine ilmakaare
suhtes
Katastriüksuse aadress
Katastritunnus Sihtotstarve Pindala Lisainfo
loodes Õhtu tn 2 17101:001:2233 100% elamumaa 7423 m² Kinnistul asub üksikelamu abihoonetega
kirdes Õhtu tänav 17101:001:0528 100% transpordimaa 4359 m² Kahesuunaline munitsipaalomandisse kuuluv tänav (sõidutee)
idas
92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee
60501:004:0025 100% transpordimaa 32 566 m² Kahesuunaline riigiomandisse kuuluv tänav (sõidutee)
edelas / läänes
Tinni 60501:003:0051 100% maatulundusmaa
89 656 m² Kinnistul asuvad aiamaalapikesed kasvuhoonete ja abihoonetega
edelas Tinnikse 17101:001:1204 100% sihtotstarbeta maa
1190 m² Kasutuseta maariba, mis perspektiivis määratakse Tinni maaüksuse koosseisu ja sihtotstarbega maatulundusmaa
Planeeringuala paikneb küll väljaspool Puhja alevikku, kuid jääb selle mõjuvööndisse ja piirkonna olulisima tuiksoone, Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee äärde. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4177 sõidukit ja sõidukiirus planeeringuala piires 50 km/h.
Planeeringuala on riigiteelt hästi nähtav ning selle asukoht võimaldab mugavat juurdepääsu maanteega ristuva Õhtu tänava kaudu. Lähimad riigiteeäärsed bussipeatused (Ristimäe) asuvad planeeringualast ca 95-175 m kaugusel lõunas, kus ühistransport teenindab inimesi Pärnu, Tartu, Viljandi, Nõo ja Elva suundadel. Üle maantee, suhteliselt planeeringuala vastas, asub Puhja kooli bussipeatus, kus lähiliinid sõidavad Tartu, Rannu, Elva, Nõo ja Ulila suundadel. Samale tee küljele on rajatud ka asulasisene jalg- ja jalgrattatee.
Tännassilma küla kontaktvööndis paiknevad ulatuslikud maatulundusmaa krundid suurustega ligikaudu 9-12 ha. Läänepoolsele maaüksusele (Tinni) on kohalikud elanikud rajanud väikesed aiamaalapikesed kasvuhoonetega. Põllumaade vahel paiknevad hajusalt elamumaad üksikelamutega. Puhja alevikus kuuluvad planeeringuala mõjuvööndisse valdavalt elamu- ja ühiskondlike ehitiste maad.
Planeeringualast kirdes asub elamupiirkond, mille ühekorruselised (katusekorrusega) puitelamud on peamiselt pärit eelmise sajandi keskpaigast. Korrapärase kujuga kinnistutel asuvad abihoonetega
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
6
üksikelamud. Hoonete paiknemises esineb teatud korrapära riigitee äärsetel kinnistutel, kus hoonestus on koondunud teepoolsele küljele. Maaüksuste suurused jäävad vahemikku 2133 – 5067 m².
Erinevalt eelnevast elamupiirkonnast, jäävad planeeringualast teisele poole maanteed 3-4-korruselised korterelamud, mis asetsevad riigiteega paralleelselt või risti. Planeeringualast ida suunas paiknevad Puhja Kool, spordisaalid ja Puhja Avatud Noortekeskus riigiteeäärse parklaga.
Lähim olemasolev kauplus (Puhja Coop) paikneb planeeringualast linnulennult ca 360 m kaugusel kagu s. Väike müügipunkt-kiosk (aadressil Nooruse tn 16a) on avatud riigitee servas korterelamute vahel.
2.2.1. Erinevate liikumisviiside analüüs Planeeringuala paikneb 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee ja Õhtu tänava ristumiskohas vahetult Puhja aleviku piiril. Alaga piirnev põhimaantee on asula jaoks määrava tähtsusega transpordikoridor, mis ühendab sealset elukeskkonda suuremate linnadega. Asukohapõhiselt on planeeringuala seega sõidukitele kergesti ligipääsetav.
Planeeringuala lähistel paiknevad bussipeatused toetavad läbi ühistranspordi juurdepääsu planeeritud kauplusele ka kaugematest piirkondadest.
Planeeringualast teisele poole riigiteed on rajatud alevikusisene jalg- ja jalgrattatee, mis võimaldab kuni Puhja ringini mugavat liikumist nii jalakäijale kui kergliiklejale. Selleks, et soodustada nende liiklejate ligipääsu planeeringualale, on vajalik tagada mugav ja ohutu maantee ületuskoht, juurdepääs kaupluse sissepääsuni ning jalgrataste parkimiskohad.
Planeeritud kaubandushoone peamine külastaja on tõenäoliselt piirkonna elanik, kes külastab kauplust jalgsi või jalgrattaga. Teise olulise kasutajaskonna moodustavad asulast läbisõitjad. Seega käesoleva detailplaneeringu realiseerimisega olulist liikluskoormuse kasvu ette näha ei ole.
2.3. Vastavus Elva valla üldplaneeringule Elva valla üldplaneeringu kohaselt asub Õhtu 2a kinnistu maalise asustuse juhtotstarbega alal. Maalise asustuse ala on väljapoole tiheasustusalasid, suuremaid tootmise-, ettevõtluse-, mäetööstuse- ja avaliku huviga maa-alasid jääv ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine. Kuivõrd maalise asustuse ala juhtotstarve võimaldab erinevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb kavandatava maakasutuse ja ehitise iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid tingimusi. Maalise asustuse alale muu juhtotstarbe kohast ehitist või maakasutust kavandades ei loeta seda üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Ehitamine maalise asustuse alal on lubatud, kui see ei ole vastuolus ühegi õigusaktiga.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
7
Skeem 1. Väljavõte Elva valla üldplaneeringu Puhja aleviku põhijoonisest (05.2025) punane ring – planeeringuala asukoht valge ala – maalise asustuse maa-ala tumesinine katkendjoon – tiheasustusala piir helesinine ruutjoon – planeeritud kergliiklustee kollane – väikeelamu maa-ala beež – korterelamu maa-ala pruunikas-punane – keskuse maa-ala heleroheline – roheala kollakas-roheline – virgestuse maa-ala tihedalt täpiline ala – planeeritud väärtuslik põllumajandusmaa
Planeeringuga kavandatakse kaubandushoonet, mille puhul tuleb järgida üldplaneeringus sätestatud äri- ja teenindusettevõtte maa-alale seatud tingimusi. Äri- ja teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus- ja toitlustushoone, büroo-, panga- ja kontorihoone, majutushoone, tankla, turu jms maa-ala, millele kehtivad järgmised nõuded:
• haljastuse minimaalne protsent maaüksusel mitteelamu ehitamise korral (puhke- ja haljasala pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 15%;
• kõrghaljastuse minimaalne protsent maaüksusel mitteelamu ehitamise korral (täiskasvanud puu võraalune pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 10%;
• suurim lubatud ehitisealune pind (ehitisealune pind jagatud maaüksuse pindalaga) on 40%; • mürakategooria tingimust ei kohaldu; • hoone suurim lubatud kõrgus määratakse igakordse kaalutlusotsusena vastavalt asukohas
väljakujunenud keskkonnale, sealhulgas hoonestuslaadile; • piirdeid üldjuhul ei rajata (lubatud vaid juhul, kui see on ohutuse tagamiseks vältimatu); • asjakohasel juhul annab vallaarhitekt üldised soovitused hoone värvilahendusele.
Detailplaneering on vastavuses Elva valla üldplaneeringu tingimustega.
3. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID • Võimaldada maa-ala kasutust, mis toetab piirkonna arengut ja vastab Elva valla
üldplaneeringu tingimustele; • Määratleda maa-ala kasutamiseks ja hoonestamiseks piirkonda sobivad tingimused; • Tagada maa-alale mugavad ja ohutud juurdepääsud ning kasutusvõimalused kõigile
liiklejatele; • Luua eeldused atraktiivse väliruumi kujundamiseks.
4. PLANEERINGULAHENDUSE KAALUTLUSED, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED • Planeeringulahendus vastab kehtiva Elva valla üldplaneeringu ja Elva Vallavalitsuse poolt
väljastatud detailplaneeringu algatamise korralduse tingimustele. • Vastavalt Elva valla arengukavale aastateks 2025-20301 on valla oluliste eesmärkidena
nimetatud ettevõtlusaktiivsuse suurendamist ja töövõimaluste mitmekesistamist.
1 Elva Vallavolikogu poolt 30.09.2024. a vastu võetud määrus nr 47
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
8
Planeeringulahendus toetab valla arengukavaga seatud eesmärke. Uue ärihoone kavandamine soodustab võimalusi uute töökohtade tekkeks.
• Planeeritav ehitis on piirkonna elanikkonda teenindav ärihoone, mis laiendab piirkonnas kaubanduslikku mitmekesisust ja valikuvõimalusi kodu lähedal.
• Planeeringuala paikneb ettevõtlustegevuseks soodsas asukohas - elamumaade naabruses ja asumi ühe olulisema põhitänava servas. Olemasolev tänavavõrgustik tagab alale mugava juurdepääsu ning loob soodsad eeldused nii kaupade transpordiks kui ka sõidukite ja inimeste liikumiseks. Planeeringualaga piirneva riigitee äärde rajatud jalg- ja jalgrattatee tagab mugava asulasisese liikumisvõimaluse. Ohutussaarega kavandatud riigitee ületuskoht muudab jalakäijate ja kergliiklejate liikumise planeeringualale turvalisemaks, mugavamaks ja sidusaks.
• Piirkonnale omaste ehituslike ja arhitektuursete nõuete rakendamine tagab kavandatava hoone sobivuse seda ümbritsevasse keskkonda, luues seeläbi piirkonna ruumilise ühtsuse ja terviklikkuse.
• Detailplaneeringu lahendusega luuakse eeldused ala intensiivsemaks kasutuselevõtuks ja atraktiivsema keskkonna loomiseks.
5. PLANEERINGULAHENDUS
5.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Käesoleva detailplaneeringu koostamise käigus on planeeringualal läbi viidud maakorralduslikud toimingud, millega on Õhtu tn 2a katastriüksusele (kt 17101:001:2232) liidetud Õhtu katastriüksus (kt 17101:001:1170). Sel viisil on maakorralduskava kohaselt suurendatud Õhtu tn 2a maaüksuse piire (vt joonis 4 - krundi piir). Moodustatud Õhtu tn 2a kinnisasja piire ei muudeta. Samuti ei muudeta planeeringualasse ulatuvate transpordimaade piire.
5.2. Krundi ehitusõigus Ehitusõigus on seatud Õhtu tn 2a krundile ja kajastatud joonisel 4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 3. Planeeritud hoone on kavandatud tee kaitsevööndist väljaspoole.
5.3. Hoonestusalade piiritlemine Detailplaneeringuga on näidatud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Kõik hoone osad, sh väljaulatuvad ja eenduvad detailid, peavad paiknema hoonestusala sees. Väljaspoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on teede, parkla ja haljastuse rajamine. Kavandatud hoonestusala ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonistel 4 ja 5. Hoonestusala sees on näidatud planeeritud ehitise soovituslik asukoht. Kavandatud hoone suurus, konfiguratsioon ja paiknemine hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise etapis.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
9
5.4. Ehitise arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Planeeritud ärihoone arhitektuurilised tingimused on kajastatud joonisel 4.
Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava, energiatõhususe ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline ning sobituma ümbritsevasse keskkonda.
Kavandatud hoone tänavapoolsed fassaadid peavad olema esinduslikud, ligipääsetavad ja avalikkusele kasutatavad (sissepääsud, muud teenused, nt pakiautomaat, rahaautomaat jms). Hoone värvilahenduses ja materjalikasutuses tuleb arvestada väljakujunenud miljööga, kus eelistatakse traditsioonilisi värvilahendusi ja materjale. Esinduslikumad alad (sissepääsud, teenuste alad) on soovitav markeerida muust hoonest erinevalt.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ning antud keskkonda sobivaid materjale, mida võib omavahel kombineerida. Keelatud on imiteerivad viimistlusmaterjalid. Hoonete värvilahenduses eelistada looduslähedasi toone. Keelatud on erksad, intensiivsed ja neoontoonid.
Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (nt õhksoojuspumbad, konditsioneeride välisagregaadid jms) tuleb paigaldada selliselt, et need ei oleks Õhtu tänavalt vaadeldavad ega põhjustaks häiringuid möödujatele ja elamukruntidele (nt õhu puhumine, heitgaaside ja vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema varjestatud.
Planeeritud hoone siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades vajadusel meetmeid vastavalt standardis EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
Hoone +/- 0,00 määratakse ehitusprojektiga.
5.5. Planeeritud haljastus ja heakord Planeeringualal on oluline jälgida, et hoonealusest pinnast üle jääv sõidukite liiklus- ja parkimisala ei oleks suurem kui haljastatud ala. Elva valla üldplaneeringu kohaselt peab ärimaa krundi pindalast vähemalt 15% olema haljastatud ja 10% kõrghaljastatud. Joonisel 4 näidatud planeeringulahenduse kohaselt on krundi pindalast 41% haljastatud ning kõrghaljastuse osakaal moodustab 6%. Kõrghaljastuse norm jääb nõutust veidi madalamaks, kuna Õhtu tn 2a krundil tuleb tagada normikohased nähtavusalad, tehnovõrkude ruumivajadus ja kaupluse vaadeldavus riigiteelt. Sellest tulenevalt on Õhtu tn 2a krundi igakordne omanik nõus kompenseerima puudujääva kõrghaljastuse osa väljaspool planeeringuala kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.
Haljastus siduda liikumisaladega, et vältida kuumasaarte tekkimist.
Täiendava madal- ja kõrghaljastuse istutamisel tuleb arvestada järgnevaga:
● tehnovõrkude tegeliku paiknemise ja nende kaitsevööndite ulatusega; ● nähtavuskolmnurkades nähtavuse säilimisega; ● tagada, et puud jäävad hoonest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse võrra eemale; ● arvestada võimalikult suure hooldusmugavusega, sobivusega olemasoleva haljastuse ja
kohapealsete kasvutingimustega; ● eelistada piirkonnale omaseid puuliike; ● lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist; ● haljastamisel on soovitav kasutada nii heitlehiseid kui igihaljaid puid ja põõsaid; ● haljastuse kavandamisel juhinduda standardist EVS 939-2:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 2:
Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
10
Uushaljastuse konkreetne paiknemine, taimede arv ja liigid tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus. Haljastus tuleb rajada koos hoonestamisega. Planeeritud juurdepääsuteelt, parkimisalalt ja majandusõuelt kokku kogutav lumi tuleb ladustada krundi sees või korraldada selle äravedu selleks ette nähtud kohta. Vallitatud lumi ja kavandatud haljastus ei tohi piirata jalakäijate ja sõidukite liikumist, sh parkimiskohtade kasutamist ega halvendada nähtavust krundilt väljasõidul. Võimalik lumevallituskoht on näidatud joonisel 4.
Jäätmete kogumise Õhtu tn 2a krundil korraldab krundi valdaja. Olmejäätmed tuleb paigutada sorteeritud jäätmetest eraldi. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete sorteeritud kogumiseks tuleb krundile paigutada suletavad konteinerid/mahutid, mis peavad olema varjestatud. Jäätmekäitlust korraldatakse vastavalt Elva valla jäätmekavale 2021-20262. Heakorra tagamisel tuleb järgida Elva valla heakorraeeskirjas3 sätestatud nõudeid.
Piirde rajamine planeeringualale on lubatud vaid kaubandushoone laadimis- ja jäätmekäitlusala varjestamiseks.
5.6. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringualale pinnase juurdetoomine või eemaldamine ei tohi halvendada naabermaaüksuste kasutust. Vertikaalplaneerimine teostada viisil, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele ja teemaale. Täpne vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone projekteerimise käigus.
5.7. Liikluskorraldus
5.7.1. Tee maa-ala Juurdepääs Õhtu tn 2a krundile on tagatud riigitee km 22,378 ristumiskohalt Õhtu tänava (kohalik tee nr 6050109) kaudu, kuid riigiteele mitte lähemal kui 20 m. Riigitee ja Õhtu tänava ristumiskoha olemasolevad parameetrid ei ole sobilikud planeeringuga kaasneva suureneva liiklussageduse ja - koosseisu teenindamiseks, mistõttu on vajalik Õhtu tänava ristumiskoha rekonstrueerimine ja Õhtu tänava laiendamine planeeringuala juurdepääsuni. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb taotleda Transpordiametilt riigitee ristumiskoha nõuded (ehitusseadustik § 99 lg 3).
Planeeringuga kavandatud kauplus jääb Puhja aleviku keskuse suhtes teisele poole põhimaanteed, mistõttu on oluline tagada alale kõigi liiklejate ohutu juurdepääs. Jalakäijate ja kergliiklejate juurdepääs olemasolevalt riigiteeäärselt kergliiklusteelt ja elamualalt on planeeringualale ette nähtud ülekäiguraja ja ohutussaarega.
Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks on planeeringu liikluslahendus koostatud koostöös EXTech Design OÜ teede projekteerijaga.
Hoone sissepääs on ühendatud jalgteedega.
Kaupluse laadimis- ja jäätmekäitlusala on kavandatud Õhtu tn 2a krundi läänenurka, kus teenindava sõiduki manööverdamine ei takista kaupluse külastajate parkimist. Üldjuhul kaubaveod ajastatakse väljaspoole tipptunde, et välistada parklas sõidu- ja kaubaautode väiksem üheaegne manööverdusvajadus ning tagada ala mugavam ja ohutum kasutus kõigile.
2 Elva Vallavolikogu poolt 03.02.2025. a vastu võetud määrus nr 51 3 Elva Vallavolikogu poolt 23.08.2021. a vastu võetud määrus nr 126
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
11
Teed tuleb projekteerida sileda kõvakattega ja arvestades erivajadustega, puuetega inimeste ja lapsevankritega liikuvate inimeste vajadusi. Teede asukohad, laiused ja katendi(te) liik täpsustatakse projekteerimise käigus.
5.7.2. Parkimislahendus Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Riigiteel ja kohalikul teel ei ole parkimine ja tagurdamine lubatud. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt EVS 843 Linnatänavad standardis toodud kaupluse normatiivile. Tulenevalt asjaolust, et planeeritud hoone paikneb nii väikeelamute kui ka korterelamute ala naabruses, on lähtutud nimetatud alade parkimisnormatiivide keskmisest näitajast ehk võetud aluseks üks parkimiskoht 40 m² suletud brutopinna kohta. Sellest tulenevalt on 765 m² suletud bruotpinnaga hoone minimaalne parkimiskohtade arv 19,1 (ümardatult 19 parkimiskohta). Üks parkimiskoht on ette nähtud invasõidukile. Ehitusseadustiku § 65¹ lg 4 p 2 ja lg 7 kohaselt tuleb sellise mitteelamu püstitamisel, mille teenindamiseks on ette nähtud rohkem kui kümme parkimiskohta, paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale ja elektriauto laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale. Eelnevast tulenevalt on kaupluse parklasse kavandatud valmisolek nelja elektriauto laadimiskoha rajamiseks.
Õhtu tn 2a krundile on kavandatud varikatusega jalgrataste parkimiskohad. Standardi kohaselt on jalgrataste parkimiskohtade vajadus kaupluse puhul 1/150 (st 5,1 parkimiskohta), kuid vähim lubatud parkimiskohtade arv on 10.
Planeeringuala võimalik liiklusskeem ja parkimislahendus on kajastatud joonisel 4. Täpne parkimiskohtade arv, paigutus ja parkla ning kaubalaadimisala konfiguratsioon tuleb määrata lõplikult projekteerimisel vastavalt kavandatud ehitise suletud brutopinna tegelikule väärtusele, hoone asetusele hoonestusalal ja selle sissepääsude paiknemisest lähtuvalt. Parklas ei ole lubatud organiseerimata liikumisala.
5.7.3. Nähtavuskolmnurgad Riigitee ristmikul on hinnatud nähtavusi vastavalt kliimaministri 17.11.2023. a määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Teeandmise kohustusega ristmikul, kus liituva tee liiklussagedus on üle 100 sõiduki ööpäevas, on liitumis- ja peatumisnähtavuskolmnurgad vastavalt 15 x 105 m ja 25 x 60 m.
Ristmiku põhjaküljel asub Õhtu tn 1 kinnistu (kt 60501:004:0147), mille hoone, piirdeaed ja hekk ulatuvad mainitud nähtavuskolmnurkadesse ning varjavad nähtavust riigiteele. Tulenevalt asjaolust, et nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi, tehakse liiklusohutuse tagamise eesmärgil detailplaneeringuga ettepanek muuta rekonstrueeritav ristmik peatumiskohustusega ristmikuks, mille nähtavuskolmnurga mõõdud on 5 x 105 m. Sel viisil ei ulatu olemasolevad objektid liitumisnähtavusalasse ja pöörded riigiteele muutuvad ohutumaks.
Ohutussaarega teeületuskohal on näidatud jalakäijate nähtavuskolmnurgad mõõtmetega 5 x 50 m ja 10 x 50 m (vt joonis 5).
5.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Antud määrus sätestab hoonetevahelise kuja laiuseks vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
12
Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Planeeritud ehitis paikneb naaberkinnistute ehitistest kaugemal kui 8 meetrit. Planeeritud hoonestusala asub krundi piiridest vähemalt nelja meetri kaugusel. Lähim naaberkinnistu hoone (aadressil Õhtu tn 1) paikneb planeeritud hoonestusalast ca 18 m kaugusel. Siseministri 30.03.2017. a määruse nr 1-1/17 Lisa 1 Hoonete liigitus tuleohutuse järgi kuulub planeeritud kaubandushoone IV kasutusviisiga hoonete alla, mille madalaim tuleohutusklass on TP3. Täpne tulepüsivusklass määratakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
5.9. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Kõik riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Tehnovõrkude lahendused on kajastatud joonisel 5 (osaliselt on tehnovõrkude lahendused veel puudulikud ja lahendatakse detailplaneeringu põhilahenduse koostamise käigus).
5.9.1. Veevarustus Detailplaneeringu veevarustus lahendatakse edasise planeerimisprotsessi käigus vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
5.9.2. Tuletõrje veevarustus Planeeritud hoonel peab olema lahendatud tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis tuleb tagada vastavalt tuleohutuse seadusele.
Vastavalt siseministri 18.02.2021. a määruse nr 104 § 6 lg 1 ja 3 kohaselt peab üldjuhul veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ning paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Määruse § 7 lg 1 alusel on hoone kustutamiseks, mille tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormus moodustab 601- 1200 MJ/m², vajalik veevooluhulk veevõtukohas 20 l/s. Veevooluhulk peab olema tagatud kolme tunni jooksul.
Planeeringuala põhjaosas, Õhtu tänava servas, asub tuletõrje hüdrant. Ühisveevõrgust saadav vooluhulk on 10 l/s. Täiendav tuletõrjevesi tagatakse Õhtu tn 2a krundile kavandatud maa-aluse veevõtumahutiga, mis ühendatakse planeeritud hüdrandiga/veevõtukaevuga. Standardi EVS 812-6:2021+A1+A2 kohaselt võib uue tuletõrje veevõtukoha projekteerimisel ja ehitamisel, mis on ette nähtud lahendada kinniste anumatega, arvestuslikku tulekahju kestvust vähendada ühe tunnini, kui täidetakse standardi jaotise 7.2 ja lisa G nõudeid. Detailplaneeringu lahenduses on arvestatud eelnevate tingimustega ning täiendav tuletõrjevesi tagatakse 36 m³ mahutiga.
5.9.3. Reoveekanalisatsioon Detailplaneeringu kanalisatsioonivarustus lahendatakse edasise planeerimisprotsessi käigus vastavalt AS Tartu Veevärk poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
4 Siseministri poolt 18.02.2021. a vastu võetud määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
13
5.9.4. Sademevesi Detailplaneeringu sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse edasise planeerimisprotsessi käigus vastavalt AS Tartu Veevärk poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
Detailplaneeringuga on ette nähtud Õhtu tänava ääres asuva sademeveekraavi asendamine sademeveetoruga.
Võimalusel suunatakse planeeringualale kavandatud hoone katuselt ja kõnniteedelt lähtuv sademevesi haljasalale, kus see immutatakse. Sõiduala ja parkla sademevesi juhitakse Õhtu tänava servas asuvasse sademeveetorustikku, kust see tänava ääres asuva kraavituse kaudu Savikoja eesvoolukraavi suundub (vt skeem 1. joonisel 5). Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sademeveesüsteemis on soovitav sademevee vooluhulka (l/s) piirata kasutades väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Sademevee äravooluaja pikendamiseks on krundile kavandatud puhvermahuti. Parkla sademevee puhastamiseks on ette nähtud liiva- ja I klassi õlipüüdur.
Sademevee äravoolu tagamiseks kasutada vajadusel pumpamist.
Sademevee juhtimine reoveetorustikku ja naaberkinnistutele on keelatud.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskust ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide ja kraavide läbilaskevõime ning muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
5.9.5. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse edasise planeeringuprotsessi käigus vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatavatele tehnilistele tingimustele.
5.9.6. Välisvalgustus Õhtu tn 2a krundisisene välisvalgustus lahendatakse hoone projekteerimise käigus.
Avalikel teedel teostatavate rekonstrueerimistööde käigus tuleb säilitada tänavate valgustuslahendus. Õhtu tänava laiendamisega seoses vajab sealne olemasolev valgustipost ümber tõstmist või asendamist tänava äärde.
5.9.7. Sidevarustus Sidevarustus lahendatakse edasise planeeringuprotsessi käigus vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatavatele telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele.
5.9.8. Soojavarustus Planeeringuala asub väljaspool kaugkütte piirkonda. Soojavarustus lahendatakse lokaalküttega. Planeeritud hoone kütmine toimub valdavalt kaupluse jahutusseadmete jääksoojuse abil. Täiendavalt on lubatud alternatiivsed ja keskkonnasäästlikud lokaalse kütteviisi lahendused. Erinevaid kütteviise võib kombineerida.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
14
Päikesepaneelide kasutamisel sulandada need arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega kaetavad osad kavandatakse osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist. Keelatud on eraldiseisvate maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine.
Täpne küttesüsteemi lahendus antakse hoone projektiga.
5.10. Servituutide seadmise vajadus Planeeritavatele ja olemasolevatele tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused võrguvaldajate kasuks.
5.11. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:
elav keskkond; hea nähtavus ja valgustatus; selgelt eristatavad juurdepääsud; ala korrashoid.
Lisaks on soovitav arvestada järgmiste kuritegevuse riske vähendavate aspektidega:
• kasutada tugevaid, vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke; • kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale; • varustada hoone tulekahju- ja/või valvesignalisatsiooniga, võimalusel ka videovalvesüsteemiga; • parkla jälgimine videovalve abil vähendab autodega seotud kuritegude riski; • sissemurdmiste või vandalismiaktide sihtmärkide tugevdamine või eemaldamine peale
rünnakut vähendab vahejuhtumite kordumise riski; • kergestisüttivate materjalide eemaldamine või asendamine vähendab süütamiste riski.
5.12. Keskkonnatingimuste seadmine ja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte. Planeeritud tegevused ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Planeeringulahenduse realiseerimisega seotud mõjud kaasnevad peamiselt ehitustegevuse ajal. Negatiivne mõju võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme näol, kuid nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevused planeeringualal tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Planeeringu rakendamisega kaasnevate mõjude vähendamiseks tuleb ehitustegevuse käigus näha ette piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et ehitustegevusest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine ning ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Õhtu tn 2a krunt piirneb riigiteega, mistõttu tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Transpordiamet ei võta tee omanikuna kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
15
Detailplaneeringuga on kavandatud kaubandushoone, mille territooriumil ja ruumides on lubatud kõrgemad müratasemed kui puhke- ja elamualadel. Planeeritud hoonestusala paikneb väljaspool riigitee kaitsevööndit ehk riigiteest vähemalt 30 m kaugusel. Vastavalt määruse Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 toodud müra kategooriatele võib planeeritud hoone liigitada IV kategooria hulka, mille kohaselt on lubatud päevase liiklusmüra piirväärtuseks 65 dBA (hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öösel 55 dBA (hoone teepoolsel küljel 60 dBA). Planeeritud hoone leevendab riigiteelt lähtuva müra ulatust Õhtu tänava elamutele. Hoone omanikud peavad tagama, et võimalik müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste jäävad lubatud piiridesse. Ehitustegevuse ja hoone kasutamise ajal tekkiv võimalik müra ei tohi ületada normtasemete piire lähedal asuvatele elamutele. Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul eelistada madala müratasemega seadmeid ja nende paigutamisel arvestada, et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisa 1 normtasemeid. Vajadusel tuleb hooneväliste tehnoseadmete ümber rajada müraekraan või – summutuskast.
Kõvakattega pindadelt ärajuhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määrusele nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹ kehtestatud nõuetele. Sademevee immutamiseks tuleb projekteerimise staadiumis lahendada immutamine omal krundil vastavalt Veeseaduse § 129 nõuetele. Krundi valdaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud jäätmeseaduse nõuetele ja Elva valla jäätmehoolduseeskirjale või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale ettevõttele. Lühiajaliselt võib ehitustegevuse käigus kaasneda ehitusjäätmeid, mis tuleb vastavalt korrale käidelda ja üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale.
Hoone projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada radooniohuga. Kõrge radoonisisaldusega pinnase korral tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (vt allolev punkt 15.12.1).
5.12.1. Radoonisisaldus piirkonnas Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardile asub planeeringuala 2023. a andmetele tuginedes kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasel (100-150 kBq/m³). Hoone projekteerimisel tuleb jälgida, et pinnaseõhu sisenemisvõimalused ehitisse oleksid minimeeritud – siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta.
Meetmed radooni hoonesse sattumise vältimiseks
• radooniohtlikule alale rajatava hoone asukohas tuleb radoonisisaldus täpsustada mõõtmise teel;
• hea ehituskvaliteet; • hoone esimese korruse põrand ja sokkel peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke; • radoonitõkke kihti läbivate kommunikatsioonide ja juhtmete liitekohad peavad olema
õhutihedad; • tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt
ventileeritav betoonpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse sundventilatsioon); • võimalike pragude ja läbiviikude tihendamine;
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
16
• nõuetekohased ventilatsiooni lahendused.
5.12.2. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerimise majanduslik mõju on positiivne, kuna ärimaa planeerimine loob elamupiirkonda mitmekesisemad võimalused toidu- ja esmatarbekaupade kättesaamiseks ning uute töökohtade tekkeks elukohtade lähedal. Samuti soodustab ettevõtlustegevus mitmekesise elukeskkonna arengut, millega suurenevad võimalused uute elanike piirkonda elama asumiseks, mis omakorda aitab edendada Puhja aleviku head käekäiku. Planeeringuala kasutuselevõtt kaubandushoone püstitamiseks on positiivne tänu heale logistilisele asukohale, mida ühtlasi toetab olemasolev taristu.
Planeeritud tegevuse negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale eeldatavalt puudub.
5.12.3. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoone rajamisel oleks negatiivne kultuuriline mõju.
5.12.4. Sotsiaalsed mõjud Planeeritud tegevusega suurendatakse nii hoone ehitus- kui kasutusaegset tööhõivet kui ka teenuse kättesaadavust ja valikuvõimalusi piirkonnas. Samuti soodustab kaubandushoone ehitamine kohaliku elanikkonna omavahelist lävimist, mis omakorda tugevdab kogukonnatunnet ning tagab turvalisema elukeskkonna. Eelnevast lähtuvalt võib sotsiaalset mõju pidada positiivseks.
Täiendavat väärtust piirkonna arengule lisab avalike teede rekonstrueerimine ja jalakäijate liiklusohutuse parandamine riigitee ületamisel (ohutussaare rajamine).
5.12.5. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Kavandatud tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna ja maastiku muutuse ning inimtegevuse mõju suurenemise. Planeeringu elluviimisega maastiku ilme muutub ja kohaliku maastiku looduslikkus väheneb, kuid arvestades asjaolu, et piirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond, siis on mõju suurus tagasihoidlik ja laiemas plaanis on tegemist keskkonda sobiva muutusega. Planeeringualal ei asu teadaolevalt kaitsealuseid taime-, looma- ja linnuliike ning selle kontaktvööndis puuduvad väärtuslikud elupaigad. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatud tegevusega oodata ka negatiivse mõju avaldamist kaitsealustele liikidele või taime- ning loomaliikide populatsioonide arvukusele.
Hoone paiknemine elamutest jalgsikäigutee kaugusel aitab omakorda vähendada piirkonnas sõiduautode kasutamise vajadust ning sellega seoses vähendada mürataseme ja õhusaaste suurenemise ohtu. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, ei ole oodata ülenormatiivsete tasemete esinemist. Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket.
Hoone ühendatakse tsentraalsete võrkudega, mis tähendab, et võimalik reostusoht on viidud miinimumini. Kehtivad energiatõhususe miinimumnõuded hoonele tagavad, et hoone kütmisel võimalik õhusaaste ei suurene.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
17
5.13. Planeeringu elluviimise tingimused Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edasise maakasutuse ning on aluseks ehituslike ja tehniliste projektide koostamisel. Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja õigusaktidele.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Elva vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ning nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste sh sademeveekanalisatsiooni (edaspidi avalikud rajatised) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
Õhtu tn 2a krundi igakordne omanik (edaspidi arendaja) tagab avalike rajatiste väljaehitamise ja hoone ehitusõiguse realiseerimise ning nendega seotud kulude kandmise. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud riigitee 92 Tartu – Viljandi – Killingi-Nõmme tee ja Õhtu tänava ristumisala rekonstrueerimine ja tänava laiendamise kohustus realiseeritakse arendaja poolt. Samuti on arendaja kohustus projekteerida, finantseerida ja ehitada välja ohutussaarega teeületuskoht ja sellega seotud riigitee laiendamine. Transpordiameti ei võta planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik planeeringualaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Enne hoonele ehitusloa taotlemist tuleb esitada hoone eskiislahendus vallavalitsusele kooskõlastamiseks.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.
Planeering ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatav hoone ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb arendajal hüvitada.
Planeeringu elluviimise tegevuskava:
Detailplaneeringu realiseerimine toimub etapiviisiliselt ning enne eelmise etapi lõpuni täitmist ei ole võimalik järgmise etapi tegevusi läbi viia.
I etapp:
1. Valla- ja riigitee ristmiku rekonstrueerimine (projekteerida teedeinseneri kui eriteadmistega isiku poolt). Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks tuleb Transpordiametilt taotleda riigitee ristumiskoha nõuded. Riigitee ristumikoht tuleb nõuete kohaselt rekonstrueerida ning Transpordiametile üle anda enne planeeringualale kavandatava mis tahes ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise alustamise teatise esitamist pädevale isikule). Ristmiku rekonstrueerimistööde koosseisus on vajalik rajada ka ristmikule ulatuvad planeeritud tehnovõrgud ja sademevee lahendus.
II etapp:
1. Õhtu tn 2a krundil pinnase radoonisisalduse mõõtmine hoone ehitamise asukohas. 2. Planeeringukohase hoone ja rajatiste ehitus-, rajamis- ja pinnasetööde samaaegne teostamine
ning riigiteele ohutussaarega jalakäijate teeületuskoha nõuetekohane rajamine (viimane võib toimuda ka I etapis koos riigitee ristmiku rekonstrueerimisega). Krundi igakordne omanik kohustub hoone välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos krundi tehnovõrkude, haljastuse, piirde, juurdepääsutee, kõnniteede ja parkimisalaga.
Tännassilma külas Õhtu 2a kinnistu detailplaneering Eskiis
---------------------------------------------------------------------------------
18
Ohutussaarega riigitee ülekäigukoht peab olema välja ehitatud hiljemalt enne planeeringualale kavandatavale mis tahes ehitusloa kohustuslikule hoonele või rajatisele kasutusloa väljastamist.
3. Hoonele kasutusloa väljastamine, mille eelduseks on välja ehitatud ja kasutusloa/-teatise saanud rajatised.
6. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE Jrk nr
Kooskõlastav organisatsioon / kinnistu omanik
Kooskõlastaja nimi
Kooskõlastuse kuupäev ja number
Kooskõlastuse asukoht
Kooskõlastuse / nõusoleku sisu
1. Päästeameti Lõuna päästekeskus
2. Transpordiamet 3. AS Emajõe Veevärk 4. Telia Eesti AS 5. Elektrilevi OÜ
ÕHTU tn 2a
Õhtu 17101:001:1170
100% sihtotstarbeta maa 278 m²
Tinni 60501:003:0051
100% maatulundusmaa 89659 m²
Õhtu tn 2 17101:001:2233
100% elamumaa 7423 m²
Õhtu tn 1 60501:004:0147 100% elamumaa
2727 m²
Viljandi tee 28 60501:004:0094
100% ühiskondlike ehitiste maa 49 287 m²
Viljandi tee 30 // 32 // 34 60501:004:0077 100% elamumaa
16440 m²
Kõnnitee lõik 3 60501:004:0078
100% transpordimaa 926 m²
Tinnikse 17101:001:1204
100% sihtotstarbeta maa 1190 m²
TA RTU
- V ILJ
ANDI - KILI
NGI-N ÕM
M E T
EE
PUHJA ALEVIK
TÄNNASSILM A KÜLA
TÄ NN
AS SI
LM A
KÜ LA
PU HJ
A AL
EV IK
Peatumisnähtavus 25 x 60 m
Liitu misn
ähtavus 1 5 x 1
05 m
Liit um
isn äh
tav us
5 x 1
05 m
ÕHTU TÄNAV
36 m
³
STOP
Ja la
kä ija
n äh
ta vu
s 5x
50 m
Ja la
kä ija
n äh
ta vu
s 10
x5 0m
92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee 60501:004:0025
100% transpordimaa 32566 m²
Õhtu tänav 17101:001:0528
100% transpordimaa 4359 m²
15,1
25,2
14,1
2,5
KATASTRIÜKSUSE PIIR
HALDUSÜKSUSE PIIR
LEPPEMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
KRUNDI PIIR
HOONESTUSALA
SÕIDUALA / PARKLA
KÕNNITEE / JALAKÄIJATE ALA
HOONE / VARIKATUSE ILLUSTREERIV PAIKNEMINE
SÕIDUKITE PARKIMINE / VÕIMALIK ELEKTRIAUTO LAADIMISKOHT
KRAAV
JALAKÄIJATE ÜLEKÄIGURADA OHUTUSSAAREGA
NÄHTAVUSKOLMNURGAD TEEANDMISKOHUSTUSEGA RISTMIKUL
NÄHTAVUSKOLMNURK PEATUMISKOHUSTUSEGA RISTMIKUL
TÄNAVATE REKONSTRUEERIMISE ALA
PUHJA ALEVIKU KERGLIIKLUSTEE
TÄNAVA KAITSEVÖÖNDI LAIENDUS 30 m
TRUUP
Olemasolev
Planeeritud
VEETRASS
SIDETRASS
ISEVOOLNE KANALISATSIOONITRASS
SURVEKANALISATSIOONITRASS
ELEKTRI MADALPINGE ÕHULIIN ELEKTRI MADALPINGE MAAKAABELLIIN
SADEMEVEEKANALISATSIOONITRASS
TÄNAVAVALGUSTI
TULETÕRJEHÜDRANT TRUUBITORU
SIDEKAPP
JALAKÄIJATE NÄHTAVUSKOLMNURK
SADEMEVEETRASS
ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR
VÕIMALIK SADEMEVEE PUHVERMAHUTI PUMPLAGA
36 m³ TULETÕRJEVEE MAHUTI HÜDRANDI JA VEE-/ÜHENDUSTORUGA
TÄNAVAVALGUSTI
Savikoja eesvoolukraav
Olem asolev kraav
Õhtu 2a kinnistu detailplaneeringOBJEKTI NIMI
ASUKOHT
JOONISE NIMETUS
HUVITATUD ISIK
PLANEERIJA
Tännassilma küla Elva vald Tartumaa
TEHNOVÕRGUD JA NÄHTAVUSALAD
RRLektus AS
Janne Vaine 05.2025KUUPÄEV MÕÕTKAVA
JOONISE NR
TÖÖ NR
STAADIUM Eskiis
202502
5
1:500AULAND OÜ RK: 14946152 56 907 858 [email protected]
Märkused: 1. Detailplaneeringu aluskaardina on kasutatud Elker RMT OÜ poolt 01.04.2025. a koostatud geodeetilist maa-ala plaani
(töö nr GA447). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad.
Olemasolevad kommunikatsioonid on käesolevale geodeetilisele alusplaanile kantud Elva valla geoarhiivi ja AS Emajõe Veevärk andmetele tuginedes. Katastriüksuste piirid on 01.04.2025. a seisuga, kihil "PIIR" esitatud piirjoonte asukohad on informatiivsed. Katastripiirid on joonisele kantud Maa- ja Ruumiameti digitaalselt katastrikaardilt.
2. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Elva Vallavalitsus. 3. Tänavate rekonstrueerimise ala lahendus on koostatud EXTech Design OÜ poolt (05.2025). 4. Kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine ning sademevee ärajuhtimise lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse
projekteerimise käigus.
Skeem 1. Sademevee juhtimine planeeringualalt eesvoolukraavi
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Elva vald Tännassilma küla Õhtu tänava ristmiku ehitamise nõuded | 13.05.2026 | 2 | 7.1-1/26/6207-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | RRLektus AS |