Kiri

Töö nr : 1607/1 Tellija : Maanteeamet Objekt: ARK Jõhvi büroohoone Pargi 56, Jõhvi

VENTILATSIOON

PÕHIPROJEKT

Vastutav spetsialist: Aivar Rant

TALLINN - 2016 -

OÜ RAKSIT EEJ001641 Reg nr 11502845 KOLDE PST. 84-15 EEP001352 KMKR EE101228037 10321 TALLINN EEO001611 SEB Eesti Ühispank GSM (372) 5666 5661 EEK000501 a/k 10220084699016

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 2(28)

______________________________________________________________________

SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................2 SELETUSKIRI ..................................................................................................................................4 14 ÜLDIST ..................................................................................................................................4

14.1 Üldandmed ....................................................................................................................... 4 14.1.1 Projekteerimistöö piiritlus............................................................................................. 4

14.1.1.1 Üldine piiritlus......................................................................................................... 4 14.1.1.2 Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel .................................................................... 4

14.1.2 Alusdokumendid .......................................................................................................... 4 14.1.2.1 Lähteandmed ......................................................................................................... 4 14.1.2.2 Ehitusuuringud ....................................................................................................... 4 14.1.2.3 Normdokumendid ................................................................................................... 4

14.2 Olemasolev olukord .......................................................................................................... 5 14.3 Välisõhu arvutuslikud parameetrid ................................................................................... 5

14.3.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid ................................................................. 5 14.3.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid ................................................................. 5

14.4 Sisekliima parameetrid ..................................................................................................... 5 14.4.1 Temperatuur ................................................................................................................ 5 14.4.2 Niiskus ......................................................................................................................... 6 14.4.3 Müra ............................................................................................................................ 6 14.4.4 Õhu saastatus ............................................................................................................. 6

14.5 Ventilatsioon ..................................................................................................................... 6 14.5.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus ................................................. 6 14.5.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile ................................................. 7 14.5.3 Ventilatsiooni kirjeldus ................................................................................................. 7 14.5.4 Põhiseadmed ja materjalid .......................................................................................... 7

14.5.4.1 Ventilatsiooniagregaadid ........................................................................................ 7 14.5.4.2 Õhukanalid ............................................................................................................. 8 14.5.4.3 Lõppelemendid ...................................................................................................... 8 14.5.4.4 Isolatsioon .............................................................................................................. 8 14.5.4.5 Reguleerklapid ....................................................................................................... 8 14.5.4.6 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked ........................................................................ 8 14.5.4.7 Mürasummutus ...................................................................................................... 8

14.5.5 Tulekaitse .................................................................................................................... 9 14.6 Jahutus ............................................................................................................................. 9 14.7 Erisüsteemid ..................................................................................................................... 9 14.8 Nõuded seadmetele ja materjalidele ................................................................................ 9

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 3(28)

______________________________________________________________________

14.9 Kvaliteedi ja kontrollnõuded ehitajale ............................................................................... 9 14.9.1 KVJ-projekt .................................................................................................................. 9 14.9.2 Seadmete ja materjalide valik .................................................................................... 10 14.9.3 Täiendavate muutustööde pakkumised ..................................................................... 11 14.9.4 Ametivõimude kontrollid ............................................................................................ 11 14.9.5 Ehitamisaegsed dokumendid .................................................................................... 12 14.9.6 Üleandmisdokumendid .............................................................................................. 12 14.9.7 Üleandmismaterjalid (tarvikud, tagavaraosad jms) .................................................... 13 14.9.8 Ekspluatatsioonipersonali koolitus ............................................................................. 14 14.9.9 Garantiiaja remonttööd ja hooldus ............................................................................. 14 14.9.10 Paigaldamistehnilisi nõudmisi .................................................................................. 15

14.9.10.1 Akustilised nõudmised ....................................................................................... 15 14.9.10.2 Torustiku paigaldamine ...................................................................................... 16 14.9.10.3 Isolatsioon .......................................................................................................... 16 14.9.10.4 Seadmete markeering seadmete markeering .................................................... 18 14.9.10.5 Survekatsetused ................................................................................................ 20 14.9.10.6 Torustike läbipesemine ...................................................................................... 21 14.9.10.7 Ventilatsioonikanalite puhastamine .................................................................... 21

14.9.11 Reguleerimised ja mõõtmised .................................................................................. 21 14.9.11.1 Üldist .................................................................................................................. 21 14.9.11.2 Veevooluhulkade reguleerimine ja mõõtmine .................................................... 22 14.9.11.3 Õhuvooluhulkade reguleerimine ja mõõtmine .................................................... 23 14.9.11.4 Sisekliima mõõtmised ........................................................................................ 23 14.9.11.5 Tootlikkuse näitajate mõõtmine .......................................................................... 24

14.9.12 Mõõtmismeetodid ..................................................................................................... 24 14.9.13 Reguleerimis- ja mõõtmistulemuste dokumenteerimine ........................................... 25 14.9.14 Kontrollmõõtmised ................................................................................................... 26

14.10 Lisad ............................................................................................................................... 26 15 SPETSIFIKATSIOON ........................................................................................................... 27 JOONISED KVV-101. Ventilatsioon. 1. korruse plaan KVV-102. Ventilatsioon. Pööningu plaan (fragment) KVV-200. Ventilatsioon. Süsteemi SV-1 tööpõhimõte

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 4(28)

______________________________________________________________________

SELETUSKIRI

14 ÜLDIST Käesoleva projektiga on lahendatud ARK Jõhvi büroohoone ventilatsioonisüsteemi SV-1 rekonstrueerimine. Garaaži osa ventilatsioon ja kliendiala WC-de ventilatsioon säilitatakse ja antud töös ei käsitleta.

14.1 Üldandmed

14.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

14.1.1.1 Üldine piiritlus Käesoleva projekt hõlmab büroode- ja kliendiala ventilatsiooni osa.

14.1.1.2 Piiritlus eri ehitusprojekti osade vahel Puuduvad

14.1.2 Alusdokumendid

14.1.2.1 Lähteandmed Käesoleva projekti koostamisel olid aluseks järgmised lähteandmed:

1. Esmane projektdokumentatsioon 2. Õhuvooluhulkade mõõtmisprotokoll. Amecon OÜ

14.1.2.2 Ehitusuuringud Kütte, ventilatsiooni ja jahutuse lahenduste väljatöötamiseks ehitusuuringuid ei teostatud.

14.1.2.3 Normdokumendid Käesoleva projekti koostamisel on lähtutud alljärgnevatest normdokumentidest ja juhendmaterjalidest:

1. MKM määrus nr 67 (17.09.2010) Nõuded ehitusprojektile1 2. EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2. Ventilatsioonisüsteemid 3. EVS 812-3:2013. Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid. 4. EVS 845-1:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine. Üldnõuded 5. EVS 845-2:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine. Ventilatsiooniseadmete valik 6. EVS 845-3:2004 Hoonete ventilatsiooni projekteerimine. Erinõuded 7. EVS 865-2:2014 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri 8. EVS 906:2010 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu

konditsioneerimissüsteemidele. Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 13779:2007 9. CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon – Elamute ventilatsioonisüsteemide

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 5(28)

______________________________________________________________________

projekteerimine ja dimensioneerimine 10. EVS-EN 15242:2007 Hoonete ventilatsioon. Hoonetes õhuhulkade, sh.infiltratsiooni määramise

meetodid 11. EVS-EN15251:2007/AC:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe

projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast

12. D2 Rakennusten sisäilmasto ja ilmanvaihto. Määräykset ja ohjeet 2010 13. Soome hoonete kvaliteedi üldnõuded: LVI-RYL-92. 14. Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded.” Osa1

14.2 Olemasolev olukord Tegemist on olemasolevate hoonetega, milles on välja ehitatud ventilatsioonisüsteemid.

14.3 Välisõhu arvutuslikud parameetrid

14.3.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

tvõ, arv = - 23 oC ϕ = 90%

14.3.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

tvõ, arv = 27 oC ϕ = 50% h = 55 kJ/kg

14.4 Sisekliima parameetrid

14.4.1 Temperatuur

Teenindussaal + 21 oC Kontoriruumid + 21 oC Köök/ puhkeruum + 21 oC Riietusruumid + 21 oC Riietusruum/ dušš + 22 oC Laoruumid + 20 oC Nõupidamisruum + 21 oC WC + 21 oC Tehnilised ruumid + 16 oC Serveriruumid + 21 oC

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 6(28)

______________________________________________________________________ 14.4.2 Niiskus Erinõuded puuduvad.

14.4.3 Müra LpA

Teenindussaal 40 dB Kontoriruumid 35 dB Eksamiklass 35 dB Köök/ puhkeruum 35 dB Riietusruumid 40 dB Laoruumid 40 dB Nõupidamisruum 35 dB WC 40 dB Tuulekoda - Tehnilised ruumid - Serveriruumid -

14.4.4 Õhu saastatus Saasteainete lubatud maksimaalne sisaldus ruumiõhus Formaldehüüd (HCHO) < 0,05 mg/m3 Ammoniaak (NH3) < 0,03 mg/m3

Süsihappegaas (CO2) < 2250 mg/m3 Vingugaas (CO) < 5 mg/m3 Osoon (O3) < 0,07 mg/m3 Ammoniaak (NH3) < 0,03 mg/m3 Tolmuosakesed PM10 < 0,05 mg/m3 Orgaanilised ained < 0,3 mg/m3 Radoon (aasta keskmine) < 200 Bq/m3

14.5 Ventilatsioon

14.5.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus Ruumide õhuvahetuse määramisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest õhuvahetuse määradest:

Teenindussaal 1,5 l/s⋅m2 Kontoriruumid 10 l/s⋅inimene/ töökoht Eksamiklass 10 l/s⋅inimene/ koht Puhkeruum 4 l/s⋅m2 Riietusruumid 5 l/s⋅m2 Dušš 16 l/s⋅koht Laoruumid 0,35 … 0,5 l/s⋅m2 Nõupidamisruum 10 l/s⋅inimene/ koht WC, personal 20 l/s⋅koht

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 7(28)

______________________________________________________________________

WC, üldkasutatav 20 l/s⋅koht Tehnilised ruumid 1 l/s⋅m2

14.5.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile Planeeritav tööiga: 20 aastat. Hoonesse kavandatavad süsteemid peavad tagama alalõigus 14.4 toodud nõuete täitmise minimaalsete energiakulude juures. Selleks tuleb lähtuda järgmistest näitajatest:

 soojustagastuse temperatuurikasutegur (tingimusel LSP = LVT) ≥ 80%  soojustagastiga ventilatsiooniagregaadi SFP ≤ 2,5 kW/(m3/s)  väljatõmbeventilaatorite (va SEV-süsteem) SFP ≤ 1,0 kW/(m3/s).

Torustike puhtusaste peab vastama Soome standardile Suomen Sisäilmayhdistys „Sisäilmastolukitus 2008“ visuaalsele puhtusklassile P1<0,7 g/m2. Ventilatsioonisüsteemi õhukanalite tihedusklass peab olema vähemalt B [EVS-EN 13779:2007]. Ventilatsioonist põhjustatud õhurõhkude erinevus üle piirdetarindite ei ületa 10 Pa.

14.5.3 Ventilatsiooni kirjeldus Hoonesse on käesoleva projektiga ette nähtud järgmine ventilatsioonisüsteem: SV-1 – mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe CAV süsteem on ette nähtud hoone büroopindade ja kliendiala ventileerimiseks. Süsteemi juhitakse lokaalsest juhtimiskeskusest olenevalt CO2 tasemest ja õhutemperatuurist ruumides. Süsteemis reguleeritakse sissepuhkeõhu temperatuuri, juhitakse ventilaatorite pöörlemissagedust, elektrikalorifeeri ja rootorsoojustagasti tööd, samuti nõupidamisruumi õhuvahetust olenevalt CO2 tasemest ruumis . Ventilatsiooniagregaat paikneb pööningu katusealuses (piirangud ruumi kõrguses !!).

14.5.4 Põhiseadmed ja materjalid

14.5.4.1 Ventilatsiooniagregaadid Ventilatsiooniseadmed peavad olema valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt standarditele EVS-EN 1886 ja EVS-EN 13053. Seadmed peavad vastama 98/37/EC nõuetele ja omama CE tähistust. Seadmed peavad omama kehtivat EUROVENT või analoogset sertifikaati. SV-1 on isoleeritud kestas rootorsoojustagastiga ventilatsiooniseade, elektriliselt juhitavad soojustatud õhuklapid, elekterküttekalorifeer, EC mootoriga muudetava pöörlemissagedusega ventilaatorid sissepuhkel ja väljatõmbel, G3 klassi eelfilter ja F7 klassi filter õhuvõtul, F5 klassi filter väljatõmbel. Tingituna paigalduskoha piiratusest jälgida gabariite!. Ventilatsiooniseadmete kest peab vastama vähemalt klassile D2. Kesta tihedus peab vastama klassile L2, soojajuhtivus mitte halvem kui klass T3 ja külmasildade näitaja mitte halvem kui TB3 (vastavalt EN 1886). Ventilatsiooniseade ja/või tema üksikosad (valmis plokid) paigaldatakse korrosioonikindlale (näit. kuumtsingitud) metallist alusraamile. Sulgklapid peavad vastama standardi EN 1751 nõuetele. Välisõhuklapina kasutatavad sulgklapid peavad olema soojustatud ja külmumiskindlad. Välisõhu sulgklapi soojusjuhtivustegur tohib olla maksimaalselt 4 W/m²K ja tihedusklass vähemalt 4 [EVS-EN 1751].

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 8(28)

______________________________________________________________________ Sulgklapina kasutatakse mitmekihilisi restklappe. Sulgklapid peavad olema varustatud asendi näidikuga ja lahti/kinni tähistusega [RYL 2002, G3323]. Ventilatsiooniseadme õhufiltritena tuleb kasutada kottfiltreid. Kottfiltrid peavad olema metallraamis, need peavad olema testitud vastavalt EN 779 standardile ja omama EUROVENT, VTT või analoogset sertifikaati. Kütte- ja jahutuskalorifeerid peavad olema ventilatsiooniseadme korpusesse paigaldatud õhutihedalt. Kalorifeeride mehaaniline tugevus peab vastama töösurve ja proovisurve nõuetele. Kalorifeeride kütte- või jahutuspinnad peavad olema hõlpsasti ligipääsetavad ja puhastatavad. Nendega külgnevad seadme- ja õhukanaliosad tuleb varustada külgluukidega, mille kaudu saab kalorifeeri pindu kontrollida ja puhastada. Kalorifeeridel peavad olema õhueraldamise, tühjendamise ja läbipesemise võimalused. Kalorifeeride ehitus peab olema selline, et nende lamelle oleks võimalik puhastada täies ulatuses läbi kalorifeeri [EVS-EN 13053:2006+A1:2011]. Jahutuskalorifeerid varustatakse korrosioonikindla kondensvee vanniga (näit. roostevaba teras min. AISI 316 või alumiiniumi sulam min. AlMg [EVS-EN 13053:2006+A1:2011]. Kogumisvann varustatakse vesilukuga, millest juhitakse tühjendustoru põrandatrapi kohale.

14.5.4.2 Õhukanalid Põhilised õhukanalid on tsingitud plekist ümararistlõikelised, tulenevalt konstruktiivsetest vajadustest kasutatakse ka nelinurkse ristlõikega õhukanaleid. Õhukanalid paiknevad 1.korruse ripplae kohal ja pööningul.

14.5.4.3 Lõppelemendid Ruumidesse puhutakse õhk kas laest või põrandatasapinnast (õppeklass) plafoonide või õhuhajutajate kaudu. Välja tõmmatakse õhk laes või seina ülaosas olevate plafoonide ja õhuhajutajate kaudu. Lõppelementide asukohad on valitud lähtuvalt ruumi ventileerimise maksimaalse efektiivsuse tagamise põhimõttest!.

14.5.4.4 Isolatsioon Õhukanalid isoleeritakse pööningul SI100) ja vajadusel tuleohutuse nõuete järgimiseks (valdavalt EI60). Isolatsiooni paksused ja tüüp on toodud joonistel.

14.5.4.5 Reguleerklapid Lõppseadmetel, milledel puudub õhuvooluhulga reguleerimise võimalus, ja muudes kohtades, kus see on ventilatsioonisüsteemi häälestamiseks vajalik, kasutatakse õhuvooluhulkade reguleerimiseks mõõtotsikutega diafragma-tüüpi reguleerklappe.

14.5.4.6 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked Süsteemi SV-1 võetakse välisõhk hoone keskmise osa välisseinas asendatava välisõhuresti kaudu ja heitõhk visatakse välja läbi katuse heitõhuotsiku kaudu. Hoonest välja juhitav heitõhk kuulub põhiliselt 2. klassi (Soome D2 järgi), mistõttu selle täiendav puhastamine ja töötlemine pole vajalik.

14.5.4.7 Mürasummutus Ventilaatorite töötamisel tekkiva müra leviku tõkestamiseks ja ruumidesse kanduva helirõhu alandamiseks paigaldatakse ventilatsioonisüsteemide harudele mürasummutid. Need paigaldatakse müraallikatele võimalikult lähedale. Vajadusel paigaldatakse mitu mürasummutit järjest. Mürasummutitena kasutada katsetatud ja sertifitseeritud tooteid, millede omadused vastavad või on paremad projektis kasutatutest. Ümararistlõikelistel õhukanalitel läbimõõduga 315 ja suuremad on mürasummutitena arvestatud sisemise summutusplaadiga mudeleid (n SLBGU 100 ja SLCBU 100, Lindab).

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 9(28)

______________________________________________________________________ 14.5.5 Tulekaitse Tulekahju häire korral puudub ventilatsiooniseadmetel tööluba ja neid ei saa tööle lülitada. Õhukanalite läbiminekud tuletõkketarinditest peavad olema teostatud nii, et need ei kahjustaks läbitavaid konstruktsioone ja ei vähendaks nende tulepüsivust. Läbiminekukohtadesse on ette nähtud tuletõkkeklapid EI60 või tuletõkkeplafoonid.

14.6 Jahutus Puudub. Ei käsitleta.

14.7 Erisüsteemid Puuduvad. Ei käsitleta.

14.8 Nõuded seadmetele ja materjalidele Nõuded seadmetele ja materjalidele (vt spetsifikatsioon).

14.9 Kvaliteedi ja kontrollnõuded ehitajale

14.9.1 KVJ-projekt Üldine osa KVJ-projekt sisaldab KVJ-projekteerimise dokumentide loetelule vastavad projekteerimisdokumendid. Käesolev KVJ-tööde seletus sisaldab: - projekti üldandmed ja KVJ-süsteemi kirjelduse - KVJ-tööde üldised kohustused ja kvaliteedinõuded - KVJ-tööde üldised paigaldus-tehnilised nõudmised - KVJ-süsteemide reguleerimist ja mõõtmisi puudutavad nõuded Seadmeid ja materjale puudutavad andmed on esitatud vastava projekti põhiosas KVJ-seadmete loeteludest, KVJ-materjalide spetsifikatsioonist ja KVJ-joonistest. KVJ-projektis kasutatakse järgmisi nimetusi: Töövõtja all mõeldakse tellija lepingupartnerit (KVJ-töövõtja, tellija erihankija jne.), kes teostab KVJ-projekti. Muude töövõtjate kohta kasutatakse eesliitega täpsustatud nimetust (ehitustöövõtja, elektritööde töövõtja jne). Tellija all mõeldakse peale töövõtja lepingupartneri ka tellija esindajana toimivat KVJ-projekteerijat ja/või paigaldamistööde kuraatorit. Nimetatud asjatundjate ülesanded ja volitused ehitustööde teostamise ajal teatatakse töövõtjale eraldi. Töövõttu kuuluvad kõik käesolevas köites toodud hanked, tööd, asjaajamised ja muud toimingud, mis peavad tagama projekteeritud süsteemide nõuetekohase väljaehitamise ja ekspluatatsiooni andmise. Töövõtja kohustuste hulka kuuluvad kõik KVJ-projektis kajastatud seadmed ja materjalid, nende hankimine, ladustamine, nõuetekohane paigaldus, töökorda seadmine ja reguleerimine. KVJ- projekti kvaliteedinõuded Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega. Töövõtt tuleb sooritada vastavalt juhendmaterjalile "LVI-RYL 2002, LVI-ehitustööde üldised kvaliteedinõuded", kui projektis ei ole esitatud muid nõudmisi.

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 10(28)

______________________________________________________________________ Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja KVJ-tööde järelvalvajale. Juhul, kui töövõtja kasutab KVJ-osa seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karateristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja KVJ-tööde järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja. Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb erilist tähelepanu pöörata üksteisega vahetult kokkupuutuvate eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele. Töövõtja on kohustatud kontrollima kõiki ehitustarindite, avade, seadmete, jm. töövõtuga seonduvaid mõõtusid. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendatud enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja. Viited muudele dokumentidele - LVI-RYL 92, KVV-ehitustööde üldised kvaliteedinõudmised (lühend LVI-RYL 92); - RYL-2000 (Rakennustöiden yleiset laatuvaatimukset) Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded (MaaRYL 2000, Tarindi RYL 2000, Viimistlus RYL 2000, Maalritööde RYL 2001, Hoone tehnosüsteemide RYL 2002. (Väljastab Eesti –Info Keskus AS); - ET-kartoteek. Eesti ehitusalased normdokumendid (Eesti Ehitusteabe kartoteeki väljastab Ehitusteave AS); - ETF-kartoteek. Soome RT-kataloogi lühendatud variant, üldehitusalased normatiivid, seadusandlus, projekteerimisjuhised ja tootekaardid (Eesti Ehitusteabe Fondi kartoteek, väljastab ET – Info Keskus AS); - RT-kartoteek (soomekeelne). Käsitleb Soome ehitusalaseid normatiive ja seadusandlust, projekteerimisjuhiseid ja tootekaarte. - Eesti kohalikud normid KVJ-projekti jooniste tingmärgid ja lühendid on peamiselt vastavad CRMK D4. Peale selle kasutatakse KVJ- seadmete kataloogides ja KVJ-materjalide spetsifikatsioonis määratud tunnuseid.

14.9.2 Seadmete ja materjalide valik Kooskõlastamisprotsess Töövõtja peab kinnitama ehitustööde ajal kokku lepitava ajakava alusel tellija juures kõik seadmed ja materjalid, mida ei ole üheselt määratud KVJ-projektis. Kinnitamiseks peab töövõtja esitama tellijale vajalikud andmed toodete kohta. Need sisaldavad tootest sõltuvalt mh.: - tegelikud parameetrid järgmiste seadmete kohta: - õhutöötlusseadmed - soojussalvestusseadmed - soojusvahetid - veejahutusseadmed ja kondensaatorid - erilised jahutusseadmed - pumbad - õhujaoturid - kõikide pumpade ja puhurite tootlikkusekõverad, tööpunktid, võimsustarve ja kasutegurid - kõikide õhutöötlusseadmete kalorifeeride võimsused, temperatuurid, vooluhulgad ning õhu kui ka vedeliku poole rõhukaod

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 11(28)

______________________________________________________________________ - puhurite, veejahutusseadmete, kondensaatorite, õhujaoturite, reguleerimisseadmete jms. seadmete müratasemete tehnilised andmed - töödeldud pinnaga toodete värvitoonid (kinnitatakse arhitekti juures) - muude seadmete ja materjalide kohta ehitustööde käigus iga toote kohta kokku lepitud mahus: - lõplikud töökarakteristikad - andmed hooldamise kohta - mõõdud ja kaalud - andmed elektriseadmete ja reguleerimisseadmete kohta - ametivõimude poolt kinnitatud dokumendid Pumbad ja puhurid valitakse antud valmistaja mudelite hulgast konkreetses tööpunktis parima võimaliku kasuteguriga töötav mudel. Sama tüüpi tooteid tuleb valida, kui see on võimalik, ühe ja sama valmistaja toodete hulgast, kui KVJ- projektis ei ole esitatud muid nõudeid. Selliste toodete näitena on pumbad, soojusülekande seadmed, õhutöötlemisseadmed, puhurkonvektorid (fancoilid), küttekehad jms. Elektrimootorid tuleb valida nii, et mootori poolt tarbitav vool normaalse ekspluatatsiooni korral ei ületaks 80% nominaalvoolu. Pumpade mõõdistamisnäitude kontrollimine KVJ-projektis tuuakse pumpade mõõdistuses kasutatud survekaod torustikku ühendatud seadmetele nagu soojussalvestusradiaatorid, jahutusseadmed jne. Ventilatsiooniseadmete töövõtja peab teatama torustiku töövõtjale ja tellijale seadmete lõplikud survekaod pumpade mõõdistamisnäitude kontrollimiseks enne pumpade tellimist. Töövõtja vastutab seadme tööparameetrite võimaliku muutumise korral pumpade suurendamisest tekkivate lisakulutuste eest. Nimitoodete asendamine analoogidega KVJ-projektis valmistaja toote nimetuse või -koodiga määratletud toodet võib asendada muu valmistaja vastava tootega ainult tellija nõusolekul. Töövõtja peab tõestama vastavuse ja saama oma ettepanekule tellija kinnituse. Vastavuse (sõltuvalt tootest: tehnilised näitajad, mõõdud, välimus, ekspluatatsiooni ja hooldamisega seotud seigad jne.) otsustab tellija iga toote kohta eraldi. Vastutus vahetuse eest jääb siiski töövõtjale. Näidispaigaldused Töövõtja peab saama kinnituse järgmiste näidispaigalduste kohta enne paigaldustööde alustamist: - nähtavale jäävad paigaldused - konsoolide süsteemid - näidisruumide KVJ-paigaldused vastavalt kokkuleppele - KVJ-seadmed (küttekehade, ventilatsiooni õhujaoturite ja puhurkonvektorite asetused).

14.9.3 Täiendavate muutustööde pakkumised Tellijale osutatud täiendavad ja muutustööde pakkumised tuleb liigitada järgmiselt: - muutus- ja võrdlusdokumentide numbrid ja kuupäevad - muutustega seotud, dokumentidele vastavad hulgaarvestused ning muutus- ja võrdlusdokumentide osas - iga dokumendi kohta liigitatud, hulgaarvestusel põhinev täiendava töö ja/või hüvitusarvestus - muutustöö pakkumise lõppsumma Muutus- ja täiendava töö pakkumine peab sisaldama kõik muutustega seotud kulutused.

14.9.4 Ametivõimude kontrollid Töövõtja on kohustatud omal algatusel hoolitsema, et ametivõimude ülevaatused oleksid teostatud õigeaegselt ja kandma nendega seotud kulutused. Tellijale tuleb reserveerida võimalus osaleda ülevaatusel.

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 12(28)

______________________________________________________________________ 14.9.5 Ehitamisaegsed dokumendid Dokumentide kopeerimise kulud Töövõtja saab töövõtuga seotud KVJ-projekteerija poolt koostatud projekteerimisdokumentidest 1 komplekti koopiaid paberil. Töövõtja tasub võimalike täiendavate koopiate eest, kõikide tema poolt koostatud dokumentide kopeerimise eest erinevatele osapooltele ning ülekandmisdokumentide kopeerimise eest. Töövõttu kuuluvate dokumentide koostamine Töövõtja on kohustatud koostama omal kulul vastavalt kokkulepitud ajakavale. ametivõimude, muude töövõtjate ja tellija poolt nõutud spetsiaalsed joonised jms. dokumendid, mis ei kuulu töövõtjale lepingu alusel toimetatavate dokumentide hulka. Töövõtu hulka kuulub, muuhulgas ka: - tehniliste ruumide paigaldamisjoonised (1:50) - mõõdistamisjoonised seadmete vundamentide kohta, ka luukide, raamide, võrede jms. kinnitamise joonised konstruktsiooni külge - katuse paigaldamine, seadmete (kondensaatorid jm.) ja nende kandekonstruktsioonide paigaldamisjoonised - reguleerimisseadmete joonised, töövõttu kuuluvate reguleerimisseadmete kohta ja nende juhtmestiku joonised Tehniliste ruumide paigaldamisjoonised Töövõtja poolt koostatavatel tehniliste ruumide paigaldamisjoonistel mh. tuuakse ära järgmised küsimused: - seadmete, torustike ja kanalite täpsed paigaldamiskohad - seadmete märked - hooldamisruumi vajadused katkendliku joonega - seadmete torustike liitekohad - vajalikud hooldusplatvormid - seadmete valmistajate poolt teatatud seadmete voogtehnilised kaitsekaugused mh. reguleerimisventiilide, reguleerimissiibrite, õhuvooluhulkade mõõtmiste jne. jaoks. Joonised koostanud töövõtja kinnitab need eelnevalt tellija juures ning seejärel hoolitseb jooniste ringlusest täienduste kogumiseks muude töövõtjate juures, kinnitab valmis joonised kõikide osapoolte juures ja kopeerib need kokkulepitud jaotuskava alusel. Ehitamisaegsete muutuste esitamine projektides Sellised KVJ- projektides kajastamata muutused, milledel võib olla tähtsust hoone tulevastele kasutajatele, märgitakse töövõtja poolt üleandmisdokumentatsioonis. Nendes on mh lõplikud andmed toodete kohta, peidetud kanalite ja torude asukohtade muutused ning vahelagedest ülespoole jms. kohtades peidetult paigutatud sulg- ja tasakaalustusventiilide, reguleerimissiibrite, puhastusluukide, torustike, õhueraldajate jms. torustike ja õhukanalite seadmete tõelised asukohad. Töövõtjal peab olema ehitusplatsil kõikide töövõtuga seotud KVJ- projekteerimisdokumentidest üks seeria koopiaid, milledele töövõtja märgib üleandmisdokumentatsioonis esitatavad täpsustused koheselt pärast paigaldamist. Reaalajas olev dokumentide seeria koos muutusmärgetega tuleb palve korral esitada tellijale.

14.9.6 Üleandmisdokumendid Üldist Töövõtja poolt paberkoopiatena toimetatavad üleandmisdokumendid paigutatakse koos sisukorraga ja vahelehtedega rõngasmappidesse. Üleandmisdokumendid teostatakse eestikeelsetena. Üleandmisdokumendid loovutatakse tellijale kahes eksemplaris, kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti. Dokumentide rühmitamine mappidesse, nende sisukorrad, mappide tüüp jms. küsimused mis on seotud üleandmisdokumentide sisuga ja vormistamisega tuleb eelnevalt kinnitada tellija juures. Teostusjoonised

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 13(28)

______________________________________________________________________ Töövõtja loovutab tellijale teostusjoonised. Masinakaardid Töövõtja annab täidetud masinakaardid kõikide töövõttu kuluvate seadmete kohta. Mõõtmisprotokollid ja aktsepteerimistõendid Järgmisi dokumente antakse üle paigutatuina mappidesse: - ametlikud aktsepteerimistõendid nagu surveanumate katsetunnistused, keskkütte tarnija kasutamisload jne. - survekatsetuse protokollid vastavalt punktile "Survekatsetused" - protokollid torustike läbipesemise ja ventilatsioonikanalite seespoolse puhastuse kohta - reguleerimis- ja mõõtmisprotokollid vastavalt punktile "Reguleerimised ja mõõtmised" - töövõttu kuuluvate reguleerimisseadmete seadistus- ja etteantud nähtude protokollid Järgmised dokumendid toimetatakse mappidesse mitte hiljem kui garantiiajal vt. punkt "Reguleerimised ja mõõtmised": - protokollid küttesüsteemide kontrollmõõtmiste kohta - protokollid soojussalvestusseadmete kasuteguri mõõtmise kohta - protokollid jahutussüsteemi võimsuse mõõtmise kohta Kaetud tööde aktid Üleandmisdokumentide hulka kuuluvad kaetud tööde aktid. Kaetud tööd peab enne kinnikatmist tellijale üle andma. Töövõtjad teatavad tellijale aja, millal on võimalik kontrollida kasutatud materjalide ja erinevate tööstaadiumite kvaliteeti. Lamineeritud ekspluatatsioonijoonised Töövõtja toimetab ja kinnitab vastavate tehniliste ruumide seintele tellija kokku lepitud kohtadesse järgmised joonised, mis on lamineeritud valguskindla plastmassiga: - soojusvarustussüsteemi põhimõtteline skeem - jahutussüsteemi põhimõtteline skeem - ventilatsioonisüsteemide toimimise skeemid Elektrilülitusskeemid Töövõtu hulka kuuluvate rühma- ja juhtimiskeskuste kohta koostatakse pea- ja kontuurskeemid. Üks komplekt paigutatakse konkreetse rühmakeskuse plastiktaskusse ja kaks komplekti elektritöövõtja üleandmisjooniste mappidesse. Ekspluatatsiooni- ja hooldamisjuhendid Töövõtja toimetab töövõttu kuuluvate seadmete eestikeelsed ekspluatatsiooni- ja hooldamisjuhendid, milledest on näha: - seadmete perioodiliselt teostatavad ülevaatused ja hooldused - seadmenäitude jälgimine ning reguleerimis-, hoiatus- ja häirefunktsioonide katsetused (mida kontrollitakse või katsetatakse ja kuidas) - üksikasjalised hooldus- ja remondijuhendid abinõude kohta, mida ekspluatatsioonipersonal võib teostada ise, näiteks laagrite ja liigendite määrimine, puhurite kiilrihmade vahetamine jne. - tagavaraosade nimekirjad ja kontaktandmed tagavaraosade tarnijate kohta Juhendeid antakse üle kaks komplekti kogutuna rõngasmappidesse. Juhendid peavad olema näitlikud ja eesti keeles. Tootjatehaste käsiraamatutest lisatakse juhenditele ainult nimetatud seadmeid puudutavad leheküljed.

14.9.7 Üleandmismaterjalid (tarvikud, tagavaraosad jms) Töövõtja peab toimetama spetsiaalsed tööriistad, mis on vajalikud ekspluatatsioonipersonali poolt teostatavateks hooldus- ja remonttöödeks. Kõikidele õhutöötlemisseadmete filtritele toimetatakse üks täielik komplekt tagavaraks. Filtrid peavad olema pakendites, milledele on märgitud nende tüüp ja puhastusaste. Markeeringu ja masinakaartide andmete alusel erinevatele seadmetele peab olema võimalik valida õiged filtrid.

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 14(28)

______________________________________________________________________ Kõikide kiilrihmadega jõuülekandega seadmetele toimetatakse tagavararihmad. Need peavad olema nimesiltidega, millest on näha seade, mille jaoks rihm on ette nähtud. Tsirkulatsioonipumpadele toimetatakse tagavaraosade komplekt (pumba tihendid, jooksuratas ja mootor kohale paigaldatuna) järgmiselt, üks tagavarakomplekt pumbatüübi kohta: - kütte ja ventilatsiooni peapumbad - jahutussüsteemi peapumbad Kõikidest üleantavatest tööriistadest, vahetuskomplektidest ja tagavaraosadest koostatakse nimekiri, kuhu märgitakse üleantavad tarvikud, nende hulgad, tehnilised andmed ja seadmed, millede jaoks need on ette nähtud. Nimekirja kirjutab alla tellija ja see lisatakse töövõtja ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhendite mappi.

14.9.8 Ekspluatatsioonipersonali koolitus Töövõtja korraldab ekspluatatsioonipersonalile koolituse töövõttu kuuluvate süsteemide ja seadmete funktsioneerimisest, kasutamisest ja hooldamisest. Koolitusprogramm koostatakse ühiselt koos tellijaga ehitustööde ajal. Koolitus sisaldab nii teoreetilist ettevalmistust kui ka praktilist harjutamist, mille käigus tutvutakse seadmete kasutamise ja hooldamisega. Koolitus korraldatakse vajaduse korral mitmes etapis, osaliselt juba paigaldamise ajal. Ekspluatatsiooni- ja hooldusjuhendid peavad olema valmis koolituse alguseks välja arvatud masinakaardid jms. koolituse jaoks mittevajalikud materjalid. Koolituse jaoks tuleb kooskõlastatult Tellijaga reserveerida järgmine aeg: 1. kütte töövõtt (sh soojussõlm, katlamaja, soojuspumbad, vahesoojuskandja süsteemid jm soojusallikad) – olenevalt süsteemi keerukusest kuni 3 päeva á 8 tundi kuid mitte vähem kui 3 tundi; 2. jahutuse töövõtt (sh külmajaamad, veejahutid, kondensaatorid jmt) – olenevalt süsteemi keerukusest kuni 2 päeva á 8 tundi kuid mitte vähem kui 2 tundi; 3. ventilatsiooni töövõtt – olenevalt süsteemi keerukusest kuni 3 päeva á 8 tundi kuid mitte vähem kui 2 tundi;

14.9.9 Garantiiaja remonttööd ja hooldus Üldist Garantii tingimused ja garantiiaja kestvus määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega kui ei ole tellijaga teisiti kokku lepitud.

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 15(28)

______________________________________________________________________

14.9.10 Paigaldamistehnilisi nõudmisi

14.9.10.1 Akustilised nõudmised Üldist Ruumitüübile vastavad mürataseme nõuded on näha tööselgituses. Loetelus mittesisalduvate ruumide osas kasutatakse vastavate ruumide näitusid. Töövõtja vastutab, et lubatud müratasemeid ei ületata, kui seadmed töötavad maksimaalse võimsusega (erandid on toodud KVJ-seadmete loetelus). Töövõtja peab enne paigaldamistöid kontrollima projektides esitatud müra summutamise lahenduste vastavaust seadmete tõelistele helitehnilistele omadustele ja vastutama võimalike muutuste poolt tekitatud kulude eest. Projektidesse tehtavad muutused tuleb kinnitada tellija juures. Vibratsiooni ja korpuse omamüra isoleerimine Kõik seadmed, milledes on pöörlevaid, periooditi töötavaid või muul viisil korpuse omamüra tekitavaid osasid, tuleb paigaldada õigesti mõõdistatud vibratsiooniisolaatoritele nii, et seadmete ja ehituse karkassi vahel ei oleks mingit jäika ühendust. Vibratsiooni summutamise võib ära jätta seadmetel, millede pöörlemiskiirus on väike ja seadmetest tekkiv omamüra on tähtsusetu. Ka sellisel juhul töövõtja vastutab nõutava mürataseme saavutamise eest. Ehitustöövõtja ehitab projektis toodud seadmete raudbetoonvundamendid töövõtja juhenditele vastavalt. Töövõtja hangib ja paigaldab kõik vibratsiooniisolaatorid ja nende metallosad . Vibratsiooniisolaatorid on kummist, plastmassist või terasvedrust. Need mõõdistatakse nii, et saavutatakse küllaldane kere omamüra ja vibratsiooniisolatsioon. Mõõdistamispõhimõte on järgmine: f/fo>2.5 fo>8 Hz f= seadme madalaim segamissagedus (Hz) fo= kogu vibreeriva massi omasagedus (Hz) Terasvedrud on näiteks tüübilt Farex / Kinetics (AS Lining) või AS Temet vastavad tüübid. Kummist summutid on näiteks tüübilt Linatex (AS Lining) või vastavad Nokia mudelid. Kui vibratsiooniisolaatoritele paigaldatavate seadmete all teraskonstruktsioon või elastne betoonkonstruktsioon, summutuslahendus tuleb kinnitada tellija juures ja tellija nõudmisel ka akustilise projekteerija juures (mõõdistamisel võetakse sellisel juhul arvesse ka vundamendi konstruktsiooni resonantssagedus, betoonvundament üldjuhul jäetakse ära). Vibroalustele paigutatud seadmete toruühendused ja elektrisisestused teostatakse elastsete vaheelementide (minimaalselt kahe voldiga) abil. Peenemate torude ühendamist võib teostada nii, et ühendustoru moodustab vabalt rippuva silmuse. Suurtes torudes kasutatakse elastseid ühendusmuhve. Elastsed torude ühendused paigaldatakse nii, et ühendustes ei tekiks tõmbepingeid. Töövõtja peab kinnitama tellija juures ühendustele langevate aksiaaljõudude kompenseerimise lahendused. Erijuhtudel võib tellija nõusolekul kasutada ka muid eespool esitatud lahendusi summutamise alal. Töövõtja vastutab tellija nõudmisel nende kinnitamise eest akustilise projekteerija juures. Puhurid Puhurid, milledel on ettepoole pööratud labadega tööratas, tuleb valida nii, et tegevuspunkt oleks suurimat kasutegurit näitava joone kohal või sellest allpool. Kestas olevate õhutöötlemismasinate sees paiknevad ventilaatorid peavad kestast olema eraldatud summutitega. Puhurites kasutatakse tavaliselt plastikuga tugevdatud kangasühendusi. Ühenduste valikul tuleb võtta arvesse kanalis olev surve.

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 16(28)

______________________________________________________________________ 14.9.10.2 Torustiku paigaldamine Torustikke võib tuletõkketarindist läbi viia tihendades läbiviigukoha nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Kui tuletõkketarindit läbiv kommunikatsioon on plastmassist, tuleb erilahendus kooskõlastada kohaliku omavalitsuse tuletõrje- ja päästeametiga. Suletud süsteemide (küte, jahutus jne.) torustiku montaažil välditakse tarbetuid õhukotte, kuhu õhk võib koguneda. Kogu torustikust peab olema võimalik eraldada õhku, töövõttu kuuluvad vajalikud õhueraldid. Torustike madalamatesse kohtadesse paigaldatakse tühjendusventiilid. Torustiku soojuspaisumiseks nähakse ette vajalikud kompensaatorid paisumist võimaldavate ühendusosadega, mille soojuspaisumine on reguleeritud. Torustike kinnitamisel juhinduda torude valmistajatehaste soovitustest ning LVI 12 10210 ja RT 84 10818 nõuetest, kuid kinnitite vahe ei tohi olla suurem järgmises tabelis toodud maksimaalsetest vahemikest (cm):

Toru diam.

Horisontaalsed torud Vertikaalsed torud

FeZn r/v

Cu PEX PP Al-PEX FeZn r/v

Cu PEX PP Al-PEX

10÷16 250 60 30 65 120 250 60 30 110 120 20 250 125 30 65 130 250 125 30 110 130 25 250 250 40 75 130 250 250 40 130 130 32 250 250 40 85 140 250 250 40 145 140 40 250 250 50 95 140 250 250 50 160 140 50 300 250 50 105 150 300 250 50 180 150 63 - 250 60 120 150 - 250 60 200 150 75, 65 400 - 60 130 150 400 - 60 200 150 90, 80 400 300 70 150 240 400 300 70 230 240 110,110 500 300 70 170 240 500 300 70 240 240

Torustike kinnitused peavad olema tsingitud terasest. Vask- ja plasttorude puhul peab terase ja toru vahel olema kummitihend. Torustike seinapealsel paigaldusel võib kasutada ka kõvaplastist kinniteid.

14.9.10.3 Isolatsioon Kahe isoleeritava toru või torude ja ehituskonstruktsiooni vahe on vähemalt nii suur kui on toodud järgnevas tabelis. Tabelis esitatud torukoorikute seeriate mõõdud on millimeetrites. s = isolatsioonikihi paksus a = kahe isoleeritava toru vahe b = isoleeritava osa ja konstruktsiooni vahe

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 17(28)

______________________________________________________________________ Toru DN Seeria 21 Seeria 22 Seeria 23 Seeria 24 Seeria 25

a s b a s b a s b a s b a s b

10-40 90 20 60 110 30 70 130 40 80 150 50 90 170 60 100

50-80 110 30 70 130 40 80 150 50 90 170 60 100 210 80 120

100-150 130 40 80 150 50 90 170 60 100 210 80 120 260 100 140

200-300 150 50 90 170 60 100 210 80 120 260 100 140 310 120 170

350-700 180 60 100 230 80 120 260 100 140 300 120 160 340 140 190

Isolatsioonikoorikute kinnitamiseks kasutatavate klambrite vahekaugus on maksimaalselt 300 mm, minimaalselt üks klamber iga isolatsiooniosa kohta. Kui kooriku välisläbimõõt on alla 500 mm, kasutatakse klambrina näit 0,9 mm läbimõõduga tsingitud terastraati. Kooriku välisläbimõõdul 500 mm ja enam kasutatakse klambrina olenevalt tingimustest ja nõuetest plastist või terasest 13 x 0,4 mm pakkelinti. Isolatsiooni otsad viimistletakse otsalindiga. Otsalint painutatakse ümber otsa ja kinnitatakse neetidega. Torupõlvede isoleerimiseks nähtavates kohtades kasutada tööstuslikud valmistatud spetsiaalseid isoleerpõlvi ja isolatsiooni kattepõlvi.

Ruum/Isol. Objekt

Gaasi-ja el. katla

soojusisol. Max. 120°C

Küte Max 80 °C

Jahutus Alla

+14°C

Jahutus Üle +14°C

Soojustagasti vahesoojus-

kandja Min –3°C

Külm vesi Min 5°C

Soe vesi Max 55°C

Külma- kandja torustik

Min –22°C

1 2 3 4 5 6 7 8 9 Soojusvahetid ja

mahutid Pumbad

Ventiilid jm.

Bb 60+ Bc 60 10 Aa 25

10

Bb 60 6 ehk Ee 100 6 Aa

23 6/3)

Ef 2x9 1) Ef 13

Ef 9 Ef 2x9 1) Ef 13 Bc2x60 6 K 1) Ac 21 6 K

Bc2x60 6 Aa 22 6/3)

Ef 2x91) Ef 13

Torustikud tehnilistes ruumides

Aa 25 10 Aa 23 6 Ef 13 Ef 9 Ef 13 Ac 21 6 K Aa 22 6 Ef 13

Nähtavad torustikud, kuivad ruumid

Aa 25 10 Aa 23 6 Ef 13 Ef 9 Ef 13 Ac 21 6 K Aa 22 6 Ef 13

Nähtavad torustikud, niisked ruumid

Aa 25 10 Aa 23 6 Ef 13 Ef 9 Ef 13 Ac 21 6 K Aa 22 6 K

Ef 13

Mittenähtavad torustikud, kuivad

ruumid Aa 25 10 Ac 23 Ef 13 Ef 9 Ef 13 Ac 21 K Ac 22 Ef 13

Mittenähtavad torustikud, niisked

ruumid Aa 25 10 Ac 23 Ef 13 Ef 9 Ef 13 Ac 21 K Ac 22 Ef 13

Konstruktsioonis olevad torustikud

Ef 13 Ef 13 5) Ef 13 5)

Õues olevad torustikud

2) 2) 2) 2) Ef 13 6

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Seintest läbiviigud Aa 25 10 Aa 23 6 Ef 13 6 Ef 9 6 Ef 13 6 Ac 21 6 K Ac 22 6 Ef 13 Torustikud tehnilistes ruumides Torustikud ventilatsioo Aa 25 6 Aa23 Ac 21 K Ac 21 K Ac 21 K Ac 21 K Aa 22 Ac22 K

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 18(28)

______________________________________________________________________ ISOLATSIOONIMATERJALID: Aa-isolatsioonikoorik, PV-E Ac-isolatsioonikoorik, PV-AE Ba-lamellmatid, kivivill, AI-paber, PV-LAM Bb-võrkmatt, kivivill, PV-80-VM Bc-võrkmatt, kivivill, AI-foolium, PV-80-AVM Bd-võrkmatt, PV-100-VM

KATTEMATERJALID: 10-kuumtsingitud terasleht 16-roostevabast terasest leht 17-happekindel terasleht SFS 725 12-alumiiniumleht 6-PVC-leht K-aurutõke

MÄRKUSED TORUSTIKE KOHTA 1-Armaflex-lint või leht sise-ja välispinnad 2-tehases valmistatud isolatsioonielement 3-alla DN 50 ventiile ei isoleerita Isolatsiooni tüübi, paksuse ja kattematerjali valikul lähtuda ülaltoodud tabelites esitatud andmetest kui projektis ei ole määratud teisiti. Isolatsioon tarinditest läbiminekul Kui isoleeritav toru läbib tarindit, siis isolatsioon peab ulatuma terviklikult läbi tarindi. Tuletõkke tarindist läbiminekul peab isolatsioon olema selline, et see ei nõrgenda tuletõkke tarindit. Õhukanalite soojusisolatsioon Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Isoleeritakse ventilatsioonisüsteemide õhuvõtu ja väljapuhkekanalid ruumis, ning sissepuhke- ja väljatõmbekanalid tehnilistes ruumides (joonistel tähistatud SI), kasutada näiteks Paroc alumiiniumfoolium kattega ventilatsioonimatte LAM. Isolatsiooni paksus vastavalt õhukanali mõõtudele (RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa). Isolatsiooni ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Materjalidena tuleb kasutada klaasvilla või kivivilla matte vastavalt õhukanalite isolatsiooni tootja nõuetele ja soovitustele. Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Isolatsiooni paksused vastavalt RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa. Santehniliste isolatsioonide kontrollimine Isoleerimiste osas kontrollitakse isolatsioonimaterjale ja paksust, kinnitust, õmbluste tihedust jms. enne isolatsiooni katmist. Katete osas kontrollitakse materjali ja väljanägemist.

14.9.10.4 Seadmete markeering seadmete markeering Juhtimis- ja kontrollseadmete tekstid Juhtimis- ja kontrollseadmete jms. ekspluatatsiooni- ja hoolduspersonali jaoks mõeldud tekstid peavad olema eesti keeles. Mõõtühikud peavad olema SI- süsteemis. Vedelike vooluhulga mõõtühikuna võib kasutada l/h või kg/h. Ehitamisaegsed markeeringud Kõik siltidega varustatavad seadmed markeeritakse vahetult pärast paigaldamist ajutiste markeeringutega, milledest on näha seadmete tunnused ja paigaldamiskuupäevad.

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 19(28)

______________________________________________________________________ Markeering tehakse näiteks viltpliiatsiga (vees lahustumatu värv) seadmete külge hästi kleepuvale lindile. Töövõtja peab hoolitsema, et ajutine markeering säilib kuni tunnussildid on paigaldatud. Pärast tunnussiltide paigaldamiseks eemaldatakse nii kõik ajutised markeeringud kui ka muud ajutised märked. Seadmete tunnussildid Tunnussiltidega varustatakse kõik KVJ-seadmete loetelus esinevad seadmed, juhtimispuldid, reguleerimisseadmed, andurid jms. kodeeritud seadmed. Tunnussildile märgitakse KVJ-seadmete loetelule vastav tunnus, seadme nimetus ning kasutamisotstarve või teenindamisala. Tunnussildid valmistatakse valgest lamineeritud plastmassist, millele kantud tekst on must. Teksti tähekõrgus on u. 10 mm. Sildid kinnitatakse ühel viisil seadme külge või kõrvale, vajaduse korral eraldi alusele. Masinate sildid Reservuaaridel, pumpadel, soojusülekandeseadmetel, õhutöötlemisseadmetel jm. seadmetel peab peale tunnussildi olema täiendavalt masinasilt, millel on märgitud valmistaja (ja importija), valmistusaasta, tehnilised näitajad ning tüübimärge, mille alusel seadme andmed on võimalik leida valmistaja kataloogidest. Masinate siltidele märgitakse seadmete tegelikud tehnilised andmed, kui need erinevad projektiandmetest. Masinate sildid kinnitatakse nii, et need oleks isolatsiooni peal. Torujuhtmete markeeringud Torujuhtmed markeeritakse vastavalt SFS standarditele 3701 ja 3702 voolusuuna noolte kleebistega, millede värv ja tekst näitavad võrgu kasutamisotstarvet või teenindamisala, näiteks: - ventilatsiooni soojusvarustus - pealevool, tagasivool jne. Kleebiseid kinnitatakse torustikule nii, et need oleks võimalik määratleda ilma suurema vaevata. Need peavad olema näiteks tehnilistes ruumides, keldrikoridorides jms. kohtades vahemaaga umbes 5 m, ventiilide juures, seinaläbistuskohtade mõlemal pool, torustikuriiulite hooldusplatvormidel, kõikide kontroll-luukide kohal jne. Ventilatsioonikanalite märgistamine Ventilatsioonikanalid märgistatakse samasuguste tunnussiltidega nagu seadmed. Siltidele graveeritakse kanali kasutamisotstarve, ventilatsioonimasina seadmete loetelu tunnus ning teenindamisala; näiteks: sissetulev õhk, SPS1. Sildid kinnitatakse peakanali kõikidesse tunnistamiseks vajalikesse kohtadesse, nagu masinaruumidest ja lõõridest väljuvad kanalid, horisontaalkanalitele umbes 20 m vahemaaga, ventilatsioonišahtide hooldusplatvormidele, kõik kontroll-luukide juurde jne. Ühekordse reguleerimisega seadmete ja mõõtmispunktide markeeringud Töövõtja markeerib kõik joonistel olevad ilma individuaalse tunnuseta olevad ühekordse reguleerimisega ventiilid ja ventilatsiooni reguleerimis- ja tuletõrjesiibrid jms. ühekordse reguleerimisega seadmed ning õhuvoolu mõõtmispunktid tellijaga kokku lepitud tunnuste süsteemi alusel. Töövõtja lisab tunnused ka teostusjoonistele. Ülalnimetatud objektid varustatakse heaks kiidetud reguleerimistöö järgselt tundemärkidega, millest on näha individuaalsed seadme tundemärgid ja reguleerimisnäidud. Ventilatsiooni osas peab markeeringutes olema ka õhuvoog ja mõõdetud rõhuvahe. Ühekordse reguleerimisega ventiilide markeerimiseks kasutatakse läbipaistvast plastikust valmistatud avatavaid karpe (näiteks Jirva AS). Nende sisse paigutatakse masinakirjas valmistatud andmed markeeringu kohta. Karbid kinnitatakse ventiilide külge ketiga või kitsa pakilindiga. Ventilatsiooni ühekordse reguleerimisega seadmete ja õhuvoolu mõõtmispunktide markeerimiseks võib kasutada ka kanalite külge kinnitatavaid kleebiseid. Muud markeeringud

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 20(28)

______________________________________________________________________ Ripplagede ülapoole jäävad puhastusluugid, sulgur- ja ühekordse reguleerimisega ventiilid, reguleerimisseadmed jm. seadmed markeeritakse ripplagedele või seina ülemisse osasse kinnitatavale väikesemõõdulisele lamineeritud plastikule graveeritud plaadile. Markeerimisviis tuleb igal konkreetsel juhtumil kinnitada tellija juures. Töövõtja kinnitab markeerimissildid tellija juhiste alusel.

14.9.10.5 Survekatsetused Üldist Survekatsetuste teostamine ning neis vajalikud abi- ja mõõteseadmed sisaldavad töövõttu. Survekatsetused teostatakse tellija kontrollimisel ja need peavad olema tellija poolt kinnitatud. Peidetavate torustike ja kanalite survekatsetused teostatakse enne sulgemist. Töövõtja koostab tellijale survekatsetuste kohta protokollid. Torustike osas protokollis näidatakse ära: - mõõtmiste aeg - töövõtja - mõõtja - mõõdetav süsteem või selle osa - katsetussurve - kinnitaja allkiri Ventilatsiooni survekatsetuse protokollid koostatakse ehitusinspektsiooni juhenditele vastavalt. Kütte-, jahutustorustikud Survekatsetused teostatakse üldjuhul veega. Külmumisohu korral võib vee asendada vesi- glükooli lahusega (kuid mitte tarbimisvee võrgus). Sellisel juhul pestakse torustik hoolikalt läbi koheselt pärast katsetust. Kaugküttetorustiku survekatsetused viiakse läbi vastavalt soojuse tarnija juhenditele. Survekatsetuste proovirõhk peab olema vähemalt 1,5- kordne maksimaalne töörõhk (1,5 MOP) ja kestvus aeg on kaks tundi peale temperatuuride stabiliseerumist süsteemis. Lubatud rõhulang selle aja jooksul ei tohi ületada 0.02 MPa. Survekatsetuste läbiviimisel tuleb kasutada taadeldud mehaanilist vedrumanomeetrit täpsusklassiga 1.5, korpuse läbimõõduga vähemalt 160 mm, tööpiirkonnaga ca 1.3 proovirõhku ja skaala jaotusega 0.01 MPa. Kasutatavad minimaalsed proovirõhud erinevate süsteemide ülemistes osades on: - radiaatorküte 0.6 MPa - soojusvarustus 1.0 MPa - jahutus 0.6 MPa Vajadusel tuleb madalama lubatud maksimaalse töörõhuga seadmed üldisest süsteemist survekatsetuste teostamise ajaks isoleerida. Külmaaine torustikud Survekatsetuse algsurve moodustatakse R407C ja lõppsurve lämmastiku abil. Katsesurve on 2.0 MPa ja seda hoitakse kuni kõik õmblused on kontrollitud lekkelambi abil. Pärast seda võrku pumbatakse rõhuvajak. Jääkrõhk võib olla mitte rohkem kui 150 Pa. Kui on konstateeritud, et surve ilma pumpamiseta püsib 10 tunni jooksul, võib võrgu täita külmaainega. Vaegsurve katsetuse kohta koostatakse protokoll, milles peale eespool nimetatule lisaks märgitakse: - kompressoriruumi temperatuur - aurusti pinna temperatuur või ruumi temperatuur - kondensaatori pinna temperatuur või ruumi temperatuur - jääksurve 1 tunniste vaheaegadega ja kellaaeg Ventilatsiooni survekatsetused Ventilatsiooni survekatsetused viiakse läbi vastavalt SENK osale D2, standardile SFS 4699 ja ehitusjärelvalve ametlikele juhenditele nii õhutöötlemismasinatele kui kanalitele. Tihendusklassid

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 21(28)

______________________________________________________________________ õhukanalitele ventileeritavas ruumis on sissepuhkekanalitele C-klass ja väljatõmbekanalitele B-klass. Väljapool ventileeritavat ruumi kõik kanalid B-klass. Ventilatsiooniseadmestiku üle- või alasurvega osade lekkeõhuvool kumbki eraldi ei tohi ekspluatatsiooniseisundis ületada 6% seadmestiku kogu õhuvoolust (SENK D2). Töövõtja arvestab survekatsetuste jaoks masinate ja kanalite pindalad ning lubatud lekkeõhuvoolud.

14.9.10.6 Torustike läbipesemine Üldist Töövõtja koostab plaani võrkude läbipesemise kohta ja kinnitab selle tellija juures enne tööde alustamist. Läbipesemine teostatakse tellija kontrolli all ja see peab olema tellija poolt kinnitatud. Pärast pesemist puhastatakse filtrite sõelad, kogumiskotid jmt. Kütte-, jahutusvõrkude läbipesemine Võrgud pestakse läbi kas suruõhuga või veega. Veega läbipesemiseks kasutatakse tsirkulatsiooniveepumpasid ja vajaduse korral abipumpasid. Kui läbipesemine toimub tarbimisveega, vajalikud läbipesemisühendused kuuluvad töövõttu. Voolu kiiruse suurendamiseks ja kõikide võrgu harude küllaldase läbipesemise tagamiseks jaotatakse süsteemid läbipesemise teostamisel sulgventiilidega osadeks. Parim tulemus saavutatakse vee ja suruõhu kombineeritud kasutamisel.

14.9.10.7 Ventilatsioonikanalite puhastamine Ventilatsiooni töövõtja peab puhastama õhutöötlemisseadmed ja ventilatsioonikanalid seestpoolt ehitustolmust ja muust mustusest kas tolmuimejaga või muul tellija poolt lubatud viisil. Ehituse ajal tuleb ventilatsioonitorustik hoida suletuna vältimaks ehitustolmu jms. sattumist torustikku. Enne objekti üleandmist tellijale, on töövõtjal kohustus ventilatsioonitorustikud puhastada ja esitada tellijale torustike ülevaatuse videoraport, tellija poolt ettenäidatud kohtadest. Torustike puhastusaste peab vastama Soome standardile Suomen Sisäilmayhdistys „Sisäilmastoluokitus 2008” visuaalsele puhtusklassile P1≤0,7g/m². Puhastusluugid tuleb paigaldada nii sissepuhke- kui ka väljatõmbetorustikele:  tuletõkestite juurde  armatuuri ja seadmete juurde (kui armatuur või seade ei ole kergelt eemaldatav või selle konstruktsioon ei võimalda torustiku puhastamist läbi selle)  üle 45° põlvede juurde  püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse  õhuvõtu-, väljapuhke- ja jaotuskambritele  väljatõmbetorustikul sirgetele torulõikudele, kui puhastusluukide või muude puhastamist võimaldavate seadmete vahekaugus on üle 8 m. Vahekaugus võib olla pikem, kui vahepeal puuduvad puhastamist takistavad asjaolud. Sissepuhketorustikel võib puhastusluukide vaheline kaugus olla kuni 15 m. Puhastusluugi tulepüsivus peab vastama kanali tulepüsivusele. Puhastusluuk suletakse nii, et luuk ei vähenda õhutihedust ja et seda ei saa avada ilma töövahendita.

14.9.11 Reguleerimised ja mõõtmised

14.9.11.1 Üldist Töövõtja hangib reguleerimisel ja mõõtmisel vajalikud mõõteriistad ning koostab mõõtmiste kohta protokollid. Reguleerimised ja mõõtmised teostatakse tellija valve all ja need tuleb tellija juures kinnitada.

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 22(28)

______________________________________________________________________ 14.9.11.2 Veevooluhulkade reguleerimine ja mõõtmine Üldist veevooluhulkade reguleerimisest Reguleerimistöid võib alustada kui süsteemid on ühendatud, läbi pestud, täidetud ja õhustatud. Küttesüsteemide reguleerimisega seotud ruumide temperatuuri mõõtmised tuleb teostada siis, kui välistemperatuur on alla -5 °C. Töövõtja seadistab tööprojektis toodud reguleerimistööde teostamiseks vajalikud arvutuslikele vooluhulkadele vastavad eelseadearvud radiaator-, tasakaalustus- jm seadeventiilidele. Tasakaalustus- ja mõõdetavad seadeventiilid mõõdistatakse ning nende seadistusi korrigeeritakse alltoodud viisil nii, et oleks tagatud projektijärgsed vooluhulgad süsteemis tervikuna kui ka selle üksikutes osades. Töövõtja kontrollib küttesüsteemi reguleeringuid järgmisel talvel ja jahutussüsteemi seadistusi järgmisel suvel, sõltumata garantiiaja kestusest ning teostab vajadusel ümberseadistused nõutud siseõhutemperatuuride saavutamiseks ruumides. Radiaatorsüsteemi reguleerimine 1. Radiaatorventiilidelt eemaldatakse termostaatpead ja neile seatakse projektijärgsed eelseadearvud. Viimased peavad tagama arvutusliku vooluhulga rõhulangu 5.0 – 15.0 kPa juures. 2. Tasakaalustusventiilid seadistatakse projektijärgsetele eelseadearvudele või nende puudumisel arvutatakse eelseadearvud nii, et iga haru kaugeimas tasakaalustusventiilis oleks arvutuslik vooluhulk tagatud rõhulangu 3.0 kPa juures. 3. Kõik süsteemis olevad omatoimelised või ajamitega reguleer- ja magnetventiilid avatakse lõpuni ning fikseeritakse selles asendis nii, et kogu tasakaalustustööde teostamise ajal oleks välditud nende toimima hakkamine. 4. Mõõdetakse süsteemi kõikide tasakaalustusventiilide veevooluhulgad ja märgitakse need mõõtmisprotokolli (esialgsed mõõtmisandmed alternatiivselt joonistele). Esimese ringi ajal veel ei muudeta reguleerimisarvusid. 5. Mõõtmistulemuste alusel muudetakse vajaduse korral tasakaalustusventiilide seadearvusid nii, et saavutada arvutuslikud vooluhulgad. 6. Etappe 4 ja 5 korratakse vajadusel seni kuni saavutatakse arvutuslikud vooluhulgad kõikides tasakaalustusventiilides. 7. Lisaks ülalkirjeldatud iteratsiooni e katse-eksituse meetodile, mis on kasutatavatest tasakaalustusmeetoditest kõige aeganõudvam ja ebatäpsem, võib kasutada proportsionaalset meetodit, kompensatsioonimeetodit ning TA Balance meetodit. Täpsem informatsioon kasutatavate tasakaalustusmeetodite kohta vt „Total Hydronic Balancing“ Robert Petitjaen. Lühidalt on need leidnud kajastamist ka normides EN 14336 „Heating systems in buildings – Installation and commissioning of water based heating systems“. 8. Ventilatsioonisüsteemid, milledes sissepuhkeõhu temperatuuri või õhuvooluhulka muudetakse vastavalt tegelikule soojuskoormusele (reguleerimine väljatõmmatava või ruumi õhutemperatuuri järgi), pannakse tööle sissepuhkeõhu konstantse temperatuuri režiimis või seadmed lülitatakse reguleerimise ajaks välja. 9. Talvisel ajal mõõdetakse ruumide õhutemperatuure vastavalt punktile "Sisekliima mõõtmised". (Küttekeha termostaatventiilist eemaldatakse termostaatpea 1 ööpäev enne mõõtmiste teostamist). 10. Ruumide õhutemperatuuride lubatust suuremate kõrvalekallete korral selgitatakse välja selle põhjused. Vajaduse korral teostatakse radiaatoriventiilide ja tasakaalustusventiilide järelreguleerimine nii, et oleks tagatud nõutud õhutemperatuurid ruumides. 11. Pärast järelreguleerimist, aga mitte varem kui 24 möödumist mõõdetakse uuesti kõik ruumide temperatuurid ja kantakse radiaatorventiilide seadearvud mõõtmisprotokolli. 12. Mõõdetakse uuesti tasakaalustusventiilide rõhuvahed ja vooluhulgad. Lukustatakse tasakaalustusventiilid ja koostatakse mõõtmisprotokoll.

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 23(28)

______________________________________________________________________ Mõõtmisprotokolli näidis Ventilatsioonisüsteemide kütte- ja jahutusringide reguleerimine 1. Nagu radiaatorküttesüsteem, punktid 2...8 2. Mõõdetakse lõplikud rõhulangud ja vooluhulgad tasakaalustusventiilides. Lukustatakse ventiilid ja kantakse tulemused mõõtmisprotokolli. Jahutussüsteemi reguleerimine 1. Fancoilide ja jahutuspaneelide reguleerventiilid fikseeritakse täiesti avatud asendisse. 2. Süsteemi ühekordse reguleerimisega ventiilidele seatakse projektijärgsed eelseadearvud . Rõhulang arvutuslike vooluhulkade tagamiseks peab mittemõõdetavates seadeventiilides olema mitte vähem kui 5 kPa ja mitte rohkem kui 15 kPa. 3. Nagu radiaatorküttesüsteem, punktid 2...8. 4. Mõõdetakse lõplikud rõhulangud ja vooluhulgad tasakaalustusventiilides. Lukustatakse ventiilid ja kantakse tulemused mõõtmisprotokolli. 5. Kontrollitakse mootorventiilide käigusuundasid, mõõtes vooluhulkasid nii avatud kui suletud asendite korral.

14.9.11.3 Õhuvooluhulkade reguleerimine ja mõõtmine Õhuvoolude reguleerimistöö alustamine eeldab, et tolmavad tööd on hoones lõpetatud ja ruumid on tolmust puhastatud. Reguleerimise teostamise ajal peavad hoone uksed ja aknad olema suletud. Õhutöötlemisseadmed, välisõhukambrid ja kanalid peavad olema seestpoolt tolmust puhastatud. Reguleerimistöö teostatakse järgnevalt: 1. Mõõtmiste teostamiseks kaetakse osa õhutöötlemisseadmete filtrite otsapindalast nii, et filtrite rõhukaod vastavad KVJ-seadmete loetelus 50% saastatusega filtrite rõhukadudele. Rõhukadu mõõdetakse seadme oma mõõteriista või spetsiaalse manomeetri abil. 2. Õhutöötlemisseadmed käivitatakse maksimaalsete õhuvooluhulkadega ja sissepuhketemperatuur reguleeritakse nõutavale tasemele. 3. Kanalite ja ruumide seadmete ühekordse reguleerimisega seadmed asetatakse esialgsetele näitudele nii, et nende ahendus väheneks kanalite lõpuosa suunas. Kõige kaugemad ühekordse reguleerimisega seadmed peavad olema esialgse reguleerimise ajal avatud. 4. Püsiva vooluhulga regulaatorid asetatakse KVJ- projektis esitatud näitudele. 5. Mõõdetakse kanalitevõrgu kõikide ühekordse reguleerimisega seadmete, mõõtmiskohtade ja ruumide seadmete õhuvooluhulgad ja märgitakse need mõõtmisprotokolli (esialgsed näidud alternatiivselt joonistele). Esimese ringi ajal ei muudeta veel reguleerimisnäitusid. 6. Mõõtmistulemuste alusel reguleeritakse põhikanalite ühekordse reguleerimisega seadmeid üritades viia need omavahel tasakaalu. Reguleerimisel välditakse ülemääraseid ahendusi. 7. Vajaduse korral reguleeritakse ventilaatorite koguõhuvooluhulka muutes pöörlemiskiirusi, aksiaalventilaatorites reguleeritakse tööratta labade nurkasid või kasutatakse muid majanduslikult otstarbekaid tehnilisi lahendusi. Koguõhuvooluhulka ei tohi reguleerida kanalite ühekordse reguleerimisseadmete ahendamise teel. 8. Reguleeritakse harukanalite õhuvooluhulgad. 9. Reguleeritakse ruumide seadmete õhuvooluhulgadd. Sissepuhkeseadmete poolt tekitatav õhu liikumiskiirus viibimistsoonis ei tohi ületada tööselgituse lisana olevas sisekliima parameetrite tabelis toodud arvnäitajad. 10. Mõõdetakse kõikide õhutöötlemisseadmete, peakanalite, ühekordse reguleerimisega seadmete ja ruumide seadmete õhuvooluhulgad. Lõplikud mõõtmisnäidud kirjeldatakse mõõtmisprotokolli ja lukustatakse ühekordse reguleerimisega seadmed.

14.9.11.4 Sisekliima mõõtmised Üldist

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 24(28)

______________________________________________________________________ Ruumi õhutemperatuurid Kõikide siseruumide temperatuurid mõõdetakse talvisel ajal välisõhutemperatuuridel alla -5 oC. Suhteline niiskus Vajadusel. Lubatud õhuliikumiskiirused oleku-/töötsoonis Vajadusel. Müratasemete mõõtmine Kõikide ruumide müratasemed mõõdetakse. Vajaduse korral mõõdetakse eraldi foonimüra. Kui see on päeva ajal häiriv, tuleb mõõtmised teostada väljaspool tööaega.

14.9.11.5 Tootlikkuse näitajate mõõtmine Üldist Tootlikkuse näitajate mõõtmine teostatakse vastavalt töövõtja poolt koostatud programmile. Programm peab olema tellija poolt kinnitatud. Töövõtja hangib mõõtmiseks vajalikud seadmed. Veejahutusseadmete näitajate mõõtmine Veejahutusseadmete näitajate mõõtmine toimub suvetingimustes, kasutades soojuskoormusena hoone ventilatsiooni soojusvarustussüsteemi ja/või küttesüsteemi. Vajaduse korral teostatakse mõõtmised garantiiajal. Standardventilatsiooniseadmete näitajate mõõtmine Serveri ruumide standardventilatsiooniseadmete näitajate mõõtmise katsekoormamine tehakse soojuspuhuritega, mida tarnib töövõtja. Soojussalvestusseadmete näitajate mõõtmine Soojussalvestusseadmete võimsused kontrollitakse mõõdistamistingimustele vastavates või neile lähedastes tingimustes. Vajaduse korral teostatakse mõõtmised garantiiajal. Pindniisutite võimsuste mõõtmine Auruvoolud kontrollitakse sissepuhkeõhu õhuvoolu ning suhtelise niiskuse mõõtmise teel enne ja pärast niisutamist. Mõõtmine teostatakse talvisel ajal.

14.9.12 Mõõtmismeetodid Üldist Alltoodud täpsusnõuded sisaldavad nii mõõtmistulemuse hälbe kui ka meetodi ebatäpsusest tuleneva hälbe. Mõõteriistad peavad olema kalibreeritud. Nõudmise korral tuleb esitada kehtiv kalibreerimistunnistus. Õhutemperatuur Mõõtmismeetod: digitaaltermomeeter, täpsus ±0.1°C Täpsusnõue: ±0.5 °C Märkus: ruumide temperatuurid mõõdetakse 1.5 m kõrgusel, 1.5 m välisseina keskkohast (nurgaruumides 1.5 m kaugusel mõlemast välisseinast), uksed ja aknad on suletud. Suhteline niiskus Mõõtmismeetod: elektrooniline või mehaaniline psühromeeter (esmases järjekorras kasutatav meetod) või hügromeeter Täpsusnõue: ±5%- ühikut Märkus: kui kasutatakse hügromeetrit, peab töövõtja esitama kalibreerimistunnistuse, mille kuupäev on mitte varem kui üks kuu enne mõõtmispäeva. Vedelike vooluhulgad Mõõtmismeetod: digitaalne diferentsiaalmanomeeter (mõõtmine tasakaalustusventiilidest) Täpsusnõue: summaarsed vooluhulgad - 3...+8%

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 25(28)

______________________________________________________________________ seadmekohased vooluhulgad ±10% Kanalite õhuvooluhulgad Mõõtmismeetod: standard SFS 5512, esmajärjekorras mõõtmine mitmes punktis Pitot- toru ja digitaalse manomeetri abil Täpsusnõue: kogu õhuvoolhulk - -3...+8%, seadmekohased õhuvooluhulgad ruumides 0÷ +10% Õhu liikumiskiirus olmetsoonis Mõõtmismeetodid: madalate voolukiiruste (alla 0.1 m/s) mõõtmiseks sobiv elektrooniline mõõtur (mitte tiivik-anamomeeter) Täpsusnõue: +0.05 m/s Müratasemed Mõõtmismeetod: standard SFS 5517, punkt 5 Täpsusnõue: +1 dB (A) Märkusi: väiksemates ruumides ainult üks mõõtmispunkt Soojendus-jahutusvõimsused Mõõtmismeetod: mõõtmine mitmes punktis, registreeriv mõõtmisaparatuur, mõõtmisperiood vähemalt kaks tundi Mõõtmispunktid: veejahutusseade 4-6 tk., standardventilatsiooniseade 5 tk., milledest 1 tk. niiskusmõõtmiseks Täpsusnõue: 0%

14.9.13 Reguleerimis- ja mõõtmistulemuste dokumenteerimine Üldist Reguleerimiste ja mõõtmiste kohta koostatakse puhtalt ümber kirjutatud protokollid tabeli vormis. Kõikides protokollides peavad olema esitatud järgmised põhiandmed. Kõik mõõtmised: - mõõtmise teostamise aeg, töövõtja, mõõtmise teostaja - kasutatud mõõteriist ja mõõtmismeetod - reguleerimise ja mõõtmise objekt ruumi ja seadme individuaalne kood - mõõteriista näidud - projektile vastavad ja mõõdetud näidud Registreeritavate mõõteriistade abil mitmes punktis teostatud mõõtmiste tulemuste kohta koostatakse mõõtmisperioodide kohta graafikud ja võimsuse arvestused protokollide lisadena. Hüdraulilised süsteemid üldiselt: - veevooluhulgad ja rõhkude vahed - tasakaalustusventiilide tüüp, suurus, identifitseerimistunnus süsteemis ja seadearv - märkused paigaldamistehniliselt ebasobivate mõõtmispunktide kohta Küttesüsteem, ülalnimetatud andmetele täiendavalt: - välisõhutemperatuur - ruumide õhutemperatuurid - radiaatoriventiilide mudel, mõõdud ja eelseadearvud Soojussalvestus: - siseneva ja väljuva õhu temperatuurid enne ja pärast salvestit - sisenevad ja väljuvad õhuvooluhulgad - suhteline niiskus väljuva õhu kanalis enne salvestamist - vesi- glükoolisüsteemides soojusvahetisse tuleva ja sellest väljuva vedeliku temperatuurid ja tasakaalustusventiilidest mõõdetud vedeliku vooluhulgad - vesi- glükoolilahuse kontsentratsioon - soojussalvestuse kasutegur mõõtmisnäitude alusel

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 26(28)

______________________________________________________________________ Veejahutusseade: - jahutatava vee temperatuur enne jahutit ja jahutist väljumisel - kondensatsioonikontuuri vedeliku (gaasi) sissetulev ja väljuv temperatuur - kondensatsioonitemperatuur - jahutusvee vooluhulk - kondensatsioonikontuuri vedeliku vooluhulk - kondensatsioonikontuuri vesi- glükoolilahuse kontsentratsioon - veejahutusseadmete poolt tarbitav elektrivool Standardventilatsiooniseade: - õhuvooluhulgad - õhutemperatuurid enne ja pärast seadet (soojendus, jahutus temp.) - niiskus, niiskus enne ja peale seadet - seadme poolt tarbitav elektriline võimsus - kondensaadi hulgad Õhuvooluhulkade mõõtmine: - reguleeritav kanalite osa või ruumi seade - õhutöötlemisseadmete filtrite survekaod (filter 50% määrdunud) - õhutemperatuur - õhuvooluhulgad - ühekordse reguleerimisega seadmete standardse voolu regulaatorite tüübid, mõõdud ja reguleerimisnäidud - märkused paigaldustehniliselt ebasobivate mõõtmiskohtade kohta

14.9.14 Kontrollmõõtmised Kui töövõtja on üle andnud ülaltoodud reguleerimis- ja mõõtmisprotokollid, teostatakse valikuliselt kontrollmõõtmised. Mõõtmised teostab töövõtja oma mõõteriistadega tellija juuresolekul. Soovi korral võib tellija kasutada ka omi mõõteriistu.

14.10 Lisad Ei ole

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 27(28)

______________________________________________________________________

15 SPETSIFIKATSIOON

NR. NIMETUS TÄHIS KOGUS MÄRKUSED

VENTILATSIOON (KVV OSA)

1. Rootorsoojustagastiga isoleeritud kestas nurgasektsioonidega sissepuhke- väljatõmbe agregaat SV-1 LSP = 0,76 m3/s; LVT = 0,77 m3/s; PKANAL,SP = 250 Pa; PKANAL,VT = 250 Pa Φküte= 7,0 kW (elekter) SFP = 2,5

Verso-R-3000-L 1 kompl Komfovent

2 Õhuvõturest 600 x 600 USS/I-600-600 1 tk Halton 3 Heitõhuotsik 630 x 630 ULV2K-0630 1 tk ETS Nord

4 Mürasummuti plaadiga Ø500, l=1,0 m SLBGU 500 1000 100

1 tk Lindab

5 Mürasummuti plaadiga Ø500, l=1,2 m SLBGU 500 1200 100

2 tk Lindab

6 Mürasummuti plaadiga Ø500, l=1,5 m SLBGU 500 1500 100

1 tk Lindab

7 Sissepuhkeplafoon Ø100 ULA/N-100(R) 4 tk Halton 8 Sissepuhkeplafoon Ø100 ULA/N-100(R1) 8 tk Halton 9 Sissepuhkeõhu hajuti Ø160 THD-160(R4) 4 tk Halton

10 Sissepuhkeõhu hajuti Ø200 THB-200(R4) 4 tk Halton 11 Sissepuhkeõhu hajuti Ø250 THB-250(R4) 2 tk Halton 12 Madalakiiruseline sissepuhkeseade, Ø200 ZCO-200 1 tk Halton

13 Väljatõmbeplafoon Ø100 URH-100 6 tk Halton 14 Väljatõmbeplafoon Ø125 URH-125 5 tk Halton 15 Väljatõmbeplafoon Ø160 URH-160 11 tk Halton

16 Õhuvooluhulga reguleerklapp Ø100 IRIS-100 3 tk Systemair 17 Õhuvooluhulga reguleerklapp Ø125

IRIS-125 2 tk Systemair

18 Õhuvooluhulga reguleerklapp Ø160

IRIS-160 5 tk Systemair 19 Õhuvooluhulga reguleerklapp Ø200

IRIS-200 2 tk Systemair

20 Õhuvooluhulga reguleerklapp Ø250

IRIS-250 8 tk Systemair 21 Õhuvooluhulga reguleerklapp Ø315

IRIS-315 2 tk Systemair

22 Õhuvooluhulga reguleerklapp Ø400

IRIS-400 1 tk Systemair

23 Õhuvooluhulga reguleerklapp Ø200 ajamiga 24V

DIRU-200 2 kompl Lindab

24 Tuletõkkeklapp EI60 DN160 SDI-160 4 tk Halton 25 Tuletõkkeklapp EI60 DN250 SDI-250 4 tk Halton

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

OÜ RAKSIT TÖÖ NR 1607/1. ARK JÕHVI BÜROOHOONE 10.06.2016  RA&KS InseneriTeenused  VENTILATSIOON. PÕHIPROJEKT 28(28)

______________________________________________________________________

NR. NIMETUS TÄHIS KOGUS MÄRKUSED

26 Tuletõkkeklapp EI60 DN315 SDI-315 2 tk Halton

27 Tsingitud lehtterasest õhukanal Ø100 ~ 46 jm 28 Tsingitud lehtterasest õhukanal Ø125 ~ 15 jm 29 Tsingitud lehtterasest õhukanal Ø160 ~ 30 jm sh SI100 ~12 jm 30 Tsingitud lehtterasest õhukanal Ø200 ~ 32 jm sh SI100 ~ 5 jm 31 Tsingitud lehtterasest õhukanal Ø250 ~ 53 jm sh SI100 ~35 jm 32 Tsingitud lehtterasest õhukanal Ø315 ~ 20 jm sh SI100 ~20 jm 33 Tsingitud lehtterasest õhukanal Ø400 ~ 6 jm sh SI100 ~6 jm 34 Tsingitud lehtterasest õhukanal Ø500 ~ 4 jm sh SI100 ~4 jm

35 Tsingitud lehtterasest õhukanal 600x600 ~ 6 jm sh SI100 ~ 6 jm

36 Õhukanalite fassoonosad Vast. vaj.

37 Õhukanali kinnitid Vast. vaj. 38 Õhukanalite puhastusluugid Vast. vaj.

Spetsifikatsioon on orienteeruv. Pakkumisel on vajalik arvestada mahtudega, millised võimaldavad nõuetekohaselt välja ehitada projekteeritud ventilatsioonissüsteemi. Projektis näidatud seadmed on toodud "näiteks". Ehitajal on õigus vahetada need tehniliselt samaväärsete vastu eeldusel, et vahetus ei halvenda kasutustingimusi ja ei suurenda kasutuskulusid. Samuti tuleb jälgida haakumist hoone ja tema teiste tehnosüsteemidega. Paigaldatavad seadmed kooskõlastada Tellijaga ja/või omaniku järelevalvega. Vahetuse tulemuse eest kannab täit vastutust ehituse töövõtja. Kõik mahtude loendis ja teistes käesoleva projekti dokumentides kajastatud seadmed ja materjalid on ette nähtud hankida ja paigaldada ning kasutuskorda reguleerida töövõtja poolt, kui ei ole mainitud teisiti. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike materjalide ja toimingutega projektis kajastatud lahenduste väljaehitamiseks ka siis, kui need ei ole otseselt esitatud käesoleva projekti joonistel ja selgitustes. TÖÖMAHTU KUULUB KA VANADE SEADMETE JA TÕRUSTIKE DEMONTEERIMINE JA UTILISEERIMINE. ÕHUJAOTUSSEADMETE DEMONTEERIMISEST JA UUDE ASUKOHTA PAIGALDAMISEST TINGITUD AVADE TÄITED, VIIMISTLUSTÖÖD JMT TÄPSUSTADA EELNEVALT TELLIJAGA NING VAJADUSEL LEPPIDA NENDE TEGEMISES KOKKU TÄIENDAVALT!

Vastutav spetsialist: Aivar Rant /allkirjastatud digitaalselt/

2 x THB-160(R4) a +40 l/s

1.

MÄRKUSED

1. ÕHUKANALITE JA -SEADMETE PAIKNEMINE TÄPSUSTADA KOHAPEALSE OLUKORRA JÄRGI ARVESTADES TEISTE KOMMUNIKATSIOONIDE JA EHITUSKONSTRUKTIIVSETE ISEÄRASUSTEGA. ÕHUJAOTUSSEADMETE JA PLAFOONIDE NING NÄHTAVALE JÄÄVATE ÕHUKANALITE VÄRVID TÄPSUSTADA SISEARHITEKTIGA 2.

SEADMETE PAIGALDAMISEL

JÄRGIDA TOOTJATEHASE

JUHISEID JA

NÕUDEID. SEADMETE

TÄPNE ASUKOHT

TÄPSUSTAD KOHA

JÄRGI VASTAVALT

VALITUD TOOTELE

JA PAIGALDUSJUHENDITELE. 3. ÕHUVOOLUHULKADE REGULEERIMISEKS KASUTADA AINULT DIAFRAGMA-TÜÜPI REGULEERKLAPPE. 4. JOONISEL MÄRKIMATA ÕHUKANALITE LÄBIMÕÕDUD LUGEDA VÕRDSEKS SELLEL ÕHUKANALIL ASUVA REGULEER- SULG- VÕI LÕPPSEADME NIMILÄBIMÕÕDUGA. 5.PROJEKTITÖÖMAHTU

KUULUVAD KÕIK

TÖÖD JA

MATERJALID,MILLISED ON

VAJALIKUD PROJEKTEERITUD

SÜSTEEMIDE NÕUETEKOHASEKS

VÄLJAEHITAMISEKS KA

SIIS KUINEED

EI OLE ERALDI VÄLJA TOODUD. 7. SÜSTEEMIDE PUHASTAMISEKS PAIGALDADA PUHASTUSLUUGID KOHTADESSE, KUS PUUDUVAD MUUD VÕIMALUSED ÕHUKANALI SISEMISEKS PUHASTAMISEKS . 8. KORRUSE PLAAN ON DIGITALISEERITUD ALGSE ARHITEKTUURSE PLAANI PABERKANDJA VERSIOONI ALUSEL, MISTÕTTU VÕIB ESINEDA KÕRVALEKALDEID TEGELIKUST OLUKORRAST.

TTK EI60 SDI-250

TTK EI60 SDI-250

TTK EI60 SDI-160

TTK EI60 SDI-160

TTK EI60 SDI-160

TTK EI60 SDI-250

TTK EI60 SDI-250

TTK EI60 SDI-315

TTK EI60 SDI-315

TTK EI60 SDI-160

KÄIGUTEE

KÄIGUTEE

SV-1 Lsp= 755 l/s Lvt= 765 l/s ΔPsp= 250 Pa ΔPvt= 250 Pa SFP= max 2,5 kW

/m3/s Nküte= 7 kW soojustagastus min 82% n Verso-R-3000-L (Komfovent=

MÄRKUSED

1. ÕHUKANALITE JA -SEADMETE PAIKNEMINE TÄPSUSTADA KOHAPEALSE OLUKORRA JÄRGI. 2.SEADMETE

PAIGALDAMISEL JÄRGIDA

TOOTJATEHASE JUHISEID

JA NÕUDEID.SEADMETE

TÄPNE ASUKOHT

TÄPSUSTAD KOHA

JÄRGI VASTAVALT VALITUD TOOTELE JA PAIGALDUSJUHENDITELE. 3. ÕHUVOOLUHULKADE REGULEERIMISEKS KASUTADA AINULT DIAFRAGMA-TÜÜPI REGULEERKLAPPE. 4. MÜRASUMMUTITENA KASUTADA KATSETATUD JA SERTIFITSEERITUD TOOTEID, MILLEDE OMADUSED VASTAVAD VÕI ON PAREMAD PROJEKTIS KASUTATUTEST. 5.JOONISEL

MÄRKIMATA ÕHUKANALITE

LÄBIMÕÕDUD LUGEDA

VÕRDSEKS SELLEL

ÕHUKANALIL ASUVA

REGULEER- SULG-

VÕI LÕPPSEADME NIMILÄBIMÕÕDUGA 6.

PROJEKTI TÖÖMAHTU

KUULUVAD KÕIK

TÖÖD JA

MATERJALID, MILLISED

ON VAJALIKUD

PROJEKTEERITUD SÜSTEEMIDE

NÕUETEKOHASEKS VÄLJAEHITAMISEKS KA SIIS KUI NEED EI OLE ERALDI VÄLJA TOODUD. 7.SÜSTEEMIDE

PUHASTAMISEKS PAIGALDADA

PUHASTUSLUUGID KOHTADESSE,KUS

PUUDUVAD MUUD

VÕIMALUSED ÕHUKANALI

SISEMISEKS PUHASTAMISEKS . 8.

ÜMARARISTLÕIKELISTEL ÕHUKANALITEL

LÄBIMÕÕDUGA 315

JA SUUREMAD

ON MÜRASUMMUTITENA

ARVESTATUD SISEMISE

SUMMUTUSPLAADIGA MUDELEID (N SLBGU 100 JA SLCBU 100, LINDAB). 9.KORRUSE

PLAAN ON

DIGITALISEERITUD ALGSE

ARHITEKTUURSE PLAANIPABERKANDJA

VERSIOONIALUSEL,MISTÕTTU VÕIB

ESINEDA KÕRVALEKALDEID TEGELIKUST OLUKORRAST.

1.

PDI

M

PD 1.1

TI

PDA

M

TI

PDI

PD 1.2

PDA

M

TI

TI

talv t =-23°C RH=90 %

suvi t =+27°C RH=50 %

M

talv t =+18 °C SP

talv t =+22°C VT

KL1.2

KL1.1 SPV (S-11)

VTV (V-11) TE1.1

TAZ1 TE1.3

TE1.4

TEENINDATAVAD RUUMID

CO₂

PDS

TE1

talv t =+18 °C SP

talv t =+22°C VT

NÕUPIDAMISTE RUUM

CO₂ M

KL2.2

M

KL2.1

SC

1. JUHTIMINE: SEADET JUHITAKSE LOKAALSEST JUHTIMISKASKUSEST AJALISE PROGRAMMIGA. 2.1 SEADE SV-1 EI VÕI TÖÖTADA, JÄRGMISTEL TINGIMUSTEL: - ÜLEKUUMENEMISKAITSE TAZ1 ON HÄIRES; - SEADME ON PEATANUD TULEKAHJUHÄIRE VÕI MUU ÜLDALARM. 2.2 SISSEPUHKEVENTILAATOR SPV ON BLOKEERITUD ÕHUKLAPIGA KL1.1 JA VÄLJATÕMBEVENTILAATOR VTV ON BLOKEERITUD ÕHUKLAPIGA KL1.2. 3. SEADME SEISMISEL ON ÕHUKLAPID KL1.1, KL1.2 SULETUD. KÄIVITAMISEL PEAVAD ÕHUKLAPID KL1.1 JA KL1.2 AVANEMA ENNE VENTILAATORITE SISSE LÜLITAMIST. ANDUR TE1.2 HOIAB KALORIFEERIST TAGASTUVA SOOJUSKANDJA TEMPERATUURI ETTEANTUD VÄÄRTUSEL (+20°C; SEADISTUSVAHEMIK +10 ...+30°C),MUUTES ASTMELISELT ELEKTRIKALORIFEERI VÕIMSUST. 4. SEADME TÖÖTAMISEL TOIMUB REGULEERIMINE CO

₂ JÄRGI: - ÕHUKLAPID KL1.1 JA KL1.2 ON AVATUD. SISSEPUHKEÕHU TEMPERATUURI TE1.3 REGULEERIMINE TOIMUB VÄLJATÕMBEÕHU TEMPERATUURI TE1.4 JÄRGI. SISSEPUHKEÕHU TEMPERATUURIPIIRANGUD: tmin=12°C, tmax=30°C (HÄIRE PIIRID TÄPSUSTATAKSE PROGRAMMIGA).VENTILAATORITE PÖÖRLEMISSAGEDUST MUUDETAKSE OLENEVALT CO

₂ KONTSENTRATSIOONIST VÄLJATÕMBEÕHUS. - ST ROOTORI JÄÄTUMISOHU KORRAL (RÕHULANG PDS TÕUSEB ÜLE ETTE ANTUD VÄÄRTUSE) VÄHENDATAKSE ST ROOTORIPÖÖRLEMISKIIRUST MIINIMUMINI KUNI RÕHULANGU PDS NORMALISEERUMISENI. KUI ST ROOTORI SULATAMINE (RÕHULANGU PDS NORMALISEERUMINE) KESTAB ÜLE ETTE ANTUD AJA (N.:30min), VENTILAATOR SEISATAKSE JA ANTAKSE HÄIRESIGNAAL. KUI SEADE ALUSTAB TÖÖD, SIIS ESIMESE ASTMENA KÄIVITUB SOOJUSTAGASTI ROOTOR KUNI TÄISKIIRUSENI JA

TEISES ASTMES AVANEB VAJADUSEL VENTIIL RV1.1. TEMPERATUURI TE1.3 ALANDAMINE TOIMUB VASTUPIDISES JÄRJEKORRAS. -KUI VÄLISÕHU TEMPERATUUR TE1 JÄRGI ON 4°C VÕI MADALAM TEMPERATUURIST TE1.4 JÄRGI, LÜLITUB SEADE TÖÖVÄLISEL AJAL SUVISESEL PERIOODIL ÖISE JAHUTUSE REžIIMI VASTAVALT AJAPROGRAMMILE. KLAPID KL1.1 JA KL1.2 ON AVATUD. SISSEPUHKEVENTILAATOR SPV JA VÄLJATÕMBEVENTILAATOR VTV LÜLITATAKSE TÄISKIIRUSELE. ELEKTRIKALORIFEER ON VÄLJA LÄLITATUD. PÄRAST 20min. TÖÖD JA KUI TEMPERATUUR TE1 JÄRGI ON VÄHEM KUI 2°C MADLAM KUI TEMPERATUUR TE1.4 JÄRGI VÕI TE1.4 ON LANGENUD ALLA SEADESUURUSE (N.: +15°C; SEADISTUSVAHEMIK +10 ...+20°C) , SISSEPUHKEVENTILAATOR SPV JA VÄLJATÕMBEVENTILAATOR VTV LÜLITATAKSE JUHTIMISELE CO

₂ KONTSENTRATSIOONI JÄRGI. ÜLALMAINITUD PARAMEETRID TÄPSUSTATAKSE JA PROGRAMMEERITAKSE KASUTAJA POOLT. 4.1

NÕUPIDAMISTE RUUMIÕHUVAHETUSE

JUHTIMINE TOIMUB

RUUMI ÕHU

CO₂ KONTSENTRATSIOONI

JÄRGI.CO₂ KONTSENTRATSIOONI

VÄÄRTUSTEL ALLA

600 ppm

ON ÕHUKLAPID

KL2.1 JA

KL2.2 AVATUD

MÄÄRAL, MIS

TAGAB MINIMAALSED

ÕHUVOOLUHULGAD RUUMIS

(n ±20

l/s). CO₂

KONTSENTRATSIOONI TÕUSMISEL

ÜLE 600

ppm HAKATAKSE

PROPORTSIONAALSELT KLAPPE

KL2.1 JA

KL2.2 AVAMA

NII,ET ARVUTUSLIK

ÕHUVOOLUHULK (±100

l/s)OLEKS TAGATUD

CO₂ KONTSENTRATSIOONI

1000 ppm

KORRAL.CO₂ KONTSENTRATSIOONI

VÄHENEMISEL HAKATAKSE

PROPORTSIONAALSELT KLAPPE

KL2.1 JA

KL2.2 SULGEMA

NII,ET CO₂

KONTSENTRATSIOONI LANGEMISEL

ALLA 600

ppm ON

RUUMIÕHUVAHETUS MINIMAALNE

(n ±20

l/s).VASTAVALT ÕHUVOOLUHLGA

MUUTMISELE MUUDETAKSE

KA VENTILATSIOONISEADME

VENTILAATORITE PÖÖRLEMISSAGEDUSINII, ET OLEKS TAGATUD PÜSIV RÕHK VENTILATSIOONIKANALIS.

5. KAITSE: SEADME PEATAVAD JÄRGMISED HÄIRESIGNAALID: * ÜLEKUUMENEMISOHT: ÕHUTEMPERATUURI TÕUSMISEL ÜLE ÜLEKUUMENEMISKAITSE TAZ SEADESUURUSE LÜLITATAKSE KALORIFEER VÄLJA JA ANTAKSE HÄIRE, VENTILATSIOONISEADE PEATATAKSE PÄRAST KALORIFEERI JÄRELJAHUTUST; * RAKENDUNUD TULETÕRJESIGNALISATSIOON; * PUUDUB ÜLDLUBA TÖÖTAMISEKS. 6. VEATEATED: * SOOJUSTAGASTUSKESKUSE ÜLDALARM; * SISSEPUHKEVENTILAATORI SPV TÖÖTAMISE/MITTETÖÖTAMISE VASTUOLU KÄSUGA 'TÖÖ/STOPP'; * VÄLJATÕMBE- VENTILAATORI VTV TÖÖTAMISE/MITTETÖÖTAMISE VASTUOLU KÄSUGA 'TÖÖ/STOPP'; * KÕRGE/MADAL TEMPERATUUR TE1.3 JÄRGI; * KÕRGE/MADAL TEMPERATUUR TE1.4 JÄRGI; * LUBATUD CO

₂ KONTSENTRATSIOONI (1000 ppm) ÜLETAMINE. TEENINDUSSIGNAALID: * FILTRI MUSTUMINE PDA1.1 JÄRGI; * FILTRI MUSTUMINE PDA1.2 JÄRGI.

VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE SV-1 TÖÖPÕHIMÕTE.

EELPOOL KIRJELDATUD ÜLESANNETE TÄITMISEKS VAJALIKUD REGULEER- JA JUHTIMISSEADMED, TÄITURMOOTORID, ANDURID, KAABELDUSED JMT KUULUVAD VENTILATSIOONI TÖÖVÕTTU.

TÕSTA ÜMBER OLEMASOLEV KSO-160

AVA SULGEDA

- 25 l/s

ULC-125 + 25 l/s

Ø250

TÕSTA ÜMBER OLEMASOLEV

Ø1 25

Ø1 25

Ø100

Ø1 00

Ø1 25

ULC-100 + 15 l/s

URH-125 - 15 l/s

ULC-100 + 10 l/s

USS/I-350-350

Ø3 15

S I10

0

DEMONTEERIDA AVA KINNI LADUDA

ULC-125 + 20 l/s

Olemasolev ventilatsioonisüsteem SV1 DEMONTEERIDA Asendada uue ventilatsiooniseadmega (Lisa_1_SV1_tehniline) tehnilised andmed vt. seletuskiri

VÄRVUSKOODID:

TINGMÄRGID:

SISSEPUHKE ÕHUJAOTUR

VÄLJATÕMBE ÕHUJAOTUR

OLEMASOLEV