Seisukoha küsimine Valgevälja II liivakarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta ja KMH otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Lugupeetud menetlusosaline

13.05.2026 nr DM-132246-14

Seisukoha küsimine Valgevälja II liivakarjääri keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta ja KMH otsuse tegemise tähtaja pikendamine

AS Tariston (registrikood 10887843, Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 07.05.2025 Keskkonnaametile taotluse Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS (KOTKAS) 07.05.2025 numbriga DM-132246-1, viimane korrigeeritud taotlus 10.07.2025 numbriga DM- 132246-5.

Taotletav Valgevälja II liivakarjäär asub Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Valgevälja külas, riigile kuuluval kinnistul Haapsalu metskond 6 (katastritunnus 67401:002:1574; 100% maatulundusmaa; valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)). Keskmine taotletav kaevandamise maht on 38 tuh m³ aastas. Keskkonnaloa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat. Taotletava mäeeraldise pindala on kokku 9,07 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,04 ha. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, läänepoolse lahustüki pindala on 4,90 ha ja idapoolse lahustüki pindala on 4,17 ha.

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) §

11 lõikele 22 soovib Keskkonnaamet Teie seisukohta Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu eelnõule. Keskkonnaamet palub esitada arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul, st 27.05.2026. Kui arvamust ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta.

Tulenedes asjaolust, et eelnõu on avalikustamisel, pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 10.06.2026. Võimalusel tehakse otsus varem.

Lisateave:

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1, 11 lg 22

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Valgevälja II liivakarjääri KMH eelhinnangu eelnõu 13052026.pdf

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus, Transpordiamet

Liisa Ikkonen 5307 0353 (maapõu) [email protected]

Helerin Lilleleht 5680 2117 (looduskasutus) [email protected]

Ilona Lepik 5201 087 (loodushoiutööd) [email protected]

2(2)

EELNÕU

13.05.2026

Valgevälja liivamaardla Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-524935

taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele

1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017

määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Valgevälja II liivakarjääri

keskkonnaloa nr KL-524935 taotlusele.

1.2. Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-524935 andmise taotluse

menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika lähedusse, mis oleksid mäeeraldises Nõmmiku

(katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) kinnistute

suunas;

1.2.2. Kaevandamistööde alguses tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,

katendivalli taga Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus

67401:002:0400) kinnistutel aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui

karjääri tehnika (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump) koos töötavad.

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused

esitada esimesel võimalusel ka Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku

täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid

(hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,

tööaja optimeerimine);

1.2.3. Enne kavandatavate tegevuste alustamist tuleb tellida kahepaiksete inventuur ning

ekspertarvamus. Inventuuriks sobiv periood on mai ja juuni esimene dekaad.

Ekspertarvamusel välja toodud leevendusmeetemetega arvestada karjääri tegevusel;

1.2.4. Selleks, et võimaldada mitmekesise elustiku kujunemist korrastamisjärgselt

tekkivates veekogudes, tuleb kujundada karjääri nõlv ka põhjavee tasemest kõrgemal

vähemalt 30% ulatuses nõlvusega 1:5;

1.2.5. Järskudesse nõlvadesse on tuleb rajada käigurajad, et karjääri põhja või

astangutele sattunud loomad saaks sealt välja ilma pikki vahemaid läbimata. Käigukohad

peavad olema rajatud ka müravallidesse või neist peab olema tagatud ümberpääs;

1.2.6. Mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist

takistavad;

1.2.7. Veekogud kujundada loodusesse sobivaks ehk vältida liiga sirget kaldajoont ning

veekogude nurgad kujundada laugelt. Soovitatavalt rajada idapoolne veekogu

kahepaiksetele sigimiseks soodsaks veekoguks ning läänepoolse veekogu rajamisel

arvestada võimalusega rajada tulevikus rannaala, tagades selleks sobivad kaldanõlvad ja

ligipääsetavuse;

1.2.8. Kaevandaja peab tagama, et Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaal asuva

matkaraja kasutamine on ohutu ja vajadusel takistama tolmu levikut matkarajale.

Põhjendatud vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1 AS Tariston (registrikood 10887843, Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond) esitas 07.05.2025 Keskkonnaametile taotluse Valgevälja II liivakarjääri

keskkonnaloa saamiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS

(KOTKAS) 07.05.2025 numbriga DM-132246-1, viimane korrigeeritud taotlus 10.07.2025

numbriga DM-132246-5.

Ettevõte taotleb keskkonnaluba Valgevälja liivamaardlas Valgevälja II liivakarjääris maavara

kaevandamiseks.

2.2. Keskkonnaloa menetluse algatamise teade on 28.07.2025 avalikustatud ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 28.07.2025 kirjaga nr DM-

132246-9 Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse

algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2

nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega seisukohti ei esitatud.

2.3. KeÜS § 43 lg 1 ja 2 alusel keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse

keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu viivitamata pärast selle saamist kavandatava tegevuse

asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele teadmiseks, kes võib esitada oma arvamuse

kirjalikult kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

KeÜS § 43 lg 2 kohase arvamuse esitas Haapsalu Linnavalitsus 13.05.2025 kirjaga nr 5-5/21/25

(KOTKAS 14.05.2025 nr DM-132246-3). Haapsalu Linnavalitsus tõi välja, et taotletav

Valgevälja II mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt

kõrgendatud avaliku huvi aladel ning lisaks ka väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku koridori

piirkonnas.

Haapsalu Linnavalitsuse seisukoht oli, et ei kooskõlastata Valgevälja II liivakarjääri

keskkonnaloa esmataotlust kuna mõjuhinnangud rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku

aladele ning KAH alale puuduvad.

Keskkonnaamet edastas Haapsalu Linnavalitsuse arvamuse taotlejale ning taotleja esitas

uuendatud taotluse, mille seletuskirjas käsitleti ka rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastikule

esineda võivaid häiringuid (KOTKAS 10.07.2025 nr DM-132246-5).

Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Valgevälja II liivakarjääri

mäeeraldise uuendatud keskkonnaloa taotluse 28.07.2025 kirjaga nr DM-132246-10 Haapsalu

Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 28.09.2025.

Haapsalu Linnavalitsus esitas 02.09.2025 kirjaga nr 5-5/36/25 seisukoha Valgevälja II

liivakarjääri taotluse kohta (KOTKAS 04.09.2025 nr DM-132246-11). Oma kirjas toob

Haapsalu Vallavalitsus välja, et KeHJS § 6 lg 34 kohaselt tuleneb keskkonnamõju hindamise

kohustus tegevuse aluseks olevast strateegilisest planeerimisdokumendist. Lähtudes Haapsalu

linna üldplaneeringust ning tuginedes KeHJS § 3¹ lg 2-le leiab Haapsalu Linnavalitsus, et

Valgevälja II liivakarjääri puhul tuleb algatada keskkonnamõju hindamine kavandatava

tegevuse võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks.

Haapsalu Linnavalitsuse arvamust ja kavandatava tegevuse kooskõla Haapsalu linna

üldplaneeringuga käsitletakse peatükis 3.1.2.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11

lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase

asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise

kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või

algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“.

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Valgevälja liivamaardla Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus, sh

KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (Rahandusministri 22.03.2018 käskkiri nr 1.1-4/70);

4. Haapsalu linna kehtiv üldplaneering (vallavolikogu 29.09.2024 otsus nr 162);

5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

6. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. OÜ Hendrikson & Ko, Tallinn-Tartu 2018.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav Valgevälja II liivakarjäär asub Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Valgevälja külas,

riigile kuuluval kinnistul Haapsalu metskond 6 (katastritunnus 67401:002:1574; 100%

maatulundusmaa; valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)). Keskmine taotletav kaevandamise maht on 38 tuh m³ aastas. Keskkonnaloa

taotletav kehtivusaeg on 15 aastat.

Taotletava mäeeraldise pindala on kokku 9,07 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,04

ha. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, läänepoolse lahustüki pindala on 4,90 ha ja

idapoolse lahustüki pindala on 4,17 ha. Taotletav Valgevälja II liivakarjäär hõlmab Valgevälja

liivamaardla (registrikaardi nr 899) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 5, 6, 9 ja 10 täielikult.

Taotletava tegevuse eesmärgiks on tagada ettevõttele lähitulevikus vajalik materjaliressurss

ning piirkondlik varustuskindlus. Kavandatav maavara kasutusala on ehitus ja teedeehitus, muu

hulgas Haapsalu linna ehitusobjektid, Rohuküla sadama ehitus- ja hooldustööd ning

Transpordiameti hangetega seotud teedeehitus ja -hooldus. Valgevälja II liivakarjääri

korrastamise suund on veekogu.

Valgevälja liivamaardla kirjeldus

Maastikuliselt paikneb Valgevälja II liivakarjäär Lääne-Eesti madaliku keskosas kihiliselt

erinevatest liivadest kuni kruusast ning sügavamas osas veeristest koosneval oosil. Maapinna

absoluutkõrgus karjääri alal on vahemikus 2,0 – 5,7 m.

Maardlas on järgmised täiteliiva varud: plokk 5 – 97 tuh m³, plokk 6 – 365 tuh m³, plokk 9 –

32 tuh m³ ja plokk 10 – 344 tuh m3; kaevandavat varu on vastavalt 93 tuh m³, 217 tuh m³, 30

tuh m³ ja 181 tuh m³ (kokku 521 tuh m³).

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 38 tuh m3, mille tulemusena varu

ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise

lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb

mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Valgevälja II liivakarjääris lasuva täiteliiva

ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2 (kallakus ~27°) ning veealuses

osas 1:5 (kallakus ~12°). Nõlvatervikesse jääb varu 317 tuh m³.

Valgevälja II liivakarjäär korrastatakse kaheks tehisveekoguks.

Katend

Valgevälja II liivakarjääri kattekihi moodustab huumus (muld/kasvukiht, Q2_s; tumepruuni,

halli või tumehalli värvi, lõimiselt liivane kuni savine, kohati samblakõdune) ja mäeeraldise

kaguservas huumuskihi all lamav saviliiv (Q2_Lm, beeži kuni halli värvi, pehmeplastne).

Kattekihi paksus Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise lahustükkidel on valdavalt 0,1 – 0,2

m, mäeeraldise idapoolsema lahustüki kaguservas on kattekihi paksus kuni 2 m. Kattekihi

keskmine paksus on mäeeraldise mõlemal lahustükil 0,2 m.

Kasulik kiht

Valgevälja II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg). Jääjõeline liiv

on karjääri alal ülipeene- kuni jämeteraline, halli, beeži või oranži värvi, sisaldab kohati

tolmjaid vahekihte ja veeriseid. Kasuliku kihi paksus on Valgevälja II liivakarjääri läänepoolsel

lahustükil 8,3 – 9,9 m (keskmiselt 9,5 m) ning idapoolsel lahustükil aga 8,0 – 9,9 m (keskmiselt

9,1 m). Kasulik kiht läbiti üksnes PA-3 ja PA-7 alal, ülejäänud uuringupunktides jätkub kasulik

kiht sügavuse suunas. PA-4 alal ei olnud maapinnast 8,3 m sügavusel võimalik suure

jämepurrusisalduse (kivid, veerised) tõttu sügavamale puurida.

Kasuliku kihi lamami moodustab Valgevälja II liivakarjääris jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg;

hall, pehmeplastne). Kasuliku kihi lamamisse jõuti geoloogilise uuringu etapis PA-3 ja PA-7

alal, kus see avati 0,4 – 0,6 m paksuselt.

Kasutatav tehnoloogia

Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid.

Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine

toimub veepealse varu puhul kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks

kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse

vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga

(kallurpoolhaagised).

Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud

ning seejärel koorida huumusest (mullast) ja saviliivast koosnev katend kogumahus 12 tuh m3

(karjääri läänepoolsel lahustükil 7 tuh m3 ja idapoolsel lahustükil 5 tuh m3), millest huumus

moodustab kokku 11 tuh m3 (idapoolse lahustükil asub ka saviliiva 1 tuh m3). Katendi keskmine

paksus on Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel 0,2 m. Katend kooritakse ja vallitatakse

mäeeraldise teenindusmaale.

Huumus ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid

ei tihendata. Huumuskihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal huumuse

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja

küljed. Huumuse vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks

vajalik huumuse kogus.

Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade

katmine ca 0,2 m paksuse huumuskihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning

seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning

maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus mõlemal lahustükil

vahemikku 1 – 2 m (graafiline lisa 3. Valgevälja II liivakarjääri korrastatud maa plaan).

Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali

omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.

Mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks vajamineva huumuse maht on kokku ca 1280

m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 9180 m3 huumust ja lisaks ka ca 1000 m3 saviliiva.

Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt

maapõueseaduse § 99.

Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekihi

paksus on valdavalt kuni 0,2 m, v.a idapoolse lahustüki kaguservas, kus huumuse ja saviliiva

kogupaksus ulatub 2,0 meetrini. Mäetöid raskendab suure osa varu paiknemine allpool

põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on mõlemal lahustükil kuni 2,0 m.

Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset

on läänepoolse lahustüki alal kuni 8,1 m (keskmine paksus 7,5 m) ning idapoolse lahustüki alal

kuni 9,7 m (keskmine paksus 8,3 m). Veealuse varu kaevandamine toimub pika noolega

ekskavaatori ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alandamiseta.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja

vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine

korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka

korrastamiseks vajalik katendi maht.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Materjali väljaveoks on võimalik kasutada mäeeraldise

lahustükkide vahel kulgevat kruusakattega metsateed Valgemetsa tee nr 6740397, mis ühendab

tulevast karjääri põhja suunas asuva Valgevälja riigi kõrvalmaanteega nr 16121. Seletuskirja

kohaselt tuleb vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kooskõlastustingimustele

tee kasutamiseks sõlmida kogu kasutusala ulatuses maarendileping.

Asukoha ja ümbritseva maastiku kirjeldus

Taotletava Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaad katab enamuses okaspuumets. Taotletava

karjääri teenindusmaa idaosas asub endine ning praeguseni korrastamata Valgevälja karjäär.

Teenindusmaa piires on varasema kaevandamisega rikutud maa-ala suurus ca 2,5 ha, millest ca

2 ha on madalaveeline veekogu. Teenindusmaa maapinna reljeef on ühtlane, välja arvatud

kaevandamisega rikutud maa-alal.

Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist kõigis suundades jätkub Haapsalu

metskond 6 katastriüksus (katastriüksuse tunnus 67401:002:1574).

Taotletava mäeeraldise lahustükkide vahel kulgeb põhja-lõuna suunaliselt kruuskattega

metsatee Valgemetsa tee nr 6740397. Seletuskirja kohaselt on vastavalt RMK kooskõlastusele

teele määratud 10 m laiune kaitsevöönd tee teljest mõlemale poole. Tee kaitsevööndiga

kattuval alal on maavarade registris arvele võetud Valgevälja liivamaardla passiivse tarbevaru

plokk 7 ja 8.

Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirneb põhja suunast vahetult

Valgevälja riigi kõrvalmaantee nr 16121 kaitsevööndiga.

Valgevälja II liivakarjäärist ca 30 m kaugusel kirde suunas kulgevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV

elektriõhuliinid AMKA.3x35+50 (väline tunnus IM318144634) ja A-4x35 (väline tunnus

IM318103539) ning nende mastitõmmitsad või toed (väline tunnus IM318324192 ja

IM318324193). Valgevälja II liivakarjäärist ca 25 m kaugusel põhja suunas, paralleelselt

Valgevälja riigi kõrvalmaanteega, kulgeb Eesti Lairiba Arenduse SA sidekaabel ELA027.

Valgevälja II liivakarjäärist ca 80 m kaugusel põhja suunas asub Valgevälja liivamaardla kaks

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 1 ja 2) ning kaks täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki

(plokk 3 ja 4). Nimetatud varuplokke hõlmab AS TREV-2 Grupp Valgevälja liivakarjäär

(kaevandamisloa nr L.MK/322407, kehtib kuni 30.09.2027) mäeeraldise pindalaga 3,74 ha

ning selle teenindusmaa pindalaga 7,85 ha.

Lähimad majapidamised asuvad Valgevälja II liivakarjäärist ca 105 m kaugusel loode suunas

Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja ca 110 m kaugusel ida suunas Metsniku

(katastritunnus 67401:002:0400) katastriüksustel.

Looduskaitselised objektid

Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kattu kaitstavate aladega. Lähimad Natura

2000 võrgustiku alad, Väinamere linnuala (EELIS kood RAH0000133) ja Väinamere loodusala

(EELIS kood RAH0000605), paiknevad Valgevälja II liivakarjäärist ca 4,5 km kaugusel loode

suunas. Need alad on siseriiklikult kaitse all kui Väinamere hoiuala.

Lähim kaitseala, Paralepa ja Pullapä metsa maastikukaitseala (EELIS kood KLO1200047),

asub Valgevälja II liivakarjäärist lähimas punktis ca 3,5 km kaugusel loode suunas.

Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisest ca 350 m kaugusel asub kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt Valgevälja metsa kaitseala (EELIS kood

KLO5000032) ning sinna kuuluv kohaliku omavalitsuse loodusobjekti piiranguvöönd

Valgevälja metsa kaitseala (EELIS kood KLO5100035).

Lähimad kaitstavad objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses on taotletava

Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaast ca 60 m kaugusel asuvad II kaitsekategooria

loomaliikide elukohad: tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus, EELIS kood

KLO9122132), veelendlane (Myotis daubentonii, EELIS kood KLO9122130), kääbus-nahkhiir

(Pipistrellus pipistrellus, EELIS kood KLO9122122), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii,

EELIS kood KLO9122128), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, EELIS kood KLO9122124),

hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, EELIS kood KLO9122121), suurvidevlane (Nyctalus

noctula, EELIS kood KLO9122123), tiigilendlane (Myotis dasycneme, EELIS kood

KLO9122129) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, EELIS kood KLO9122127) ning 110 m

kaugusel asub III kaitsekategooria loomaliigi harilik kärnkonn (Bufo bufo, EELIS kood

KLO9122212) elukoht.

Umbes 580 m kaugusel asub Natura elupaigatüüp rikutud, kuid taastumisvõimega rabad (7120)

(elupaiga kood 91D0*), kuid see jääb väljaspoole kaitstavaid alasid.

Veestik ja põhjavesi

Geoloogiliste uuringute käigus Valgevälja uuringuruumis käigus 2025. aasta jaanuaris avati

põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,8 – 2,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,9 – 3,9

meetrit. Geodeetilise mõõdistamise ajal (12.02.2025) mõõdeti uuringuruumi alal asuva,

varasema kaevandamistegevuse tulemusel tekkinud, madalaveelise veekogu veetaseme

absoluutkõrguseks 3,25 m. Geoloogia Valitsuse 1963. aasta septembris rajatud puuraugus PA-

12 asus põhjavesi maapinnast 3,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,0 m. Samas on nimetatud

puuraugu veetaseme tegelik kõrgus ebamäärane, kuna geoloogilise uuringu aruandes on antud

puuraugu suudme kõrguseks ligikaudne number „~5,00“. Seetõttu võib veetaseme tegelik

absoluutkõrgus uuringuaruandes märgitust mõnevõrra erineda. Valgevälja uuringuruumi

geoloogilise uuringu ajal (jaanuar-veebruar 2025) mõõdetud veetasemed esindavad suurtest

sademekogustest põhjustatuna pikaajalisest keskmisest veetasemest kõrgemat veetaset.

Seetõttu on eeldatav keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus Valgevälja II liivakarjääri alal

3,0 m.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Haapsalu Linnavalitsus esitas 13.05.2025 kirjaga nr 5-5/21/25 (KOTKAS 14.05.2025 nr DM-

132246-3) oma esmase arvamuse Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Haapsalu

Linnavalitsus tõi välja, et taotletav Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa

asuvad Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt kõrgendatud avaliku huvi (KAH) aladel ning

lisaks ka väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku koridori piirkonnas. Haapsalu Linnavalitsuse

seisukoht oli, et ei kooskõlastata Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa esmataotlust, kuna

mõjuhinnangud rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku aladele ning KAH alale puuduvad.

Keskkonnaamet edastas 26.05.2025 kirjaga nr DM-132246-4 Haapsalu Linnavalitsuse

arvamuse taotlejale ning taotleja esitas uuendatud taotluse nr T-KL/1028802-2, mille

seletuskirjas käsitleti ka rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastikule esineda võivaid

häiringuid (KOTKAS 10.07.2025 nr DM-132246-5).

Keskkonnaamet edastas Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise uuendatud keskkonnaloa

taotluse 28.07.2025 kirjaga nr DM-132246-10 Haapsalu Linnavalitsusele arvamuse

avaldamiseks.

Haapsalu Linnavalitsus esitas 02.09.2025 kirjaga nr 5-5/36/25 seisukoha Valgevälja II

liivakarjääri taotluse kohta (KOTKAS 04.09.2025 nr DM-132246-11). Haapsalu Linnavalitsus

tõi välja, et kavandatav tegevus paikneb rohevõrgustiku koridoris, väärtuslikul maastikul ja

kõrgendatud avaliku huviga alal (KAH), mistõttu võib karjääri rajamine muuta senist

maakasutust ning kahjustada rohevõrgustiku sidusust, väärtusliku maastiku komponente ja

KAH ala puhke- ning loodusväärtusi. Linnavalitsus rõhutas, et üldplaneeringu kohaselt tuleb

väärtuslikel maastikel maavarade kasutuselevõttu võimalusel vältida või kaaluda kaasnevaid

mõjusid ning kavandada leevendusmeetmed, ning uute karjääride rajamisel hinnata mõju

keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele. Eeltoodust tulenevalt pidas linnavalitsus

vajalikuks algatada KMH.

Keskkonnaamet hindab kavandatava tegevuse kooskõla strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning käesolev dokument on keskkonnamõjude eelhinnang, milles

käsitletakse kavandatava tegevuse mõjusid ja vajadusel määratakse nende vähendamiseks

leevendusmeetmed.

Haapsalu Linnavalitsus viitas lisaks üldplaneeringu peatükile 3.2.3, milles on rohevõrgustiku

aladel vastunäidustatud suurte taristuobjektide rajamine ning vältimatuse korral seatud nõuded

asukoha valikule, mõjude hindamisele, sidususe tagamisele ja leevendusmeetmete

rakendamisele. Keskkonnaamet märgib, et kavandatav tegevus (karjääri rajamine) ei ole

käsitatav suure taristuobjekti rajamisena, mistõttu nimetatud sätte taristuobjektide osa ei ole

käesolevas menetluses asjakohane.

Haapsalu linna üldplaneering

Kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt asub taotletav mäeeraldis ja selle

teenindusmaa kõrgendatud huviga alal, väärtusliku maastiku alal, rohevõrgustiku koridori alal

ning hajaasustusalal. Mäeeraldise ja teenindusmaa põhjaservas on lisaks ilmekas teelõik

väärtuslikul maastikul ning kahe mäeeraldise vahel asuval teelõigul teenindusmaal asuvad

matkarada ning asub pärandkultuuriobjekt raudtee veetrass.

Rohekoridor

Üldplaneeringu kohaselt on rohekoridorid tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis

võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku

sidususe. Üldplaneeringu peatükis 3.2.3 esitatakse rohevõrgustiku toimimist tagavad

tingimused, millest kavandatava tegevuse vaatest saab olulisimana esile tõsta järgmist:

• Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude

hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest.

• Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääb toimima. Vajalik on

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade

killustamist.

• Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet muudetakse vaid põhjendatud

vajadusel. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma

rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama.

• Olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab arvestama

rohevõrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku

toimimisele tekitatavat mõju. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada

rohevõrgustiku sidusus.

• Karjääride sulgemisel tuleb taastada alad viisil, mis tagaks nende edaspidise toimimise

rohevõrgustiku osana (näiteks puhkeala, veekogu baasil puhkeala, metsastamine vmt).

• Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid rohevõrgustikule ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad

meetmed. Rohevõrgustiku säilimise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale

tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel

korrastamisprojekti koostamisel.

• Rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude

ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamist.

Kavandatav tegevus ei ole rohevõrgustiku koridoriga otseselt vastuolus tingimusel, et

rohevõrgustiku sidusus ei katke ning ulukite liikumist takistavaid rajatisi ei püstitata.

Rohevõrgustiku sidusust käsitletakse eelhinnangu peatükis 3.2.3.

Väärtuslik maastik

Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku,

identiteedi või puhkeväärtusega ala.

Asjakohased üldtingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on

järgmised:

• Ehitiste rajamisel jms maastikupilti mõjutavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada

olemasolevate väärtuste säilitamisega aladel, kus traditsiooniline asustusstruktuur või

maastikumuster on säilinud ja/või tajutav. Traditsiooniline maastikumuster koosneb

erinevatest osadest: hoonete ja asustuse paiknemine; kõlvikute jaotus, paiknemine ja

suurus; harjumuspärane metsavaade; külade struktuur; hoonete arhitektuur;

teedevõrgustik ja maastikulised väikevormid.

• Väärtuslike maastike määratlemise käigus esile toodud ilmekad teelõigud ja vaatekohad

säilitatakse, varustatakse viitadega ja tagatakse teelõikude hooldus ning sealt avanevate

vaadete avatus.

• Väärtuslike maastike koosseisus olevad arhitektuurilised vaatamisväärsused ja

muinsuskaitseobjektid säilitatakse, tähistatakse looduses ja tagatakse neile võimalusel

juurdepääs.

o Juurdepääsu tagamisel tuleb saavutada kokkulepe maa- või objekti omanikuga.

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel.

Juhul kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt

kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada

negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise

vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste

andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.

Üldplaneeringuga on Valgevälja liivamaardla piirkonnas kavandatud peamiselt

puhkeotstarbeline maakasutus. Valgevälja II liivakarjäär kattub varasema

kaevandamistegevuse tulemusena rikutud ning korrastamata jäänud maa-alaga (võsastunud

madalaveeline veesilm). Korrastamata karjääriala vähendab piirkonna esteetilist väärtust ja

üldist maastikukvaliteeti. Kaevandamisjärgse korrastamise käigus kujunevad veekogud ning

nende ümbrus tuleb kujundada ümbritseva maastikuga kooskõlas. Selline korrastamine võib

luua eeldused ala kasutamiseks puhkeotstarbel, kuid konkreetne kasutus sõltub edasisest

planeerimisest ja vajadustest. Kavandatav tegevus ei ole väärtusliku maastiku tingimustega

otseselt vastuolus, kui ala korrastatakse pärast kaevandamist maastikku sobival viisil.

Kõrgendatud avaliku huviga ala

Kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) määratlemine koos ala kasutamise tingimustega

on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, kui ka Haapsalu kontekstis oluliste

piirkondade omanäolisuse tagamiseks. Üldplaneeringus esile tõstetud väärtuslike metsa-

aladega piirkonnad on olulised külastuskeskkonna visiitkaardina laiemalt, kuid kannavad ka

iga konkreetse piirkonna identiteeti ja kujundavad elanike igapäevaseid harjumusi. Oluline on

luua ja hoida asulate ümber elutervet keskkonda, mis kindlustab nii täna kui ka tulevikus

erinevate metsaga seotud väärtuste püsimise ja nende väärtuste kasutamise võimaluse

nimetatud alal. Seetõttu on vajalik tundlik lähenemine seal asuvate metsade majandamisele.

Üldplaneeringus määratud kõrgendatud avaliku huviga metsaalade väärtusteks (olenevalt

asukohast) loetakse lisaks metsa majanduslikule väärtusele ka: marjade, seente ja muude metsa

kõrvalsaaduste varumise võimalus; rekreatiivne potentsiaal; metsamaastiku esteetilisus; puude

liigiline koosseis; elustiku mitmekesisus; erivanuseliste puude rohkus; head ühendused

elamualadega (asustuse servas); hästi läbitavad rajad ja teed (puhkamine ja sportimine). Nende

metsaalade majandamisel on oluline tagada asukohapõhine koostöö metsaomaniku,

ametkondade ja kohalike elanike vahel, et eelpool nimetatud konkreetsest asukohast tulenevad

väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse uuenemise näol.

Väärtuslike metsapiirkondadena on üldplaneeringus määratletud: suurema avalik huviga või

asustusega piirnevad metsapiirkonnad; puhkemajanduslikult olulised metsamassiivid, mille

osas on eeldatavalt kõrgem avalik huvi; matkaradasid ja kalmistuid vahetult ümbritsevad

metsaalad; miljööväärtuslikule alale jäävad metsad.

Valgevälja liivamaardla ala on võimalik pärast maavara ammendumist võtta kasutusele puhke-

ja loodusliku alana ning kuni maavara ammendumiseni on taimestiku eemaldamine alalt

lubatud. Taotletavast Valgevälja II liivakarjäärist ca 80 m kaugusel asub kehtiva loaga

Valgevälja liivakarjäär, seega on antud ala juba kaevandustegevusest häiritud. Valgevälja II

liivakarjäär tuleb korrastada pärast kaevandamise lõppu selliselt, et kujunev veekogu ja selle

kaldavöönd sobituvad ümbritsevasse maastikku ning on kooskõlas üldplaneeringus kavandatud

maakasutuse suunaga. Soovituslikult korrastada idapoolsem veekogu kahepaiksetele

sigimiseks sobivaks veekoguks ning läänepoolsem ujumisalaks sobilikuks veekoguks.

Kavandatav tegevus ei ole kõrgendatud avaliku huviga ala tingimustega otseselt vastuolus, kui

ala korrastatakse pärast kaevandamist maastikku sobival viisil.

Ilmekas teelõik

Ilmekas vaatekoht on Lääne maakonnaplaneeringuga kavandatud ilusa vaatega (vaade kaunile

maastikule, merele, linnapanoraamile vms) koht maastikul või mererannas, kust avanev

looduskaunis vaade vajab säilitamist.

Ilmekas teelõik on Lääne maakonnaplaneeringuga planeeritud ja enamasti väärtuslikule

maastikule jääv teelõik, millelt avanevaid loodusvaateid on maastike arvamisel väärtuslike

maastike hulka väärtustatud ja mis vajavad säilitamist.

Ilmekad teelõigud on kuni 100 m laiuste aladena märgitud üldplaneeringu põhijoonisele ja

kaardirakendusse.

Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa kattuvad Valgevälja tee (tee nr 16121)

ilmeka teelõigu 100 m laiuse alaga ca 70 m laiusel alal.

Üldplaneeringu kohaselt on keelatud ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või

välimuse tõttu varjavad või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti (nt tuulegeneraator,

mobiilsidemast jms maastikul visuaalselt domineeriv objekt). Detailplaneeringu koostamisel

või projekteerimistingimuste väljastamisel hindab projekteerimistinguste väljastaja ehitise

sobivust ja sätestab meetmed vaate säilimise tagamiseks.

Liivakarjääri rajamine on ajutise iseloomuga tegevus, Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa

taotletavaks kestvuseks on 15 aastat. Peale Valgevälja II liivakarjääri korrastamist on

kaevandamistegevusest mõjutatud alal ilmeka teelõigu vaated taastatavad tehisveekogude

rajamisega.

Kavandatav tegevus ei ole täielikult kooskõlas üldplaneeringus välja toodud tingimusega

ilmeka teelõigu osas, kuid arvestades karjääritegevuse ajutist iseloomu, ei takista

Keskkonnaameti hinnangul ilmeka teelõigu ala kavandatava tegevuse elluviimist. Oma

arvamustes ei ole kohalik omavalitsus ilmekat teelõiku maininud.

Maavarad

Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardil on esitatud maardlate paiknemine, millega tuleb

arvestada teiste tegevuste kavandamisel. Maavaravaru kaevandamise lubamine toimub

õigusaktides sätestatud korras.

Tingimused maavaradega arvestamiseks

• Maardla kasutuselevõtmisel maavara väljamise eesmärgil tuleb juhinduda õigusaktides

sätestatud korrast.

• Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku

ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule

kasutusele. Rohevõrgustiku alal tuleb tagada võrgustiku toimimine.

• Tähelepanu tuleb pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete

tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra) ning tagada, et tegevusega

ei põhjustataks negatiivseid häiringuid tundlikele aladele.

• Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad

majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist.

Karjääri ammendumisel tuleb koostada korrastamisprojekt, kooskõlastada see

Keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia. Kaevandatud maa

korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma

iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele.

• Uute karjääride rajamisel elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse

turismipiirkonna vahetusse lähedusse, tuleb lisaks keskkonnamõjudele hinnata ka

karjääri avamise või laiendamisega seonduvaid ruumimõjusid (nt kasvavad

transpordivood, kaevandustegevusest rikutud elukeskkond vmt) viidatud aladele ning

vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid.

• Karjääride korrastamisel uute tehisveekogude tekkimisel määrata veekogud võimalusel

(mh maaomaniku nõusolekul) avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks

takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.

Valgevälja maardla on kasutusele võetud, seega üldplaneeringu kohaselt tuleks maardlas varud

maksimaalselt ammendada. Valgevälja II liivakarjäär korrastatakse pärast kaevandamise lõppu

tehisveekogudeks, mis saavad olla puhkeotstarbelised, seega sobivad ümber karjääri olevale

maale üldplaneeringuga seatud puhkeotstarbelise maakasutusega. Kavandatav tegevus on

kooskõlas üldplaneeringu maavarade kasutamise põhimõtetega, kui varud ammendatakse

eesmärgipäraselt, keskkonnahäiringud (müra, tolm ja transport) on ohjatud ning ala

korrastatakse nõuetekohaselt.

Valgevälja II liivakarjääri korrastamisel moodustuvad tehisveekogud, mille saab moodustada

avalikult kasutatavaks, kui on tagatud veekogu kasutamise ohutus ning maaomaniku ja

kohaliku omavalitsuse nõusolek.

Matkarada

Üldplaneeringud on kirjas, et matkaradade läbimõtlemine, sh olemasolevate radade, kraavituse

jmt osas, on vajalik ka Valgevälja metsas.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb teiste tegevuste kavandamisel, sh ristuvate teede ja

tehnovõrkude kavandamisel arvestada matkaraja terviklikkuse ja kasutatavuse säilimisega.

Põhjendatud vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises.

Keskkonnaamet kavandab Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloale kanda järgneva

kõrvaltingimuse matkaraja ohutuse tagamiseks:

- Kaevandaja peab tagama, et Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaal asuva matkaraja

kasutamine on ohutu ja vajadusel takistama tolmu levikut matkarajale. Põhjendatud

vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises.

Hajaasustusala

Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid,

uushoonestusalasid ning endiseid aiandusühistuid. Hajaasustusalal on maalise iseloomuga

asustus, metsa- ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt paiknevate hoonetega. Kompaktsema

hoonestusega alad on hajaasustuses väljakujunenud külakeskused. Hajaasustuses tuleb leida

tasakaal loodusväärtuste ning sotsiaalmajanduslike vajaduste vahel.

Pärandukultuuriobjekt

Üldplaneeringu raames on kajastatud erinevaid pärandkultuuri objekte, et tõsta esile ja

väärtustada piirkondlikke ajaloolisi ning kultuurilisi väärtusi. Tegu on valdavalt põliste

talukohtadega, mõisaarhitektuuri objektidega, mälestuskividega jms. Need objektid aitavad

väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused matka- ja õpperadade

mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks, piirkonna koduloo uurimise ergutamiseks vms.

Asjakohased tingimused pärandkultuuriobjekti kohta

• Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal tuleb säilitada põlispuud 20 m raadiuses.

Võimalike põlispuude olemasolul tuleb puude raie kooskõlastada linnavalitsusega.

• Pärandkultuuri objektile, millele avalik juurdepääs puudub, tagatakse juurdepääs

kooskõlastatult maaomanikuga.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all ning nende säilimine põhineb eeskätt

omanikuhoidul – maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkusel ning hoolival tegevusel.

Riigimetsas tagab pärandkultuuri objektidega arvestamise RMK.

Enne kaevandamisega seotud pinnasetööde, raadamise, teede rajamise või ladustusalade

rajamise alustamist pärandkultuuriobjekti alal või kuni 20 m raadiuses sellest tuleb kontrollida

pärandkultuuri kaardikihi andmeid ning tagada, et tegevused ei kahjusta objekti; soovitatavalt

teha siinkohal koostööd RMK-ga.

Üldised asjakohased tingimused mäetööstuse maal on üldplaneeringu kohaselt järgmised:

• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning

majandustegevuse lõppemisel koostada korrastamisprojekt, et võimaldada maade edasist

kasutust kas põllu- või metsamaana, veekoguna, puhkeala või ehitusalana.

• Maardlas uue karjääri rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja

võimalikud keskkonnamõjud, keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavalt vajadusele

keskkonnamõju hindamise läbiviimine, müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning vajadusel rakendada asjakohaseid

meetmeid kaasnevate mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kaevandamisloa taotlemisel

tuleb arendajal tõestada, et võimalik on nõuetest kinnipidamine ja välistatud on oht joogivee

kättesaadavusele/kvaliteedile ning otsustajal veenduda, et see on tagatud.

Keskkonnaamet märgib, et käesolev eelhinnang ei käsitle eraldi üldplaneeringus lageraiet

reguleerivaid tingimusi, sest kavandatava kaevandamisega kaasnev puistu eemaldamine ei

toimu metsamajandusliku uuendusraiena (lageraie), vaid raadamisena, millele kohalduvad

metsaseadusest tulenevad nõuded; eelhinnangus keskendutakse kavandatava tegevuse

võimalikele keskkonnamõjudele ning nende vähendamisele loatingimuste kaudu.

Lähtudes eeltoodust, ei ole tegevus otseselt üldplaneeringuga vastuolus, kui seada asjakohaseid

leevendavaid tingimusi.

Lääne maakonnaplaneering

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb tegevusala rohelise võrgustiku ning väärtusliku maastiku

alale.

Sätestatud on, et maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei

kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne

kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise

võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala rekultiveerida ja

taastada rohelise võrgustiku osana.

Üldised asjakohased tingimused maardlate kasutuselevõtul on järgmised:

• Vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel

maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele.

• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandusloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel

tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning

majandustegevuse lõppemisel koostada korrastamisprojekt, Kaevandamine juba asustatud

alade piirkonnas ei ole soovitav, tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanike elukeskkonnas.

Eelistatud on sama maavara kaevandamine esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel,

et sama maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda võimaldavad.

• Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla

kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb tugevdada olemasolevate teede

(sh riigimaanteede) kandevõimet.

Seega tuleb rakendada meetmed rohelise võrgustiku toimise tagamiseks. Eelduslikult vastuolu

nende kaevandamise ning rohelise võrgustiku eesmärkide vahel ei ole, kui rohevõrgustiku

sidusus saab tagatud.

Väärtuslike maastikena käsitletakse väärtuslikke kultuur- ja loodusmaastikke ning

linnamaastikke. Maakonnaplaneeringuga tuuakse välja väärtuslike maastike säilitamiseks ja

kaitsmiseks vajalikud tingimused. Väärtuslike maastike määramisel ja säilitamisel lähtutakse

nii nende kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, puhke-, identiteedi – ja esteetilisest väärtusest.

Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldis ning teenindusmaa asuvad Paralepa–

Pullapää–Topu väärtuslikul maastikul. Lääne maakonnaplaneeringus jagunevad väärtuslikud

maastikud riikliku (I klass) ja maakondliku (II klass) tähtsusega aladeks. I klassi alad on kõige

väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad. II klassi alad on väga

väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad. Paralepa–Pullapää–Topu on I klassi ala.

Juhul, kui väärtusliku maastiku alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb

eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule maastikule. Väärtusliku maastiku

olemasoluga tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste

andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale

lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

Käesolevas eelhinnangus on väärtusliku maastiku olemasolu ja kavandatava tegevuse

võimalikud mõjud väärtuslikele maastikukomponentidele kaalutud. Kavandatav tegevus ei ole

üldplaneeringuga vastuolus tingimusel, et rakendatakse loatingimustes sätestatavaid

leevendusmeetmeid ning järgitakse korrastamise nõudeid.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks

alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud

valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis

integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise

taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.

Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku

arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja

maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke

objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel

tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

3.1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Maastikuliselt paikneb Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ala Lääne-Eesti madaliku

keskosas kihiliselt erinevatest liivadest kuni kruusast ja sügavamas osas veeristest koosneval

oosil. Maapinna absoluutkõrgus on mäeeraldisel vahemikus 2,0 – 5,7 m.

Taotletava mäeeraldise ala on valdavalt kaetud metsaga, mets tuleb enne kaevandamisega

alustamist raadata, raiematerjal (sh kännud) eemaldatakse. Katend (muld) kooritakse ja

vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kaevandamise ajal toimivad katendivallid efektiivse

müra- ja tolmutõkkena. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse või taaskasutatakse

teenindusmaal nõlvade korrastamiseks.

Kattekihi paksus Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise lahustükkidel on valdavalt 0,1 – 0,2

m, mäeeraldise idapoolsema lahustüki kaguservas on kattekihi paksus kuni 2 m. Kasuliku kihi

paksus on Valgevälja II liivakarjääri läänepoolsel lahustükil 8,3 – 9,9 m (keskmiselt 9,5 m)

ning idapoolsel lahustükil aga 8,0 – 9,9 m (keskmiselt 9,1 m). Varu asub osaliselt allpool

põhjavee taset, maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 9,7 m.

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus

rajatakse alale kaks veekogu, mille saab kasutusele võtta virgestusala ja ujumiskohana.

Mäeeraldise teenindusmaa taasmetsastatakse.

Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa pikaajaline ohutu ja

otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Valgevälja II

liivakarjääri korrastamistöödega saab alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning

suurema osa nõlvadest kujundada juba kaevandamise käigus.

Katendi koorimisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹ sätestatuga, kuna

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud. Viidatud säte

kehtib keskkonnaloa omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega

MaaPS ei kohusta kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava

kõrvaltingimuse puudumine.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning

varu väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Häiringute (müra, tolm) leevendamiseks

tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed, mis sätestatakse keskkonnaloa

kõrvaltingimustes.

3.1.4 Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub katendi

koorimiseks, maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks ning kaevise laadimiseks

transpordivahenditele.

Maavara kaevandamiseks vett välja ei pumbata ega alandata põhjaveetaset, seega selleks

energiat ei kulutata. Maavara peamine kasutusala on ehitus ja teedeehitus.

Kaevandamiseks kasutatakse veepealse varu puhul ekskavaatorit, veealuse varu

kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Materjali

laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Valgevälja II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm).

Pinna- ja põhjavesi

Taotletava karjääri teenindusmaa idaosa kattub ca 2 ha suurusel alal madalaveelise kohati

võsastunud veekoguga, mis on moodustunud varasema kaevandamisega rikutud maa-alale.

Veekogul veekaitsevööndit ei ole.

Taotletava karjääri teenindusmaast ca 110 m kaugusel asub liiva kaevandamise tulemusena

tekkinud tehisjärv, mille veekaitsevöönd asub taotletava Valgevälja II liivakarjääri

teenindusmaast ca 60 m kaugusel. Ca 140 m kaugusel teenindusmaast asub Valgevälja (TTP-

347) maaparandussüsteemi maa-ala. Mäeeraldise keskosa läbiva tee lõunapoolses otsas asuvad

kaks kraavi.

Valgevälja II liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu

ammendamist kujundatakse karjääri lahustükkide alale kaks veekogu pindalaga ca 8,4 ha (sh

läänepoolse lahustüki alal ca 4,5 ha ja idapoolse lahustüki alal ca 3,9 ha). Maavarakihi paksus

allpool veetaset on kuni 9,7 m ning seda on võimalik kaevandada pika noolega ekskavaatoriga

ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras

ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete

sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.

Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb

piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna

üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju

põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult,

siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.

Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise

põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine

ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu

pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest

väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase

kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele.

Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinna- ja

põhjaveele.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu

arvel.

Keskkonnaameti hinnangul puudub tegevusel negatiivne mõju, kuna põhjaveetaset ei muudeta,

vee väljapumpamist või ärajuhtimist ei toimu. Kaevatav varu jäetakse nõrguma ning vesi saab

pinnasesse tagasi voolata.

Lähim puurkaev asub ca 160 m kaugusel karjääri mäeeraldisest, puurkaevu veehaarde

sanitaarkaitseala jääb mäeeraldisest 110 m kaugusele.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu

arvel. Käesoleval juhul kaevandamise käigus vett välja ei pumbata ja ära ei juhita, mistõttu

eeldatavalt mõju puurkaevu veehaardele ei esine.

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi on piirkonnas maapinnalt esimene aluspõhjaline

veekompleks looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes, mäeeraldise

loodenurk on nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Hinnang on antud maapinnalt lähtuva

potentsiaalse punkt- või hajureostuse osas.

Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus.

Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi

eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis

kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest

jõuab põhjavette. Sellel tegevusel võib teatud määral mõju põhjaveele olla, kuid liiva ja kruusa

filtreeriva omaduse tõttu ei ole see eeldatavalt oluline, kui karjääris toimetamisel peetakse kinni

ohutusnõuetest ja reostuste ohtu minimeeritakse.

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate

seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on

seotud õli või kütuse lekkega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või

õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas,

saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide

likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja

kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete

õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku

keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.

Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke

korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada.

Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat

tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt.

Taotluse seletuskirja kohaselt ei kasutata kaevandamistöödel keskkonnaohtlikke ja mürgiseid

aineid, mistõttu on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne.

Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus otseselt vee seireks.

Seega on välistatud ka negatiivne mõju piirkonna puurkaevude veetasemetele, kuna tegevus

toimub pealpool põhjaveetaset.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest

allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus

leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline

energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse

funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on

ca 84–95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100–109 dB ning pinnasepumbal ca 85–100

dB. Karjääris enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismidena kasutatakse vajadusel

ka rataslaadurit.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda

suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele

mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete

sõidukite osakaal.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel.

Vastavalt määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria elamuala) olla tööstusmüra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on

näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse

olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra

ületada piirtaset. Lähimad majapidamised asuvad Valgevälja II liivakarjäärist ca 105 m

kaugusel loode suunas Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja ca 110 m kaugusel ida

suunas Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) katastriüksusel.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku

90...110 dB, purustus-sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena

jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt

täisvõimsusel. Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri

avamisel, järgnevatel mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja

karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.

Uuendatud taotluse nr T-KL/1028802-2 seletuskirjale on lisatud müra hinnang ja selle ulatus

Nõmmiku kinnistuni. Esmase taotluse nr T-KL/1028802 seletuskirjas oli müra ulatust

kirjeldatud Metsniku kinnistuni. Hinnangu kohaselt jäi leevendusmeetmeid arvestamata

Metsniku kinnistul müratasemeks 58 dB ja Nõmmiku kinnistul 69,3 dB, mis ületab päevast

piirväärtust 60 dB. Täiendavalt vähendavad müra levikut kõrghaljastus, maapinna reljeef ning

asjaolu, et tegevus toimub süvendis.

Seletuskirjas pakuti lahenduseks Nõmmiku kinnistu suunas vähemalt 3 m kõrguse katendivalli

rajamist. 3 meetrist katendivalli rakendades jääb seletuskirjas toodud mürahinnangu kohaselt

Valgevälja II liivakarjääri ja kõrvalasuva Valgevälja liivakarjääri samaaegselt ekskavaatoriga

töötamisel Nõmmiku katastriüksuse piiril arvutuslik summaarne müratase 56,7 dB juurde.

Kuna Nõmmiku kinnistul võib ilma leevendusmeedet kasutamata toimuda potentsiaalne

müranormide ületamine ja Metsniku kinnistul hinnatud müratase jääb küll alla päevast

piirväärtust (60 dB) kuid on sellele väga lähedal, siis tuleks keskkonnaloale määrata järgmised

kõrvaltingimused müra asjus:

- Mürahäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika lähedusse, mis oleksid mäeeraldises Nõmmiku

(katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400)

kinnistute suunas.

- Kaevandamistööde alguses tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli

taga Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus

67401:002:0400) kinnistutel aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui

karjääri tehnika (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump) koos töötavad.

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused

esitada esimesel võimalusel ka Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra

leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid

meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse

suurendamine, tööaja optimeerimine).

Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning

võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Osakesed (tolm)

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil

kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti

raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud

liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus

nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta

jooksul atmosfääri osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud

arvutuste kohaselt õhusaasteluba vaja ei ole, kuna osakeste summaarne heitkogus ei ületa

määruses nr 67 sätestatud künniskogust.

Hinnanguliselt ning arvestades teadaolevaid andmeid tööprotsesside ja kasutatavate

tehnoloogiate kohta on Valgevälja II liivakarjääris aastane peenosakeste heite kogus

kaevandamisel ning laadimisel kuni 0,048 t/a.

Valgevälja II liivakarjäärist ca 80 m kaugusel põhja suunas asuva AS TREV-2 Grupp

Valgevälja liivakarjääri aastane peenosakeste heitkogus on ligikaudu 0,010 t. Mõlemal

mäeeraldisel samaaegselt keskmise aastamäära kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne

heitkogus ca 0,058 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid

mõlemal mäeeraldisel koos kaevandamisel ei ületata.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad

kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes

esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide

(veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside

piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate

tehnoülevaatusel.

Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või

puistangusse. Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on

lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes

praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest

kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui

ka väljaveoteedel. Arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni

30 km/h) ning karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid

suurt kiirust arendada. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi

tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele.

Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate

massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Kaevise

transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede

niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine.

Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda

ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,

tööesi on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik

võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Liiva kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valgevälja II liivakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Valgevälja II liivakarjääris maa kaevandamisel

vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi

tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 12 tuh m3).

Taotluse kohaselt korrastatakse maa veekoguks. Korrastamiseks mittevajalik katend

võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked.

Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel

võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast

kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida

karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse

sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab

toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud

ptk-s 3.1.1. Alale on kavandatud liivakarjäär, mistõttu maakasutus muutub (metsamaa

raadatakse) ja selle asemele rajatakse karjäär.

Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 15

aastat.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Maastikuliselt paikneb Valgevälja II liivakarjäär Lääne-Eesti madaliku keskosas kihiliselt

erinevatest liivadest kuni kruusast ning sügavamas osas veeristest koosneval oosil. Maapinna

absoluutkõrgus karjääri alal on vahemikus 2,0 – 5,7 m. Maardlas on järgmised täiteliiva varud:

plokk 5 97 tuh m³, plokk 6 365 tuh m³, plokk 9 32 tuh m³ ja plokk 10 344 tuh m³ (kokku 838

tuh m³), kaevandavat varu on vastavalt 93 tuh m³, 217 tuh m³, 30 tuh m³ ja 181 tuh m³ (kokku

521 tuh m³).

Luba taotletakse 15 aastaks, millest lähtuvalt on aastane keskmine kaevandamise maht taotluse

kohaselt on ligikaudu 38 tuh m³. Täpsem ülevaade on toodud ptk-s 3.1.1.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel.

Looduslikult on ala metsamaa, millel on teatud määral väärtus piirkonna elustikule. Seetõttu

kaevandamise tulemusel elupaigad looma- ja taimeliikidele vähenevad teenindusmaa ulatuses.

Toimub olemasoleva metsa raadamine. Veetarbimist alal ei toimu.

Mäeeraldise ja teenindusmaa alale jääb ühtlasi 2 ha suuruses vana karjääri alale tekkinud

veekogu, kus ei ole inventuuritud kaitsealuseid liike, kuid on eeldatavalt soodne koht

kahepaiksetele sigimiseks.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade

ning kultuuri-või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev

vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega

kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi

ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade

vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas

perspektiivis see taastub.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal.

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Taotletud kaevandamise ala ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku1 alal. Lähimad Natura 2000

võrgustiku alad on Väinamere linnu2- ja loodusala3, mis jäävad kaevandamisalast 4,5 km

kaugusele. Teised Natura 2000 võrgustiku alad jäävad mäeeraldisest kaugemale kui 5 km.

Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole mõju ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale eeldada.

Mäeeraldisest umbes 3,5 km kaugusel loodes asub siseriiklikult kaitstav Paralepa ja Pullapä

metsa maastikukaitseala. Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole mõju maastikukaitsealale

eeldada.

Taotletava Valgevälja liivakarjääri mäeeraldisest ca 350 m kaugusel asub kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt Valgevälja metsa kaitseala (EELIS kood

KLO5000032) ning sinna kuuluv kohaliku omavalitsuse loodusobjekti piiranguvöönd

Valgevälja metsa kaitseala (EELIS kood KLO5100035). Valgevälja mets võeti kohaliku kaitse

alla puhkemaastiku säilitamise, rohevõrgustiku sidususe tagamise, loodusliku mitmekesisuse

säilitamise, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsa vääriselupaikade, puhke- ja

virgestusalade rajamise ja kaitse eesmärgil.

Valgevälja metsa kaitsealale jääb Natura elupaik rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad

(7120), mis asub mäeeraldise piirist umbes 580 m kaugusel. Tegevus võib elupaigatüüpi

mõjutada vaid läbi veerežiimi muutuse. Valgevälja II liivakarjääris kaevandatakse maavara

veetaset alandamata ning mäeeraldis asub elupaigast piisavalt kaugel, mistõttu pole põhjust

eeldada, et kaevandamine Valgevälja II liivakarjääris mõjutaks elupaiga veerežiimi. Lisaks

eraldab mäeeraldist kaitsealast Lihula põhimaatee, mis toimib barjäärina karjääri ja

rabaelupaiga vahel.

Haapsalu linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on elupaik määratud I kategooria kohaliku

kaitse aluse metsa maa-ala piiranguvööndisse. Tegemist on rangema vööndiga, kus seletuskirja

kohaselt ei tohi kuivendada soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus. Kuna tegevuse käigus ei

kuivendata soostunud ala, siis pole põhjus eeldada, et tegevus mõjutaks ebasoodsalt Valgevälja

metsa kaitseala.

Mõju Natura 2000 võrgustikule

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 2 EELIS kood RAH0000133 3 EELIS kood RAH0000605

Mõju Natura 2000 aladele on välistatud, kuna tegevus asub nendest piisavalt kaugel.

Kaevandamisega kaasnevate mõjutegurite jõudmist nii kaugele ei ole eeldada ja negatiivne

mõju Natura 2000 võrgustikule on välistatud (sh ka siseriiklikult kaitstavale Väinamere

hoiualale).

Mõju kaitsealustele liikidele

Lähimad kaitstavad objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses on taotletava

Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaast ca 60 m kaugusel asuvad II kaitsekategooria

loomaliikide elukohad: tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus, EELIS kood

KLO9122132), veelendlane (Myotis daubentonii, EELIS kood KLO9122130), kääbus-nahkhiir

(Pipistrellus pipistrellus, EELIS kood KLO9122122), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii,

EELIS kood KLO9122128), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, EELIS kood KLO9122124),

hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, EELIS kood KLO9122121), suurvidevlane (Nyctalus

noctula, EELIS kood KLO9122123), tiigilendlane (Myotis dasycneme, EELIS kood

KLO9122129) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, EELIS kood KLO9122127) ning 110 m

kaugusel asub III kaitsekategooria loomaliigi harilik kärnkonn (Bufo bufo, EELIS kood

KLO9122212) elukoht. Lisaks asub 430 m kaugusel Ⅱ kaitsekategooria kanakulli (Accipiter

gentilis) leiukoht.

Eeltoodud liikide elukohad kattuvad osaliselt Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaast põhja

pool tegutseva Valgevälja liivakarjääri (luba nr L.MK/322407, kehtivusaeg 01.10.2012–

30.09.2027) alaga.

Käsitiivalised

Valgevälja liivakarjääri veeala on oluline nahkhiirte toitumisala ning sinna koondub toituma

mitmeid liike, mis näitab, et piirkonnas on nahkhiirtele sobivaid elupaiku. Nahkhiired vajavad

päevasel ajal varjepaiku ja öösel toitumisalasid; olulised on avatud veepeegliga veekogud ja

nende servad. Olulist negatiivset mõju nahkhiirtele eeldatavasti ei ole, kuna

kaevandamistegevus toimub peamiselt päevasel ajal. Kaevandamine ei mõjuta eeldatavalt

negatiivselt kaitsealustele liikidele.

Kahepaiksed

Mäeeraldise ja teenindusmaa alale jääb ühtlasi 2 ha suuruses vana karjääri alale tekkinud

veekogu, kus ei ole inventuuritud kaitsealuseid liike, kuid on eeldatavalt sobiv kahepaiksete

sigimisala. Et seda ei kahjustataks või võimalikult vähe kahjustataks kaevandamise käigus,

lisab Keskkonnaamet Valgevälja II liivakarjääri keskkonnakaitseloale järgneva

kõrvaltingimuse:

• Enne kavandatavate tegevuste alustamist tuleb tellida kahepaiksete inventuur ning

ekspertarvamus. Inventuuriks sobiv periood on mai ja juuni esimene dekaad.

Ekspertarvamusel välja toodud leevendusmeetemetega arvestada karjääri tegevusel.

Et kõrgvee perioodidel oleks elustikul (kahepaiksed ja veeselgrootud)

võimalusemadalaveelises osas paljuneda tuleb karjääri nõlv ka põhjavee tasemest kõrvemal

kujundada vähemalt 30% ulatuses nõlvusega 1:5. Lauge nõlv loob ka vee-elustikust toituvatele

lindudele sobivamad toitumistingimused ning varjumiskohad. Huumuskihti ei ole vaja

nõlvadele panna ning ei ole ka mõistlik külvata muru. Taimestik võiks kujuneda looduslikult.

Paljud liivaaladel kasvavad taimeliigid on ohustatud, kuna puuduvad sobivad avatud liivaga

elupaigad. Toetudes eelnevale lisab Keskkonnaamet lisanduva kõrvaltingimuse:

• Selleks, et võimaldada mitmekesise elustiku kujunemist korrastamisjärgselt

tekkivates veekogudes, tuleb kujundada karjääri nõlv ka põhjavee tasemest

kõrgemal vähemalt 30% ulatuses nõlvusega 1:5. Huumuskihti ei ole vaja nõlvadele

panna ning ei ole ka mõistlik külvata muru.

Kanakull

Kanakull eelistab pesitseda vanades okasmetsades ning peab saagijahti nii metsaaladel kui

kultuurmaastikus. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävinemine,

toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine.

Vastavalt kanakulli kaitsetegevuskava uuele eelnõule ei tohi pesa ümbritsevas 300 meetri

raadiusega alas keskkonna tingimusi oluliselt muuta. Seireandmed näitavad, et

majandusmetsas, kus raiete tagajärjel on kanakulli pesapaigaks sobivat metsa alles jäänud vaid

vähesel määral, vahetavad kanakullid sageli pesapaiku.

Valgevälja maardlal ja selle ümbruse metsi on viimasel 20 aastal intensiivselt raiutud, mistõttu

on kanakullile pesitsemiseks sobivad metsad tugevalt killustatud. Kanakulli elupaik asub

Valgevälja metsa kaitsealal ning pesitsemine on olnud edukas alates 2016. aastast. Eduka

pesitsemine põhjuseks on asjaolu, et elupaik asub kaitsealal, kus metsade majandamine on

piiratud.

Tulenevalt mäeeraldise kaugusest pole põhjust eeldada ebasoodsa mõju esinemist kanakullile.

Elupaiga kaitse on tagatud läbi Valgevälja metsa kaitseala.

Mõju rohevõrgustikule, metsale ja maastikule

Üldplaneeringu järgi on tegemist rohevõrgustiku alaga. Samamoodi ka Lääne maakonna

planeeringu järgi.

Keskkonnaagentuuri tellimusel koostatud töö „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“ tabelis 3-1

(lk 38) soovitatakse erinevate allikate põhjal rohekoridori minimaalseks laiuseks 400 – 500 m.

Samuti toob rohevõrgustiku planeerimisjuhend välja (tabel 3-1; lk 35), et metsaelupaikade

elurikkuse tagamise seisukohast on oluline üldpõhimõte, et maastikus oleks metsaga kaetud

vähemalt 50% käsitletavast rohelise võrgustiku elemendist.

Rohekoridori ristlõike laius Valgevälja II liivakarjääri alal on ca 975 m. Mäeeraldise

teenindusmaa kattub rohekoridoriga ca 365 m ulatuses. Seega on kavandatava tegevuse puhul

tagatud rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud metsaga kaetuse protsendi eesmärk, kuna

antud juhul jääb kaevandamistegevusest mõjutamata ning metsaga kaetuks ca 63%

rohekoridori ristlõike laiusest. Rohevõrgustiku element jääb kaevandamistegevuse ajal

eesmärgipäraselt toimima ning võrgustiku terviklikkus ja sidusus ei vähene olulisel määral.

Varu ammendamise järgselt korrastatakse mäeeraldis kaheks veekoguks. Tulevased veekogud

omandavad rohevõrgustiku koosseisus ökoloogilist väärtust nn sinivõrgustikuna

(veeökosüsteemid ja nende kaldaalad). Mäeeraldise teenindusmaa taasmetsastatakse. Karjääri

planeeritav korrastamise suund toetab üldplaneeringus välja toodud eesmärki sulgeda karjäär

viisil, mis tagaks ala edaspidise toimimise rohevõrgustiku osana.

Kaevandamise tulemusena kujunevad veekogud püsivateks maastikuelementideks, mistõttu on

oluline tagada nende sobitumine ümbritsevasse maastikku. Sirgjoonelise kaldajoone ja teravate

nurkadega veekogud jäävad maastikus visuaalselt domineerima ning on selgelt eristatavad ka

kõrgematest vaatepunktidest, aerofotodel ja kaartidel.

Veekogude looduslähedasema ilme saavutamiseks on põhjendatud kujundada kaldajoon

liigendatult ja loogeliselt ning vormida veekogu nurgad laugelt. Kui veekogu kasutamine

virgestuseks võib tulevikus osutuda asjakohaseks, tuleb kujundamisel arvestada ka

kaldapiirkondade kasutatavuse ja ohutu ligipääsetavusega.

Karjääri tegevusega on võimalik seada tingimused, et loomade liikumisteedele takistused oleks

minimaalsed.

Valgustingimuste muutused kaevandusala raadamisega avatavates metsaservades avaldavad

mõju alustaimestikule, mis muutuvad tihedamaks ja lopsakamaks ning ka puisturindelisusele

(põõsarinde kasv jmt).

Teatud määral võib alal tõusta tormide oht. Seda minimeerivad rajatavad pinnasevallid. Vallid

vähendavad maapinnaga paralleelselt puhuva tuule kiirust, suunates tuule vallidelt üles ning

tekitavad vallidest üle minekul tuules turbulentsi. Turbulents tuules vähendab ühesuunalist

koormust karjääriäärsete puude võradele võrreldes lineaarselt puhuva tuulega.

Piirkonna maastiku muutudes võib esialgu esineda loomadele häiringuid, kuid neid on võimalik

minimeerida (nt rajada käigurajad järskudesse nõlvadesse). Karjääri ümber piirdeaedu ei rajata.

Soovitusena ongi oluline jälgida, et loomad saaksid vajadusel karjääri ala läbida, selleks teha

nõlvadesse käigurajad ning mitte karjääri tarastada.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest peab Keskkonnaamet oluliseks seada järgmised

kõrvaltingimused, et tagada rohevõrgustiku toimimine:

- Veekogud kujundada loodusesse sobivaks ehk vältida liiga sirget kaldajoont ning

veekogude nurgad kujundada laugelt. Soovitatavalt rajada idapoolne veekogu

kahepaiksetele sigimiseks soodsaks veekoguks ning läänepoolse veekogu rajamisel

arvestada võimalusega rajada tulevikus rannaala, tagades selleks sobivad kaldanõlvad

ja ligipääsetavuse.

- Järskudesse nõlvadesse on tuleb rajada käigurajad, et karjääri põhja või astangutele

sattunud loomad saaks sealt välja ilma pikki vahemaid läbimata. Käigukohad peavad

olema rajatud ka müravallidesse või neist peab olema tagatud ümberpääs.

- Mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist takistavad.

Kultuurimälestised ning -pärand

Karjäärialal või selle mõjualal (250 m) puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alad. Lähim arheoloogiamälestis jääb umbes 1,6 km kaugusele

edela suunas (Asulakoht, registrikoodiga 10111). See objekt on piisavalt kaugel ning liiva

kaevandamine nende seisundit negatiivselt ei mõjuta. Objekt asub maanteedest eemal. Seega

võib objektiivselt hinnata, et negatiivne mõju on kultuurimälestistele välistatud. Muud

mälestised asuvad oluliselt kaugemal.

Maa-ja Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt läbib Valgevälja II liivakarjääri

kahe mäeeraldise vahel olevat teenindusmaad pärandkultuuriobjekt nimega Raudtee veetrass

(registrikoodiga 1907332089). Eesti Looduse Infosüsteemis EELIS on objekti seisund

kirjeldatud järmiselt: Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud

alla 20%.

Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi

tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis

omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule

kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt

maaomanike endi kätes.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Valgevälja II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Lähimad majapidamised asuvad Valgevälja II liivakarjäärist ca 105 m kaugusel loode suunas

Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja ca 110 m kaugusel ida suunas Metsniku

(katastritunnus 67401:002:0400) katastriüksusel.

Lähim linn on Haapsalu (ca 3,5 km kaugusel).

Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole.

Taotletavat karjääriala katab mets ning osaliselt korrastamata karjäärialale moodustunud

veekogu, mis pärast varude ammendamist korrastatakse kaheks tehisveekoguks. Muus osas

maastikupilt oluliselt ei muutu.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad

asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides

vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna

kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on

seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika

sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende

lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete

tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole

suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest,

mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja.

Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt

ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud

pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist

tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm, müra) ja maastikule. Välistatud

peavad olema erinevad koosmõjud.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Valgevälja II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt

ulatuda müra-või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud

piirnormidesse, kuid vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad

kaevandamise käigus. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka

kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse

elluviimisel) olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele

tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – peamiselt metsamaad,

vähesel määral ka põllumaad. Tegemist on hajaasustusega. Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei

ole.

Ca 80 m kaugusel põhja pool asub tegutsev Valgevälja liivakarjäär. Lähim elamu asub 105 m

kaugusel.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja

loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks

tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Valgevälja II liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3

ning siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet

keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased

kõrvaltingimused:

1. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika lähedusse, mis oleksid mäeeraldises Nõmmiku

(katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) kinnistute

suunas.

2. Kaevandamistööde alguses tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli

taga Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus

67401:002:0400) kinnistutel aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri

tehnika (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump) koos töötavad. Mõõtmised

peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel

võimalusel ka Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks

tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida

müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja

optimeerimine).

3. Enne kavandatavate tegevuste alustamist tuleb tellida kahepaiksete inventuur ning

ekspertarvamus. Inventuuriks sobiv periood on mai ja juuni esimene dekaad.

Ekspertarvamusel välja toodud leevendusmeetemetega arvestada karjääri tegevusel.

4. Selleks, et võimaldada mitmekesise elustiku kujunemist korrastamisjärgselt tekkivates

veekogudes, tuleb kujundada karjääri nõlv ka põhjavee tasemest kõrgemal vähemalt 30%

ulatuses nõlvusega 1:5.

5. Järskudesse nõlvadesse on tuleb rajada käigurajad, et karjääri põhja või astangutele

sattunud loomad saaks sealt välja ilma pikki vahemaid läbimata. Käigukohad peavad

olema rajatud ka müravallidesse või neist peab olema tagatud ümberpääs.

6. Mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist takistavad.

7. Veekogud kujundada loodusesse sobivaks ehk vältida liiga sirget kaldajoont ning

veekogude nurgad kujundada laugelt. Soovitatavalt rajada idapoolne veekogu

kahepaiksetele sigimiseks soodsaks veekoguks ning läänepoolse veekogu rajamisel

arvestada võimalusega rajada tulevikus rannaala, tagades selleks sobivad kaldanõlvad ja

ligipääsetavuse.

8. Kaevandaja peab tagama, et Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaal asuva matkaraja

kasutamine on ohutu ja vajadusel takistama tolmu levikut matkarajale. Põhjendatud

vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal

ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse

teket tuleb hoolega vältida;

4. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem

osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx kirjaga nr xx Valgevälja II liivakarjääri

keskkonnaloa nr KL-524935 taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Haapsalu Linnavalitsusele ja

tutvumiseks taotlejale Tariston AS, seisukoha esitamise tähtajaga xx.

EELNÕU

13.05.2026

Valgevälja liivamaardla Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-524935

taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele

1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017

määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Valgevälja II liivakarjääri

keskkonnaloa nr KL-524935 taotlusele.

1.2. Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-524935 andmise taotluse

menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika lähedusse, mis oleksid mäeeraldises Nõmmiku

(katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) kinnistute

suunas;

1.2.2. Kaevandamistööde alguses tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool,

katendivalli taga Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus

67401:002:0400) kinnistutel aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui

karjääri tehnika (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump) koos töötavad.

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused

esitada esimesel võimalusel ka Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku

täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid

(hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine,

tööaja optimeerimine);

1.2.3. Enne kavandatavate tegevuste alustamist tuleb tellida kahepaiksete inventuur ning

ekspertarvamus. Inventuuriks sobiv periood on mai ja juuni esimene dekaad.

Ekspertarvamusel välja toodud leevendusmeetemetega arvestada karjääri tegevusel;

1.2.4. Selleks, et võimaldada mitmekesise elustiku kujunemist korrastamisjärgselt

tekkivates veekogudes, tuleb kujundada karjääri nõlv ka põhjavee tasemest kõrgemal

vähemalt 30% ulatuses nõlvusega 1:5;

1.2.5. Järskudesse nõlvadesse on tuleb rajada käigurajad, et karjääri põhja või

astangutele sattunud loomad saaks sealt välja ilma pikki vahemaid läbimata. Käigukohad

peavad olema rajatud ka müravallidesse või neist peab olema tagatud ümberpääs;

1.2.6. Mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist

takistavad;

1.2.7. Veekogud kujundada loodusesse sobivaks ehk vältida liiga sirget kaldajoont ning

veekogude nurgad kujundada laugelt. Soovitatavalt rajada idapoolne veekogu

kahepaiksetele sigimiseks soodsaks veekoguks ning läänepoolse veekogu rajamisel

arvestada võimalusega rajada tulevikus rannaala, tagades selleks sobivad kaldanõlvad ja

ligipääsetavuse;

1.2.8. Kaevandaja peab tagama, et Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaal asuva

matkaraja kasutamine on ohutu ja vajadusel takistama tolmu levikut matkarajale.

Põhjendatud vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1 AS Tariston (registrikood 10887843, Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond) esitas 07.05.2025 Keskkonnaametile taotluse Valgevälja II liivakarjääri

keskkonnaloa saamiseks. Taotlus on registreeritud Keskkonnaotsuste Infosüsteemis KOTKAS

(KOTKAS) 07.05.2025 numbriga DM-132246-1, viimane korrigeeritud taotlus 10.07.2025

numbriga DM-132246-5.

Ettevõte taotleb keskkonnaluba Valgevälja liivamaardlas Valgevälja II liivakarjääris maavara

kaevandamiseks.

2.2. Keskkonnaloa menetluse algatamise teade on 28.07.2025 avalikustatud ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 28.07.2025 kirjaga nr DM-

132246-9 Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse

algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2

nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega seisukohti ei esitatud.

2.3. KeÜS § 43 lg 1 ja 2 alusel keskkonnaloa andja edastab keskkonnaloa taotluse

keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu viivitamata pärast selle saamist kavandatava tegevuse

asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele teadmiseks, kes võib esitada oma arvamuse

kirjalikult kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

KeÜS § 43 lg 2 kohase arvamuse esitas Haapsalu Linnavalitsus 13.05.2025 kirjaga nr 5-5/21/25

(KOTKAS 14.05.2025 nr DM-132246-3). Haapsalu Linnavalitsus tõi välja, et taotletav

Valgevälja II mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt

kõrgendatud avaliku huvi aladel ning lisaks ka väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku koridori

piirkonnas.

Haapsalu Linnavalitsuse seisukoht oli, et ei kooskõlastata Valgevälja II liivakarjääri

keskkonnaloa esmataotlust kuna mõjuhinnangud rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku

aladele ning KAH alale puuduvad.

Keskkonnaamet edastas Haapsalu Linnavalitsuse arvamuse taotlejale ning taotleja esitas

uuendatud taotluse, mille seletuskirjas käsitleti ka rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastikule

esineda võivaid häiringuid (KOTKAS 10.07.2025 nr DM-132246-5).

Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Valgevälja II liivakarjääri

mäeeraldise uuendatud keskkonnaloa taotluse 28.07.2025 kirjaga nr DM-132246-10 Haapsalu

Linnavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 28.09.2025.

Haapsalu Linnavalitsus esitas 02.09.2025 kirjaga nr 5-5/36/25 seisukoha Valgevälja II

liivakarjääri taotluse kohta (KOTKAS 04.09.2025 nr DM-132246-11). Oma kirjas toob

Haapsalu Vallavalitsus välja, et KeHJS § 6 lg 34 kohaselt tuleneb keskkonnamõju hindamise

kohustus tegevuse aluseks olevast strateegilisest planeerimisdokumendist. Lähtudes Haapsalu

linna üldplaneeringust ning tuginedes KeHJS § 3¹ lg 2-le leiab Haapsalu Linnavalitsus, et

Valgevälja II liivakarjääri puhul tuleb algatada keskkonnamõju hindamine kavandatava

tegevuse võimalike oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks.

Haapsalu Linnavalitsuse arvamust ja kavandatava tegevuse kooskõla Haapsalu linna

üldplaneeringuga käsitletakse peatükis 3.1.2.

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes

2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11

lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase

asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise

kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või

algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“.

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Valgevälja liivamaardla Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus, sh

KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. Lääne maakonnaplaneering 2030+ (Rahandusministri 22.03.2018 käskkiri nr 1.1-4/70);

4. Haapsalu linna kehtiv üldplaneering (vallavolikogu 29.09.2024 otsus nr 162);

5. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”;

6. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. OÜ Hendrikson & Ko, Tallinn-Tartu 2018.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav Valgevälja II liivakarjäär asub Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, Valgevälja külas,

riigile kuuluval kinnistul Haapsalu metskond 6 (katastritunnus 67401:002:1574; 100%

maatulundusmaa; valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)). Keskmine taotletav kaevandamise maht on 38 tuh m³ aastas. Keskkonnaloa

taotletav kehtivusaeg on 15 aastat.

Taotletava mäeeraldise pindala on kokku 9,07 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,04

ha. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist, läänepoolse lahustüki pindala on 4,90 ha ja

idapoolse lahustüki pindala on 4,17 ha. Taotletav Valgevälja II liivakarjäär hõlmab Valgevälja

liivamaardla (registrikaardi nr 899) täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 5, 6, 9 ja 10 täielikult.

Taotletava tegevuse eesmärgiks on tagada ettevõttele lähitulevikus vajalik materjaliressurss

ning piirkondlik varustuskindlus. Kavandatav maavara kasutusala on ehitus ja teedeehitus, muu

hulgas Haapsalu linna ehitusobjektid, Rohuküla sadama ehitus- ja hooldustööd ning

Transpordiameti hangetega seotud teedeehitus ja -hooldus. Valgevälja II liivakarjääri

korrastamise suund on veekogu.

Valgevälja liivamaardla kirjeldus

Maastikuliselt paikneb Valgevälja II liivakarjäär Lääne-Eesti madaliku keskosas kihiliselt

erinevatest liivadest kuni kruusast ning sügavamas osas veeristest koosneval oosil. Maapinna

absoluutkõrgus karjääri alal on vahemikus 2,0 – 5,7 m.

Maardlas on järgmised täiteliiva varud: plokk 5 – 97 tuh m³, plokk 6 – 365 tuh m³, plokk 9 –

32 tuh m³ ja plokk 10 – 344 tuh m3; kaevandavat varu on vastavalt 93 tuh m³, 217 tuh m³, 30

tuh m³ ja 181 tuh m³ (kokku 521 tuh m³).

Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 38 tuh m3, mille tulemusena varu

ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise

lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta.

Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb

mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Valgevälja II liivakarjääris lasuva täiteliiva

ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2 (kallakus ~27°) ning veealuses

osas 1:5 (kallakus ~12°). Nõlvatervikesse jääb varu 317 tuh m³.

Valgevälja II liivakarjäär korrastatakse kaheks tehisveekoguks.

Katend

Valgevälja II liivakarjääri kattekihi moodustab huumus (muld/kasvukiht, Q2_s; tumepruuni,

halli või tumehalli värvi, lõimiselt liivane kuni savine, kohati samblakõdune) ja mäeeraldise

kaguservas huumuskihi all lamav saviliiv (Q2_Lm, beeži kuni halli värvi, pehmeplastne).

Kattekihi paksus Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise lahustükkidel on valdavalt 0,1 – 0,2

m, mäeeraldise idapoolsema lahustüki kaguservas on kattekihi paksus kuni 2 m. Kattekihi

keskmine paksus on mäeeraldise mõlemal lahustükil 0,2 m.

Kasulik kiht

Valgevälja II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline liiv (Q1jrVr_fg). Jääjõeline liiv

on karjääri alal ülipeene- kuni jämeteraline, halli, beeži või oranži värvi, sisaldab kohati

tolmjaid vahekihte ja veeriseid. Kasuliku kihi paksus on Valgevälja II liivakarjääri läänepoolsel

lahustükil 8,3 – 9,9 m (keskmiselt 9,5 m) ning idapoolsel lahustükil aga 8,0 – 9,9 m (keskmiselt

9,1 m). Kasulik kiht läbiti üksnes PA-3 ja PA-7 alal, ülejäänud uuringupunktides jätkub kasulik

kiht sügavuse suunas. PA-4 alal ei olnud maapinnast 8,3 m sügavusel võimalik suure

jämepurrusisalduse (kivid, veerised) tõttu sügavamale puurida.

Kasuliku kihi lamami moodustab Valgevälja II liivakarjääris jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg;

hall, pehmeplastne). Kasuliku kihi lamamisse jõuti geoloogilise uuringu etapis PA-3 ja PA-7

alal, kus see avati 0,4 – 0,6 m paksuselt.

Kasutatav tehnoloogia

Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid.

Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine

toimub veepealse varu puhul kaasaegsete ekskavaatoritega, veealuse varu kaevandamiseks

kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Materjali laadimiseks kasutatakse

vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga

(kallurpoolhaagised).

Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud

ning seejärel koorida huumusest (mullast) ja saviliivast koosnev katend kogumahus 12 tuh m3

(karjääri läänepoolsel lahustükil 7 tuh m3 ja idapoolsel lahustükil 5 tuh m3), millest huumus

moodustab kokku 11 tuh m3 (idapoolse lahustükil asub ka saviliiva 1 tuh m3). Katendi keskmine

paksus on Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel 0,2 m. Katend kooritakse ja vallitatakse

mäeeraldise teenindusmaale.

Huumus ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid

ei tihendata. Huumuskihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal huumuse

loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja

küljed. Huumuse vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega.

Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse valdavas osas, taaskasutatava materjalina

ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal üksnes karjääri veepealsete nõlvade korrastamiseks

vajalik huumuse kogus.

Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade

katmine ca 0,2 m paksuse huumuskihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning

seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning

maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri veepealsete nõlvade kõrgus mõlemal lahustükil

vahemikku 1 – 2 m (graafiline lisa 3. Valgevälja II liivakarjääri korrastatud maa plaan).

Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali

omadustest lähtuvalt arvestatud 1:2 ülalpool põhjavee taset ja 1:5 allpool põhjavee taset.

Mäeeraldise veepealsete nõlvade korrastamiseks vajamineva huumuse maht on kokku ca 1280

m3 ning võõrandamisele kuulub seega ca 9180 m3 huumust ja lisaks ka ca 1000 m3 saviliiva.

Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitematerjaliks ja haljastuseks vastavalt

maapõueseaduse § 99.

Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekihi

paksus on valdavalt kuni 0,2 m, v.a idapoolse lahustüki kaguservas, kus huumuse ja saviliiva

kogupaksus ulatub 2,0 meetrini. Mäetöid raskendab suure osa varu paiknemine allpool

põhjavee taset. Maavarakihi paksus ülalpool põhjavee taset on mõlemal lahustükil kuni 2,0 m.

Veepealse varu kaevandamine toimub ühes astmes. Maavarakihi paksus allpool põhjavee taset

on läänepoolse lahustüki alal kuni 8,1 m (keskmine paksus 7,5 m) ning idapoolse lahustüki alal

kuni 9,7 m (keskmine paksus 8,3 m). Veealuse varu kaevandamine toimub pika noolega

ekskavaatori ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alandamiseta.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja

vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine

korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka

korrastamiseks vajalik katendi maht.

Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Materjali väljaveoks on võimalik kasutada mäeeraldise

lahustükkide vahel kulgevat kruusakattega metsateed Valgemetsa tee nr 6740397, mis ühendab

tulevast karjääri põhja suunas asuva Valgevälja riigi kõrvalmaanteega nr 16121. Seletuskirja

kohaselt tuleb vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kooskõlastustingimustele

tee kasutamiseks sõlmida kogu kasutusala ulatuses maarendileping.

Asukoha ja ümbritseva maastiku kirjeldus

Taotletava Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaad katab enamuses okaspuumets. Taotletava

karjääri teenindusmaa idaosas asub endine ning praeguseni korrastamata Valgevälja karjäär.

Teenindusmaa piires on varasema kaevandamisega rikutud maa-ala suurus ca 2,5 ha, millest ca

2 ha on madalaveeline veekogu. Teenindusmaa maapinna reljeef on ühtlane, välja arvatud

kaevandamisega rikutud maa-alal.

Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirist kõigis suundades jätkub Haapsalu

metskond 6 katastriüksus (katastriüksuse tunnus 67401:002:1574).

Taotletava mäeeraldise lahustükkide vahel kulgeb põhja-lõuna suunaliselt kruuskattega

metsatee Valgemetsa tee nr 6740397. Seletuskirja kohaselt on vastavalt RMK kooskõlastusele

teele määratud 10 m laiune kaitsevöönd tee teljest mõlemale poole. Tee kaitsevööndiga

kattuval alal on maavarade registris arvele võetud Valgevälja liivamaardla passiivse tarbevaru

plokk 7 ja 8.

Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirneb põhja suunast vahetult

Valgevälja riigi kõrvalmaantee nr 16121 kaitsevööndiga.

Valgevälja II liivakarjäärist ca 30 m kaugusel kirde suunas kulgevad Elektrilevi OÜ alla 1 kV

elektriõhuliinid AMKA.3x35+50 (väline tunnus IM318144634) ja A-4x35 (väline tunnus

IM318103539) ning nende mastitõmmitsad või toed (väline tunnus IM318324192 ja

IM318324193). Valgevälja II liivakarjäärist ca 25 m kaugusel põhja suunas, paralleelselt

Valgevälja riigi kõrvalmaanteega, kulgeb Eesti Lairiba Arenduse SA sidekaabel ELA027.

Valgevälja II liivakarjäärist ca 80 m kaugusel põhja suunas asub Valgevälja liivamaardla kaks

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki (plokk 1 ja 2) ning kaks täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki

(plokk 3 ja 4). Nimetatud varuplokke hõlmab AS TREV-2 Grupp Valgevälja liivakarjäär

(kaevandamisloa nr L.MK/322407, kehtib kuni 30.09.2027) mäeeraldise pindalaga 3,74 ha

ning selle teenindusmaa pindalaga 7,85 ha.

Lähimad majapidamised asuvad Valgevälja II liivakarjäärist ca 105 m kaugusel loode suunas

Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja ca 110 m kaugusel ida suunas Metsniku

(katastritunnus 67401:002:0400) katastriüksustel.

Looduskaitselised objektid

Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kattu kaitstavate aladega. Lähimad Natura

2000 võrgustiku alad, Väinamere linnuala (EELIS kood RAH0000133) ja Väinamere loodusala

(EELIS kood RAH0000605), paiknevad Valgevälja II liivakarjäärist ca 4,5 km kaugusel loode

suunas. Need alad on siseriiklikult kaitse all kui Väinamere hoiuala.

Lähim kaitseala, Paralepa ja Pullapä metsa maastikukaitseala (EELIS kood KLO1200047),

asub Valgevälja II liivakarjäärist lähimas punktis ca 3,5 km kaugusel loode suunas.

Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisest ca 350 m kaugusel asub kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt Valgevälja metsa kaitseala (EELIS kood

KLO5000032) ning sinna kuuluv kohaliku omavalitsuse loodusobjekti piiranguvöönd

Valgevälja metsa kaitseala (EELIS kood KLO5100035).

Lähimad kaitstavad objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses on taotletava

Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaast ca 60 m kaugusel asuvad II kaitsekategooria

loomaliikide elukohad: tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus, EELIS kood

KLO9122132), veelendlane (Myotis daubentonii, EELIS kood KLO9122130), kääbus-nahkhiir

(Pipistrellus pipistrellus, EELIS kood KLO9122122), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii,

EELIS kood KLO9122128), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, EELIS kood KLO9122124),

hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, EELIS kood KLO9122121), suurvidevlane (Nyctalus

noctula, EELIS kood KLO9122123), tiigilendlane (Myotis dasycneme, EELIS kood

KLO9122129) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, EELIS kood KLO9122127) ning 110 m

kaugusel asub III kaitsekategooria loomaliigi harilik kärnkonn (Bufo bufo, EELIS kood

KLO9122212) elukoht.

Umbes 580 m kaugusel asub Natura elupaigatüüp rikutud, kuid taastumisvõimega rabad (7120)

(elupaiga kood 91D0*), kuid see jääb väljaspoole kaitstavaid alasid.

Veestik ja põhjavesi

Geoloogiliste uuringute käigus Valgevälja uuringuruumis käigus 2025. aasta jaanuaris avati

põhjavesi kõikides puuraukudes, maapinnast 0,8 – 2,2 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,9 – 3,9

meetrit. Geodeetilise mõõdistamise ajal (12.02.2025) mõõdeti uuringuruumi alal asuva,

varasema kaevandamistegevuse tulemusel tekkinud, madalaveelise veekogu veetaseme

absoluutkõrguseks 3,25 m. Geoloogia Valitsuse 1963. aasta septembris rajatud puuraugus PA-

12 asus põhjavesi maapinnast 3,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 2,0 m. Samas on nimetatud

puuraugu veetaseme tegelik kõrgus ebamäärane, kuna geoloogilise uuringu aruandes on antud

puuraugu suudme kõrguseks ligikaudne number „~5,00“. Seetõttu võib veetaseme tegelik

absoluutkõrgus uuringuaruandes märgitust mõnevõrra erineda. Valgevälja uuringuruumi

geoloogilise uuringu ajal (jaanuar-veebruar 2025) mõõdetud veetasemed esindavad suurtest

sademekogustest põhjustatuna pikaajalisest keskmisest veetasemest kõrgemat veetaset.

Seetõttu on eeldatav keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus Valgevälja II liivakarjääri alal

3,0 m.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Haapsalu Linnavalitsus esitas 13.05.2025 kirjaga nr 5-5/21/25 (KOTKAS 14.05.2025 nr DM-

132246-3) oma esmase arvamuse Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Haapsalu

Linnavalitsus tõi välja, et taotletav Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa

asuvad Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt kõrgendatud avaliku huvi (KAH) aladel ning

lisaks ka väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku koridori piirkonnas. Haapsalu Linnavalitsuse

seisukoht oli, et ei kooskõlastata Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa esmataotlust, kuna

mõjuhinnangud rohevõrgustiku ja väärtusliku maastiku aladele ning KAH alale puuduvad.

Keskkonnaamet edastas 26.05.2025 kirjaga nr DM-132246-4 Haapsalu Linnavalitsuse

arvamuse taotlejale ning taotleja esitas uuendatud taotluse nr T-KL/1028802-2, mille

seletuskirjas käsitleti ka rohelise võrgustiku ja väärtusliku maastikule esineda võivaid

häiringuid (KOTKAS 10.07.2025 nr DM-132246-5).

Keskkonnaamet edastas Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise uuendatud keskkonnaloa

taotluse 28.07.2025 kirjaga nr DM-132246-10 Haapsalu Linnavalitsusele arvamuse

avaldamiseks.

Haapsalu Linnavalitsus esitas 02.09.2025 kirjaga nr 5-5/36/25 seisukoha Valgevälja II

liivakarjääri taotluse kohta (KOTKAS 04.09.2025 nr DM-132246-11). Haapsalu Linnavalitsus

tõi välja, et kavandatav tegevus paikneb rohevõrgustiku koridoris, väärtuslikul maastikul ja

kõrgendatud avaliku huviga alal (KAH), mistõttu võib karjääri rajamine muuta senist

maakasutust ning kahjustada rohevõrgustiku sidusust, väärtusliku maastiku komponente ja

KAH ala puhke- ning loodusväärtusi. Linnavalitsus rõhutas, et üldplaneeringu kohaselt tuleb

väärtuslikel maastikel maavarade kasutuselevõttu võimalusel vältida või kaaluda kaasnevaid

mõjusid ning kavandada leevendusmeetmed, ning uute karjääride rajamisel hinnata mõju

keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele. Eeltoodust tulenevalt pidas linnavalitsus

vajalikuks algatada KMH.

Keskkonnaamet hindab kavandatava tegevuse kooskõla strateegiliste

planeerimisdokumentidega ning käesolev dokument on keskkonnamõjude eelhinnang, milles

käsitletakse kavandatava tegevuse mõjusid ja vajadusel määratakse nende vähendamiseks

leevendusmeetmed.

Haapsalu Linnavalitsus viitas lisaks üldplaneeringu peatükile 3.2.3, milles on rohevõrgustiku

aladel vastunäidustatud suurte taristuobjektide rajamine ning vältimatuse korral seatud nõuded

asukoha valikule, mõjude hindamisele, sidususe tagamisele ja leevendusmeetmete

rakendamisele. Keskkonnaamet märgib, et kavandatav tegevus (karjääri rajamine) ei ole

käsitatav suure taristuobjekti rajamisena, mistõttu nimetatud sätte taristuobjektide osa ei ole

käesolevas menetluses asjakohane.

Haapsalu linna üldplaneering

Kehtiva Haapsalu linna üldplaneeringu kohaselt asub taotletav mäeeraldis ja selle

teenindusmaa kõrgendatud huviga alal, väärtusliku maastiku alal, rohevõrgustiku koridori alal

ning hajaasustusalal. Mäeeraldise ja teenindusmaa põhjaservas on lisaks ilmekas teelõik

väärtuslikul maastikul ning kahe mäeeraldise vahel asuval teelõigul teenindusmaal asuvad

matkarada ning asub pärandkultuuriobjekt raudtee veetrass.

Rohekoridor

Üldplaneeringu kohaselt on rohekoridorid tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis

võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku

sidususe. Üldplaneeringu peatükis 3.2.3 esitatakse rohevõrgustiku toimimist tagavad

tingimused, millest kavandatava tegevuse vaatest saab olulisimana esile tõsta järgmist:

• Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude

hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest.

• Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääb toimima. Vajalik on

säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade

killustamist.

• Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet muudetakse vaid põhjendatud

vajadusel. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma

rohevõrgustikku ning selle toimimist mitte kahjustama.

• Olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab arvestama

rohevõrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku

toimimisele tekitatavat mõju. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada

rohevõrgustiku sidusus.

• Karjääride sulgemisel tuleb taastada alad viisil, mis tagaks nende edaspidise toimimise

rohevõrgustiku osana (näiteks puhkeala, veekogu baasil puhkeala, metsastamine vmt).

• Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid rohevõrgustikule ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad

meetmed. Rohevõrgustiku säilimise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale

tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel

korrastamisprojekti koostamisel.

• Rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude

ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamist.

Kavandatav tegevus ei ole rohevõrgustiku koridoriga otseselt vastuolus tingimusel, et

rohevõrgustiku sidusus ei katke ning ulukite liikumist takistavaid rajatisi ei püstitata.

Rohevõrgustiku sidusust käsitletakse eelhinnangu peatükis 3.2.3.

Väärtuslik maastik

Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku,

identiteedi või puhkeväärtusega ala.

Asjakohased üldtingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks on

järgmised:

• Ehitiste rajamisel jms maastikupilti mõjutavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada

olemasolevate väärtuste säilitamisega aladel, kus traditsiooniline asustusstruktuur või

maastikumuster on säilinud ja/või tajutav. Traditsiooniline maastikumuster koosneb

erinevatest osadest: hoonete ja asustuse paiknemine; kõlvikute jaotus, paiknemine ja

suurus; harjumuspärane metsavaade; külade struktuur; hoonete arhitektuur;

teedevõrgustik ja maastikulised väikevormid.

• Väärtuslike maastike määratlemise käigus esile toodud ilmekad teelõigud ja vaatekohad

säilitatakse, varustatakse viitadega ja tagatakse teelõikude hooldus ning sealt avanevate

vaadete avatus.

• Väärtuslike maastike koosseisus olevad arhitektuurilised vaatamisväärsused ja

muinsuskaitseobjektid säilitatakse, tähistatakse looduses ja tagatakse neile võimalusel

juurdepääs.

o Juurdepääsu tagamisel tuleb saavutada kokkulepe maa- või objekti omanikuga.

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel.

Juhul kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt

kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada

negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise

vajadusega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste

andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.

Üldplaneeringuga on Valgevälja liivamaardla piirkonnas kavandatud peamiselt

puhkeotstarbeline maakasutus. Valgevälja II liivakarjäär kattub varasema

kaevandamistegevuse tulemusena rikutud ning korrastamata jäänud maa-alaga (võsastunud

madalaveeline veesilm). Korrastamata karjääriala vähendab piirkonna esteetilist väärtust ja

üldist maastikukvaliteeti. Kaevandamisjärgse korrastamise käigus kujunevad veekogud ning

nende ümbrus tuleb kujundada ümbritseva maastikuga kooskõlas. Selline korrastamine võib

luua eeldused ala kasutamiseks puhkeotstarbel, kuid konkreetne kasutus sõltub edasisest

planeerimisest ja vajadustest. Kavandatav tegevus ei ole väärtusliku maastiku tingimustega

otseselt vastuolus, kui ala korrastatakse pärast kaevandamist maastikku sobival viisil.

Kõrgendatud avaliku huviga ala

Kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) määratlemine koos ala kasutamise tingimustega

on vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, kui ka Haapsalu kontekstis oluliste

piirkondade omanäolisuse tagamiseks. Üldplaneeringus esile tõstetud väärtuslike metsa-

aladega piirkonnad on olulised külastuskeskkonna visiitkaardina laiemalt, kuid kannavad ka

iga konkreetse piirkonna identiteeti ja kujundavad elanike igapäevaseid harjumusi. Oluline on

luua ja hoida asulate ümber elutervet keskkonda, mis kindlustab nii täna kui ka tulevikus

erinevate metsaga seotud väärtuste püsimise ja nende väärtuste kasutamise võimaluse

nimetatud alal. Seetõttu on vajalik tundlik lähenemine seal asuvate metsade majandamisele.

Üldplaneeringus määratud kõrgendatud avaliku huviga metsaalade väärtusteks (olenevalt

asukohast) loetakse lisaks metsa majanduslikule väärtusele ka: marjade, seente ja muude metsa

kõrvalsaaduste varumise võimalus; rekreatiivne potentsiaal; metsamaastiku esteetilisus; puude

liigiline koosseis; elustiku mitmekesisus; erivanuseliste puude rohkus; head ühendused

elamualadega (asustuse servas); hästi läbitavad rajad ja teed (puhkamine ja sportimine). Nende

metsaalade majandamisel on oluline tagada asukohapõhine koostöö metsaomaniku,

ametkondade ja kohalike elanike vahel, et eelpool nimetatud konkreetsest asukohast tulenevad

väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse uuenemise näol.

Väärtuslike metsapiirkondadena on üldplaneeringus määratletud: suurema avalik huviga või

asustusega piirnevad metsapiirkonnad; puhkemajanduslikult olulised metsamassiivid, mille

osas on eeldatavalt kõrgem avalik huvi; matkaradasid ja kalmistuid vahetult ümbritsevad

metsaalad; miljööväärtuslikule alale jäävad metsad.

Valgevälja liivamaardla ala on võimalik pärast maavara ammendumist võtta kasutusele puhke-

ja loodusliku alana ning kuni maavara ammendumiseni on taimestiku eemaldamine alalt

lubatud. Taotletavast Valgevälja II liivakarjäärist ca 80 m kaugusel asub kehtiva loaga

Valgevälja liivakarjäär, seega on antud ala juba kaevandustegevusest häiritud. Valgevälja II

liivakarjäär tuleb korrastada pärast kaevandamise lõppu selliselt, et kujunev veekogu ja selle

kaldavöönd sobituvad ümbritsevasse maastikku ning on kooskõlas üldplaneeringus kavandatud

maakasutuse suunaga. Soovituslikult korrastada idapoolsem veekogu kahepaiksetele

sigimiseks sobivaks veekoguks ning läänepoolsem ujumisalaks sobilikuks veekoguks.

Kavandatav tegevus ei ole kõrgendatud avaliku huviga ala tingimustega otseselt vastuolus, kui

ala korrastatakse pärast kaevandamist maastikku sobival viisil.

Ilmekas teelõik

Ilmekas vaatekoht on Lääne maakonnaplaneeringuga kavandatud ilusa vaatega (vaade kaunile

maastikule, merele, linnapanoraamile vms) koht maastikul või mererannas, kust avanev

looduskaunis vaade vajab säilitamist.

Ilmekas teelõik on Lääne maakonnaplaneeringuga planeeritud ja enamasti väärtuslikule

maastikule jääv teelõik, millelt avanevaid loodusvaateid on maastike arvamisel väärtuslike

maastike hulka väärtustatud ja mis vajavad säilitamist.

Ilmekad teelõigud on kuni 100 m laiuste aladena märgitud üldplaneeringu põhijoonisele ja

kaardirakendusse.

Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa kattuvad Valgevälja tee (tee nr 16121)

ilmeka teelõigu 100 m laiuse alaga ca 70 m laiusel alal.

Üldplaneeringu kohaselt on keelatud ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või

välimuse tõttu varjavad või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti (nt tuulegeneraator,

mobiilsidemast jms maastikul visuaalselt domineeriv objekt). Detailplaneeringu koostamisel

või projekteerimistingimuste väljastamisel hindab projekteerimistinguste väljastaja ehitise

sobivust ja sätestab meetmed vaate säilimise tagamiseks.

Liivakarjääri rajamine on ajutise iseloomuga tegevus, Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloa

taotletavaks kestvuseks on 15 aastat. Peale Valgevälja II liivakarjääri korrastamist on

kaevandamistegevusest mõjutatud alal ilmeka teelõigu vaated taastatavad tehisveekogude

rajamisega.

Kavandatav tegevus ei ole täielikult kooskõlas üldplaneeringus välja toodud tingimusega

ilmeka teelõigu osas, kuid arvestades karjääritegevuse ajutist iseloomu, ei takista

Keskkonnaameti hinnangul ilmeka teelõigu ala kavandatava tegevuse elluviimist. Oma

arvamustes ei ole kohalik omavalitsus ilmekat teelõiku maininud.

Maavarad

Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardil on esitatud maardlate paiknemine, millega tuleb

arvestada teiste tegevuste kavandamisel. Maavaravaru kaevandamise lubamine toimub

õigusaktides sätestatud korras.

Tingimused maavaradega arvestamiseks

• Maardla kasutuselevõtmisel maavara väljamise eesmärgil tuleb juhinduda õigusaktides

sätestatud korrast.

• Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku

ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule

kasutusele. Rohevõrgustiku alal tuleb tagada võrgustiku toimimine.

• Tähelepanu tuleb pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete

tööga kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra) ning tagada, et tegevusega

ei põhjustataks negatiivseid häiringuid tundlikele aladele.

• Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad

majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist.

Karjääri ammendumisel tuleb koostada korrastamisprojekt, kooskõlastada see

Keskkonnametiga ning projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia. Kaevandatud maa

korrastamisel tuleb tagada, et maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma

iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele.

• Uute karjääride rajamisel elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse

turismipiirkonna vahetusse lähedusse, tuleb lisaks keskkonnamõjudele hinnata ka

karjääri avamise või laiendamisega seonduvaid ruumimõjusid (nt kasvavad

transpordivood, kaevandustegevusest rikutud elukeskkond vmt) viidatud aladele ning

vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid.

• Karjääride korrastamisel uute tehisveekogude tekkimisel määrata veekogud võimalusel

(mh maaomaniku nõusolekul) avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks

takistusteta võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.

Valgevälja maardla on kasutusele võetud, seega üldplaneeringu kohaselt tuleks maardlas varud

maksimaalselt ammendada. Valgevälja II liivakarjäär korrastatakse pärast kaevandamise lõppu

tehisveekogudeks, mis saavad olla puhkeotstarbelised, seega sobivad ümber karjääri olevale

maale üldplaneeringuga seatud puhkeotstarbelise maakasutusega. Kavandatav tegevus on

kooskõlas üldplaneeringu maavarade kasutamise põhimõtetega, kui varud ammendatakse

eesmärgipäraselt, keskkonnahäiringud (müra, tolm ja transport) on ohjatud ning ala

korrastatakse nõuetekohaselt.

Valgevälja II liivakarjääri korrastamisel moodustuvad tehisveekogud, mille saab moodustada

avalikult kasutatavaks, kui on tagatud veekogu kasutamise ohutus ning maaomaniku ja

kohaliku omavalitsuse nõusolek.

Matkarada

Üldplaneeringud on kirjas, et matkaradade läbimõtlemine, sh olemasolevate radade, kraavituse

jmt osas, on vajalik ka Valgevälja metsas.

Üldplaneeringu kohaselt tuleb teiste tegevuste kavandamisel, sh ristuvate teede ja

tehnovõrkude kavandamisel arvestada matkaraja terviklikkuse ja kasutatavuse säilimisega.

Põhjendatud vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises.

Keskkonnaamet kavandab Valgevälja II liivakarjääri keskkonnaloale kanda järgneva

kõrvaltingimuse matkaraja ohutuse tagamiseks:

- Kaevandaja peab tagama, et Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaal asuva matkaraja

kasutamine on ohutu ja vajadusel takistama tolmu levikut matkarajale. Põhjendatud

vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises.

Hajaasustusala

Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid,

uushoonestusalasid ning endiseid aiandusühistuid. Hajaasustusalal on maalise iseloomuga

asustus, metsa- ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt paiknevate hoonetega. Kompaktsema

hoonestusega alad on hajaasustuses väljakujunenud külakeskused. Hajaasustuses tuleb leida

tasakaal loodusväärtuste ning sotsiaalmajanduslike vajaduste vahel.

Pärandukultuuriobjekt

Üldplaneeringu raames on kajastatud erinevaid pärandkultuuri objekte, et tõsta esile ja

väärtustada piirkondlikke ajaloolisi ning kultuurilisi väärtusi. Tegu on valdavalt põliste

talukohtadega, mõisaarhitektuuri objektidega, mälestuskividega jms. Need objektid aitavad

väärtustada piirkonna aja- ja kultuurilugu ning luua eeldused matka- ja õpperadade

mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks, piirkonna koduloo uurimise ergutamiseks vms.

Asjakohased tingimused pärandkultuuriobjekti kohta

• Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal tuleb säilitada põlispuud 20 m raadiuses.

Võimalike põlispuude olemasolul tuleb puude raie kooskõlastada linnavalitsusega.

• Pärandkultuuri objektile, millele avalik juurdepääs puudub, tagatakse juurdepääs

kooskõlastatult maaomanikuga.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all ning nende säilimine põhineb eeskätt

omanikuhoidul – maaomanike ja maastikul tegutsejate teadlikkusel ning hoolival tegevusel.

Riigimetsas tagab pärandkultuuri objektidega arvestamise RMK.

Enne kaevandamisega seotud pinnasetööde, raadamise, teede rajamise või ladustusalade

rajamise alustamist pärandkultuuriobjekti alal või kuni 20 m raadiuses sellest tuleb kontrollida

pärandkultuuri kaardikihi andmeid ning tagada, et tegevused ei kahjusta objekti; soovitatavalt

teha siinkohal koostööd RMK-ga.

Üldised asjakohased tingimused mäetööstuse maal on üldplaneeringu kohaselt järgmised:

• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning

majandustegevuse lõppemisel koostada korrastamisprojekt, et võimaldada maade edasist

kasutust kas põllu- või metsamaana, veekoguna, puhkeala või ehitusalana.

• Maardlas uue karjääri rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja

võimalikud keskkonnamõjud, keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavalt vajadusele

keskkonnamõju hindamise läbiviimine, müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning vajadusel rakendada asjakohaseid

meetmeid kaasnevate mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kaevandamisloa taotlemisel

tuleb arendajal tõestada, et võimalik on nõuetest kinnipidamine ja välistatud on oht joogivee

kättesaadavusele/kvaliteedile ning otsustajal veenduda, et see on tagatud.

Keskkonnaamet märgib, et käesolev eelhinnang ei käsitle eraldi üldplaneeringus lageraiet

reguleerivaid tingimusi, sest kavandatava kaevandamisega kaasnev puistu eemaldamine ei

toimu metsamajandusliku uuendusraiena (lageraie), vaid raadamisena, millele kohalduvad

metsaseadusest tulenevad nõuded; eelhinnangus keskendutakse kavandatava tegevuse

võimalikele keskkonnamõjudele ning nende vähendamisele loatingimuste kaudu.

Lähtudes eeltoodust, ei ole tegevus otseselt üldplaneeringuga vastuolus, kui seada asjakohaseid

leevendavaid tingimusi.

Lääne maakonnaplaneering

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb tegevusala rohelise võrgustiku ning väärtusliku maastiku

alale.

Sätestatud on, et maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei

kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne

kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise

võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala rekultiveerida ja

taastada rohelise võrgustiku osana.

Üldised asjakohased tingimused maardlate kasutuselevõtul on järgmised:

• Vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel

maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele.

• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade

rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandusloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel

tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning

majandustegevuse lõppemisel koostada korrastamisprojekt, Kaevandamine juba asustatud

alade piirkonnas ei ole soovitav, tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanike elukeskkonnas.

Eelistatud on sama maavara kaevandamine esmajärjekorras asustatud aladest eemal, eeldusel,

et sama maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda võimaldavad.

• Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla

kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb tugevdada olemasolevate teede

(sh riigimaanteede) kandevõimet.

Seega tuleb rakendada meetmed rohelise võrgustiku toimise tagamiseks. Eelduslikult vastuolu

nende kaevandamise ning rohelise võrgustiku eesmärkide vahel ei ole, kui rohevõrgustiku

sidusus saab tagatud.

Väärtuslike maastikena käsitletakse väärtuslikke kultuur- ja loodusmaastikke ning

linnamaastikke. Maakonnaplaneeringuga tuuakse välja väärtuslike maastike säilitamiseks ja

kaitsmiseks vajalikud tingimused. Väärtuslike maastike määramisel ja säilitamisel lähtutakse

nii nende kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, puhke-, identiteedi – ja esteetilisest väärtusest.

Taotletava Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldis ning teenindusmaa asuvad Paralepa–

Pullapää–Topu väärtuslikul maastikul. Lääne maakonnaplaneeringus jagunevad väärtuslikud

maastikud riikliku (I klass) ja maakondliku (II klass) tähtsusega aladeks. I klassi alad on kõige

väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad. II klassi alad on väga

väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad. Paralepa–Pullapää–Topu on I klassi ala.

Juhul, kui väärtusliku maastiku alal on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb

eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule maastikule. Väärtusliku maastiku

olemasoluga tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste

andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb kaevandamisloale

lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

Käesolevas eelhinnangus on väärtusliku maastiku olemasolu ja kavandatava tegevuse

võimalikud mõjud väärtuslikele maastikukomponentidele kaalutud. Kavandatav tegevus ei ole

üldplaneeringuga vastuolus tingimusel, et rakendatakse loatingimustes sätestatavaid

leevendusmeetmeid ning järgitakse korrastamise nõudeid.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks

alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud

valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis

integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise

taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks.

Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku

arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja

maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke

objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel

tuleb see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

3.1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Maastikuliselt paikneb Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise ala Lääne-Eesti madaliku

keskosas kihiliselt erinevatest liivadest kuni kruusast ja sügavamas osas veeristest koosneval

oosil. Maapinna absoluutkõrgus on mäeeraldisel vahemikus 2,0 – 5,7 m.

Taotletava mäeeraldise ala on valdavalt kaetud metsaga, mets tuleb enne kaevandamisega

alustamist raadata, raiematerjal (sh kännud) eemaldatakse. Katend (muld) kooritakse ja

vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kaevandamise ajal toimivad katendivallid efektiivse

müra- ja tolmutõkkena. Mäeeraldiselt eemaldatav katend võõrandatakse või taaskasutatakse

teenindusmaal nõlvade korrastamiseks.

Kattekihi paksus Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldise lahustükkidel on valdavalt 0,1 – 0,2

m, mäeeraldise idapoolsema lahustüki kaguservas on kattekihi paksus kuni 2 m. Kasuliku kihi

paksus on Valgevälja II liivakarjääri läänepoolsel lahustükil 8,3 – 9,9 m (keskmiselt 9,5 m)

ning idapoolsel lahustükil aga 8,0 – 9,9 m (keskmiselt 9,1 m). Varu asub osaliselt allpool

põhjavee taset, maavarakihi paksus allpool veetaset on kuni 9,7 m.

Karjääride rajamisel ja nende töötamise jooksul maastikupilt muutub ja looduslik mitmekesisus

paratamatult väheneb. Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus

rajatakse alale kaks veekogu, mille saab kasutusele võtta virgestusala ja ujumiskohana.

Mäeeraldise teenindusmaa taasmetsastatakse.

Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa pikaajaline ohutu ja

otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav. Valgevälja II

liivakarjääri korrastamistöödega saab alustada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel ning

suurema osa nõlvadest kujundada juba kaevandamise käigus.

Katendi koorimisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lõikes 6¹ sätestatuga, kuna

pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine, pesade kõrvaldamine, samuti lindude

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, on keelatud. Viidatud säte

kehtib keskkonnaloa omajale sõltumata sellekohase tingimuse kandmisest loale. LKS ega

MaaPS ei kohusta kõrvaltingimust seadma ning keskkonnaloa andmist ei välista vastava

kõrvaltingimuse puudumine.

Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning

varu väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Häiringute (müra, tolm) leevendamiseks

tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed, mis sätestatakse keskkonnaloa

kõrvaltingimustes.

3.1.4 Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Energiat kulub katendi

koorimiseks, maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks ning kaevise laadimiseks

transpordivahenditele.

Maavara kaevandamiseks vett välja ei pumbata ega alandata põhjaveetaset, seega selleks

energiat ei kulutata. Maavara peamine kasutusala on ehitus ja teedeehitus.

Kaevandamiseks kasutatakse veepealse varu puhul ekskavaatorit, veealuse varu

kaevandamiseks kasutatakse pika noolega ekskavaatorit ja pinnasepumpa. Materjali

laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub

autotranspordiga (kallurpoolhaagised).

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Valgevälja II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm).

Pinna- ja põhjavesi

Taotletava karjääri teenindusmaa idaosa kattub ca 2 ha suurusel alal madalaveelise kohati

võsastunud veekoguga, mis on moodustunud varasema kaevandamisega rikutud maa-alale.

Veekogul veekaitsevööndit ei ole.

Taotletava karjääri teenindusmaast ca 110 m kaugusel asub liiva kaevandamise tulemusena

tekkinud tehisjärv, mille veekaitsevöönd asub taotletava Valgevälja II liivakarjääri

teenindusmaast ca 60 m kaugusel. Ca 140 m kaugusel teenindusmaast asub Valgevälja (TTP-

347) maaparandussüsteemi maa-ala. Mäeeraldise keskosa läbiva tee lõunapoolses otsas asuvad

kaks kraavi.

Valgevälja II liivakarjääri varu asub osaliselt allpool põhjavee taset ning pärast varu

ammendamist kujundatakse karjääri lahustükkide alale kaks veekogu pindalaga ca 8,4 ha (sh

läänepoolse lahustüki alal ca 4,5 ha ja idapoolse lahustüki alal ca 3,9 ha). Maavarakihi paksus

allpool veetaset on kuni 9,7 m ning seda on võimalik kaevandada pika noolega ekskavaatoriga

ning pinnasepumbaga ilma veetaseme alanduseta. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras

ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete

sattumist karjääriala pinnasesse ja vette.

Kuna veealuse varu kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb

piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna

üldisele veerežiimile. Veealuse kihi kaevandamisega kaasneb mõningane ajutine mõju

põhjavee tasemele üksnes karjääriala piires. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult,

siis korraga suurt mõju ei teki ning veetaseme alanemist karjääri lähiümbruses ei toimu.

Kuna karjäärialale kujunev veekogu on vahetult kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise

põhjaveekihiga seotud, siis kaevetööde laienemisega toimub pidev veetasemete ühtlustumine

ja piirkonna põhjavee taseme muutust põhjustavat alanduslehtrit ei teki. Kujuneva veekogu

pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on põhjaveetaseme ajutised kõikumised järjest

väiksemad. Kvaternaari liiva hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase

kaevandamistegevuses tehtavate vaheaegade (nt öisel ajal) korral kiirelt normaaltasemele.

Seega puudub veealuse varu kaevandamisel mõju karjääri lähiümbruse piirkonna pinna- ja

põhjaveele.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu

arvel.

Keskkonnaameti hinnangul puudub tegevusel negatiivne mõju, kuna põhjaveetaset ei muudeta,

vee väljapumpamist või ärajuhtimist ei toimu. Kaevatav varu jäetakse nõrguma ning vesi saab

pinnasesse tagasi voolata.

Lähim puurkaev asub ca 160 m kaugusel karjääri mäeeraldisest, puurkaevu veehaarde

sanitaarkaitseala jääb mäeeraldisest 110 m kaugusele.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu

arvel. Käesoleval juhul kaevandamise käigus vett välja ei pumbata ja ära ei juhita, mistõttu

eeldatavalt mõju puurkaevu veehaardele ei esine.

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi on piirkonnas maapinnalt esimene aluspõhjaline

veekompleks looduslikult keskmiselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes, mäeeraldise

loodenurk on nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Hinnang on antud maapinnalt lähtuva

potentsiaalse punkt- või hajureostuse osas.

Katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus.

Alalt eemaldatakse mullakiht, mis täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi

eemaldamist osa sademeveest omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis

kasvukihi eemaldamisel on karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest

jõuab põhjavette. Sellel tegevusel võib teatud määral mõju põhjaveele olla, kuid liiva ja kruusa

filtreeriva omaduse tõttu ei ole see eeldatavalt oluline, kui karjääris toimetamisel peetakse kinni

ohutusnõuetest ja reostuste ohtu minimeeritakse.

Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate

seadmete avariiolukordadega. Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on

seotud õli või kütuse lekkega. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või

õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas,

saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide

likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja

kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete

õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku

keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.

Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke

korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada.

Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat

tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt.

Taotluse seletuskirja kohaselt ei kasutata kaevandamistöödel keskkonnaohtlikke ja mürgiseid

aineid, mistõttu on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne.

Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele puudub vajadus otseselt vee seireks.

Seega on välistatud ka negatiivne mõju piirkonna puurkaevude veetasemetele, kuna tegevus

toimub pealpool põhjaveetaset.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest

allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus

leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline

energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse

funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest

kaugusest ning allika helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on

ca 84–95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100–109 dB ning pinnasepumbal ca 85–100

dB. Karjääris enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismidena kasutatakse vajadusel

ka rataslaadurit.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda

suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele

mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete

sõidukite osakaal.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel.

Vastavalt määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II

kategooria elamuala) olla tööstusmüra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on

näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse

olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra

ületada piirtaset. Lähimad majapidamised asuvad Valgevälja II liivakarjäärist ca 105 m

kaugusel loode suunas Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja ca 110 m kaugusel ida

suunas Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) katastriüksusel.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku

90...110 dB, purustus-sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena

jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt

täisvõimsusel. Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri

avamisel, järgnevatel mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja

karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.

Uuendatud taotluse nr T-KL/1028802-2 seletuskirjale on lisatud müra hinnang ja selle ulatus

Nõmmiku kinnistuni. Esmase taotluse nr T-KL/1028802 seletuskirjas oli müra ulatust

kirjeldatud Metsniku kinnistuni. Hinnangu kohaselt jäi leevendusmeetmeid arvestamata

Metsniku kinnistul müratasemeks 58 dB ja Nõmmiku kinnistul 69,3 dB, mis ületab päevast

piirväärtust 60 dB. Täiendavalt vähendavad müra levikut kõrghaljastus, maapinna reljeef ning

asjaolu, et tegevus toimub süvendis.

Seletuskirjas pakuti lahenduseks Nõmmiku kinnistu suunas vähemalt 3 m kõrguse katendivalli

rajamist. 3 meetrist katendivalli rakendades jääb seletuskirjas toodud mürahinnangu kohaselt

Valgevälja II liivakarjääri ja kõrvalasuva Valgevälja liivakarjääri samaaegselt ekskavaatoriga

töötamisel Nõmmiku katastriüksuse piiril arvutuslik summaarne müratase 56,7 dB juurde.

Kuna Nõmmiku kinnistul võib ilma leevendusmeedet kasutamata toimuda potentsiaalne

müranormide ületamine ja Metsniku kinnistul hinnatud müratase jääb küll alla päevast

piirväärtust (60 dB) kuid on sellele väga lähedal, siis tuleks keskkonnaloale määrata järgmised

kõrvaltingimused müra asjus:

- Mürahäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika lähedusse, mis oleksid mäeeraldises Nõmmiku

(katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400)

kinnistute suunas.

- Kaevandamistööde alguses tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli

taga Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus

67401:002:0400) kinnistutel aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui

karjääri tehnika (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump) koos töötavad.

Mõõtmised peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused

esitada esimesel võimalusel ka Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra

leviku täiendavaks tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid

meetmeid (hoida müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse

suurendamine, tööaja optimeerimine).

Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning

võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Osakesed (tolm)

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine

mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise

kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil

kaasneb tolmu eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti

raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud

liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete

heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus

nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta

jooksul atmosfääri osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud

arvutuste kohaselt õhusaasteluba vaja ei ole, kuna osakeste summaarne heitkogus ei ületa

määruses nr 67 sätestatud künniskogust.

Hinnanguliselt ning arvestades teadaolevaid andmeid tööprotsesside ja kasutatavate

tehnoloogiate kohta on Valgevälja II liivakarjääris aastane peenosakeste heite kogus

kaevandamisel ning laadimisel kuni 0,048 t/a.

Valgevälja II liivakarjäärist ca 80 m kaugusel põhja suunas asuva AS TREV-2 Grupp

Valgevälja liivakarjääri aastane peenosakeste heitkogus on ligikaudu 0,010 t. Mõlemal

mäeeraldisel samaaegselt keskmise aastamäära kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne

heitkogus ca 0,058 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid

mõlemal mäeeraldisel koos kaevandamisel ei ületata.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad

kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid.

Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes

esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide

(veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside

piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate

tehnoülevaatusel.

Tolmu tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või

puistangusse. Osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on

lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava tolmu hulk on väike, sadestudes

praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest

kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui

ka väljaveoteedel. Arvestades, et veokite liikumiskiirus on karjäärides piiratud (tavaliselt kuni

30 km/h) ning karjäärisisesed veoteed on lühikesed ja järskude tõusudega, siis ei saa sõidukid

suurt kiirust arendada. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi

tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele.

Transpordil tekkivad tolmu heitkogused sõltuvad liiklusintensiivsusest, kasutatavate masinate

massist ja sõidukiirusest, teede peente osakeste sisaldusest, tee laiusest ja tööajast. Kaevise

transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede

niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine.

Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda

ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,

tööesi on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik

võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Liiva kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valgevälja II liivakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Valgevälja II liivakarjääris maa kaevandamisel

vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi

tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit (kokku 12 tuh m3).

Taotluse kohaselt korrastatakse maa veekoguks. Korrastamiseks mittevajalik katend

võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked.

Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel

võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast

kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida

karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse

sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab

toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud

ptk-s 3.1.1. Alale on kavandatud liivakarjäär, mistõttu maakasutus muutub (metsamaa

raadatakse) ja selle asemele rajatakse karjäär.

Valgevälja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 15

aastat.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Maastikuliselt paikneb Valgevälja II liivakarjäär Lääne-Eesti madaliku keskosas kihiliselt

erinevatest liivadest kuni kruusast ning sügavamas osas veeristest koosneval oosil. Maapinna

absoluutkõrgus karjääri alal on vahemikus 2,0 – 5,7 m. Maardlas on järgmised täiteliiva varud:

plokk 5 97 tuh m³, plokk 6 365 tuh m³, plokk 9 32 tuh m³ ja plokk 10 344 tuh m³ (kokku 838

tuh m³), kaevandavat varu on vastavalt 93 tuh m³, 217 tuh m³, 30 tuh m³ ja 181 tuh m³ (kokku

521 tuh m³).

Luba taotletakse 15 aastaks, millest lähtuvalt on aastane keskmine kaevandamise maht taotluse

kohaselt on ligikaudu 38 tuh m³. Täpsem ülevaade on toodud ptk-s 3.1.1.

Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel.

Looduslikult on ala metsamaa, millel on teatud määral väärtus piirkonna elustikule. Seetõttu

kaevandamise tulemusel elupaigad looma- ja taimeliikidele vähenevad teenindusmaa ulatuses.

Toimub olemasoleva metsa raadamine. Veetarbimist alal ei toimu.

Mäeeraldise ja teenindusmaa alale jääb ühtlasi 2 ha suuruses vana karjääri alale tekkinud

veekogu, kus ei ole inventuuritud kaitsealuseid liike, kuid on eeldatavalt soodne koht

kahepaiksetele sigimiseks.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade

ning kultuuri-või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev

vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega

kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi

ja transpordiga kaasnev müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250-300 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

osakeste kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade

vältimiseks seatakse keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas

perspektiivis see taastub.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal.

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Taotletud kaevandamise ala ei asu ühelgi Natura 2000 võrgustiku1 alal. Lähimad Natura 2000

võrgustiku alad on Väinamere linnu2- ja loodusala3, mis jäävad kaevandamisalast 4,5 km

kaugusele. Teised Natura 2000 võrgustiku alad jäävad mäeeraldisest kaugemale kui 5 km.

Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole mõju ühelegi Natura 2000 võrgustiku alale eeldada.

Mäeeraldisest umbes 3,5 km kaugusel loodes asub siseriiklikult kaitstav Paralepa ja Pullapä

metsa maastikukaitseala. Tulenevalt kaugusest ja asukohast ei ole mõju maastikukaitsealale

eeldada.

Taotletava Valgevälja liivakarjääri mäeeraldisest ca 350 m kaugusel asub kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt Valgevälja metsa kaitseala (EELIS kood

KLO5000032) ning sinna kuuluv kohaliku omavalitsuse loodusobjekti piiranguvöönd

Valgevälja metsa kaitseala (EELIS kood KLO5100035). Valgevälja mets võeti kohaliku kaitse

alla puhkemaastiku säilitamise, rohevõrgustiku sidususe tagamise, loodusliku mitmekesisuse

säilitamise, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsa vääriselupaikade, puhke- ja

virgestusalade rajamise ja kaitse eesmärgil.

Valgevälja metsa kaitsealale jääb Natura elupaik rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad

(7120), mis asub mäeeraldise piirist umbes 580 m kaugusel. Tegevus võib elupaigatüüpi

mõjutada vaid läbi veerežiimi muutuse. Valgevälja II liivakarjääris kaevandatakse maavara

veetaset alandamata ning mäeeraldis asub elupaigast piisavalt kaugel, mistõttu pole põhjust

eeldada, et kaevandamine Valgevälja II liivakarjääris mõjutaks elupaiga veerežiimi. Lisaks

eraldab mäeeraldist kaitsealast Lihula põhimaatee, mis toimib barjäärina karjääri ja

rabaelupaiga vahel.

Haapsalu linna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on elupaik määratud I kategooria kohaliku

kaitse aluse metsa maa-ala piiranguvööndisse. Tegemist on rangema vööndiga, kus seletuskirja

kohaselt ei tohi kuivendada soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus. Kuna tegevuse käigus ei

kuivendata soostunud ala, siis pole põhjus eeldada, et tegevus mõjutaks ebasoodsalt Valgevälja

metsa kaitseala.

Mõju Natura 2000 võrgustikule

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 2 EELIS kood RAH0000133 3 EELIS kood RAH0000605

Mõju Natura 2000 aladele on välistatud, kuna tegevus asub nendest piisavalt kaugel.

Kaevandamisega kaasnevate mõjutegurite jõudmist nii kaugele ei ole eeldada ja negatiivne

mõju Natura 2000 võrgustikule on välistatud (sh ka siseriiklikult kaitstavale Väinamere

hoiualale).

Mõju kaitsealustele liikidele

Lähimad kaitstavad objektid looduskaitseseaduse (LKS) § 4 tähenduses on taotletava

Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaast ca 60 m kaugusel asuvad II kaitsekategooria

loomaliikide elukohad: tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus, EELIS kood

KLO9122132), veelendlane (Myotis daubentonii, EELIS kood KLO9122130), kääbus-nahkhiir

(Pipistrellus pipistrellus, EELIS kood KLO9122122), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii,

EELIS kood KLO9122128), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus, EELIS kood KLO9122124),

hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus, EELIS kood KLO9122121), suurvidevlane (Nyctalus

noctula, EELIS kood KLO9122123), tiigilendlane (Myotis dasycneme, EELIS kood

KLO9122129) ja põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, EELIS kood KLO9122127) ning 110 m

kaugusel asub III kaitsekategooria loomaliigi harilik kärnkonn (Bufo bufo, EELIS kood

KLO9122212) elukoht. Lisaks asub 430 m kaugusel Ⅱ kaitsekategooria kanakulli (Accipiter

gentilis) leiukoht.

Eeltoodud liikide elukohad kattuvad osaliselt Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaast põhja

pool tegutseva Valgevälja liivakarjääri (luba nr L.MK/322407, kehtivusaeg 01.10.2012–

30.09.2027) alaga.

Käsitiivalised

Valgevälja liivakarjääri veeala on oluline nahkhiirte toitumisala ning sinna koondub toituma

mitmeid liike, mis näitab, et piirkonnas on nahkhiirtele sobivaid elupaiku. Nahkhiired vajavad

päevasel ajal varjepaiku ja öösel toitumisalasid; olulised on avatud veepeegliga veekogud ja

nende servad. Olulist negatiivset mõju nahkhiirtele eeldatavasti ei ole, kuna

kaevandamistegevus toimub peamiselt päevasel ajal. Kaevandamine ei mõjuta eeldatavalt

negatiivselt kaitsealustele liikidele.

Kahepaiksed

Mäeeraldise ja teenindusmaa alale jääb ühtlasi 2 ha suuruses vana karjääri alale tekkinud

veekogu, kus ei ole inventuuritud kaitsealuseid liike, kuid on eeldatavalt sobiv kahepaiksete

sigimisala. Et seda ei kahjustataks või võimalikult vähe kahjustataks kaevandamise käigus,

lisab Keskkonnaamet Valgevälja II liivakarjääri keskkonnakaitseloale järgneva

kõrvaltingimuse:

• Enne kavandatavate tegevuste alustamist tuleb tellida kahepaiksete inventuur ning

ekspertarvamus. Inventuuriks sobiv periood on mai ja juuni esimene dekaad.

Ekspertarvamusel välja toodud leevendusmeetemetega arvestada karjääri tegevusel.

Et kõrgvee perioodidel oleks elustikul (kahepaiksed ja veeselgrootud)

võimalusemadalaveelises osas paljuneda tuleb karjääri nõlv ka põhjavee tasemest kõrvemal

kujundada vähemalt 30% ulatuses nõlvusega 1:5. Lauge nõlv loob ka vee-elustikust toituvatele

lindudele sobivamad toitumistingimused ning varjumiskohad. Huumuskihti ei ole vaja

nõlvadele panna ning ei ole ka mõistlik külvata muru. Taimestik võiks kujuneda looduslikult.

Paljud liivaaladel kasvavad taimeliigid on ohustatud, kuna puuduvad sobivad avatud liivaga

elupaigad. Toetudes eelnevale lisab Keskkonnaamet lisanduva kõrvaltingimuse:

• Selleks, et võimaldada mitmekesise elustiku kujunemist korrastamisjärgselt

tekkivates veekogudes, tuleb kujundada karjääri nõlv ka põhjavee tasemest

kõrgemal vähemalt 30% ulatuses nõlvusega 1:5. Huumuskihti ei ole vaja nõlvadele

panna ning ei ole ka mõistlik külvata muru.

Kanakull

Kanakull eelistab pesitseda vanades okasmetsades ning peab saagijahti nii metsaaladel kui

kultuurmaastikus. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävinemine,

toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine.

Vastavalt kanakulli kaitsetegevuskava uuele eelnõule ei tohi pesa ümbritsevas 300 meetri

raadiusega alas keskkonna tingimusi oluliselt muuta. Seireandmed näitavad, et

majandusmetsas, kus raiete tagajärjel on kanakulli pesapaigaks sobivat metsa alles jäänud vaid

vähesel määral, vahetavad kanakullid sageli pesapaiku.

Valgevälja maardlal ja selle ümbruse metsi on viimasel 20 aastal intensiivselt raiutud, mistõttu

on kanakullile pesitsemiseks sobivad metsad tugevalt killustatud. Kanakulli elupaik asub

Valgevälja metsa kaitsealal ning pesitsemine on olnud edukas alates 2016. aastast. Eduka

pesitsemine põhjuseks on asjaolu, et elupaik asub kaitsealal, kus metsade majandamine on

piiratud.

Tulenevalt mäeeraldise kaugusest pole põhjust eeldada ebasoodsa mõju esinemist kanakullile.

Elupaiga kaitse on tagatud läbi Valgevälja metsa kaitseala.

Mõju rohevõrgustikule, metsale ja maastikule

Üldplaneeringu järgi on tegemist rohevõrgustiku alaga. Samamoodi ka Lääne maakonna

planeeringu järgi.

Keskkonnaagentuuri tellimusel koostatud töö „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“ tabelis 3-1

(lk 38) soovitatakse erinevate allikate põhjal rohekoridori minimaalseks laiuseks 400 – 500 m.

Samuti toob rohevõrgustiku planeerimisjuhend välja (tabel 3-1; lk 35), et metsaelupaikade

elurikkuse tagamise seisukohast on oluline üldpõhimõte, et maastikus oleks metsaga kaetud

vähemalt 50% käsitletavast rohelise võrgustiku elemendist.

Rohekoridori ristlõike laius Valgevälja II liivakarjääri alal on ca 975 m. Mäeeraldise

teenindusmaa kattub rohekoridoriga ca 365 m ulatuses. Seega on kavandatava tegevuse puhul

tagatud rohevõrgustiku planeerimisjuhendis toodud metsaga kaetuse protsendi eesmärk, kuna

antud juhul jääb kaevandamistegevusest mõjutamata ning metsaga kaetuks ca 63%

rohekoridori ristlõike laiusest. Rohevõrgustiku element jääb kaevandamistegevuse ajal

eesmärgipäraselt toimima ning võrgustiku terviklikkus ja sidusus ei vähene olulisel määral.

Varu ammendamise järgselt korrastatakse mäeeraldis kaheks veekoguks. Tulevased veekogud

omandavad rohevõrgustiku koosseisus ökoloogilist väärtust nn sinivõrgustikuna

(veeökosüsteemid ja nende kaldaalad). Mäeeraldise teenindusmaa taasmetsastatakse. Karjääri

planeeritav korrastamise suund toetab üldplaneeringus välja toodud eesmärki sulgeda karjäär

viisil, mis tagaks ala edaspidise toimimise rohevõrgustiku osana.

Kaevandamise tulemusena kujunevad veekogud püsivateks maastikuelementideks, mistõttu on

oluline tagada nende sobitumine ümbritsevasse maastikku. Sirgjoonelise kaldajoone ja teravate

nurkadega veekogud jäävad maastikus visuaalselt domineerima ning on selgelt eristatavad ka

kõrgematest vaatepunktidest, aerofotodel ja kaartidel.

Veekogude looduslähedasema ilme saavutamiseks on põhjendatud kujundada kaldajoon

liigendatult ja loogeliselt ning vormida veekogu nurgad laugelt. Kui veekogu kasutamine

virgestuseks võib tulevikus osutuda asjakohaseks, tuleb kujundamisel arvestada ka

kaldapiirkondade kasutatavuse ja ohutu ligipääsetavusega.

Karjääri tegevusega on võimalik seada tingimused, et loomade liikumisteedele takistused oleks

minimaalsed.

Valgustingimuste muutused kaevandusala raadamisega avatavates metsaservades avaldavad

mõju alustaimestikule, mis muutuvad tihedamaks ja lopsakamaks ning ka puisturindelisusele

(põõsarinde kasv jmt).

Teatud määral võib alal tõusta tormide oht. Seda minimeerivad rajatavad pinnasevallid. Vallid

vähendavad maapinnaga paralleelselt puhuva tuule kiirust, suunates tuule vallidelt üles ning

tekitavad vallidest üle minekul tuules turbulentsi. Turbulents tuules vähendab ühesuunalist

koormust karjääriäärsete puude võradele võrreldes lineaarselt puhuva tuulega.

Piirkonna maastiku muutudes võib esialgu esineda loomadele häiringuid, kuid neid on võimalik

minimeerida (nt rajada käigurajad järskudesse nõlvadesse). Karjääri ümber piirdeaedu ei rajata.

Soovitusena ongi oluline jälgida, et loomad saaksid vajadusel karjääri ala läbida, selleks teha

nõlvadesse käigurajad ning mitte karjääri tarastada.

Lähtudes eeltoodud asjaoludest peab Keskkonnaamet oluliseks seada järgmised

kõrvaltingimused, et tagada rohevõrgustiku toimimine:

- Veekogud kujundada loodusesse sobivaks ehk vältida liiga sirget kaldajoont ning

veekogude nurgad kujundada laugelt. Soovitatavalt rajada idapoolne veekogu

kahepaiksetele sigimiseks soodsaks veekoguks ning läänepoolse veekogu rajamisel

arvestada võimalusega rajada tulevikus rannaala, tagades selleks sobivad kaldanõlvad

ja ligipääsetavuse.

- Järskudesse nõlvadesse on tuleb rajada käigurajad, et karjääri põhja või astangutele

sattunud loomad saaks sealt välja ilma pikki vahemaid läbimata. Käigukohad peavad

olema rajatud ka müravallidesse või neist peab olema tagatud ümberpääs.

- Mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist takistavad.

Kultuurimälestised ning -pärand

Karjäärialal või selle mõjualal (250 m) puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alad. Lähim arheoloogiamälestis jääb umbes 1,6 km kaugusele

edela suunas (Asulakoht, registrikoodiga 10111). See objekt on piisavalt kaugel ning liiva

kaevandamine nende seisundit negatiivselt ei mõjuta. Objekt asub maanteedest eemal. Seega

võib objektiivselt hinnata, et negatiivne mõju on kultuurimälestistele välistatud. Muud

mälestised asuvad oluliselt kaugemal.

Maa-ja Ruumiameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt läbib Valgevälja II liivakarjääri

kahe mäeeraldise vahel olevat teenindusmaad pärandkultuuriobjekt nimega Raudtee veetrass

(registrikoodiga 1907332089). Eesti Looduse Infosüsteemis EELIS on objekti seisund

kirjeldatud järmiselt: Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud

alla 20%.

Pärandkultuuri all mõistetakse Maa- ja Ruumiameti geoportaali pärandkultuuri andmebaasi

tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis

omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule

kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt

maaomanike endi kätes.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Valgevälja II liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Lähimad majapidamised asuvad Valgevälja II liivakarjäärist ca 105 m kaugusel loode suunas

Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja ca 110 m kaugusel ida suunas Metsniku

(katastritunnus 67401:002:0400) katastriüksusel.

Lähim linn on Haapsalu (ca 3,5 km kaugusel).

Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole.

Taotletavat karjääriala katab mets ning osaliselt korrastamata karjäärialale moodustunud

veekogu, mis pärast varude ammendamist korrastatakse kaheks tehisveekoguks. Muus osas

maastikupilt oluliselt ei muutu.

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.

Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust

niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt

niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad

asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides

vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna

kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on

seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika

sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende

lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete

tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole

suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest,

mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja.

Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt

ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud

pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist

tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Valgevälja II liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm, müra) ja maastikule. Välistatud

peavad olema erinevad koosmõjud.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Valgevälja II liivakarjääri

mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt

ulatuda müra-või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud

piirnormidesse, kuid vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad

kaevandamise käigus. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka

kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse

elluviimisel) olulist täiendavat negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele

tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – peamiselt metsamaad,

vähesel määral ka põllumaad. Tegemist on hajaasustusega. Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei

ole.

Ca 80 m kaugusel põhja pool asub tegutsev Valgevälja liivakarjäär. Lähim elamu asub 105 m

kaugusel.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja

loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks

tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Valgevälja II liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on

pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3

ning siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet

keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased

kõrvaltingimused:

1. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb rajada vähemalt 3 meetri kõrgused

müratõkkevallid vahetult müraallika lähedusse, mis oleksid mäeeraldises Nõmmiku

(katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus 67401:002:0400) kinnistute

suunas.

2. Kaevandamistööde alguses tuleb mõõta mürataset karjääri alast väljaspool, katendivalli

taga Nõmmiku (katastritunnus 67401:002:0179) ja Metsniku (katastritunnus

67401:002:0400) kinnistutel aktiivse kaevandamistegevuse ajal ehk olukorras, kui karjääri

tehnika (ekskavaator, rataslaadur, kallurautod, pinnasepump) koos töötavad. Mõõtmised

peavad olema läbi viidud akrediteeritud mõõtja poolt. Mõõtmistulemused esitada esimesel

võimalusel ka Keskkonnaametile. Juhul kui esineb vajadus müra leviku täiendavaks

tõkestamiseks, tuleb rakendada vajaduspõhiseid leevendavaid meetmeid (hoida

müraallikad kaevandatud süvendi all, katendivallide kõrguse suurendamine, tööaja

optimeerimine).

3. Enne kavandatavate tegevuste alustamist tuleb tellida kahepaiksete inventuur ning

ekspertarvamus. Inventuuriks sobiv periood on mai ja juuni esimene dekaad.

Ekspertarvamusel välja toodud leevendusmeetemetega arvestada karjääri tegevusel.

4. Selleks, et võimaldada mitmekesise elustiku kujunemist korrastamisjärgselt tekkivates

veekogudes, tuleb kujundada karjääri nõlv ka põhjavee tasemest kõrgemal vähemalt 30%

ulatuses nõlvusega 1:5.

5. Järskudesse nõlvadesse on tuleb rajada käigurajad, et karjääri põhja või astangutele

sattunud loomad saaks sealt välja ilma pikki vahemaid läbimata. Käigukohad peavad

olema rajatud ka müravallidesse või neist peab olema tagatud ümberpääs.

6. Mäeeraldise ümber on keelatud rajada piirdeaedu, mis loomade liikumist takistavad.

7. Veekogud kujundada loodusesse sobivaks ehk vältida liiga sirget kaldajoont ning

veekogude nurgad kujundada laugelt. Soovitatavalt rajada idapoolne veekogu

kahepaiksetele sigimiseks soodsaks veekoguks ning läänepoolse veekogu rajamisel

arvestada võimalusega rajada tulevikus rannaala, tagades selleks sobivad kaldanõlvad ja

ligipääsetavuse.

8. Kaevandaja peab tagama, et Valgevälja II liivakarjääri teenindusmaal asuva matkaraja

kasutamine on ohutu ja vajadusel takistama tolmu levikut matkarajale. Põhjendatud

vajadusel näha ette muudatused raja kulgemises.

Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste sõnastust keskkonnaloa

andmise korralduses.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal

ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid

loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse

teket tuleb hoolega vältida;

4. mäeeraldisel maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem

osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx kirjaga nr xx Valgevälja II liivakarjääri

keskkonnaloa nr KL-524935 taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Haapsalu Linnavalitsusele ja

tutvumiseks taotlejale Tariston AS, seisukoha esitamise tähtajaga xx.