| Dokumendiregister | Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus |
| Viit | 7-5/26/1755 |
| Registreeritud | 14.05.2026 |
| Sünkroonitud | 15.05.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | - - |
| Sari | - - |
| Toimik | - - |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kaitseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kaitseministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
12.05.2026
KAITSEMINISTER
MÄÄRUS
Kaitseministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 68 lõike 2 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 54
lõike 5, § 80 lõike 8 ja § 110 lõike 2 alusel.
§ 1. Kaitseministri 11. detsembri 2012. aasta määruse nr 14 „Ajateenijale ja
reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ muutmine
Kaitseministri 11. detsembri 2012. aasta määruses nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele
tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse arv „8,36“ arvuga „8,64“;
2) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Lähtuvalt väljaspool väeosa paiknemise kohta läbiviidava sõjaväelise väljaõppe iseloomust ja
toitlustamise korraldusest võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või tema
volitatud isik suurendada kaitseväelase toitlustuse arvestuslikku suurust ööpäevas toitlustamisel
väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoidu või toitlustusteenuse sisse ostmise korral kuni
300 protsenti.“;
3) paragrahvis 3 ja § 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Kaitseväe juhataja või tema volitatud
väeosa ülem“ tekstiosaga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või tema volitatud
isik“;
4) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Toiduraha maksmine kaitseväelasele
(1) Kui toitlustust ei ole taganud Kaitseväe või toitlustusteenuse osutaja, makstakse Kaitseväe
juhataja või tema volitatud ülema otsusel välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta
läbiviidaval sõjalisel väljaõppel osalevale kaitseväelasele käesoleva määruse §-des 2 ja 3
märgitud toitlustuse arvestuslikus ulatuses toiduraha välja enne sõjaväelise väljaõppe algust.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kaitseväelase ööpäevase toitlustuse
arvestuslikku suurust suurendada kuni 500 protsenti.“;
5) paragrahvis 4 asendatakse tekstiosa „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema“
tekstiosaga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori või tema volitatud isiku“.
§ 2. Kaitseministri 3. jaanuari 2013. aasta määruse nr 2 „Tegevväelase toitlustuse
tingimused, ulatus, kord ja maksumus“ muutmine
Kaitseministri 3. jaanuari 2013. aasta määruses nr 2 „Tegevväelase toitlustuse tingimused,
ulatus, kord ja maksumus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 2 asendatakse arv „8,36“ arvuga „8,64“;
2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Lähtuvalt väliõppuse iseloomust ja toitlustuse korraldusest võib tegevväelase ööpäevase
toiduraha arvestuslikku suurust toitlustamisel väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoidu või
toitlustusteenuse sisse ostmise korral suurendada kuni 300 protsenti.“;
3) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem“
sõnadega „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või tema volitatud isik“.
§ 3. Kaitseministri 14. juuli 2015. aasta määruse nr 18 „Kaitseliidu liikmele ettenähtud
toitlustuse tagamise tingimused, kord ja maksumus“ muutmine
Kaitseministri 14. juuli 2015. aasta määruses nr 18 „Kaitseliidu liikmele ettenähtud toitlustuse
tagamise tingimused, kord ja maksumus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „8,36“ arvuga „8,64“;
2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) toitlustamisel väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoidu või toitlustusteenuse sisse
ostmise korral kuni 300 protsendi võrra;“;
3) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
Minister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaimo Kuusk
Kantsler
1
Kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) § 68 lõike 2 ning kaitseväeteenistuse
seaduse (edaspidi KVTS) § 54 lõike 5, § 80 lõike 8 ja § 110 lõike 2 alusel.
Määrusega muudetakse ajateenijate, reserv- ja tegevväelaste ning Kaitseliidu liimete ööpäevase
toitlustuse suurust lähtuvalt käibemaksu tõusust alates 1. juulist 2025 ning muudetakse
ööpäevase toitlustuse suuruse suurendamise määrasid.
Teise muudatusena antakse ajateenijate ning reserv- ja tegevväelaste toitlustuse arvestusliku
suuruse suurendamise otsustamise volitus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK)
peadirektorile või tema volitatud isikule. Seni kehtinud korra kohaselt oli toitlustuse
arvestusliku suuruse suurendamise õigus Kaitseväe juhatajal või tema volitatud väeosa ülemal.
Kuna toitlustuse tagamine, planeerimine ja eelarve on RKIK-i vastutusalas, peab ka toitlustuse
korraldamisega seotud muudatuste tegemise õigus olema RKIK-i peadirektoril.
Kolmanda muudatusena nähakse ette, et välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta
läbiviidaval sõjalisel väljaõppel osalemisel makstakse määrusega kehtestatud toitlustuse
maksumuse summa ajateenija või reservväelase arvelduskontole, kui sõjaväelisel väljaõppel ei
ole võimalik toitlustust tagada ning isik peab toitlustuse korraldama ise. Muudatuse eesmärk
on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta enne väljaõppele
asumist ning vähendada ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneb kuludokumentide
kogumise ja menetlemisega.
Lisaks toetab muudatus teenistujate toimetulekut ja motivatsiooni, vähendades olukordi, kus
nad peavad teenistusülesannete täitmisel kandma isiklikke kulusid.
Kokkuvõttes loob kavandatav regulatsioon paindlikuma ja õiglasema süsteemi, mis arvestab
tänapäevase sõjalise väljaõppe tegelikke vajadusi ning samal ajal kahandab tarbetut
bürokraatiat.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti analüüsi- ja
planeerimisosakonna juhataja Tõnis Sõnum ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja
koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Liina
Martinson ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse kaitseministri 11. detsembri 2012. aasta määrust nr 14 „Ajateenijale
ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ (edaspidi määrus nr 14).
Punktiga 1 muudetakse ajateenija ja reservväelase ööpäevase toitlustuse arvestuslikku suurust
lähtuvalt 1. juulist 2025 rakendunud käibemaksu tõusust. Käibemaks tõusis 24 protsendini.
2
Määruses nr 14 on ööpäevane toitlustuse arvestuslik suurus toodud koos käbemaksuga, mistõttu
tuleb sätet muuta.
Punktiga 2 muudetakse määruse nr 14 § 2 ja nähakse ette ühtne määr ööpäevase toitlustuse
arvestusliku suuruse suurendamisel, kui toitlustus tagatakse väliköögist, kuivtoidupakkidega,
valmistoidu või toitlustusteenuse sisse ostmise korral, kuni 300 protsenti. Kehtiva määruse
nr 14 sõnastuse kohaselt võib toitlustuse arvestuslikku suurust ööpäevas suurendada
toitlustamisel väliköögist või toitlustusteenuse sisse ostmise korral kuni 100 protsenti ja
toitlustamisel kuivtoidupakkidega kuni 200 protsenti. Muutmise vajadus tuleneb muutunud
turuolukorrast: kehtivas määruses sätestatud hindade juures ei ole enam võimalik tagada
Kaitseväe nõuetele vastavat toitlustusteenust, kuna tõusnud on nii toidutoorme hind kui ka
toiduvalmistamisega seotud kulud. Näiteks on toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad
kasvanud 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 6,9 protsenti1. Normi lihtsuse huvides nähakse
kõikidel juhtudel ette ühesugune maksimaalne suurendus, mida rakendatakse vastavalt
reaalsele turuolukorrale. Selline lähenemisviis annab muutunud julgeolekuolukorras toitlustuse
tagamisel suurema paindlikkuse.
Punktidega 3 ja 5 muudetakse kaitseväelase toitlustuse arvestusliku suuruse suurendamise
pädevusega isikute ringi. RKIK on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus,
millel on juhtimisfunktsioon ning mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi
seaduses ettenähtud alustel ja korras. RKIK-i põhiülesanded on muu hulgas Kaitseväe
toitlustamise teenuse korraldamine ja Kaitseväe toitlustuskompleksides toitlustamise teenuse
osutamise tagamine. Seega ka toitlustuse tagamiseks vajalikud rahalised ressursid on
planeeritud RKIK-i eelarvesse.
Kuna Kaitsevägi kaitseväelaste toitlustamisega enam ei tegele, siis antakse eelnõuga ka
toitlustuse arvestusliku suuruse muutmise õigus RKIK-i peadirektorile või tema volitatud
isikule. Selliselt on tagatud keskne toitlustuse tagamise planeerimine, ressurssihaldus ja
eelarveliste vahendite ühtne kasutamine.
Punktiga 4 täiendatakse määrust nr 14 §-ga 31. Sõjaväelise väljaõppe andmine muutub üha
dünaamilisemaks ja mitmepalgelisemaks. Selleks et aja- ja reservteenistuses omandataks
vajalikud oskused, korraldatakse väljaõpet ka väljaspool Kaitseväe struktuuriüksuste
paiknemiskohti, muu hulgas välisriikides. Näiteks läbivad parameediku väljaõppes osalevad
ajateenijad praktika haiglate juures, kus nad saavad vahetu kogemuse abivajajatega tegelemisel.
Samuti on sagenenud olukorrad, kus reservväelasi saadetakse väljaõppele partnerriikide juurde
üle maailma. Kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 4 kohaselt peab ajateenijale tagama
ajateenistuse ajal tasuta toitlustuse. Tavapärases olukorras, kas väeosas või sõjaväelisel
väljaõppel Kaitseväe harjutusaladel, tagab toitlustuse RKIK. Samas ei pruugi RKIK-il olla
võimalik tagada toitlustust otse või sisseostetava teenusena juhul, kui väljaõpe toimub
väljaspool struktuuriüksust üksikult või väikeses grupis. Eriti keerukas on see välisriigis
viibides. Praegu on see kitsaskoht lahendatud avansilise makse teel. Samas on ajateenijal või
reservväelasel hiljem kohustus esitada kuludokumendid kulu tegemise kohta. Ühest küljest
vastab niisugune toimimine riigi raamatupidamise põhimõtetele, kuid teisest küljest toob see
kaasa ebamõistliku halduskoormuse kuludokumentide menetlemisel. Samuti on esinenud
olukordi, kus isikul ei ole olnud võimalik kuludokumenti saada ja menetluslikult ei saa talle
konkreetset kulu tegemist hüvitada. Oluline on mainida asjaolu, et ajateenijatele ja
reservväelastele välislähetuses viibimisel välislähetuse päevaraha ei maksta. Muudatuse
1 Statistikaameti aruanne IA001 „Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga“.
3
eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta enne
väljaõppele asumist. Toiduraha väljamakselt tuleb kinni pidada tulumaks, kuna hiljem isik
kuludokumente esitama ei pea. Sellisel juhul on võimalik toitlustuse ööpäevast arvestuslikku
suurust suurendada kuni 500 protsenti. See tähendab, et toitlustuse ööpäevane maksimumhind
eelnõus toodud toitlustuse arvestusliku suuruse (8,64 eurot) alusel oleks 51,84 eurot, millest
peetakse kinni tulumaks. Isikule laekub kontole 40,44 eurot. Samuti tuleb märkida, et tegemist
on Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema kaalutlusotsusega, mille puhul võetakse arvesse
toitlustuse tagamise võimalikkust ja muul viisil toitlustuse tagamise hinda.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse kaitseministri 3. jaanuari 2013. aasta määrust nr 2 „Tegevväelase
toitlustuse tingimused, ulatus, kord ja maksumus“ (edaspidi määrus nr 2).
Punktidega 1 ja 2 muudetakse määruses nr 2 toodud tegevväelase ööpäevase toitlustuse
arvestuslikku suurust ning selle suurendamise määra. Muudatuse sisulised põhjendused on
samad mis eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 selgitustes.
Punktiga 3 muudetakse määruse nr 2 § 7 lõiget 1 selliselt, et tegevväelase ööpäevase toitlustuse
arvestusliku suuruse muutmise pädevus on RKIK-i peadirektoril või tema volitatud isikul.
Muudatuse sisulised põhjendused on samad mis eelnõu § 1 punktide 3 ja 5 selgitustes.
Eelnõu §-ga 3 muudetakse kaitseministri 14. juuli 2015. aasta määrust nr 18 „Kaitseliidu
liikmele ettenähtud toitlustuse tagamise tingimused, kord ja maksumus“ (edaspidi määrus
nr 18).
Punktiga 1 muudetakse määruse nr 18 § 2 lõiget 1 ning suurendatakse Kaitseliidu liikmete
ööpäevase toitlustuse arvestuslikku suurust sarnaselt määrustes nr 2 ja 14 tooduga.
Punktiga 2 muudetakse määruse nr 18 § 2 lõike 2 punkti 1 selliselt, et ööpäevase toitlustuse
arvestusliku suuruse suurendamiseks nähakse ette ühtne määr kuni 300 protsenti, kui toitlustus
tagatakse väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoiduga või sisseostetava toitlustusteenusena.
Muudatuse sisulised põhjendused on samad mis eelnõu § 1 punkti 2 selgitustes.
Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 18 § 2 lõike 2 punktid 2 ja 3, kuna nendes
esitatud regulatsioon on edaspidi toodud sama lõike punktis 1.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 18 § 2 lõige 3. Kehtiva sõnastuse kohaselt on
ette nähtud, et toitlustuse maksumus jaotatakse toidukordade vahel: hommikusöök 27 protsenti,
lõunasöök 40 protsenti ja õhtusöök 33 protsenti. Sellisel lähenemisviisil ei ole enam sisulist
eesmärki ega mõtet. Oluline on lähtuda tegevustest ja toidu kalorsusest, mitte maksumusest.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Määrusega kaasneb mõju Kaitseväe asjaajamisele. Väheneb halduskoormus, mis kaasneb
toitlustuskulude arvestuse pidamisega kuludokumentide alusel, ja protsess muutub ladusamaks.
Samuti kaasneb mõju kaitseväelasele, kellel ei lasu kohustust koguda ja alal hoida toitlustuse
4
kuludokumente ning neid hiljem esitada. Lisaks on oodata kaitseväelaste ja Kaitseliidu
tegevliikmete suhtumise paranemist Kaitseväkke ja Kaitseliitu ning motivatsiooni suurenemist.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega kaasneb RKIK-ile eeldatav lisakulu, mis tuleneb ööpäevase toitlustuse
arvestusliku suuruse ja selle suurendamise määrade muutmisest, hinnanguliselt kuni 3 000 000
eurot aastas (koos käibemaksuga). Arvestatud on asjaolu, et ööpäevase toitlustuse arvestusliku
suuruse suurendamist ei rakendata kohe maksimummäära ulatuses. Ajateenijatele ja
reservväelastele toitlustuse kulu väljamaksmisega kaasnev lisakulu on kuni 11 000 eurot aastas,
mis lisandub toitlustuse arvestusliku päevamäära täiendavast indekseerimisest. Arvestuslikult
kaetakse aastas umbes 1200 päeva toitlustuse kulu (200 isikule keskmiselt 6 päeva). 2024.
aastal oli päevade arvuks 464, aga oodata on selle mahu mõningast kasvu. Lisanduv kulu
kaetakse RKIK-i toitlustuse eelarvest. Lisakulu Kaitseliidule on keskmiselt 600 000 eurot
aastas (koos käibemaksuga), mis kaetakse Kaitseliidule eraldatud riigieelarvelisest eraldisest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ning
arvamuse andmiseks RKIK-ile, Kaitseväele ja Kaitseliidule.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Rahandusministeerium 14.05.2026 nr 5-2/26/11
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]
Kaitseministri määruste muutmine (toitlustus) Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 20260512_Toitlustus_EE
20260512_Toitlustus_SK Gerli Morell [email protected]