Kaitseministri määruste muutmine

EELNÕU

12.05.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 68 lõike 2 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 54

lõike 5, § 80 lõike 8 ja § 110 lõike 2 alusel.

§ 1. Kaitseministri 11. detsembri 2012. aasta määruse nr 14 „Ajateenijale ja

reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ muutmine

Kaitseministri 11. detsembri 2012. aasta määruses nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele

tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse arv „8,36“ arvuga „8,64“;

2) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Lähtuvalt väljaspool väeosa paiknemise kohta läbiviidava sõjaväelise väljaõppe iseloomust ja

toitlustamise korraldusest võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või tema

volitatud isik suurendada kaitseväelase toitlustuse arvestuslikku suurust ööpäevas toitlustamisel

väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoidu või toitlustusteenuse sisse ostmise korral kuni

300 protsenti.“;

3) paragrahvis 3 ja § 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Kaitseväe juhataja või tema volitatud

väeosa ülem“ tekstiosaga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või tema volitatud

isik“;

4) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 31. Toiduraha maksmine kaitseväelasele

(1) Kui toitlustust ei ole taganud Kaitseväe või toitlustusteenuse osutaja, makstakse Kaitseväe

juhataja või tema volitatud ülema otsusel välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta

läbiviidaval sõjalisel väljaõppel osalevale kaitseväelasele käesoleva määruse §-des 2 ja 3

märgitud toitlustuse arvestuslikus ulatuses toiduraha välja enne sõjaväelise väljaõppe algust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kaitseväelase ööpäevase toitlustuse

arvestuslikku suurust suurendada kuni 500 protsenti.“;

5) paragrahvis 4 asendatakse tekstiosa „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema“

tekstiosaga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori või tema volitatud isiku“.

§ 2. Kaitseministri 3. jaanuari 2013. aasta määruse nr 2 „Tegevväelase toitlustuse

tingimused, ulatus, kord ja maksumus“ muutmine

Kaitseministri 3. jaanuari 2013. aasta määruses nr 2 „Tegevväelase toitlustuse tingimused,

ulatus, kord ja maksumus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 2 asendatakse arv „8,36“ arvuga „8,64“;

2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lähtuvalt väliõppuse iseloomust ja toitlustuse korraldusest võib tegevväelase ööpäevase

toiduraha arvestuslikku suurust toitlustamisel väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoidu või

toitlustusteenuse sisse ostmise korral suurendada kuni 300 protsenti.“;

3) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem“

sõnadega „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või tema volitatud isik“.

§ 3. Kaitseministri 14. juuli 2015. aasta määruse nr 18 „Kaitseliidu liikmele ettenähtud

toitlustuse tagamise tingimused, kord ja maksumus“ muutmine

Kaitseministri 14. juuli 2015. aasta määruses nr 18 „Kaitseliidu liikmele ettenähtud toitlustuse

tagamise tingimused, kord ja maksumus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „8,36“ arvuga „8,64“;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) toitlustamisel väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoidu või toitlustusteenuse sisse

ostmise korral kuni 300 protsendi võrra;“;

3) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaimo Kuusk

Kantsler

1

Kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) § 68 lõike 2 ning kaitseväeteenistuse

seaduse (edaspidi KVTS) § 54 lõike 5, § 80 lõike 8 ja § 110 lõike 2 alusel.

Määrusega muudetakse ajateenijate, reserv- ja tegevväelaste ning Kaitseliidu liimete ööpäevase

toitlustuse suurust lähtuvalt käibemaksu tõusust alates 1. juulist 2025 ning muudetakse

ööpäevase toitlustuse suuruse suurendamise määrasid.

Teise muudatusena antakse ajateenijate ning reserv- ja tegevväelaste toitlustuse arvestusliku

suuruse suurendamise otsustamise volitus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK)

peadirektorile või tema volitatud isikule. Seni kehtinud korra kohaselt oli toitlustuse

arvestusliku suuruse suurendamise õigus Kaitseväe juhatajal või tema volitatud väeosa ülemal.

Kuna toitlustuse tagamine, planeerimine ja eelarve on RKIK-i vastutusalas, peab ka toitlustuse

korraldamisega seotud muudatuste tegemise õigus olema RKIK-i peadirektoril.

Kolmanda muudatusena nähakse ette, et välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta

läbiviidaval sõjalisel väljaõppel osalemisel makstakse määrusega kehtestatud toitlustuse

maksumuse summa ajateenija või reservväelase arvelduskontole, kui sõjaväelisel väljaõppel ei

ole võimalik toitlustust tagada ning isik peab toitlustuse korraldama ise. Muudatuse eesmärk

on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta enne väljaõppele

asumist ning vähendada ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneb kuludokumentide

kogumise ja menetlemisega.

Lisaks toetab muudatus teenistujate toimetulekut ja motivatsiooni, vähendades olukordi, kus

nad peavad teenistusülesannete täitmisel kandma isiklikke kulusid.

Kokkuvõttes loob kavandatav regulatsioon paindlikuma ja õiglasema süsteemi, mis arvestab

tänapäevase sõjalise väljaõppe tegelikke vajadusi ning samal ajal kahandab tarbetut

bürokraatiat.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti analüüsi- ja

planeerimisosakonna juhataja Tõnis Sõnum ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Liina

Martinson ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kaitseministri 11. detsembri 2012. aasta määrust nr 14 „Ajateenijale

ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ (edaspidi määrus nr 14).

Punktiga 1 muudetakse ajateenija ja reservväelase ööpäevase toitlustuse arvestuslikku suurust

lähtuvalt 1. juulist 2025 rakendunud käibemaksu tõusust. Käibemaks tõusis 24 protsendini.

2

Määruses nr 14 on ööpäevane toitlustuse arvestuslik suurus toodud koos käbemaksuga, mistõttu

tuleb sätet muuta.

Punktiga 2 muudetakse määruse nr 14 § 2 ja nähakse ette ühtne määr ööpäevase toitlustuse

arvestusliku suuruse suurendamisel, kui toitlustus tagatakse väliköögist, kuivtoidupakkidega,

valmistoidu või toitlustusteenuse sisse ostmise korral, kuni 300 protsenti. Kehtiva määruse

nr 14 sõnastuse kohaselt võib toitlustuse arvestuslikku suurust ööpäevas suurendada

toitlustamisel väliköögist või toitlustusteenuse sisse ostmise korral kuni 100 protsenti ja

toitlustamisel kuivtoidupakkidega kuni 200 protsenti. Muutmise vajadus tuleneb muutunud

turuolukorrast: kehtivas määruses sätestatud hindade juures ei ole enam võimalik tagada

Kaitseväe nõuetele vastavat toitlustusteenust, kuna tõusnud on nii toidutoorme hind kui ka

toiduvalmistamisega seotud kulud. Näiteks on toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad

kasvanud 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 6,9 protsenti1. Normi lihtsuse huvides nähakse

kõikidel juhtudel ette ühesugune maksimaalne suurendus, mida rakendatakse vastavalt

reaalsele turuolukorrale. Selline lähenemisviis annab muutunud julgeolekuolukorras toitlustuse

tagamisel suurema paindlikkuse.

Punktidega 3 ja 5 muudetakse kaitseväelase toitlustuse arvestusliku suuruse suurendamise

pädevusega isikute ringi. RKIK on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus,

millel on juhtimisfunktsioon ning mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi

seaduses ettenähtud alustel ja korras. RKIK-i põhiülesanded on muu hulgas Kaitseväe

toitlustamise teenuse korraldamine ja Kaitseväe toitlustuskompleksides toitlustamise teenuse

osutamise tagamine. Seega ka toitlustuse tagamiseks vajalikud rahalised ressursid on

planeeritud RKIK-i eelarvesse.

Kuna Kaitsevägi kaitseväelaste toitlustamisega enam ei tegele, siis antakse eelnõuga ka

toitlustuse arvestusliku suuruse muutmise õigus RKIK-i peadirektorile või tema volitatud

isikule. Selliselt on tagatud keskne toitlustuse tagamise planeerimine, ressurssihaldus ja

eelarveliste vahendite ühtne kasutamine.

Punktiga 4 täiendatakse määrust nr 14 §-ga 31. Sõjaväelise väljaõppe andmine muutub üha

dünaamilisemaks ja mitmepalgelisemaks. Selleks et aja- ja reservteenistuses omandataks

vajalikud oskused, korraldatakse väljaõpet ka väljaspool Kaitseväe struktuuriüksuste

paiknemiskohti, muu hulgas välisriikides. Näiteks läbivad parameediku väljaõppes osalevad

ajateenijad praktika haiglate juures, kus nad saavad vahetu kogemuse abivajajatega tegelemisel.

Samuti on sagenenud olukorrad, kus reservväelasi saadetakse väljaõppele partnerriikide juurde

üle maailma. Kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 4 kohaselt peab ajateenijale tagama

ajateenistuse ajal tasuta toitlustuse. Tavapärases olukorras, kas väeosas või sõjaväelisel

väljaõppel Kaitseväe harjutusaladel, tagab toitlustuse RKIK. Samas ei pruugi RKIK-il olla

võimalik tagada toitlustust otse või sisseostetava teenusena juhul, kui väljaõpe toimub

väljaspool struktuuriüksust üksikult või väikeses grupis. Eriti keerukas on see välisriigis

viibides. Praegu on see kitsaskoht lahendatud avansilise makse teel. Samas on ajateenijal või

reservväelasel hiljem kohustus esitada kuludokumendid kulu tegemise kohta. Ühest küljest

vastab niisugune toimimine riigi raamatupidamise põhimõtetele, kuid teisest küljest toob see

kaasa ebamõistliku halduskoormuse kuludokumentide menetlemisel. Samuti on esinenud

olukordi, kus isikul ei ole olnud võimalik kuludokumenti saada ja menetluslikult ei saa talle

konkreetset kulu tegemist hüvitada. Oluline on mainida asjaolu, et ajateenijatele ja

reservväelastele välislähetuses viibimisel välislähetuse päevaraha ei maksta. Muudatuse

1 Statistikaameti aruanne IA001 „Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga“.

3

eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta enne

väljaõppele asumist. Toiduraha väljamakselt tuleb kinni pidada tulumaks, kuna hiljem isik

kuludokumente esitama ei pea. Sellisel juhul on võimalik toitlustuse ööpäevast arvestuslikku

suurust suurendada kuni 500 protsenti. See tähendab, et toitlustuse ööpäevane maksimumhind

eelnõus toodud toitlustuse arvestusliku suuruse (8,64 eurot) alusel oleks 51,84 eurot, millest

peetakse kinni tulumaks. Isikule laekub kontole 40,44 eurot. Samuti tuleb märkida, et tegemist

on Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema kaalutlusotsusega, mille puhul võetakse arvesse

toitlustuse tagamise võimalikkust ja muul viisil toitlustuse tagamise hinda.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse kaitseministri 3. jaanuari 2013. aasta määrust nr 2 „Tegevväelase

toitlustuse tingimused, ulatus, kord ja maksumus“ (edaspidi määrus nr 2).

Punktidega 1 ja 2 muudetakse määruses nr 2 toodud tegevväelase ööpäevase toitlustuse

arvestuslikku suurust ning selle suurendamise määra. Muudatuse sisulised põhjendused on

samad mis eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 selgitustes.

Punktiga 3 muudetakse määruse nr 2 § 7 lõiget 1 selliselt, et tegevväelase ööpäevase toitlustuse

arvestusliku suuruse muutmise pädevus on RKIK-i peadirektoril või tema volitatud isikul.

Muudatuse sisulised põhjendused on samad mis eelnõu § 1 punktide 3 ja 5 selgitustes.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse kaitseministri 14. juuli 2015. aasta määrust nr 18 „Kaitseliidu

liikmele ettenähtud toitlustuse tagamise tingimused, kord ja maksumus“ (edaspidi määrus

nr 18).

Punktiga 1 muudetakse määruse nr 18 § 2 lõiget 1 ning suurendatakse Kaitseliidu liikmete

ööpäevase toitlustuse arvestuslikku suurust sarnaselt määrustes nr 2 ja 14 tooduga.

Punktiga 2 muudetakse määruse nr 18 § 2 lõike 2 punkti 1 selliselt, et ööpäevase toitlustuse

arvestusliku suuruse suurendamiseks nähakse ette ühtne määr kuni 300 protsenti, kui toitlustus

tagatakse väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoiduga või sisseostetava toitlustusteenusena.

Muudatuse sisulised põhjendused on samad mis eelnõu § 1 punkti 2 selgitustes.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 18 § 2 lõike 2 punktid 2 ja 3, kuna nendes

esitatud regulatsioon on edaspidi toodud sama lõike punktis 1.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 18 § 2 lõige 3. Kehtiva sõnastuse kohaselt on

ette nähtud, et toitlustuse maksumus jaotatakse toidukordade vahel: hommikusöök 27 protsenti,

lõunasöök 40 protsenti ja õhtusöök 33 protsenti. Sellisel lähenemisviisil ei ole enam sisulist

eesmärki ega mõtet. Oluline on lähtuda tegevustest ja toidu kalorsusest, mitte maksumusest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Määrusega kaasneb mõju Kaitseväe asjaajamisele. Väheneb halduskoormus, mis kaasneb

toitlustuskulude arvestuse pidamisega kuludokumentide alusel, ja protsess muutub ladusamaks.

Samuti kaasneb mõju kaitseväelasele, kellel ei lasu kohustust koguda ja alal hoida toitlustuse

4

kuludokumente ning neid hiljem esitada. Lisaks on oodata kaitseväelaste ja Kaitseliidu

tegevliikmete suhtumise paranemist Kaitseväkke ja Kaitseliitu ning motivatsiooni suurenemist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasneb RKIK-ile eeldatav lisakulu, mis tuleneb ööpäevase toitlustuse

arvestusliku suuruse ja selle suurendamise määrade muutmisest, hinnanguliselt kuni 3 000 000

eurot aastas (koos käibemaksuga). Arvestatud on asjaolu, et ööpäevase toitlustuse arvestusliku

suuruse suurendamist ei rakendata kohe maksimummäära ulatuses. Ajateenijatele ja

reservväelastele toitlustuse kulu väljamaksmisega kaasnev lisakulu on kuni 11 000 eurot aastas,

mis lisandub toitlustuse arvestusliku päevamäära täiendavast indekseerimisest. Arvestuslikult

kaetakse aastas umbes 1200 päeva toitlustuse kulu (200 isikule keskmiselt 6 päeva). 2024.

aastal oli päevade arvuks 464, aga oodata on selle mahu mõningast kasvu. Lisanduv kulu

kaetakse RKIK-i toitlustuse eelarvest. Lisakulu Kaitseliidule on keskmiselt 600 000 eurot

aastas (koos käibemaksuga), mis kaetakse Kaitseliidule eraldatud riigieelarvelisest eraldisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ning

arvamuse andmiseks RKIK-ile, Kaitseväele ja Kaitseliidule.

EELNÕU

12.05.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitseministri määruste muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 68 lõike 2 ning kaitseväeteenistuse seaduse § 54

lõike 5, § 80 lõike 8 ja § 110 lõike 2 alusel.

§ 1. Kaitseministri 11. detsembri 2012. aasta määruse nr 14 „Ajateenijale ja

reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ muutmine

Kaitseministri 11. detsembri 2012. aasta määruses nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele

tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse arv „8,36“ arvuga „8,64“;

2) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Lähtuvalt väljaspool väeosa paiknemise kohta läbiviidava sõjaväelise väljaõppe iseloomust ja

toitlustamise korraldusest võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või tema

volitatud isik suurendada kaitseväelase toitlustuse arvestuslikku suurust ööpäevas toitlustamisel

väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoidu või toitlustusteenuse sisse ostmise korral kuni

300 protsenti.“;

3) paragrahvis 3 ja § 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Kaitseväe juhataja või tema volitatud

väeosa ülem“ tekstiosaga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või tema volitatud

isik“;

4) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 31. Toiduraha maksmine kaitseväelasele

(1) Kui toitlustust ei ole taganud Kaitseväe või toitlustusteenuse osutaja, makstakse Kaitseväe

juhataja või tema volitatud ülema otsusel välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta

läbiviidaval sõjalisel väljaõppel osalevale kaitseväelasele käesoleva määruse §-des 2 ja 3

märgitud toitlustuse arvestuslikus ulatuses toiduraha välja enne sõjaväelise väljaõppe algust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kaitseväelase ööpäevase toitlustuse

arvestuslikku suurust suurendada kuni 500 protsenti.“;

5) paragrahvis 4 asendatakse tekstiosa „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema“

tekstiosaga „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori või tema volitatud isiku“.

§ 2. Kaitseministri 3. jaanuari 2013. aasta määruse nr 2 „Tegevväelase toitlustuse

tingimused, ulatus, kord ja maksumus“ muutmine

Kaitseministri 3. jaanuari 2013. aasta määruses nr 2 „Tegevväelase toitlustuse tingimused,

ulatus, kord ja maksumus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 2 asendatakse arv „8,36“ arvuga „8,64“;

2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lähtuvalt väliõppuse iseloomust ja toitlustuse korraldusest võib tegevväelase ööpäevase

toiduraha arvestuslikku suurust toitlustamisel väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoidu või

toitlustusteenuse sisse ostmise korral suurendada kuni 300 protsenti.“;

3) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem“

sõnadega „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või tema volitatud isik“.

§ 3. Kaitseministri 14. juuli 2015. aasta määruse nr 18 „Kaitseliidu liikmele ettenähtud

toitlustuse tagamise tingimused, kord ja maksumus“ muutmine

Kaitseministri 14. juuli 2015. aasta määruses nr 18 „Kaitseliidu liikmele ettenähtud toitlustuse

tagamise tingimused, kord ja maksumus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „8,36“ arvuga „8,64“;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) toitlustamisel väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoidu või toitlustusteenuse sisse

ostmise korral kuni 300 protsendi võrra;“;

3) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaimo Kuusk

Kantsler

1

Kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) § 68 lõike 2 ning kaitseväeteenistuse

seaduse (edaspidi KVTS) § 54 lõike 5, § 80 lõike 8 ja § 110 lõike 2 alusel.

Määrusega muudetakse ajateenijate, reserv- ja tegevväelaste ning Kaitseliidu liimete ööpäevase

toitlustuse suurust lähtuvalt käibemaksu tõusust alates 1. juulist 2025 ning muudetakse

ööpäevase toitlustuse suuruse suurendamise määrasid.

Teise muudatusena antakse ajateenijate ning reserv- ja tegevväelaste toitlustuse arvestusliku

suuruse suurendamise otsustamise volitus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK)

peadirektorile või tema volitatud isikule. Seni kehtinud korra kohaselt oli toitlustuse

arvestusliku suuruse suurendamise õigus Kaitseväe juhatajal või tema volitatud väeosa ülemal.

Kuna toitlustuse tagamine, planeerimine ja eelarve on RKIK-i vastutusalas, peab ka toitlustuse

korraldamisega seotud muudatuste tegemise õigus olema RKIK-i peadirektoril.

Kolmanda muudatusena nähakse ette, et välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta

läbiviidaval sõjalisel väljaõppel osalemisel makstakse määrusega kehtestatud toitlustuse

maksumuse summa ajateenija või reservväelase arvelduskontole, kui sõjaväelisel väljaõppel ei

ole võimalik toitlustust tagada ning isik peab toitlustuse korraldama ise. Muudatuse eesmärk

on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta enne väljaõppele

asumist ning vähendada ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneb kuludokumentide

kogumise ja menetlemisega.

Lisaks toetab muudatus teenistujate toimetulekut ja motivatsiooni, vähendades olukordi, kus

nad peavad teenistusülesannete täitmisel kandma isiklikke kulusid.

Kokkuvõttes loob kavandatav regulatsioon paindlikuma ja õiglasema süsteemi, mis arvestab

tänapäevase sõjalise väljaõppe tegelikke vajadusi ning samal ajal kahandab tarbetut

bürokraatiat.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseressursside Ameti analüüsi- ja

planeerimisosakonna juhataja Tõnis Sõnum ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Liina

Martinson ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kaitseministri 11. detsembri 2012. aasta määrust nr 14 „Ajateenijale

ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ (edaspidi määrus nr 14).

Punktiga 1 muudetakse ajateenija ja reservväelase ööpäevase toitlustuse arvestuslikku suurust

lähtuvalt 1. juulist 2025 rakendunud käibemaksu tõusust. Käibemaks tõusis 24 protsendini.

2

Määruses nr 14 on ööpäevane toitlustuse arvestuslik suurus toodud koos käbemaksuga, mistõttu

tuleb sätet muuta.

Punktiga 2 muudetakse määruse nr 14 § 2 ja nähakse ette ühtne määr ööpäevase toitlustuse

arvestusliku suuruse suurendamisel, kui toitlustus tagatakse väliköögist, kuivtoidupakkidega,

valmistoidu või toitlustusteenuse sisse ostmise korral, kuni 300 protsenti. Kehtiva määruse

nr 14 sõnastuse kohaselt võib toitlustuse arvestuslikku suurust ööpäevas suurendada

toitlustamisel väliköögist või toitlustusteenuse sisse ostmise korral kuni 100 protsenti ja

toitlustamisel kuivtoidupakkidega kuni 200 protsenti. Muutmise vajadus tuleneb muutunud

turuolukorrast: kehtivas määruses sätestatud hindade juures ei ole enam võimalik tagada

Kaitseväe nõuetele vastavat toitlustusteenust, kuna tõusnud on nii toidutoorme hind kui ka

toiduvalmistamisega seotud kulud. Näiteks on toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad

kasvanud 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 6,9 protsenti1. Normi lihtsuse huvides nähakse

kõikidel juhtudel ette ühesugune maksimaalne suurendus, mida rakendatakse vastavalt

reaalsele turuolukorrale. Selline lähenemisviis annab muutunud julgeolekuolukorras toitlustuse

tagamisel suurema paindlikkuse.

Punktidega 3 ja 5 muudetakse kaitseväelase toitlustuse arvestusliku suuruse suurendamise

pädevusega isikute ringi. RKIK on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus,

millel on juhtimisfunktsioon ning mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi

seaduses ettenähtud alustel ja korras. RKIK-i põhiülesanded on muu hulgas Kaitseväe

toitlustamise teenuse korraldamine ja Kaitseväe toitlustuskompleksides toitlustamise teenuse

osutamise tagamine. Seega ka toitlustuse tagamiseks vajalikud rahalised ressursid on

planeeritud RKIK-i eelarvesse.

Kuna Kaitsevägi kaitseväelaste toitlustamisega enam ei tegele, siis antakse eelnõuga ka

toitlustuse arvestusliku suuruse muutmise õigus RKIK-i peadirektorile või tema volitatud

isikule. Selliselt on tagatud keskne toitlustuse tagamise planeerimine, ressurssihaldus ja

eelarveliste vahendite ühtne kasutamine.

Punktiga 4 täiendatakse määrust nr 14 §-ga 31. Sõjaväelise väljaõppe andmine muutub üha

dünaamilisemaks ja mitmepalgelisemaks. Selleks et aja- ja reservteenistuses omandataks

vajalikud oskused, korraldatakse väljaõpet ka väljaspool Kaitseväe struktuuriüksuste

paiknemiskohti, muu hulgas välisriikides. Näiteks läbivad parameediku väljaõppes osalevad

ajateenijad praktika haiglate juures, kus nad saavad vahetu kogemuse abivajajatega tegelemisel.

Samuti on sagenenud olukorrad, kus reservväelasi saadetakse väljaõppele partnerriikide juurde

üle maailma. Kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 4 kohaselt peab ajateenijale tagama

ajateenistuse ajal tasuta toitlustuse. Tavapärases olukorras, kas väeosas või sõjaväelisel

väljaõppel Kaitseväe harjutusaladel, tagab toitlustuse RKIK. Samas ei pruugi RKIK-il olla

võimalik tagada toitlustust otse või sisseostetava teenusena juhul, kui väljaõpe toimub

väljaspool struktuuriüksust üksikult või väikeses grupis. Eriti keerukas on see välisriigis

viibides. Praegu on see kitsaskoht lahendatud avansilise makse teel. Samas on ajateenijal või

reservväelasel hiljem kohustus esitada kuludokumendid kulu tegemise kohta. Ühest küljest

vastab niisugune toimimine riigi raamatupidamise põhimõtetele, kuid teisest küljest toob see

kaasa ebamõistliku halduskoormuse kuludokumentide menetlemisel. Samuti on esinenud

olukordi, kus isikul ei ole olnud võimalik kuludokumenti saada ja menetluslikult ei saa talle

konkreetset kulu tegemist hüvitada. Oluline on mainida asjaolu, et ajateenijatele ja

reservväelastele välislähetuses viibimisel välislähetuse päevaraha ei maksta. Muudatuse

1 Statistikaameti aruanne IA001 „Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga“.

3

eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta enne

väljaõppele asumist. Toiduraha väljamakselt tuleb kinni pidada tulumaks, kuna hiljem isik

kuludokumente esitama ei pea. Sellisel juhul on võimalik toitlustuse ööpäevast arvestuslikku

suurust suurendada kuni 500 protsenti. See tähendab, et toitlustuse ööpäevane maksimumhind

eelnõus toodud toitlustuse arvestusliku suuruse (8,64 eurot) alusel oleks 51,84 eurot, millest

peetakse kinni tulumaks. Isikule laekub kontole 40,44 eurot. Samuti tuleb märkida, et tegemist

on Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema kaalutlusotsusega, mille puhul võetakse arvesse

toitlustuse tagamise võimalikkust ja muul viisil toitlustuse tagamise hinda.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse kaitseministri 3. jaanuari 2013. aasta määrust nr 2 „Tegevväelase

toitlustuse tingimused, ulatus, kord ja maksumus“ (edaspidi määrus nr 2).

Punktidega 1 ja 2 muudetakse määruses nr 2 toodud tegevväelase ööpäevase toitlustuse

arvestuslikku suurust ning selle suurendamise määra. Muudatuse sisulised põhjendused on

samad mis eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 selgitustes.

Punktiga 3 muudetakse määruse nr 2 § 7 lõiget 1 selliselt, et tegevväelase ööpäevase toitlustuse

arvestusliku suuruse muutmise pädevus on RKIK-i peadirektoril või tema volitatud isikul.

Muudatuse sisulised põhjendused on samad mis eelnõu § 1 punktide 3 ja 5 selgitustes.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse kaitseministri 14. juuli 2015. aasta määrust nr 18 „Kaitseliidu

liikmele ettenähtud toitlustuse tagamise tingimused, kord ja maksumus“ (edaspidi määrus

nr 18).

Punktiga 1 muudetakse määruse nr 18 § 2 lõiget 1 ning suurendatakse Kaitseliidu liikmete

ööpäevase toitlustuse arvestuslikku suurust sarnaselt määrustes nr 2 ja 14 tooduga.

Punktiga 2 muudetakse määruse nr 18 § 2 lõike 2 punkti 1 selliselt, et ööpäevase toitlustuse

arvestusliku suuruse suurendamiseks nähakse ette ühtne määr kuni 300 protsenti, kui toitlustus

tagatakse väliköögist, kuivtoidupakkidega, valmistoiduga või sisseostetava toitlustusteenusena.

Muudatuse sisulised põhjendused on samad mis eelnõu § 1 punkti 2 selgitustes.

Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 18 § 2 lõike 2 punktid 2 ja 3, kuna nendes

esitatud regulatsioon on edaspidi toodud sama lõike punktis 1.

Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 18 § 2 lõige 3. Kehtiva sõnastuse kohaselt on

ette nähtud, et toitlustuse maksumus jaotatakse toidukordade vahel: hommikusöök 27 protsenti,

lõunasöök 40 protsenti ja õhtusöök 33 protsenti. Sellisel lähenemisviisil ei ole enam sisulist

eesmärki ega mõtet. Oluline on lähtuda tegevustest ja toidu kalorsusest, mitte maksumusest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Määrusega kaasneb mõju Kaitseväe asjaajamisele. Väheneb halduskoormus, mis kaasneb

toitlustuskulude arvestuse pidamisega kuludokumentide alusel, ja protsess muutub ladusamaks.

Samuti kaasneb mõju kaitseväelasele, kellel ei lasu kohustust koguda ja alal hoida toitlustuse

4

kuludokumente ning neid hiljem esitada. Lisaks on oodata kaitseväelaste ja Kaitseliidu

tegevliikmete suhtumise paranemist Kaitseväkke ja Kaitseliitu ning motivatsiooni suurenemist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasneb RKIK-ile eeldatav lisakulu, mis tuleneb ööpäevase toitlustuse

arvestusliku suuruse ja selle suurendamise määrade muutmisest, hinnanguliselt kuni 3 000 000

eurot aastas (koos käibemaksuga). Arvestatud on asjaolu, et ööpäevase toitlustuse arvestusliku

suuruse suurendamist ei rakendata kohe maksimummäära ulatuses. Ajateenijatele ja

reservväelastele toitlustuse kulu väljamaksmisega kaasnev lisakulu on kuni 11 000 eurot aastas,

mis lisandub toitlustuse arvestusliku päevamäära täiendavast indekseerimisest. Arvestuslikult

kaetakse aastas umbes 1200 päeva toitlustuse kulu (200 isikule keskmiselt 6 päeva). 2024.

aastal oli päevade arvuks 464, aga oodata on selle mahu mõningast kasvu. Lisanduv kulu

kaetakse RKIK-i toitlustuse eelarvest. Lisakulu Kaitseliidule on keskmiselt 600 000 eurot

aastas (koos käibemaksuga), mis kaetakse Kaitseliidule eraldatud riigieelarvelisest eraldisest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ning

arvamuse andmiseks RKIK-ile, Kaitseväele ja Kaitseliidule.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rahandusministeerium 14.05.2026 nr 5-2/26/11

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Kaitseministri määruste muutmine (toitlustus) Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri määruste muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 20260512_Toitlustus_EE

20260512_Toitlustus_SK Gerli Morell [email protected]