| Dokumendiregister | Tallinna linn |
| Viit | 10-13/2975-3 |
| Registreeritud | 02.01.2026 |
| Sünkroonitud | 16.05.2026 |
| Liik | Saabunud kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Meelis Uustal (osakonna juhataja) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Amberte OÜ [email protected]
31.12.2025 nr DM-133622-9
Amberte OÜ keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-54747 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
Edastame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Amberte OÜ (registrikood 17196088; aadress Leiva tn 3, Mustamäe linnaosa, Tallinn, 12618, Harju maakond) keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-54747 muutmise otsuse eelnõu.
Keskkonnaamet avalikustab teate loa muutmise eelnõude valmimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse number M- 133622.
Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saamisest 14 kalendripäeva jooksul e- posti aadressile [email protected] või postiaadressile Kopli 76, 10412 Tallinn. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.
Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.
Lisateave
Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2. Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Mölder vanemspetsialist juhataja ülesannetes välisõhubüroo
Lisad:
Teadmiseks: OÜ Hekamerk, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Anne Aan (välisõhk) [email protected]
Eliise Niemann (vesi) [email protected]
1. Keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-54747 eelnõu
2(2)
EELNÕU (31.12.2025)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Lähtudes Amberte OÜ 21.10.2025 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlusest ning võttes aluseks atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 p 2, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 59 lg 2 p 3 ja p 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustab Keskkonnaamet:
1.1 Muuta ettevõtte Amberte OÜ (registrikood 17196088) keskkonnaluba nr L.ÕV.HA- 54747 aadressil Leiva tn 3, Mustamäe linnaosa, Tallinn, 12618, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:1780) vastavalt 21.10.2025 esitatud taotlusele. 1.2 Liita paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimiseks väljastatud keskkonnaloale nr L.ÕV.HA-54747 vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327346. Ühtse keskkonnaloa numbriks jääb nr L.ÕV.HA- 54747. 1.3 Tunnistada kehtetuks keskkonnaluba nr L.VV/327346. 1.4 Vee erikasutuse osas teha järgmised muudatused: 1.4.1 Lubada veevõttu Kadaka tee 76b puurkaevust registrinumbriga 15325 järgmistes kogustes: 82,2 m3 ööpäevas, 7 500 m3 kvartalis, 30 000 m3 aastas. 1.4.2 Määrata Kadaka tee 76b puurkaevul registrinumbriga 15325 lubatud põhjavee võtmise kehtivuse perioodi lõpuks 31.12.2042. 1.5 Välisõhu eriosas teha järgmised muudatused: 1.5.1 Muuta loa vormides A4 ja A5 välisõhku väljutatavate saasteainete aastaseid ja hetkelisi lubatud heitkoguseid. 1.5.2 Kehtestada loa vormis A7 pistelise heiteseire nõue keskmise võimsusega olemasolevale põletusseadmele sätestatud heite piirväärtustele vastavuse hindamiseks. 1.6 Määrata keskkonnaloale nr L.ÕV.HA-54747 kõrvaltingimus lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.7 Korraldus jõustub ettevõttele Amberte OÜ teatavakstegemisel.
2. ASJAOLUD
2.1 Taotluse läbivaatamine
Amberte OÜ (edaspidi ka ettevõte või käitis) esitas 26.09.2025 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-54747 muutmise taotluse nr T-KL/1030256 (registreeritud infosüsteemis
KOTKAS 26.09.2025 numbriga DM-133622-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1030256-2 esitati 21.10.2025 (registreeritud KOTKAS 21.10.2025 numbriga DM-133622-4), mis on ka käesoleva menetluse aluseks (edaspidi taotlus).
Ettevõtte käitis asub aadressil Leiva tn 3, Mustamäe linnaosa, Tallinn, 12618, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:1780; registriosa nr 622601). Ettevõte vajab oma tegevuseks (kosmeetikatoodete tootmine) soojusenergiat ja vett. Soojusenergia saamiseks kasutatakse põletusseadet nimisoojusvõimsusega 3,14 MWth. Vett võetakse endale kuuluvast puurkaevust (registrinumber 15325).
Ettevõte taotleb loa muutmist seoses loa vastavusse viimisega keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) nõuetega. Lisaks eemaldatakse loalt heiteallikas nr HEIT0000484, kuna nimetatud heiteallikat ja sellega seonduvat tegevust käitises ei eksisteeri enam.
Ettevõte taotleb puurkaevust POH0000939 katastrinumbriga 15325 (edaspidi puurkaev 15325)
võetava põhjavee kogust suurendada järgmistes kogustes: 82,2 m3 ööpäevas, 7 500 m3 kvartalis,
30 000 m3 aastas (2500 m3 kuus).
Ühtlasi taotleb Amberte OÜ vee erikasutusloa nr L.VV/327346 liitmist õhusaasteloale nr L.ÕV.HA-54747.
2.2. Kehtivad keskkonnaload
Ettevõttele on antud 22.04.2025 korraldusega tähtajaline vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327346 (edaspidi ka veeluba). Keskkonnaluba nr L.VV/327346 on väljastatud Keskkonnaameti 19.02.2016 korraldusega nr 1-3/16/426 „Vee erikasutusloa nr L.VV/327346
andmine“. Keskkonnaloa alusel on võetava põhjavee kogus 44 m3/ööpäevas tähtajaga 01.04.2016-31.12.2030.
Ettevõttele on antud tähtajatu kehtivusega keskkonnaluba nr L.ÕV.HA-54747 paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Käesoleva menetlusega vormistab Keskkonnaamet ettevõttele ühe keskkonnaloa nr L.ÕV.HA- 54747 ning tunnistab kehtetuks keskkonnaloa nr L.VV/327346.
2.3 Taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine
Loa andja edastas esmase taotluse 26.09.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).
Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest (registreeritud KOTKAS 06.11.2025 numbriga DM-133622-5) ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKAS 06.11.2025 numbriga DM-133622-6) nõuetekohaseks tunnistatud
taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus tagasisidet ei saatnud.
Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 06.11.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid menetluse algatamisest (registreeritud KOTKAS 06.11.2025 numbriga DM-133622-7; KeÜS § 46 lg 1 p 1 ja 2). Ajalehes jäeti teade avaldamata, kuna kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või - risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ei esitatud vastuväiteid. Naabruskonnas paiknev ettevõte avaldas soovi olla kaasatud menetluse järgmistes etappides.
Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid.
Loa andja teavitas X.X loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuste, vastuväidete esitamiseks (§ 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 2). Eelnõudele esitati/ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid.
2.4 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise Amberte OÜ loa nr L.ÕV.HA-54747 muutmise menetluse käigus algatamata.
3. KAALUTLUSED
3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole kohustuslik, kuna kavandatav tegevus ei ole KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Samuti ei ole vaja anda eelhinnangut ega kaaluda KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³).
Ettevõte poolt taotletav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimistusse, kuid määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“§ 1 lg 1 ja § 11 p 8 kohaselt tuleb anda eelhinnang
kui võetakse põhjavett 200 000-10 000 000 m3 aastas. Arvestades, et ettevõtte taotletav
põhjaveevõtt ühest põhjaveekihist ei ületa 200 000 m3 aastas, ei ole eelhinnangu andmine vajalik.
3.2 Kaalutlused loa muutmisel
Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik
kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).
Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud (KeÜS § 41 lg 1 ja 4). Seega vormistab Keskkonnaamet ettevõttele ühe keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-54747. Keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-54747 andmisega tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud vee erikasutuse luba nr L.VV/327346.
3.2.1 Vee erikasutus
3.2.1.1 Põhjaveevarud
VeeS § 205 lg 1 alusel kehtestab põhjaveevaru valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga pärast põhjaveevaru hindamist. Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru on kinnitatud keskkonnaministri 25.04.2016 käskkirjaga nr 1- 2/16/379 „Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi- Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitamine“ (edaspidi 25.04.2016 käskkiri). Kinnitatud põhjaveevaru Mustamäe põhjaveemaardla arvestuspiirkonna
põhjavee tarbevaruks on määratud 6000 m3 /ööpäevas kehtivusega kuni 31. detsembrini 2042. a. Tallinna linna Mustamäe arvestuspiirkonnas on kinnitatud põhjavee tarbevaru Kambriumi-
Vendi veekihile 6000 m3 ööpäevas.
Veeloaga L.VV/327346 on lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Kambriumi- Vendi põhjaveekogumist kehtivusega kuni 31.12.2030. Veeloa L.VV/327346 väljastamisel kehtis Tallinna linna Kambriumi-Vendi põhjaveemaardlas Mustamäe arvutuspiirkonna T1
kategooria joogivee tarbevaru, mille tarbevaruks on määratud 9000 m3/ööpäevas. Tallinna linna Kambriumi-Vendi põhjaveekihi tarbevaru on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 kehtivusega kuni 31.12.2030.
Veeloaga nr L.VV/327346 seotud veehaarde Kadaka tee 76b puurkaev POH0000939 (15325) avab Kambriumi-Vendi põhjaveekihti.
VeeS § 189 punktide 2 ja 3 kohaselt veeluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne ja/või põhjavett võetakse kehtestatud põhjaveevarust.
VeeS § 206 lg 2 kohaselt hinnatakse põhjaveevaru ümber, kui: 1) põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas; 2) põhjaveevaruga ala hüdrogeoloogilised tingimused on muutunud; 3) põhjaveevaruga ala põhjavee seisund on halvenenud ega vasta enam põhjaveevaru kasutamise eesmärgile; 4) põhjavee keemiline seisund või koguseline seisund on halvenenud sellisel määral, et kehtestatud põhjaveevaruga alal asuv põhjaveekogum on ohustatud või selle seisundiklass on muutunud heast halvaks; 5) põhjaveevaru kasutamine võib põhjustada pinnavee seisundi halvenemist või ebasoodsaid muutusi põhjaveest sõltuvas maismaaökosüsteemis; 6) põhjaveekihist soovitakse vett võtta rohkem, kui on kehtestatud
põhjaveevaru; 7) tekib vajadus oluliselt muuta põhjaveehaarde asukohta või põhjaveehaardel puudub sanitaarkaitseala. Kavandatava veevõtu puhul ei ole vajalik põhjaveevaru ümber hinnata.
Arvestades, kinnitatud uue põhjavee tarbevaru olemasolu kehtivusega kuni 31.12.2042, määrab Keskkonnaamet keskkonnaloaga tarbitava põhjaveevaru kehtivuse kuni 31. detsembrini 2042. a 25.04.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/379 seatud tingimustel.
3.2.1.2 Taotletav põhjaveevõtt
Veeloaga nr L.VV/327346 on lubatud veevõtt Kadaka tee 76b puurkaevust 15325 perioodil
2020-2030 ööpäevas 44 m3 ja aastas 26 000 m3 (6 500 kvartalis).
Loa muutmise taotlusega soovitakse puurkaevust 15325 võetava põhjavee kogust suurendada 30
000 m3-ni aastas (2500 m3/kuus, 82,2 m3/ööpäevas) perioodil 2025-2042.
Mustamäe piirkonna veelubade lubatud veevõttu arvestades on kasutatud põhjaveevaru
piirkonnas 4324,93 m3/ööpäevas, seega kasutamata vaba varu on 1 675,07 m3/ööpäevas.
Esitatud vee erikasutusõigus tasu deklaratsioonide põhjal oli veevõtt 2024. aastal keskmiselt 50
m3/ööpäevas ja 2025. aastal (I, II ja III kv) maksimaalselt 65 m 3 ööpäevas. Taotluse kohaselt on puurkaevust 15325 võetava põhjavee koguse suurendamise põhjuseks 82,2 kuupmeetrile päevas ettevõtte tootmistegevuse planeeritud laienemine, mistõttu suureneb ka põhjavee tarbimise kogus.
Loa muutmisel arvestab Keskkonnaamet ettevõtte poolt vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonide alusel võetud veevõtukogustega. Keskkonnaamet vaatas üle loa nr L.VV/327346 veekasutuse (vt Tabel 1) aastaaruanded vahemikus 2021-2024.
Tabel 1. Ettevõtte senine veekasutus puurkaevust 15325 kvartalis (tabelis kv) ja aastas (tabelis a), vee erikasutusloaga nr L.VV/327346 senine lubatud veevõtukogused ja taotletav
veevõtukogus (m3)
Aasta I kv II kv III kv IV kv Veevõtu kogus aastas
Senine lubatud veevõtt kvartalis
Senine lubatud veevõtt aastas
Taotletav veevõtt aastas
2021 2136,7 2094,7 2573 2175,3 26 939
6 500 26 000 2022 2210,7 1733,0 1440,7 1324,0 20 125 2023 1861,3 2038,0 2327,0 1863,3 24 269 2024 1757,7 1270,0 1354,3 1667,0 18 147 2025 - - - - - 2026-2042 7 500 7 500 7 500 7 500 - 30 000
Kvartalite lõikes ei ole näha kasvavat trendi. Veekasutus perioodil 2021.a - 2024.a on olnud
vahemikus 18 147 - 26 939 m3 aastas võrreldes lubatud kogusega 26 000 m3 aastas. Lähtudes ettevõtte taotlusest, mille kohaselt vajab Amberte OÜ oma tegevuseks (kosmeetikatoodete tootmine) vett ning asjaolust, et ettevõttel on planeeritud tootmine üle viia kahest vahetusest kolme vahetusse, on oodata vee tarbimisvajaduse kasvu.
Taotletav veevõtt puurkaevust 15325 on aastas 30 000 m 3 (7 500 m3/kv). Keskkonnaportaali[1] andmetel on puurkaevu 15325 deebit 17,2 l/s. Põhjavee pumpamine maapinnast koguses, mis ei ületa puurkaevu 15325 tootlikkust, ei too endaga eeldatavalt kaasa olulisi muutusi põhjavee tasemetes.
Arvestades ettevõtte põhjendatud vee tarbimisvajaduse suurenemist ja vaba põhjaveevaru olemasolu, suurendab Keskkonnaamet veevõtu kogust puurkaevust 15325 ettevõtte poolt taotletavas mahus.
Amberte OÜ taotleb keskkonnaloal veevõttu veehaardest Kadaka tee 76b pk (15325) puurkaevust 15325 perioodil 2025-2042. Arvestades keskkonnaloa muutmise menetluse tähtaega 2026, määrab Keskkonnaamet veevõttu koguse suurendamise puurkaevust katastrinumbriga 15325 taotletavates kohustes perioodil 2026-2042.
Põhjaveevaru tuleb hinnata, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt
ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3 ööpäevas (VeeS § 204 lg 1). Põhjaveevaru tuleb ümber hinnata, kui põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise
arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 m3 ööpäevas (VeeS § 206 lg 2 p 1).
Juhul, kui ettevõte soovib põhjavett nimetatud puurkaevudest kasutada ka peale kinnitatud põhjaveevaru kehtivuse lõppu, tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus keskkonnaloa muutmiseks koos muutmise vajalikkust tõendavate materjalidega, lähtudes asjaolust, kas määratud põhjaveevaru tingimus siis veel kehtiv ning võttes arvesse, et keskkonnaloa muutmise taotlus lahendatakse 90 päeva jooksul.
Põhjaveevarude hindamise nõudeid reguleerib keskkonnaministri 19.10.2019 määrus nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“. Põhjaveevaru hindamiseks tuleb ettevõttel tellida hüdrogeoloogiline uuring vastavat tegevusluba omavalt isikult. Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (VeeS § 204 lg 6). Põhjaveevaru tuleb kehtestada enne põhjavee võtmiseks keskkonnaloa andmist/muutmist (VeeS § 205 lg 3).
3.2.1.3 Veemajanduskava rakendamine
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna kehtestada veemajanduskava (edaspidi VMK). VMK koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks ning, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, teavet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm.
Vastavalt VMK põhjavee meetmeprogrammi 2022–2027 eelnõule (edaspidi meetmeprogramm) on Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi puhul vajalikud tegevusmeetmed:
1. põhjavee liigvähendamise vältimine ja põhjaveevarude hindamine vastavalt VeeS; 2. hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimine põhjaveekogumi toitumise osatähtsuse kohta; 3. põhjaveevarude hindamine piirkondades ja maardlates, kus taotletud ning tõendatult vajalik
veevõtt ületab 500 m³/ööpäevas. Varu määramisel arvestatakse tegelikku looduslikku ressurssi, ajaloolist tarbimist ja põhjendatud prognoose.
Lubatud veevõtu kogus määratakse keskkonnaloas meetmeprogrammi kohaselt vältides põhjavee liigvähendamist ja põhjaveevarud hinnatakse vastavalt VeeS ning arvestades piirkonna veevaru olemasolust, kinnitatud põhjavee tarbevarust ning ettevõtte põhjendatud veevajaduse kasvuga. Puurkaev 15325 avab Kambriumi-Vendi põhjaveekihti ning ettevõte taotleb veevõtu suurendamist kogustes 82,2 m³ ööpäevas, 7 500 m³ kvartalis ja 30 000 m³ aastas.
Arvestades ettevõtte vee tarbimise vajaduse suurenemist ning vaba põhjaveevaru olemasolu Mustamäe põhjaveemaardla arvestuspiirkonnas, suurendab Keskkonnaamet veevõtu kogust puurkaevust 15325 ettevõtte poolt taotletavas mahus. Vastavalt Keskkonnaministri 25.04.2016 käskkirjale nr 1-2/16/379 on Mustamäe põhjaveemaardla Kambriumi-Vendi põhjaveekihi tarbevaru määratud 6 000 m³ ööpäevas kehtivusega kuni 31.12.2042 ning Mustamäe piirkonna veelubade lubatud veevõtu kogust arvestades ei ole tarbevaru ammendunud. Seetõttu on veevõtu suurendamine ja keskkonnaloa kehtivuse pikendamine kooskõlas veemajanduskava meetmeprogrammi eesmärkidega ning ei ohusta põhjaveevarude seisundit.
3.2.2 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast
3.2.2.1 Lubatav tegevus
Käitisele on antud keskkonnaluba tulenevalt 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" (edaspidi määrus nr 67) § 3 lõige 1, mille kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Vastavalt loa vormile A1 „Käitise kategooria“ on käitise põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus 3,14 MWth. Katlamaja kasutab kütusena
maagaasi kuni 250 tuhat Nm3 aastas.
Vastavalt vormile A3 „Heiteallikad“ paikneb käitises üks heiteallikas nr HEIT0000483, milleks on katlamaja korsten. Heiteallikas nr HEIT0000484 eemaldatakse loalt, kuna nimetatud heiteallikat ja sellega seonduvat tegevust käitises ei eksisteeri enam.
3.2.1.2 Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks
Vormis A4 „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas“ määrab Keskkonnaamet välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud aastased heitkogused (t/a) lähtudes ettevõtte poolt esitatud taotlusest. Vormis A5 „Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa“ täpsustab loa andja heiteallikaid ja nendest väljutatavate saasteainete heitkoguseid vastavalt ettevõtte poolt esitatud taotlusele. Saasteainete heitkogused kantakse loale täpsusega 0,001 (määrus nr 56 § 26 lg 4 ja lg 5) ning saasteainete heitkogused, mis jäävad summaarselt kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest
heiteallikatest alla 1 kg, ei kanta loale (AÕKS § 98 lg 1 p 3).
Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda (AÕKS § 92 lg 3). Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteainete sisalduse vastavus AÕKS § 47 lg 1 ja lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast (määrus nr 84 § 17 lg 7). Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast.
Amberte tootmishoone heiteallika kõrgus maapinnast on 11,5 m, mille kohaselt on käitise arvestuslik mõjupiirkond 575 m. Nii suurelt alalt kaasati ka koosmõju arvutustesse koosmõjuallikad. Koosmõju arvutustesse on lisatud järgmiste ettevõtete heiteallikad: AKTSIASELTS LEIBUR, ArtAuto Keretööd OÜ, AS Utilitas Tallinna Soojus. Lähtutud on heiteallikate registris esitatud heiteallikate parameetritest ja heitkogustest.
Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku ei tohi iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määruses nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid nimetatud õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3). Saasteainete atmosfääris hajumise arvutusteks on kasutatud programmi Airviro.
Saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused näitasid, et maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid väljaspool tootmisterritooriumi tekivad saasteaine lämmastikdioksiid hajumisel. Ühe tunni maksimaalne kontsentratsioon on 176 µg/m³ moodustades 88% ühele tunnile kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV1). Ühe aasta maksimaalne
kontsentratsioon on 9,91 µg/m³, mis moodustab 24,8% ühele aastale kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPVa).
Teiste saasteainete puhul jäävad maksimaalsed kontsentratsioonid õhukvaliteedi piirväärtustest veelgi madalamale.
Käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et ettevõtte tegevus põhjustaks piirkonnas vastuvõtjate juures häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.
Müra tekib seadmete töösoleku perioodil, kuid eeldatavalt ei toimu müra normtaseme ületamist, kuna mürarikkamad tegevused toimuvad päevasel ajal ja hoonete sees.
Keskmise võimsusega põletusseade
Keskkonnaministri 05.11.2017 määrusega nr 44 „Väljaspool tööstusheiteseaduse
reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 44) kehtestatakse põletusseadmetele, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ning väiksem kui 50 MWth (edaspidi keskmise võimsusega põletusseadmed) heite seirenõuded, heite piirväärtused ja nende järgimise kriteeriumid.
Ettevõtte katlamajas on kasutusel katel summaarse nimisoojusvõimsustega 3,14 MWth, mille eeldatav töötundide arv aastas on 8640 ning mis võeti kasutusele 15.12.2016. Seega on tegemist olemasoleva keskmise võimsusega põletusseadmega ning antud juhul rakenduvad heite piirväärtused alates 2030. aasta 1. jaanuarist (määrus nr 44 § 8, § 26 lg 2 ning § 32 lg 2 ja 4). Määruse nr 44 lisa 3 punkti 3b kohaselt tuleb esmakordne mõõtmine keskmise võimsusega põletusseadmele teha nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamist loas. Võttes arvesse, et piirväärtused hakkavad kehtima alles 2030. aastal ja veendumaks, et heite kontsentratsioon tegelikkuses kehtestatud piirväärtuseid ei ületa, määrab Keskkonnaamet loale seirekohustuse, kuid seab esmasele seirele kaheaastase tähtaja.
Eelnevat arvesse võttes seab Keskkonnaamet loa vormi A7 järgmise eritingimuse: Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada maagaasiga kütmisel NOx ja CO
kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikast nr HEIT0000483 (Katlamaja korsten K1). Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes tavapärasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Ühe mõõteseeria raames tuleb teostada vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Käitaja peab tagama asjakohasele standardile vastava mõõtepunkti olemasolu. Mõõtepunkti standardile vastavust on võimalik tõendada ka homogeensustestiga. Esimesed mõõtmised teha 2 aasta jooksul loa muutmisest. Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise
võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2
sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.
Keskkonnaamet märgib loa vormi A8. „Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused“ 2030. aastal kehtima hakkava heite piirväärtuse maagaasi põletamisel NOx puhul
250 mg/Nm3.
3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, AÕKS § 97).
3.4 Kõrvaltingimuste seadmine
Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Loa on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.
3.4.1 Kinnistu kasutusõigus
Tegevuskoha kinnistu kuulub ettevõttele. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba muutmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega muudetav luba nr L.ÕV.HA-54747 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).
Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile A7 järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada.
3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
Loa eelnõule esitati/ei esitatud arvamusi, vastuväiteid.
3.6 Otsekohalduvad nõuded
Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".
[1] Kättesaadav aadressil: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/driven-well/PRK0015325
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Jaanika Mölder vanemspetsialist juhataja ülesannetes välisõhubüroo
EELNÕU 31.12.2025
Keskkonnaluba
Loa registrinumber L.ÕV.HA-54747
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Amberte OÜ
Registrikood / Isikukood 17196088
Tegevuskoha andmed
Nimetus Amberte tootmishoone
Aadress Leiva tn 3, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Katastritunnus(ed) 78401:101:1780
Territoriaalkood EHAK 0482
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Leiva tn 3 (78401:101:1780). Puudutatud veekogud: Iisaku soon (VEE1094200).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused
Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kadaka tee 76b pk (15325)
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0000939
Puurkaevu katastrinumber 15325
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6585359, Y: 536725
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2016 2018 4 000 4 000 4 000 4 000 16 000 44
Veevõtt 2019 2019 4 000 4 000 4 000 6 500 18 500 51
Veevõtt 2020 2025 6 500 6 500 6 500 6 500 26 000 44
Veevõtt 2026 2042 7 500 7 500 7 500 7 500 30 000 82.20
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevust võetava vee arvestust tuleb pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidu iga kuu lõpus). 2. Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus puurkaevu kohta ning sissekanne päevikusse tuleb igakordselt allkirjastada näidu võtja poolt, juhul, kui päevikut peetakse paberkandjal. Elektroonse päeviku pidamise korral allkirjastamise nõue ei kohaldu. 3. Veearvestit tuleb taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul, märkides taatlemise aja ja otsuse veevõtu päevikus. Veearvestite korral, mille DN>300 mm, võib rakendada 10 aastast taatluskehtivusaega. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. 4. Joogiveeallika kontrollikava.
Põhjaveetaseme mõõtmine Puurkaevus staatilise veetaseme mõõtmine loa andja nõudmisel
Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale atesteeritud proovivõtja poolt.
2/8
Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks on soovituslik proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.
Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad
POH0000939 Kadaka tee 76b pk (15325) X: 6585368, Y: 536726 Üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire 3/8
V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad4/8
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr
Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg
1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed
Puurkaevust võetava põhjavee kasutamiseks joogiveeallikana peab vee erikasutaja saama Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku. Pidev
2. Nõutav reoveepuhastusviis
Reovee purgimine toimub AKTSIASELTS TALLINNA VESI hallatavasse purglasse. Pidev
3. Toimingud avarii korral
Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida Häirekeskust, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit. Koheselt vastava olukorra tekkimisel
4. Muud asjakohased meetmed
1. Tagada veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine. 2. Puurkaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud. 3. Tagada puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek. 4. Veetarbimise suurenemisel üle lubatu, on võimalik lubatava veevõtu suurendamine. Selleks esitada motiveeritud kirjalik taotlus loa muutmiseks veevõtu osas. 5. Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel anda veeloa koopia ja muud vajalikud dokumendid üle uuele valdajale/omanikule, esitada Keskkonnaametile vahearuanne veekasutuse kohta ning informeerida ettevõtet vee erikasutusloa ümbervormistamise vajalikkusest
1.-3. Pidevalt; 4.- 5. Olukorra tekkimisel
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr
Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
1. Veehaarde seire tulemused
Joogiveeallikate analüüside tulemused esitada vee erikasutusloa väljaandjale. Toimub õigusaktidega sätestatud korras
2. Võetava vee arvestus
1. Võetava vee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa punktis V3 toodule. 2. Veevõtu päevik, kuhu on kantud veearvesti näidud ja veearvesti taatlemise andmed. 3. Joogiveeallika kontrollikava. 4. Andmed veevõtu kohta kuude kaupa deklareerida vastavalt keskkonnatasude seadusele.
1. Vastavalt nõutule; 2.-3. Esitada loa andja nõudmisel; 4. Toimub õigusaktidega sätestatud korras
3. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave
Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Toimub õigusaktidega sätestatud korras
4. Veekasutuse aastaaruanne
Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Toimub õigusaktidega sätestatud korras
5. Muu vajalik informatsioon
Vee erikasutusloas toodud andmete igasugustest muutustest tuleb koheselt informeerida loa andjat. Kohe vastava olukorra tekkimisel
6. Muu vajalik informatsioon
Põhjaveevaru tuleb hinnata, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3 ööpäevas. Põhjaveevaru tuleb ümber hinnata, kui põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 m3 ööpäevas. Juhul, kui ettevõte soovib põhjavett nimetatud puurkaevudest kasutada ka peale kinnitatud põhjaveevaru kehtivuse lõppu, tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus keskkonnaloa muutmiseks koos muutmise vajalikkust tõendavate materjalidega, lähtudes asjaolust, kas määratud põhjaveevaru tingimus siis veel kehtiv ning võttes arvesse, et keskkonnaloa muutmise taotlus lahendatakse 90 päeva jooksul.
Toimub õigusaktidega sätestatud korras
V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
5/8
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 250 tuh. Nm³
Heiteallika kood Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth
Keskmise võimsusega põletusseadmete arv
Eeldatav töötundide arv aastas
Keskmine koormus, %
Käitamise alguskuupäev
Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Katlamaja korsten (K1) - HEIT0000483
3.14 1 8 640 80 15.12.2016 Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)
250 tuh. Nm³
Põletusseade Jah
Põletus seadme summaarne soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth
3.14
Keskmise võimsusega põletus seade Jah
Suure võimsusega põletus seade Ei
Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist
Ei
Nafta saaduste, muude mootori- või vedel ‐ kütuste, kütuse komponentide või kütuse ‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane
A3. Heiteallikad Heite allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0000483 K1 Katlamaja korsten X: 6585396, Y: 536787
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas6/8
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus
Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2026 0.364 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2026 476.503 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2026 0.255 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2026 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2026 0.017 t PM-sum Osakesed 2026 0.004 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 0.004 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 0.004 t
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus
Hetkeline kogus Mõõtühik Katlamaja korsten (K1) HEIT0000483 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.134 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.094 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.006 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.002 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s
A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused7/8
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik
Eritingimus Täitmise sagedus
Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)
Eritingimuse kirjeldus
Heiteseire Pisteline regulaarne
Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada maagaasiga kütmisel NOx ja CO kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikast nr HEIT0000483 (Katlamaja korsten K1). Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes tavapärasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Ühe mõõteseeria raames tuleb teostada vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Käitaja peab tagama asjakohasele standardile vastava mõõtepunkti olemasolu. Mõõtepunkti standardile vastavust on võimalik tõendada ka homogeensustestiga. Esimesed mõõtmised teha 2 aasta jooksul loa muutmisest. Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.
Muu Pidev Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada.
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite allikas Katlamaja korsten (K1)
Heiteallika kood HEIT0000483
Vanus Olemasolev seade
Seadme liik Muu põletusseade
Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1
Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth 3.14
Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained
Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) - 100 NOₓ 250 01.01.2030
Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf Jah
LHK lisa - Amberte_asukohakaart.pdf Lisa 2: Amberte_OU_asukohakaart.pdf Jah
LHK lisa - Amberte_heiteallikate_asendiplaan.pdf Lisa 3: Amberte_OU_heiteallikate_asendiplaan.pdf Jah
LHK lisa - Amberte_NO2_1h_koos.pdf Lisa 4: Amberte_OU_NO2_1h_koos.pdf Jah
LHK lisa - Amberte_NO2_1h_yksi.pdf Lisa 5: Amberte_OU_NO2_1h_yksi.pdf Jah
8/8
EELNÕU (31.12.2025)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Lähtudes Amberte OÜ 21.10.2025 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlusest ning võttes aluseks atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89, veeseaduse § 2 lg 2, § 187 p 2, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 59 lg 2 p 3 ja p 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustab Keskkonnaamet:
1.1 Muuta ettevõtte Amberte OÜ (registrikood 17196088) keskkonnaluba nr L.ÕV.HA- 54747 aadressil Leiva tn 3, Mustamäe linnaosa, Tallinn, 12618, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:1780) vastavalt 21.10.2025 esitatud taotlusele. 1.2 Liita paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku viimiseks väljastatud keskkonnaloale nr L.ÕV.HA-54747 vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327346. Ühtse keskkonnaloa numbriks jääb nr L.ÕV.HA- 54747. 1.3 Tunnistada kehtetuks keskkonnaluba nr L.VV/327346. 1.4 Vee erikasutuse osas teha järgmised muudatused: 1.4.1 Lubada veevõttu Kadaka tee 76b puurkaevust registrinumbriga 15325 järgmistes kogustes: 82,2 m3 ööpäevas, 7 500 m3 kvartalis, 30 000 m3 aastas. 1.4.2 Määrata Kadaka tee 76b puurkaevul registrinumbriga 15325 lubatud põhjavee võtmise kehtivuse perioodi lõpuks 31.12.2042. 1.5 Välisõhu eriosas teha järgmised muudatused: 1.5.1 Muuta loa vormides A4 ja A5 välisõhku väljutatavate saasteainete aastaseid ja hetkelisi lubatud heitkoguseid. 1.5.2 Kehtestada loa vormis A7 pistelise heiteseire nõue keskmise võimsusega olemasolevale põletusseadmele sätestatud heite piirväärtustele vastavuse hindamiseks. 1.6 Määrata keskkonnaloale nr L.ÕV.HA-54747 kõrvaltingimus lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.7 Korraldus jõustub ettevõttele Amberte OÜ teatavakstegemisel.
2. ASJAOLUD
2.1 Taotluse läbivaatamine
Amberte OÜ (edaspidi ka ettevõte või käitis) esitas 26.09.2025 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-54747 muutmise taotluse nr T-KL/1030256 (registreeritud infosüsteemis
KOTKAS 26.09.2025 numbriga DM-133622-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1030256-2 esitati 21.10.2025 (registreeritud KOTKAS 21.10.2025 numbriga DM-133622-4), mis on ka käesoleva menetluse aluseks (edaspidi taotlus).
Ettevõtte käitis asub aadressil Leiva tn 3, Mustamäe linnaosa, Tallinn, 12618, Harju maakond (katastritunnus 78401:101:1780; registriosa nr 622601). Ettevõte vajab oma tegevuseks (kosmeetikatoodete tootmine) soojusenergiat ja vett. Soojusenergia saamiseks kasutatakse põletusseadet nimisoojusvõimsusega 3,14 MWth. Vett võetakse endale kuuluvast puurkaevust (registrinumber 15325).
Ettevõte taotleb loa muutmist seoses loa vastavusse viimisega keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 56) nõuetega. Lisaks eemaldatakse loalt heiteallikas nr HEIT0000484, kuna nimetatud heiteallikat ja sellega seonduvat tegevust käitises ei eksisteeri enam.
Ettevõte taotleb puurkaevust POH0000939 katastrinumbriga 15325 (edaspidi puurkaev 15325)
võetava põhjavee kogust suurendada järgmistes kogustes: 82,2 m3 ööpäevas, 7 500 m3 kvartalis,
30 000 m3 aastas (2500 m3 kuus).
Ühtlasi taotleb Amberte OÜ vee erikasutusloa nr L.VV/327346 liitmist õhusaasteloale nr L.ÕV.HA-54747.
2.2. Kehtivad keskkonnaload
Ettevõttele on antud 22.04.2025 korraldusega tähtajaline vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/327346 (edaspidi ka veeluba). Keskkonnaluba nr L.VV/327346 on väljastatud Keskkonnaameti 19.02.2016 korraldusega nr 1-3/16/426 „Vee erikasutusloa nr L.VV/327346
andmine“. Keskkonnaloa alusel on võetava põhjavee kogus 44 m3/ööpäevas tähtajaga 01.04.2016-31.12.2030.
Ettevõttele on antud tähtajatu kehtivusega keskkonnaluba nr L.ÕV.HA-54747 paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Käesoleva menetlusega vormistab Keskkonnaamet ettevõttele ühe keskkonnaloa nr L.ÕV.HA- 54747 ning tunnistab kehtetuks keskkonnaloa nr L.VV/327346.
2.3 Taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine
Loa andja edastas esmase taotluse 26.09.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2).
Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest (registreeritud KOTKAS 06.11.2025 numbriga DM-133622-5) ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKAS 06.11.2025 numbriga DM-133622-6) nõuetekohaseks tunnistatud
taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus tagasisidet ei saatnud.
Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 06.11.2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid menetluse algatamisest (registreeritud KOTKAS 06.11.2025 numbriga DM-133622-7; KeÜS § 46 lg 1 p 1 ja 2). Ajalehes jäeti teade avaldamata, kuna kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või - risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ei esitatud vastuväiteid. Naabruskonnas paiknev ettevõte avaldas soovi olla kaasatud menetluse järgmistes etappides.
Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid.
Loa andja teavitas X.X loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuste, vastuväidete esitamiseks (§ 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 2). Eelnõudele esitati/ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid.
2.4 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise Amberte OÜ loa nr L.ÕV.HA-54747 muutmise menetluse käigus algatamata.
3. KAALUTLUSED
3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole kohustuslik, kuna kavandatav tegevus ei ole KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Samuti ei ole vaja anda eelhinnangut ega kaaluda KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³).
Ettevõte poolt taotletav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimistusse, kuid määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“§ 1 lg 1 ja § 11 p 8 kohaselt tuleb anda eelhinnang
kui võetakse põhjavett 200 000-10 000 000 m3 aastas. Arvestades, et ettevõtte taotletav
põhjaveevõtt ühest põhjaveekihist ei ületa 200 000 m3 aastas, ei ole eelhinnangu andmine vajalik.
3.2 Kaalutlused loa muutmisel
Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik
kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).
Keskkonnaamet annab ühe keskkonnaloa, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud (KeÜS § 41 lg 1 ja 4). Seega vormistab Keskkonnaamet ettevõttele ühe keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-54747. Keskkonnaloa nr L.ÕV.HA-54747 andmisega tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud vee erikasutuse luba nr L.VV/327346.
3.2.1 Vee erikasutus
3.2.1.1 Põhjaveevarud
VeeS § 205 lg 1 alusel kehtestab põhjaveevaru valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga pärast põhjaveevaru hindamist. Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru on kinnitatud keskkonnaministri 25.04.2016 käskkirjaga nr 1- 2/16/379 „Harjumaa Ordoviitsiumi-Kambriumi ja Kambriumi- Vendi veekihtide Harku, Jõelähtme, Viimsi, Saku valdade ning Tallinna (välja arvatud Nõmme ja Lasnamäe linnaosa) ja Maardu linna põhjaveevarude tarbevaru kinnitamine“ (edaspidi 25.04.2016 käskkiri). Kinnitatud põhjaveevaru Mustamäe põhjaveemaardla arvestuspiirkonna
põhjavee tarbevaruks on määratud 6000 m3 /ööpäevas kehtivusega kuni 31. detsembrini 2042. a. Tallinna linna Mustamäe arvestuspiirkonnas on kinnitatud põhjavee tarbevaru Kambriumi-
Vendi veekihile 6000 m3 ööpäevas.
Veeloaga L.VV/327346 on lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Kambriumi- Vendi põhjaveekogumist kehtivusega kuni 31.12.2030. Veeloa L.VV/327346 väljastamisel kehtis Tallinna linna Kambriumi-Vendi põhjaveemaardlas Mustamäe arvutuspiirkonna T1
kategooria joogivee tarbevaru, mille tarbevaruks on määratud 9000 m3/ööpäevas. Tallinna linna Kambriumi-Vendi põhjaveekihi tarbevaru on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 kehtivusega kuni 31.12.2030.
Veeloaga nr L.VV/327346 seotud veehaarde Kadaka tee 76b puurkaev POH0000939 (15325) avab Kambriumi-Vendi põhjaveekihti.
VeeS § 189 punktide 2 ja 3 kohaselt veeluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne ja/või põhjavett võetakse kehtestatud põhjaveevarust.
VeeS § 206 lg 2 kohaselt hinnatakse põhjaveevaru ümber, kui: 1) põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas; 2) põhjaveevaruga ala hüdrogeoloogilised tingimused on muutunud; 3) põhjaveevaruga ala põhjavee seisund on halvenenud ega vasta enam põhjaveevaru kasutamise eesmärgile; 4) põhjavee keemiline seisund või koguseline seisund on halvenenud sellisel määral, et kehtestatud põhjaveevaruga alal asuv põhjaveekogum on ohustatud või selle seisundiklass on muutunud heast halvaks; 5) põhjaveevaru kasutamine võib põhjustada pinnavee seisundi halvenemist või ebasoodsaid muutusi põhjaveest sõltuvas maismaaökosüsteemis; 6) põhjaveekihist soovitakse vett võtta rohkem, kui on kehtestatud
põhjaveevaru; 7) tekib vajadus oluliselt muuta põhjaveehaarde asukohta või põhjaveehaardel puudub sanitaarkaitseala. Kavandatava veevõtu puhul ei ole vajalik põhjaveevaru ümber hinnata.
Arvestades, kinnitatud uue põhjavee tarbevaru olemasolu kehtivusega kuni 31.12.2042, määrab Keskkonnaamet keskkonnaloaga tarbitava põhjaveevaru kehtivuse kuni 31. detsembrini 2042. a 25.04.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/379 seatud tingimustel.
3.2.1.2 Taotletav põhjaveevõtt
Veeloaga nr L.VV/327346 on lubatud veevõtt Kadaka tee 76b puurkaevust 15325 perioodil
2020-2030 ööpäevas 44 m3 ja aastas 26 000 m3 (6 500 kvartalis).
Loa muutmise taotlusega soovitakse puurkaevust 15325 võetava põhjavee kogust suurendada 30
000 m3-ni aastas (2500 m3/kuus, 82,2 m3/ööpäevas) perioodil 2025-2042.
Mustamäe piirkonna veelubade lubatud veevõttu arvestades on kasutatud põhjaveevaru
piirkonnas 4324,93 m3/ööpäevas, seega kasutamata vaba varu on 1 675,07 m3/ööpäevas.
Esitatud vee erikasutusõigus tasu deklaratsioonide põhjal oli veevõtt 2024. aastal keskmiselt 50
m3/ööpäevas ja 2025. aastal (I, II ja III kv) maksimaalselt 65 m 3 ööpäevas. Taotluse kohaselt on puurkaevust 15325 võetava põhjavee koguse suurendamise põhjuseks 82,2 kuupmeetrile päevas ettevõtte tootmistegevuse planeeritud laienemine, mistõttu suureneb ka põhjavee tarbimise kogus.
Loa muutmisel arvestab Keskkonnaamet ettevõtte poolt vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonide alusel võetud veevõtukogustega. Keskkonnaamet vaatas üle loa nr L.VV/327346 veekasutuse (vt Tabel 1) aastaaruanded vahemikus 2021-2024.
Tabel 1. Ettevõtte senine veekasutus puurkaevust 15325 kvartalis (tabelis kv) ja aastas (tabelis a), vee erikasutusloaga nr L.VV/327346 senine lubatud veevõtukogused ja taotletav
veevõtukogus (m3)
Aasta I kv II kv III kv IV kv Veevõtu kogus aastas
Senine lubatud veevõtt kvartalis
Senine lubatud veevõtt aastas
Taotletav veevõtt aastas
2021 2136,7 2094,7 2573 2175,3 26 939
6 500 26 000 2022 2210,7 1733,0 1440,7 1324,0 20 125 2023 1861,3 2038,0 2327,0 1863,3 24 269 2024 1757,7 1270,0 1354,3 1667,0 18 147 2025 - - - - - 2026-2042 7 500 7 500 7 500 7 500 - 30 000
Kvartalite lõikes ei ole näha kasvavat trendi. Veekasutus perioodil 2021.a - 2024.a on olnud
vahemikus 18 147 - 26 939 m3 aastas võrreldes lubatud kogusega 26 000 m3 aastas. Lähtudes ettevõtte taotlusest, mille kohaselt vajab Amberte OÜ oma tegevuseks (kosmeetikatoodete tootmine) vett ning asjaolust, et ettevõttel on planeeritud tootmine üle viia kahest vahetusest kolme vahetusse, on oodata vee tarbimisvajaduse kasvu.
Taotletav veevõtt puurkaevust 15325 on aastas 30 000 m 3 (7 500 m3/kv). Keskkonnaportaali[1] andmetel on puurkaevu 15325 deebit 17,2 l/s. Põhjavee pumpamine maapinnast koguses, mis ei ületa puurkaevu 15325 tootlikkust, ei too endaga eeldatavalt kaasa olulisi muutusi põhjavee tasemetes.
Arvestades ettevõtte põhjendatud vee tarbimisvajaduse suurenemist ja vaba põhjaveevaru olemasolu, suurendab Keskkonnaamet veevõtu kogust puurkaevust 15325 ettevõtte poolt taotletavas mahus.
Amberte OÜ taotleb keskkonnaloal veevõttu veehaardest Kadaka tee 76b pk (15325) puurkaevust 15325 perioodil 2025-2042. Arvestades keskkonnaloa muutmise menetluse tähtaega 2026, määrab Keskkonnaamet veevõttu koguse suurendamise puurkaevust katastrinumbriga 15325 taotletavates kohustes perioodil 2026-2042.
Põhjaveevaru tuleb hinnata, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt
ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3 ööpäevas (VeeS § 204 lg 1). Põhjaveevaru tuleb ümber hinnata, kui põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise
arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 m3 ööpäevas (VeeS § 206 lg 2 p 1).
Juhul, kui ettevõte soovib põhjavett nimetatud puurkaevudest kasutada ka peale kinnitatud põhjaveevaru kehtivuse lõppu, tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus keskkonnaloa muutmiseks koos muutmise vajalikkust tõendavate materjalidega, lähtudes asjaolust, kas määratud põhjaveevaru tingimus siis veel kehtiv ning võttes arvesse, et keskkonnaloa muutmise taotlus lahendatakse 90 päeva jooksul.
Põhjaveevarude hindamise nõudeid reguleerib keskkonnaministri 19.10.2019 määrus nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“. Põhjaveevaru hindamiseks tuleb ettevõttel tellida hüdrogeoloogiline uuring vastavat tegevusluba omavalt isikult. Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (VeeS § 204 lg 6). Põhjaveevaru tuleb kehtestada enne põhjavee võtmiseks keskkonnaloa andmist/muutmist (VeeS § 205 lg 3).
3.2.1.3 Veemajanduskava rakendamine
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (200/60/EÜ) alusel on kõikidel liikmesriikidel kohustus iga valgalapiirkonna kehtestada veemajanduskava (edaspidi VMK). VMK koostatakse vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks ning, mis sisaldab veemajandusalaseid eesmärke, pinna- ja põhjavee asukoha ning seisundi kirjeldust, teavet pinna- ja põhjavee seire programmidest ning pinna- ja põhjavee seisundi parandamise meetmeid. Iga vesikonna kohta koostatakse pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks meetmeprogramm.
Vastavalt VMK põhjavee meetmeprogrammi 2022–2027 eelnõule (edaspidi meetmeprogramm) on Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi puhul vajalikud tegevusmeetmed:
1. põhjavee liigvähendamise vältimine ja põhjaveevarude hindamine vastavalt VeeS; 2. hüdrogeoloogilise uuringu läbiviimine põhjaveekogumi toitumise osatähtsuse kohta; 3. põhjaveevarude hindamine piirkondades ja maardlates, kus taotletud ning tõendatult vajalik
veevõtt ületab 500 m³/ööpäevas. Varu määramisel arvestatakse tegelikku looduslikku ressurssi, ajaloolist tarbimist ja põhjendatud prognoose.
Lubatud veevõtu kogus määratakse keskkonnaloas meetmeprogrammi kohaselt vältides põhjavee liigvähendamist ja põhjaveevarud hinnatakse vastavalt VeeS ning arvestades piirkonna veevaru olemasolust, kinnitatud põhjavee tarbevarust ning ettevõtte põhjendatud veevajaduse kasvuga. Puurkaev 15325 avab Kambriumi-Vendi põhjaveekihti ning ettevõte taotleb veevõtu suurendamist kogustes 82,2 m³ ööpäevas, 7 500 m³ kvartalis ja 30 000 m³ aastas.
Arvestades ettevõtte vee tarbimise vajaduse suurenemist ning vaba põhjaveevaru olemasolu Mustamäe põhjaveemaardla arvestuspiirkonnas, suurendab Keskkonnaamet veevõtu kogust puurkaevust 15325 ettevõtte poolt taotletavas mahus. Vastavalt Keskkonnaministri 25.04.2016 käskkirjale nr 1-2/16/379 on Mustamäe põhjaveemaardla Kambriumi-Vendi põhjaveekihi tarbevaru määratud 6 000 m³ ööpäevas kehtivusega kuni 31.12.2042 ning Mustamäe piirkonna veelubade lubatud veevõtu kogust arvestades ei ole tarbevaru ammendunud. Seetõttu on veevõtu suurendamine ja keskkonnaloa kehtivuse pikendamine kooskõlas veemajanduskava meetmeprogrammi eesmärkidega ning ei ohusta põhjaveevarude seisundit.
3.2.2 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast
3.2.2.1 Lubatav tegevus
Käitisele on antud keskkonnaluba tulenevalt 14.12.2016 määruse nr 67 "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba" (edaspidi määrus nr 67) § 3 lõige 1, mille kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Vastavalt loa vormile A1 „Käitise kategooria“ on käitise põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus 3,14 MWth. Katlamaja kasutab kütusena
maagaasi kuni 250 tuhat Nm3 aastas.
Vastavalt vormile A3 „Heiteallikad“ paikneb käitises üks heiteallikas nr HEIT0000483, milleks on katlamaja korsten. Heiteallikas nr HEIT0000484 eemaldatakse loalt, kuna nimetatud heiteallikat ja sellega seonduvat tegevust käitises ei eksisteeri enam.
3.2.1.2 Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks
Vormis A4 „Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas“ määrab Keskkonnaamet välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud aastased heitkogused (t/a) lähtudes ettevõtte poolt esitatud taotlusest. Vormis A5 „Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa“ täpsustab loa andja heiteallikaid ja nendest väljutatavate saasteainete heitkoguseid vastavalt ettevõtte poolt esitatud taotlusele. Saasteainete heitkogused kantakse loale täpsusega 0,001 (määrus nr 56 § 26 lg 4 ja lg 5) ning saasteainete heitkogused, mis jäävad summaarselt kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest
heiteallikatest alla 1 kg, ei kanta loale (AÕKS § 98 lg 1 p 3).
Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda (AÕKS § 92 lg 3). Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteainete sisalduse vastavus AÕKS § 47 lg 1 ja lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele, kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast (määrus nr 84 § 17 lg 7). Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 56 arvestatakse käitise tegevuse hinnanguliseks mõjupiirkonnaks ala vähemalt 500 m raadiuses tootmisterritooriumist või ala, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast.
Amberte tootmishoone heiteallika kõrgus maapinnast on 11,5 m, mille kohaselt on käitise arvestuslik mõjupiirkond 575 m. Nii suurelt alalt kaasati ka koosmõju arvutustesse koosmõjuallikad. Koosmõju arvutustesse on lisatud järgmiste ettevõtete heiteallikad: AKTSIASELTS LEIBUR, ArtAuto Keretööd OÜ, AS Utilitas Tallinna Soojus. Lähtutud on heiteallikate registris esitatud heiteallikate parameetritest ja heitkogustest.
Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku ei tohi iga välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib põhjustada keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määruses nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid nimetatud õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3). Saasteainete atmosfääris hajumise arvutusteks on kasutatud programmi Airviro.
Saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused näitasid, et maksimaalsed arvutuslikud kontsentratsioonid väljaspool tootmisterritooriumi tekivad saasteaine lämmastikdioksiid hajumisel. Ühe tunni maksimaalne kontsentratsioon on 176 µg/m³ moodustades 88% ühele tunnile kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV1). Ühe aasta maksimaalne
kontsentratsioon on 9,91 µg/m³, mis moodustab 24,8% ühele aastale kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPVa).
Teiste saasteainete puhul jäävad maksimaalsed kontsentratsioonid õhukvaliteedi piirväärtustest veelgi madalamale.
Käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et ettevõtte tegevus põhjustaks piirkonnas vastuvõtjate juures häiringutaset ületavat lõhnahäiringut.
Müra tekib seadmete töösoleku perioodil, kuid eeldatavalt ei toimu müra normtaseme ületamist, kuna mürarikkamad tegevused toimuvad päevasel ajal ja hoonete sees.
Keskmise võimsusega põletusseade
Keskkonnaministri 05.11.2017 määrusega nr 44 „Väljaspool tööstusheiteseaduse
reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 44) kehtestatakse põletusseadmetele, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ning väiksem kui 50 MWth (edaspidi keskmise võimsusega põletusseadmed) heite seirenõuded, heite piirväärtused ja nende järgimise kriteeriumid.
Ettevõtte katlamajas on kasutusel katel summaarse nimisoojusvõimsustega 3,14 MWth, mille eeldatav töötundide arv aastas on 8640 ning mis võeti kasutusele 15.12.2016. Seega on tegemist olemasoleva keskmise võimsusega põletusseadmega ning antud juhul rakenduvad heite piirväärtused alates 2030. aasta 1. jaanuarist (määrus nr 44 § 8, § 26 lg 2 ning § 32 lg 2 ja 4). Määruse nr 44 lisa 3 punkti 3b kohaselt tuleb esmakordne mõõtmine keskmise võimsusega põletusseadmele teha nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamist loas. Võttes arvesse, et piirväärtused hakkavad kehtima alles 2030. aastal ja veendumaks, et heite kontsentratsioon tegelikkuses kehtestatud piirväärtuseid ei ületa, määrab Keskkonnaamet loale seirekohustuse, kuid seab esmasele seirele kaheaastase tähtaja.
Eelnevat arvesse võttes seab Keskkonnaamet loa vormi A7 järgmise eritingimuse: Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada maagaasiga kütmisel NOx ja CO
kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikast nr HEIT0000483 (Katlamaja korsten K1). Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes tavapärasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Ühe mõõteseeria raames tuleb teostada vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Käitaja peab tagama asjakohasele standardile vastava mõõtepunkti olemasolu. Mõõtepunkti standardile vastavust on võimalik tõendada ka homogeensustestiga. Esimesed mõõtmised teha 2 aasta jooksul loa muutmisest. Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise
võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2
sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.
Keskkonnaamet märgib loa vormi A8. „Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused“ 2030. aastal kehtima hakkava heite piirväärtuse maagaasi põletamisel NOx puhul
250 mg/Nm3.
3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, AÕKS § 97).
3.4 Kõrvaltingimuste seadmine
Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Loa on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.
3.4.1 Kinnistu kasutusõigus
Tegevuskoha kinnistu kuulub ettevõttele. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba muutmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega muudetav luba nr L.ÕV.HA-54747 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).
Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile A7 järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada.
3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
Loa eelnõule esitati/ei esitatud arvamusi, vastuväiteid.
3.6 Otsekohalduvad nõuded
Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".
[1] Kättesaadav aadressil: https://register.keskkonnaportaal.ee/register/driven-well/PRK0015325
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Jaanika Mölder vanemspetsialist juhataja ülesannetes välisõhubüroo
EELNÕU 31.12.2025
Keskkonnaluba
Loa registrinumber L.ÕV.HA-54747
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Amberte OÜ
Registrikood / Isikukood 17196088
Tegevuskoha andmed
Nimetus Amberte tootmishoone
Aadress Leiva tn 3, Mustamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Katastritunnus(ed) 78401:101:1780
Territoriaalkood EHAK 0482
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Leiva tn 3 (78401:101:1780). Puudutatud veekogud: Iisaku soon (VEE1094200).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused
Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.
Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kadaka tee 76b pk (15325)
Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0000939
Puurkaevu katastrinumber 15325
Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6585359, Y: 536725
Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)
Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V - Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (Cm-V)
Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu
Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö päev as Sek und is Veevõtt 2016 2018 4 000 4 000 4 000 4 000 16 000 44
Veevõtt 2019 2019 4 000 4 000 4 000 6 500 18 500 51
Veevõtt 2020 2025 6 500 6 500 6 500 6 500 26 000 44
Veevõtt 2026 2042 7 500 7 500 7 500 7 500 30 000 82.20
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevust võetava vee arvestust tuleb pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidu iga kuu lõpus). 2. Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus puurkaevu kohta ning sissekanne päevikusse tuleb igakordselt allkirjastada näidu võtja poolt, juhul, kui päevikut peetakse paberkandjal. Elektroonse päeviku pidamise korral allkirjastamise nõue ei kohaldu. 3. Veearvestit tuleb taadelda vähemalt üks kord viie aasta jooksul, märkides taatlemise aja ja otsuse veevõtu päevikus. Veearvestite korral, mille DN>300 mm, võib rakendada 10 aastast taatluskehtivusaega. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. 4. Joogiveeallika kontrollikava.
Põhjaveetaseme mõõtmine Puurkaevus staatilise veetaseme mõõtmine loa andja nõudmisel
Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale atesteeritud proovivõtja poolt.
2/8
Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks on soovituslik proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed vähemalt määratavate komponentide osas.
Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad
POH0000939 Kadaka tee 76b pk (15325) X: 6585368, Y: 536726 Üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus
Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire 3/8
V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad4/8
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr
Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg
1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed
Puurkaevust võetava põhjavee kasutamiseks joogiveeallikana peab vee erikasutaja saama Terviseameti või tema piirkondliku talituse kirjaliku nõusoleku. Pidev
2. Nõutav reoveepuhastusviis
Reovee purgimine toimub AKTSIASELTS TALLINNA VESI hallatavasse purglasse. Pidev
3. Toimingud avarii korral
Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida Häirekeskust, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit. Koheselt vastava olukorra tekkimisel
4. Muud asjakohased meetmed
1. Tagada veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine. 2. Puurkaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud. 3. Tagada puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek. 4. Veetarbimise suurenemisel üle lubatu, on võimalik lubatava veevõtu suurendamine. Selleks esitada motiveeritud kirjalik taotlus loa muutmiseks veevõtu osas. 5. Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel anda veeloa koopia ja muud vajalikud dokumendid üle uuele valdajale/omanikule, esitada Keskkonnaametile vahearuanne veekasutuse kohta ning informeerida ettevõtet vee erikasutusloa ümbervormistamise vajalikkusest
1.-3. Pidevalt; 4.- 5. Olukorra tekkimisel
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr
Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
1. Veehaarde seire tulemused
Joogiveeallikate analüüside tulemused esitada vee erikasutusloa väljaandjale. Toimub õigusaktidega sätestatud korras
2. Võetava vee arvestus
1. Võetava vee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa punktis V3 toodule. 2. Veevõtu päevik, kuhu on kantud veearvesti näidud ja veearvesti taatlemise andmed. 3. Joogiveeallika kontrollikava. 4. Andmed veevõtu kohta kuude kaupa deklareerida vastavalt keskkonnatasude seadusele.
1. Vastavalt nõutule; 2.-3. Esitada loa andja nõudmisel; 4. Toimub õigusaktidega sätestatud korras
3. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave
Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele. Toimub õigusaktidega sätestatud korras
4. Veekasutuse aastaaruanne
Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Toimub õigusaktidega sätestatud korras
5. Muu vajalik informatsioon
Vee erikasutusloas toodud andmete igasugustest muutustest tuleb koheselt informeerida loa andjat. Kohe vastava olukorra tekkimisel
6. Muu vajalik informatsioon
Põhjaveevaru tuleb hinnata, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 m3 ööpäevas. Põhjaveevaru tuleb ümber hinnata, kui põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 m3 ööpäevas. Juhul, kui ettevõte soovib põhjavett nimetatud puurkaevudest kasutada ka peale kinnitatud põhjaveevaru kehtivuse lõppu, tuleb esitada Keskkonnaametile taotlus keskkonnaloa muutmiseks koos muutmise vajalikkust tõendavate materjalidega, lähtudes asjaolust, kas määratud põhjaveevaru tingimus siis veel kehtiv ning võttes arvesse, et keskkonnaloa muutmise taotlus lahendatakse 90 päeva jooksul.
Toimub õigusaktidega sätestatud korras
V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
5/8
Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 250 tuh. Nm³
Heiteallika kood Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth
Keskmise võimsusega põletusseadmete arv
Eeldatav töötundide arv aastas
Keskmine koormus, %
Käitamise alguskuupäev
Kasutatav kütus või jäätmed
Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu
Kogus Ühik
Katlamaja korsten (K1) - HEIT0000483
3.14 1 8 640 80 15.12.2016 Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)
250 tuh. Nm³
Põletusseade Jah
Põletus seadme summaarne soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth
3.14
Keskmise võimsusega põletus seade Jah
Suure võimsusega põletus seade Ei
Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist
Ei
Nafta saaduste, muude mootori- või vedel ‐ kütuste, kütuse komponentide või kütuse ‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Ei
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoone gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
Ei
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane
A3. Heiteallikad Heite allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0000483 K1 Katlamaja korsten X: 6585396, Y: 536787
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas6/8
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus
Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2026 0.364 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2026 476.503 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2026 0.255 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2026 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2026 0.017 t PM-sum Osakesed 2026 0.004 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 0.004 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 0.004 t
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus
Hetkeline kogus Mõõtühik Katlamaja korsten (K1) HEIT0000483 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s
PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 0.001 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.134 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.094 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.006 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.002 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s
A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused7/8
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik
Eritingimus Täitmise sagedus
Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)
Eritingimuse kirjeldus
Heiteseire Pisteline regulaarne
Selleks, et hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele, teostada maagaasiga kütmisel NOx ja CO kontsentratsioonide mõõtmised heiteallikast nr HEIT0000483 (Katlamaja korsten K1). Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes tavapärasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Ühe mõõteseeria raames tuleb teostada vähemalt kolm 30 min pikkust mõõtmist. Käitaja peab tagama asjakohasele standardile vastava mõõtepunkti olemasolu. Mõõtepunkti standardile vastavust on võimalik tõendada ka homogeensustestiga. Esimesed mõõtmised teha 2 aasta jooksul loa muutmisest. Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.
Muu Pidev Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada.
A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite allikas Katlamaja korsten (K1)
Heiteallika kood HEIT0000483
Vanus Olemasolev seade
Seadme liik Muu põletusseade
Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1
Soojus sisendile vastav nimi soojus võimsus, MWth 3.14
Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained
Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp
Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) - 100 NOₓ 250 01.01.2030
Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf Jah
LHK lisa - Amberte_asukohakaart.pdf Lisa 2: Amberte_OU_asukohakaart.pdf Jah
LHK lisa - Amberte_heiteallikate_asendiplaan.pdf Lisa 3: Amberte_OU_heiteallikate_asendiplaan.pdf Jah
LHK lisa - Amberte_NO2_1h_koos.pdf Lisa 4: Amberte_OU_NO2_1h_koos.pdf Jah
LHK lisa - Amberte_NO2_1h_yksi.pdf Lisa 5: Amberte_OU_NO2_1h_yksi.pdf Jah
8/8