OTSUS

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla

Tervise tn 1

Kohtla-Järve linn

31025, Ida-Viru maakond

01.04.2024 nr 11.2-4/24/236

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja

taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames

finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste „Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse

saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (projekti

nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke

„Endoskoopide pesur- desinfektorid“ viitenumbriga 253490 (edaspidi riigihange nr 253490) ja

riigihanke „Endoskoopide kuivatus- ja hoiustamise kapid“ viitenumbriga 253649 (edaspidi

riigihange nr 253649) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks kokku 44 490,86 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 47 lõige 2, § 48 lõige 1, § 49 lõige 1 ja Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, 22 lg 1 punkt 3 ja lõige 2, projekti raames esitatud

kuludokumendid tunnustega (edaspidi KD) 123 ja 144 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1 RH 253490 kuni 13.08.2022 kehtiv riigihangete seaduse redaktsioon, hankemenetluse korraldamise ajal kehtiv

RH 253649 kuni 14.01.2023 kehtiv riigihangete seaduse redaktsioon, hankemenetluse korraldamise ajal kehtiv

1. Toetuse saaja jättis projekti raames riigihangete nr 253490 ja 253649 hankelepingute

eeldatavad maksumused summeerimata, mille tulemusena ei järginud riigihankes

nr 253490 ja riigihankes nr 253649 rahvusvahelist piirmäära ületavale riigihankele

ettenähtud menetluskorda

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja on viinud läbi riigihangete registris avatud hankemenetlusena riigihanke nr 253490

„Endoskoopide pesur- desinfektorid“. Hanketeade esitati riigihangete registrile 09.08.2022, samal

kuupäeval avaldati riigihange, eeldatava maksumusega 99 000 eurot. Pakkumuste esitamise

tähtpäev oli 26.08.2022 kell 12.00. Hankes esitati üks pakkumus. 15.09.2022 otsusega tunnistati

pakkumus vastavaks ja sama otsusega tunnistati edukaks Olympus Estonia OÜ (registrikood

10951954, edaspidi ka edukas pakkuja või töövõtja) pakkumus maksumusega 98 816,85 eurot

käibemaksuta. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 20.09.2022 edukaks tunnistatud pakkujaga

hankelepingu.

Lisaks viis toetuse saaja projekti elluviimiseks läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 253649

„Endoskoopide kuivatus- ja hoiustamise kapid“, mille hanketeade avaldati 15.08.2022. Hankes

esitati üks pakkumus, mis tunnistati edukaks ning mille alusel sõlmis toetuse saaja 26.10.2022

Olympus Estonia OÜ-ga hankelepingu. Riigihanke nr 253649 eeldatav maksumus oli

126 000 eurot käibemaksuta ja tegelik maksumus 125 979 eurot käibemaksuta.

Nimetatud riigihangete eeldatavad maksumused on kokku 225 000 eurot, mis ületab 2022. aastal

kehtestatud rahvusvahelist piirmäära2 10 000 euro võrra. Rakendusüksuse hinnangul on

hankelepingute esemeteks funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks

vajalikud asjad.

Mõlema riigihanke raames ostis toetuse saaja ühe ja sama seadme (endoskoop) tarbeks vahendeid

– kuivatus- ja hoiustamise kapid, pesur-desinfektorid. Seega ostis toetuse saaja riigihanke

nr 253490 ja nr 253649 raames nii funktsionaalselt koostoimivad kui ka sama eesmärgi

saavutamiseks vajalikke asju ning oleks pidanud riigihangete nr 253490 ja nr 253649 eeldatavad

maksumused summeerima ning kohaldama mõlemale riigihankele nende summeeritud eeldatavale

maksumusele vastavat menetluskorda. Kuivõrd toetuse saaja ei teinud seda, siis rikkus toetuse

saaja sellega RHS § 3 punkte 2 ja 3 ning § 28 lõikeid 1 ja 2.

1.2. Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja selgitas 12.01.2024 rakendusüksusele, et: „Hankija ei ole jaotanud riigihanget

osadeks eesmärgiga eirata RHS riigihanke teostamiseks. Endoskoopide pesur-desinfektorid on

hangitud eraldi lähtudes nende paigalduskohast, seadmed hangiti paigaldamiseks ehitatavasse

hoonesse, mis tingis vajaduse arvestada hoone valmidusest tuleneva seadme vastuvõtu

võimekusega. Endoskoopide transpordikärude jne hanked olid seotud teiste hoonete/osakondade

vajadustega.“

Täiendavalt on toetuse saaja 30.01.2024 selgitanud järgnevat: „Tegemist on erinevate osakondade,

mis ei ole omavahel funktsionaalselt seotud, vajadustega ja osakondadel on erinevad nii tarne

vajadus kui tarne vastuvõtu võimekus.“

Riigihanke nr 253649 järelevalvemenetluse raames on toetuse saaja 30.01.2024 selgitanud

järgnevat: „Hankija on hankemenetluste valikul lähtunud eelkõige hangitavate seadmete väga

erinevast funktsionaalsusest - pesureid kasutakse seadmete pesemiseks, kuivatus- ja hoiustuskappe

seadmete hoiustamiseks ning kärusid asjade transportimiseks. Kõiki hangitavaid seadmeid on

2 2022. aastal hankijale kohalduv asjade ja teenuste rahvusvahelise hanke piirmäär oli 215 000 eurot.

võimalik üksteisest sõltumata kasutada ja vajadus nende tarneajale on erinev, nimetatust lähtuvalt

oleme me ka läbi viinud erinevad hankemenetlused.

Hankija möönab, et kõik IVKH poolt varem hangitud ja tulevikus hangitavad meditsiiniseaded

omavad ühte ja sama eesmärki, milleks on kvaliteetse raviteenuse pakkumine - paraku kõikide

hankeplaanis olevate meditsiiniseadmete hankimine ühe hankega ei ole ilmselget teostatav ning

see seaks ohtu haigla toimepidevuse.“

Toetuse saaja on 16.02.2024 rakendusüksuse päringule, milliseid seadmeid on võimalik

endoskoopide pesur-desinfektoris veel peale endoskoopide pesta, vastanud, et: „[H]hanke raames

on meil soetatud neli kuivatus- ja hoiustamiskappi, mida kasutatakse järgmiselt:

ühes kapis hoiustatakse bronhoskoopisid;

teises kapis hoiustatakse gastroskoopisid, kolonoskoobisid ja duodenoskoopisid;

kolmandas kapis hoiustatakse tüstoskoopisid;

neljandal kapis hoiustatakse larüngoskoopisid.

Ühes hangitud pesuris pestakse bronhoskoopisid ja teises tüstoskoopisid.

Oleme jätkuvalt seisukohal, et hangitavatel seadmetel on erinev funktsionaalsus. Hangitud

pesureid kasutakse bronhoskoopide ja tüstoskoopide pesemiseks, kuid kuivatus- ja

hoiustuskapides hoiustakse lisaks bronhoskoopidele ja tüstoskoopide veel gastroskoopisid,

kolonoskoobisid, duodenoskoopisid ja larüngoskoopisid, mida kasutatakse erinevates

osakondades erinevate protseduuride läbiviimiseks. Kärusid kasutatakse ainult kolonoskoopide,

gastroskoopide ja duodenoskoopide transportimiseks ning neil puudub igasugune seos

bronhoskoopide ja tüstoskoopide pesuritega.“

23.02.2024 on toetuse saaja täiendavalt lisanud, et: „Kuivatuskappi ei tohi panna musti skoope,

neid tuleb eelnevalt desinfitseerida. Aga samas skoobid ei pea kuivama kapis, neid võib koha

kasutusse võtta või hoiule panna spetsiaalse kottidesse.“

Järelevalvemenetluse raames toetuse saaja riigihanke nr 253490 osas täiendavaid seisukohti ei

esitanud vaid viitas, et selgitused on eelnevalt antud.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile 7.1

kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi,

kui ta on hankija RHSi tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Ida-Viru

Keskhaigla, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 mõistes ning sellest tulenevalt

peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda.

RHS § 3 kohaselt kohustub hankija järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh punkti 2

kohaselt tuleb kohelda kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu

liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ning punkti 3 kohaselt

tuleb tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.

RHS § 28 lõike 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida

teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade

summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. RHS § 28 lõike 2 kohaselt

ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks

kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad

või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.

Rakendusüksus selgitab, et RHS § 28 lõikest 2 tulenevalt tuleb summeerida ühtse majandusliku

või tehnilise funktsiooniga asjade eeldatavad maksumused. Rahandusministeeriumi tellitud

analüüsis „Riigihangete osadeks jaotamisest“3 on välja toodud, et asjade hankelepingute korral

saab ühe ja sama majandusliku ja tehnilise funktsiooni kindlaks teha selle järgi, et asjadel on sama

otstarve ning need on ka sisult sarnased või täidavad oma funktsiooni kui koos toimivad

omavahel seotud osad. Rahandusministeerium on viidatud analüüsis välja toonud, et sarnased

asjad on sellised, mida kavatsetakse kasutada samal või sarnasel otstarbel, näiteks erinevad

toiduained või kontorimööbel.

Tuginedes Rahandusministeeriumi seisukohale ning arvestades toetuse saaja poolt antud selgitusi

on rakendusüksus seisukohal, et projekti raames soetatud endoskoopide tarbeks pesur-desinfektor

ning kuivatus- ja hoiustamiskapid on sellised vahendid, mis on omavahel seotud, kuna kuivatus-

ja hoiustamiskapis saab vaid endoskoope kuivatada ja hoiustada ning pesur-desinfektoris vaid

endoskoope käidelda. Seega, pesur-desinfektori näol on tegemist seadmega, mida on võimalik

kasutada vaid endoskoopidel ning kuivatus- ja hoiustamiskapid on samuti loodud vaid

endoskoopide kuivatamiseks, hoiustamiseks.

Toetuse saaja väide, et tegemist on funktsionaalselt erinevate seadmetega on õige, sest pesu-

desinfektoris ei ole võimalik endoskoope hoiustada ja kuivatada. Kuid üldises plaanis on soetatud

vahendid kõik endoskoopide teenindamiseks vajalikud. Toetuse saaja väitega, et erinevad seadmed

paigaldatakse erinevatesse ruumidesse võib nõustuda, kuid seda pelgalt seetõttu, et endoskoobi

sihipärase kasutamise kohas ei toimu endoskoobi pesemist, desinfitseerimist, kuivatamist. Toetuse

saaja on veel välja toonud, et kõiki hangitavaid seadmeid on võimalik üksteisest sõltumata

kasutada ja vajadus nende tarneajale on erinev, nimetatust lähtuvalt oleme me ka läbi viinud

erinevad hankemenetlused, ei saa rakendusüksus nõustuda. Seadmete üksteisest sõltumatu

kasutamine on võimalik seetõttu, et pesur-desinfektor ning kuivatus- ja hoiustamiskapp on loodud

eraldiseisvana, kuid siiski teenindama vaid endoskoope. Seega nii pesur- desinfektori kui ka

kuivatus- ja hoiustamiskapid täidavad oma funktsiooni kui koos toimivad ja omavahel seotud osad

ning hankijal oleks tulnud nende soetamise eeldatavad maksumused summeerida, olenemata

asjaolust, et tegemist on eraldiseisvate seadmetega.

Rakendusüksus selgitab, et RHS § 28 lõike 2 kohaselt on asjade funktsionaalne koostoimimine

kõigest üks võimalus, millal hankija peab erinevate riigihangete eeldatavad maksumused

summeerima. RHS § 28 lõike 2 kohaselt peab hankija erinevate riigihangete eeldatavad

maksumused summeerima ka siis, kui mõlema riigihanke esemeks on sama eesmärgi

saavutamiseks vajalikud asjad. Sellisel juhul ei oma tähtsust, kas erinevate riigihangete raames

ostetud asjad toimivad funktsionaalselt koos või saab neid kasutada ka teineteisest eraldiseisvalt.

Teisisõnu, see, et toetuse saaja ostis pesur-desinfektoreid ning kuivatus- ja hoiustamiskappe

erinevatesse haigla ruumisesse ja erinevate riigihangete raames ostetud pesur-desinfektoreid ning

kuivatus- ja hoiustamiskappe ei kasutata ühes ja samas ruumis või samaaegselt, ei välista

riigihangete eeldatavate maksumuste summeerimise kohustust, kui ostetavad asjad on vajalikud

sama eesmärgi -endoskoopide teenindamise, saavutamiseks.

3 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete-uldised

Samuti ei nõustu rakendusüksus toetuse saaja väitega, et käesoleval juhul oli tarneajale erinev

vajadus, kuivõrd riigihangete registri andmetest nähtuvalt oli kahe riigihanke avaldamise vahe vaid

kuus päeva ning toetuse saaja 2022. aasta hankeplaanis4 olid mõlemad hanked plaanis läbi viia III

kvartalis. Eeltoodust tulenevalt oli hankijal vajadus mõlemaid seadmeid tarnida sisuliselt

samaaegselt.

Et tegemist on RHS-i mõistes funktsionaalselt koostoimivate ja sama eesmärgiga asjadega,

toetavad ka tegurid, et nii pesur-desinfektoreid kui kuivatus- ja hoiustamiskappe on võimalik osta

ühe ja sama pakkuja käest. Antud juhul on esemed soetatud Olympus Estonia OÜlt, kes oli mõlema

hanke puhul ühtlasi ka ainsaks pakkujaks.

Vastavalt RHS § 23 lg 2 punktile 1 arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka

hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu

alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Viidatud sättest

järeldub, et hankijal lasub hoolsuskohustus kõik oma ostud läbi mõelda, võttes sealjuures arvesse

kõik võimalikud tulevikus tekkivad kohustused ja lähtuvalt sellest valida õige hankelepingu

sõlmimise kord asjade ostmiseks. Toetuse saajale oli teada projekti raames planeeritavate

seadmete eeldatav kogumaksumus kui ka see, mis eesmärgil ja milliseid seadmeid on toetuse saajal

kvaliteetse meditsiiniteenuse osutamiseks vaja.

Lähtuvalt eelpool toodust on rakendusüksuse hinnangul toetuse saaja rikkunud RHS § 28 lõiget 1

ja 2, kuivõrd hankija ei ole pesur-desinfektorite ning kuivatus- ja hoiustamiskappide hankimisel

lähtunud nende summeeritud maksumusest, vaid on hanke jaganud lubamatult osadeks. Kuna

riigihangete nr 253490 ja 253649 eeldatavad maksumused kokku ületavad rahvusvahelist

piirmäära, siis oli hankija kohustatud korraldama kas ühe rahvusvahelist piirmäära ületava

riigihankemenetluse või kui hankija pidas vajalikuks osta endoskoopide kuivatus- ja

hoiustamiskappe ositi, kaks eraldi hankemenetlust, järgides mõlema hanke puhul üle

rahvusvahelise piirmäära hangetele ettenähtud menetluskorda.

Arvestades riigihangete nr 253490 ja 253649 eeldatavaid maksumusi, ei ole võimalik käsitleda

kummagi riigihanke korraldamist ka kui RHS § 28 lõikes 4 sätestatud erandina, kuna mõlema

riigihanke eeldatavad maksumused ületavad 80 000 eurot ning kummagi maksumus ületab 20

protsenti hangete summeeritud maksumusest Seetõttu kohaldab rakendusüksus

finantskorrektsiooni nii riigihanke nr 253490 kui ka 253649 kuludele.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja rikkus ka RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute

võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, sest ta seadis siseriiklikud ettevõtjad pakkumuse esitamisel

eelisolukorda välispakkujatega võrreldes, ja RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse

ärakasutamise üldpõhimõtet.

Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja rikkus RHS § 3 punkte 2 ja 3 ja § 28 lõikeid 1

ja 2. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1 ja TAT punktis 7.1

tulenevat kohustust järgida RHS-i.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

4 https://www.ivkh.ee/et/haiglast/hanked-ja-konkursid.html

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle

suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud riigihanke pakkujate

ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija oleks riigihanked nr 253649 ja

nr 253490 korraldanud rahvusvaheliste hangetena, mille tulemusel oleks antud hangete info läbi

Euroopa Liidu Teataja jõudnud ka välispakkujateni. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et

RHS-i rikkumine omab rahalist mõju ja tegemist ei ole üksnes formaalse rikkumisega.

Ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse hankelepingule riigihanke rahvusvahelise

piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral 100-

protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks

on rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi.

Ühendmääruse § 22 lõike 2 kohaselt võib ühendmääruse § 22 lõikes 1 nimetatud juhul kohaldada

hankelepingule 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud

viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal,

sealhulgas kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud RHS-i rikkumise osas esineb ühendmääruse § 22 lg 1 punktis 3 ja

lõikes 2 nimetatud faktiline koosseis, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul õiguspärane

rakendada RHS-i rikkumise tõttu riigihanke nr 253649 ja nr 253490 abikõlblikele kuludele 25%

suurust finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 1 punktis 3 ja lõikes

2 nimetatud aluse esinemise korral 25%-lise finantskorrektsiooni määra vähendamise võimalust,

puudub rakendusüksusel kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete

rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on

potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja

konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka

Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise

korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest,

kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus riigihangete nr 253490 ja nr 253649 raames

esitatud kuludele 25%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingute alusel

tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra.

2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 253490 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud

abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ raames kokku summas 75 620,22 eurot käibemaksuga.

Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 25% 144 75 620,22 eurot 18 905,06 eurot

Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3 ja lg 2,

loeb rakendusüksus riigihanke nr 253490 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud

kulust (75 620,22 ) mitteabikõlblikuks kuluks 25% ehk 18 905,06 eurot.

Toetuse saaja on riigihanke nr 253649 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud

abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ raames kokku summas 102 343,20 eurot käibemaksuga.

Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 25% 123 102 343,20 eurot 25 585,80 eurot

Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3 ja lg 2,

loeb rakendusüksus riigihanke nr 253649 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud

kulust (102 343,20 ) mitteabikõlblikuks kuluks 25% ehk 25 585,80 eurot.

Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3 ja lg 2

loeb rakendusüksus eelloetletud riigihangete nr 253490 ja nr 253649 kuludest mitteabikõlblikuks

25% ehk 44 490,86 eurot (18 905,06 +25 585,80 ), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus

moodustab 33 368,14 eurot ja omafinantseering 11 122,72 eurot.

STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab

rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga

kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr 2014-2020.2.04.19-0085 eelarve vähendatava

toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla

infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale

proportsioonile.

3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 11.03.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 25.03.2024. Toetuse saaja edastas 26.03.2024 vastuse, kus selgitas, et on

oma seisukohad ja põhjendused esitanud varasemas kirjavahetuses ning on seisukohal, et

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu korrektsiooni määr on otsuse koostamisel eeldatavaid rikkumisi

arvestades ebaproportsionaalselt suur.

Rakendusüksus selgitab veelkord, kuivõrd riigihange nr 253649 ja nr 253490 eeldatavad

maksumused ületavad rahvusvahelist piirmäära kohaldatakse ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3

kohaselt 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 22 lõige 2 annab

võimaluse kohaldada 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd ühendmäärus ei näe

ette § 22 lg 1 punktis 3 ja lõikes 2 nimetatud aluse esinemise korral 25%-lise finantskorrektsiooni

määra vähendamise võimalust, puudub rakendusüksusel kohaldatava finantskorrektsiooni määra

osas kaalutlusõigus.

4. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ 44 490,86 eurot, millest toetus moodustab

33 368,15 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi riigihanke nr 253490 (KD 144) alusel välja makstud toetuse summa

14 178,80 eurot;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi riigihanke nr 253649 (KD 123) alusel välja makstud toetuse summa

19 189,35 eurot;

4. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise

päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 33 368,15 eurot

Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT:

EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või

Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082912. Selgituseks

märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number;

5. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva

eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes

kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Rahandusministeeriumi

pangakontole;

6. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas“.

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud

tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Merike Kraam

663 2027

Merike.Kraam@rtk.ee