Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.2-4/24/236 |
Registreeritud | 01.04.2024 |
Sünkroonitud | 02.04.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.2 Toetuste rakendamine: SIHT, elukeskkond, Interreg, ettevõtluse meetmega seotud toetused |
Sari | 11.2-4 Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine 2.4.1. otsused 2014-2020 |
Toimik | 11.2-4/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Merike Kraam (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
Tervise tn 1
Kohtla-Järve linn
31025, Ida-Viru maakond
01.04.2024 nr 11.2-4/24/236
OTSUS
finantskorrektsiooni tegemise ja
taotluse rahuldamise otsuse
muutmise kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme
„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse
naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames
finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste „Keskhaigla infrastruktuuri
kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse
saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (projekti
nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas.
Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke
„Endoskoopide pesur- desinfektorid“ viitenumbriga 253490 (edaspidi riigihange nr 253490) ja
riigihanke „Endoskoopide kuivatus- ja hoiustamise kapid“ viitenumbriga 253649 (edaspidi
riigihange nr 253649) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud
nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas
finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks kokku 44 490,86 eurot.
Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2
punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 47 lõige 2, § 48 lõige 1, § 49 lõige 1 ja Vabariigi Valitsuse
01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, 22 lg 1 punkt 3 ja lõige 2, projekti raames esitatud
kuludokumendid tunnustega (edaspidi KD) 123 ja 144 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.
1 RH 253490 kuni 13.08.2022 kehtiv riigihangete seaduse redaktsioon, hankemenetluse korraldamise ajal kehtiv
RH 253649 kuni 14.01.2023 kehtiv riigihangete seaduse redaktsioon, hankemenetluse korraldamise ajal kehtiv
1. Toetuse saaja jättis projekti raames riigihangete nr 253490 ja 253649 hankelepingute
eeldatavad maksumused summeerimata, mille tulemusena ei järginud riigihankes
nr 253490 ja riigihankes nr 253649 rahvusvahelist piirmäära ületavale riigihankele
ettenähtud menetluskorda
1.1. Rikkumise asjaolud
Toetuse saaja on viinud läbi riigihangete registris avatud hankemenetlusena riigihanke nr 253490
„Endoskoopide pesur- desinfektorid“. Hanketeade esitati riigihangete registrile 09.08.2022, samal
kuupäeval avaldati riigihange, eeldatava maksumusega 99 000 eurot. Pakkumuste esitamise
tähtpäev oli 26.08.2022 kell 12.00. Hankes esitati üks pakkumus. 15.09.2022 otsusega tunnistati
pakkumus vastavaks ja sama otsusega tunnistati edukaks Olympus Estonia OÜ (registrikood
10951954, edaspidi ka edukas pakkuja või töövõtja) pakkumus maksumusega 98 816,85 eurot
käibemaksuta. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 20.09.2022 edukaks tunnistatud pakkujaga
hankelepingu.
Lisaks viis toetuse saaja projekti elluviimiseks läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 253649
„Endoskoopide kuivatus- ja hoiustamise kapid“, mille hanketeade avaldati 15.08.2022. Hankes
esitati üks pakkumus, mis tunnistati edukaks ning mille alusel sõlmis toetuse saaja 26.10.2022
Olympus Estonia OÜ-ga hankelepingu. Riigihanke nr 253649 eeldatav maksumus oli
126 000 eurot käibemaksuta ja tegelik maksumus 125 979 eurot käibemaksuta.
Nimetatud riigihangete eeldatavad maksumused on kokku 225 000 eurot, mis ületab 2022. aastal
kehtestatud rahvusvahelist piirmäära2 10 000 euro võrra. Rakendusüksuse hinnangul on
hankelepingute esemeteks funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks
vajalikud asjad.
Mõlema riigihanke raames ostis toetuse saaja ühe ja sama seadme (endoskoop) tarbeks vahendeid
– kuivatus- ja hoiustamise kapid, pesur-desinfektorid. Seega ostis toetuse saaja riigihanke
nr 253490 ja nr 253649 raames nii funktsionaalselt koostoimivad kui ka sama eesmärgi
saavutamiseks vajalikke asju ning oleks pidanud riigihangete nr 253490 ja nr 253649 eeldatavad
maksumused summeerima ning kohaldama mõlemale riigihankele nende summeeritud eeldatavale
maksumusele vastavat menetluskorda. Kuivõrd toetuse saaja ei teinud seda, siis rikkus toetuse
saaja sellega RHS § 3 punkte 2 ja 3 ning § 28 lõikeid 1 ja 2.
1.2. Toetuse saaja selgitused
Toetuse saaja selgitas 12.01.2024 rakendusüksusele, et: „Hankija ei ole jaotanud riigihanget
osadeks eesmärgiga eirata RHS riigihanke teostamiseks. Endoskoopide pesur-desinfektorid on
hangitud eraldi lähtudes nende paigalduskohast, seadmed hangiti paigaldamiseks ehitatavasse
hoonesse, mis tingis vajaduse arvestada hoone valmidusest tuleneva seadme vastuvõtu
võimekusega. Endoskoopide transpordikärude jne hanked olid seotud teiste hoonete/osakondade
vajadustega.“
Täiendavalt on toetuse saaja 30.01.2024 selgitanud järgnevat: „Tegemist on erinevate osakondade,
mis ei ole omavahel funktsionaalselt seotud, vajadustega ja osakondadel on erinevad nii tarne
vajadus kui tarne vastuvõtu võimekus.“
Riigihanke nr 253649 järelevalvemenetluse raames on toetuse saaja 30.01.2024 selgitanud
järgnevat: „Hankija on hankemenetluste valikul lähtunud eelkõige hangitavate seadmete väga
erinevast funktsionaalsusest - pesureid kasutakse seadmete pesemiseks, kuivatus- ja hoiustuskappe
seadmete hoiustamiseks ning kärusid asjade transportimiseks. Kõiki hangitavaid seadmeid on
2 2022. aastal hankijale kohalduv asjade ja teenuste rahvusvahelise hanke piirmäär oli 215 000 eurot.
võimalik üksteisest sõltumata kasutada ja vajadus nende tarneajale on erinev, nimetatust lähtuvalt
oleme me ka läbi viinud erinevad hankemenetlused.
Hankija möönab, et kõik IVKH poolt varem hangitud ja tulevikus hangitavad meditsiiniseaded
omavad ühte ja sama eesmärki, milleks on kvaliteetse raviteenuse pakkumine - paraku kõikide
hankeplaanis olevate meditsiiniseadmete hankimine ühe hankega ei ole ilmselget teostatav ning
see seaks ohtu haigla toimepidevuse.“
Toetuse saaja on 16.02.2024 rakendusüksuse päringule, milliseid seadmeid on võimalik
endoskoopide pesur-desinfektoris veel peale endoskoopide pesta, vastanud, et: „[H]hanke raames
on meil soetatud neli kuivatus- ja hoiustamiskappi, mida kasutatakse järgmiselt:
ühes kapis hoiustatakse bronhoskoopisid;
teises kapis hoiustatakse gastroskoopisid, kolonoskoobisid ja duodenoskoopisid;
kolmandas kapis hoiustatakse tüstoskoopisid;
neljandal kapis hoiustatakse larüngoskoopisid.
Ühes hangitud pesuris pestakse bronhoskoopisid ja teises tüstoskoopisid.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et hangitavatel seadmetel on erinev funktsionaalsus. Hangitud
pesureid kasutakse bronhoskoopide ja tüstoskoopide pesemiseks, kuid kuivatus- ja
hoiustuskapides hoiustakse lisaks bronhoskoopidele ja tüstoskoopide veel gastroskoopisid,
kolonoskoobisid, duodenoskoopisid ja larüngoskoopisid, mida kasutatakse erinevates
osakondades erinevate protseduuride läbiviimiseks. Kärusid kasutatakse ainult kolonoskoopide,
gastroskoopide ja duodenoskoopide transportimiseks ning neil puudub igasugune seos
bronhoskoopide ja tüstoskoopide pesuritega.“
23.02.2024 on toetuse saaja täiendavalt lisanud, et: „Kuivatuskappi ei tohi panna musti skoope,
neid tuleb eelnevalt desinfitseerida. Aga samas skoobid ei pea kuivama kapis, neid võib koha
kasutusse võtta või hoiule panna spetsiaalse kottidesse.“
Järelevalvemenetluse raames toetuse saaja riigihanke nr 253490 osas täiendavaid seisukohti ei
esitanud vaid viitas, et selgitused on eelnevalt antud.
1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise
asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.
Vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri
kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile 7.1
kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale
sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi,
kui ta on hankija RHSi tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Ida-Viru
Keskhaigla, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 mõistes ning sellest tulenevalt
peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda.
RHS § 3 kohaselt kohustub hankija järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh punkti 2
kohaselt tuleb kohelda kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ning punkti 3 kohaselt
tuleb tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.
RHS § 28 lõike 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida
teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade
summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. RHS § 28 lõike 2 kohaselt
ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks
kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad
või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.
Rakendusüksus selgitab, et RHS § 28 lõikest 2 tulenevalt tuleb summeerida ühtse majandusliku
või tehnilise funktsiooniga asjade eeldatavad maksumused. Rahandusministeeriumi tellitud
analüüsis „Riigihangete osadeks jaotamisest“3 on välja toodud, et asjade hankelepingute korral
saab ühe ja sama majandusliku ja tehnilise funktsiooni kindlaks teha selle järgi, et asjadel on sama
otstarve ning need on ka sisult sarnased või täidavad oma funktsiooni kui koos toimivad
omavahel seotud osad. Rahandusministeerium on viidatud analüüsis välja toonud, et sarnased
asjad on sellised, mida kavatsetakse kasutada samal või sarnasel otstarbel, näiteks erinevad
toiduained või kontorimööbel.
Tuginedes Rahandusministeeriumi seisukohale ning arvestades toetuse saaja poolt antud selgitusi
on rakendusüksus seisukohal, et projekti raames soetatud endoskoopide tarbeks pesur-desinfektor
ning kuivatus- ja hoiustamiskapid on sellised vahendid, mis on omavahel seotud, kuna kuivatus-
ja hoiustamiskapis saab vaid endoskoope kuivatada ja hoiustada ning pesur-desinfektoris vaid
endoskoope käidelda. Seega, pesur-desinfektori näol on tegemist seadmega, mida on võimalik
kasutada vaid endoskoopidel ning kuivatus- ja hoiustamiskapid on samuti loodud vaid
endoskoopide kuivatamiseks, hoiustamiseks.
Toetuse saaja väide, et tegemist on funktsionaalselt erinevate seadmetega on õige, sest pesu-
desinfektoris ei ole võimalik endoskoope hoiustada ja kuivatada. Kuid üldises plaanis on soetatud
vahendid kõik endoskoopide teenindamiseks vajalikud. Toetuse saaja väitega, et erinevad seadmed
paigaldatakse erinevatesse ruumidesse võib nõustuda, kuid seda pelgalt seetõttu, et endoskoobi
sihipärase kasutamise kohas ei toimu endoskoobi pesemist, desinfitseerimist, kuivatamist. Toetuse
saaja on veel välja toonud, et kõiki hangitavaid seadmeid on võimalik üksteisest sõltumata
kasutada ja vajadus nende tarneajale on erinev, nimetatust lähtuvalt oleme me ka läbi viinud
erinevad hankemenetlused, ei saa rakendusüksus nõustuda. Seadmete üksteisest sõltumatu
kasutamine on võimalik seetõttu, et pesur-desinfektor ning kuivatus- ja hoiustamiskapp on loodud
eraldiseisvana, kuid siiski teenindama vaid endoskoope. Seega nii pesur- desinfektori kui ka
kuivatus- ja hoiustamiskapid täidavad oma funktsiooni kui koos toimivad ja omavahel seotud osad
ning hankijal oleks tulnud nende soetamise eeldatavad maksumused summeerida, olenemata
asjaolust, et tegemist on eraldiseisvate seadmetega.
Rakendusüksus selgitab, et RHS § 28 lõike 2 kohaselt on asjade funktsionaalne koostoimimine
kõigest üks võimalus, millal hankija peab erinevate riigihangete eeldatavad maksumused
summeerima. RHS § 28 lõike 2 kohaselt peab hankija erinevate riigihangete eeldatavad
maksumused summeerima ka siis, kui mõlema riigihanke esemeks on sama eesmärgi
saavutamiseks vajalikud asjad. Sellisel juhul ei oma tähtsust, kas erinevate riigihangete raames
ostetud asjad toimivad funktsionaalselt koos või saab neid kasutada ka teineteisest eraldiseisvalt.
Teisisõnu, see, et toetuse saaja ostis pesur-desinfektoreid ning kuivatus- ja hoiustamiskappe
erinevatesse haigla ruumisesse ja erinevate riigihangete raames ostetud pesur-desinfektoreid ning
kuivatus- ja hoiustamiskappe ei kasutata ühes ja samas ruumis või samaaegselt, ei välista
riigihangete eeldatavate maksumuste summeerimise kohustust, kui ostetavad asjad on vajalikud
sama eesmärgi -endoskoopide teenindamise, saavutamiseks.
3 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete-uldised
Samuti ei nõustu rakendusüksus toetuse saaja väitega, et käesoleval juhul oli tarneajale erinev
vajadus, kuivõrd riigihangete registri andmetest nähtuvalt oli kahe riigihanke avaldamise vahe vaid
kuus päeva ning toetuse saaja 2022. aasta hankeplaanis4 olid mõlemad hanked plaanis läbi viia III
kvartalis. Eeltoodust tulenevalt oli hankijal vajadus mõlemaid seadmeid tarnida sisuliselt
samaaegselt.
Et tegemist on RHS-i mõistes funktsionaalselt koostoimivate ja sama eesmärgiga asjadega,
toetavad ka tegurid, et nii pesur-desinfektoreid kui kuivatus- ja hoiustamiskappe on võimalik osta
ühe ja sama pakkuja käest. Antud juhul on esemed soetatud Olympus Estonia OÜlt, kes oli mõlema
hanke puhul ühtlasi ka ainsaks pakkujaks.
Vastavalt RHS § 23 lg 2 punktile 1 arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka
hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu
alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Viidatud sättest
järeldub, et hankijal lasub hoolsuskohustus kõik oma ostud läbi mõelda, võttes sealjuures arvesse
kõik võimalikud tulevikus tekkivad kohustused ja lähtuvalt sellest valida õige hankelepingu
sõlmimise kord asjade ostmiseks. Toetuse saajale oli teada projekti raames planeeritavate
seadmete eeldatav kogumaksumus kui ka see, mis eesmärgil ja milliseid seadmeid on toetuse saajal
kvaliteetse meditsiiniteenuse osutamiseks vaja.
Lähtuvalt eelpool toodust on rakendusüksuse hinnangul toetuse saaja rikkunud RHS § 28 lõiget 1
ja 2, kuivõrd hankija ei ole pesur-desinfektorite ning kuivatus- ja hoiustamiskappide hankimisel
lähtunud nende summeeritud maksumusest, vaid on hanke jaganud lubamatult osadeks. Kuna
riigihangete nr 253490 ja 253649 eeldatavad maksumused kokku ületavad rahvusvahelist
piirmäära, siis oli hankija kohustatud korraldama kas ühe rahvusvahelist piirmäära ületava
riigihankemenetluse või kui hankija pidas vajalikuks osta endoskoopide kuivatus- ja
hoiustamiskappe ositi, kaks eraldi hankemenetlust, järgides mõlema hanke puhul üle
rahvusvahelise piirmäära hangetele ettenähtud menetluskorda.
Arvestades riigihangete nr 253490 ja 253649 eeldatavaid maksumusi, ei ole võimalik käsitleda
kummagi riigihanke korraldamist ka kui RHS § 28 lõikes 4 sätestatud erandina, kuna mõlema
riigihanke eeldatavad maksumused ületavad 80 000 eurot ning kummagi maksumus ületab 20
protsenti hangete summeeritud maksumusest Seetõttu kohaldab rakendusüksus
finantskorrektsiooni nii riigihanke nr 253490 kui ka 253649 kuludele.
Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja rikkus ka RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute
võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, sest ta seadis siseriiklikud ettevõtjad pakkumuse esitamisel
eelisolukorda välispakkujatega võrreldes, ja RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse
ärakasutamise üldpõhimõtet.
Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja rikkus RHS § 3 punkte 2 ja 3 ja § 28 lõikeid 1
ja 2. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1 ja TAT punktis 7.1
tulenevat kohustust järgida RHS-i.
1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%
STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja
on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu
abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei
ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust
4 https://www.ivkh.ee/et/haiglast/hanked-ja-konkursid.html
hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise
mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.
Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on
eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole
võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust
hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse
toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.
Toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle
suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud riigihanke pakkujate
ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija oleks riigihanked nr 253649 ja
nr 253490 korraldanud rahvusvaheliste hangetena, mille tulemusel oleks antud hangete info läbi
Euroopa Liidu Teataja jõudnud ka välispakkujateni. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et
RHS-i rikkumine omab rahalist mõju ja tegemist ei ole üksnes formaalse rikkumisega.
Ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3 kohaselt kohaldatakse hankelepingule riigihanke rahvusvahelise
piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral 100-
protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks
on rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi.
Ühendmääruse § 22 lõike 2 kohaselt võib ühendmääruse § 22 lõikes 1 nimetatud juhul kohaldada
hankelepingule 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud
viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal,
sealhulgas kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.
Otsuse punktis 1.1 käsitletud RHS-i rikkumise osas esineb ühendmääruse § 22 lg 1 punktis 3 ja
lõikes 2 nimetatud faktiline koosseis, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul õiguspärane
rakendada RHS-i rikkumise tõttu riigihanke nr 253649 ja nr 253490 abikõlblikele kuludele 25%
suurust finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 1 punktis 3 ja lõikes
2 nimetatud aluse esinemise korral 25%-lise finantskorrektsiooni määra vähendamise võimalust,
puudub rakendusüksusel kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus.
Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete
rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on
potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja
konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka
Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise
korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest,
kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.
Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus riigihangete nr 253490 ja nr 253649 raames
esitatud kuludele 25%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingute alusel
tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra.
2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine
Toetuse saaja on riigihanke nr 253490 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud
abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna
keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ raames kokku summas 75 620,22 eurot käibemaksuga.
Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 25% 144 75 620,22 eurot 18 905,06 eurot
Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3 ja lg 2,
loeb rakendusüksus riigihanke nr 253490 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud
kulust (75 620,22 ) mitteabikõlblikuks kuluks 25% ehk 18 905,06 eurot.
Toetuse saaja on riigihanke nr 253649 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud
abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna
keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ raames kokku summas 102 343,20 eurot käibemaksuga.
Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 25% 123 102 343,20 eurot 25 585,80 eurot
Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3 ja lg 2,
loeb rakendusüksus riigihanke nr 253649 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud
kulust (102 343,20 ) mitteabikõlblikuks kuluks 25% ehk 25 585,80 eurot.
Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3 ja lg 2
loeb rakendusüksus eelloetletud riigihangete nr 253490 ja nr 253649 kuludest mitteabikõlblikuks
25% ehk 44 490,86 eurot (18 905,06 +25 585,80 ), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus
moodustab 33 368,14 eurot ja omafinantseering 11 122,72 eurot.
STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab
rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga
kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.
Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr 2014-2020.2.04.19-0085 eelarve vähendatava
toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla
infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale
proportsioonile.
3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist
haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas
vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 11.03.2024 toetuse saajale
finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike
lisatõenditega hiljemalt 25.03.2024. Toetuse saaja edastas 26.03.2024 vastuse, kus selgitas, et on
oma seisukohad ja põhjendused esitanud varasemas kirjavahetuses ning on seisukohal, et
finantskorrektsiooni otsuse eelnõu korrektsiooni määr on otsuse koostamisel eeldatavaid rikkumisi
arvestades ebaproportsionaalselt suur.
Rakendusüksus selgitab veelkord, kuivõrd riigihange nr 253649 ja nr 253490 eeldatavad
maksumused ületavad rahvusvahelist piirmäära kohaldatakse ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 3
kohaselt 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 22 lõige 2 annab
võimaluse kohaldada 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd ühendmäärus ei näe
ette § 22 lg 1 punktis 3 ja lõikes 2 nimetatud aluse esinemise korral 25%-lise finantskorrektsiooni
määra vähendamise võimalust, puudub rakendusüksusel kohaldatava finantskorrektsiooni määra
osas kaalutlusõigus.
4. Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames
mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna
keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ 44 490,86 eurot, millest toetus moodustab
33 368,15 eurot;
2. nõuda toetuse saajalt tagasi riigihanke nr 253490 (KD 144) alusel välja makstud toetuse summa
14 178,80 eurot;
3. nõuda toetuse saajalt tagasi riigihanke nr 253649 (KD 123) alusel välja makstud toetuse summa
19 189,35 eurot;
4. toetuse saajal maksta 60 kalendripäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates tagasimaksmisele kuuluv toetus summas 33 368,15 eurot
Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT:
EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või
Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank
EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082912. Selgituseks
märkida projekti number ja finantskorrektsiooni otsuse number;
5. toetuse saajal tuleb tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva
eest, kui toetuse saaja ei tagasta toetust käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes
kogunenud viivise otsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud Rahandusministeeriumi
pangakontole;
6. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna
keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas“.
Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud
tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada
saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Merike Kraam
663 2027