Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse VTK

Digiallkirjad

2

Vabaduse väljak 7

15199 Tallinn+372 661 9860, 14 410

[email protected]Rg-kood
75014920tallinn.ee

Teie: 18.12.2025 nr 2-3/222-1

Eesti Linnade Ja Valdade Liit

Meie: 02.01.2026 nr 6-6/25/1344 - 2

Ettepanekud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele

Tänan võimaluse eest kaasa rääkida avaliku teabe seaduse muutmisele. Esitan käesoleva kirjaga Tallinna ettepanekud avaliku teave seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsusele.

Ettepanekud on seotud andmekogude pidajatele laekuvate andmesubjekti päringute, teabenõuete ja selgitustaotluste mahust tuleneva halduskoormusega. VTK sissejuhatuses ja punktis 4 on märgitud, et andmejälgija (AJ) kasutamine suurendab riikliku andmetöötluse läbipaistvust, toetab andmesubjektide õiguste tõhusat teostamist ning aitab ühtlasi vähendada asutuste halduskoormust, sealhulgas andmesubjektide päringute ja selgitustaotluste mahtu. Selline eesmärgipüstitus on iseenesest põhjendatud ja kooskõlas IKÜM-ist tulenevate läbipaistvuse põhimõtetega. Samas näitab senine praktika, et suurem nähtavus andmetöötlustoimingute osas ei pruugi automaatselt kaasa tuua päringute mahu vähenemist. Vastupidi – mida rohkem inimesel on võimalik näha enda kohta tehtud andmetöötlustoiminguid, seda enam võib tal tekkida küsimusi nende toimingute eesmärgi, aluse ja põhjendatuse kohta. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud eeldus, et AJ kasutuselevõtt iseenesest vähendab halduskoormust; andmetöötluse läbipaistvuse suurenemine võib praktikas kaasa tuua ka andmesubjektide päringute ja selgitustaotluste arvu kasvu. Praktikas on seda näidanud ka uutes andmekogudes AJ kasutuselevõtt – igakordselt toob see kaasa erinevate pöördumiste mahu suurenemise.

Seda järeldust toetab ka VTK punkt 1, milles on märgitud, et andmesubjektidel puudub terviklik ülevaade sellest, kuidas nende isikuandmeid avalike ülesannete täitmisel andmekogude vaheliste päringute kaudu töödeldakse, sealhulgas kelle poolt, millal ja millisel eesmärgil. Andmesubjektil on keeruline aru saada, kes ja millisel eesmärgil tema andmeid kasutab, kuna see eeldab head arusaamist nii avalikest ülesannetest kui ka erinevate andmekogude ülesehitusest ja eesmärkidest. Selline olukord loob pinnase andmetöötlustoimingute valesti tõlgendamiseks ning asjatute selgitustaotluste ja teabenõuete esitamiseks. Praktikas on ligikaudu 95% andmete töötlustest õiguspärased päringud, kuid selle asjaolu väljaselgitamine ja andmesubjektide teabepäringutele vastamine on võtnud avaliku sektori teenistujatelt vägagi palju tööaega.

VTKs seatud eesmärgi saavutamiseks on vajalikud täiendavad meetmed. Eelkõige tuleks vähendada olukordi, kus andmejälgijas kuvatav teave tekitab põhjendamatuid küsimusi ega ole andmesubjektile arusaadav.

Esiteks ei peaks andmejälgijas kajastuma automaatpäringud (nn masin-masin päringud), mida tehakse üksnes andmekvaliteedi tagamise eesmärgil, vaid üksnes need päringud, mis on seotud isikuandmete kasutamisega konkreetse isiku suhtes. Lisaks võiks andmejälgijas kajastuda päringud hetkest, kui konkreetse isikuga seotud päringu vastus on tõesti avatud ja isikuandmeid vaadatud – nt ei ole alati teada inimese isikukood ja tehakse nimepäringuid, millisel juhul enamuse samanimeliste andmeid isegi ei avata, kinnistusraamatu päringuloogikaga on probleemid pikalt kestnud jms.

Teiseks tuleks andmekogude vastutavatele töötlejatele kehtestada kohustus:

• koolitada kõiki andmekogu kasutajaid;

• luua kasutajate vajadustest lähtuvaid minimaalse andmekoosseisuga päringuid (nt juhtudel, kus piisab vastusest „jah/ei“, mida kõik süsteemid, sh STAR, praegu ei võimalda);

• tagada tehniline võimalus märkida andmekogus päringu tegemise põhjus, nagu see on lahendatud rahvastikuregistris.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Tohvri

linna õigusteenistuse

õigusloome osakonna juhataja

Kristina Brandt-Kure

640 4145 [email protected]