Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine.

19.01.2026 nr DM-135108-1

Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine

Lääne Teed OÜ (registrikood 10879306, aadress Lääne maakond, Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Tehnika tn 2, 90401) esitas Keskkonnaametile taotluse Kaopalu kruusakarjäärile korrastamistingimuste saamiseks (esitatud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi KOTKAS 15.07.2025).

Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta kohaliku omavalitsuse üksuse ja maaomaniku arvamust. Samuti edastatakse korrastamistingimuste eelnõu kaevandamisloa omanikule arvamuse saamiseks.

Eelnevast lähtudes palume Teil esitada ettepanekud Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste kohta ühe kuu jooksul käesoleva kirja saatmisest (hiljemalt 18.02.2026). Kui tähtaja jooksul arvamust ei esitata või vastamistähtaega ei pikendata, siis arvestab Keskkonnaamet seda kui korrastamistingimuse eelnõuga nõustumist.

Korrastamistingimused esitab Keskkonnaamet kuue kuu jooksu alates sellekohase taotluse saamisest (MaaPS § 81 lg 6). Keskkonnaamet võib pikendada MaaPS § 81 lõikes 6 sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda korrastamistingimuste esitamist selle tähtaja jooksul. Haldusmenetluse seaduse § 41 sätestab, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.

Arvestades, et ettepanekuid ja arvamusi korrastamistingimuste eelnõule saab esitada kuni 17.02.2026, ei ole võimalik menetlust tähtaegselt menetleda. Eeltoodu alusel pikendab Keskkonnaamet Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste menetluse tähtaega kuni 28.02.2026.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste eelnõu.pdf

Teadmiseks: Lääne-Nigula Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus

Jürgen Ojangu 5863 5940 [email protected]

2(2)

EELNÕU

19.01.2026

KORRALDUS

Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste esitamine

1. OTSUS

Arvestades alltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lg 2, tuginedes loa omaniku

taotlusele, Lääne-Nigula Vallavalitsuse XX.XX.2026 kirjale nr X otsustan:

1.1. Anda ettevõttele Lääne Teed OÜ Kaopalu kruusakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa nr L.MK/330426 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks

järgmised korrastamistingimused:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada veekoguks.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud ning erosioon. Nõlvad ei tohi

olla järsemad kui nõlva moodustava materjali (nt katend, tagasitäide) looduslik

varisemisnurk.

1.1.2.2. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal

liikuvatele inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

1.1.2.4. Kaeveala nõlvad tasandada kaldega 1:1,4 (kruus) ja 1:1,7 (liiv).

1.1.2.5. Tagama teel, mis suundub Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistult Piirisalu metskond 56

kinnistule (katastritunnus 44101:001:1547), piiranguteta läbipääs.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.1.3.1. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kooritud pinnast kasutada nõlvade

tasandamiseks;

1.1.3.2. Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku kasvukihiga;

1.1.3.3. Fikseerida korrastamisprojektis mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks

vajaliku mulla ja katendi kogus.

1.1.3.4. Peale mulla laialilaotamist lastakse sellel tiheneda vähemalt pool aastat, et paraneks

pinnase võime niiskust siduda.

1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele;

1.1.4.2. Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m

kõrgemal maksimaalsest põhjaveetasemest.

1.1.5. Veekogu rajamise nõuded:

1.1.5.1. Korrastamise käigus rajatava veekogu sügavus kujundada valdavalt üle 2 m.

1.1.5.2. Korrastamise käigus rajatava veekogu põhi kujundada lauge ja ühtlane.

1.1.5.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu ümbrus tuleb tasandada, et see ei oleks

inimestele ega loomadele ohtlik.

1.1.5.4. Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, lihked ja

erosioon.

1.1.5.5. Veekogu nõlvad ei tohi olla järsumad kui looduslik varisemisnurk.

1.1.5.6. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast

maksimaalsest seisust.

1.1.5.7. Kujuneva veekogu keskele rajada tehistervik.

1.1.6. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.6.1.Rajada korrastatavale alale lipphernele ja teistele alal leiduvatele kaitsealustele

liikidele soodsaid kasvupaiku. Lõplikud korrastamistingimused lippherne kasvukohta

loomiseks peab määrama vastava liigiekspert vahetult enne korrastamistööde

projekteerimist.

1.1.6.2. Korrastamisprojekti koostamisse tuleb kaasata botaaniliste teadmistega ekspert.

1.1.6.3. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus.

1.1.7. Lisatingimused:

1.1.7.1. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik

keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

1.1.7.2. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt

korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.

1.1.7.3. Järgida korrastamisprojekti koostamisel Inseneribüroo STEIGER 2011. a. koostatud

Kaopalu kruusakarjääri mäeeraldiste piires korrastamise projekti (Tallinn, 2011, töö nr

11/0639).

Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise

akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

2. ASJAOLUD

Lääne Teed OÜ (registrikood 10879306, aadress Lääne maakond, Haapsalu linn, Uuemõisa

alevik, Tehnika tn 2, 90401) esitas Keskkonnaametile taotluse Kaopalu kruusakarjäärile

korrastamistingimuste saamiseks (esitatud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi

KOTKAS 15.07.2025).

Lääne Teed OÜ omab maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi kaevandamisluba)

nr L.MK/330426 kehtivusajaga kuni 26.02.2033, mille alusel kaevandatakse Kaopalu

kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja ehitusliiva.

Kaopalu kruusakarjäär asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Kaopalu

kruusamaardlas (registrikaardi nr 0317) riigile kuuluvatel katastriüksustel Kaopalu

kruusakarjäär 1 (katastritunnus 43601:001:0149), Kaopalu kruusakarjäär 2 (katastritunnus

43601:001:0148) ja Kaopalu kruusakarjäär 3 (katastritunnus 44101:001:1538) kinnistul,

hõlmates seda osaliselt. Kaopalu kruusakarjäär 1 ja Kaopalu kruusakarjäär 2 kinnistute

valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja

Ruumiamet. Kaopalu kruusakarjäär 3 valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Mäeeraldise pindala on 13,72 ha ja selle teenindusmaa pindala on 24,5 ha.

Kaevandamisloale kantud kaevandatud maa kasutamise otstarbeks on veekogu.

Korrastamistingimuste andmise käigus tuvastati mäeeraldise teenindusmaal järgmised II ja

III kaitsekategooria kaitsealuseid liigid: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens);

karvane lipphernes (Oxytropis pilosa) ja kaldapääsuke (Riparia riparia), madal unilook

(Sisymbrium supinum).

Juhime tähelepanu, et tööde teostamisel tuleb lähtuda LKS § 55 lg 7-st, mille kohaselt on I

ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine,

keelatud, ning LKS § 55 lg 8-st, mille kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede,

seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja

kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1

sätestab, et kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi

korrastamisprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa

omaja korrastamistingimustest lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab

kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).

MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma

keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja

kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda

korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on

keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud.

MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse

lõppemist. Kaevandamisluba nr L.MK/330426 kehtib kuni 26.02.2033.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti

koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.

MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku

ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel

XX.XX.2026 kirjaga nr DM-X-X maaomaniku (Maa- ja Ruumiamet ning Riigimetsa

Majandamise Keskus) ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse arvamust Kaopalu kruusakarjääri

korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited.

Keskkonnaamet edastas XX.XX.2026 kirjaga nr DM-X-X loa omanikule

korrastamistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks.

Loa omanik XXX.

Maa- ja Ruumiamet XXX

Riigimetsa Majandamise Keskus XXX

Lääne-Nigula Vallavalitsus XXX

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg

2 p 2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud

maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus

(Kaopalu kruusakarjääri korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse

loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul

keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut

Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste andmisel.

3.3. Jäätmete kasutamine

Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete rakendamisel tuleb lähtuda

jäätmeseaduses sätestatud jäätmehierarhiast, mille kohaselt on eelisjärjekorras jäätmetekke

vältimine. Kui jäätmete tekkimist ei ole võimalik vältida, tuleb eelistada nende

korduskasutamist või ringlusse suunamist.

Kaopalu kruusakarjääri korrastamisel tuleb esmalt kasutada kaevandamise käigus

eemaldatud katendit. Kui sellest ei piisa, võib korrastamisprojekti alusel kasutada

täiendavalt püsijäätmeid, sealhulgas pinnase- ja mineraaljäätmeid (nt täiteliiv, kivid, betoon,

tellised). Ettevõte peab tagama, et kasutatav materjal vastab kehtestatud keskkonnanõuetele,

ei sisalda ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ega orgaanikat (oksad, lehed jms).

Karjääriala korrastamisel ei ole lubatud kasutada plastikut, metalli ega muid võõriseid

sisaldavaid materjale, mis tuleb vastavalt jäätmehierarhiale suunata ringlusse.

Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud

liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. Korrastamisprojektis

tuleb esitada kasutatavate jäätmete liigid, kogused ja paigutus ning põhjendada, milliste

looduslike materjalide asendamiseks neid kasutatakse. Lisaks tuleb esitada analüüsiaktid,

mis tõendavad jäätmete ohutust keskkonnale, ning eksperthinnang võimalike pinna- ja

põhjavee riskide kohta.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jürgen Ojangu 5863 5940

[email protected]

Lääne-Nigula Vallavalitsus [email protected] Maa- ja Ruumiamet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Lääne Teed OÜ [email protected]

26.02.2026 nr DM-135108-4

Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste täiendatud eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine

Lääne Teed OÜ (registrikood 10879306, aadress Lääne maakond, Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Tehnika tn 2, 90401) esitas Keskkonnaametile taotluse Kaopalu kruusakarjäärile korrastamistingimuste saamiseks (esitatud keskkonnaotsuste infosüsteemis15.07.2025). Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 81 lõigetele 1 ja 2 korrastatakse kaevandatud maa kaevandatud maa korrastamise projekti alusel, mis on koostatud lähtuvalt korrastamistingimustest. MaaPS § 81 lõike 3 kohaselt esitab korrastamistingimused kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Tuginedes MaaPS § 81 lõikele 5 küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste koostamise kohta kohaliku omavalitsuse üksuse ja maaomaniku arvamust. Samuti edastatakse korrastamistingimuste eelnõu kaevandamisloa omanikule arvamuse saamiseks. Eelnevast lähtudes palume Teil esitada ettepanekud Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste täiendatud eelnõu kohta 14 päeva jooksul käesoleva kirja saatmisest (hiljemalt 12.03.2026). Kui tähtaja jooksul arvamust ei esitata või vastamistähtaega ei pikendata, siis arvestab Keskkonnaamet seda kui korrastamistingimuse eelnõuga nõustumist. Korrastamistingimused esitab Keskkonnaamet kuue kuu jooksu alates sellekohase taotluse saamisest (MaaPS § 81 lg 6). Keskkonnaamet võib pikendada MaaPS § 81 lõikes 6 sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda korrastamistingimuste esitamist selle tähtaja jooksul. Haldusmenetluse seaduse § 41 sätestab, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Arvestades, et ettepanekuid ja arvamusi korrastamistingimuste eelnõule saab esitada kuni 12.03.2026, ei ole võimalik menetlust tähtaegselt menetleda. Eeltoodu alusel pikendab Keskkonnaamet Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste menetluse tähtaega kuni

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

20.03.2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste eelnõu.pdf

Jürgen Ojangu 5863 5940 [email protected]

2(2)

EELNÕU

26.02.2026

KORRALDUS

Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste esitamine

1. OTSUS

Arvestades alltoodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 81 lg 2, tuginedes loa omaniku

taotlusele, Lääne-Nigula Vallavalitsuse XX.XX.2026 kirjale nr X otsustan:

1.1. Anda ettevõttele Lääne Teed OÜ Kaopalu kruusakarjääri maavara kaevandamise

keskkonnaloa nr L.MK/330426 alusel kaevandatud maa korrastamisprojekti koostamiseks

järgmised korrastamistingimused:

1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve:

1.1.1.1. Korrastatud maa sihtotstarve määratakse vastavalt maakatastriseadusele.

1.1.1.2. Kaevandatud maa korrastada veekoguks.

1.1.2. Uute pinnavormide nõlvade ja kaevandatud maa kujundamise nõuded:

1.1.2.1. Korrastatud ala reljeef ja pinnavormid peavad olema võimalikult looduslähedased.

Karjääri küljed tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud ning erosioon. Nõlvad ei tohi

olla järsemad kui nõlva moodustava materjali (nt katend, tagasitäide) looduslik

varisemisnurk. Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega.

1.1.2.2. Tagada, et korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal

liikuvatele inimestele või loomadele ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.

1.1.2.3. Kaldajoone kujundamisel vältida sirgjoonelisust ja teravnurki.

1.1.2.4. Kaeveala nõlvad tasandada kaldega 1:1,4 (kruus) ja 1:1,7 (liiv).

1.1.2.5. Tagama teel, mis suundub Kaopalu kruusakarjäär 3 kinnistult Piirisalu metskond 56

kinnistule (katastritunnus 44101:001:1547), piiranguteta läbipääs.

1.1.3. Mulla kasutamise ja käitluse nõuded:

1.1.3.1. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kooritud pinnast kasutada nõlvade

tasandamiseks;

1.1.3.2. Taimekasvuks ettevalmistatud pinnad tuleb katta taimestikule sobiliku kasvukihiga;

1.1.3.3. Fikseerida korrastamisprojektis mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks

vajaliku mulla ja katendi kogus.

1.1.3.4. Peale mulla laialilaotamist lastakse sellel tiheneda vähemalt pool aastat, et paraneks

pinnase võime niiskust siduda.

1.1.4. Veerežiimi kujundamise nõuded:

1.1.4.1. Karjäärialal kujunev põhjaveetase peab vastama maa kasutamise sihtotstarbele;

1.1.4.2. Metsamaaks korrastamisel peab korrastatud maapind olema vähemalt 0,7 m

kõrgemal maksimaalsest põhjaveetasemest.

1.1.5. Veekogu rajamise nõuded:

1.1.5.1. Korrastamise käigus rajatava veekogu sügavus kujundada valdavalt üle 2 m.

1.1.5.2. Korrastamise käigus rajatava veekogu põhi kujundada lauge ja ühtlane.

1.1.5.3. Korrastamise käigus rajatava veekogu ümbrus tuleb tasandada, et see ei oleks

inimestele ega loomadele ohtlik.

1.1.5.4. Veekogu nõlvad/kaldad tuleb kujundada nii, et oleks välditud varingud, lihked ja

erosioon.

1.1.5.5. Veekogu nõlvad ei tohi olla järsumad kui looduslik varisemisnurk.

1.1.5.6. Kaldaperv peab olema vähemalt 2 m lai ja kuni 1 m kõrgemal veetaseme oodatavast

maksimaalsest seisust.

1.1.5.7. Kujuneva veekogu keskele rajada tehistervik.

1.1.5.8. Kui korrastamisprojektiga planeeritakse veekogule rajada supluskoht, siis peavad

veealused nõlva kalded olema supluskohas vähemalt suhtega 1:8. Supluskoha rajamine on

võimalik ainult juhul, kui kohalik omavalitsus on valmis korraldama kaevandatud maa

korrastamise käigus loodava rannaala avaliku kasutuse ning heakorra.

1.1.6. Bioloogilise korrastamise nõuded:

1.1.6.1.Rajada korrastatavale alale lipphernele ja teistele alal leiduvatele kaitsealustele

liikidele soodsaid kasvupaiku. Lõplikud korrastamistingimused lippherne kasvukohta

loomiseks peab määrama vastava liigiekspert vahetult enne korrastamistööde

projekteerimist.

1.1.6.2. Korrastamisprojekti koostamisse tuleb kaasata botaaniliste teadmistega ekspert.

1.1.6.3. Korrastamisprojektis anda bioloogilise korrastamise lahendus, sealhulgas määrata

kasutatavad puu- ja taimeliigid ja vajalik istikute arv.

1.1.7. Lisatingimused:

1.1.7.1. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiridesse kuuluvalt alalt tuleb likvideerida kõik

keskkonnaohtu ja ala hilisematele kasutajatele ohtu kujutada võivad seadmed ja ehitised.

1.1.7.2. Korrastamisprojektis põhjendada kasutatava tehnoloogia valikut lähtuvalt

korrastamistingimustest, keskkonnatingimustest ja majanduslikest kaalutlustest.

1.1.7.3. Järgida korrastamisprojekti koostamisel Inseneribüroo STEIGER 2011. a. koostatud

Kaopalu kruusakarjääri mäeeraldiste piires korrastamise projekti (Tallinn, 2011, töö nr

11/0639).

1.1.7.4. Rajada tuletõrje veevõtukoht vastavalt siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“.

Kaevandatud maa korrastamisprojekt koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017

määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,

kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise

akti sisu ja vorm“ esitatud nõuetele.

2. ASJAOLUD

Lääne Teed OÜ (registrikood 10879306, aadress Lääne maakond, Haapsalu linn, Uuemõisa

alevik, Tehnika tn 2, 90401) esitas Keskkonnaametile taotluse Kaopalu kruusakarjäärile

korrastamistingimuste saamiseks (esitatud keskkonnaotsuste infosüsteemis, edaspidi

KOTKAS 15.07.2025).

Lääne Teed OÜ omab maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi kaevandamisluba)

nr L.MK/330426 kehtivusajaga kuni 26.02.2033, mille alusel kaevandatakse Kaopalu

kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa ja ehitusliiva.

Kaopalu kruusakarjäär asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Kaopalu

kruusamaardlas (registrikaardi nr 0317) riigile kuuluvatel katastriüksustel Kaopalu

kruusakarjäär 1 (katastritunnus 43601:001:0149), Kaopalu kruusakarjäär 2 (katastritunnus

43601:001:0148) ja Kaopalu kruusakarjäär 3 (katastritunnus 44101:001:1538) kinnistul,

hõlmates seda osaliselt. Kaopalu kruusakarjäär 1 ja Kaopalu kruusakarjäär 2 kinnistute

valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja

Ruumiamet. Kaopalu kruusakarjäär 3 valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Mäeeraldise pindala on 13,72 ha ja selle teenindusmaa pindala on 24,5 ha.

Kaevandamisloale kantud kaevandatud maa kasutamise otstarbeks on veekogu.

Korrastamistingimuste andmise käigus tuvastati mäeeraldise teenindusmaal järgmised II ja

III kaitsekategooria kaitsealuseid liigid: tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens);

karvane lipphernes (Oxytropis pilosa) ja kaldapääsuke (Riparia riparia), madal unilook

(Sisymbrium supinum).

Juhime tähelepanu, et tööde teostamisel tuleb lähtuda LKS § 55 lg 7-st, mille kohaselt on I

ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine,

keelatud, ning LKS § 55 lg 8-st, mille kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede,

seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas.

3. KAALUTLUSED

3.1. Õiguslik alus

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lg 1 alusel peab kaevandamisloa omaja

kaevandatud maa korrastama tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal. MaaPS § 81 lg 1

sätestab, et kaevandatud maa korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti (edaspidi

korrastamisprojekt) kohaselt. Korrastamisprojekti koostamise korraldab kaevandamisloa

omaja korrastamistingimustest lähtuvalt (MaaPS § 81 lg 2). Korrastamistingimused esitab

kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet (MaaPS § 81 lg 3).

MaaPS § 81 lg 4 kohaselt peab Keskkonnaamet korrastamistingimusi esitades lähtuma

keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja

kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Põhjendatud juhul võib lähtuda

korrastamistingimusi esitades ka muust korrastamise suunast, kui selle mõju on

keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise raames hinnatud.

MaaPS § 84 lg 2 kohaselt tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse

lõppemist. Kaevandamisluba nr L.MK/330426 kehtib kuni 26.02.2033.

Lisaks Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustele tuleb korrastamisprojekti

koostamisel lähtuda MaaPS § 81 lg-s 9 sätestatud nõuetest.

MaaPS § 81 lg 5 kohaselt küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku

ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Keskkonnaamet küsis MaaPS § 81 lg 5 alusel

19.01.2026 kirjaga nr DM-135108-1 maaomaniku (Maa- ja Ruumiamet ning Riigimetsa

Majandamise Keskus) ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse arvamust Kaopalu kruusakarjääri

korrastamistingimuste eelnõu kohta.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited.

Keskkonnaamet edastas 19.01.2026 kirjaga nr DM-135108-1 loa omanikule

korrastamistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks.

Korrastamistingimuste eelnõule avaldasid arvamust Maa- ja Ruumiamet ning Lääne-Nigula

Vallavalitsus.

Lääne-Nigula Vallavalitsus avaldas eelnõule arvamust 10.02.2026 kirjas nr 6-2/26-120-2

(KOTKAS 10.02.2026 nr DM-135108-2). Korrastamistingimustele sooviti lisada järgmine

tingimus: „Rajada tuletõrje veevõtukoht vastavalt siseministri määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord““. Keskkonnaamet on lisanud soovitud tingimuse

korrastamistingimuste punktiks nr 1.1.7.4.

Maa- ja Ruumiamet avaldas eelnõule arvamust 13.02.2026 kirjas nr 7-1/26/788-2

(KOTKAS 13.02.2026 nr DM-135108-3). Eelnõud paluti täiendada järgmiselt:

1) täiendada punkti 1.1.2.1. järgmise lausega: „Karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule

sobiva pinnasega.“;

2) lisada tingimustele punkt 1.1.2.3. järgmises sõnastuses: „Kaldajoone kujundamisel

vältida sirgjoonelisust ja teravnurki.“;

3) lisada tingimustele punkt 1.1.5.8. järgmises sõnastuses: „Kui projektiga planeeritakse

veekogule supluskoht, siis peavad veealused nõlva kalded olema supluskohas vähemalt

suhtega 1:8. Supluskoha rajamine on võimalik ainult juhul, kui kohalik omavalitsus on

valmis korraldama kaevandatud maa korrastamise käigus loodava rannaala avaliku kasutuse

ning heakorra.“;

4) muuta punkti 1.1.6.3. järgmises sõnastuses: „Korrastamisprojektis anda bioloogilise

korrastamise lahendus, sealhulgas määrata kasutatavad puu- ja taimeliigid ja vajalik istikute

arv.“. Keskkonnaamet nõustub esitatud täiendustega ja on need käesolevasse dokumenti

sisse viinud.

Täiendatud eelnõule seisukohti esitati/ ei esitatud.

3.2. Keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg

2 p 2 ja § 27 lg 1 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu selle kohta, kas kaevandatud

maa korrastamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 sätestab, et keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lg 2 loetelu on § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus). Kavandatav tegevus

(Kaopalu kruusakarjääri korrastamine) ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 loendisse ega ka määruse

loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lg-te 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul

keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.

Tulenevalt eelnevast ei ole vajalik koostada keskkonnamõju hindamise eelhinnangut

Kaopalu kruusakarjääri korrastamistingimuste andmisel.

3.3. Jäätmete kasutamine

Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete rakendamisel tuleb lähtuda

jäätmeseaduses sätestatud jäätmehierarhiast, mille kohaselt on eelisjärjekorras jäätmetekke

vältimine. Kui jäätmete tekkimist ei ole võimalik vältida, tuleb eelistada nende

korduskasutamist või ringlusse suunamist.

Kaopalu kruusakarjääri korrastamisel tuleb esmalt kasutada kaevandamise käigus

eemaldatud katendit. Kui sellest ei piisa, võib korrastamisprojekti alusel kasutada

täiendavalt püsijäätmeid, sealhulgas pinnase- ja mineraaljäätmeid (nt täiteliiv, kivid, betoon,

tellised). Ettevõte peab tagama, et kasutatav materjal vastab kehtestatud keskkonnanõuetele,

ei sisalda ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide ega orgaanikat (oksad, lehed jms).

Karjääriala korrastamisel ei ole lubatud kasutada plastikut, metalli ega muid võõriseid

sisaldavaid materjale, mis tuleb vastavalt jäätmehierarhiale suunata ringlusse.

Püsijäätmete kasutamisel tuleb järgida keskkonnaministri 21.04.2004 määrust nr 21 „Teatud

liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine

kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. Korrastamisprojektis

tuleb esitada kasutatavate jäätmete liigid, kogused ja paigutus ning põhjendada, milliste

looduslike materjalide asendamiseks neid kasutatakse. Lisaks tuleb esitada analüüsiaktid,

mis tõendavad jäätmete ohutust keskkonnale, ning eksperthinnang võimalike pinna- ja

põhjavee riskide kohta.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide

haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jürgen Ojangu 5863 5940

[email protected]