Metsatööde plaan Kulgu

Metsatööde plaan Kulgu

kogukonnaalal aastatel

202 6–203 5

Metsade kirjeldus

Kulgu kogukonnaala asub Ida-Viru maakonna Narva linnas Narva veehoidla põhjaküljel.

Kogukonnaala suurus on 64 hektarit, millest metsamaad on 61 hektarit, kõik on majandatav

mets. 3 ha on mittemetsamaa, milleks on kraavid ja puudeta mittemetsamaad kogukonnaala

põhjaküljel. Kogukonnaala piirneb põhjast aiandusühistuga Metsaonnid, idast ja kagust

aiandusühistuga Esimene Metsaaed ja edelast aiandusühistuga Vesiliilia.

Joonis 1. Kulgu kogukonnaala (roheline). Kvartali numbrid on kujul NA149.

Tabel 1. Kulgu kogukonnaala andmed

Kogukonnaala Pindala 64 hektarit

Kogukond Narva linna aiandusühistute Metsaonnid, esimene Metsaaed ja

Vesiliilia elanikud

Valdav peapuuliik Haab

Enamik Kulgu kogukonnaala metsast

on majandatav mets (99%, 60 ha).

Mittemetsamaaks on kraavid.

Joonis 2. Metsamaa jagunemine (%).

Kulgu kogukonnaala metsad on

peamiselt haavikud (37%, 23 ha),

kuusikud (23%, 14 ha) ja kaasikud

(23%, 14 ha). Vähemal määral on

männikuid (9%, 6 ha).

Joonis 3. Puuliigiline koosseis (%).

Kulgu kogukonnaala metsast on

enamik vana/küps mets (79%, 48

ha). Vähemal määral on keskealisi

metsi (21%, 13 ha).

Joonis 4. Vanuseline jaotus (%).

Joonis 5. Kulgu kogukonnaala metsade vanuseline jaotus.

Joonis 6. Kulgu kogukonnaala puuliigiline jaotus

Plaanitavad tööd

Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) on tulnud aiandusühistust Metsaonnid

MTÜ ja Esimene Metsaaed mitu teadet puude kukkumisest majale ja aiale. Eriti suur oht

puude kukkumiseks on kirja saatjate info kohaselt Leesika, Marja, Varsakabja ja Lahe tänava

majadele, mis piirnevad riigimetsaga.

Varem on kogukonnaalal vähe raiet tehtud, sest tööde läbiviimine ja logistika on väga

keeruline. RMK leidis nüüd saadetud kirjade põhjal, et ohtlike puude ja tormimurru

likvideerimist ning küpse metsa uuendamist ei saa enam edasi lükata.

RMK küsis 04.08.2025 kirjaga nr 3-1.60/2025/74 Narva Linnavalitsuselt seisukohta Kulgu

kogukonnaalal erakorralise raie tegemiseks. Narva Linnavalitsus vastas 03.09.2025 kirjaga

nr 5.1-7/8089-2, et neil ei ole vastuväiteid riigimaal erakorraliste raiete läbiviimise ega ka

metsamaterjali ladustamise koha suhtes, kuid ladustamise periood peaks olema võimalikult

lühike.

Kuna kogukonnaalal on vähe metsa majandatud (viimati 24 aastat tagasi), pakkus RMK välja

ka kõige halvemas seisukorras kuusikute ja haavikute raie.

Võimalike raiete aruteluks kutsus RMK kokku kogukonnaalaga piirneva kogukonna koosoleku

19.10.2025 ja linnavalitsuse ning aiandusühistute esindajate koosoleku 06.11.2025.

Koosolekute kokkuvõtted räägitust saatis RMK kõigile teadaolevatele kontaktidele.

18.11.2025 saatis Narva linnamajandusamet kirja, kus nõustub plaanitud raietega.

03.12.2025 kirjaga nr 5.1-7/12353-1 saatis Narva Linnavalitsus soovituse, et uue

kehtestamisel oleva üldplaneeringu kohaselt ei tohiks 10-aastase perioodi jooksul

uuendusraie maht kogukonnaalal ületada 25% uuendusraieks sobivate metsade pindalast

sellel alal, või siis põhjendada suuremat raiet. Raiete mahtu arutati ka 15.01.2026 Narva LV,

RMK ja kogukonna esindaja koosolekul. Ettepanekute põhjal vähendas RMK raiete mahtu

seitsme langi, kogupinnaga 5,38 ha võrra ja uus vähendatud raiete pindala on 16,0 ha. Nende

puhul on tegemist majadega piirneva „ribaraiega“ ja vanade kuusikutega, mis kogukonnaalal

jalutamisel kujutavad ohtu varale ja tervisele. Vanad kuusikud on halvas tervislikus seisus

(olemasolev tormimurd) ja kujutavad potentsiaalset ohtu täiendavaks tormimurruks ja

üraskite rüüsteks. Raietest on välja arvatud kõik haavikud, kuusikute raied on nende

seisukorra tõttu säilitatud. Metsaseadusekohane lageraie ei ohusta rohevõrgustiku toimimist

ja sidusust sest metsamaa jääb metsamaaks ja mõne aasta pärast kasvab seal jälle

metsanoorendik. Säilikpuude grupid (vähemalt 15 puud/ha) kujutavad endast täiendavaid

ökoloogilisi koridore, mis aitavad rohevõrgustikul toimida. Selleks, et taastada

puhvrifunktsioon kiiremini, ei tohi metsamaale istutada kiirekasvulisi lehtpuid, nagu pappel.

RMK kindlustab noorte puude võimalikult kiire kasvu esimestel aastatel iga-aastaselt rohu ja

võsa niitmisega metsataimede ümbert, kuni need ulatuvad rohurindest välja. See kindlustab

noorte metsataimede parema kasvamamineku ja suurema juurdekasvu esimestel aastatel.

RMK on koostanud Kulgu kogukonnaalale metsatööde plaani aastateks 2026–2035,

arvestades majandatava metsa vanuselist ja puuliigilist koosseisu, sanitaarset seisundit,

kasvutingimusi ning laekunud linnavalitsuse ja kogukonnapoolseid ettepanekuid.

RMK plaanib Kulgu kogukonnaala riigimetsa uuendamiseks ja ohtlike puude raieks lähema

10 aasta jooksul teha lageraiet 16,0 hektaril (tabel 2 ja joonis 8). Selle hulgas on ka ümber

kogukonnaala raiutud 30–50 m laiune ohtlike puude riba küpses metsas. Kõik raied on plaanis

teha 2026 aasta I kvartalis, kui lumi ja külm aitavad vältida pinnasekahjustusi. Ebasoodsate

ilmaolude puhul lükkame raie edasi. Enne kokkulepitud raiet annab RMK olemasolevatele

kontaktidele teada, et alustab töödega. Pärast raiet järgneval kevadel istutame raielankidele

uued puud. 10-aastase perioodi jooksul 2026–2035 rohkem raieid ei tehta, välja arvatud

metsakultuuride ja noore metsa hooldus. Nende tööde käigus niidetakse-raiutakse ära

istutatud metsataimi varjutav rohi ja võsa ning noores metsas kiiremakasvuline võsa.

Tulekahju, tormimurru või üraskikahju likvideerimiseks võidakse teha ka erakorralisi töid,

millest teavitatakse eraldi.

Joonis 7. Koosolekutel arutatud raiete plaan koos selle hetke eraldiste numbritega.

Plaanitavad raied pruunilt, riigimets roheline.

19.10.2025, 06.11.2025 ja 15.01.2026 Narva LV koosolekutel lepiti kokku järgmistes

raietingimustes:

• Aiandusühistu Metsaonnid esindajad (kogukonnaala põhjakülg) ei ole nõus lageraietega

oma aia taga. Kogukonnaala põhjaküljele raiutakse küpsesse metsa puudeta riba.

• Raiutavale ribale istutatakse uus mets, mis tulevikus hakkab varjama tagapool

tehtavaid raieid. Kuna puudeta riba raiet sooviti kogu kogukonnaala põhjapoolse osa

metsa serva, hõlmab see ka alasid, kuhu raiet algselt ei plaanitud. Seepärast on vajalik

teha uus kõiki ribaraiega hõlmatud eraldiste analüüs raie võimalikkuse ja riba laiuse

küsimuses. Pärast analüüsi tegemist räägitakse ribaraie teema (kui lai ja kuhu võimalik

raiuda) uuesti kogukonnaga läbi.

• Aiandusühistute Esimene Metsaaed ja Vesiliilia piires (kogukonnaala ida- ja lõunaserv),

lepitakse lageraiete tegemine ja ohtlike puude raiumise viis ribana kogukonnaga eraldi

läbi.

• Kvartalil NA152 eraldisel 5 läheb raiesse vaid majadega piirnev ala (raiutava eraldise

uus number 11), mille laius lepitakse täiendavalt kokku.

• Kulgu kogukonnaala sees nähtavusulatusest väljas olevate lageraiete tegemisega on

kogukond nõus. Seal on juba praegu palju tormimurdu, mis vajab koristamist-

korrastamist.

• Kõigil raiealadel tööde tegemiseks kulub aega kokku orienteeruvalt kolm nädalat.

• Raiet võib teha talvel kõigil nädalapäevadel ja igal kellaajal, välja arvatud elamutega

piirneva riba raie öötundidel.

• Osal alal kogukonnaala servas on vana traataed. Aiandusühistu Metsaonnid piires

(kogukonnaala põhjakülg) ei ole probleemi, kui raie käigus puud kukuvad aiale. Aed

plaanitakse aiandusühistu Metsaonnid piires nagunii eemaldada. Teiste

aiandusühistute piires tuleb see küsimus eraldi kokku leppida.

• Raie tehakse ühekorraga soovitavalt 2026. aasta I kvartalis, kui on lund ja külma

selleks, et säästa pinnast kahjustuste eest. Soodsate raietingimuste puudumisel

lükatakse raie järgmisele talvele.

• Raietööde algusest teavitatakse kogukonda ja linnavalitsust ette 1–2 nädalat.

• 10 aastases arvestuses 2026–2035 rohkem raieid Kulgu kogukonnaalal ei tehta. Küll

tehakse sellel perioodil istutatud metsataimede ja metsanoorendike hooldust.

• Raiete käigus säilitatakse säilikpuudena esmajärjekorras tormikindlamaid puuliike,

nagu mänd, kask, nende puudumisel ka nooremat haaba. Säilitatakse ka pärnad,

tammed. Kasvama jäetakse vähemalt 15 säilikpuud ha kohta.

• Säilikpuude grupid kogukonnaala sisestel raielankidel jäetakse suuremate lagedate

alade keskele, et ei tekiks visuaalselt suuremaid lagedaid alasid ja tekiksid loomadele

sobivad käigukoridorid.

• Majadega piirnevate ribade raiumisel jäävad säilikpuud teest ja majadest vähemalt puu

kõrguse kaugusele riba metsapoolsesse serva.

• Piirkonnas säilitamist vajavaid pärandkultuuri- või üksikobjekte ei ole.

• Majade ja teede äärest raiutavatelt ribadelt koristatakse raiejäätmed, et visuaalne pilt

oleks ilusam ja istutuse pind ja tingimused oleksid paremad.

• Raiejärgsel kevadel istutatakse raielankidele vastavalt kasvukohale kas kuusk või kask.

Kogukonnaala kirdeosas mänd.

• Kulgu kogukonnaalal asuvate kraavide puhastamise teemal jätkatakse läbirääkimisi

Narva Linnavalitsuse, aiandusühistute ja RMK esindajate vahel. Kraavide puhastamise

teemal üritatakse selgust saada enne raietöödega alustamist. Siis oleks võimalik koos

muude raietega teha ka kraavitrasside puhastus puudest.

• Laoplatsid metsamaterjali ladustamiseks planeeritakse kvartalile NA150 eraldistele 1

ja 20, võimalusel ka NA149-5. Metsamaterjali äraveo tingimused lepitakse kokku Narva

linnavalitsusega.

• Laoplatsidelt veetakse materjal ära kuu aja jooksul pärast raietööde lõppu.

• Pinnasekahjustuste tekkimisel tasandatakse roopad esimesel võimalusel pinnase

sulamisel-tahenemisel.

• Asfalt- või mustkattega tee kahjustuse puhul fikseeritakse linna ja kogukonna esindajate

osalusel kahjustuse ulatus. Fikseeritud kahjustuse olemasolul taastab RMK tööde-eelse

olukorra.

• Kulgu kogukonnaalal esineb prügistamist ja illegaalset maakasutust. Aiandusühistu

Metsaonnid vanem lubab korraldada illegaalsete ehitiste lammutamise.

Prügiprobleemi lahendamine vajab eraldi käsitlemist, vajalik on linnavalitsuse ja

aiandusühistute osalus probleemi lahendamisel.

• Narva Linnavalitsus ja Kulgu aiandusühistud jätkavad koostööd võimaliku liigvee

probleemi lahendamiseks. A. Tšernossitov saadab aiandusühistute esimeestele

olemasoleva info Kulgu kraavide kohta.

• Eramaadel on liigvee probleem maaomanike ja aiandusühistute korraldada.

• RMK puhastab kõik kraavitrassid (4 m laiuselt) seal kasvavatest puudest samaaegselt

teiste raietega.

• Puudest puhastatud kraavitrassid annavad vajadusel võimaluse teha mõõdistusi

edaspidiste tegevuste (projekti ja süvendamise vajalikkus) otsustamiseks.

• Vajadusel jätkuvad läbirääkimised riigimetsamaa kraavide teemal aiandusühistute

esimeeste ja RMK metsataristuspetsialisti vahel.

• Aiandusühistu „Metsaonnid“ piires Kulgu kogukonnaala põhjaküljel jääb ohtlike

puudeta riba laiuseks 30–40 m olenevalt eraldise puude kõrgusest. Säilikpuud ei tohi

kukkumisel ulatuda riigimetsa piirist välja. Mujal on riba laius 50 m.

• Nooremates metsades, kus puudeta riba raiuda ei tohi (NA149-9, 12, 13; NA150-2;

NA151-10), likvideeritakse ohtlikud üksikpuud sanitaarraiega.

• Kui riigimetsa piirist väljapool kasvab kuskil puid, mis vajavad raiet, on aiandusühistud

valmis andma nõusoleku nende raieks ja puit jääb RMK-le. Nõusolek/volitus

vormistatakse kirjalikult.

• Metsamaterjali laoplatsile kokkuvedu tehakse ida-lääne suunalisel vanal teetammil, mis

pärast töid vajadusel (kui tekivad roopad) tasandatakse.

• Kvartalite NA150 ja NA151 vaheline teetamm puhastatakse kasvavatest puudest.

• Enne planeeritud raiet 2026. aasta I kvartalis likvideerivad aiandusühistute

koordineerimisel eramaaomanikud oma krundi tagant riigimetsast raiet segavad

ehitised ja prügi. Sellisteks on puude külge ehitatud kuurid, puudel olevad pesakastid,

puude külge kinnitatud traataiad ja muud ehitised. Koristada tuleb prügi, mis on

kaugemal kui 20 m riigimetsa piirist, sest see takistab traktorite liikumist puudeta riba

metsa poolsel serval.

• RMK saadab kõigile kolmele aiandusühistule eraldi kirjad probleemsete kohtade

kaardipiltidega palvega sealsed raiet segavad ehitised, prügi ja pesakastid eemaldada.

Kirja koopiad lähevad ka Narva Linnavalitsusele.

• Ülejäänud raiet otseselt mittesegavad ehitised ja prügi tuleb riigimetsast likvideerida

2026. aasta jooksul. Pärast seda on RMK-l õigus korraldada illegaalsete ehitiste

lammutamine ja prügikoristus omal käel. Lammutuse ja koristamise kulud nõutakse

süüdlastelt sisse.

Eriolukordade – tormi-, tulekahju- ja muude oluliste metsakahjustuste, ohtlike puude raie

tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kohalikku omavalitsust ja vajadusel kogukonda eraldi

ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.

Tabel 2. Raiete nimekiri Kulgu kogukonnaala riigimetsas

Kvartal Eraldis Puistu Raieliik Uuendatav

puuliik Pindala, ha

NA149 5 Kuusik Lageraie Kuusk 1,3

NA150 1 Kuusik Lageraie Kask 0,9

NA150 8 Kuusik Lageraie Kuusk 1,8

NA150 13 Kuusik Lageraie Kuusk 1,0

NA150 14 Sanglepik Lageraie Kask 0,3

NA150 15 Kuusik Lageraie Kask 0,5

NA150 17 Kuusik Lageraie Kuusk 0,8

NA150 18 Haavik Lageraie Kuusk 0,8

NA150 19 Haavik Lageraie Kuusk 0,1

NA150 20 Haavik Lageraie Kuusk 0,3

NA151 8 Kuusik Lageraie Kuusk 0,9

NA151 12 Kuusik Lageraie Kuusk 1,1

NA151 16 Kuusik Lageraie Kuusk 0,3

NA151 17 Haavik Lageraie Kuusk 0,4

NA151 18 Männik Lageraie Mänd 0,9

NA151 19 Haavik Lageraie Kuusk 0,2

NA152 6 Männik Lageraie Mänd 0,3

NA152 7 Männik Lageraie Mänd 0,8

NA152 8 Männik Lageraie Mänd 0,4

NA152 9 Kuusik Lageraie Kuusk 0,7

NA152 10 Kuusik Lageraie Kuusk 0,2

NA152 11 Haavik Lageraie Kuusk 2,0

KOKKU: 16,0 ha

Joonis 8. Kulgu kogukonnaalal (skeemil KAH) planeeritud raied. Eraldised on ümber

kujundatud vastavalt kokkulepetele (eraldise numbrid võrreldes algsega muutunud).

Üldised mõisted

Uuendusraiet tehakse puidu saamiseks ja uue metsa kasvatamiseks. RMK soovib säilitada

meie metsade liigirikkust ja kasvatada erineva puuliigi puistuid seal, kus nad kasvavad kõige

paremini.

Uuendusraie liigid on lageraie ja turberaie

• Lageraie (LR) korral raiutakse langilt ühe aasta jooksul kõik puud, välja arvatud

säilikpuud, mis toetavad elurikkust ja ka looduslikku uuenemist kohapealse seemnega.

• Turberaie korral raiutakse mets hajali paiknevate üksikpuude või häiludena pikema aja

jooksul. Turberaiete liigid on aegjärkne raie (AR), häilraie (HL) ja veerraie (VE).

Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt

kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti

või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks.

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa

majandamiseks

Valikraiet (VR) tehakse erandjuhtudel, kui seda toetavad looduslikud tingimused ja metsa on

võimalik kasvatada ja kasutada püsimetsana. Mets raiutakse üksikute puude ja väikeste

häiludena.

Hooldusraiet kasutatakse elujõulise metsa kasvatamiseks.

Hooldusraie liigid on valgustusraie (VA), harvendusraie (HR) ja sanitaarraie (SR).

• Nooremates metsades tehakse valgustusraiet, mille käigus raiutakse kõik tulevasse

suurde metsa mittesobivad puud ja tehakse kasvuruumi eelistatud peapuuliigile.

• Vanemates metsades tehakse harvendusraiet, mille käigus tõstetakse metsa väärtust

tiheduse reguleerimise teel. Harvendusraiega raiutakse enamuspuuliigi kasvu segavad

puud.

• Metsa halvenenud tervisliku seisundi parandamiseks tehakse sanitaarraiet.

Erakorralised ja ettenägematud tööd – metsatööde plaanis kokku leppimata raietööd, millega

kõrvaldatakse oht inimese tervisele, varale; millega hoitakse ära metsakahjustuse levik või

likvideeritakse tekkinud metsakahjustuse tagajärjed.

Vajaduspõhine töö – juba alustatud tööde (ennekõike valik- või turberaie) lõpuleviimiseks,

kehtestatud ehitusloast, planeeringust või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks vajalik töö

(raadamine).