Pirita jõe ülemjooksu ja Pühajõe koelmualade taastamise eeluuringud

TÖÖVÕTULEPING nr 3-6.11/2026/3

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), edaspidi tellija, keda esindab juhatuse liikme

10.09.2024 käskkirja nr 1-5/67 RMK põhimääruse alusel looduskaitseosakonna veeökoloogide

juht Sander Sandberg, ühelt poolt,

ja Eesti Maaülikool (EMÜ), edaspidi töövõtja, keda esindab volikirja alusel EMÜ

Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor Aret Vooremäe teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, avatud hankemenetlusenr 1-47.3530 „Pirita jõe

ülemjooksu ja Pühajõe koelmualade taastamise eeluuring“ (viitenumber 302484) tulemusena,

võttes aluseks hanke alusdokumente lähteülesannet ja edukaks tunnistatud pakkumust

alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud avatud hankemenetluse „Pirita jõe ülemjooksu ja Pühajõe

koelmualade taastamise eeluuring”, viitenumber 302484 (edaspidi riigihange)

tulemusena hanke osas 1 (Pirita jõe ülemjooksu koelmuala taastamise eeluuring) ja hanke

osas 2 (Pühajõe koelmualade taastamise eeluuring).

1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke

alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu

muudatused ja lisad.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:

1.3.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Pirita

1.3.2. Lisa 2 – Tehniline kirjeldus Pühajõgi

1.3.3. Lisa 3 – Töövõtja pakkumus Pirita

1.3.4. Lisa 4 – Töövõtja pakkumus Pühajõgi

1.3.5. Lisa 5 – LÜ Pirita

1.3.6. Lisa 6 – LÜ Pühajõgi

2. Lepingu ese

2.1. Töövõtja koostab vastavalt riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja edukaks

tunnistatud pakkumusele tellijale Pirita jõe ülemjooksu ja Pühajõe koelmualade

taastamise eeluuringud(edaspidi teenus või töö).

2.2. Teenuse kirjeldus ja teenuseleesitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja

töövõtja pakkumuses.

2.3. Töö rahastaja: Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond, rakenduskava 2021-

2027, meede F1.6.1: Kalade kudemistingimuste parendamise toetus.

3. Lepingu hind ja tasumise tingimused

3.1. Tellija tasub töövõtjale osutatud teenuse eest vastavalt pakkumuses fikseeritud

kogumaksumusele hanke osas 1 - 34 500,00 (kolmkümmend neli tuhat viissada) eurot ja

hanke osas 2 - 34 800,00 (kolmkümmend neli tuhat kaheksasada) eurot (edaspidi lepingu

hind), millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras alljärgnevalt:

3.1.1. vahearuande esitamisel ja tellija poolt vastuvõtmisel 50% lepingu

hinnast, mis on hanke osas 1 - 17 250,00 eurot ja hanke osas 2 -

17 400,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud

määras

3.1.2. lõpparuande esitamisel ja tellija poolt vastuvõtmisel 50% lepingu

hinnast, mis on hanke osas 1 - 17 250,00 eurot ja hanke osas 2 -

17 400,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud

määras.

3.2. Lepingu hind sisaldab nõuetekohase ja kvaliteetse töö tegemiseks kõiki vajalikke kulusid.

Tellija tasub teenuseeest peale üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle

alusel esitatud arve saamist.

3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber:

302484. Arvel peab viitama projektile „Pirita jõe ülemjooksu ja Pühajõe koelmualade

taastamise eeluuring“ rahastamislepingu numbrile 3-6.11/2026/3 .

3.3.1. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi

(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis

kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse

infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.

3.3.2. e-arveid võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee).

Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne

tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile

edastamiseks.

3.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-euroopalise

elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-

vormingus Ostja volitatud esindaja e-posti aadressile.

3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) päeva arve esitamisest.

4. Teenuse osutamine ja tähtajad.

4.1. Hankeleping sõlmitakse tähtajaga 12 kuud lepingu sõlmimisest:

4.1.1. vahearuande esitamise tähtaeg on 6 (kuus) kuud lepingu sõlmimisest;

4.1.2. lõpparuande esitamise tähtaeg 11 (üksteist) kuud lepingu sõlmimisest.

4.2. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed

vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.

4.2.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab

töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise

korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni

ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses.

4.2.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus

ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus lepingut

nõuetekohaselt täita.

4.3. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui

töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul

tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel.

Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.

4.4. Töövõtja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke

alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus

tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis

oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.

4.5. Töövõtja peab osutama teenust vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja

võimetele, kasutades lepingus sätestatud teenuse osutamisel tööjõudu, kelle koolitus,

oskused ja kogemused vastavad teenuse ulatusele, iseloomule ja keerukusele.

4.6. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta

lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud

lepinguga seotud ülesannete täitmisse.

4.7. Töö tegemiseks vajalikud materjalid hangib töövõtja.

4.8. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni

teenuse osutamisega seotud küsimustes kolme tööpäeva jooksul, arvates töövõtja

vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija

poolt.

4.9. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.

5. Üleandmine

5.1. Töö tulemuse üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga milles on märgitud

teostatud tööde loetelu. Akt on aluseks tasu maksmisel.

5.2. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-

vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel.

5.3. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides

ja pakkumuses sätestatule. Tellija esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas

parandusettepanekud 10 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates.

5.4. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö

tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,

mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud

tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning

töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse

hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.

Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,

hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde

mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda.

5.5. Kui tellija ei esita pretensiooni ja/või parandusettepanekuid lepingu punktis 5.3. määratud

aja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks.

6. Autoriõigused

6.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad

selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on

oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib

kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused

eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi

andmiseks.

6.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi

õiguste kohta seoses talle tööde tegemise käigus üleantud materjalidega.

6.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost

oma äranägemisel, sh otsustada tööde resultaatide avaldamise viis, kasutamise algusaeg

ja tingimused, teha muudatusi, täiendusi ja parandusi nende pealkirjades või autorinime

tähistuses, lisada tööde resultaatidele teiste isikute teoseid ja õigus vaidlustada tööde

resultaatides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende

kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda tööde resultaatide kasutamise

lõpetamist.

6.4. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st seda võib kasutada mistahes

viisil (ka internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. Teose muudatuste puhul peab olema

selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija

töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime

eemaldamist töö tulemitelt.

6.5. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus

loodud teoseid või nende osasid kasutada.

6.6. Kõik autoritasud ja litsentsitasud sisalduvad käesoleva lepingu eseme maksumuses

6.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel

kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.

6.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste rikkumise

tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele

poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle

kahju ulatuses.

7.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut

täitnud, teenus ei ole tähtaegselt osutatud või kui teenus ei vasta lepingus sätestatud

nõuetele vms.

7.3. Tellija esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest

arvates.

7.3.1. Pretensioonis fikseeritakse teenuses ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teenuse parandamist või

uue teenuse tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,

mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.

7.3.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis olid

tingitud tellija poolt antud materjali või juhiste ebasobivusest või puudustest

eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

7.4. Lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis

määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi

0.1 % (null koma üks protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.

7.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega teenust ja

töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida

mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus teenused kolmandatelt isikutelt

ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenusele kulunud summa

ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada.

7.6. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus

nõuda tellijalt viivist 0,1% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt

päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast.

7.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui

neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu

rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.

7.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude

saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa

lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

7.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad

pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis

ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika

tunnistab vääramatu jõuna.

7.10. Õiguskaitsevahendite kohaldamine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus oleneb

rikkumise iseloomust ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest.

8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad

8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul

kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad

teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni

kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui

see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt

allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud

saatmise kellaajal.

8.4. Poolte volitatud esindajad on:

8.4.1. Tellija volitatud esindaja kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, sh lepingu

muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või

kahjude hüvitamise nõude esitamine on Sander Sandberg +372 53999832,

[email protected] .

8.4.2. Tellija volitatud esindaja töödega seotud küsimustes on Lagle Matetski, +372

56370569, [email protected] .

8.4.3. Töövõtja vastutav isik/projektijuht on Rein Järvekülg, tel: +372 512 7240, e-post

[email protected].

8.4.4. Töövõtja ihtüoloog on Raul Pihu, e-post [email protected].

8.4.5. Töövõtja on kohustatud kasutama lepingu täitmisel pakkumuses nimetatud

meeskonna liikmeid. Juhul, kui pakkuja soovib muuta meeskonna liikmeid, siis

asendatav meeskonnaliige peab vastama vähemalt samadele nõuetele, mis on

toodud riigihanke alusdokumentide vastavustingimustes.

9. Konfidentsiaalsus

9.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ja pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena mistahes vormis ja andmekandjal teavet, mis on ühe

poole poolt teisele poolele edastamise hetkel selgelt tähistatud kui konfidentsiaalne,

samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet ja isikuandmeid.

9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus

sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte

audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja

ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele,

allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning

juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise

eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud

isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse

tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse

tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.

10.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige

kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele.

Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

10.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puudub õigusaktides nõutud

kehtiv tegevusluba teenuse osutamiseks.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige

kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi

kohta sätestatut.

11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.

11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks kohtule.

11.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Tellija Töövõtja

Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Maaülikool

Registrikood 70004459 Registrikood 74001086

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, F. R. Kreutzwaldi tn 1, 51006 Tartu

45403 Lääne-Viru maakond Tel: +372 731 3001

Tel: +372 676 7500 E-post: [email protected]

E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Sander Sandberg Aret Vooremäe

1

1

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 2641

Lähteülesande ID: 4464

Tööobjekti nimi: Pirita jõe ülemjooksu koelmualade taastamine

Töögrupp: Veekogude eeluuringute koostamine.

Eeluuringu nimi: Pirita jõe ülemjooksu koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise

ihtüoloogiline eeluuring

Väärtuse seisund:

Pirita jõgi (VEE1089200) on Harju alamvesikonda kuuluv jõgi, mis asub Harjumaa

territooriumil. Jõe lähe asub Kose vallas Saarnakõrve külas ning jõgi suubub Soome lahte

Tallinna linna kohal. Jõe pikkus on 120,8 km, tähtsamad lisajõed on Kuivajõgi, Leivajõgi ja

Tuhala jõgi ning jõgi läbib kolme seisuveekogu: Kose veskijärv, Paista järv ja Vaskjala

veehoidla1.

Pirita jõgi voolab valdavalt looduslikus sängis. Ülemjooksul kuni Paunküla külani ning

keskjooksul Angerja oja suudmest allavoolu Patikani (umbes 5,4 km) voolab jõgi kunstlikus

kaevatud sängis. Jõe alamjooks Lükatist kuni Lagedini 3–18 km on hea hüdromorfoloogilise

kvaliteediga. 15 km pikkusel lõigul on jõe lang umbes 31 m (keskmiselt 2,1 m/km).

Keskjooksul, Vaskjala paisust Kose paisuni, on jõe lang väike (keskmiselt 0,5 m/km) ja

kärestikke esineb selles lõigus väga vähe. Suurem on lang taas Kose linnast ülesvoolu

Paunkülani (keskmiselt 0,9 m/km), kus esineb kohati ka hea hüdromorfoloogilise kvaliteediga

kärestikulisi jõelõike2.

Pirita jõel on kokku üheksa paisu. Kose-Uuemõisast ülesvoolu paiknevad nendest järgmised

paisud:

- Kose Uuemõisa (PAIS014590), paisutuskõrgus 0,55, kalapääs puudub;

- Kose Veskijärve (PAIS014550), paisutuskõrgus 2 m, ent rajatud on kalapääs;

- Sae pais (PAIS021340), paisutuskõrgus 0,8 m, kalapääs puudub;

- Muru pais (PAIS018750), paisutuskõrgus 0,2 m, kalapääs puudub;

- Paunküla pais (PAIS013920), paisutuskõrgus 2, 55 m, kalapääs puudub.

Lisaks eelnimetatud paisudele on Pirita jões tuvastatud Kose-Uuemõisast ülesvoolu seni

Keskkonnaregistris registreerimata astang Sae paisu ja Kukekõrve soone vahelisel Pirita jõe

lõigul ning katastriüksuse 33702:003:1860 juures jõesängis.

Veekogum Pirita_1 (1089200_1) Pirita lähtest Sae paisuni on 2023. aasta seisundhindamise

alusel kesises seisundis, põhjuseks jõgede kalastiku indeks, tundlike selgrootute taksonite arv,

paisud ja hüdromorfoloogilised parameetrid. Samuti on kesises seisundis veekogum Pirita_2

(1089200_2) Pirita Sae paisust Kuivajõeni, põhjuseks kalastik.

1 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 2025. 2 Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus / TÜ Eesti Mereinstituut / MTÜ Trulling. 2009. Tartu.

2

2

Pirita jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse3 Sae

paisust suubumiseni merre. Pirita jõe alamjooksul kuulub jõgi Natura 2000 loodusala Pirita

loodusala (RAH0000039) ja Pirita maastikukaitseala (KLO1000216) koosseisu.

Varasemalt on Pirita jõe ülemjooksu seisundit ja elupaigalist väärtust hinnatud/uuritud 2008.

aasta suvel kui jõgi käidi läbi suudmest Paunküla veehoidlani. Lisaks neljale TÜ EMI

püsiseirepunktile tehti katsepüügid forelli noorjärkude asustustiheduse määramiseks kümnes

erinevas lõigus (sh 4 püüki Kosest ülesvoolu). Kuna forell Kose Veskijärve paisust ülesvoolu

puudus, asustati sinna 2009 aastal umbes 10 000 samasuvist forelli2. 2014. aastal rajati Kose

Veskijärve paisule kalapääs1.

Jõe suuruse ja looduslike eelduste tõttu on Pirita jõe puhul tegu olulise silmujõega4. Ojasilmu

olemasolu on tõestatud Pirita jõe erinevates lõikudes, jõesilmude registreeringud on jäänud seni

alati alamjooksul jõelõigule suudmest kuni Vaskjala veehoidlani. Jõe suudmelähedases osas

toimub kutseline jõesilmu püük. Aastatel 2008-2021 on Pirita jõel kutseline silmupüük

toimunud iga-aastaselt. Keskmine raporteeritud saak on olnud 514 kg jõesilmu aastas ja see on

varieerunud vahemikus 37-1058 kg5.

Pirita jõkke suubub kokku 36 oja, kraavi ja jõge. Suurematest lisajõgedest on eraldi uuritud

Leivajõge, Kuivajõge, Tuhala jõge Vardja oja, Krei soont ja kahte suuremat Tuhala jõe haruoja.

Vardja oja on suhteliselt väikse languga, mistõttu domineerivad valdavalt aeglane vool ja

liivane põhi kruusaseid ja kiirema vooluga lõike esineb vähe. Suurim forellile potentsiaalselt

sobiv sigimis- ja elupaik (70 m2) asub alamjooksul Sika talu hoovis. Kuna oja on külmaveeline,

siis vähesel määral sobivad forelli elupaigaks ka aeglase vooluga lõigud. Kokku mõõdeti

forellile sobivaid koelmuid 85 m2. Vähearvukalt võiks forell ojas sigida2.

Tööde detailne kirjeldus:

Pirita jõe ülemjooksu koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise eeluuringu eesmärk on

ihtüoloogiliste uuringute käigus välja selgitada Pirita jõe ja Vardja koelmualade ja jõeliste

elupaikade seisund.

Eeluuringute käigus tuleb kirjeldada jõe seisundit ning vastavalt tulemustele pakkuda välja

taastamismeetmed koelmualade ja jõeliste elupaikade parandamiseks. Analüüsida tuleb

võimalike taastamismeetmete mõju kaladele ja muule vee-elustikule (sh ka kaitsealustele

liikidele). Eeluuringus tuleb esitada tabeli kujul loetelu taastamismeetmetest objektide kaupa,

nendeks vajalikud tööd, tööde hinnangulised mahud ja maksumused. Lisaks tuleb anda

soovitused järelseireks peale võimalike tervendamistööde lõppemist.

3 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73. https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv 4 Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016-2017. Osa 2: Ojasilmu ja jõesilmu leviku täpsustamine 2016- 2017. Projekti lõpparuanne. Eesti Loodushoiu Keskus. 2018. Tartu. (S66rsuude_l6pparuanne_23.03.2018.docx) 5 Jõesilmu püügikorraldust optimeeriv kava. Tambets, M. 2022. Tartu. (Microsoft Word - Jõesilmu püügikorraldust optimeeriv kava 03.03.2023 (002))

3

3

Eeluuringud tuleb läbi viia järgmistes vooluveekogudes:

Jrk Veekogu nimi KKR kood Pikkus

(km)

1 Pirita jõgi (VEE1089200) 33,49

2 Vardja oja (VEE1090300) 6,09

Kokku 39,58

Eeluuringute käigus tuleb:

- inventeerida forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualad, need kaardistada ning hinnata

nende kvaliteeti ja taastootmispotentsiaali;

- viia läbi katsepüügid eesmärgiga kirjeldada jõe kalastiku liigilist koosseisu;

- hinnata jõe elupaigalist väärtust;

- tuvastada ja kaardistada seni registreerimata rändetakistused ning hinnata nende

olulisust rändetakistusena kõigile kalaliikidele ning vajadusel pakkuda välja võimalused

rändetingimuste parandamiseks;

- teadaolevate rändetakistuste puhul hinnata nende olulisust rändetakistusena kõigile

kalaliikidele ning pakkuda välja võimalused rändetingimuste parandamiseks;

- selgitada välja olulisemad probleemid ja ohutegurid, täpsustada seni teadaolevate

ohutegurite ja probleemide hetkeseisukorda;

- vastavalt eeluuringute tulemustele määratleda taastamismeetmed;

- hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus

inventeeritud liikidele (sh kaitsealustele liikidele);

- välitööde tulemusena leitud kaitsealuste kalaliikide leiukohad vormistatakse EELIS

andmebaasi esitamiseks vastava tabeliformaadi kohaselt, mis on allalaetav interneti

aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/media/1250/download;

- anda soovitused järelseireks peale võimalike taastamistööde lõppemist.

Eeluuringute läbiviimisest teavitatakse kõiki asjassepuutuvaid osapooli, kellelt küsitakse

vajadusel kooskõlastusi ja arvamusi, et olulised seisukohad ja kaalutlused oleksid arvesse

võetud.

Katsepüükide läbiviimiseks on vaja taotleda eripüügiload vastavalt kehtestatud õigusaktidele.

Sigimis- ja kasvualade inventeerimine

Viia läbi välitööd, mille käigus tuleb kogu ulatuses läbi käia kõik uuritavad jõed, kraavid ja

ojad. Seejuures tuleb hinnata veekogu väärtust kalade elu- ja sigimispaigana ning inventeerida

lõhelistele sobilikud olemasolevad ja potentsiaalsed koelmu- ja noorjärkude kasvualad.

Koelmu- ja noorjärkude kasvualade puhul tuleb mõõta nende pikkus ja pindala, määrata algus-

ja lõpu koordinaadid ning teha fotod.

Iga koelmuala tuleb hinnata vastavalt kvaliteedile, lähtudes 4-astmelisest metoodikast, kus:

4

4

• AA - väga hea kvaliteediga ala;

• A – hea kvaliteediga ala;

• B – rahuldava kvaliteediga ala;

• C- kesise kvaliteediga ala.

Hinnangu andmisel tuleb lähtuda jõelõigu hüdromorfoloogiast, kusjuures soodsaimaks tuleb

hinnata suurema languga kärestikulised lõigud, kus on piisavalt nii kudepesadeks sobilikke

kohti kui ka varjepaiku ning kus võib eeldada forelli noorjärkude arvukat esinemist. Halvimaks

hinnata mõõduka vooluga valdavalt lausliivase põhjaga lõigud, kus võimalikke sigimispaiku on

vähe ning kus forelli noorjärke eelduste kohaselt võib, kuid ei pruugi esineda. Aeglase vooluga

sügavama veega savi-muda-liivase põhjaga jõelõike tuleb lugeda forelli noorjärkudele

elupaigana sobimatuteks.

Lisaks tuleb arvesse võtta veetemperatuuri. Vanematele (alates kahesuvistest) forellidele

sobivad allikalised, jaheda ja külma veega jõed elupaigaks praktiliselt kogu ulatuses.

Samasuvised noorjärgud jäävad tavaliselt kärestikele ja kiirevoolulistesse kivise-kruusase

põhjaga lõikudesse või laskuvad nendes veidi allavoolu. Jõgedes, kus maksimaalne vee

temperatuur tõuseb suvel üle 18-20º C, esineb forelli ja selle noorjärke väljaspool kärestikke ja

kiirevoolulisi lõike suveperioodil harva. Talvel võivad sellistes jõgedes vanemad forellid (sh

kahesuvised ja –aastased) olla levinud üle kogu jõe, kuid kuna kärestikke on alati tunduvalt

vähem kui aeglase vooluga jõelõike, siis on forelli ja selle noorjärkude jaoks limiteerivaks just

suvised elupaigad kärestikel ja kiirevoolulistel jõelõikudel.

Lisaks tuleb hinnata lõhilaste taastootmispotentsiaali uuritavates jõgedes, kraavides või ojades.

Koelmualad tuleb digitaalselt kaardistada ning esitada .shp failid koos kõigi vajalike lisafailide

ja atribuuttabeliga, mis sisaldab koelmuala algus- ja lõppkoordinaate, pindala hektarites (ha),

kvaliteeti ja lühiiseloomustust.

Ühtlasi tuleb välitööde käigus hinnata rändetakistuste mõju kalade liikumisvõimalustele piki

jõge, rändetakistused kaardistada ja esitada .shp failid koos kõigi vajalike lisafailide ja

atribuuttabeliga, mis sisaldab rändetakistuse koordinaate, lühiiseloomustust ning

taastamismeetmeid.

Katsepüügid

Katsepüükide eesmärk on kirjeldada jõe kalastiku liigilist ja vanuselist koosseisu, arvukust,

asustustihedust ja levikut.

• Kalastiku katsepüügid tuleb läbi viia lõheliste noorjärkudele sobilikes elupaikades

noorjärkude liigilise koosseisu ja arvukuse määramiseks ning kudealade rajamise ja

elupaiga mitmekesistamise asukohtades üldise kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse

hindamiseks.

• Seirelõik püütakse läbi kaks korda.

5

5

• Katsepüügil tabatud kalad tuleb koguda suuremasse veeanumasse (kasti, paaki). Ca pool

tundi pärast esimese püügi lõppu tuleb teha korduspüük, mille käigus saadud kalad tuleb

koguda teise veeanumasse.

• Katsepüükide käigus tuleb eraldi vaadata ka silmuvastsete olemasolu.

• Pärast püükide läbiviimist tuleb kõik püütud lõhilased mõõta 1 mm ja kaaluda 0,1 g

täpsusega ning lasta veekogusse tagasi. Teiste liikide esinemine tuleb fikseerida

arvuliselt.

• Asustustihedust arvutatakse vastavalt Zippini metoodikale6. Asustustihedust

arvutatakse 100m2 kohta, kusjuures jõe keskmiseks asustustiheduseks loetakse

erinevate püügipunktide asustustiheduse aritmeetilist keskmist.

• Torbikuliinid silmupüügiks tuleb paigaldada vähemalt viide asukohta Pirita jõel, sh ka

allavoolu Kose-Uuemõisa asulast.

• Püügialade kohta tuleb esitada nende pikkus ja pindala ning algus- ja lõppkoordinaadid,

anda hinnang püügiala kvaliteedile ja teha püügilõigust fotod.

• Katsepüükide (sh silmupüük) asukohad, lõplik arv ja metoodika kooskõlastatakse

Tellijaga, asukohtade valikul peab silmas pidama võimalust teostada järelseiret

(eesmärgiga hinnata taastamistööde tulemuslikkust, sh kalastiku arvukuse/liigilise

koosseisu muutuseid ning forelli taastootmise muutust). Katsepüügilõikude

asukohavalikul arvestatakse ka varasemaid uuringuid ning püüke.

Jõe elupaigalise väärtuse hindamine

Jõe elupaigalise väärtuse hindamise eesmärk on tuvastada uuringualal degradeerunud

jõelõigud, mis ei võimalda elada selles paigas looduslikul, heas seisundis jõele omasel elustikul.

Välitööde käigus tuleb tuvastada jõelõigud, kus jõe ökoloogiline või hüdromorfoloogiline

seisund on oluliselt halvenenud inimese tegevuse tõttu. Näiteks ei võimalda elada selles paigas

liigirikkal elustikul, ei toeta veerežiimi loomulikku dünaamikat (nt jõge on süvendatud,

sirgendatud, maaparanduse mõju, hävinud kaldavööndi taimestik, puuduvad varjepaigad

kaladele).

Välja tuleb pakkuda taastamismeetmed degradeerunud jõelõikudel elupaikade taastamiseks ja

jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks (näiteks võivad sinna alla kuuluda puhveralade

taastamine, jõe vanasse sängi suunamine, looklevuse taastamine, maaparanduse mõjude

leevendamine, juurtega kändude paigaldamine kaldavööndisse vms).

Degradeerunud jõelõigud tuleb digitaalselt kaardistada ning ühtlasi esitada konkreetsed

taastamisettepanekud kaardikihina (.shp failid koos kõigi vajalike lisafailide ja atribuuttabeliga,

mis sisaldab jõelõigu algus- ja lõppkoordinaate, pindala hektarites (ha), lühiiseloomustust ja

taastamismeetmeid).

6 Kesler, M., Svirgsden, R., Taal, I., Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022-2024. aastal (riigihange viitenumbriga 240365). 2025. Tartu. Tartu Ülikool.

6

6

Taastamismeetmete määratlemine

Vastavalt eeluuringute tulemustele tuleb kirjeldada olulisemad probleemid ja ohutegurid ning

välja pakkuda taastamismeetmed Pirita jõe koelmute ja jõeliste elupaikade taastamiseks.

Taastamismeetmete määratlemisel tuleb:

• selgitada välja olulisemad probleemid ja ohutegurid, täpsustada seni teadaolevate

ohutegurite ja probleemide hetkeseisukorda;

• jõelõikude kaupa loetleda põhilised tegevused, mis on vajalikud jõe füüsilise kvaliteedi,

elupaikade ja/või sigimis- ja kasvualade parandamiseks;

• planeeritavad tegevused kirjeldada võimalikult detailselt, arvestades seejuures ka

ligipääsude kirjeldamisega tööde alale;

• hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus

inventeeritud (kaitsealustele) liikidele;

• anda soovitused järelseireks peale võimalike taastamistööde lõppemist.

Lähteülesande koostaja: Tuuli Teppo

7

7

Asukohakaardid

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 2643

Lähteülesande ID: 4466

Eeluuringu nimi: Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise kalanduslik eeluuring

Töögrupp: Veekogude eeluuringute koostamine

Väärtuse seisund: Pühajõgi (VEE1067000)on Viru alamvesikonda kuuluv jõgi, asub Ida-Virumaa

territooriumil. Jõe lähe asub Kukrusemõisa lähedal, jõgi suubub Soome lahte Toila linna kohal. Jõe

pikkus on Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel 32,8 km, tähtsamad lisajõed on Kose (Rausvere) jõgi,

Vasavere jõgi ja Mägara oja. Enamik jõest paikneb Kirde-Eesti lavamaal, lühike suudme-eelne osa

Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõe veepinna abs. kõrgus on lähtel 52,5 m ja suudmes 0 m ning

keskmine lang 1,9 m/km. Lang on suurim jõe alamjooksul, kus viimasel 9,5 km-l on jõe keskmine

lang 3,5 m/km. Erakordselt suure languga on seejuures jõe viimased kolm suudme-eelset km

(keskmine lang 6,2 m/km).

Pühajõel asub üks pais Pühajõgi (PAIS012470), teised paisud on hävinud/lammutatud staatuses

(Lagedi, Oru, Pühajõe, Pühajõgi II). PAIS012470 ei ole 2013. aasta inventuuri alusel kaladele oluline

rändetakistus. CleanEST projekti raames teostatud Viru alamvesikonnas asuvate rändetakistuste

inventuuri alusel on siiski raskesti ületatav ka Pühajõgi II pais, kuid meriforelli seisukohast ei ole

tegemist prioriteetse paisuga (peamised taastootmisalad jäävad jõe alamjooksule).

Pühajõgi_1 veekogum on 2023. aasta seisundihindamise alusel kesises seisundis, põhjuseks varasem

reostamine, Jõhvi heitveed, jõesängi muutmine, looduslik surve on koprapaisud. Pühajõgi_2 kogum

(alates Kose jõest suudmeni) samuti kesises seisundis, põhjuseks varasemast reostus, Jõhvi heitveed,

kolme suletud kaevanduse (Ahtme, Tammiku ja kaevandus 2) isevoolsete väljalaskmete vesi.

Veekogum [1067300_1] Kose on 2022. aasta seisuga kesises ökoloogilises seisundis. Kuni 1990.

aastate lõpuni oli Pühajõgi üks Eesti kõige reostunumaid jõgesid (asulate reosvesi, kaevandused,

põllumajandus). 2010. a. läbi viidud uuringutel (viide järgmises lõigus) ei leitud jõe kesk- ja

alamjooksul ühtki otsest reostuskollet, kuid niitrohevetikate paigutine vohamine valgusele avatud

jõelõikudes viitas eutrofeerumisega seotud probleemide olemasolule. Väga tõenäoliselt on jõe

keskjooksul olevatesse muda setetesse akumuleerunud suur hulk jääkreostust.

Varasemalt on Pühajõe seisundit ja elupaigalist väärtust hinnatud/uuritud 2010. aastal meriforelli

jõgesid hõlmava uuringu raames eesmärgiga saada tervikülevaade meriforelli praegusest olukorrast

jõgedes (Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud

rehabilitatsioonimeetmed. Töövõtuleping nr 4-1.1/129, täitjad EMÜ, TÜ Eesti Mereinstituut ja MTÜ

Trulling). Jõgi käidi suudmest alates kuni Jõhvi linna kirde-servani (ca 18 km) kogu ulatuses läbi.

Lõigus Oru pargi maastikukaitsealast kuni Mägara oja suudmeni on Pühajõgi kaitstav Pühajõe

hoiualana. Jõgi on kaitse alla kudemis ja elupaigana lõigus Voka teeristi juures asuvast Tallinn–Narva

maantee sillast suubumiseni merre (KLO3002571) keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73

"Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu" alusel.

Lõik 0,2-2,9 km suudmest (alamjooksu sillast kuni 0,6 km Pühajõe mnt sillast ülesvoolu) on 2010.

uuringu andmetel hinnatud väga heaks või hea kvaliteediga aladeks ja kvaliteet forelli sigimis- ja

noorjärkude kasvualana on väga kõrge. Pühajõe sillast ülesvoolu aeglasema vooluga liivapõhjaliste

jõelõikude osakaal suureneb, jõgi omandab lõiguti potamaalse ilma. Jõgi voolab endiselt sügavas

metsaste kallastega orus. Forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualasid esineb selles jõeosas lõiguti.

Kõige pikem (240 m)ja parema kvaliteediga lõik jaab Pühajõe kiriku taha.

6,5…9,1 km suudmest (Kiusaare kohalt Tallinn – Narva mnt sillani) on suure languga ja

kärestikurohke ala.Kärestikud ja kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga lõigud moodustavad 2/3

jõelõigu kogupikkusest.

Tallinna – Narva maantee sillast ülesvoolu on jõgi praktiliselt kogu ulatuses potamaalset tüüpi

– aeglasevooluline ja liiva-mudapõhjaline. Rausvere jõe suudmest (14,2 km suudmest) ülesvoolu jaab

Pühajõgi madalvee ajal

veevaeseks.

Kõik meriforelli võimalikud sigimis- ja noorjärkude kasvualad jäävad jõe alamjooksule Tallinn –

Narva mnt Voka teeristi sillast allavoolu (0,2 – 9,1 km suudmest). Jõe keskjooks võib elupaigaks

sobida üksikutele vanematele forellidele, kuid sigimis- ja noorjärkude kasvualadeks sobilikud kohad

seal toonase uuringu kohaselt puuduvad. Jõe taastootmispotentsiaal hinnati uuringute käigus kuni 3000

laskujale aastas.

Pühajõkke suubub 5 veekogu:

Jöördi oja (VEE1067100), Kose jõgi (ka Rausvere jõgi) (VEE1067300), Mägara oja (VEE1067800),

Ruunoja (VEE1067200), Vasavere (Voka) jõgi (VEE1067700). Pühajõe lisajõgedest ja ojadest

inventeeriti 2010. aastal osaliselt Mägara oja, Rausvere (Kose) jõgi, ning Vasavere jõgi.

1) Mägara oja

Mägara oja alamjooks suudmest kuni Toila kraavi suudmeni (2,7 km) on looduslikus sängis, sealt

ülesvoolu on oja säng süvendatud-õgvendatud. Oja suudmeelme osa on suure languga ja kärestikuline,

seal paikneb ka kolme suurema astmega joastik, mis on kaladele püsiv ületamatu rändetõke.

2010. aasta uuringut ajal oli oja alamjooksu rikutud – oja suudme-eelset osa oli süvendatud ning

kallastelt võetud ehituspaasi. Forellile sobilikud sigimis- ja noorjarkude kasvualad asuvad Mägara oja

alamjooksul, suudmeeelsesosas allpool joastikku lõigus 0 – 220 m suudmest. Rikutud ojasängi

elupaigaline kvaliteet tuleks taastada.

2) Vasavere jõgi

Jõgi on kogu ulatuses sirges süvendatud sängis, kaldad on enamasti madalad ning soised või metsased.

Voka teest ülesvoolu on Vasavere jõgi maaparandussüsteemi eesvool. Inimasustus jõe ümbruses

puudub, kuid jõe ja selle valgala vahetusse lähedusse jäävad mitmed turbarabad ja kaevandused. Jõkke

suubub arvukalt maaparanduskraave, kuid täpne ülevaade sellest missugustel kraavidel on jõe

veevarustusel suurem osatähtsus, puudub. Jõe sängis oli uuringute ajal vesi olemas, kuid vool puudus.

Põhjalikumaid uuringuid jõel 2010. aastal läbi ei viidud, kuna meriforellile peeti seda ebasobivaks

sigimispaigaks.

3) Rausvere (Kose) jõgi

Kose jõe valgala veerežiimi on tänaseks inimese poolt oluliselt muudetud ning veerežiim sõltub

eelkõige põhjavee tasemest allmaakaevandatud aladel, kus allmaakaevandatud alade mõjul on Kose

jõgi ülemjooksul (kuni Tammiku kaevanduse väljavooluni) suurema osa aastast kuiv ning suubumisel

Pühajõkke koosneb Kose jõe vesi vähemalt 90% ulatuses Tammiku ja Ahtme isevoolsete

väljalaskmete põhjaveest. Tammiku isevoolse väljalasu kraav on valdavalt ritraalne ning kivise

põhjaga. Kraav võiks pakkuda potentsiaalseid kudemispaiku lõhelistele, kuid see tuleks puhastada

prügist ja koprapaisudest. Alamjooksul on Kose jõgi valdavalt sirgendatud ning arvel eesvooluna, vesi

on tänu isevoolsetele väljalaskudele aastaringselt külm, sest allmaakaevandatud ala isevoolse

väljalaskme vesi iseloomustab nii konkreetse kaevanduse territooriumi ülemise põhjaveekihi vett kui

ka veega täitunud naaberkaevandustest lisanduvat põhjavett. Sirgendamised ning muutused

veerežiimis (vooluhulk on oluliselt suurenenud peale isevoolsete väljalaskude avamist) on kaasa

toonud ka olukorra, kus kiire veevool põhjustab kallaste erodeerumist ning veekogu põhja setetega

täitumist. Kuna meriforelli elu- ja sigimispaigaks jõgi toonase hinnangu alusel ei sobinud, siis

põhjalikumaid uuringuid jõel 2010. aastal läbi ei viidud.

LIFE IP CleanEST projekti tegevuse C.7.2 raames läbi viidud kalastiku seisundi hindamisel 2021.

aastal Kose jõe koormuste uuringu raames1 tuvastati Kose jõe püükidel jõeforelli esinemine ning anti

soovitused jõe kalastikulise seisundi parandamiseks (täiendavate koelmualade loomine suurema

languga aladele, kus aastaringselt on vesi; elupaikade mitmekesistamine; looklevuse suurendamine;

sootide ühendamine). Kose jõgi on temperatuurilt suhteliselt jahe ning sellest tulenevalt forellile ja

hapnikunõudlikele liikidele hea potentsiaaliga. 2022. aastal korrastati maaparandussüsteemide

rekonstrueerimise projekti raames RMK poolt Kose jõgi alates Jõhvi kraavist kuni Sanniku jõeni, sh

rekonstrueeriti truup (XY: 6585113; 698829).

4) Jöördi

Tegu on 1.1 km pikkuse kraaviga, kuhu suubub kaevanduse veelase.

5) Ruunoja

Tegu on 1.5 km pikkuse kraaviga.

Tööde detailne kirjeldus:

Pühajõe koelmualade ja jõeliste elupaikade taastamise eeluuringu eesmärk on ihtüoloogiliste uuringute

käigus välja selgitada Pühajõe ja suubuvate vooluveekogude elupaikade seisund ning tuvastada

vajadus ja võimalused nende füüsilise kvaliteedi tõstmiseks selleks, et parandada kalade ja muu vee-

elustiku elupaikasid.

Eeluuringud tuleb teostada järgmistes veekogudes:

1. Pühajõgi

2. Mägara oja alamjooks kuni Aluoja astanguteni.

3. Kose (Rausvere) jõgi ja sinna suubuv Tammiku kaevanduse väljalasu kraav (suubumiskoht xy:

6583389; 698314). Võtta arvesse LIFE IP CleanEST 2021. aasta uuringu raames kogutud info.

4. Vasavere

Eeluuringute käigus tuleb:

- Inventeerida forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualad, need kaardistada ning hinnata nende

kvaliteeti ja taastootmispotentsiaali;

- viia läbi katsepüügid eesmärgiga kirjeldada jõe kalastiku liigilist koosseisu, arvukust,

vanuselist struktuuri ja levikut:

- hinnata jõe elupaigalist väärtust kaladele, vee-suurselgrootutele ning makrofüütidele;

- tuvastada võimalikud seni registreerimata rändetakistused ning kopra tegevusalad;

- kõigi rändetakistuste puhul hinnata nende olulisust rändetakistusena kõigile kalaliikidele ning

vajadusel pakkuda välja võimalused rändetingimuste parandamiseks;

- selgitada välja olulisemad probleemid ja ohutegurid, täpsustada seni teadaolevate ohutegurite

ja probleemide hetkeseisukorda;

- vastavalt eeluuringute tulemustele tuleb määratleda taastamismeetmed/parendusettepanekud;

- hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus inventeeritud

liikidele (sh kaitsealustele liikidele);

1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur. 2021. Kiviõli kaevanduse kraavi ning Kose jõe

koormuste uuring (C.7.2). Tallinn.

- välitööde tulemusena leitud kaitsealuste liikide leiukohad vormistatakse EELIS andmebaasi

esitamiseks vastava tabeliformaadi kohaselt, mis on allalaetav aadressilt:

https://keskkonnaamet.ee/media/1250/download;

- anda soovitused järelseireks peale võimalike tervendamistööde lõppemist.

Eeluuringute läbiviimisest teavitatakse kõiki asjassepuutuvaid osapooli, kellelt küsitakse vajadusel

kooskõlastusi ja arvamusi, et olulised seisukohad ja kaalutlused oleksid arvesse võetud.

Katsepüükide jaoks on vaja taotleda eripüügiload vastavalt kehtestatud õigusaktidele.

Sigimis- ja kasvualade inventeerimine ja kaardistamine

Viia läbi välitööd, mille käigus tuleb läbi käia kõik uuritavad vooluveekogud. Seejuures tuleb hinnata

veekogu väärtust kalade elu- ja sigimispaigana ning inventeerida lõhelistele sobilikud olemasolevad ja

potentsiaalsed koelmu- ja noorjärkude kasvualad.

Koelmu- ja noorjärkude kasvualade puhul tuleb mõõta nende pikkus ja pindala, määrata algus- ja lõpu

koordinaadid ning teha fotod.

Iga koelmuala tuleb hinnata vastavalt kvaliteedile, lähtudes 4-astmelisest metoodikast, kus:

• AA – väga hea kvaliteediga ala (vähemalt 80 samasuvist isendit või 20 kaheaastast laskujat

100 m2 kohta);

• A – hea kvaliteediga ala (vähemalt 40 samasuvist isendit või 10 kaheaastast laskujat 100 m2

kohta);

• B – rahuldava kvaliteediga ala (vähemalt 20 samasuvist isendit või 5 kaheaastast laskujat 100

m2 kohta);

• C – kesise kvaliteediga ala (vähemalt 8 samasuvist isendit või 2 kaheaastast laskujat 100 m2

kohta).

Hinnangu andmisel tuleb lähtuda jõelõigu hüdromorfoloogiast, kusjuures soodsaimaks tuleb hinnata

suurema languga kärestikulised lõigud, kus on piisavalt nii kudepesadeks sobilikke kohti kui ka

varjepaiku ning kus võib eeldada forelli noorjärkude arvukat esinemist. Halvimaks hinnata mõõduka

vooluga valdavalt lausliivase põhjaga lõigud, kus võimalikke sigimispaiku on vähe ning kus forelli

noorjärke eelduste kohaselt võib, kuid ei pruugi esineda. Aeglase vooluga sügavama veega savi-muda-

liivase põhjaga jõelõike tuleb lugeda forelli noorjärkudele elupaigana sobimatuteks.

Lisaks tuleb arvesse võtta veetemperatuuri. Vanematele (alates kahesuvistest) forellidele sobivad

allikalised, jaheda ja külma veega jõed elupaigaks praktiliselt kogu ulatuses. Samasuvised noorjärgud

jäävad tavaliselt kärestikele ja kiirevoolulistesse kivise-kruusase põhjaga lõikudesse või laskuvad

nendes veidi allavoolu. Jõgedes, kus maksimaalne vee temperatuur tõuseb suvel üle 18-20º C, esineb

forelli ja selle noorjärke väljaspool kärestikke ja kiirevoolulisi lõike suveperioodil harva. Talvel võivad

sellistes jõgedes vanemad forellid (sh kahesuvised ja –aastased) olla levinud üle kogu jõe, kuid kuna

kärestikke on alati tunduvalt vähem kui aeglase vooluga jõelõike, siis on forelli ja selle noorjärkude

jaoks limiteerivaks just suvised elupaigad kärestikel ja kiirevoolulistel jõelõikudel.

Lisaks tuleb hinnata forelli taastootmispotentsiaali uuritavates vooluveekogudes.

Koelmualad tuleb digitaalselt kaardistada ning esitada .shp formaadis failid koos kõigi vajalike

lisafailide ja atribuuttabeliga, mis sisaldab koelmuala algus- ja lõppkoordinaate, pindala, kvaliteeti ja

lühiiseloomustust.

Katsepüügid

Katsepüükide eesmärk on kirjeldada uuringu all olevate vooluveekogude kalastiku liigilist koosseisu,

vanuselist struktuuri, arvukust, asustustihedust (isendit/100m2) ja levikut.

• Kalastiku katsepüügid tuleb läbi viia lõhelaste noorjärkudele sobilikes noorjärkude liigilise

koosseisu ja arvukuse määramiseks ning kudealade rajamise ja elupaiga mitmekesistamise

asukohtades üldise kalastiku liigilise koosseisu ja arvukuse hindamiseks. Pühajõe I ja II

veekogumis tuleb katsepüüke teha minimaalselt neljas lõigus ehk Pühajõel kokku

minimaalselt 8 katsepüügilõiku, Kose jõel 2 katsepüügilõiku, Mägara ojal ning Vasavere jõel

minimaalselt 1 katsepüügilõik.

• Pühajõe esimesel veekogumil tuleb veekogumist parema ülevaate saamiseks katsepüügid läbi

viia vähemalt kolmes asukohas: ühes lõigus allavoolu Pühajõgi I paisust (PAIS012470), ning

kahes lõigus ülesvoolu Pühajõgi II paisust (PAIS026580): 1) looduslikus sängis lõigul

Pühajõgi II paisust kuni Jõhvi-Uikala maanteeni (xy: 6587249; 694174) ning 2) sirgeks

kaevatud lõigul Jõhvi-Uikala maanteest kuni Kukruse-Uikala teeni (6589009; 691605). Kui

asjakohane, tuleb püügid läbi viia olemasolevate seirekohtade läheduses (Seirejaamad

ülesvoolu SJA7961000 Pühajõgi: Kotinuka ning SJA0470000 Pühajõgi:Kukruse; allavoolu

SJA2945000 Pühajõgi:Toila leerist või SJA1106000 Pühajõgi: Jõhvi "NE" serv). Püügid

eelmainitud lõikudes tuleb läbi viia sellise metoodikaga, mis võimaldab hiljem vajadusel

kalastiku seisundi (JKI) hinnangu anda.

• Katsepüügil tabatud kalad tuleb koguda suuremasse veeanumasse (kasti, paaki). Ca pool tundi

pärast esimese püügi lõppu tuleb teha korduspüük (seirelõik tuleb kaks korda läbi püüda),

mille käigus saadud kalad tuleb koguda teise veeanumasse.

• Katsepüükide käigus tuleb eraldi vaadata ka silmuvastsete olemasolu.

• Katsepüükide asukohad ja lõplik arv kooskõlastatakse Tellijaga, asukohtade valikul peab

silmas pidama võimalust teostada järelseiret (eesmärgiga hinnata taastamistööde

tulemuslikkust, sh kalastiku arvukuse/liigilise koosseisu muutuseid ning forelli taastootmise

muutust). Katsepüügilõikude asukohavalikul arvestatakse ka varasemaid uuringuid ning

püüke.

• Tuleb läbi viia kevadised või sügisesed silmu torbikupüügid Pühajõel ning Kose jõel. Silmu

torbikupüüke Pühajõel tuleb korrata 2018. aastal valminud uuringu2 raames ellu viidud

püükide asukohtades (kolm torbikujada järjekorras suudmest alumine-ülemine torbikujada

XY: 59,42548 ja 27,53175; 59,42080 ja 27,52808; 59,41344 ja 27,52465). Leviku

täpsustamiseks Pühajõel tuleb torbikupüügid läbi viia lisaks ka Pühajõgi I ja II paisudest

ülesvoolu Töövõtja poolt valitud ning Tellijaga kooskõlastatud asukohtades.

• Püügialade osas tuleb esitada nende pikkus ja pindala ning algus- ja lõppkoordinaadid, anda

hinnang püügiala kvaliteedile ja teha püügilõigust fotod.

2 Eesti Loodushoiu Keskus. 2018. Pisitigude ja sõõrsuude leviku täpsustamine 2016-2017. Osa 2: Ojasilmu ja

jõesilmu leviku täpsustamine 2016-2017. Tartu

Jõe elupaigalise väärtuse hindamine

Jõe elupaigalise väärtuse hindamise eesmärk on tuvastada uuringualal degradeerunud jõelõigud, kus

oleks asjakohane viia läbi jõe füüsilise kvaliteedi tõstmiseks taastamistööd või elupaikade

mitmekesistamise tööd.

Välitööde käigus tuleb tuvastada jõelõigud, kus jõe ökoloogiline või hüdromorfoloogiline seisund on

oluliselt inimese tegevuse tõttu halvenenud ning ei täida enam oma looduslikke funktsioone. Näiteks

ei võimalda elada selles paigas looduslikule, heas seisundis vooluveekogule omasel elustikul, ei toeta

veerežiimi loomulikku dünaamikat (nt jõge on süvendatud, sirgendatud, esineb maaparanduse mõju,

hävinud on kaldavööndi taimestik, puuduvad varjepaigad kaladele ja teistele liikidele).

Ühtlasi tuleb välitööde käigus kaardistada ning hinnata rändetakistuste mõju kalade

liikumisvõimalustele piki jõge.

Taastamismeetmete määratlemine

Vastavalt eeluuringute tulemustele tuleb kirjeldada olulisemad probleemid ja ohutegurid ning välja

pakkuda taastamismeetmed Pühajõe ja selle lisajõgede koelmute ja jõeliste elupaikade taastamiseks.

Taastamismeetmete määratlemisel tuleb:

• selgitada välja olulisemad probleemid ja ohutegurid, täpsustada seni teadaolevate ohutegurite

ja probleemide hetkeseisukorda;

• jõelõikude kaupa loetleda põhilised tegevused, mis on vajalikud jõe füüsilise kvaliteedi,

elupaikade ja/või sigimis- ja kasvualade parandamiseks. Parendusettepanekute alla võib mh

kuuluda ka maaparanduse mõjude leevendamine, puhveralade taastamise vajadus, jõe vanasse

sängi suunamine, looklevuse taastamine, juurtega kändude lisamine kallastele jm.;

• planeeritavad tegevused kirjeldada võimalikult detailselt, arvestades seejuures ka ligipääsude

kirjeldamisega tööde alale;

• hinnata planeeritavate tööde võimalikku mõju kaladele ja teistele vooluveekogus inventeeritud

(kaitsealustele) liikidele;

• anda soovitused järelseireks peale võimalike taastamistööde lõppemist.

Degradeerunud jõelõigud koos parendustööde ettepanekutega tuleb digitaalselt kaardistada ning

esitada .shp failid koos kõigi vajalike lisafailide ja atribuuttabeliga, mis sisaldab jõelõigu algus- ja

lõppkoordinaate, pindala hektarites (ha).

Lähteülesande koostaja: RMK looduskaitseosakonna veeökoloog Annabel Runnel

Asukohakaardid