RMK seisukoht Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] Märjamaa Vallavalitsus [email protected]

15.01.2026 nr DM-127841-16

Seisukoha küsimine Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

Lp asjaomane asutus

OÜ Laaseri Puit (registrikood 10948289, aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola küla, Joosepi, 78203) esitas 18.03.2024 Keskkonnaametile taotluse Orava V lubjakivikarjääri kaevandusloa saamiseks. Keskkonnaloa taotlus on registreeritud KOTKAS-es 18.03.2024 menetluse nr DM-127841-1 juurde.

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg-le 2 2

soovib Keskkonnaamet Teie seisukohta Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule.

Keskkonnaamet palub esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt 15.02.2026. Kui seisukohta ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata.

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Orava V lubjakivi KMH EH eelnõu

Teadmiseks: OÜ Laaseri Puit

Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected]

2(2)

EELNÕU

15.01.2026

OÜ Laaseri Puit

[email protected]

Orava maardla Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes eelnevast ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele

1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017

määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Orava V lubjakivikarjääri

keskkonnaloa taotlusele.

1.2. Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

1.2.1. Karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest

võimalikult kaugele.

1.2.2. Purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest

võimalikult kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa).

1.2.3. Müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise

eluhoonete poolsetesse osadesse.

1.2.4. Juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra

leviku piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra

tõkestamiseks.

1.2.5. Juhul kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses

ilmnema häiringuid, siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada.

1.2.6. Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb

kaevandajal tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude

veetaseme ja vee kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui

eksperthinnangust selgub, et kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii

madalale, et vett on raske kätte saada või kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada

kinnistute veevarustus. Eksperthinnang tuleb esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa

Vallavalitsusele.

1.2.7. Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001)

kasutamist kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜl Laaseri Puit taotleda

Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri

05.01.2015 määrusele nr 1 „Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa

taotlemise ja loa väljastamise kord“.

1.2.8. Müra negatiivse mõju vältimiseks metsisele ja tedrele tuleb ettevaatusprintsiibist

lähtuvalt seada nende mänguperioodil töödele ajaline piirang: märtsi algusest mai lõpuni

on lubatud kaevandada kl 9-18.

1.1.9. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia metsise ja tedre inventuur ning

esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate

kõrvaltingimuste seadmiseks.

1.1.10. Seirata metsise ja tedre mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika alusel

(täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert, kellel on

nende liikide riikliku seire kogemus.

1.1.11. Enne kaevandamistegevuse asumist tuleb läbi viia, mäeeraldisel ja selle

teenindusmaal ning nendest vähemalt 50 m raadiuses, kaitsealuste taimede inventuur

inventuur ning esitada andmed Keskkonnaametile, vajadusel keskkonnaloale täiendavate

kõrvaltingimuste seadmiseks.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud

1.3.1. Viia läbi tedre ja metsise inventuur nende elupaikades (KLO9130872, KLO9130870 ja

KLO9102088) kevadisel perioodil enne kaevandamistegevuse alustamist ning edastada

vastavad andmed Keskkonnaametile;

2. Viia läbi kaitsealuste taimede inventuur mäeeraldisel, selle teenindusmaal ning nendest

vähemalt 50 m raadiuses.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. OÜ Laaseri Puit (registrikood 10948289, aadress Rapla maakond, Märjamaa vald, Varbola

küla, Joosepi, 78203, edaspidi ka ettevõte) esitas 18.03.2024 Keskkonnaametile taotluse Orava

V lubjakivikarjääri kaevandusloa saamiseks. Keskkonnaloa taotlus on registreeritud KOTKAS-

es 18.03.2024 menetluse nr DM-127841-1 juurde.

OÜ Laaseri Puit taotleb keskkonnakaitseluba Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas

asuvas Orava V lubjakivikarjääris ehituslubajakivi kaevandamiseks. Orva V lubjakivikarjääri

mäeeraldise maavara on arvele võetud geoloogilises uuringus „Aruanne Rapla maakonnas

Orava V uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2023)“ (OÜ J.Viru

Markšeideribüroo. EGF 9776) tehtud ettepaneku alusel 22.09.2023 Maa-ameti korraldusega nr

1-17/23/2076. Kaevandamiseks taotletav maavara paikneb vahetult olemasolevate

kaevandamislubadega hõlmatud maavaraga külgnevatel aladel (Orva lubjakivikarjäär – Rapm-

034, Orva II kruusakarjäär – Rapm-109).

Maa-ameti peadirektori 22.09.2023 korraldusega nr 1-17/23/2076 muudeti maavarade registrid

Orava maardla registrikannet, kandes registrisse Orava lubjakivimaardla ja kinnitati Orava V

lubjakivikarjääri aruandes esitatud piirides varu järgnevalt:

- madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru pindalal 12,34 ha - 1088 tuh m3

(aruandes 13. plokk).

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu

hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 08.04.2024 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-4 keskkonnaloa

taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse

(KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus esitas üks isik

küsimuse: „kuidas on tagatud Vaimõisa - Kõrvetaguse kruusatee hooldus karjäärimasinate

poolt kasutaval lõigul kuna pidev rasketehnika liiklus kahjustab kruusateed suuremas mahus ja

senine paar korda aastas hööveldamine ei taga tee piisavat korrasolekut elanikele“. Rohkem

arvamusi ei avaldatud.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orava V lubjakivikarjääri

keskkonnaloa taotluse 08.04.2024 kirjaga nr DM-127841-5 Märjamaa Vallavalitsusele

arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 09.06.2024. Märjamaa Vallavalitsus esitas oma 22.05.2024

kirjaga Märjamaa Vallavolikogu 21.05.2024 nõustuva otsuse nr 177 (registreeritud KOTKAS-

es 23.05.2024 numbriga DM-127841-7).

Märjamaa Vallavolikogu otsuses on kirjas järgnev: „Pendi teed ja Tallinn – Pärnu – Ikla

ühendab Märjamaa vallale kuuluv Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001), millele on

kehtestatud massipiirangu ning ala on tähistatud liiklusmärgiga. Sellega seoses tuleb taotleda

Märjamaa Vallavalitsuselt liikluskeelualane luba, milles kehtestatakse täiendavad tingimused

tee kasutamiseks. Arvestades, et kõnealust kohalikule omavalitsusele kuuluvat teed kasutavad

väljaveoteena kaks aktiivset kaevandust ning potentsiaalselt lisandub koos taotletava

kaevandusega veel kaks kaevandajat, lahendatakse Vaimõisa - Ohukotsu tee kasutamine

Märjamaa Vallavalitsuse läbiviidava menetlusena, kaasates kõiki osapooli“.

Märjamaa Vallavalitsus nõustus Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusega järgmistel

tingimustel:

1.1. Enne Märjamaa vallale kuuluva Vaimõisa - Ohukotsu tee (tee nr 5040001) kasutamist

kaevandatud materjali väljaveoteena, tuleb OÜl Laaseri Puit taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt

liikluskeelualane luba vastavalt majandus- ja taristuministri 05.01.2015 määrusele nr 1

„Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alasse loa taotlemise ja loa väljastamise kord“.

2.4. Keskkonnaamet edastas Märjamaa Vallavolikogu otsuse OÜ-le Laaseri Puit arvamuse

avaldamiseks, tähtajaga 27.06.2024 (registreeritud KOTKAS-es 27.05.2024 numbriga DM-

127841-8).

2.5. OÜ Laaseri Puit nõustus kohaliku omavalitsuse seatud tingimustega (registreeritud

KOTKAS-es 29.05.2024 numbriga DM-127841-9). OÜ laaseri Puit märkis oma vastuses:

„Antud piirkonnas on kaevandused olnud juba 50 aastat ja lisaks on kaevandamiseks luba

taotlevaid ettevõtteid teisigi. Kohalikus Omavalitsuses (KOV) tegin ettepaneku kõikide

kaevandajatega ja KOV-iga koos teha tee tolmuvabaks. Vastava otsuse ja proportsiooni

initsiaatoriks peaks olema Märjamaa valla teedespetsialist. Mina olen nõus panustama, kuna

olen kohalik elanik ja volikogu liige”.

2.6. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse

tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev

kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike

2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse

seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt

ptk II). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata

jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning

eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5

alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

3. E-Kinnistusraamatut,

4. Märjamaa valla üldplaneering (kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20.06.2000.a määrusega

nr 11, koostaja OÜ Disarek);

5. Raplamaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 13.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/80);

6. Märjamaa valla üldplaneeringu eskiis (OÜ Entec Eesti, 2021);

7. PRIA veebirakendus

8. Metsaregister

3.1.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Orava V lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eraomandisse

kuuluval Pantma (katastritunnus: 50401:006:0110) kinnistul. Pantma kinnistu omanik on

andnud 01.02.2024 OÜ-le Laaseri Puit nõusoleku maavara kaevandamiseks. Taotletava

mäeeraldise teenindusmaa pindala on 13,24 ha, sh mäeeraldise pindala 12,34 ha. Taotletava

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt kattub Orava

lubjakivimaardla aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis hõlmab plokki täielikult.

Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb

absoluutkõrgusel 42,4 abs m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride valikul lähtuti

maaüksuse Pantma (katastritunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest külgnevast mitte avalikus

kasutuses olevast teest.

Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal. Maapinna

reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5– 56,0 abs m. Taotletav

mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise, Pendi lasketiiru piiranguvööndiga (tunnus:

62). Geoloogilise uuringu läbiviimine ja võimalik kaevandamine on Kaitseministeeriumi poolt

geoloogilise uuringu ettevalmistamisel kooskõlastatud.

Käesoleva taotlusega hõlmatakse Orava maardla (registrikaardi nr 585) varuplokk 13

(ehituslubajakivi) – 1088 tuh m3 (seisuga 01.01.2023).

Mäeeraldisega seotud varukogused on järgnevad: madalamargiline ehituslubjakivi aktiivne

tarbevaru on 1088 tuh m³ ja kaevandatav varu 1025 tuh m³.

Taotletakse Orava V lubjakivikarjääris ehituslubjakivi kaevandamist. Taotletaval Orava V

lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3 ehituslubjakivi. See ei ole aga kogumahus

kaevandatav maavara katva pehme katendi (kasvukiht ja moreen) tõttu, sest mäeeraldise piirini

kaevandamisel on oht, et maapind piirist väljaspool hakkab varisema mäeeraldise süvendisse.

Seega tuleb katendi stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik.

Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi

keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m. Nõlvaterviku laius sõltub

piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja katendist

moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi. Eelnenust

tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 1088 —63 = 1025 tuh m3.

Orava V lubjakivikarjääri maavaravaru on kasutatav üld- ja teedeehituses. Orava V

lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 30 aastat.

Keskmise kaevandamise aastamäär on 49 tuh m3. Korrastamisel saab ammendatud karjääri ala

korrastada veekoguks ja maatulundusmaaks (rohumaaks).

Karjääri teenindusmaa lääneosast ca 4 m ja mäeeraldisest ca 20-25 m kaugusel asub mitteavalik

kruusakattega erakasutuses olev Pendi tee (tunnus: 6540001). Karjäärist lõunasse ca 640 m

kaugusele jääb Vaimõisa-Ohukotsu tee (tunnus: 5040001).

Orava V lubajakivikarjäärist lääne ja põhjasuunda jäävad Orava lubjakivikarjäär (Rapm-034),

Orava II kruusakarjäär (Rapm-109), Orava III lubjakivikarjäär (KL-513227) ja taotletav Orava

IV lubjakivikarjäär.

Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise

teenindusmaast kagu suunas: Metsanurga (katastritunnus: 65401:001:0003, ca 510 m

kaugusel), Kuusiku (katastritunnus 65401:001:0860, ca 520 m kaugusel) ja Uuetoa

(katastritunnus 65401:001:0700, ca 560 m kaugusele).

Orava V lubjakivikarjäär asub Märjamaa alevist ca 10 km kaugusel edela suunas.

Orava V mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad muinsuskaitselised piirangud ning puudub

ka hoonestus.

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaservast ca 290 m kaugusele jääb Kõrvetaguse

peakraav (Eesti looduse infosüsteemi ehk EELISe kood VEE1107800), mis on ka

maaparandussüsteemide eesvooluks (maaparandussüsteemide registri kood 5110770020080).

Taotletav mäeeraldis ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga. Taotletavas mäeeraldisest

lääne suunas ca 700 m kaugusel asub Vardi looduskaitseala (EELIS kood KLO1000156).

Taotletavas mäeeraldisest kagu suunas ca 130 m mäeeraldisest ja selle teenindusmaast asub III

kategooria kaitsealuse liigi tedre (Lyrurus tetrix)elupaik (EELISe kood KLO9130872) elupaik

ja 1 km kaugusel metsise (Tetrao urogallus) elupaik (KLO9102088). Täpsemalt on

kaitsealuseid liike käsitletud peatükis 3.2.3.

Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb

kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on paksusega

0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine 1,5 m), on paerähkne

ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis (K07 ja K09) avati moreeni peal

õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega kruusliiva kiht.

Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on juba

kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega Pendi teelt

(tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn – Pärnu – Ikla

põhimaantee (tee nr 4) peale. Ala külgneb läänest ja põhjast olemasolevate karjääridega,

vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV

lubjakivikarjääriga.

Maavaravaru lamam on seatud ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m.

Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal, mistõttu on

enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning koorida kattekiht

(keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi. Katendi

(kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3 , sh mulla maht 49 tuh m3 .

Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus alal

põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena.

Taotluse kohaselt on mäetööde põhiprotsessiks tootsa kihindi mehaaniline raimamine

ekskavaatoriga (sh tööorganina vajadusel kobestuskonks ehk ripper või hüdrovasar) abil ja

kaevise laadimine ning kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist

lõhketöödega ei kavandata.

Kaevandamise järgselt tuleb kaevandatud ala korrastada tehisveekoguks ja maatulundusmaaks

(rohumaa vms). Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse projekti alusel, mille

lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades maaomaniku soovide ja Kohaliku

omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt,

kus määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamisprojekt

koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.

Korrastamistingimusi esitades arvestatakse maaomaniku poolt maa kasutada andmisel esitatud

nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Kogu kaevandatud maa korrastatakse lõplikult

enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist rakendamisnõusoleku saanud korrastamise projekti

alusel.

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Raplamaa maakonnaplaneering taotletava karjääri piirkonda detailselt ei käsitle. Küll aga on

toodud üldised punktid mida jälgida:

1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,

rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on

kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju

maastikukomponentidele.

2. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult

vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja

põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke

leevendusmeetmeid.

3. Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb

arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate

leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne

elukeskkond.

4. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja

ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära

kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või

ehitusalana.

5. Arvelevõetud maavaravarud peavad säilima kasutamis- ja kaevandamisväärsena.

6. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara

kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele

keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed

kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.

Märjamaa valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb maavarade levikualadega arvestada,

kuid välja on toodud perspektiivsed alad, mis kaevandamiseks ei sobi (Orava lubjakivikarjääri

ei ole loetelus). Üldplaneeringus on välja toodud, et kui on huvi maavara kaevandada, tuleb

teha konkreetne uuring selleks.

Koostatavas Märjamaa üldplaneeringu kohaselt ei asu Orava V lubjakivikarjäär rohevõrgustiku

alal aga jääb rohelise võrgustiku koridori1. Üldplaneeringu eskiisis on välja toodud, et

üldplaneering kajastab maardlate infot taustinfona (vt JOONIS 1), nende kasutusele võtmine

maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandusalade

suurendamine toimub läbi kaevandamise lubade taotlemise Keskkonnaametilt, mis ei ole

otseselt seotud üldplaneeringuga (punkt 4.12).

Maakonna teemaplaneering ja valla üldplaneering ei välista uute alade kasutusele võttu

maavarade kaevandamiseks. Küll aga on oluliselt eelistatum maavara väljata alalt, kus juba

toimub kaevandav tegevus.

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – rohu- ja metsamaana.

Tegemist on hajaasustusega st piirkonnas esineb üksikuid majapidamisi.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Taotluse seletuskirja kohaselt on enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida

kännud ning koorida kattekiht (keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada

muust katendist eraldi. Katendi (kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3,

sh mulla maht 49 tuh m3.

Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus alal

põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes põuane suvi ja

sademetevaene sügis, seega võib sademete rohkemal perioodil põhjaveetase kerkida ning

karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa kihindi raimamisele olema valmis ka

veetasemest allpool oleva materjali kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine

selliselt, et kivim raimatakse vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma.

Seega on võimalik kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas

veepealsete kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal.

1 Märjamaa valla uus koostatav üldplaneering. Arvutivõrgust kättesaadav: https://marjamaa.ee/uue-

uldplaneeringu-koostamine.

Orava maardla asub Harju lavamaa tasase ja lainja paese aluspõhjaga ala keskosas, Vaimõisa

kõviku idaservas. Vanamõisa kõvik, 7 km pikkune ja 3 km laiune lauge aluspõhjaline

kõrgendik, on toitealaks lähipiirkonna veekogudele. Orava maardlat iseloomustavad paiguti

Balti jääpaisjärve rannamoodustised – rannavallid. Piirkonnas koosneb pinnakate

liustikusetetest ehk moreenist ja jääjärvesetetest (saviliivast, liivsavist) ning need lasuvad Siluri

ladestu Juuru lademe Varbola ja Tamsalu kihistu lubjakividel. Maardlas moodustavad kasuliku

kihi detriitsed Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid afaniitsete vahekihtidega ning selle peal

paiguti lasuvad kruus ja liiv.

Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb

kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on paksusega

0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine 1,5 m), on paerähkne

ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis (K07 ja K09) avati moreeni peal

õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega kruusliiva kiht.

Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt 5,92 m)

sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt maapinna reljeefi ja

langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti veetase kõrgusel 46,55 abs

m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti keskmise põhjaveetasemena taset 49,4

abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja

Varbola kihistu karbonaatkivimid, mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas

alumine osa. Tegemist on vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste

amplituud võib aasta lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020).

Veetase sõltub otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks.

Põhiline toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil

(oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele

äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring, millele eelnes põuane

suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.–02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste

välitööde käigus ei avatud veetaset üheski puuraugus.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks, kaevise laadimiseks transpordivahenditele ja

vajadusel veoks mobiilsesse purustus- ja sorteerimissõlme. Kaevandamine toimub veetaset

alandamata, seega selleks energiat ei kulutata.

Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi soodsad, sest tegemist on juba

kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea juurdepääs kruusakattega Pendi teelt

(tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba suurema Tallinn – Pärnu – Ikla

põhimaantee (tee nr 4) peale.

Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga (sh

tööorganina vajadusel kobestuskonks ehk ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise laadimine ning

kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist lõhketöödega ei kavandata.

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse

purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul katendist

eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu

ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub

kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.

Kaevandamine toimub hooajaliselt vastavalt materjali nõudlusele. Masinad tuuakse tööde

teostamise ajaks karjääri ning tööde lõppedes viiakse minema. Kaevandatakse kaevandamise

projekti järgi, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Orava V lubjakivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Pinna- ja põhjavesi

Alal on uuringute käigus mõõdetud veetase maapinnast 1,5–9,4 m (keskmiselt 5,92 m)

sügavusel, kõrgustel 48,76–52,24 abs m. Põhjaveetase järgib üldiselt maapinna reljeefi ja

langeb Kõrvetaguse peakraavi suunas, kus 26.03.2021. a mõõdeti veetase kõrgusel 46,55 abs

m (Tuuling, 2021). 2021. aasta uuringu käigus käsitleti keskmise põhjaveetasemena taset 49,4

abs m. Siluri-Ordoviitsiumi aluspõhjalise veekihi moodustavad Juuru lademe Tamsalu ja

Varbola kihistu karbonaatkivimid, mille veepidemeks on tinglikult Varbola kihistu savikas

alumine osa. Tegemist on vabapinnalise ning surveta põhjaveega, mille taseme muutuste

amplituud võib aasta lõikes ulatuda 1–2 meetrit, harvem ka 3 meetrini (Männik jt, 2020).

Veetase sõltub otseselt sademetest, mis on vabapinnalise veekihi põhiliseks toiteallikaks.

Põhiline toitumine toimub kevadperioodil, st lumesulamise ajal (märts–aprill) ja sügisperioodil

(oktoober–november), kuid suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele

äravoolule. Veetaseme suurt kõikumist kinnitab ka 2023. aasta uuring, millele eelnes põuane

suvi ja sademetevaene sügis. Ajavahemikus 28.11.–02.12.2022. a läbi viidud geoloogiliste

välitööde käigus ei avatud veetaset üheski puuraugus.

Kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse põhjaveetaset alandamata ja samuti

ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides ei ole oodata mõju põhjaveele. Karjääri

kogunev vesi moodustub karjääri mõjualasse jäävast põhjaveest ning sademete veest. Peamine

saasteaine, mis kaasneb karbonaatkivimi kaevandamisega, on heljum. Kui kaevandamise

tulemusel kujuneb alale veekogu, ei ole oodata, et kaevandamisest tekkiv heljumi hulk

piirkonna põhjavee kvaliteeti mõjutaks, sest veekogu oleks kinnine (veevoolu juhtimist

teistesse veekogudesse ei ole).

Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht

(vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Siiski võib

kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii

korral, kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette.

Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja

kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud

hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete

õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida.

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel

alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks

olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See

toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval

alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat

karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri

suunas kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee

suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle

vooluhulka.

Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m. Kuna Orava V geoloogilise uuringu käigus alal

põhjavett ei avatud, käsitletakse kogu varu põhjaveepealsena. Uuringule eelnes põuane suvi ja

sademetevaene sügis, seega võib sademete rohkemal perioodil põhjaveetase kerkida ning

karjääri vesi koguneda. Seega peab lisaks kuiva tootsa kihindi raimamisele olema valmis ka

veetasemest allpool oleva materjali kaevandamiseks. Sellisel juhul toimuks kaevandamine

selliselt, et kivim raimatakse vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma.

Seega on võimalik kasulik kiht väljata vastavalt karjääris kujunevatele tingimustele kas

veepealsete kaeveastmetena või eraldi veepealne ja veealune materjal. Taotluse seletuskirjas on

märgitud, et maavara kaevandamisel Orava V lubjakivikarjääris veetaset ei alandata. Seega ei

ole oodata märkimisväärset mõju ümbruskonna veerežiimile.

Eeltoodu kokkuvõtteks, kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei mõjuta

väljakujunenud põhjavee režiimi. Mõningane risk tekib vee kvaliteedile, mis võib ilmneda

karjääris töötavate mehhanismide rikete puhul. Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate

hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus

minimeerida.

Lähimad majapidamised paiknevad taotletava Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise

teenindusmaast kagu suunas: Metsanurga (katastritunnus: 65401:001:0003, ca 510 m

kaugusel), Kuusiku (katastritunnus 65401:001:0860, ca 520 m kaugusel) ja Uuetoa

(katastritunnus 65401:001:0700, ca 560 m kaugusele).

Lähim registris olev puurkaev PRK0013847 asub ca 630 m kaugusel kagus, puurkaevu sügavus

on 23 m. Puurkaev avab ordoviitsiumi veekompleksi, mis kuulub Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu

põhjaveekogumisse.

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise piires ei ole muinsuskaitse ega kaitstavaid loodusobjekte

ja Natura 2000 võrgustiku alasid.

Maa-ja Ruumiameti kaardirakenduse järgi on karjäärialal põhjavesi kaitsmata ning

reostusohtlikkuse tasemeks on märgitud kõrge. Hinnang on antud maapinnalt esimese

aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse

eest. Põhjavee liikumise suund on kirdest edelasse. Taotletava karjääri võimalik mõju põhja- ja

pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega.

Kõige tõenäolisem mäeeraldisel toimuda võiv õnnetusjuhtum on seotud õli või kütuse lekkega.

Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab

karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised

absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide likvideerimise viisid

planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.

Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist

ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal.

Arvestades, et kaevandamine toimub veetaset alandamata, ei tohiks tegevusel olla

märkimisväärset mõju pinna ja põhjaveele.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest

ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest

allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus

leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66, keskkonnaministri

16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“ (edaspidi määrus nr 42).

Punktallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, buldooser, frontaallaadur ning

kallurauto) on olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on

akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja

kauguse funktsioon, mis tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja

vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest.

Transpordi (joonallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda

suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele

mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete

sõidukite osakaal.

Vastavalt määrusega nr 42 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II kategooria

elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul

iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra

hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on

müratase normeeritud. Kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga

ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra

tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb.

Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on

sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Seega on karjääri tööees (väljaspool süvist) töötavate masinate

müratase 200 m kaugusel 52 dB. Avamaal töötavates killustikusõlmedes on müratasemeks

mõõdetud 250 m kaugusel kuni 70 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad liikuma

süvendis ja puistangute vahel, mis toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset veel 18–25

dB võrra. Ka purustussõlm paigutatakse mürataseme vähendamiseks karjääri põhja. Mäetööde

arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Orava V lubjakivikarjääri lähiala saab käsitleda

eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II

kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel

päevasel ajal. Lähim majapidamine on taotletavast mäeeraldisest ~500 m kaugusel ja

mäeeraldist ümbritseb mets. Mürahäiring on vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra

leviku piiramiseks rajada taotletava ala kaguosale katendivallid täiendavaks müra

tõkestamiseks.

Osakesed (tolm)

Tolmu tekitajateks on samad masinad ja seadmed, mis tekitavad ka müra Kaevandusmasinate

tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse

tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50– 100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm

levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel

võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite

rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on

võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid

näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja

purustussõlmede ümbrust.

Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod

eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva

kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate

saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid,

põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on

kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama

kehtestatud normidele. Orava V lubajakivikarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni

tekkimist kavandatava tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Orava V

lubjakivikarjäärile on koostatud kaevandamisjäätmekava, mille aluseks on jäätmeseaduse § 421

ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56

„Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on

vältida või vähendada Orava V lubjakivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende

ringlusesse võttu ja korduv- või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.

Orava V lubjakivikarjääris võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit mahus 238 tuh m³ ning maavara

töötlemisel tekkivaid sõelmeid, mida tekib töötlemisel ca 20% kogu kaevandatavast lubjakivist.

Taotletaval mäeeraldisel on kaevandatav varu 1025 tuh m³, seega sõelmeid tekib selle

töötlemisel kokku ca 205 tuh m3.

Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse eelistatult kogu mahus

maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Kui

korrastamistöödel ei vajata katendit hulgal, mis on mäeeraldiselt kaevandamise käigus

eemaldatud, võõrandatakse katend maapõueseaduse § 99 kohaselt. Maavara töötlemisel

tekkivad sõelmed eelistatult turustatakse vastavalt nõudlusele, vähema nõudluse korral

kasutatakse võimalusel karjääri korrastamisel.

Ladustatud kaevandamisjäätmete puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta

keskkonnaohtu. Katendi- ja sõelmepuistangute korral on tegemist B kategooria jäätmehoidlaga,

kuna välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest

tegemist on saastumata materjaliga. Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne

pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke

taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Võimalike õnnetusohtude

vältimiseks nii puistangute nõlvad kui ka nende pealispinnad silutakse.

Kattekihi ja sõelmete käitlemine maavara kaevandamise keskkonnaloa kehtivuse ajal

mäeeraldise teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast,

loomastikku ega taimestikku. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud

keskkonnahäiringuid ega kahjusta maastikku. Kattekihi ja sõelmete puistangud ei vaja

mingisugust töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale.

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui

ka vett.

Vaadeldav piirkond jääb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1: 50 000) kohaselt kaitsmata

põhjaveega alale. Veeseaduse § 68 lg 3 p 1 alusel loetakse kaitsmata põhjaveega alaks ala, kus

põhjaveekihil lasub kuni 2 meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või

kruusakiht.

Vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis

avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise

vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma

selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema

karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

Tegutsedes hooldatud ja töökorras masinatega ning omades vajalikke ettevalmistusi,

ettevaatusabinõusid ja tegevusplaani on võimalik avariiolukordi vältida ning õnnetuste kahju

leevendada.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Maa-ameti 22.09.2023 korraldusega nr 1-17/23/2076 nimetati Orava kruusamaardla maavarade

registris ümber Orava lubjakivimaardlaks. Orava maardlas arvel oleva maavara kasutusalad on

ehituslubjakivi, madalamargiline ehituslubjakivi, ehituskruus ja täitekruus. Koguseliselt

suurem osa maavarast on lubjakivi, seetõttu on põhjendatud nimetada Orava kruusamaardla

ümber Orava lubjakivimaardlaks.

Taotletav Orava V lubjakivikarjäär asub Raplamaal Märjamaa vallas Ülejõe külas, Tallinn-

Pärnu-Ikla põhimaanteest (tunnus: 4) ~2,6 km ida pool. Taotletav mäeeraldis paikneb eramaal,

katastriüksuse Pantma (katastritunnus: 50401:006:0110) piires. Taotletava Orava V

lubjakivikarjääri mäeeraldis (pindala 12,34 ha) pindalaliselt kattub Orava lubjakivimaardla

aktiivse tarbevaruplokiga, Plokk 13 aT. Mäeeraldis hõlmab plokki täielikult. Sügavuti on

mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 13 lamam, mis paikneb absoluutkõrgusel 42,4 abs

m. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,24 ha) piiride valikul lähtuti maaüksuse Pantma

(katastritunnus: 50401:006:0110) piirist ja läänest külgnevast mitte avalikus kasutuses olevast

teest.

Taotletav mäeeraldis asub tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal. Maapinna

reljeef langeb läänest itta, jäädes valdavalt kõrgusvahemikku 49,5–56,0 abs m.

Käesoleva taotlusega hõlmatakse Orava maardla (registrikaardi nr 585) varuplokk 13 aT

(seisuga 01.01.2023) - 1088 tuh m3.

Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m3 ehituslubjakivi. See ei

ole aga kogumahus kaevandatav maavara katva pehme katendi (kasvukiht ja moreen) tõttu, sest

mäeeraldise piirini kaevandamisel on oht, et maapind piirist väljaspool hakkab varisema

mäeeraldise süvendisse. Seega tuleb katendi stabiilsuse tagamiseks jätta mäeeraldise külgedele

maavarast hoidetervik.

Moreenist ja mullast koosneva katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2), arvestades katendi

keskmist paksust ~1,9 m on hoideterviku laiuseks keskmiselt 4 m. Nõlvaterviku laius sõltub

piiril esineva katendi paksusest. Mudel arvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja katendist

moodustatavale nõlvale maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 63 tuh m³ lubjakivi. Eelnenust

tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris 1088 —63 = 1025 tuh m3.

Taotletaval Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel paikneb 1088 tuh m³ ehituslubjakivi

(madalamargiline ehituslubjakivi), kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris on 1025

tuh m³. Orava V lubjakivikarjääri keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase

kaevandamise mahuga 49 tuh m³. Kaevandatud maa korrastatakse suunaks on veekogu ja

maatulundusmaa.

Juurdepääs karjäärile on hea, sest tegemist on juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga,

kuhu on hea juurdepääs kruusakattega Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt

pääseb juba suurema Tallinn – Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale.

Orava V mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad muinsuskaitselised piirangud ning puudub

ka hoonestus.

Lähim elamuhoone asub mäeeraldise teenindusmaa kagupiirist ca 510 m kaugusel Metsanurga

(katastritunnus 65401:001:0003) kinnistul. Mäeeraldisest ca 520 m kaugusele jääb Kuusiku

kinnistu (katastritunnus 65401:001:0003) ja ca 560 m kaugusele Uuetoa kinnistu

(katastritunnus 65401:001:0700). Ülejäänud hooned jäävad kaugemale.

Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa idaservast ca 290 m kaugusele jääb Kõrvetaguse

peakraav (EELIS kood VEE1107800), mis on ka maaparandussüsteemide eesvooluks

(maaparandussüsteemide registri kood 5110770020080).

Taotletav mäeeraldis ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga. Taotletavas mäeeraldisest

lääne suunas ca 700 m kaugusel asub Vardi looduskaitseala (EELIS kood KLO1000156).

Taotletavas mäeeraldisest kagu suunas ca 130 m mäeeraldisest ja selle teenindusmaast asub III

kategooria kaitsealuse liigi Lyrurus tetrix (teder; Eesti looduse infosüsteemi kood

KLO9130872) elupaik. Lisaks paikneb 1 km kaugusel II kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao

urogallus) elupaik, sh mäng 1,25 km kaugusel.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Orava V alal katab lubjakivilasundit keskmiselt 1,9 m paksune kattekiht, mis koosneb

kasvukihist (Q2_s) ja selle all lasuvast savikast moreenist (Q1jr_g). Kasvukiht on paksusega

0,3–0,6 m (keskmiselt 0,4 m). Moreen, paksusega 0,4–3,2 m (keskmine 1,5 m), on paerähkne

ning varieerub värvuselt helepruunist hallini. Kahes kaevandis (K07 ja K09) avati moreeni peal

õhukese kihina kõrge peenosisesisaldusega kruusliiva kiht. Maavaravaru lamam on seatud

ühtlasele kõrgusele, 42,4 abs m.

Mäeeraldise ala paikneb tasase reljeefiga, kohati hõreda taimkattega metsamaal, mistõttu on

enne kaevandamise alustamist vaja langetada puud, juurida kännud ning koorida kattekiht

(keskmine paksus 1,9 m). Sealjuures tuleb mullakiht ladustada muust katendist eraldi. Katendi

(kasvukihi ja savikas moreen) maht mäeeraldisel on 238 tuh m3 , sh mulla maht 49 tuh m3.

Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,8 m.

Lubjakivi looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,

kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kaevandamise järgselt korrastatakse

kaevandatud ala tehisveekoguks ja maatulundusmaaks.

Mäetööde põhiprotsessiks on tootsa kihindi mehaaniline raimamine ekskavaatoriga (sh

tööorganina vajadusel kobestuskonks ehk ripper või hüdrovasar) abil ja kaevise laadimine ning

kaevise töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Raimamist lõhketöödega ei kavandata.

Kaevis purustatakse ja sorteeritakse (sõelutakse) karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse

purustus-sorteerimissõlme abil. Purustus-sorteerimissõlm paigutatakse algul katendist

eemaldatud alale, hiljem karjääri süvendisse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu

ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub

kopplaaduri abil. Toodangu vedamiseks kasutatakse kallurautosid.

Kuna lubjakivikarjäärist vett välja ei juhita veekogusse, siis veekogudele kaevandamise mõju

puudub.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade

ning kultuurivõi arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt

ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda

keskkonnahäiringuid. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev

vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega

kaasneda võivateks peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi

ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Orava V lubajakivikarjääri puhul on tegemist uue karjääriga, kuid karjäär piirneb läänest ja

põhjast olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II

kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmetel Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel,

teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid

kaitsealasid, samuti ei ole ettepanekuid uute alade kaitse alla võtmiseks. Kaitsealuseid

loodusobjekte ega elupaigatüüpe mäeeraldisel ei ole. Taotletaval mäeeraldisel ning selle

mõjupiirkonnas puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad, kaldad, ja

merekeskkond.

Taotletav mäeeraldis ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga. Taotletavas mäeeraldisest

lääne suunas ca 700 m kaugusel asub Vardi looduskaitseala (EELIS kood KLO1000156). Vardi

looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) haruldasi loometsakooslusi;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on vanad

loodusmetsad (9010*)3 ning vanad laialehised metsad (9020*). Vardi loodusala (EELIS kood

2 Kaitseala on moodustatud Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1981. a otsusega nr 268

«Looduskaitse kohta Rapla rajoonis» kaitse alla võetud Vardi loometsa kaitseala baasil. Tulenevalt Vabariigi

Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 465 hõlmab kaitseala Vardi loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb

hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid

erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

KLO1000156, mis kuulub Natura 2000 alade hulka jääb ca 700 m kaugusele läände. Natura

2000 võrgustikku kuuluva Vardi loodusalal kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid

elupaigatüüpe: puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Kuna Orava V lubjakarjäär jääb ca 700 m

kaugusele Vardi loodusalast ning kuna kaevandamist taotletaval mäeeraldisel kavandatakse

põhjaveetaset alandamata ja samuti ei toimu veetaseme alandamist naaberkarjäärides, siis mõju

Natura 2000 võrgustiku ala elupaigatüüpidele puudub.

Taotletavast mäeeraldisest kagu suunas ca 136 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi

tedre (Lyrurus tetrix)elupaik (EELISe kood KLO9130872) elupaik. Teder on Euroopa Liidu

linnudirektiivi I lisa ja II lisa B osa liik, kelle arvukus langeb. Eesti Punase nimestiku alusel on

teder väljasuremisohus. Tetre ohustab peamiselt elupaikade hävimine või nende kvaliteedi

langus. Elupaikadele mõjuvad halvasti ulatuslikud kuivendustööd, samuti metsatööde

rasketehnikaga lõhutud metsa aluspinnas. Kuna Orava V lubjakivikarjäär jääb ca 136 m

kaugusel tedre elupaigast ja karjääris ei toimu põhjaveetaseme alandamist ei mõjuta taotletav

tegevus tedre elupaika. Samas on tegu olulise mürahäiringuga, eriti tedrekukkede

mänguperioodil.

Sarnane mõju on ka II kaitsekategooria liigile metsisele (Tetrao urogallus), kuigi liigi elupaik

(KLO9102088) ja mäng on karjääri alast kaugemal (vastavalt 1 ja 1,25 km). Liik on Jalase

maastikukaitseala kaitse eesmärgiks. Metsis kuulub II kaitsekategooriasse ning on Eesti Punase

nimestiku alusel ohualdis. Lisaks on metsis EL linnudirektiivi I lisa, linnudirektiivi II lisa B

osa ja linnudirektiivi III lisa B osa liik, kelle arvukus langeb.

Kuna Orava V karjäär on planeeritud tedre ja metsise elupaikadele lähemale kui teised karjäärid

piirkonna siis on selle karjääri müra mõju neile liikidele ka kõige suurem ja võimendub koos

teiste karjääridega. Seetõttu tuleb seoses Orava V karjääriga teha tedre ja metsise inventuur

nende elupaikades (KLO9130872, KLO9130870 ja KLO9102088) kevadisel perioodil enne

kaevandamise alustamist ja seejärel seirata mänge viie aasta jooksul riikliku seire metoodika

alusel (täpsem info Keskkonnaagentuurist). Töö peab teostama metsakanaliste ekspert.

Keskkonnaameti seisukoht on, et metsakanaliste eksperdi nõuetele vastab inimene, kes on

osalenud metsakanaliste seires vähemalt 3 aastal või on metsakanaliste teemaliste teaduslike

publikatsioonide autor või kaasautor.

Lähipiirkonnas on teada mitme II kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi elupaigad: püst-

linalehiku (Thesium ebracteatum) lähim elupaik on 150 m kaugusel, punase tolmpea

(Cephalanthera rubra) elupaik 250 m ja palu-karukella (Pulsatilla patens) elupaik 350 m

kaugusel. Seetõttu tuleks eelnevalt karjääri alal ja vähemalt 50 m raadiuses ümber selle teha

kaitsealuste taimede inventuur, et teada, kas kaitsealuseid taimeliike leidub ka Orava V karjääri

alal ja mõjupiirkonnas.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

200-250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosakeste (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri avamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult

vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alad.

Riiklikul tasandil puuduvad taotletaval mäeeraldisel ning selle mõjupiirkonnas

tähelepanuväärsed pinnavormid.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses eeldatavalt ei halvenda väljakujunenud põhjavee

režiimi oluliselt, kuna allpool põhjaveetaset asuva varu kaevandamiseks karjäärist vett välja ei

juhita ega pumbata.

Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju

kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt

oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse

mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla

paljutähendav. Orava V lubajakivikarjääri puhul on tegemist uue karjääriga, kuid karjäär piirneb

läänest ja põhjast olemasolevate karjääridega, vastavalt Orava lubjakivikarjääri ja Orava II

kruusakarjääriga ja taotletava Orava IV lubjakivikarjääriga.

Karjääris tehtav töö ei ületa seatud normatiive müra ja tolmu osas. Sellest tulenevalt ei ole alust

oodata märkimisväärseid kahjusid kumulatiivsete mõjude tõttu.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Orava V lubjakivikarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.

Lähim elamuhoone asub mäeeraldise teenindusmaa kagupiirist ca 510 m kaugusel Metsanurga

(katastritunnus 65401:001:0003) kinnistul. Mäeeraldisest ca 520 m kaugusele jääb Kuusiku

kinnistu (katastritunnus 65401:001:0003) ja ca 560 m kaugusele Uuetoa kinnistu

(katastritunnus 65401:001:0700). Ülejäänud hooned jäävad kaugemale.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna

kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste ja kokkulepete seadmise eesmärk on leevendada

kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud,

valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus.

Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda

keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida võivate keskkonnahäiringute

vähendamiseks.

Kui kaevandaja süül peaks hiljem piirkonna majapidamiste veevarutuses ilmnema häiringuid,

siis on OÜ Laaseri Puit kohustus häiringud koheselt kõrvaldada.

Kui ettevõtte väitel ei ole veevarustuse häiringud seotud kaevandamisega, tuleb kaevandajal

tellida täiendav eksperthinnang, mille raames antakse hinnang, kas kaevude veetaseme ja vee

kvaliteedi muutused on tingitud kaevandamisest. Juhul, kui eksperthinnangust selgub, et

kaevandamise tõttu kaevus veetase on langenud nii madalale, et vett on raske kätte saada või

kaev jääb kuivaks, tuleb loa omanikul tagada kinnistute veevarustus. Eksperthinnang tuleb

esitada Keskkonnaametile ja Märjamaa Vallavalitsusele.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule.

3.3.1. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg

Keskkonnaloa andmine ei suurenda oluliselt alale avalduvat mõju. Orava V lubjakivikarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaluba taotletakse kehtivusega 30 aastat. Peale loa lõppemist

peab ettevõte tagama ala korrastamise.

3.3.2. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra

või tahkete peenosakeste häiring.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja (kuni 2056 a) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel

otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Enamus ümbruskonna registreeritud tarbepuurkaeve toituvad Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu

põhjaveekogumist (minimaalne sügavus 23 m). Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr

357 „Veemajanduskavad ja meetmeprogramm lisadega“[1] (2022-2027) on kinnitatud Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (edaspidi VMK). VMK-s on Siluri-Ordoviitsiumi

Matsalu põhjaveekogumi keemiline seisund hinnatud halvaks ja koguseline seisund on

hinnatud heaks. Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2020. a koostatud põhjaveekogumite seisundi

aruande (aruanne EGF 9416 „Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019“) andmetel

on Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi keemiline seisund halb. Vaatluskaevus 15027

(Rapla maakond, Kehtna vald, Järvakandi alev, Tehaste tn 5, katlamaja), mis asub Orava V

karjäärist ca 30 km kaugusel, esineb keemilise hapnikutarbe (st permanganaatne oksüdeeritavus

(PHT) või keemiline hapnikutarve (KHTMn) tõusutrend ja aastakeskmised keemilise

hapnikutarbe väärtused on kogu seireperioodi jooksul ulatunud üle kehtestatud piirväärtuse (5

mgO2/l).

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse

mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist

negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid

(müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine on

leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole

õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste

teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt

tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik

suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta

ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.

3.3.3. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb lähimates kohtades karjäärialast ~ 116 km

kaugusele lõunasse ja ~ 75 km kaugusele põhja.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, kuid

esineb ka majapidamisi. Tegemist on hajaasustusega.

Suurtööstusi lähiümbruses ei ole. Mäenduslikud tingimused on vaadeldaval alal võrdlemisi

soodsad, sest tegemist on juba kasutuses oleva kaevandamispiirkonnaga, kuhu on hea

juurdepääs kruusakattega Pendi teelt (tee nr 6540001). Sealt ca 4 km kauguselt pääseb juba

suurema Tallinn – Pärnu – Ikla põhimaantee (tee nr 4) peale. Orava V lubjakivikarjäär asub

Märjamaa alevist ca 10 km kaugusel edela suunas.

Orava V mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad muinsuskaitselised piirangud ning puudub

ka hoonestus.

Taotletav mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja suunas kinnistuga Orava (katastritunnus

50401:005:0056), ida suunas Raja juurdelõige (katastritunnus 50301:001:0693) ja Raja

(katastritunnus 65401:001:0087) kinnistutega, lõuna suunas Vardi metskond 49 (katastritunnus

65401:001:0005) kinnistuga ning läänes Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001:0342)

ja Orava kruusakarjäär (katastritunnus 50401:006:0063) kinnistutega.

Taotletavast Orava V lubjakivikarjäär külgneb läänest ja põhjast olemasolevate karjääridega,

vastavalt Orava lubjakivikarjääri (Rapm-034; loa kehtivus 27.12.2016 - 26.12.2046) ja Orava

II kruusakarjääriga (Rapm-109; loa kehtivus 03.12.2018 – 02.12.2028) ja taotletava Orava IV

lubjakivikarjääriga. Lisaks asub Orava V lubjakivikarjäärist põhja suunas ca 470 kaugusel

Orava III lubjakivikarrjäär (KL-513227; loa kehtivus 16.12.2021 – 16.12.2051).

Eeltoodu kokkuvõtteks võib järeldada, et olulist koosmõju lähipiirkonna teiste tegevustega ei

esine. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud

nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku,

vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Orava V lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.2.3., 3.2.4. ja 3.3.1. - 3.3.3. Eelhinnangus esitatud

kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada

antavale keskkonnaloale järgmised asjakohased kõrvaltingimused:

1. Karjäärisisesed teed tuleb planeerida selliselt, et need jääksid eluhoonetest võimalikult

kaugele.

2. Purustus- ja sorteerimissõlm võib paikneda vaid mäeeraldise eluhoonetest võimalikult

kaugele jäävas osas (karjääri lääne või põhjaosa).

3. Müra ja peenosakeste leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise

eluhoonete poolsetesse osadesse.

4. Juhul kui kohalikud elanikud kaebavad mürahäiringu üle, tuleb kaevandajal müra leviku

piiramiseks rajada karjääri kaguosale katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks.

4. EELHINNANGU JÄRELDUS

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura

2000 võrgustiku alasid; eelhindamise tulemusena selgus, et kui järgitakse keskkonnaloale

seatud tedre ja metsisega seotud leevendusmeetmeid ja viiakse läbi nende liikide inventuur ja

seire, minimeeritakse mõju tedrele ja metsisele ja vastavalt seire tulemustele saab rakendada

leevendavaid meetmeid. Tedre ja metsise inventuuri ja seiret peab tegema metsakanaliste

ekspert, kes vajadusel esitab ka võimalikud lisameetmed, kui seirest ilmneb siiski karjääri mõju

tedre ja metsise seisundile;

2. Lähipiirkonnas on teada mitme II kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi elupaigad, mistõttu

tuleb eelnevalt karjääri alal ja vähemalt 50 m raadiuses ümber selle teha kaitsealuste taimede

inventuur, et teada, kas kaitsealuseid taimeliike leidub ka Orava V karjääri alal ja

mõjupiirkonnas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata

kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;

4. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse

teket tuleb hoolega vältida;

5. uue karjääri avamisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on

kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja on KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teabe

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

5. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx kirjaga nr xx Orava V lubjakivikarjääri

keskkonnaloa andmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Märjamaa Vallavalitsusele ja tutvumiseks OÜ-le

Laaseri Puit, seisukoha esitamise tähtajaga xx.

Märjamaa Vallavalitsus xxx.

OÜ Laaseri Puit xxx.

Moonika Aunpuu 5698 0504

[email protected]

Margit Karu 5695 1985 (vesi)

[email protected]

Grethel Tamm 54710167 (jäätmed)

[email protected]

Rita Miller 5301 1496 (looduskaitse)

[email protected]

Siret Punnisk Teie 15.01.2026 nr DM-127841-16

Keskkonnaamet

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-

1.1/2024/2338

RMK seisukoht Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele koostatud

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

Austatud Siret Punnisk

Küsite RMK seisukoha Orava V lubjakivikarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele koostatud

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta.

Oleme materjalidega tutvunud ja vastuseks anname teada, et raskemate kui 7 tonni autode

liiklemiseks tuleb kaevandajal RMK metsateedele (Orava tee 5040514 ja Pendi tee 6540001)

sõlmida maarendilepingud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Emberg

metsaülem

Edela regioon

5142148 [email protected]