| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/356 |
| Registreeritud | 21.01.2026 |
| Sünkroonitud | 16.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto
74604 Harjumaa
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
EE742200001120050586
Swedbank
Riigimetsa Majandamise Keskus
11.03.2025 nr 8-5/606-1
Kuusalu Vallavalitsuse ettepanekud
pärandniitude rendile andmisel
Riigi kinnisvararegistris on algatatud 19.02.2025 menetlus nr 25-971, mille eesmärgiks on
kinnisasjade vajalikkuse väljaselgitamine. Riigimetsa Majandamise Keskus teatab kavatsusest
anda tasu eest kasutamiseks kinnisasjad. Palutakse teavet, kas menetluse nr 25-971 teates olev
vara on vajalik avalikul eesmärgil või riigivõimu teostamiseks. 26.02.2025 edastati Kuusalu
Vallavalitsusele e-posti teel täpsustavat informatsiooni, millest nähtub, et riigivara kavatsetakse
anda rendile pärandniitude hooldamise eesmärgil (nii niitmise kui ka karjatamise viisil).
Rendile antavate maade nimekirjas on mitmed kinnisasjad, mis asuvad tihedalt hoonestatud
piirkonnas ja on kohalike kogukondade elanike poolt aktiivses kasutuses. Aktiivse kasutuse
tingib asjaolu, et tegemist on mereäärsete katastriüksustega, mille kaudu kohalikud elanikud
pääsevad kallasrajale ning mille koosseisus on ka kallasrada. Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) § 38 lõige 1 sätestab, et kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava
veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle
kaldal liikumiseks. KeÜS § 38 lõige 4 ütleb, et kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada
kasutada. Ilmselgelt takistab loomade karjatamine inimeste kallasrajal vaba liikumist ja sellel
viibimist. Samuti peaks kari olema piiratud alal, mida on muutuva veepiiri korral keeruline
tagada. Elektrikarjuse piirde rajamisel kaldaalale ja osaliselt vette võib esineda risk, kus tugev
lainetus või muutuv veetase kannab elektrikarjuse osasid merealale - tekitab reostust ning
veepiiril või osaliselt vees olev elektrikarjus on ohtlik inimestele ja loomadele.
Kuusalu Vallavalitsus teeb järgnevate rendile antavate katastriüksuste maa-alale jäävate
pärandniitude hooldamise tingimustes omapoolsed ettepanekud.
1. Kasispea külas, Loksa metskond 35 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0310)
jääva ca 5,42 ha suuruse maa-ala osas on hooldamiseks kehtestatud eritingimustena
välja toodud kohustus hooldada maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks kõnealust maa-ala hooldada ainult niitmise teel, sest
hooldatav ala asub kallasrajal ja hoonestatud kinnistute läheduses. Kariloomade
kasutamine Loksa metskond 35 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0310) jääval
pärandniidu alal võib põhjustada häiringuid, mis viivad vaidlusteni kogukonna ja
rentnike vahel. Samuti puudub läbi avalike teede juurdepääs kariloomade transpordiks
pärandniidu alale.
2. Viinistu küla, Loksa metskond 30 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0260)
jääva ca 27737 m2 asuva maa-ala osas on hooldamiseks kehtestatud eritingimusena
välja toodud kohustus hooldada maatükki iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga
aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks kõnealust maa-ala hooldada ainult niitmise teel, sest
hooldatav ala asub kallasrajal ja üldplaneeringu järgse kompaktse hoonestusega ala
piiril ning hoonestatud kinnistute läheduses.
3. Pärispea küla, Lutsu katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:1174) jääva ca 4176
m² suurusele maa-alale hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada
maatükki iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil. Niidetud
hein tuleb kokku koguda ja maatükilt ära vedada.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Lutsu katastriüksusel (katastritunnus 42301:003:1174)
paiknevat pärandniidu ala hooldada ainult niitmise teel. Lutsu katastriüksus asub
üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alal ning hoonestatud kinnistute
naabruses, mistõttu tuleks seda hooldada ainult niitmise teel. Eelnevalt peab olema
kokkulepitud eraomandis olevate naaberkinnisasjade omanikega, kuskohast on võimalik
pääseda hooldustööde teostamise tehnikaga pärandniidu maa-alale.
4. Viinistu küla, Loksa metskond 31 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0270)
jääva pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada
maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 31 (katastritunnus 42301:003:0270)
katastriüksusele jääval pärandniidu alal hooldust läbi viia ainult niitmise teel, et tagatud
oleks inimeste vaba liikumine ja viibimine kallasrajal.
5. Turbuneeme küla, Loksa metskond 394 katastriüksusele (katastritunnus
42301:003:1095) jääva pärandniidu hooldamise tingimuseks on märgitud, et maa-ala
tuleb hooldada iga-aastase niitmise teel.
Vallavalitsus märgib täiendavalt, et kuna Loksa metskond 394 (katastritunnus
42301:003:1095) katastriüksus paikneb üldplaneeringu kohaselt kompaktse
hoonestusega ala kõrval, siis tuleb hooldust läbi viia ainult niitmise teel.
6. Viinistu küla, Loksa metskond 406 katastriüksusele (katastritunnus 35301:001:1948)
jääva ca 267228 m² ja 36523 m² suuruse pärandniidu ala hooldamise tingimuseks on
märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga-
aastase karjatamise abil. Täiendava märkusena on välja toodud, et ala ei ole
masinatega niidetav.
Vallavalitsuse hinnangu tuleks Loksa metskond 406 (katastritunnus 35301:001:1948)
katastriüksusele jääva pärandniidu ala hooldamist teostada siiski ainult niitmise teel.
Nimelt jääb pärandniidu alale väga pikk lõik kallasrada, millel tuleb tagada vaba
liikumine ja viibimine. Samuti on suure alaga, mida on keeruline piirata, et kari ei
pääseks eraomandis olevatele kinnisasjadele. Lisaks jääb üks Loksa metskond 406
katastriüksusel paiknev pärandniidu ala hoonestatud kinnisasjade naabrusesse.
7. Viinistu küla, Loksa metskond 282 katastriüksusel (katastritunnus 42301:003:1228)
asuva pärandniidu ala hooldamise tingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb
hooldada iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil.
Täiendava märkusena on välja toodud, et ala ei ole masinatega niidetav.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 282 (katastritunnus 42301:003:1228)
katastriüksusele jäävat pärandniitu hooldada ainult niitmise teel. Kuna kõnealune
katastriüksus jääb Loksa metskond 406 katastriüksusel paikneva pärandniidu maa-ala
sisse, siis eelnevast lähtudes oleks mõistlik hooldada nii Loksa metskond 406 kui ka
Loksa metskond 282 katastriüksustele jäävat pärandniidu ala samal meetodil.
8. Kolga-Aabla küla, Loksa metskond 4 katastriüksusele (katastritunnus 42301:001:0706)
jääva pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb iga-aastase
karjatamise abil hooldada.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 4 (katastritunnus 42301:001:0706)
katastriüksusele jäävat pärandniitu hooldada ainult niitmise teel. Kõnealune maa-ala
jääb üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alale, mille naabruses on
hoonestatud kinnisasjad. Samuti jääb Loksa metskond 4 katastriüksusele kallasrada ning
kinnisasi tervikuna on kohaliku kogukonna poolt aktiivses kasutuses. Ilmselgelt seaks
karjatamine olulised piirangud senisele maakasutusele.
9. Turbuneeme küla, Loksa metskond 40 katastriüksusele (katastritunnus 35301:001:1237)
jääva pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada
maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 40 katastriüksusele (katastritunnus
35301:001:1237) jääval pärandniitu hooldada ainult niitmise teel, et tagatud oleks
inimestele vaba liikumine kallasrajal.
10. Turbuneeme küla, Loksa metskond 32 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0280)
jääva pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada
maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 32 (katastritunnus 42301:003:0280)
katastriüksusele jääval pärandniitu hooldada ainult niitmise teel, et tagatud oleks
inimestele vaba liikumine kallasrajal.
11. Juminda küla, Loksa metskond 8 katastriüksusele (katastritunnus 42301:001:0300)
jääva ca 19273 m² suuruse pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on
kohustus hooldada maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangu tuleks Loksa metskond 8 katastriüksusele (katastritunnus
42301:001:0300) jäävat pärandniidu ala hooldamist teostada ainult niitmise teel. Nimelt
on pärandniidu ala kitsas mereäärne lõik, mille koosseisus on kallasrada, kus tuleb
tagada vaba liikumine ja viibimine piirkonna elanikele ja teistele isikutele. Samuti
piirneb ala hoonestatud kinnisasjadega.
12. Muuksi küla, Kolga metskond 90 katastriüksusele (katastritunnus 35203:001:0158)
jääva pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-
aastase niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleb Kolga metskond 90 katastriüksusel (katastritunnus
35203:001:0158) paikneval pärandniidul hooldust teostada ainult niitmise teel, sest
mitmed naaberkinnistud on hoonestatud.
13. Juminda küla, Loksa metskond 189 katastriüksusele (katastritunnus 42301:001:0858)
jääva pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-
aastase niitmise ja niite äraveo teel.
Vallavalitsus leiab, et Loksa metskond 189 katastriüksusele (katastritunnus
42301:001:0858) jäävat pärandniidu ala tuleb hooldada ainult niitmise teel, kuna see
jääb üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alale, mille naabruses on
hoonestatud kinnisasjad.
14. Kolgaküla, Loksa metskond 57 katastriüksusele (katastritunnus 42301:002:0261) jääva
pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-aastase
niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleb hooldust teostada Loksa metskond 57 katastriüksusele
(katastritunnus 42301:002:0261) jääval pärandniidul ainult niitmise teel, sest läheduses
on hoonestus. Samuti tuleb pärandniidu alale juurdepääsuks kokku leppida eramaa
omanikega.
15. Hara küla, Loksa metskond 13 katastriüksusele (katastritunnus 42301:002:0491)
pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-aastase
niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil. Täiendavalt on märgitud, et
rendihuvi on üles näidanud Hara külaselts.
Vallavalitsuse hinnangu tuleb Loksa metskond 13 katastriüksusele (katastritunnus
42301:002:0491) jäävat pärandniitu hooldada ainult niitmise teel, kuna ala piirneb
hoonestatud kinnisasjadega. Varasemalt on kohalik kogukond olnud häälekalt vastu
loomade karjatamisele pärandniidu alal. Samuti tuleks vallavalitsuse hinnangul
eelistada rendile andmist kohalikule kogukonnale. Pärandniidu alale juurdepääs peab
olema naaberkinnisasjade omanikega kooskõlastatud.
Need katastriüksused, mis Kuusalu vallas on pärandniitude rendipakkumiste nimekirjas, kuid
mille kohta vallavalitsus ei ole omapoolset seisukohta andnud, ei tundu hetkel meile teada
oleva informatsiooni järgi sellises asukohas, kus võiks tekkida loomade karjatamise abil
hoolduse teostamisel olulist negatiivset vastukaja.
Vallavalitsus teeb riigivara volitatud asutusele ettepaneku, et enne rendipakkumiste välja
kuulutamist Te informeerite vallavalitsust, et me saaksime teavitada kohalike kogukondade
esindajaid, kellel on huvi korral võimalik osaleda pakkumisel ja astuda rentniku rolli ning ise
korraldada pärandniidu nõuetekohast hooldust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Alo.Reidolv ; 606 6387
From: <[email protected]> Sent: 2/9/2026 7:27:11 AM To: "Mari-Ann Tammiste" <[email protected]> Cc: Subject: Menetlustähtaja viibimine (Kuusalu valla poollooduslike koosluste rendimaad)
[email protected] ei saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege teavet selle kohta, miks see on oluline
Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Menetlustähtaja viibimine (Kuusalu valla poollooduslike koosluste rendimaad)", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.02.2026 12:52 numbriga 7- 11/26/1409-2.
Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Mari-Ann Tammiste
Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]
Teie 21.01.2026 nr 3-1.1/2026/356
Meie 20.02.2026 nr 7-11/26/1409-3
Seisukoht (Kuusalu valla poollooduslike
koosluste rendimaad)
Austatud Mari-Ann Tammiste Soovite Keskkonnaametilt kui kaitseala valitsejalt arvamust, kas Kuusalu vallavalitsuse
ettepanek saab olla piisavaks aluseks kitsendamaks kõnealuste alade hooldamise tingimusi selliselt, et karjatamine oleks keelatud ning lubatud vaid niitmine.
Kuusalu vallavalitsus viitab oma kirjas keeldumise alusena keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lg 1 ja § 38 lg 4.
KeÜS § 38 lk-s 4 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt on veekogu kaldakinnisasja omanikul
kohustus lubada igaühel kallasrada kasutada. KeÜS kommentaarid (2015) toovad välja, et kallasraja maaomaniku või -valdaja õiguste
piiramist leevendab KeÜS § 38 lg 5, mis lubab omanikul või valdajal kallasrada põhjendatud vajaduse korral tõkestada. Selline vajadus võib esineda näiteks siis, kui rajatakse
kuivenduskraav või veepiirini ulatuv karjamaa. Praktikas on kallasraja tõkestamise vajadus sagedane näiteks rannaniitude hooldamisel loomade karjatamisega, mispuhul on vajalik karjaaedade rajamine kallasrajale.
Kallasraja tõkestamine ei tähenda kallasraja sulgemist. Kallasraja sulgemise tingimused on
eraldi reguleeritud KeÜS §-s 39. Kallasraja tõkestamise korral tuleb kaldaomanikul või - valdajal tagada kallasrajal liikujaile tõkkest üle- või läbipääs. Näiteks karja- ja muudel aedadel peavad kallasraja peal olema hõlpsat edasiliikumist võimaldavad väravad ning
kuivenduskraavidele tuleb rajada sillad või purded. Kallasrajal liikumise võimalus ei tohi seejuures olla tehtud ülemäära keeruliseks, samuti peab tõkkest üle- või läbipääs olema
kallasrajal liikujaile turvaline. Tõkkest peab üle- või läbipääs tagatud olema ka suurvee. KeÜS § 38 lg 5 järgi võib kalda omanik või valdaja kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse
üksuse (KOV) või Maa- ja Ruumiameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või
läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. KeÜS muutmise ja rakendamise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on KOV kirjalik nõusolek
vajalik selleks, et omavalitsus kohaliku elu tundjana selgitaks välja, kas kallasraja tõkestamise vajadus on põhjendatud ja proportsionaalne igaüheõigusega kallasrajal liikuda. Seejuures tuleb
2 (2)
KOV-l võtta arvesse kõiki olulisi asjaolusid, mh ka veekogu rekreatiivset tähendust ja
külastatavust. Kuna kallasraja tõkestamise puhul ei ole avalikkuse liikumine kallasrajal takistatud, vaid üksnes mõnevõrra raskendatud, ei pruugi avalik huvi kallasraja tõkestamise keelamiseks enamasti kuigi oluline olla ning maaomanik peaks üldjuhul saama vajalikud aiad
rajatud.
Arvestades maaüksuste suurust ja looduslikke tingimusi, sh ei ole need maaüksused valdavalt kallasrajal, ei ole KOV-i nõue hooldada Natura 2000 alal kaitse-eesmärgiks olevaid poollooduslikke kooslusi üksnes niitmise teel Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud ega
proportsionaalne. KOV-l puudub õigus kehtestada kohustus hooldada poollooduslikke
kooslusi ainult niitmise teel pelgalt põhjusel, et need paiknevad kompaktse hoonestusega
alade läheduses. Teisisõnu, KOV saab keelduda nõusoleku andmisest kallasraja tõkestamisele (ehk kallasrajale karjaaia rajamisele) vaid põhjendatud juhtudel.
Kallasraja tõkestamise tingimusi saab KOV reguleerida üksnes selgelt ja konkreetselt
põhjendatud juhtudel. Põhjendatud ei ole nõue, mis laieneb tervetele maaüksustele, sh
aladele, kus kallasrada ei paikne. Samuti ei tulene õigusaktidest kohustust tagada ligipääs kallasrajale igalt kaldaäärselt kinnisasjalt; piisab, kui juurdepääs on tagatud mõistlike vahemaade tagant. Juurdepääs peab olema korraldatud viisil, mis on kohapealseid olusid
arvestades mõistlikult hõlbus. Rannaniitude hoolduskava toob välja, et rannaniitude niitmine on karjatamisest
tunduvalt töömahukam ja ökoloogiliselt vähemefektiivne, mistõttu tasub seda kasutada
vaid erandjuhtudel. Niidetud pilliroog tuleb kokku koguda ja niidult ära toimetada või
põletada, mis tihti on aga märja pinnase või tormide tõttu võimatu. Tihti muudab ka rannaniidu kivisus ja maastiku keerulisus niitmise raskeks ning niitmise soodustamiseks kive alalt ära vedada või muud moodi ala looduslikku vahelduvust muuta ei tohi.
Juhime ka tähelepanu, et pärandniidu hooldustoetuse taotlemisel on maaelu ministri
23.12.2022 määruse nr 79 § 8 lg 4 alusel rannaniidul lubatud ainult karjatamine. Seega
niitmine oleks lubatud rannaniidul ainult erandjuhul, kui see on vajalik ülekaaluka
liigikaitselise eesmärgi saavutamiseks.
Eeltoodust tulenevalt peab KOV oma nõuete kehtestamisel lähtuma asjaolust, et keelata saab
vaid kallasrajale karjaaedade rajamist, tõkestamise keelamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, sh kaalumisel arvestada nii Natura 2000 alade kaitse-eesmärke, maaomanike/- valdajate õigusi, konkreetse ala tegelikke looduslikke ja ruumilisi tingimusi ning kogukonna
vajadusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond
Krista Pukk 5699 5021
Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto
74604 Harjumaa
Reg. kood 75033496
E-post [email protected]
Veeb http://www.kuusalu.ee
EE742200001120050586
Swedbank
Riigimetsa Majandamise Keskus
11.03.2025 nr 8-5/606-1
Kuusalu Vallavalitsuse ettepanekud
pärandniitude rendile andmisel
Riigi kinnisvararegistris on algatatud 19.02.2025 menetlus nr 25-971, mille eesmärgiks on
kinnisasjade vajalikkuse väljaselgitamine. Riigimetsa Majandamise Keskus teatab kavatsusest
anda tasu eest kasutamiseks kinnisasjad. Palutakse teavet, kas menetluse nr 25-971 teates olev
vara on vajalik avalikul eesmärgil või riigivõimu teostamiseks. 26.02.2025 edastati Kuusalu
Vallavalitsusele e-posti teel täpsustavat informatsiooni, millest nähtub, et riigivara kavatsetakse
anda rendile pärandniitude hooldamise eesmärgil (nii niitmise kui ka karjatamise viisil).
Rendile antavate maade nimekirjas on mitmed kinnisasjad, mis asuvad tihedalt hoonestatud
piirkonnas ja on kohalike kogukondade elanike poolt aktiivses kasutuses. Aktiivse kasutuse
tingib asjaolu, et tegemist on mereäärsete katastriüksustega, mille kaudu kohalikud elanikud
pääsevad kallasrajale ning mille koosseisus on ka kallasrada. Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) § 38 lõige 1 sätestab, et kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava
veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle
kaldal liikumiseks. KeÜS § 38 lõige 4 ütleb, et kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada
kasutada. Ilmselgelt takistab loomade karjatamine inimeste kallasrajal vaba liikumist ja sellel
viibimist. Samuti peaks kari olema piiratud alal, mida on muutuva veepiiri korral keeruline
tagada. Elektrikarjuse piirde rajamisel kaldaalale ja osaliselt vette võib esineda risk, kus tugev
lainetus või muutuv veetase kannab elektrikarjuse osasid merealale - tekitab reostust ning
veepiiril või osaliselt vees olev elektrikarjus on ohtlik inimestele ja loomadele.
Kuusalu Vallavalitsus teeb järgnevate rendile antavate katastriüksuste maa-alale jäävate
pärandniitude hooldamise tingimustes omapoolsed ettepanekud.
1. Kasispea külas, Loksa metskond 35 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0310)
jääva ca 5,42 ha suuruse maa-ala osas on hooldamiseks kehtestatud eritingimustena
välja toodud kohustus hooldada maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks kõnealust maa-ala hooldada ainult niitmise teel, sest
hooldatav ala asub kallasrajal ja hoonestatud kinnistute läheduses. Kariloomade
kasutamine Loksa metskond 35 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0310) jääval
pärandniidu alal võib põhjustada häiringuid, mis viivad vaidlusteni kogukonna ja
rentnike vahel. Samuti puudub läbi avalike teede juurdepääs kariloomade transpordiks
pärandniidu alale.
2. Viinistu küla, Loksa metskond 30 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0260)
jääva ca 27737 m2 asuva maa-ala osas on hooldamiseks kehtestatud eritingimusena
välja toodud kohustus hooldada maatükki iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga
aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks kõnealust maa-ala hooldada ainult niitmise teel, sest
hooldatav ala asub kallasrajal ja üldplaneeringu järgse kompaktse hoonestusega ala
piiril ning hoonestatud kinnistute läheduses.
3. Pärispea küla, Lutsu katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:1174) jääva ca 4176
m² suurusele maa-alale hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada
maatükki iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil. Niidetud
hein tuleb kokku koguda ja maatükilt ära vedada.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Lutsu katastriüksusel (katastritunnus 42301:003:1174)
paiknevat pärandniidu ala hooldada ainult niitmise teel. Lutsu katastriüksus asub
üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alal ning hoonestatud kinnistute
naabruses, mistõttu tuleks seda hooldada ainult niitmise teel. Eelnevalt peab olema
kokkulepitud eraomandis olevate naaberkinnisasjade omanikega, kuskohast on võimalik
pääseda hooldustööde teostamise tehnikaga pärandniidu maa-alale.
4. Viinistu küla, Loksa metskond 31 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0270)
jääva pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada
maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 31 (katastritunnus 42301:003:0270)
katastriüksusele jääval pärandniidu alal hooldust läbi viia ainult niitmise teel, et tagatud
oleks inimeste vaba liikumine ja viibimine kallasrajal.
5. Turbuneeme küla, Loksa metskond 394 katastriüksusele (katastritunnus
42301:003:1095) jääva pärandniidu hooldamise tingimuseks on märgitud, et maa-ala
tuleb hooldada iga-aastase niitmise teel.
Vallavalitsus märgib täiendavalt, et kuna Loksa metskond 394 (katastritunnus
42301:003:1095) katastriüksus paikneb üldplaneeringu kohaselt kompaktse
hoonestusega ala kõrval, siis tuleb hooldust läbi viia ainult niitmise teel.
6. Viinistu küla, Loksa metskond 406 katastriüksusele (katastritunnus 35301:001:1948)
jääva ca 267228 m² ja 36523 m² suuruse pärandniidu ala hooldamise tingimuseks on
märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga-
aastase karjatamise abil. Täiendava märkusena on välja toodud, et ala ei ole
masinatega niidetav.
Vallavalitsuse hinnangu tuleks Loksa metskond 406 (katastritunnus 35301:001:1948)
katastriüksusele jääva pärandniidu ala hooldamist teostada siiski ainult niitmise teel.
Nimelt jääb pärandniidu alale väga pikk lõik kallasrada, millel tuleb tagada vaba
liikumine ja viibimine. Samuti on suure alaga, mida on keeruline piirata, et kari ei
pääseks eraomandis olevatele kinnisasjadele. Lisaks jääb üks Loksa metskond 406
katastriüksusel paiknev pärandniidu ala hoonestatud kinnisasjade naabrusesse.
7. Viinistu küla, Loksa metskond 282 katastriüksusel (katastritunnus 42301:003:1228)
asuva pärandniidu ala hooldamise tingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb
hooldada iga-aastase niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil.
Täiendava märkusena on välja toodud, et ala ei ole masinatega niidetav.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 282 (katastritunnus 42301:003:1228)
katastriüksusele jäävat pärandniitu hooldada ainult niitmise teel. Kuna kõnealune
katastriüksus jääb Loksa metskond 406 katastriüksusel paikneva pärandniidu maa-ala
sisse, siis eelnevast lähtudes oleks mõistlik hooldada nii Loksa metskond 406 kui ka
Loksa metskond 282 katastriüksustele jäävat pärandniidu ala samal meetodil.
8. Kolga-Aabla küla, Loksa metskond 4 katastriüksusele (katastritunnus 42301:001:0706)
jääva pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb iga-aastase
karjatamise abil hooldada.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 4 (katastritunnus 42301:001:0706)
katastriüksusele jäävat pärandniitu hooldada ainult niitmise teel. Kõnealune maa-ala
jääb üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alale, mille naabruses on
hoonestatud kinnisasjad. Samuti jääb Loksa metskond 4 katastriüksusele kallasrada ning
kinnisasi tervikuna on kohaliku kogukonna poolt aktiivses kasutuses. Ilmselgelt seaks
karjatamine olulised piirangud senisele maakasutusele.
9. Turbuneeme küla, Loksa metskond 40 katastriüksusele (katastritunnus 35301:001:1237)
jääva pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada
maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 40 katastriüksusele (katastritunnus
35301:001:1237) jääval pärandniitu hooldada ainult niitmise teel, et tagatud oleks
inimestele vaba liikumine kallasrajal.
10. Turbuneeme küla, Loksa metskond 32 katastriüksusele (katastritunnus 42301:003:0280)
jääva pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on kohustus hooldada
maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleks Loksa metskond 32 (katastritunnus 42301:003:0280)
katastriüksusele jääval pärandniitu hooldada ainult niitmise teel, et tagatud oleks
inimestele vaba liikumine kallasrajal.
11. Juminda küla, Loksa metskond 8 katastriüksusele (katastritunnus 42301:001:0300)
jääva ca 19273 m² suuruse pärandniidu hooldamiseks kehtestatud tingimuseks on
kohustus hooldada maatükki iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangu tuleks Loksa metskond 8 katastriüksusele (katastritunnus
42301:001:0300) jäävat pärandniidu ala hooldamist teostada ainult niitmise teel. Nimelt
on pärandniidu ala kitsas mereäärne lõik, mille koosseisus on kallasrada, kus tuleb
tagada vaba liikumine ja viibimine piirkonna elanikele ja teistele isikutele. Samuti
piirneb ala hoonestatud kinnisasjadega.
12. Muuksi küla, Kolga metskond 90 katastriüksusele (katastritunnus 35203:001:0158)
jääva pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-
aastase niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleb Kolga metskond 90 katastriüksusel (katastritunnus
35203:001:0158) paikneval pärandniidul hooldust teostada ainult niitmise teel, sest
mitmed naaberkinnistud on hoonestatud.
13. Juminda küla, Loksa metskond 189 katastriüksusele (katastritunnus 42301:001:0858)
jääva pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-
aastase niitmise ja niite äraveo teel.
Vallavalitsus leiab, et Loksa metskond 189 katastriüksusele (katastritunnus
42301:001:0858) jäävat pärandniidu ala tuleb hooldada ainult niitmise teel, kuna see
jääb üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alale, mille naabruses on
hoonestatud kinnisasjad.
14. Kolgaküla, Loksa metskond 57 katastriüksusele (katastritunnus 42301:002:0261) jääva
pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-aastase
niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil.
Vallavalitsuse hinnangul tuleb hooldust teostada Loksa metskond 57 katastriüksusele
(katastritunnus 42301:002:0261) jääval pärandniidul ainult niitmise teel, sest läheduses
on hoonestus. Samuti tuleb pärandniidu alale juurdepääsuks kokku leppida eramaa
omanikega.
15. Hara küla, Loksa metskond 13 katastriüksusele (katastritunnus 42301:002:0491)
pärandniidu hooldustingimuseks on märgitud, et maatükki tuleb hooldada iga-aastase
niitmise ja niite äraveo või iga-aastase karjatamise abil. Täiendavalt on märgitud, et
rendihuvi on üles näidanud Hara külaselts.
Vallavalitsuse hinnangu tuleb Loksa metskond 13 katastriüksusele (katastritunnus
42301:002:0491) jäävat pärandniitu hooldada ainult niitmise teel, kuna ala piirneb
hoonestatud kinnisasjadega. Varasemalt on kohalik kogukond olnud häälekalt vastu
loomade karjatamisele pärandniidu alal. Samuti tuleks vallavalitsuse hinnangul
eelistada rendile andmist kohalikule kogukonnale. Pärandniidu alale juurdepääs peab
olema naaberkinnisasjade omanikega kooskõlastatud.
Need katastriüksused, mis Kuusalu vallas on pärandniitude rendipakkumiste nimekirjas, kuid
mille kohta vallavalitsus ei ole omapoolset seisukohta andnud, ei tundu hetkel meile teada
oleva informatsiooni järgi sellises asukohas, kus võiks tekkida loomade karjatamise abil
hoolduse teostamisel olulist negatiivset vastukaja.
Vallavalitsus teeb riigivara volitatud asutusele ettepaneku, et enne rendipakkumiste välja
kuulutamist Te informeerite vallavalitsust, et me saaksime teavitada kohalike kogukondade
esindajaid, kellel on huvi korral võimalik osaleda pakkumisel ja astuda rentniku rolli ning ise
korraldada pärandniidu nõuetekohast hooldust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Terje Kraanvelt
vallavanem
Alo.Reidolv ; 606 6387
Keskkonnaamet
[email protected] 21.01.2026 nr 3-1.1/2026/356
Kuusalu valla poollooduslike koosluste rendimaad - Keskkonnaameti seisukoha küsimine
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) kavatses 2025 kevadel anda teatud hulk RMK
valduses olevatest kinnisasjadest poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eesmärgil
tasu eest kasutusse. Kinnisvaraosakonna maarendilepingute spetsialist algatas kasutusse antavate
kinnisasjade kohta Riigi kinnisvararegistris (edaspidi RKVR) kinnisasjade vajalikkuse
väljaselgitamise menetluse (25-971) teiste riigivara valitsejate huvide tuvastamiseks.
Kuusalu Vallavalitsus edastas RMK-le poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise
tingimustes omapoolsed ettepanekud (lisa nr 1).
2025 aastal ei lisanud RMK Kuusalu Vallavalitsuse ettepanekutega maatükke avalikule
enampakkumisele, kuna puudus Keskkonnaameti arvamus. Tulenevalt asjaolust, et RMK on
alustatud 2026 aastal uue kinnisasjade vajalikkuse väljaselgitamise menetluse (nr 26‑6665) teiste
riigivara valitsejate huvide tuvastamiseks ning arvestades RMK soovi nimetatud maatükid 2026
aasta kevadel avalikule enampakkumisele suunata, edastame käesolevaga seisukoha küsimise.
RMK soovib Keskkonnaametilt kui kaitseala valitsejalt arvamust, kas vallavalitsuse ettepanek
saab olla RMK-le piisavaks aluseks kitsendamaks kõnealuste alade (lisa nr 1) hooldamise
tingimusi selliselt, et karjatamine oleks keelatud ning lubatud vaid niitmine.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK
kinnisvaraosakonna maarendilepingute spetsialistiga (Mari-Ann Tammiste – mari-
Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].
Lugupidamisega
Mari-Ann Tammiste
maarendilepingute spetsialist
kinnisvaraosakond
Lisad:
Lisa 1
2 ${text.ak}