Käskkirja eelnõu allkirjastamiseks edastamine (Tarva dolokivikarjäär 5)

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Katastriüksuse jagamine ja riigivara tasuta

üleandmine (Varbla metskond 287)

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 16.10.2025 korraldusega nr DM-126561-38 on SKP Invest OÜ-le välja antud maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KL-525315 Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldise teenindusmaal, mis paikneb Pärnu maakonnas Lääneranna vallas

Tarva külas asuval Varbla metskond 287 katastriüksusel (katastritunnus 43001:001:0212). Katastriüksuse riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa

Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määruse nr 161 „Riigile kuuluva kinnisasja maavara

kaevandamiseks kasutada andmise täpsustatud nõuded ja kord“ § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt korraldab kinnisasja maavara kaevandamiseks andja katastriüksuse jagamise, kui maavara

kaevandamiseks antakse kasutada osa katastriüksusest. Palume RMK-l, kui Varbla metskond 287 katastriüksuse volitatud asutusel korraldada MinuKatastris katastriüksuse jagamine või volitada enda eest maatoimingut algatama ja läbi viima maamõõtjat. SKP Invest OÜ on pöördunud

katastriüksuse jagamiseks maamõõtja Indrek Prants`i poole (e-post [email protected]). Samuti palume RMK-l korraldada jagamise tulemusena moodustatava mäetööstusmaa sihtotstarbega

katastriüksuse kandmine kinnistusraamatusse ja ette valmistada kaevandamiseks rendile antava kinnisasja tasuta üleandmine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Maa- ja Ruumiameti volitatud valitsemisele.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Värv juhataja

Maade võõrandamise ja kasutusse andmise büroo

Lisa: Keskkonnaameti 16.10.2025 korraldus nr DM-126561-38

Teadmiseks: [email protected], [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

30.10.2025 nr 7-1/25/15878-2

Mailin Tamm 5196 4626 [email protected]

KORRALDUS

16.10.2025 nr DM-126561-38

Tarva V dolokivikarjääri keskkonnaloa nr KL-525315 andmine

1. OTSUS

Arvestades SKP Invest OÜ 30.01.2025 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, maapõueseaduse (MaaPS) § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 2, § 6 lg 2¹, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 8¹ ning haldusmenetluse seaduse ( HMS) § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustab Keskkonnaamet: 1.1 Anda ettevõttele SKP Invest OÜ tähtajaline keskkonnaluba nr KL-525315 30 aastaks aadressil Varbla metskond 287, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus 43001:001:0212; registriosa nr 15097050) asuvale Tarva V dolokivikarjääris maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks. 1.2 Jätta andmata ettevõttele SKP Invest OÜ keskkonnaluba jäätmete käitlemiseks. 1.3 Määrata keskkonnaloa nr KL-525315 vee erikasutuse nõuded loa vormidel V2-V17 1.4 Määrata keskkonnaloale nr KL-525315 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.5 Korraldus jõustub ettevõttele SKP Invest OÜ teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine SKP Invest OÜ esitas 29.11.2025 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1021706 (r egistreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 29.11.2023 nr DM-126561-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1021706-4 (KOTKAS 30.01.2025 nr DM-126561-28) esitati 30.01.2025. Menetluse aluseks on 30.01.2025 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1021706-4 (KOTKAS 30.01.2025 nr DM-126561-28, edaspidi taotlus). Luba taotletakse aadressil Varbla metskond 287, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond (katastritunnus: 43001:001:0212) kinnistul toimuvale tegevusele. Taotletav mäeeraldis asub

Tarva dolokivimaardlas (registrikaardi nr 433). Kinnistu valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava dolokivikarjääri mäeeraldise pindala on 15,91 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 18,75 ha. Taotletava mäeeraldis hõlmab täielikult Tarva V dolokivimaardla täitedolokivi aktiivse tarbevaru plokke 10 (varu suurus 288 tuhat m³) ja 11 (varu suurus 1337 tuhat m³). Kokku on varude suurus 1 625 tuhat m³. Varud on arvele võetud 30.09.2023.

Katendi maht mäeeraldisel on 48 tuh m3 , millest 32 tuh m³ moodustab muld. Mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse kogu mahus karjääri korrastamisel (katendist saadav liivsavimoreen kasutatakse veekogu nõlvade kujundamisel) ning korrastamistöödeks mittevajalik katend (muld) turustatakse, lisatakse täiendavalt korrastamise mahtudele (leitakse kasutus mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel) või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamisluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 60 tuh m³. Pärast varu väljakaevamist korrastatakse karjäär veekoguks, rohumaaks ja metsamaaks. Ettevõte taotleb tähtajalist luba jäätmete taaskasutamiseks, heitvee (sh sademevesi, jahutusvesi, kaevandamise käigus eemaldatav vesi) ja/või saasteainete juhtimiseks suublasse või põhjavette ja maavara kaevandamiseks. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 29.11.2023 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu kohe pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Lääneranna Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (KOTKAS 18.10.2024 nr DM-126561-16) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹, MaaPS § 49 lg 6). Kohalik omavalitsus andis tingimusliku nõusoleku ettevõtte taotluse kohta (KOTKAS 17.12.2024 nr DM-126561-20, täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 18.10.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas (KOTKAS 18.10.2024 nr DM-126561-15) piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg

2(17)

2). Avalikustamise käigus edastasid kodanikud omapoolsed seisukohad (KOTKAS 13.11.2024 nr DM-126561-17 ja nr DM-126561-18 ning 19.11.2024 nr DM-126561-19). Põhilised kodanike mured on seotud tolmuhäiringu ja kaevude veetasemete ning veekvaliteedi osas. Antud aspekte hinnati eelhinnangus, milles on välja toodud ka võimalikud leevendusmeetmed. Kivikandur OÜ esitas omapoolse seisukoha 18.12.2024 (KOTKAS 19.12.2024 nr DM-126561- 22). Keskkonnaamet edastas kodanikelt ja Kivikandur OÜ-lt laekunud seisukohad SKP Invest OÜ-le arvamuse avaldamiseks SKP Invest OÜ edastas seoses Kivikandur OÜ tehtud ettepanekutega parandustaotluse (T-KL/1021706-4, (KOTKAS 30.01.2025 nr DM126561-28). Taotluses on vähendatud kaevandatava varu suurust ja esitatud uus korrastatud ala plaan. Samuti on loa omanik kinnitanud, et on valmis tagama piirkonna elanike varustamise puhta joogiveega (KOTKAS 17.01.2025 nr DM-126561-25). Loa andja teavitas 26.09.2025 (KOTKAS 26.09.2025 nr DM-126561-36) loa andmise otsuse eelnõu valmimisest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis eelnõud menetlusosalistele ning huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4, KeHJS § 11 lg 2²). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5.). 2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise SKP Invest OÜ loa andmise menetluse käigus algatamata (KOTKAS 09.09.2025 numbriga DM-126561-34). 3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2 ), kuna tegemist on uue karjääri rajamisega (KeHJS § 6 lg 2

p 2, § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 3 p 4)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS §

3(17)

6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu, milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1. Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju Natura aladele, arvestades taotleva tegevuse asukohta ja kaugust Natura aladest;

2. Eelhindamise tulemusena selgus, et lähimate eluhooneteni ei jõua eeldatavalt ülenormatiivset müra ega peenosakeste (PM) välisõhku lendumisest põhjustatud kontsentratsiooni tõusu;

3. Eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatav veetaseme alanemine kaevandamise maksimaalse ulatuse ja veetaseme alandamise juures ei mõjuta vee kättesaadavust kaevudest, kuid vajalik on kaevude fooni- ja kaevandamisaegne seire;

4. Looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ tuleb ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks rakendada järgmiseid leevendusmeetmeid: 1.2.1. Tarva V dolokivikarjäärist vee väljapumpamiseks tuleb Varbla metskonna 287 (tunnus 43001:001:0212) või Vainu (tunnus 33403:001:0045) kinnistule rajada kas kuivenduskraav või torustik. Juhul, kui vee liikumine maaparandussüsteemi kraavides on takistatud, tuleb kraavides teostada korrastustöid (taimedest, setetest ja kopratammidest puhastamine). 1.2.2. Enne vee karjäärist väljapumpamist tuleb lasta sel settebasseinis selgineda. Settebassein(id) tuleb rajada mäeeraldise teenindusmaale. Karjäärivee settimiseks rajatud settetiik peab olema dimensioneeritud nii, et see tagaks loaga ette antud heljumi piirkontsentratsiooni väljajuhitavas vees. Settebasseini täpsemad parameetrid ja täpne kuivendamise skeem seatakse kaevandamise projekti käigus. 1.2.3. Vahetult enne Tarva V dolokivikarjääri põhjaveetaseme alandamist tuleb läbi viia võimalike mõjutatavate salvkaevude inventuur. Kui Tarva V dolokivikarjääri töötamise ajal (põhjaveetaseme alandamise järgselt) ilmneb, et veetaseme ja/või - kvaliteedi muutus halvendab või muudab võimatuks olemasolevast kaevust vee tarbimise, peab Tarva V kaevandamisloa omanik tagama sellele majapidamisele veevarustuse ning vajadusel tuleb rajada puurkaev ja vee kvaliteedi halvenemisel veepuhastusseadmed. 1.2.4. Kaevandamise ajal tuleb läbi viia kaevandamise mõjualas olevate kaevude seiret: salvkaevude (põhjavee kvantiteedi ja kvaliteedi) seiret tuleb teha karjääri töötamise ajal ja enne esmast kaevandamisega alustamist. Jaagu ja Linnamäe kinnistute salvkaevudes: võtta veeproovid (määrata põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Fe, hägusus) ja mõõta veetaset aastas 2 korda (miinimum ja maksimum veetaseme ajal aasta enne veealust kaevandamist ja veeproovid võtta 1x aastas kaevandamise ajal). Kui majapidamised on kasutuses suvilana või ei elata enam, siis seirata mõne teise karjäärialale lähima kinnistu salvkaevu. Tulemused esitada Keskkonnaametile. 1.2.5. Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on vaja paigutada karjäärisüvendi servadesse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid.

4(17)

1.2.6. Kui kaevude vees suureneb lõhkamise ajal ja järgselt hägusus, siis vastava kaebuse laekumisel seirata enne lõhkamist, lõhkamise ajal ja pärast lõhkamist vees hägususe muutumist. 1.2.7. Juhul kui peaks selguma, et ärajuhitava vee tõttu halveneb Vanamõisa jõe seisund, on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete seadmist ja suublaseire tingimuste määramist. 1.2.8. Päevadel, mil vihma ei saja (va hilissügisel väga aeglase aurumise korral ja siis, kui lumi on maas), pihustada purustatavale ja sõelutavale materjalile vett. Võimaliku peenosakeste heite (tolmu) tekkimise ja levimise vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmena väljaveoteede, killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlme ümbruse (purustus-sõelumissõlme) niisutamist. 1.2.9. Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel (mitte lähemal kui 50 m mäeeraldise piirist). Juhul, kui tegelik müra levik osutub prognoositust suuremaks, tuleb rajada tootmisterritooriumi piirile katendimaterjalist müratõkkevallid. 1.2.10. Lõhketöödest tulenevate võimalike häiringute vältimiseks piiratakse lõhketööde läbiviimise aega tööpäevadel ajavahemikus 9.00-17.00. 1.2.11. Kaebuste korral tuleb seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. 1.2.12. Reostuse tekkimise vältimiseks ei tohi karjäärisisesel alal masinaid hooldada või äärmisel vajadusel teha seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. 1.2.13. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Võimaliku keskkonnamõju minimeerimiseks tuleb jälgida ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. 1.2.14. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist väljalasus sagedusega 1 x nädalas kuni reostus on likvideeritud. 1.2.15. Juhul, kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida, reostatud pinnas viivitamatult eemaldada ning see üle anda vastava loaga jäätmekäitlusasutusele. 1.2.16. Juhul, kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette, tuleb reostunud vesi välja pumbata. Juhul, kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada. 3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga- sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks, välja arvatud liiva, kruusa, järvelubja, järve- ja meremuda kaevandamiseks, kus luba antakse kuni 15- ks aastaks (MaaPS § 60 lg 1 ja 2).

5(17)

3.2.1 Maavara kaevandamine 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vajalik maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Tarva V dolokivikarjääri taotluse 18.10.2024 kirjaga nr DM-126561-16 kohalikule omavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Kohalik omavalitsus edastas omapoolse korralduse (12.12.2024 otsus nr 554, KOTKAS 17.12.2024 nr DM-126561-20). Lääneranna Vallavalitsus on arvamusel, et taotletavas keskkonnaloas kavandatud tegevusele tuleb anda keskkonnamõju eelhinnang, millega selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Täpsustused jäätmete käitlemise kohta on antud punktis 3.2.2. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Tarva V dolokivikarjääri mäeeraldisel täitedolokivi kaevandamine. Taotluses on kirjeldatud, et täitedolokivi kavatsetakse kasutada piirkonna üld- ja teedeehitusel ehitusaluste täiteks. 3.2.2 Jäätmete käitlemine Taotleja on esitanud taotluses soovi lisada loale karjääri korrastamine kaevandamisjäätmete (eemaldatud katendi) taaskasutamisega. Vastavalt maapõueseaduse § 81 lõikele 2 on karjääri korrastamine võimalik üksnes korrastamistingimuste ja korrastamisprojekti alusel. Jäätmete taaskasutamist karjääri korrastamisel saab lubada pärast seda, kui ettevõte on koostanud vastavasisulise karjääri korrastamisprojekti ning saanud sellele Keskkonnaameti poolt

6(17)

rakendamise nõusoleku. Kuna korrastamisprojekt puudub, ei saa Keskkonnaamet jäätmete taaskasutamist korrastamisel lubada ning jätab keskkonnaloas nr KL-525315 jäätmete eriosa tabelid täitmata. Taotluse juurde on lisatud kaevandamisjäätmekava. Kaevandamisjäätmekava on kinnitatud 29.09.2025 otsusega nr DM-126561-36. 3.2.3 Vee erikasutus 3.2.3.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja, kui: - võetakse põhjavett rohkem kui 150 m³ kuus või rohkem kui 10 m³ ööpäevas (VeeS § 187 p 2); - juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett (VeeS § 187 p 9); - põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi (VeeS § 187 p 12); Ettevõttel on luba vee erikasutuseks vajalik kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m³ kuus või rohkem kui 10 m³ ööpäevas, juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett ning põhjavett juhitakse ümber (VeeS § 187 punktid 2, 9 ja 12). Ettevõte taotleb luba Tarva V dolokivikarjäärist põhjaveevõtuks, põhjavee ümberjuhtimiseks karjääri paigaldavast pumplast ja maavara kaevandamisel karjäärist ärajuhitava vee suublasse

juhtimiseks 60 000 m3 aastase mahuga. Keskkonnaamet on lähtunud loa andmisel ettevõtte taotlusest, eksperthinnangutest ja kavandatavale tegevusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangust ning annab loa taotletavas mahus. 3.2.3.2 Nõuded vee erikasutusele Kaalutlused loas vee erikasutuse nõuete seadmiseks on leitavad kavandatavale tegevusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu 3. peatükist. Keskkonnaloaga on lubatud karjäärist väljapumbata põhjavett Tarva V dolokivikarjääri pumpla

veehaardest 60 000 m3 aastas, 165 m3 ööpäevas Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist, Siluri- Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist. Tarva V dolokivikarjääri pumpla veehaare koodiga POH0024225 kandis Keskkonnaagentuur Eesti Looduse Infosüsteemi (edaspidi EELIS). Kaevandamiseks on vajalik vee väljapumpamine karjäärist. Tarva V dolokivikarjäärist pumbatakse maavara kaevandamise eesmärgil välja sinna kogunev sademevesi, lume sulamise

7(17)

vesi ning karjääris külgnevate kivimite lõhedest sisse voolav põhjavesi. Taotletava Tarva V dolokivikarjääri alal asub kaevandatav kasulik kiht suuremas mahus keskmisest põhjaveetasemest allpool ning seega on kaevandamiseks vajalik karjäärist surveta vabapinnaselist vett ära juhtida, veetaset alandada kuni 7 meetrit mäeeraldise lamamini, et tehnika saaks töötada kuival karbonaatkivimite pinnal (kuival paepinnal). Eksperthinnangu

kohaselt ulatub Tarva V dolokivikarjääri alalt ärajuhitava vee koguseks 4000-5000 m3 kuus. - Võetava vee koguse ja seire nõuded (vorm V3) Loaga on seatud nõue veearvestuse pidamiseks. Ettevõte peab Tarva V dolokivikarjäärist väljajuhitava vee kogust mõõtma arvestuslikult vee kõrvalduspumpade tööaja ja tootlikkuse alusel kuude lõikes. Pinna- ja põhjavee juurdevool karjäärialale on väga ebaühtlane. Tegelik väljapumbatava vee kogus sõltub sademete hulkade erinevusest nii aastate kui kuude lõikes, aga ka kivimite heterogeensusest ja sellest tulenevatest karbonaatkivimite hüdrodünaamiliste parameetrite muutlikkusest ruumis. Kevadisel suurveeperioodil suureneb vee väljapumpamise vajadus lühiajaliselt. Seetõttu on oluline pidada arvestust karjäärist väljajuhitava vee koguste osas. Loaga seatakse seirenõuded põhjaveetaseme mõõtmiseks ja põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks, mille aluseks on Maavarauuringud OÜ 2024 koostatud "Tarva dolokivimaardla ümbruse pinna- ja põhjavee uuring" ja "Tarva V dolokivikarjääri hüdrogeoloogilise eksperthinnangu täiendamine".

1. Põhjaveetaset tuleb mõõta Korise kü (tunnus 3403:001:0084), Vanatoa kü (tunnus 43001:001:0464), Männiku kü (tunnus 33403:001:0129) puurkaevudest ning Linnamäe kü (tunnus 33403:001:0030) kood PRK0013442 ja Jaagu kü (tunnus 33403:001:0215) kood PRK0026066 puurkaevudest üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal.

2. Kaevandamise mõjualas olevates salvkaevudes (Jaagu ja Linnamäe kinnistud) mõõta veetaset aastas 2 korda (miinimum ja maksimum veetaseme ajal) vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal. Kui Jaagu ja Linnamäe kinnistute salvkaevud ei ole kasutuses, siis seirata mõne teise karjäärialale lähima kinnistu salvkaevu veetaset.

3. Põhjaveetaseme andmed tuleb esitada meetrites maapinnast, lisada ka veetaseme absoluutkõrgus ning maapinna absoluutne kõrgus kaevu suudme juures.

4. Põhjavee kvaliteeti kontrollida üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja kaevandamise ajal üks kord aastas Korise, Vanatoa, Männiku, Linnamäe ja Jaagu puurkaevudest. Võtta puurkaevudest proov järgmiste näitajate analüüsimiseks: ammoonium, elektrijuhtivus, heljum, hägusus, keemiline hapnikutarve (permanganaate), kloriid, sulfaat, kaltsium, magneesium, pH, lahustunud hapniku sisaldus, nitraat, nitrit, raud (Fe-üld), üldkaredus, temperatuur. Reostuse kahtluse korral tuleb veeproov võtta viivitamatult arvestades reostuse olemust (nt naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40), pestitsiidid, nitraat, nitrit, heljum vm).

8(17)

5. Jaagu ja Linnamäe kinnistute salvkaevudes võtta veeproovid ja lasta määrata põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Fe, hägusus üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal. Kui Jaagu ja Linnamäe majapidamised ning salvkaevud ei ole kasutuses, siis seirata mõne teise karjäärialale lähima kinnistu salvkaevu. Tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile

Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Tarva dolokivimaardla ümbruses on pinnakattesetete (Kvaternaari) paksus väike ja iseseisvat veekihti ei moodusta. Maardla ümbruskonna vettandvateks kihtideks on Siluri ladestu Jaagarahu lademe (Siluri veekihi) dolokivide ülemine lõheline osa. Dolokivide veeandvus sõltub nende lõhelisusest, mis väheneb ülalt alla. Veekihi aktiivsemaks vööks võib pidada ülemist 5–8 meetrit. Põhjavesi on surveta, vabapinnaline ja kaitsmata maapinnalt lähtuda võiva reostuse eest (väga suure reostusohtlikkusega). Salvkaevud ja madalamad puurkaevud avavad Siluri veekompleksi ülemist osa – Jaagarahu– Jaani veekihti. Salvkaevude sügavused jäävad vahemikku 1,76–4,60 m. Tarva dolokivimaardla karjäärides alandatakse maavara väljamiseks põhjaveetaset. Veetaseme alandamine karjääris toob kaasa Siluri-Ordoviitsiumi veekihi põhjavee taseme alanemise ka karjäärist väljaspool. Selle tulemusena kujuneb karjääri ümber alanduslehter ning ümbruskonna majapidamiste kaevudes võib vee väljapumpamise tagajärjel veetase alaneda ja madalad salvkaevud võivad jääda kuivaks ning puurkaevude pumbad võivad vajada sügavamale laskmist. Modelleeritud põhjaveetaseme alanduslehtri ulatusel 7 m veetaseme alandamisel majapidamisete kaevude veetase alaneb 0,5–1,0 m. Tegu on kõikide karjääride koosmõjuga. Tegemist on hajaasustatud piirkonnaga. Lähimad majapidamised jäävad taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 1 km kaugusele ida ja kagu suunas: Korise (tunnus 33403:001:0084) ca 800 m, Vanatoa (tunnus 43001:001:0464) ca 950 m, Linnamäe kü (tunnus 33403:001:0030) ca 1 km, Jaagu kü (tunnus 33403:001:0215) ca 1,1 km ja Männiku kü (tunnus 33403:001:0129) ca 1,3 km kaugusele. Suuremal osal majapidamistest on lisaks salvkaevudele lastud rajada ka erapuurkaevud. Linnamäe kü (tunnus 33403:001:0030) puurkaev kood PRK0013442 (sügavus 13 m) ja Jaagu kü (tunnus 33403:001:0215) puurkaev kood PRK0026066 (sügavus 30 m) on kantud Eelisesse. Korise kü (tunnus 3403:001:0084), Vanatoa kü (tunnus 43001:001:0464) ja Männiku kü (tunnus 33403:001:0129) puurkaevude kohta andmeid Eelisesse kantud ei ole (pole teada sügavusi jm puurkaevude andmeid). Ekspertarvamuse alusel võivad Linnamäe, Korise ja Vanatoa kinnistu kaevud olla kaevandamise maksimaalsel veetaseme alandamisel mõjutatud. Jaagu puurkaev on kantud Eelisesse ja Männiku kinnistu puurkaev lisati seiresse Tarva küla eraisiku soovil (kiri

9(17)

registreeritud Kotkases 19.11.2024 nr DM-126561-19). Tarva V dolokivikarjääri hüdrogeoloogilise täiendatud eksperthinnangu kohaselt tehti salvkaevude inventuur 2016-2018.a. Salvkaevude inventuur tuleb teha enne kaevandamise alustamist. Veeproovid ja veetase mõõta aastas 2 korda (miinimum ja maksimum veetaseme ajal aasta enne veealust kaevandamist ja veeproovid võtta 1 x aastas kaevandamise ajal). Salvkaevude (põhjavee kvantiteedi ja kvaliteedi) seiret tuleks teha Jaagu ja Linnamäe kinnistute salvkaevudes üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal võttes veeproovid ja lastes määrata põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Fe, hägusus. Kui majapidamised on kasutuses suvilana või ei elata enam või ei ole kasutuses, siis tuleks seirata mõne teise karjäärialale lähima kinnistu salvkaevu. - Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa ja väljalaskme seire nõuded (vormid V4 ja V7). Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju (vorm V16). Nõuded teabe esitamiseks loa andjale (vorm V17). Keskkonnaloaga on lubatud maavara kaevandamisel karjäärist ärajuhitavat vett Tarva V dolokivikarjääri väljalaskmest kood PM032 rajatava kraavi kaudu juhtida suublasse Vanamõisa jõkke (kood VEE1116100), Vanamõisa pinnaveekogumisse (kood

1116100_1),vooluhulgaga 15000 m3 kvartalis, 60 000 m3 aastas. Tarva V dolokivikarjääri väljalask, koodiga PM032,koordinaatidega on X: 6498168, Y: 501290, kandis Keskkonnaagentuur Eelisesse. Väljajuhitava vee kogust tuleb mõõta arvestuslikult kuude kaupa vee kõrvalduspumpade tööaja järgi. Tarva V dolokivikarjäärist vee väljapumpamiseks tuleb eelnevalt mäeeraldise teenindusmaale rajada settebasseinid heljumi setitamiseks, mis peavad olema dimensioneeritud nii, et see tagaks loaga ette antud heljumi piirkontsentratsiooni väljalaskmest suublasse juhitavas vees. Settebasseinide suurus ja asukoht tuleb näha ette kaevandamisprojektis. Samuti tuleb rajada äravoolukraav karjäärivee suublasse Vanamõisa jõkke juhtimiseks. Ettevõte on kohustatud teavitama äravoolukraavi valmimisest loa andjat ja esitama loa muutmistaotluse väljalaskme koordinaatide ja suubla täpsustamiseks. Karjääri veetaseme alandamiseks on vett lubatud välja juhtida peale äravoolukraavi valmimist ja loa muutmist. Juhul kui vee liikumine maaparandussüsteemi kraavides on takistatud, tuleb kraavides teostada korrastustöid (taimedest, setetest ja kopratammidest puhastamine). Karjäärivett tohib suublasse juhtida, kui karjäärist väljajuhitavas vees saastenäitajad ei ületa keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise koha, nõuetele vastavuse hindamise

10(17)

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l (määrus nr 61 § 9 lg 1). Keskkonnaloaga tuleb karjääriveele määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe, keemilise hapnikutarbe, pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega (määrus nr 61 § 9 lg 5). Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse keskkonnaloas sõltuvalt kaevandatavast maavarast ning kaevandusest või karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Keskkonnaamet lisab väljalaskmest määratavaks aineks ka naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) sisalduse vees, kuna ei ole välistatud, et karjäärist ärajuhitav vesi võib saastuda ka naftasaadustega (nt masinate rikked). Keskkonnaamet määrab keskkonnaloas tabelites V4 ja V7 Tarva V dolokivikarjääri väljalaskmest kood PM032 lubatud saasteained suurima lubatud sisaldusega järgmiste näitajate osas: vesinikioonide kontsentratsioon (pH, lubatud vahemik on 6,0 - 9,0), keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr 125 mg/l, biokeemiline hapnikutarve BHT7 15 mg/l, heljum

HEL 40 mg/l ja naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) 1 mg/l. Tarva V dolokivikarjääri väljalaskmest väljajuhitavas karjäärivees tuleb seirata BHT 7, heljum,

KHTCr, pH ja naftasaaduseid (süsivesinikud C10 - C40) proovi võtmise sagedusega üks kord

kvartalis. Reostuse kahtluse korral tuleb veeproov võtta viivitamata arvestades reostuse olemust (nt naftasaadused). Karjäärist väljajuhitav vesi peab vastama igal ajahetkel loaga kehtestatud saasteainete piirväärtustele. Pump peab olema paigutatud sellisele kõrgusele, mis välistaks settinud pinnaseosakeste väljakandumise karjäärist. Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on vaja paigutada karjäärisüvendi servadesse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid. Vahetult enne Tarva V dolokivikarjääri põhjaveetaseme alandamist tuleb läbi viia võimalike mõjutatavate salvkaevude inventuur. Kui Tarva V dolokivikarjääri töötamise ajal (põhjaveetaseme alandamise järgselt) ilmneb, et veetaseme ja/või - kvaliteedi muutus halvendab või muudab võimatuks olemasolevast kaevust vee tarbimise, tuleb kohe koostöös kohaliku omavalitsusega tagada sellele majapidamisele veevarustus ning vajadusel tuleb rajada puurkaev ja vee kvaliteedi halvenemisel veepuhastusseadmed. Vajadusel kaasata ekspert, et välja selgitada vastutuse jagunemine kaevandajate vahel. Karjääriveega ohtlike ainete ärajuhtimine suublasse on keelatud.

11(17)

Korraldatud peab olema kütuse ja õlide ladustamine ning hoiustamine selleks otstarbeks kohandatud platsil mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumil . Mõju esinemisel kaugemale ekspertarvamuses esitatud hinnangust tuleb vajadusel seirevõrku täiendada. Kui kaevude vees suureneb lõhkamise ajal ja järgselt hägusus, siis vastava kaebuse laekumisel seirata enne lõhkamist, lõhkamise ajal ja pärast lõhkamist vees hägususe muutumist. Loaga on seatud meetmed toiminguteks avarii korral. Kui täiendavate uuringute käigus selgub, et põhjavee võtmisega kaasneb Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi või Ordoviitsiumi- Kambriumi Lääne-Eesti vesikonnas põhjaveekogumi seisundi halvenemine, on loa andjal õigus keskkonnaluba muuta või kehtetuks tunnistada. Juhul kui peaks selguma, et ärajuhitava vee tõttu halveneb Vanamõisa jõe seisund, on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete seadmist ja suublaseire tingimuste määramist. Karjäärist väljajuhitava vee omaseire tulemused, kaevude vee kvaliteedi ja veetasemete mõõtmiste tulemused ning analüüsiaktid tuleb esitada tärkandmetena Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Keskkonnatasu deklaratsioonid tuleb esitada ja saastetasu tasuda üks kord kvartalis kehtivates õigusaktides sätestatud korras ning tähtajal. Väljajuhitava vee koguseid tuleb mõõta arvestuslikult vee kõrvalduspumpade tööaja järgi. Arvutuse teostamise aluseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja võimsuse kohta ning andmed sademete koguse kohta. Arvestust tuleb pidada kuude kaupa ja säilitada andmed paber- või elektroonsel andmekandjal. Suublasse juhitava karjäärivee koguse ja seire nõuete andmed vastavalt käesoleva loa vormis V4 toodule tuleb esitada koos keskkonnatasu deklaratsioonidega. Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada üks kord aastas elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Kui muutub loa omaja keskkonnaloa alusel lubatud tegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed, tuleb Keskkonnaametile esitada motiveeritud taotlus olemasoleva loa muutmiseks. Keskkonnaloa loa omaja andmete muutmiseks (keskkonnaloa üleandmisel) peab loa omaja esitama keskkonnaloa andjale taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist.

12(17)

3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55, JäätS § 83, § 94¹ lg 6, § 98⁴, VeeS § 192). - taotlejat ei ole karistatud keskkonnavastase kuriteo eest ega väärteo eest kaks või enam korda või on taotleja karistusandmed karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud (KeÜS § 52 lg 1 p 1 1 . - tegevus vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4, MaaPS § 55 lg 1). - tegevusega ei kaasne keskkonnaohtu (KeÜS § 52 lg 1 p 6). Keskkonnaamet järeldas, et tegevusel puudub oluline keskkonnamõju 09.09.2025 dokumendiga nr DM-126561-34. - tegevusega kaasnevate heidete lisandumisel ei ole keskkonna kvaliteedi piirväärtus ületatud (KeÜS § 52 lg 1 p 8, MaaPS § 55 lg 1). - loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega, mis on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis "Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" (MaaPS § 55 lg 2 p 10). Samuti ei tuvastatud vastuolusid teiste valdkondade eriseadustega. Eelhinnangus kui ka korralduses on nimetatud erinevaid aspekte, millele on vaja tähelepanu pöörata arvestades sotsiaalse keskkonna, looduskeskkonna, liigikaitse, julgeoleku ja kultuuri valdkonna seadustes väljendatud riigi huvi. - KOV andis tingimusliku nõusoleku 12.12.2024 otsusega nr 554 taotletavale mäeeraldisel kaevandamiseks (MaaPS § 55 lg 2 p 11). KOV-i tingimustega on loa andmisel arvestatud. - tehtavad tööd ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt kaitstavat loodusobjekti (MaaPS § 55 lg 2 p 12). KMH eelhinnangu 7 järeldus oli, et Tarva V dolokivikarjääri tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. - taotleja ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamise ega kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 15.10.2025) (MaaPS § 55 lg 3 p 3.4 Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette

13(17)

leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.4.1 Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping peale keskkonnaloa saamist. 3.4.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Lääneranna Vallavalitsus 12.12.2024 otsuse nr 554 kohaselt anti tingimuslik nõusolek Tarva V dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlusele (KOTKAS 27.09.2024 nr DM-12882- 12). Lääneranna Vallavalitsus on arvamusel, et taotletavas keskkonnaloas kavandatud tegevusele tuleb anda keskkonnamõju eelhinnang, millega selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus. Keskkonnaamet arvestas antud tingimusega ja koostas keskkonnamõjude eelhinnangu. 3.4.3 Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 09.09.2025 Tarva V dolokivikarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. KMH eelhinnanguga esitati keskkonnameetmed, mis on välja toodud korralduse punktis 3.1. 3.4.4 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Lähtudes eelhinnangu tulemustest tuleb ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks rakendada korralduse punktis 3.1. toodud leevendusmeetmeid. Tingimuse nr 3 kohaselt kui Tarva V dolokivikarjääri töötamise ajal (põhjaveetaseme alandamise järgselt) ilmneb, et veetaseme ja/või - kvaliteedi muutus halvendab või muudab võimatuks olemasolevast kaevust vee tarbimise, peab Tarva V kaevandamisloa omanik tagama sellele majapidamisele veevarustuse ning vajadusel tuleb rajada puurkaev ja vee kvaliteedi halvenemisel veepuhastusseadmed. Tarva dolokivimaardlas maardlas on veel 2 aktiivset mäeeraldist (Tarva dolokivikarjäär ja Tarva III dolokivikarjäär), milles samuti toimub vee ära juhtimine. Seetõttu, kui mõjupiirkonna kaevudes vee kättesaadavus ja/ või kvaliteet halveneb, vastutavad kõik maardlas kaevandamisluba omavad ettevõtted, kes on jõudnud veealuse kaevandamiseni ja toimub põhjavee alandamine mäeeraldiselt. Seetõttu tuleks tingimus nr 3 sõnastada järgnevalt: Vahetult enne Tarva V dolokivikarjääri põhjaveetaseme alandamist tuleb läbi viia võimalike mõjutatavate salvkaevude inventuur. Kui Tarva V dolokivikarjääri töötamise ajal

14(17)

(põhjaveetaseme alandamise järgselt) ilmneb, et veetaseme ja/või - kvaliteedi muutus halvendab või muudab võimatuks olemasolevast kaevust vee tarbimise, tuleb kohe koostöös kohaliku omavalitsusega tagada sellele majapidamisele veevarustus ning vajadusel tuleb rajada puurkaev ja vee kvaliteedi halvenemisel veepuhastusseadmed. Vajadusel kaasata ekspert, et välja selgitada vastutuse jagunemine kaevandajate vahel. Eelhinnangus toodud tingimused nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 lisatakse täiendatud sõnastuses keskkonnaloa tabelisse V16. Tarva dolokivimaardla Tarva V dolokivikarjääri keskkonnaloale nr KL-525315 seatakse järgmised kõrvaltingimused:

1. Päevadel, mil vihma ei saja (va hilissügisel väga aeglase aurumise korral ja siis, kui lumi on maas), pihustada purustatavale ja sõelutavale materjalile vett. Võimaliku peenosakeste heite (tolmu) tekkimise ja levimise vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmena väljaveoteede, killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlme ümbruse (purustus- sõelumissõlme) niisutamist.

2. Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel (mitte lähemal kui 50 m mäeeraldise piirist). Juhul, kui tegelik müra levik osutub prognoositust suuremaks, tuleb rajada tootmisterritooriumi piirile katendimaterjalist müratõkkevallid.

3. Lõhketöödest tulenevate võimalike häiringute vältimiseks piiratakse lõhketööde läbiviimise aega tööpäevadel ajavahemikus 9.00-17.00.

4. Kaebuste korral tuleb seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse.

5. Reostuse tekkimise vältimiseks ei tohi karjäärisisesel alal masinaid hooldada või äärmisel vajadusel teha seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid.

6. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Võimaliku keskkonnamõju minimeerimiseks tuleb jälgida ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid.

7. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist väljalasus sagedusega 1 x nädalas kuni reostus on likvideeritud.

8. Juhul, kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida, reostatud pinnas viivitamatult eemaldada ning see üle anda vastava loaga jäätmekäitlusasutusele.

9. Juhul, kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette, tuleb reostunud vesi välja pumbata. Juhul, kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada.

Keskkonnaloa vormile V16 lisatakse täiendavalt seoses kohalike elanike joogivee murega järgmine tingimus: Põhjaveetaset mõõta ja põhjavee kvaliteeti kontrollida Korise kü (tunnus 3403:001:0084), Vanatoa kü (tunnus 43001:001:0464), Männiku kü (tunnus 33403:001:0129)

15(17)

puurkaevudest ning Linnamäe kü (tunnus 33403:001:0030) kood PRK0013442 ja Jaagu kü (tunnus 33403:001:0215) kood PRK0026066 puurkaevudest üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal. Lisaks määratakse loa vormile V16 järgmine tingimus: Kuni kavandatava äravoolukraavi valmimiseni kantakse loale ärajuhitava karjäärivee suublana Vanamõisa jõgi. Loa omanik on kohustatud teavitama äravoolukraavi valmimisest loa andjat ja esitama loa muutmistaotluse väljalaskme koordinaatide ja suubla täpsustamiseks. Karjääri veetaseme alandamiseks on vett lubatud välja juhtida peale kraavi valmimist ja loa muutmist. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule ning eelhinnangule ei esitatud arvamusi. 3.6 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, JäätS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

16(17)

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Teadmiseks: KIVIKANDUR OÜ, Lääneranna Vallavalitsus, Maa- ja Ruumiamet, Osaühing Metsagrupp, Osaühing Valga Puu, Põllumajandus- ja Toiduamet, Raho OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus, SCA Metsavarad OÜ, Tornator Eesti OÜ, Transpordiamet

Merike Rosin 54470092 (maapõu) [email protected]

Heleene Voika 5699 7325 (vesi) [email protected]

Grethel Tamm 5471 0167 (jäätmed) [email protected]

1. Keskkonnaluba 2. Lisa 5 - Maeeraldise_plaan.pdf 3. Lisa 6 - Geoloogilised_labiloiked.pdf 4. Lisa 7 - Korrastatud_ala_plaan.pdf

17(17)

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-525315

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi SKP Invest OÜ

Registrikood / Isikukood 11476740

Tegevuskoha andmed

Nimetus Tarva V dolokivikarjäär

Aadress Varbla metskond 287, Tarva küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed) 43001:001:0212

Territoriaalkood EHAK 8157

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Varbla metskond 287 (43001:001:0212).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

16.10.2025

Lõppemise kuupäev 16.10.2055

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Tarva V dolokivikarjääri pumpla

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024225

Puurkaevu katastrinumber

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

Põhjaveekihi nimi ja kood S-O - Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood S-O_Matsalu - Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum (S-O_Matsalu)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2025 2025 15 000 165

Karjäärist väljapumbatav vesi 2026 2054 60 000 165

Karjäärist väljapumbatav vesi 2055 2055 45 000 165

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Tarva V dolokivikarjäärist väljajuhitava vee kogust mõõdetakse arvestuslikult vee kõrvalduspumpade tööaja ja tootlikkuse alusel kuude lõikes.

Põhjaveetaseme mõõtmine 1. Põhjaveetaset mõõta ja põhjavee kvaliteeti kontrollida Korise kü (tunnus 3403:001:0084), Vanatoa kü (tunnus 43001:001:0464), Männiku kü (tunnus 33403:001:0129) puurkaevudest ning Linnamäe kü (tunnus 33403:001:0030) kood PRK0013442 ja Jaagu kü (tunnus 33403:001:0215) kood PRK0026066 puurkaevudest üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal. 2. Kaevandamise mõjualas olevates salvkaevudes (Jaagu ja Linnamäe kinnistud) mõõta veetaset aastas 2 korda (miinimum ja maksimum veetaseme ajal) vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal. Kui Jaagu ja Linnamäe kinnistute salvkaevud ei ole kasutuses, siis seirata mõne teise karjäärialale lähima kinnistu salvkaevu veetaset. 3. Põhjaveetaseme andmed esitada meetrites maapinnast, lisada ka veetaseme absoluutkõrgus ning maapinna absoluutne kõrgus kaevu suudme juures.

2/9

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteeti kontrollida üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja kaevandamise ajal üks kord aastas Korise, Vanatoa, Männiku, Linnamäe ja Jaagu puurkaevudest. Võtta puurkaevudest proov järgmiste näitajate analüüsimiseks: ammoonium, elektrijuhtivus, heljum, hägusus, keemiline hapnikutarve (permanganaate), kloriid, sulfaat, kaltsium, magneesium, pH, lahustunud hapniku sisaldus, nitraat, nitrit, raud (Fe-üld), üldkaredus, temperatuur. Reostuse kahtluse korral tuleb veeproov võtta viivitamatult arvestades reostuse olemust (nt naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40), pestitsiidid, nitraat, nitrit, heljum vm). 2. Jaagu ja Linnamäe kinnistute salvkaevudes võtta veeproovid ja lasta määrata põhjavee tase, temperatuur, pH, elektrijuhtivus, Fe, hägusus üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal. Kui Jaagu ja Linnamäe majapidamised ning salvkaevud ei ole kasutuses, siis seirata mõne teise karjäärialale lähima kinnistu salvkaevu. Tulemused esitada Keskkonnaametile.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa3/9

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Tarva V dolokivikarjääri väljalask

Väljalaskme kood PM032

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Vanamõisa jõgi

Suubla kood VEE1116100

Veekogumi nimetus Vanamõisa

Veekogumi kood 1116100_1

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6498168, Y: 501290

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2025 2025 15 000 15 000 Arvestuslik

2026 2054 60 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Arvestuslik

2055 2055 45 000 15 000 15 000 15 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2025 2055 Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr

CODCR 125

2025 2055 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2025 2055 Heljum HEL 40

2025 2055 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

2025 2055 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) C10-C40 1

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/9

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Tarva V dolokivikarjääri väljalask PM032 X: 6498168, Y: 501290 Vanamõisa 1116100_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Keemiline hapnikutarve (dikromaatne) KHTCr Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Reostuse kahtluse korral tuleb veeproov võtta viivitamata arvestades reostuse olemust (nt naftasaadused).

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine

5/9

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Tagada nõuetekohane toimimine. Pidev

2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Vastavalt kehtivale seadusandlusele Pidev

3. Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed

1. Tarva V dolokivikarjäärist vee väljapumpamiseks tuleb eelnevalt mäeeraldise teenindusmaale rajada settebasseinid heljumi setitamiseks. Settebasseinide suurus ja asukoht tuleb näha ette kaevandamisprojektis. 2. Juhul kui vee liikumine maaparandussüsteemi kraavides on takistatud, tuleb kraavides teostada korrastustöid (taimedest, setetest ja kopratammidest puhastamine). 3. Kuni kavandatava äravoolukraavi valmimiseni kantakse loale ärajuhitava karjäärivee suublana Vanamõisa jõgi. Loa omanik on kohustatud teavitama äravoolukraavi valmimisest loa andjat ja esitama loa muutmistaotluse väljalaskme koordinaatide ja suubla täpsustamiseks. Karjääri veetaseme alandamiseks on vett lubatud välja juhtida peale kraavi valmimist ja loa muutmist.

1. Enne vee erikasutuse algust 2. Vastava olukorra tekkimisel. 3. Peale kraavi valmimist

4. Nõutav reoveepuhastusviis 1. Karjäärivee settimiseks tuleb rajada settetiik, mis peab olema dimensioneeritud nii, et see tagaks loaga ette antud heljumi piirkontsentratsiooni väljalaskmest suublasse juhitavas vees. 2. Karjäärist väljajuhitav vesi peab vastama igal ajahetkel loaga kehtestatud saasteainete piirväärtustele.

Pidev

5. Tööde teostamise tingimused ja nõuded

1. Pump peab olema paigutatud sellisele kõrgusele, mis välistaks settinud pinnaseosakeste väljakandumise karjäärist. 2. Vahetult enne Tarva V dolokivikarjääri põhjaveetaseme alandamist tuleb läbi viia võimalike mõjutatavate salvkaevude inventuur. Kui Tarva V dolokivikarjääri töötamise ajal (põhjaveetaseme alandamise järgselt) ilmneb, et veetaseme ja/või - kvaliteedi muutus halvendab või muudab võimatuks olemasolevast kaevust vee tarbimise, tuleb kohe koostöös kohaliku omavalitsusega tagada sellele majapidamisele veevarustus ning vajadusel tuleb rajada puurkaev ja vee kvaliteedi halvenemisel veepuhastusseadmed. Vajadusel kaasata ekspert, et välja selgitada vastutuse jagunemine kaevandajate vahel. 3. Karjääri valguva vee koguse vähendamiseks on vaja paigutada karjäärisüvendi servadesse killustiku tootmisel tekkivaid sõelmeid. 4. Loa omanik on kohustatud teavitama kraavi valmimisest loa andjat ja esitama loa muutmisetaotluse suubla täpsustamiseks. Karjäärivett on lubatud välja juhtida peale loa muutmist. 5. Karjääri tööprojekt (kaevandamisprojekt) tuleb kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga ning Keskkonnaametiga.

Pidev

6. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale

1. Karjääriveega ohtlike ainete ärajuhtimine suublasse on keelatud. 2. Korraldatud peab olema kütuse ja õlide ladustamine ning hoiustamine selleks otstarbeks kohandatud platsil mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumil . 3. Ohtlike kemikaalide keskkonda sattumise takistamiseks tuleb koguda ohtlikud jäätmed (mootorite-, käigukastide ja teiste sõlmede jäätmed ning määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jm) karjääri paigaldatud erikonteineritesse ja toimetada utiliseerimiskohta.

Pidev

6/9

7. Meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale

1. Kaevandamise ajal tuleb läbi viia kaevandamise mõjualas olevate kaevude põhjavee kvantiteedi ja kvaliteedi seiret karjääri töötamise ajal ja enne esmast kaevandamisega alustamist (kaevandamiseelne foon). 2. Põhjaveetaset mõõta ja põhjavee kvaliteeti kontrollida Korise kü (tunnus 3403:001:0084), Vanatoa kü (tunnus 43001:001:0464), Männiku kü (tunnus 33403:001:0129) puurkaevudest ning Linnamäe kü (tunnus 33403:001:0030) kood PRK0013442 ja Jaagu kü (tunnus 33403:001:0215) kood PRK0026066 puurkaevudest üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal. 3. Kaevandamise mõjualas olevates salvkaevudes (Jaagu ja Linnamäe kinnistud) mõõta veetaset aastas 2 korda (miinimum ja maksimum veetaseme ajal) vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal. Jaagu ja Linnamäe kinnistute salvkaevudes võtta veeproovid üks kord vahetult enne kaevandamise algust (kaevandamiseelne foon) ja üks kord aastas kaevandamise ajal. Kui Jaagu ja Linnamäe majapidamised ning salvkaevud ei ole kasutuses, siis seirata mõne teise karjäärialale lähima kinnistu salvkaevu (veetase ja veekvaliteet). 4. Mõju esinemisel kaugemale ekspertarvamuses esitatud hinnangust tuleb vajadusel seirevõrku täiendada. 5. Kui kaevude vees suureneb lõhkamise ajal ja järgselt hägusus, siis vastava kaebuse laekumisel seirata enne lõhkamist, lõhkamise ajal ja pärast lõhkamist vees hägususe muutumist.

1.-3. Vorm V3 nõuded; 4.,5. Olukorra tekkimisel

8. Uurimistööd enne tegevust "Tarva dolokivimaardla ümbruse pinna- ja põhjavee uuring" ja "Tarva V dolokivikarjääri hüdrogeoloogilise eksperthinnangu täiendamine" (Maavarauuringud, 2024). - 9. Parima võimaliku tehnika

kasutamine 1. Avariide ennetamiseks tuleb karjäärimasinaid perioodiliselt kontrollida ja hooldada . 2. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi tekitada lisareostust. 3. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamist mäeeraldise või selle teenindusmaa territooriumil võib teostada teenindusplatsil, et vältida kütuse- ja õlilekete pinnasesse ja põhjavette sattumist. Teenindusplatsil peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid.

Pidev

10. Toimingud avarii korral 1. Reostuse ilmnemisel karjäärialal olevates kraavides tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist karjäärist ärajuhitavas vees sagedusega üks kord nädalas kuni reostus on likvideeritud. 2. Tagada mäeeraldise või selle teenindusmaa piirides absorbeerivate materjalide (saepuru, liiv, turvas) olemasolu võimalike avariiolukordade likvideerimiseks. 3. Reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida kohe Keskkonnaametit ning vajadusel ka Päästeametit. 4. Juhul kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette on üheks levinumaks puhastusmeetodiks reostunud vee välja pumpamine. Juhul kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse. Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada.

Viivitamatult

11. Muud asjakohased meetmed 1. Kui täiendavate uuringute käigus selgub, et põhjavee võtmisega kaasneb Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi või Ordoviitsiumi- Kambriumi Lääne-Eesti vesikonnas põhjaveekogumi seisundi halvenemine, on loa andjal õigus keskkonnaluba muuta või kehtetuks tunnistada. 2. Juhul kui peaks selguma, et ärajuhitava vee tõttu halveneb Vanamõisa jõe seisund, on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist, rangemate nõuete seadmist ja suublaseire tingimuste määramist.

Vajadusel

12. Muud asjakohased meetmed Loa omanikule kohalduvad kõikide veekeskkonna kaitset puudutavate õigusaktide otsekohalduvad nõuded, hoolimata sellest, kas need on loas kajastatud või mitte. Seadusandluse muutumisel keskkonnaloa kehtivuse ajal tuleb järgida kehtivat seadusandlust.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Võetava vee arvestus

Võetava vee arvestust tuleb pidada kuude kaupa. Pidevalt

2. Heitvee arvestus Väljajuhitava vee kogust tuleb mõõta arvestuslikult vee kõrvalduspumpade tööaja järgi. Arvutuse teostamise aluseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja võimsuse kohta ning andmed sademete koguse kohta. Arvestust pidada kuude kaupa ja säilitada andmed paber- või elektroonsel andmekandjal. Suublasse juhitava karjäärivee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa vormis V4 toodule. Andmed esitada koos keskkonnatasu deklaratsioonidega.

Üks kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele

3. Seireandmed Esitada loa andjale heitvee omaseire tulemused, kaevude vee kvaliteedi ja veetasemete mõõtmiste tulemused. Analüüsiaktid esitada Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Üks kord kvartalis 4. Saastetasu ja vee

erikasutusõiguse tasu teave

Keskkonnatasu deklaratsioonid tuleb esitada ja saastetasu tasuda kehtivates õigusaktides sätestatud korras ning tähtajal. Üks kord kvartalis

5. Veekasutuse aastaaruanne

Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas

6. Muu vajalik informatsioon

1. Kui muutub loa omaja keskkonnaloa alusel lubatud tegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed, tuleb Keskkonnaametile esitada motiveeritud taotlus olemasoleva loa muutmiseks. 2. Keskkonnaloa loa omaja andmete muutmiseks (keskkonnaloa üleandmisel) peab loa omaja esitama keskkonnaloa andjale taotluse. Taotluses tuleb märkida tähtpäev, millal loa omaja andmeid muudetakse. Keskkonnaloas loa omaja andmete muutmise taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne nimetatud tähtpäeva saabumist.

Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

7/9

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 433

Maardla nimetus Tarva

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara dolokivi

Mäeeraldise nimetus Tarva V dolokivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 15.91

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 18.75

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 48

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 32

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 60

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

10 plokk täitedolokivi Dolokivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 288 tuh m³ 30.09.2023

11 plokk täitedolokivi Dolokivi, täitepinnas Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 337 tuh m³ 30.09.2023

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Dolokivi, täitepinnas 2025 2055 tuh m³ 1 622 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus 8/9

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri maavaravaru arvelevõtmiseks Tarva dolokivimaardlas (varu seisuga 01.04.2023)

Geoloogiafondi number 9744

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/1318

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.06.2023

1. Päevadel, mil vihma ei saja (va hilissügisel väga aeglase aurumise korral ja siis, kui lumi on maas), pihustada purustatavale ja sõelutavale materjalile vett. Võimaliku peenosakeste heite (tolmu) tekkimise ja levimise vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmena väljaveoteede, killustikukuhilate, laoplatside ja töötlussõlme ümbruse (purustus-sõelumissõlme) niisutamist.

2. Viia purustus-sorteerimissõlm esimesel võimalusel karjääri põhja ning hoida see võimalikult mäeeraldise keskel (mitte lähemal kui 50 m mäeeraldise piirist). Juhul, kui tegelik müra levik osutub prognoositust suuremaks, tuleb rajada tootmisterritooriumi piirile katendimaterjalist müratõkkevallid.

3. Lõhketöödest tulenevate võimalike häiringute vältimiseks piiratakse lõhketööde läbiviimise aega tööpäevadel ajavahemikus 9.00-17.00. 4. Kaebuste korral tuleb seirata maavõngete levikut seismograafidega, mis paigaldatakse maavõngete suhtes tundliku objekti külge või vahetus lähedusse. 5. Reostuse tekkimise vältimiseks ei tohi karjäärisisesel alal masinaid hooldada või äärmisel vajadusel teha seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. 6. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Võimaliku keskkonnamõju minimeerimiseks tuleb jälgida ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. 7. Õlilaikude ilmnemisel karjäärialal olevas kraavis või veesilmades tuleb võtta kasutusele vastavad meetmed reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ning alustada naftasaaduste seiramist väljalasus sagedusega 1 x nädalas

kuni reostus on likvideeritud. 8. Juhul, kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida, reostatud pinnas viivitamatult eemaldada ning see üle anda vastava loaga

jäätmekäitlusasutusele. 9. Juhul, kui naftasaadused satuvad siiski põhjavette, tuleb reostunud vesi välja pumbata. Juhul, kui põhjavee tase on maapinna lähedal, siis on võimalik õlifaas reostunud vee pinnalt juhtida dreenidega õlipüüdjatesse.

Reostunud vesi tuleb enne loodusesse juhtimist puhastada.

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Dolokivi, täitepinnas 2025 2055 0430 Lääneranna vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu, rohumaa ja metsamaa

Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

9/9

vt 10.74

kraav

1 9

1 9

19

1 9

19

19

1 9

1 9

19 19

1 9

1 9

19

19

1 9

1 9

19

19

19

2 0

2 0

2 0 20

20

2 0

21

2 1

21

1 9

1 8

19

19

19

19

19 19 19

1 9

1 9

1919

19

19

20

20

20

21

katend

sõelmed

sõelmed

var e

va re

kuusk 0.18

18mänd

kuusk 0.18

18mänd

kuusk 0.18

18mänd

kuusk 0.18

18mänd

kuusk 0.18

18mänd

kuusk 0.18

18mänd

p in n

p in

n

Vainu

33403:001:0045

43001:001:0212

Varbla metskond 287

33403:001:0243

Lubja

33403:001:0159

Nunna

33403:001:0284

Lubjakivi

4 3 0 0 1 :0

0 1 :0

2 1 2

V a rb la m

e ts k o n d 2

8 7

43 00

1:0 01 :02

12

Va rbl a m

ets ko

nd 28

7

33403:001:0209

Viidase

33403:001:0309

Käära

18.79

18.64

19.25

19.33

19.05

18.99

19.26

18.83

18.48

18.15

19.31

18.71

19.24

19.22

19.37

19.42

19.08

19.36

19.30

19.29

19.27

19.47

19.50

19.47

19.33

19.22

1 9 .0 1

1 9 .1 6

1 9 .2 6

1 9 .5 9

2 0 .0

5

1 9 .0 3

19.81

19.67

19.53

19.57

19.60

20 .3 8

1 9 .1 7

1 9 .3 4

2 0 .2 5

19.63

19.68

19.32

19.16

19.09

19.35

19.39

19.24

19.12

18.96

19.40

18.89

19.14

19.01

18.90

19.04

19.08

19.19

19.09

19.12

19.35

18.11 19.18

19.10

18.55

18.26

18.61

19.17

18.72

18.94

19.20

19.35

19.07

18.94

19.16

19.28

18.84

19.12

19.35

19.41

19.48

19.15

19.45

19.23

19.22

19.28

19.17

19.34

19.44

19.42

19.60

19.27

19.39

19.21

19.45

19.32

19.62

19.43

19.43

19.37

19.33

19.67

18.80

19.43

19.52

19.26

19.10

18.72

19.38

20.03

19.35

19.38

19.11

19.33

19.17

19.02

19.06

18.97

19.10

19.47

19.84

19 .2 8

18.93

1 8 .9 9

20.35

1 9 .2

0

19.47

19.35

19.11

19.16

18.88 19.05

19.12

19.14

19.09

19.43

19.75

19.37

19.05

18.93

18.59

19.18

19.63

19.63

19.71

19.50

20.18

19.55

20.22 21 .1 5

21.36

2 1 .1 8

2 1 .8

0

2 2 .0

0

2 1 .8

7

2 1 .8

2

21.77

21.49

21.42

21.60

20.07

19.49

19.08

18.98

18.70

19.09

19.57

19.50

19.31

19.68

19.74

19.64

20.11

21.14

21.79

21.91

21.91 21.85

21.57 21 .4 0

20.68

20.37

19.57

19.62

19.32

19.24

19.31

19.36

19.28

19.59

20.22

21.30

21.59

21 .4 9

20.55

19.68

19.89

19.24

19.31

19.16

19.47

19.09

19.11 18.88

19.03

19.18

19.32

11.68

19.25

11.44

20.38

20.95 20.04

21.48

19.85

19.76

21.34

19.92

19.67

19.50

19.54 18.51

19.33

16.71

18.72

14.97

17.95

10.99

17.93

18.99

19.80

19.37

19.46

19.72

19.39

19.31

19.07 18.84 19.34 18.95

19.47

18.97

19.35

19 .0 0

19 .3 7

19.51 19.06

19.17

19.37

19.29 19.82

11.64

11.56

19.12

11.48

19.79

19.00

21.28

21.53 22.16

2 1 .6

4

19.25

18.19

18.10

11.93

16,65

17.01.2020

17,49

17.01.2020

43001:001:0212

Varbla metskond 287

Plokk 9 aT

Plokk 11 aT Plokk 10 aT

Plokk13 aT

Plokk 12 aT

Plokk 1 aT Plokk 3 aT

Plokk 8 aT

I

I'

II'

II

PA3

19,22 0,3

10,0

0,2

10,3

PA4

19,39

0,1

11,820,76

0,4

10,5

PA7

9,81

0,2

12,4 21,50

0,2

12,721,80

0,5

9,5

PA-1

18,85

0,4

9,9

PA-4

19,19

8,90

8,90

8,90

8,9

8,9Pa-6/92

8,9

Pa-4/92

8,9

Pa-8/92

8,9

Pa-2

18,79

10,60

0,3

7,9

Pa-2a

18,81

10,60

0,3

7,9

Pa-5

18,79

10,60

0,5

7,7

Pa-3/92

21,11

12,00

0,4

8,7

(10,60)

(10,60)

(14,00)

(11,80)

(9,80)

0,2

10,3

PA4

19,39

8,9

(10,60)

1

2

3

4

5

6

7

1'

2'

3'

4'

5'

6'

7'

8'

9'

10'

1 ' 12'

13'

14'

15'

16'

Kaevand-puuraugu nr

Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m

Kasuliku kihi paksus, m Kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m

lamami abs kõrgus, m)

(Tarva dolokivikarjääri mäeeraldise

1993. a uuringu puurauk (EGF 4693)

2013. a uuringu puurauk (EGF 8522)

2020. a uuringu puurauk (EGF 9387)

Tarva dolokivikarjäär

Tarva III dolokivikarjäär

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Geoloogilise läbilõike joon

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

I'I

Külgneva mäeeraldise piir

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Katendi lamami samakõrgusjoon, m

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Maardla piir (asendiplaanil)

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Maaparandussüsteemi maa-ala

0 200 m100

Mäeeraldise plaan

SKP Invest OÜ

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Tarva dolokivimaardla

Tarva V dolokivikarjäär

Graafiline lisa 1/3

1 : 2000

09.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/

Erki Vaguri

Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme

[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/

Kristjan Muts

23/4590

Kaardileht nr 5244 Vatla, 5333 Lavassaare

Hoidetervik

6. Tarva dolokivikarjääri ploki 8 aT kasuliku kihi lamam asub abs kõrgusel 10,6 m.

5. Tarva V ja Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 8,9 m.

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9387);

- Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020)

(Eesti Geoloogiakeskus, 2013, EGF 8522);

- Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014. a.)

(Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 4693);

- Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus seisuga 01.01.93)

- Keskkonnaregistri Tarva dolokivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 12.10.2023);

- Keskkonnaregistri väljastatud EELIS andmeid (seisuga 12.10.2023);

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 12.10.2023);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.11.2023);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Hendrik Klaas

Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev

6 498 200

6 498 400

5 0 0 4

0 0

5 0 0 8

0 0

5 0 1 0

0 0

5 0 1 2

0 0

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 498 397,81 500 987,06

2 6 498 354,73 501 024,92

3 6 498 172,73 501 285,59

4 6 497 970,97 501 167,86

5 6 498 068,14 500 877,67

6 6 498 194,12 500 512,58

7 6 498 294,22 500 768,27

Pindala 15,91 ha

1' 6 498 436,88 500 952,73

2' 6 498 397,81 500 987,06

3' 6 498 354,73 501 024,92

4' 6 498 172,73 501 285,59

5' 6 498 143,97 501 326,74

6' 6 497 963,91 501 221,57

7' 6 497 962,28 501 214,33

8' 6 497 915,80 501 182,81

9' 6 497 873,34 501 193,34

10' 6 497 832,53 501 113,63

11' 6 497 947,66 501 158,73

12' 6 497 970,97 501 167,86

13' 6 498 068,14 500 877,67

14' 6 498 194,12 500 512,58

15' 6 498 294,22 500 768,27

16' 6 498 341,57 500 751,43

Pindala 18,75 ha

5 0 0 6

0 0

6 498 000

N

10.05.2013

17,4

10.05.2013

17,5

17,0

10.05.2013

16,9

10.05.2013

17,6

22.11.1992 18,4

24.11.1992

17.11.1992

18,1 20.11.1992

17,1

10.05.2013

17,1

10.05.2013

17,1

41

41

Läbilõige I-I'

Läbilõige II-II'

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

2424

43001:001:0212

Varbla metskond 287 33403:001:0309

Käära 33403:001:0243

Lubja

43001:001:0212

Varbla metskond 287 33403:001:0284

Lubjakivi 33403:001:0243

Lubja

Kure

33403:001:0226

Plokk 12 aT

Plokk 8 aT

Plokk 9 aTPlokk 11 aT

Plokk 10 aT

Plokk 13 aT

9 aT

12 aT

13 aT

Plokk 1 aTPlokk 11 aT

Plokk 10 aT

NW m

SE m

SE m

NW m

0,7

2,4

5,0

7,0 7,8

4,4

9,9

12,0

PA3

19,22 PA-1

18,85

15,0

12,0

PA4

19,39

PA-4

19,19

15,0

14,9

Pa-8/92

21,50

18,5

Pa-3/92

21,11

15,0

PA-1

18,85

0,5

2,5

1-1F 50

F 5,3

5,9

1-2F 33

F 5,9

10,2

1-3F 34

F 10,6

14,4

1-4F 36

F 6,9

8,4

LA

LA

LA

LA

0,2

1,5

14KL LA 53 F 1,9

4,5

4KL LA 29 F 0,3

8,4

6KL LA 33 F 1,6

7KL LA 37 F 19,5

2,7

0,4

4,5

4-1F 41

F 18,8

8,0

4-2F 33

F 4,9

11,5

4-3F 35

F 7,1

6F 51

F 48,1

1,1

LA

LA

LA

LA

1,2

4,6

13

7,5

14

10,5

15

16

1,5

6,0

28

9,1

29

12,4

30

15,0

31

32

0,5

1-1F 50LA 5,3F

2,5

5,9

10,2

17.01.2020

vt. 16,7 m10.05.2013

vt. 17,0 m

17.01.2020

vt. 17,5 m 24.11.1992

vt. 18,4 m

17.11.1992

vt. 18,1 m

10.05.2013

vt. 17,5 m

17.01.2020

vt. 16,7 m

keskm. vt. 17,3 m

keskm. vt. 17,3 m

Tarva dolokivikarjäärTarva III dolokivikarjäär

Tarva dolokivikarjäär Tarva III dolokivikarjäär

0 200 m100

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kasvukiht

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Püriitne katkestuspind

eeldatav veetase maavara ammendamisel

Keskmine põhjaveetase (17,30 abs m) ja

Mäeeraldise piir

Mäeeraldise teenindusmaa piir

Külgneva mäeeraldise piir

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Lokaalmoreen

Dolokivi, kollakashall, ülaosas porsunud (S2mh)

Dolokivi, hall (S2mh)

Dolokivi, hall, veidi savikam (S2mh)

Savikas dolokivi (S2jn)

Täide / puistang

V 1 : 200

H 1 : 2000

09.01.2025

I-I' ja II-II'

Geoloogilised läbilõiked

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Tarva dolokivimaardla

Tarva V dolokivikarjäär

Kristjan Muts

/Allkirjastatud digitaalselt/

Erki Vaguri

SKP Invest OÜ

Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme

[email protected]

23/4590

Graafiline lisa 2/3

5. Tarva dolokivikarjääri ploki 8 aT kasuliku kihi lamam asub abs kõrgusel 10,6 m.

4. Tarva V ja Tarva III dolokivikarjääri mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 8,9 m.

3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

(OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2020, EGF 9387);

- Tarva dolokivimaardla Tarva IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020)

(Eesti Geoloogiakeskus, 2013, EGF 8522);

- Tarva III uuringuruumi dolokivi geoloogiline uuring Pärnumaal (varu seisuga 01.01.2014. a.)

(Eesti Geoloogiakeskus, 1993, EGF 4693);

- Aruanne Tarva dolomiidimaardla uuringust Pärnu Teedevalitsusele (varu arvutus seisuga 01.01.93)

2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:

1. Kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Katendivall

Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)

Hendrik Klaas

Hoidetervik (plaanil tinglik)

1-1K

1-2K

1-3K

1-4K

1-5K

1-6K

Lj.

Lj. 5,84

Lj.

Lj.

Lj.

Lj.

11,08

11,42

16,35

13,72

18,56

Lj.

Lj.

Lj.

Lj.

Lj.

Lj.

14,54

18,00

14,04

14,96

19,34

1K

2K 24,30

Lj.20,76 7K

6K

5K

4K

3K

1-2K Lj. 5,84

Puuraugu sügavus, m

Sügavus maapinnast, m

Puuraugu number

Suudme abs kõrgus, m

Füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number

Keemiline analüüs ja proovi number

Killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Killustiku külmakindlus (kaalukadu, %)

Lahustumatu jäägi sisaldus, %

Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m

19

1 9

19

20

21

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

1 0

10

10

10

10

10

11

11

11

11

11

1 1

12

12

12

12

12

1 2

13

13

13

13

13

13

1 3

1 4

14

14

14

14

14

14

1 5

15

15

15

15

15

15

1 6

16

16

16

16

16

16

1 7

17

17

17

17

17

17

1 8

18

18

18

18

18

18

1 9

19

19

19

19

19

20

2 0

21

va re

10.60

10.60

10.60

10.60

10.60

9.94

10.67

12.58

13.19

12.44

p in

n

Vainu

33403:001:0045

43001:001:0212

Varbla metskond 287

33403:001:0243

Lubja

33403:001:0159

Nunna

33403:001:0284

Lubjakivi

33403:001:0209

Viidase

33403:001:0309

Käära

43 00

1:0 01 :02

12

Va rbl a m

ets ko

nd 28

7

18.79

18.64

19.25

19.05

19.26

19.81

19.67

19.53

19.57

19.60

20 .3 8

18.55

18.26

18.61

18.94

19.16 18.84

19.35

19.41

19.48

19.15

19.45

19.23

19.22

19.28

19.39

19.21

18.93

21 .1 5

2 1 .8

2

21.77

21.49

21.42

21.60

20.07

21.91

19.24

19.36

19.28

20.22

21.30

21.53 22.16

2 1 .6

4

8.90

8.908.90

8.90

8.90

8.908.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.908.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

8.90

43001:001:0212

Varbla metskond 287

1

2

3

4

5

6

7

1'

2'

3'

4'

5'

6'

7'

8'

11' 12'

13'

14'

15'

16'

Tarva dolokivikarjäär

Tarva III dolokivikarjäär

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Koostas

Kinnitas Töö nr

Kuupäev

+372 668 1011, [email protected]

Loa omanik

/Allkirjastatud digitaalselt/

Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Maapinna samakõrgusjoon, m

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Külgneva mäeeraldise piir

1

1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number

Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir

Maardla piir (asendiplaanil)

Maaparandussüsteemi maa-ala

0 200 m100

SKP Invest OÜ

Lääneranna vald, Pärnu maakond

Tarva dolokivimaardla

Tarva V dolokivikarjäär

Graafiline lisa 3/3

1 : 2000

09.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/

Kaja Paat

Erki Vaguri

Villa tn 50-2, 61714 Ülenurme

[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/

Kristjan Muts

23/4590

Kaardileht nr 5244 Vatla, 5333 Lavassaare

Korrastatud ala plaan

5. Korrastatud ala plaani koostamisel on arvestatud külgnevate mäeeraldiste korrastamise suunda.

4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Keskkonnaregistri Tarva dolokivimaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 12.10.2023);

- Keskkonnaregistri väljastatud EELIS andmeid (seisuga 12.10.2023);

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 12.10.2023);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 06.11.2023);

3. Plaani koostamisel on kasutatud:

2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

1,36 ha Rohumaa kõlvik

1,84 ha Metsamaa kõlvik

~15,55 ha, vt abs 17,3 m Veekogu

6 498 200

6 498 400

5 0 0 4

0 0

5 0 0 8

0 0

5 0 1 0

0 0

5 0 1 2

0 0

Mäeeraldise teenindusmaa

piiripunktide koordinaadid

Nr X Y

1' 6 498 421,25 500 966,46

2' 6 498 397,82 500 987,07

3' 6 498 354,79 501 024,97

4' 6 498 172,74 501 285,64

5' 6 498 155,48 501 310,30

6' 6 497 961,26 501 196,86

7' 6 497 970,99 501 167,80

8' 6 498 068,14 500 877,67

9' 6 498 194,09 500 512,57

10' 6 498 294,22 500 768,27

11' 6 498 322,62 500 758,16

Pindala 17,31 ha

Mäeeraldise piiripunktide

koordinaadid

Nr X Y

1 6 498 397,82 500 987,07

2 6 498 354,79 501 024,97

3 6 498 172,74 501 285,64

4 6 497 970,99 501 167,80

5 6 498 068,14 500 877,67

6 6 498 194,09 500 512,57

7 6 498 294,22 500 768,27

Pindala 15,91 ha

N

41