Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 30.06.2025 nr 7-1/87-9

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu algatamine

Haljala Vallavalitsus teatab, et Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025 korraldusega nr 103 algatati

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu (katastritunnus 88703:001:0038, sihtotstarve 100%

ühiskondlike ehitiste maa, pindala 31822,0 m2) detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamine on kooskõlas kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga.

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste

määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile kahte

hoonet (ühte elamut ja ühte abihoonet). Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad

ülesanded on toodud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-9, 10-

12, 17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul

muutuda või täieneda.

Planeeringuala suurus on ca 3,21 hektarit. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus

kasutuses olevalt Võsu-Vergi-Söeaugu kõrvalmaanteelt nr 17181 (riigiomandis).

Ehitisregistri andmetel asub Võsu tee 21 kinnistul kolm hoonet: 1-korruseline rahvamaja-

raamatukogu ehitisealuse pinnaga 393,0 m2; 1-korruseline kuur ehitisealuse pinnaga 42,0 m2

ning 1-korruseline pritsikuur ehitisealuse pinnaga 21,0 m2. Planeeringualal ei ole kehtivaid

detailplaneeringuid.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv, ühiskondlike hoonete maa

maakasutuse juhtotstarbega alal ja osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal (tundlik/säilitatav

ala: park, parkmets), kogu planeeringuala ulatuses tiheasustusalal, detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal, planeeritud miljööväärtuslikul hoonestusalal ja I klassi

väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala põhjaosas kulgeb valla tee numbriga 136.

Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud on topo-geodeetiline uuring,

kontaktvööndi analüüs, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang; planeeringu

elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hinnang.

Detailplaneeringu algatamise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses

(Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu

alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

Detailplaneeringud | Haljala vald.

Detailplaneeringu algatamise korraldus on lisatud ka käesolevale kirjale. Täiendavad

küsimused palume edastada Haljala Vallavalitsuse e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Teeääre

Planeerimisspetsialist

Saata: Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Aktsiaselts Haljala Soojus,

Elektrilevi OÜ, Eesti Lairiba Arenduse SA ja planeeringuala naaberkinnistute omanikud.

Lisa: Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025 korraldus nr 103 „Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu

detailplaneeringu algatamine“

Lea Teeääre +372 5330 7327

[email protected]

Haljala Vallavalitsus

KORRALDUS

Haljala 11. juuni 2025 nr 103

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu algatamine

Haljala vallas Vergi külas asuva Võsu tee 21 (katastritunnus 88703:001:0038, katastriüksuse

sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa ja pindala on 31822,0 m2) kinnistu omanik

esitas Haljala Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks, mis on

registreeritud Haljala Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemis numbriga 7-1/87-1.

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike

asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine.

Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile kahte hoonet (ühte elamut

ja ühte abihoonet). Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud

planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-9, 10-12, 17 ja 21-22.

Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda.

Planeeringuala suurus on ca 3,21 hektarit. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikus

kasutuses olevalt Võsu-Vergi-Söeaugu kõrvalmaanteelt nr 17181 (riigiomandis). Ehitisregistri

andmetel asub Võsu tee 21 kinnistul kolm hoonet: 1-korruseline rahvamaja-raamatukogu

ehitisealuse pinnaga 393,0 m2; 1-korruseline kuur ehitisealuse pinnaga 42,0 m2 ning

1-korruseline pritsikuur ehitisealuse pinnaga 21,0 m2. Planeeringualal ei ole kehtivaid

detailplaneeringuid.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Lahemaa

rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089), Natura 2000

Lahemaa loodusalale (RAH0000601) ning Läänemere ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvööndisse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisa 8

kohaselt asub planeeringuala hoonestatav osa väga väärtuslikus külaosas. Planeeringuala servas

kulgeb Võsu-Vergi-Söeaugu kõrvalmaantee nr 17181. Maantee servas kulgeb

sidemaakaabelliin (valguskaabel). Kinnistul paikneb elektrimaakaabelliin ja veetorustik.

Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale.

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala osaliselt elamumaa reserv, ühiskondlike hoonete maa maakasutuse

juhtotstarbega alal ja osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal (tundlik/säilitatav ala: park,

parkmets), kogu planeeringuala ulatuses tiheasustusalal, detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal, planeeritud miljööväärtuslikul hoonestusalal ja I klassi väärtusliku maastiku

alal. Planeeringuala põhjaosas kulgeb valla tee numbriga 136.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

seletuskirja peatüki 10 „Ehitamise printsiibid hajaasustuses“ kohaselt on vallavalitsusel õigus

nõuda detailplaneeringu koostamist seletuskirja peatükis 7.1.3 loetletud väärtuslikele

maastikele ehitamisel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 „Ehitamise printsiibid

tiheasustuses“ on toodud, et tiheasustusaladel on ehitamise ja kruntimise aluseks vaja koostada

detailplaneering. Seetõttu on Võsu tee 21 kinnistule ehitusloakohustuslike hoonete

püstitamiseks detailplaneeringu koostamine nõutav.

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialale

T1, Lahemaa I klassi väärtusliku maastiku alale ja maalise piirkonna alale. Samuti on

maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Vergi II tasandi

asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud

II astme puhkekeskuse Vergi ruumilise arengu suunad.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus

seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude

hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik on vallale esitatud detailplaneeringu algatamise

taotlustes kinnitanud valmisolekut finantseerida detailplaneeringu koostamisega tekkivaid

kulusid.

Tulenevalt eeltoodust, huvitatud isiku poolt esitatud taotlusest ning kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lõikest 1, planeerimisseaduse § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 125 lõikest 2,

§ 128 lõigetest 1 ja 4 ning Haljala Vallavolikogu 20.02.2018 määruse nr 11 „Ehitusseadustikus,

planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses

sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 2 lõikest 1 ning arvestades kehtivat Vihula valla

üldplaneeringut:

1. Algatada Vergi külas Võsu tee 21 (katastritunnus 19101:001:0933) kinnistul

detailplaneeringu koostamine määramaks ehitusõiguse üksikelamu ja abihoone püstitamiseks,

samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide

seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele

soovitakse krundile kahte hoonet (ühte elamut ja ühte abihoonet). Detailplaneeringu

koostamisel lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lõike 1 punktides 1-9, 10-12, 17 ja 21-22

toodud ülesandeid, mille loetelu võib uute asjaolude ilmnemisel täieneda või muutuda.

2. Määrata planeeringuala suuruseks ca 3,21 hektarit. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud

korralduse lisas toodud skeemil 1.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale.

4. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

5. Haljala Vallavalitsuse poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja

kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta

jooksul planeeringu algatamisest. PlanS § 139 lõike 2 alusel tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

6. Haljala Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isikud

keelduvad detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu

sõlmimisest; kinnisasjade omanikud esitavad taotluse detailplaneeringu koostamise

lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus; ning

planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise,

koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu

koostamisest huvitatud isikud selliseid kulusid ei kanna.

7. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest Ametlikes

Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla

veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi

detailplaneeringu algatamisest.

8. Detailplaneeringu algatamise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses

(Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik,

Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2025.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp Kristi Tomingas

vallavanem vallasekretär

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025

korralduse nr 103 juurde

1

LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

1. Detailplaneeringu nimetus

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneering

2. Planeeringu tellija

Võsu tee 21 kinnistu omanik Annika Tallinn.

3. Planeeringust huvitatud isik

Võsu tee 21 kinnistu omanik Annika Tallinn.

4. Detailplaneeringu koostamise lähtematerjalid

4.1. Planeerimisseadus (PlanS);

4.2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS);

4.3. Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega

nr 19);

4.4. Koostamisel olev Haljala valla üldplaneering (algatatud Haljala Vallavolikogu 19.12.2017

otsusega nr 24);

4.5. Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2025-2028 (vastu võetud Haljala

Vallavolikogu 24.09.2024 määrusega nr 69);

4.6. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30;

4.7. Muud asjakohased õigusaktid.

5. Planeeringuala asukoht ja ulatus

Haljala vallas Vergi külas asuva Võsu tee 21 (katastritunnus 88703:001:0038) katastriüksuse

sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa ja pindala on 31822,0 m2. Juurdepääs

planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Võsu-Vergi-Söeaugu kõrvalmaanteelt

nr 17181 (riigiomandis). Planeeringuala suurus on ca 3,21 hektarit.

Skeem 1. Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kitsenduste kaardirakenduses planeeringuala

hinnanguline ulatus (märgitud punase piirjoonega).

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025

korralduse nr 103 juurde

2

6. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ja vajadus

PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine

ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate

ehitustegevuse alus.

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike

asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine.

Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile kahte hoonet (ühte elamut

ja ühte abihoonet).

PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Vihula Vallavolikogu

13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala osaliselt elamumaa reserv, ühiskondlike hoonete maa maakasutuse

juhtotstarbega alal ja osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal (tundlik/säilitatav ala: park,

parkmets), kogu planeeringuala ulatuses tiheasustusalal, detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal, planeeritud miljööväärtuslikul hoonestusalal ja I klassi väärtusliku maastiku

alal.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatüki 10 „Ehitamise printsiibid hajaasustuses“ kohaselt

on vallavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu koostamist seletuskirja peatükis 7.1.3 loetletud

väärtuslikele maastikele ehitamisel. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11.1 „Ehitamise

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025

korralduse nr 103 juurde

3

printsiibid tiheasustuses“ on toodud, et tiheasustusaladel on ehitamise ja kruntimise aluseks

vaja koostada detailplaneering.

Seetõttu on Võsu tee 21 kinnistule ehitusõiguse saamiseks vajalik läbida detailplaneeringu

koostamise menetlus.

7. Detailplaneeringu koostamise ülesanded

Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse järgmised ülesanded lähtuvalt

PlanS § 126 lõikest 1:

7.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine;

7.2. Krundi hoonestusala määramine;

7.3. Krundi ehitusõiguse määramine;

7.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,

sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha

määramine;

7.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine;

7.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

7.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine;

7.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

7.9. Kuja määramine;

7.10. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine;

7.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

7.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine;

7.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks

määramise vajaduse määramine;

7.14. Põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole

detailplaneeringu koostamine nõutav;

7.15. Muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Detailplaneeringu koostamise ülesanded võivad planeerimismenetluse käigus muutuda või

täieneda.

8. Vastavus kehtivale üldplaneeringule

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv, ühiskondlike hoonete maa

maakasutuse juhtotstarbega alal ja osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal (tundlik/säilitatav

ala: park, parkmets), kogu planeeringuala ulatuses tiheasustusalal, detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal, planeeritud miljööväärtuslikul hoonestusalal ja I klassi

väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala põhjaosas kulgeb valla tee numbriga 136.

PlanS § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad. Planeerimisseaduse seletuskirjas täpsustatakse, et valdav otstarve tähendab

vähemalt 51% määratud piirkonna maakasutuse juhtotstarbest (juhul kui valdava otstarbe ja

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025

korralduse nr 103 juurde

4

kõrvalotstarbe osakaalu ei ole üldplaneeringuga määratud). Kuna planeeringuala jääb kehtiva

üldplaneeringu kohaselt vähemalt kui 51% ulatuses elamumaa maakasutuse juhtotstarbega

maa-alale ja maakasutuse juhtotstarbeta alale (park, parkmets), siis on Võsu tee 21 kinnistu

puhul tegemist üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatükis 7.1.3 „Väärtuslikud maastikud“ on toodud, et

ehituslubade väljastamisel nimetatud aladel tuleks järgida piirkonna ehitustraditsioone. Uued

ehitised peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja

katusekujuga. Uute hoonete ehitamisel tuleb järgida väljakujunenud planeerimisviisi ja

hoonestuslaadi.

Kehtiva üldplaneeringu seletuskirja peatüki 11.2.1 „Vergi küla“ kohaselt on minimaalseks

lubatavaks elamukrundi suuruseks Vergis küla olemasolevate kruntide keskmine suurus –

0,25 ha.

Sellest tulenevalt on Võsu tee 21 kinnistu puhul tegemist piirkonda sobiva ja üldplaneeringu

kohase detailplaneeringuga.

Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu kohaselt kulgeb mööda Võsu tee 21 kinnistu

piiri planeeritud kallasrajale juurdepääs. Samuti on enamus kinnistust kavandatud roheala

maakasutuse juhtotstarbega alaks.

Kehtiva Vihula valla üldplaneeringu seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit:

https://haljalavv.sharepoint.com/sites/public/Shared%20Documents/Forms/AllItems.aspx?id=

%2Fsites%2Fpublic%2FShared%20Documents%2FPlaneerimine%20ja%20maakorraldus%2

F%C3%9Cldplaneering%2FVihula%20valla%20%C3%BCldplaneering&p=true&ga=1.

9. Vastavus kehtivale maakonnaplaneeringule

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialale

T1, Lahemaa I klassi väärtusliku maastiku alale ja maalise piirkonna alale. Samuti on

maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ toodud välja Vergi II tasandi

asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1 „Puhkekeskused“ on toodud

II astme puhkekeskuse Vergi ruumilise arengu suunad.

Kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskiri ja joonised on kättesaadavad siit:

https://riigiplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030.

10. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava

Planeeringu koostamise menetlus algab planeeringu koostamise algatamise otsuse tegemisega.

Detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tuleb teha kolme aasta jooksul

detailplaneeringu algatamisest.

11. Detailplaneeringu koostamiseks vajalikud uuringud

11.1. Topo-geodeetiline uuring;

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025

korralduse nr 103 juurde

5

11.2. Kontaktvööndi analüüs (PlanS-i mõistes planeeringuala ja selle mõjuala analüüs);

11.3. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete

ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine;

11.4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang;

11.5. Planeerimismenetluse käigus selgub täpsem uuringute vajadus.

12. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd (PlanS § 127 lõige 1)

12.1. Päästeamet;

12.2. Keskkonnaamet;

12.3. Transpordiamet;

13. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud ja asutused

(PlanS § 127 lõiked 2 ja 3)

13.1. Planeeringuala naaberkinnistute Sagadi metskond 325 (katastritunnus 19101:001:0056),

Tihase tee 4 (katastritunnus 88703:001:0501), Tihase tee 5 (katastritunnus 88703:001:0280),

Tihase tee 7 (katastritunnus 88703:001:2581), Võsu tee 22 (katastritunnus 88703:001:0070),

Luige tee (katastritunnus 88701:001:0584), Luige tee 1 (katastritunnus 88703:001:0008), Võsu

tee 28 (katastritunnus 88703:001:1000), Võsu tee 30 (katastritunnus 88703:001:1010), 17181

Võsu-Vergi-Söeaugu tee (katastritunnus 88703:001:3010) ja Võsu tee 25 (katastritunnus

88703:001:0890) omanikud (sealhulgas isiklike kasutusõiguste ja hoonestusõiguste omanikud);

13.2. Aktsiaselts Haljala Soojus, Elektrilevi OÜ ja Eesti Lairiba Arenduse SA;

13.3. Isikud, kes on ise avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud.

14. Nõuded detailplaneeringu koostamiseks

14.1. Detailplaneering koostada digitaalselt mõõdistatud geodeetilisel alusplaanil

täpsusastmega M 1:500, millele on märgitud olemasolev kõrghaljastus, kõik insenervõrgud,

teed ja hooned minimaalselt 20 meetri ulatuses väljaspool planeeringuala piire. Aluskaart peab

sisaldama koostaja kirjanurka, kus on ära märgitud koostaja nimi (nimetus), litsentsi number

ning koostamise kuupäev. Haljala Vallavalitsus võib vajaduse ilmnemisel nõuda täiendava

geodeetilise mõõdistuse teostamist juhul, kui see on vajalik planeeringulahenduse

koostamiseks, täiendamiseks või täpsustamiseks.

14.2. Detailplaneering peab olema koostatud digitaalsel, kuni kahe aasta vanusel

tehnovõrkudega topo-geodeetilisel alusplaanil M 1:500, lähtudes Eesti Vabariigi seadustest

ning vara ja maaomandit reguleerivatest õigusaktidest. Geodeetiline alusplaan peab olema

ajakohane ning vajadusel tuleb seda uuendada nii füüsilise mõõtmisega maastikul kui

tehnovõrkude osas võrguvaldajatega.

14.3. Juurdepääsuteede või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool

detailplaneeringu algatamisel kinnitatud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse

korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Haljala

Vallavalitsusega. Servituutide seadmise tingimused ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede

paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.

14.4. Koostada kontaktvööndi analüüs (planeeringuala ja selle mõjuala analüüs):

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025

korralduse nr 103 juurde

6

14.4.1. Detailplaneeringu kontaktvööndi analüüs koosneb seletuskirja tekstilisest osast ja

eraldiseisvast joonisest (kontaktvööndi joonis), mis üksteist täiendavad.

14.4.2. Detailplaneeringus esitatakse lähiümbruse liikumisskeem, milles on määratud

juurdepääsud planeeringualale ja olemasolevad ühendused tehnovõrkudega.

14.4.3. Detailplaneeringus esitatakse kontaktvööndis algatatud, vastuvõetud ja kehtestatud

detailplaneeringud, märkides ära nende ulatuse (planeeringualasid mitte täita viirutusega),

staatuse ja nimetuse ning vastavalt kas algatamise, vastuvõtmise või kehtestamise otsuse

nimetuse, numbri ja kuupäeva.

14.4.4. Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur, hoonestuse

tüübid ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat situatsiooni ja

kehtivaid planeeringuid.

14.4.5. Detailplaneeringu seletuskirjas esitatakse kontaktvööndi (planeeringuala ja selle

mõjuala) analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks

valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused (PlanS § 3 lõige 3).

14.4.6. Planeeringulahenduse välja töötamisel kasutada Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi juhendmaterjali “Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise

tööriistakast” https://planeerimine.ee/tooriistakast.

14.5. Viia läbi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning seada

tingimused võimalike mõjude leevendamiseks (PlanS § 4 lõike 2 punkt 5). Mõjude asjakohasus

tähistab seotust detailplaneeringu eesmärgi ja alaga. Asjakohased mõjud võivad ilmneda nii

majanduslikus, kultuurilises, sotsiaalses kui looduskeskkonnas, nende olulisus võib selguda ka

planeeringu koostamise käigus.

14.5.1. Asjakohaste mõjude hindamisel lähtuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendist

„Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/, mille

peatükis 5.3. on käsitletud asjakohaste mõjude hindamise teemat

https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-hindamine/.

14.5.2. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel

täiendavaid uuringuid ja analüüse.

14.5.3. Detailplaneeringu koostamisel tuleb eeldatavalt hinnata planeeringulahenduse mõju

I klassi väärtusliku maastiku säilimisele, rohelise võrgustiku tugiala toimimisele ning

miljööväärtusliku hoonestusala väärtuste säilimisele. Samuti on detailplaneeringu koostamisel

vajalik analüüsida võimaliku üleujutusohu mõju planeeringulahendusele (osa planeeringualast

asub ranna veekaitsevööndis, 1x50 ja 1x100 aasta jooksul toimuva üleujutuse

esinemistõenäosuse kohaselt jääb merepoolne krundi serv vee alla) ja planeeringulahenduses

kliimamuutustega arvestamise võimalusi (näiteks sagenevate äärmuslike ilmastikuolude mõju).

Sellest tulenevalt kavandada planeeringulahenduses meetmed ja tingimused keskkonna

kliimamuutustega kohandamiseks. Samuti seada täiendavad meetmed planeeringulahenduse

elluviimiseks, kuna planeeringuala asub kõrge radooniriskiga alal.

14.5.4. Asjakohaste mõjude hindamise teemad võivad planeerimismenetluse käigus täieneda.

14.6. Planeerimisel arvestada kehtiva Vihula valla üldplaneeringu nõudeid ning asjakohasel

juhul koostatava Haljala valla üldplaneeringu nõudeid (võivad ajas muutuda).

14.7. Parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes kehtivatest normatiividest.

14.8. Detailplaneeringus näha ette müra leevendavad meetmed hoonete projekteerimisel.

14.9. Esitada lähtuvalt sobivusest piirkonna läbimõtestatud arhitektuurinõuded. Arhitektuur

peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav.

Lisa

Haljala Vallavalitsuse 11.06.2025

korralduse nr 103 juurde

7

14.10. Anda nõuded päikesepaneelide paigaldamise või selle keelu kohta hoonele või krundile.

14.11. Juurdepääs tagada avalikult kasutatavalt teelt.

14.12. Määrata kohustuslik säilitatav ja rajatav kõrghaljastus.

14.13. Maapinna üldise kõrguse muutmine ei ole lubatud, vajadusel võib maapinda tõsta üksnes

vähimal vajalikul määral vahetult hoonete alla jäävatel krundi osadel. Vajadusel esitada

detailplaneeringu koosseisus vertikaalplaneerimise joonis.

14.14. Kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju lähiümbruse elamualadele.

Vajadusel määrata planeeringuga negatiivseid mõjusid leevendavad meetmed.

14.15. Vajaduse ilmnemisel kannab võimalike uuringute, analüüside ja ekspertiiside ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise kulud huvitatud isik.

14.16. Detailplaneering on valmis vastuvõtmiseks, kui selle sisu vastab PlanS § 126 lõikes 1

toodud ülesannetele, käesolevatele lähteseisukohtadele ja planeeringule laekunud

kooskõlastustele.

14.17. Detailplaneeringu graafilise osa koosseisus esitada asukohaskeem/situatsiooniskeem,

kontaktvööndit iseloomustav joonis, tugiplaan/olemasoleva olukorra joonis, põhijoonis,

tehnovõrkude joonis, planeeringulahendust illustreeritavad 3D joonised (M 1:500) ning

vajadusel kehtetuks1 muutuva planeeringu joonis.

14.18. Detailplaneering esitada vastuvõtmiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt

(jooniste vormistus nõutav formaadis *.dwg või *.dgn ja avalikustamiseks *.pdf) ning

kehtestamiseks ühes eksemplaris paberkandjal ja digitaalselt. Digitaalsed failid peavad olema

L-EST koordinaatsüsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis ja vastama antud asukoha

koordinaatidele.

14.19. Detailplaneering vormistatakse soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud

juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ ja Rahandusministeeriumi

juhendmaterjali „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ 2022 alusel.

14.20. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringu digitaalsed kihid

esitatakse detailplaneeringu koostaja poolt PLANK-is kontrollitult.

1 Joonis ja andmed PlanS § 140 lõike 8 ja 10 kohaselt

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 22.01.2026 nr 7-1/87-22

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Haljala Vallavalitsus teatab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lõikest 6 ning planeerimisseaduse (PlanS)

§ 127 lõigetest 1 ja 2, et Haljala Vallavalitsuse 08.01.2026 korraldusega nr 2 jäeti algatamata

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH).

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati Haljala Vallavalitsuse

11.06.2025 korraldusega nr 103. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste

määramine. Planeeritava ala suurus on ca 3,21 hektarit.

Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju,

tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS §

33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste

seisukohtadest.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni, ei

ole planeeritav tegevus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet ning oluline keskkonnamõju puudub.

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud

juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haljala

Vallavalitsus (Lääne-Viru maakond, Haljala vald, Haljala alevik, Tallinna mnt 13, 45301, e-

post: [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Harju

maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Keemia tn 4 10615, e-post: [email protected]).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus-

ja keskkonnateenistus.

Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere

tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla

veebilehel https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#algatatud-detailplaneeringud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Teeääre

planeerimisspetsialist

Saata: Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Aktsiaselts Haljala Soojus, Elektrilevi

OÜ, Eesti Lairiba Arenduse SA ja planeeringuala naaberkinnistute omanikud

Lisa: Haljala Vallavalitsuse 08.01.2026 korraldus nr 2 „Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

+372 5330 7327

[email protected]

Haljala Vallavalitsus

KORRALDUS

Haljala 8. jaanuar 2026 nr 2

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu koostamine algatati Haljala Vallavalitsuse

11.06.2025 korraldusega nr 103. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse

määramine üksikelamu ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike

asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine.

Planeeritav maa-ala, suurusega ca 3,21 hektarit, asub Haljala vallas Vergi külas Vergi poolsaare

idaosas. Planeeringuga hõlmatud Võsu tee 21 (katastritunnus 88703:001:0038) katastriüksuse

sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa ja pindala on 31822,0 m2. Juurdepääs

planeeringualale on tagatud avalikus kasutuses olevalt Võsu-Vergi-Söeaugu kõrvalmaanteelt

nr 17181 (riigiomandis).

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jääb planeeringuala Lahemaa

rahvuspargi piiranguvööndisse, Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089), Natura 2000

Lahemaa loodusalale (RAH0000601) ning Läänemere ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvööndisse. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 lisa 8

kohaselt asub planeeringuala hoonestatav osa väga väärtuslikus külaosas, mille täpsemad

ehitus- ja planeerimistingimused on määratud kaitsekorralduskava lisas 7.

Planeeringuala jääb kaitstud põhjaveega alale ning kõrge või väga kõrge radooniriskiga alale.

Ehitisregistri andmetel asub Võsu tee 21 kinnistul kolm hoonet: 1-korruseline rahvamaja-

raamatukogu ehitisealuse pinnaga 393,0 m2; 1-korruseline kuur ehitisealuse pinnaga 42,0 m2

ning 1-korruseline pritsikuur ehitisealuse pinnaga 21,0 m2. Planeeringualal ei ole kehtivaid

detailplaneeringuid.

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringu

kohaselt asub planeeringuala osaliselt elamumaa reserv, ühiskondlike hoonete maa

maakasutuse juhtotstarbega alal ja osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal (tundlik/säilitatav

ala: park, parkmets), kogu planeeringuala ulatuses tiheasustusalal, detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal, planeeritud miljööväärtuslikul hoonestusalal ja I klassi

väärtusliku maastiku alal.

PlanS § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad. Planeerimisseaduse seletuskirjas täpsustatakse, et valdav otstarve tähendab

vähemalt 51% määratud piirkonna maakasutuse juhtotstarbest (juhul kui valdava otstarbe ja

kõrvalotstarbe osakaalu ei ole üldplaneeringuga määratud). Kuna planeeringuala jääb kehtiva

üldplaneeringu kohaselt vähemalt 51% ulatuses elamumaa maakasutuse juhtotstarbega

maa-alale ja maakasutuse juhtotstarbeta alale (park, parkmets), siis on Võsu tee 21 kinnistu

puhul tegemist üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse nimistusse, mille

korral on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu

koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang

ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KSH eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust KeHJS § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1” § 15 punkti 8 alusel.

KSH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud KSH eelhinnang, arvestades

Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise

hindamise käsiraamat 2017“, Mittetulundusühingu Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing

juhendit „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ ning Riin Kutsari koostatud ja Keskkonnaministeeriumi poolt täiendatud

juhendit „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“. Koostatud

KSH eelhinnang on kättesaadav korralduse lisas.

Eelhinnangu kohaselt ei ole KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel vajalik

alljärgnevatel põhjustel:

1. Planeering on kooskõlas teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega nagu Lääne-Viru

maakonnaplaneering 2030+, Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ja Vihula valla üldplaneering.

Planeeritavad tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ning tõenäoliselt ei ohusta

kaitsealade olemasolevat seisundit.

2. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada olulist keskkonnamõju ega põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe elamu ja ühe abihoone ehitamisega

ning mõjud keskkonnale on väikesed.

3. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh tootmist

ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustumist

(vee, pinnase ja õhu saastatust). Lähtudes planeeringu elluviimisel kehtivatest õigusaktidest, ei

põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

4. Tegevusega kaasnevad suured võimalikud mõjud on ehitusaegsed ning nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide

nõudeid.

5. Planeeringus kavandatava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme

ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist.

6. Planeeringu kehtestamisega ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringualal ei

ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Planeeritava tegevuse tulemusena ei ole olulist mõju kliimamuutusele.

9. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

10. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

11. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega

vara.

KSH eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni, ei

ole planeeritav tegevus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet ning oluline keskkonnamõju puudub. Sellest tulenevalt ei ole KSH läbiviimine

vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1

punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida

seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise

planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt

puudutab. Sellest tulenevalt esitas Haljala Vallavalitsus 30.10.2025 kirjaga nr 7-1/87-16 KSH

algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu seisukoha võtmiseks

Keskkonnaametile, Päästeametile ja Transpordiametile.

Päästeamet saatis 26.11.2025 kirja, et Ida päästekeskuse seisukoht antud detailplaneeringul on

järgida antud piirkonnas ehitamisel välise nõuetekohase tuletõrjevee olemasolu vastavalt

siseministri määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Transpordiamet saatis 26.11.2025 kirja nr 7.2-2/25/10908-6, et neil ei ole vastuväiteid Haljala

valla Vergi küla Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmisele.

Keskkonnaamet esitas 26.11.2025 kirjas nr 6-2/25/13019-3 oma seisukoha, et lähtudes KSH

vajalikkuse eelhinnangus toodud asjaoludest ning arvestades teadaolevat informatsiooni, on

asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega

arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu

menetluse käigus.

Haljala Vallavalitsus nõustub KSH eelhinnangus toodud põhjendustega ning leiab, et antud

juhul ei ole KSH läbiviimine vajalik. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Haljala

Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa,

Keemia tn 4 10615, e-post: [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu koostas Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus.

Tulenevalt eeltoodust ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 30 lõike

1 punktist 2, planeerimisseaduse § 124 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktist 22, § 33 lõike 2 punktist 4, § 33

lõigetest 3-6, § 35 lõikest 5 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 punktist 8 ning võttes arvesse korralduse lisas olevat

KSH eelhinnangut:

1. Jätta algatamata Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine.

2. Haljala Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu KSH algatamata jätmisest

Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Virumaa Teataja ja Haljala Sõnumid ning Haljala valla

veebilehel, ning informeerida PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi

(sealhulgas KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi) detailplaneeringu KSH algatamata

jätmisest.

3. Detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korraldusega on võimalik tutvuda Haljala

Vallavalitsuses (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenusekeskuses (Mere

tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel

https://www.haljala.ee/detailplaneeringud#2025.

4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Anti Puusepp Kristi Tomingas

vallavanem vallasekretär

VERGI KÜLAS VÕSU TEE 21 KINNISTU

DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU

STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Eelhinnangu koostaja: Haljala Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnateenistus

Vastutav koostaja: keskkonnaspetsialist Lea Mägi

Haljala 2025

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................................................................... 3

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ......................................................................................................... 3

3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus .................................................................................................. 5

4. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste ................................................................................. 6

4.1 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ ........................................................................................ 6

4.2 Lahemaa Rahvuspargi kaitse- eeskiri ............................................................................................... 6

4.3 Vihula valla üldplaneering ............................................................................................................... 7

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju ....................... 8

5.1Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................................... 8

5.2 Kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik ja Natura võrgustiku alad ............................................... 9

5.3 Lahemaa linnu- ja loodusala ........................................................................................................... 10

5.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele ...................................... 11

6. Maakasutus .................................................................................................................................. 12

7. Kontaktvöönd .................................................................................................................................. 13

8. Muude loodusressursside kasutus .................................................................................................... 14

8.1 Pinnas ja sademeveed ..................................................................................................................... 14

8.2 haljastuse ja heakorra põhimõtted ........................................................................................... 14

8.3 veevarustus ja kanalisatsioon ......................................................................................................... 14

8.4 Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele ................................................................. 15

8.5 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju ........................................................................................ 15

8.6 Välisõhu kvaliteet ........................................................................................................................... 15

8.7 Mõju kliimale ................................................................................................................................. 15

8.8 Jäätmete mõju ................................................................................................................................. 16

8.9 Radooniohtlikkus ............................................................................................................................ 16

9. Asjaomase asutuse seisukoht ....................................................................................................... 16

Kokkuvõte ................................................................................................................................................ 17

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

1. Sissejuhatus

Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Haljala valla

Vergi küla Võsu tee 21 kinnistu (katastritunnus 92201:014:1300) detailplaneeringule. KSH

eelhinnangus kaalutakse KSH vajalikkust keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 2 punkti 22 ning Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust” ja asjakohastest juhenditest.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse

nimistusse, mille korral on KSH läbiviimine kohustuslik. Detailplaneeringuga kavandatav

tegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale. Detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt

avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud kriteeriumidest.

Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. PlanS § 125 lõike 2 kohaselt on

detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise

kohustusega alal.

Planeeringuala jääb loodukaitseseadusest tulenevalt Läänemere ranna piiranguvööndisse ning

alale ulatub ranna ehituskeeluvöönd 50 m ja veeseadusest tulenev veekaitsevöönd 20 m.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 rakendub mereäärsetele maaüksustele, punkti 7 järgi

tagab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringuga avaliku juurdepääsu kallasrajale.

Eelhinnangu tulemusena selgitatakse välja, kas Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu

detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise KSH algatamine või mitte. Lõpliku otsuse

KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist

tuleb küsida (detailplaneeringu KSH algatamata jätmise korralduse eelnõu ja KSH eelhinnangu

põhjal) seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Haljala vallas Vergi külas asuva Võsu tee 21 (katastritunnus 88703:001:0038) katastriüksuse

sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa ja pindala on 31822,0 m². Planeeringuala suurus

on ca 3,21 hektarit. Planeeritav ala asub Lahemaa rahvuspargis, tiheasustusalal, Vergi külas Vergi

poolsaare idaosas. Planeeringuala jääb kaitseala piiranguvööndisse, ranna või kalda

piiranguvööndisse ning ida osa jääb ranna- või kalda ehituskeeluvööndisse (Joonis nr 1).

Juurdepääs planeeritavale maaüksusele toimub 17181 Võsu-Vergi-Söeaugutee (88703:001:3010)

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

kaudu. Kirde-kagusuunal piirneb kinnistu Vergi lahega. Planeeritav ala on hoonestatud.

Ehitisregistri andmetel asub planeeringualal rahvamaja (EHR kood 108039951) ehitisealuse

pinnaga 393,0 m² ja kuur (EHR kood 108039952) ehitisealuse pinnaga 42,0 m². Kinnistul kasvab

kõrghaljastus ning kinnistu serva läbib elektri madalpinge õhuliin. Võsu tee avalikult kasutatava

tee kaitsevöönd 30 m (tee äärmisest servast) asub planeeringuala läänepoolses osas.

Vergi küla on olnud kuni 20. sajandini väike ja tagasihoidliku hoonestusega. Planeeringuala

naaberkinnistute hoonestus on valdavalt 1- 2 korruseline, puudub selge mahuline struktuur ja

ühtne arhitektuur. Tagasihoidlik rannaküla on tänapäevaks arhitektuuriliselt muutunud kirjuks ja

eklektiliseks. Alal pole säilinud traditsioonilist külamiljööd. Omanäoline uus arhitektuur

viidetega ajaloolisele ainult täiendab Vergi küla kohalikku hoonestuseilmekust. Planeeringuala

ümbruses paiknevad erineva suurusega hoonestatud elamu- ja maatulundusmaa sihtotstarbega

maaüksused. Tühjana seisnud hooned ja hooldamata kinnistu on toonud kaasa ümbruses

paikneva metsaala ja kõlvikute piiride pidava muutumise. Alale ei ole eelnevalt koostatud

detailplaneeringut.

Joonis nr 1. Planeeringuala, kus on märgitud ranna või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd

ja veekaitsevöönd.

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Võsu tee 21 maa sihtotstarbe muutmine elamu- ja

maatulundusmaaks. Elamumaale ehitusõiguse ja hoonestustingimuste täpsustamine, krundi

hoonestusala määramine, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendamine ning planeeringuga

kavandatu elluviimine. Planeeringuga korrastatakse kinnistu ning võetakse sihtotstarbelisse

kasutusse. Vastavalt detailplaneeringu algatamise taotlusele soovitakse krundile kahte hoonet

(ühte elamut ja ühte abihoonet) (Joonis nr 2). Uute ja korrastatud hoonetega luuakse

keskkonnasõbralik ruum, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna väärtust. Planeeritud on

olemasolevasse keskkonda sobiv hoonestus. Planeering näeb ette kallasrajale avaliku

juurdepääsu tagamise. Planeeringu skeemi järgi on juurdepääs planeeritavale alale tagatud

17181 Võsu-Vergi-Söeaugu tee (88703:001:3010) kaudu.

Joonis nr 2. Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiisjoonis

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

4. Kavandatava tegevuse seos teiste strateegiliste

4.1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud

huvid. Selles on arvesse võetud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ sätestatud ja kujundatud

põhimõtted asustuse arengu suunamiseks, taristu ja liikuvuse kavandamiseks,

põllumajandusmaa, rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmiseks. Riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+

kohaselt jääb detailplaneeringuala rohelise võrgustiku tugialale T1, Lahemaa I klassi väärtusliku

maastiku alale ja maalise piirkonna alale. Samuti on maakonnaplaneeringu seletuskirjas toodud

välja Vergi II tasandi asustuse arenguala üldsuunad ja -tingimused ning peatükis 4.3.1

„Puhkekeskused“ on toodud II astme puhkekeskuse Vergi ruumilise arengu suunad.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus väärtuslike maastike säilitamise tingimustega ega rohelise

võrgustiku alale ja rannikualale seatud tingimustega. Kavandatav tegevus vastab

maakonnaplaneeringule.

4.2. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku,

asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete

ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

Mere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere ökosüsteemi, loodusdirektiivi elupaigatüüpide,

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning lindude pesitsemis- ja koondumispaikade kaitse.

Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse-eesmärkide elluviimiseks tuleb rahvuspargis tagada

ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri ja asustustiheduse säilitamine ning piirkonda sobiva

arhitektuurilise lahendusega hoonete ehitamine. Asustuse edasiarendamine ja uushoonestuse

rajamine on võimalik kooskõlas kaitse-eeskirjaga, piirkonnale omase hoonestustihedusega,

hoonestuslaadi ja parameetritega. Ehitamine ei tohi kahjustada loodusväärtusi ega

miljööväärtusi. Võsu tee 21 kinnistul on olemasolev suur ehitis, mida on kasutatud rahvamajana.

Vergis tervikuna ei ole ühtset arhitektuuri välja kujunenud. Praeguse planeeringulahendusega on

hoonestusala on valitud nii, et ehitustegevus täidab seatud eesmärke ja omab minimaalset mõju

keskkonnale. Detailplaneeringus esitatakse planeeringu kontaktvööndi kruntide struktuur,

hoonestuse tüübid ja mahud ning ehitusjoonte ülevaade ja analüüs, arvestades olemasolevat

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

situatsiooni ja kehtivaid planeeringuid. Samuti on oluline märkida, et ehitustegevus ei kahjusta

ökosüsteemi tervikuna ega mõjuta selle toimimist.

4.3. Vihula valla üldplaneering

Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19 on kehtestatud Vihula valla üldplaneering

(edaspidi ka ÜP). Kavandatav planeering ei sisalda ettepanekut üldplaneeringu muutmiseks.

Maaüksus asub tiheasustusalal, ühiskondlike hoonete maa maakasutuse juhtotstarbega alal ja

osaliselt maakasutuse juhtotstarbeta alal, mille juhtotstarbeks on segahoonestusala ning külgneb

parkmetsaga (Joonis nr 3), detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, planeeritud

miljööväärtuslikul hoonestusalal ja I klassi väärtusliku maastiku alal. Kuna planeeringuala jääb

51% ulatuses elamumaa maakasutuse juhtotstarbega maa-alale ja maakasutuse juhtotstarbeta

alale (park, parkmets), siis kehtiva üldplaneeringu kohaselt on Võsu tee 21 kinnistu puhul

tegemist üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

Uusi elamuid kinnistule ei kavandata, rekonstrueeritakse olemasolev rahvamaja hoone.

Olemasoleva keskkonna korrastamine on kehtiva Haljala valla üldplaneeringu üks eesmärkidest.

Samuti on riigi üleüldise kahaneva rahvastiku ja valglinnastumise tingimustes oluline tihendada

olemasolevaid külakeskusi, andes elanikele võimalusi luua uusi eluasemeid väljakujunenud ja

kvaliteetsesse elukeskkonda. Planeeringulahendusega ei kaasne eeldatavalt ebasoodsat mõju

lähipiirkonnale ja tagatud on üldplaneeringu kohane tegevus planeeringualal. Kavandatav

tegevus ei ole vastuolus kehtiva Vihula valla üldplaneeringuga ning koostatav detailplaneering

ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev.

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

Joonis nr 3. Väljavõte Vihula valla üldplaneeringust

5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevuse eeldatavalt

kaasnev mõju

5.1. Mõju looduskeskkonnale

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on

juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus

näeb alale ette ühe üksikelamu rekonstrueerimist. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt

olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit,

looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline

ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning

õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu

elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada

ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis

tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida

võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja

teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole

kompetentsed.

5.2. Kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik ja Natura võrgustiku alad

Planeeringuala asub Vihula valla üldplaneeringu kohaselt miljööväärtuslikul hoonestusalal ja I

klassi väärtusliku maastiku alal. Planeeringuala jääb tervikuna maakonnaplaneeringuga

määratud rohevõrgustiku tugialale (ehk tuumalale). Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks ja

sidususe tugevdamiseks on seatud üldised meetmed. Haljala valla üldplaneering on veel

koostamisel, kuid selles on rohevõrgustiku tugialast välja võetud tihedama asustusega Vergi küla.

Peamiseks eesmärgiks on parandada rohevõrgustiku, kui terviku sidusust. Vergi küla asub

tiheasustusala piirkonnas ning looduslik taimestik ja loomastik on asendunud inimese jaoks

kohandatud keskkonnaga.

Planeeringuala asub Natura 2000 Lahemaa linnu- ja loodusalal. Planeeringu alaga piirnevad ida

ja kagu poolt Natura elupaigad -liivased ja mudased pagurannad ja rannaniidud. Kõige lähem II

kategooriasse kuuluva Cygnus columbianus bewickii (väikeluik) EELIS kood KLO9127740

elupaik on planeeringualast umbes 300 m kaugusel Vergi lahes. Lääne pool umbes 900 m

kaugusele jääb II kategooriasse kuuva Tetrao urogallus (metsis) EELIS kood KLO9133990

elupaik.

Võsu tee 21 kinnistule, Vergi külas on koostatud haljastuse hinnang. Hinnatud on endise Vergi

rahvamaja lähiümbrust planeeringuala piires. Hinnatava ala puistu on pikaajalise inimmõjuga

ning seetõttu on sellel vaid osaliselt pohla kasvukohatüübi tunnuseid. Inventeerimise eesmärgiks

oli määrata puittaimede liigiline koosseis ja haljastuslik väärtus ning hinnata nende tervislikku

seisundit. Alustaimestikku ega rohttaimi ei hinnatud. Dendroloogilise hinnangu järgi ümbritseb

olemasolevat hoonet looduslik hõre puistu, kus peamiselt kasvavad erivanuselised männid.

Okaspuudest on alusmetsas mõned noored kuused ja paar kadakat, lehtpuudest üksikud sookased,

kohati pihlaka ja vahtra võsa ning mageda sõstra põõsaid. Dendroloogilises uuringus on toodud

soovitused puude säilitamiseks ja kaitsmiseks. Kavandatud tegevuse käigus tuleb järgida ala

dendroloogilise uuringu põhimõtteid, säilitades võimalikult palju kõrghaljastust. Raietöid on

võimalik teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi. Detailplaneeringuga ei kavandata

tegevusi, mis muudaksid ala väärtust või tundlikkust ega kavandata tegevusi, mis mõjutaksid

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

looduslikku keskkonda ja maakasutust, oluline on säilitada olemasolev maastik.

Detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene tõenäoliselt kaitsealuste liikide võimalused ning

planeering ei kahjusta kaitse all olevate liikide elupaiku.

5.3. Lahemaa linnu- ja loodusala

Planeeringuala asub Lahemaa linnu- ja loodusalal. Järgnevalt on toodud Vabariigi Valitsuse

05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” Lahemaa linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärgid.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart ehk pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart

(Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus

campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur

(Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas

(Bucephala clangula), niidurisla ehk rüdi ehk niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia),

must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus

cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väikekirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio),

kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus),

männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus

pugnax), laanerähn ehk kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn ehk meltsas (Picus

viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vöötpõõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu ehk toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi elupaigatüübid on veealused

liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja

soolehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid,

mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme),

harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe

(Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suurkuldtiib (Lycaena dispar), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene

pisitigu (Vertigo angustior).

5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura

hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes

üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena

(kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-

eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Tegevuste kavandamisel tuleb

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. Eelhindamise eesmärk on

selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik.

Maa- ja Ruumiameti Geoportaali kaardirakenduste andmetel jäävad kaitsealuste liikide elupaigad

planeeritud tegevustest piisavalt kaugele ja planeeringuala on enamasti metsamaa, siis loomadel

ja lindudel on varjevõimalused olemas ning detailplaneeringu kehtestamisega ei vähene

tõenäoliselt kaitsealuste liikide võimalused. Metsamaale planeeringuga tegevusi ei ole

planeeritud.

Kõigi seadusandlusest ja kaitse-eeskirjadest tulenevate nõuete ja kaitseala valitseja ettekirjutuste

täitmisel ei ole olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ning

asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.

6. Maakasutus

Planeeritav maa-ala, suurusega ca 31822 m², asub Vergi küla idaosas. Võsu tee 21 kinnistu

katastriüksuse sihtotstarve on 100% ühiskondlike ehitiste maa, sellest looduslik rohumaa 194,0

m², metsamaa 24808,0 m², õuemaa 2665,0 m² ja muu maa 4155,0 m² (Joonis nr 4). Arvestades

asjaolu, et ümbritsevad kinnistud on enamasti hoonestatud või üldplaneeringu kohaselt

elamumaad, ei oma tegevus maakasutuslikust seisukohast olulist mõju.

Joonis nr 4. Võsu tee 21 kõlvikute info. Allikas Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendus.

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

7. Kontaktvöönd

Planeeringualaga piirnevad kinnistud (Joonis nr 5):

Kirde-kagusuunal piirneb kinnistu Vergi lahega.

Sagadi metskond 325 (katastritunnus 19101:001:0056)- Maatulundusmaa 100%

Tihase tee 4 (katastritunnus 88703:001:0501)- Elamumaa 100%

Tihase tee 5 (katastritunnus 88703:001:0280)- Elamumaa 100%

Tihase tee 7 (katastritunnus 88703:001:2581)- Maatulundusmaa 100%

Luige tee (katastritunnus 88701:001:0584)- Transpordimaa 100%

Luige tee 1 (katastritunnus 88703:001:0008)- Elamumaa 100%

Võsu tee 28 (katastritunnus 88703:001:1000)- Elamumaa 100%

Võsu tee 30 (katastritunnus 88703:001:1010)- Elamumaa 100%

17181 Võsu-Vergi-Söeaugu tee (katastritunnus 88703:001:3010)- Transpordimaa 100%

Võsu tee 25 (katastritunnus 88703:001:0890)- Elamumaa 100%

Joonis nr 5. Võsu tee 21 kinnistuga piirnevad kinnistud. Allikas: Maa- ja Ruumiameti geoportaali

kaardirakendus

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

8. Muude loodusressursside kasutus

Planeeringualal ei esine maavarasid. Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade

kasutuses. Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms

järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju.

8.1. Pinnas ja sademeveed

Detailplaneeringuga hõlmatud alal absoluutkõrgusmärgid jäävad vahemikku 0,25 kuni 2,93 abs

vahele. Planeeringuala on langev mere suunas (idaküljel). Sademeveed immutatakse pinnasesse

krundi piirides. Krundi vertikaalplaneerimisega tuleb vältida vihma ja pinnasevee juhtimist

naaberkinnistutele. Sademevee vooluhulga minimeerimiseks on soovitatav krundisisesed

parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik ja nn murukivi.

8.2 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Krundi haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoone ehitusprojekti staadiumis.

Planeeritud on likvideerida kolm III väärtusklassi puud (nr 55, 56, 57), mis jäävad sissesõidutee

alla.

Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad

vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.

Jäätmete käitlemisel juhinduda jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Prügikonteinerite täpsed asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.

Rakendada jäätmete sorteeritud kogumist – taaskasutatavad, sega-, olme- ja ohtlikud jäätmed (nt

Hg-lambid, patareid, väetisekotid jms) koguda liikide kaupa eraldi. Prügivedu peab toimuma

vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmib vastava lepingu.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või

õhusaastatus, jäätmete teke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

8.3. Veevarustus ja kanalisatsioon

Kinnistu veevarustuse osas on projekteeritud uus lahendus. Vergi küla ühisveetorustik on ümber

projekteeritud kinnistu põhjaossa ja Vergi teepoolsesse külge (lääneossa). Õueala läbiv põhja-

lõunasuunaline veetorustik likvideeritakse. Planeeritud pos 1 liitumispunkt on projekteeritud

olemasolevale veetorustikule krundi kirdeossa. Lubatud maksimaalne veetarbimine on kuni

0,5 m³/d. Veemõõdusõlm paigaldatakse, eskiisi järgi, kuiva ja sooja ruumi võimalikult lähedale

veesisendi sisenemiskohale. Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon. Reovee kanaliseerimiseks on

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

kinnistule planeeritud biopuhasti, kujaga 5 m. Mahuti on planeeritud Luige tee pikendusel (üle

Võsu tee suunduv) asuva nimeta täitmata pinnastee äärde. Vergi teel paiknev tuletõrjevee hüdrant

tõstetakse ümber planeeritud sissesõidutee äärde. Veevarustuse ja reoveemahuti täpne lahendus

antakse hoone eelprojekti staadiumis.

8.4. Sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju inimeste tervisele

Detailplaneeringuga planeeritud üksikelamu ja abihoone ehitamisega kaasnev peamine

positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Siiani on olemasolevat hoonet

kasutatud ühiskondliku hoonena ainult periooditi. Planeeringuga antakse võimalus luua uus

eluase väljakujunenud ja kvaliteetsesse elukeskkonda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja

vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne

mõju on ehitusaegne ja lühiajaline ning pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale

puudub.

8.5. Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju

Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist, mis võib

hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised,

võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside

seisundi halvenemist. Teadaolevalt ei ole planeeringuala lähistel kavandatud suuremaid arendusi

ega teisi potentsiaalse keskkonnamõjuga tegevusi, millega koosmõju oleks käesoleval juhul

asjakohane eraldi hinnata.Kavandataval tegevusel puuduvad kumulatiivsed ja piirülesed mõjud.

8.6. Välisõhu kvaliteet

Tulenevalt tegevuse iseloomust ei kaasne olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Välisõhu

saasteluba vajavaid tegevusi detailplaneeringuga ei kavandata. Mõju võib olla planeeringu

elluviimise aegne, tehnika heitegaaside näol, kuid see on ajutine ning ei mõjuta püsivalt välisõhu

kvaliteeti.

8.7. Mõju kliimale

Planeeringualale planeeritakse ühte elamut ja abihoonet. Arvestades planeeritava tegevuse

mahtu, ei ole sellest tingituna olulist mõju kliimamuutusele.

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

8.8. Jäätmete mõju

Ehitustegevusega kaasneb sõltuvalt kasutatud materjalidest erinevate jäätmete teke. Ehitiste

kasutamisel tekkivate olmejäätmete ja tootmisjäätmete käitlemisel tuleb jäätmevaldajal lähtuda

jäätmeseadusest ja Haljala valla jäätmehoolduseeskirjast. Peale planeeringu kehtestamist tuleb

planeeringuga moodustatud kinnistute omanikega sõlmida jäätmeveo lepingud. Nõuetekohasel

käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust.

8.9. Radooniohtlikkus

Vastavalt Eesti radooniriski levilate kaardile (koostatud 2023. aastal) paikneb

detailplaneeringuala kõrge või eriti kõrge riskiga (>50 kBq/m³) piirkonnas. Radoon tekib

maakoores uraani sisaldavates mineraalides. Uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal

maakoores, seega leidub ka radooni kõikjal. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada

siseruumide õhu radoonisisaldust minimeerivate lahendustega, esmajärjekorras kõrge ja eriti

kõrge Rn-riski piirkondades. Pidevalt tuleb tegeleda olemasolevate eluruumide (elu-, olme- ja

tööruumide) siseõhu Rn-taseme kontrollimisega ja vähendamisega. Planeeringualal tuleb

arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid

meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet,

maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine

ning tarindite radoonikindlad lahendused.

9. Asjaomase asutuse seisukoht

Optimal Projekt OÜ on 06.06.2023 pöördunud Keskkonnaameti poole sooviga muuta õueala

kuju ning sellega seoses metsamaa kõlviku piire Võsu tee 21 kinnistul. Keskkonnaamet oma

kirjas 16.06.2023 nr 7-9/23/11461-3 toob välja, et Võsu tee 21 maaüksusel ehitustegevuse

kavandamisel, õuemaa piiri arvestamisel, tuleb lähtuda põhikaardile kantud õuemaa piirist.

Looduses on pigem õuemaa kõlvik väiksem kui põhikaardil. Asendiplaanil näidatud soovituslik

abihoone asukoht on metsamaal, sh alusmetsale iseloomuliku taimestikuga. Kirjas jääb

Keskkonnaamet on seisukoha juurde, et abihoonet ei ole võimalik kavandada metsamaale, hoone

on võimalik kavandada põhikaardi kohasele õuemaale.

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Kokkuvõte

Käesolevas KSH eelhinnangus käsitleti Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu

seoseid teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning hinnati

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid:

1. Planeering on kooskõlas teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega nagu Lääne-Viru

maakonnaplaneering 2030+, Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ja Vihula valla

üldplaneering. Planeeritavad tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ning

tõenäoliselt ei ohusta kaitsealade olemasolevat seisundit.

2. Kavandatud planeeringu elluviimine ei avaldada olulist keskkonnamõju ega põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muudatusi, kuivõrd tegu on ühe elamu ja ühe abihoone

ehitamisega ning mõjud keskkonnale on väikesed.

3. Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh

tootmist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või looduslike alade

kahjustumist (vee, pinnase ja õhu saastatust). Lähtudes planeeringu elluviimisel

kehtivatest õigusaktidest, ei põhjusta ala planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.

4. Tegevusega kaasnevad suured võimalikud mõjud on ehitusaegsed ning nende ulatus

piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui

detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide

nõudeid.

5. Planeeringus kavandatava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse,

mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete

saastetasemete esinemist.

6. Planeeringu kehtestamisega ei kaasne olulist mõju põhja- ja pinnaveele. Planeeringualal

ei ole keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust.

7. Kavandatav tegevus ei põhjusta kumulatiivset ega piiriülest mõju.

8. Planeeritava tegevuse tulemusena ei ole olulist mõju kliimamuutusele.

9. Tegevused ei ole vastuolus kaitse-eesmärkidega ega ohusta eeldatavalt kaitsealade

olemasolevat seisundit. Planeeringus kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

10. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

11. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte

ega vara.

Vergi külas Võsu tee 21 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

Planeeringuala jääb Lahemaa rahvuspargi territooriumile. Eelhinnang koostati selleks, et

otsustaja saaks kaaluda KSH algatamise vajalikkust. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et

arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni, ei ole planeeritav tegevus ümbritsevale

keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet ning oluline

keskkonnamõju puudub. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse

§ 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.