| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2150 |
| Registreeritud | 22.01.2026 |
| Sünkroonitud | 16.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Heiki Ärm |
| Originaal | Ava uues aknas |
Verston Eesti OÜ [email protected]
20.06.2025 nr DM-130583-13
Seljametsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes Verston Eesti OÜ esitatud Seljametsa II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p-le 1, § 6 lg 2 p-le 2 ja lg-le 4, § 61 lg-tele 3 ja 5, § 9 lg-le 1, § 11 lg-tele 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lg-le 1 ja § 3 p-le 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ otsustab Keskkonnaamet:
1.1. Jätta algatamata Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamine. 1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Seljametsa II liivakarjääri keskkonnaloas on järgmised: 1.3.1.Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. 1.3.2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil; 1.3.3. Kaevandada tohib esmaspäevast reedeni kella 7.00-23.00. Laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel kaevandamine keelatud.
Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile 23.12.2024 Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 23.12.2024 dokumendina nr DM-130583-1). Parandatud
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
taotlus esitati 14.03.2025 (DM-130583-5).
Taotletav Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa moodustub kolmest lahustükist asudes Jaamakülas ja Kikepera külas, Saarde vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluvatel kinnistutel Surju metskond 2 (tunnus 75601:001:0679) ja Kilingi metskond 1 (tunnus 75601:006:0117). Kinnistute valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Taotletava Seljemetsa II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,46 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,94 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Seljemetsa liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 9 ja 10 aT. Kaevandatav varu asub ülalpool ja allpool põhjavee taset.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 25.10.2024 mäeeraldise täiteliiva aktiivne
tarbevaru 92 tuh m3 (9 plokk) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 42 tuh m 3 (10 plokk, 9 ploki
lamamis, allpool põhjavee taset). Kaevandatava täiteliiva maht 130 tuh m3. Katendi maht
mäeeraldisel on 27 tuh m3, sellest mulla maht 27 tuh m3. Keskmine kaevandatav maht aastas on
10 tuh m3. Maavara kasutusaladeks on teede remont ja hooldus ning ehitustegevus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (tehisveekogu ja metsamaa). Taotletava loa kehtivuseks 15 aastat.
Keskkonnaamet võttis 25.03.2025 kirjaga nr DM-130583-7 Seljametsa II liivakarjääri kaevandamisloa taotluse menetlusse ja avalikustas ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused. KeHJS § 6 lg 1 p 28 kohaselt on pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal olulise keskkonnamõjuga tegevus ning KMH algatamine kohustuslik. Verston Eesti OÜ taotleb kaevandamisluba Jaamakülas ja Kikepera külas, Saarde vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluvatel kinnistutel Surju metskond 2 (tunnus 75601:001:0679) ja Kilingi metskond 1 (tunnus 75601:006:0117); valitseja: Keskkonnaministeerium; volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus). Taotletava Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,46 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,94 ha.
KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust
2(15)
selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval
pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH
algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi §
61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017
määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61
lg 1 kohane teave. 2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht
Verston Eesti OÜ taotleb kaevandamisluba Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldisele mille teenindusmaa moodustub kolmest lahustükist asudes Jaamakülas ja Kikepera külas, Saarde vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluvatel kinnistutel Surju metskond 2 (tunnus 75601:001:0679) ja Kilingi metskond 1 (tunnus 75601:006:0117). Kinnistute valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Taotletava Seljemetsa II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,46 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,94 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Seljemetsa liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 9 ja 10 aT. Kaevandatav varu asub ülalpool ja allpool põhjavee taset.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 25.10.2024 mäeeraldise täiteliiva aktiivne 3(15)
tarbevaru 92 tuh m3 (9 plokk) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 42 tuh m 3 (10 plokk, 9 ploki
lamamis, allpool põhjavee taset). Kaevandatava täiteliiva maht 130 tuh m3. Katendi maht
mäeeraldisel on 27 tuh m3, sellest mulla maht 27 tuh m3. Keskmine kaevandatav maht aastas on
10 tuh m3. Maavara kasutusaladeks on teede remont ja hooldus ning ehitustegevus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (tehisveekogu ja metsamaa). Taotletava loa kehtivuseks 15 aastat.
Mäetehnilised tingimused taotletavas Seljemetsa II liivakarjääris on keskmised. Mäeeraldisele on hea juurdepääs Laimetsa metsateelt, mis viib Surju-Seljametsa teele. Kaevandamise teeb mõneti keerukaks madal kasulik kiht ja kaevandamine pinnavee tasemel.
Seljametsa II liivakarjääris on katendi paksus ca 0,2 m jäädes paksuste vahemikku 0,1 – 0,5 m. Katendi moodustab muld. Ladustatav katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Kasvukihi (mulla) vallitamisel peab jälgima, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine toimub kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks silutakse auna pealispind ja küljed. Ennetamaks umbrohtude levikut külvatakse aunadele liblikõielisi, tärganud taimestikku niidetakse perioodiliselt.
Katend eemaldatakse ekskavaatori või buldooseriga. Eemaldatud katend ladustatakse alguses ajutiselt mäeeraldise teenindusmaale ja edaspidi jooksvalt ammendatud karjääriosa nõlvade täitmiseks. Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse suuremale alale, et optimaalselt teenindada maavara kaevandamist, sh ladustada katendit ja vajadusel tagada toodangu vaheladudele ruumi. Teekaitsevööndis mäeeraldise teenindusmaal katendit ei ladustata.
Kasuliku kihi moodustab täiteliiva nõuetele vastav väga peenteraline liiv, hajuti levib ka kruus. Kasulik kiht jääb vahemikku 0,1-1,7 m, olles keskmiselt 1,1 m. Kasuliku kihi teralisus muutub sügavuse suurenedes peenemaks ja värv beežikast helebeežikaks. Liivas veerised (>64 mm) puuduvad, kuid kruusaosakesi (2…64 mm) leidub keskmiselt 0,7%. Liivaosist on keskmiselt ~92% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,125…0,063 mm). Kaevandamisel tuleb arvestada, et maavara levib suures osas ka põhjaveetasemest madalamal. Kasuliku kihi paksus võimaldab kaevandada ühe astmega (veealune ja veepealne koos). Kaevandatakse veetaset alandamata. Kaevandamise alustamisel ja kaevandamise kestel tuleb tagada maaparandussüsteemide (kraavide) toimimine.
Vajadusel kaevis nõrutatakse kuival astangul. Vahelao kasutamisel tehakse laadimistööd frontaallaaduri või ekskavaatoriga. Liiva väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga.
Kaevandamistöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem mäetööde kava kantakse plaanile. Kaevandamise lõpptulemusena tekkiva karjäärisüvendi kujundamisel on materjali püsivusest tulenevalt soovitatav tasandada nõlvad veepealses osas kaldega 1:2, veealuses osas kaldega 1:5. Kaevandamisjärgselt kujundatakse kaeveala veekoguks ja metsamaaks. Mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis.
Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks vibratsiooni 4(15)
tekitada.
3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Taotletav Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 14,94 ha moodustub kolmest lahustükist asudes Jaamakülas ja Kikepera külas, Saarde vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluvatel kinnistutel Surju metskond 2 (tunnus 75601:001:0679) ja Kilingi metskond 1 (tunnus 75601:006:0117).
Ala külgneb samade kinnistutega, millel see asub, välja arvatud edelanurgas, kus asub Raiestiku kinnistu (tunnus 75601:006:0251).
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lahustükkide vahel kulgeb Laimetsa metsatee (nr 7560703), mis ühendab paralleelselt alaga ~650 m kaugusel läänes kulgevat Surju-Seljametsa kõrvalmaanteed (nr 10170). Seljemetsa II liivakarjääri lõunaserva jääb ka Lauasihi tee (nr 7560603).
Elektriõhuliinid 35 - 110 kV (kõrgpingeliin) ja 220 - 330 kV (kõrgepingeliin) Kilingi-Nõmme- Sindi asuvad uuringuruumist ~90 - 160 m kaugusel idas.
Taotletaval mäeeraldisel on peamiselt tegemist metsamaaga, osaliselt raiesmikuga. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, absoluutkõrgused jäävad ligikaudu 11 m tasemele.
Seljametsa II liivakarjäär kattub kogu pindalal maaparandussüsteemidega: lääneosas Vohu (TP639) (kood 6114760020110002) ja idaosas Ilvese (kood 6114760020110001).
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähimad metsa vääriselupaigad jäävad ~250 m läänesuunda (VEP126004), ~230 m kirdesuunda (VEP126005), ~220 m põhjasuunda (VEP126007) ja vahetult lõunaservas (VEP126026), ning ~200 m kaugusele lõunasuunas (VEP126010). Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) jääb ~750 m kaugusele läände. Lõunas ~200 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuste liikide, kahelehine käokeel (KLO9345885) ja Helleri ebatähtlehik (KLO9402099), leiukoht. Ida suunas ~700 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi sulgjas õhik (KLO9402854) elupaik. I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad asuvad ~500 m kaugusel idas, kagus ja ~200 m kaugusel lõunas.
Seljametsa II liivakarjääri piires ja selle vahetus läheduses puudub hoonestus ja kommunikatsioonid. Lähimad majapidamised asuvad ~440 - 650 m kaugusel lõunas Loometsa (56801:004:0263), Puurimäe (56801:004:0158) ja Raku (56801:004:0631) kinnistutel, ~700 m kaugusel edelas Kasetuka (56801:004:0144) kinnistu, ning ~750 - 800 m kaugusel läänes Kastani (56801:005:0268) ja Laimetsa (56801:005:0270) kinnistud.
Taotletav Seljemetsa II liivakarjääri vähim transpordikaugus RB trassist on 5 km. Teise rahvusvahelise suurprojektina jääb taotletavas alast ligikaudu 20 km transporditee kaugusele Via Baltica maanteetrass.
Ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus strateegiliste planeerimisdokumentidega. 5(15)
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse energiakasutus.
Seljametsa II liivakarjäär paikneb kunagise Antülusjärve basseinis või kaldal kus on tegu järvesetega, mis koosnevad kruusast, liivast, aleuriidist, saviliivast, liivsavist, järvemudast, maapinna absoluutkõrgused jäävad 11 m tasemele.
Seljametsa II liivakarjääris on katendi paksus ca 0,2 m jäädes paksuste vahemikku 0,1 – 0,5 m. Katendi moodustab muld.
Kasuliku kihi moodustab täiteliiva nõuetele vastav väga peenteralinel iiv, hajuti levib ka kruus. Kasulik kiht jääb vahemikku 0,1-1,7 m, olles keskmiselt 1,1 m. Kasuliku kihi teralisus muutub sügavuse suurenedes peenemaks ja värv beežikast helebeežikaks. Liivas veerised (>64 mm) puuduvad, kuid kruusaosakesi (2…64 mm) leidub keskmiselt 0,7%. Liivaosist on keskmiselt ~92% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,125…0,063 mm).
Kasuliku kihi lamamiks on paiguti punakashall või sinakashall liivsavi- või saviliivmoreen (Q1jr_g).
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 25.10.2024 mäeeraldise täiteliiva aktiivne
tarbevaru 92 tuh m3 (9 plokk) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 42 tuh m 3 (10 plokk, 9 ploki
lamamis, allpool põhjavee taset). Kaevandatava täiteliiva maht 130 tuh m3. Katendi maht
mäeeraldisel on 27 tuh m3, sellest mulla maht 27 tuh m3. Keskmine kaevandatav maht aastas on
10 tuh m3. Maavara kasutusaladeks on teede remont ja hooldus ning ehitustegevus.
Taotletaval mäeeraldisel on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (29.02.2024) 0,1 - 0,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 10,5 - 11,8 m (keskmine 11,1 m). Uuringuaegseks põhjaveetasemeks on märgitud 10,3 m. Alal on pinnaveerežiim tugevalt mõjutatud kuivenduskraavidega. Sõltuvalt antud kraavide põhjakõrgusest ja kuivendussügavusest kujuneb alale kaevandamise järgselt tehisveekogu, mille veetaseme kõrgus on abs 10,50 m (lõuna lahustükk) ja abs 11,0 m kaguosa lahustükil. Kaevandamise veerežiimi muutuse mõju jääb mäeeraldise teenindusmaale kuivõrd ala(d) külgnevad maaparandussüsteemi kraavidega, sealjuures on kasuliku kihi lamami abs kõrgus sarnane nimetatud kraavide põhja kõrgustega.
Piirkonnas esineb Silur-Ordoviitsiumi karstunud kivimite põhjaveekogum, kaetud AlamDevoni Rezekne või Kesk-Devoni Pärnu lademe liivakividega, mis moodustaavad ühtse põhjaveekompleksi. Kesk-Devoni Narva lademe aleuroliidid ja savid moodustavad ülemise veepideme, mistõttu piirkonnas on põhjavesi looduslikult suhteliselt kaitstud. Kuna tegu on liigniiske kraavitatud alaga, võib eeldada, et pinnakattes esineva kvaternaarisetete põhjavee tase on piirkonnas kõrge ja maavara lasub osaliselt vee all.
Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale veekogu ja
6(15)
metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.
Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.
3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Vesi
Taotletavas Seljametsa II liivakarjääris lasub kasulik kiht põhiliselt all pool veetaset. Veetase on seotud kasuliku kihi lamamisete moreeniga. Kaevandamiseks veetaset ei alandata, küll alaneb taotletava mäeeraldise erinevates piirkonades veetase süvendi rajamise tulemusena, kus see stabiliseerub alalt lähtuvate kuivenduskraavide kuivendussügavusel. Väljaspoole mäeeraldist kuivendamise mõju on minimaalne kuivõrd ka külgneval alal asuvad kuivenduskraavid.
Maapinna lähedal esineb põhjaveekiht eelkirjeldatud liivas. Liivaga seotud põhjaveekiht toitub sademete arvelt (100–200 mm aastas) kraavide vahelisel alal ja põhjavee väljavool toimub kuivenduskraavidesse. Piirkonna veerežiim sõltub sademetest ja koguaurumisest ning pinnavee äravoolust kraavide kaudu. Kuna põhjaveekiht on õhuke ning keskpärase filtratsiooniga on
põhjaveekihi arvutuslik veejuhtivus tagasihoidlik, 2-4 m2 /ööpäevas. Kui ka mõni kuivenduskraav peaks põuaga kuivama, siis põhjavee horisontaalne liikumine kraavide põhjast sügavamale jäävas õhukeses põhjaveekihis tasase reljeefi ja sellest tuleneva väikese põhjaveetaseme kalde tõttu praktiliselt puudub.
Piirkonnas leviva liivakihi põhjavee tase on reguleeritud metsakuivenduskraavidega. Kuna liiva kiht on õhuke, ei ulatu veetaseme muutuste mõju kaugemale karjäärile lähemast säilivast maaparanduskraavist.
Uuringuaruande järgi on karjääriala pärast kaevandamist võimalik korrastada osaliselt metsamaaks, osaliselt veekoguks. Kuna praeguse kuivendatud ala asemel tekib praeguse põhjaveetasemega lähedase veetasemega märgala ja veekogu, siis karjääril mõõdetav mõju kaitstava ala veerežiimile puudub ka pärast karjääri korrastamist.
Kaevandatakse põhjavee tasemest üleval ja all pool asuvat maavara varu ilma veetaset alandamata, siis ei ole võimalik ka ohustada piirkonna salvkaevudele veetaset. Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada.
Peenosakesed (tolm)
Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete peenosakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste
7(15)
eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.
Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Kuivõrd tõenäoline väljaveo suund on mööda olemasolevaid teid läände, siis antud trajektoori ääres asub VEP126005, milles säilitatakse olemas olev metsatüüpi. Seega võimalik lisanduv tolm võrreldes olemasoleva tee kasutuskoormusega metsaelupaika ei saa mõjutada. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PM sum emissiooni faktoriks 0,00060
kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~10 tuh m3 kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,01 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevusel ei ületata
Müra
Seljametsa II liivakarjääris töötamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra.
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas (II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
Lähimad elamud jäävad taotletavast Seljemetsa II liivakarjäärist ~450 m kaugusele. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on ekskavaatori töötamisel maksimaalne müratase
8(15)
lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 81 + 20log10(15) – 20log10(450) = 52 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 81 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra liivakarjäärile lähimal elamumaal Loometsa kinnistul on kuni 52 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid müra tõkestavaid puid. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra hakkab ületama lähimates majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu nende elanikele. Karjääris ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 – 7.00).
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Seljametsa II liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Vastavalt Maapõueseaduse § 50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Eemaldatav kattepinnas on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kaevise rikastamine ehk antud juhul sõelumine ja purustamine on seaduse mõistes jäätmete tekitamine. Vastavalt Jäätmeseaduse 26.04.2004. a. määrusele nr 122 tuleb jäätmeluba taotleda maavara rikastamisel alates tootmismahust 1000 t aastas. Kaevandamise tootmisprotsessis töötlemisega tekkinud materjal on vastavalt kehtivale seadusandlusele sertifitseeritud toodang, mis turustatakse kogu mahus. Eelmainitu põhjal võib väita, et kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada.
3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
9(15)
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused
Taotletav Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 14,94 ha moodustub kolmest lahustükist asudes Jaamakülas ja Kikepera külas, Saarde vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluvatel kinnistutel Surju metskond 2 (tunnus 75601:001:0679) ja Kilingi metskond 1 (tunnus 75601:006:0117).
Ala külgneb samade kinnistutega, millel see asub, välja arvatud edelanurgas, kus asub Raiestiku kinnistu (tunnus 75601:006:0251).
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa lahustükkide vahel kulgeb Laimetsa metsatee (nr 7560703), mis ühendab paralleelselt alaga ~650 m kaugusel läänes kulgevat Surju-Seljametsa kõrvalmaanteed (nr 10170). Seljemetsa II liivakarjääri lõunaserva jääb ka Lauasihi tee (nr 7560603). Elektriõhuliinid 35 - 110 kV (kõrgpingeliin) ja 220 - 330 kV (kõrgepingeliin) Kilingi-Nõmme-Sindi asuvad uuringuruumist ~90 - 160 m kaugusel idas.
Taotletaval mäeeraldisel on peamiselt tegemist metsamaaga, osaliselt raiesmikuga. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, absoluutkõrgused jäävad ligikaudu 11 m tasemele.
Seljametsa II liivakarjäär kattub kogu pindalal maaparandussüsteemidega: lääneosas Vohu (TP639) (kood 6114760020110002) ja idaosas Ilvese (kood 6114760020110001).
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähimad metsa vääriselupaigad jäävad ~250 m läänesuunda (VEP126004), ~230 m kirdesuunda (VEP126005), ~220 m põhjasuunda (VEP126007) ja vahetult lõunaservas (VEP126026), ning ~200 m kaugusele lõunasuunas (VEP126010). Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) jääb ~750 m kaugusele läände. Lõunas ~200 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuste liikide, kahelehine käokeel (KLO9345885) ja Helleri ebatähtlehik (KLO9402099), leiukoht. Ida suunas ~700 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi sulgjas õhik (KLO9402854) elupaik. I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad asuvad ~500 m kaugusel idas, kagus ja ~200 m kaugusel lõunas.
Seljametsa II liivakarjääri piires ja selle vahetus läheduses puudub hoonestus ja kommunikatsioonid. Lähimad majapidamised asuvad ~440 - 650 m kaugusel lõunas Loometsa (56801:004:0263), Puurimäe (56801:004:0158) ja Raku (56801:004:0631) kinnistutel, ~700 m kaugusel edelas Kasetuka (56801:004:0144) kinnistu, ning ~750 - 800 m kaugusel läänes Kastani (56801:005:0268) ja Laimetsa (56801:005:0270) kinnistud.
Taotletav Seljemetsa II liivakarjääri vähim transpordikaugus RB trassist on 5 km. Teise rahvusvahelise suurprojektina jääb taotletavas alast ligikaudu 20 km transporditee kaugusele Via
10(15)
Baltica maanteetrass.
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes
Seljametsa II liivakarjäär paikneb kunagise Antülusjärve basseinis või kaldal kus on tegu järvesetega, mis koosnevad kruusast, liivast, aleuriidist, saviliivast, liivsavist, järvemudast, maapinna absoluutkõrgused jäävad 11 m tasemele.
Seljametsa II liivakarjääris on katendi paksus ca 0,2 m jäädes paksuste vahemikku 0,1 – 0,5 m. Katendi moodustab muld.
Kasuliku kihi moodustab täiteliiva nõuetele vastav väga peenteralinel iiv, hajuti levib ka kruus. Kasulik kiht jääb vahemikku 0,1-1,7 m, olles keskmiselt 1,1 m. Kasuliku kihi teralisus muutub sügavuse suurenedes peenemaks ja värv beežikast helebeežikaks. Liivas veerised (>64 mm) puuduvad, kuid kruusaosakesi (2…64 mm) leidub keskmiselt 0,7%. Liivaosist on keskmiselt ~92% ja valdav on väga peeneteraline liiv (0,125…0,063 mm).
Kasuliku kihi lamamiks on paiguti punakashall või sinakashall liivsavi- või saviliivmoreen (Q1jr_g).
Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Seljametsa II liivakarjäär kavandatakse korrastada veekoguks ja metsamaaks. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta.
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää 11(15)
siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähimad metsa vääriselupaigad jäävad ~250 m läänesuunda (VEP126004), ~230 m kirdesuunda (VEP126005), ~220 m põhjasuunda (VEP126007) ja ~200 m kaugusele lõunasuunas (VEP126010).
Taotletava mäeeraldise lõunaosa külgneb vääriselupaigaga (VEP126026). Keskkonnaamet soovitab jätta vääriselupaiga ja taotletava mäeeraldise vahele 10 m laiune puhvertsoon, et mitte kahjustada kasvavate puude juurestikku ja vältida nende tormituultega karjääri heitmist/varisemist.
Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) jääb ~750 m kaugusele läände.
Lõunas ~200 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuste liikide, kahelehine käokeel (KLO9345885) ja Helleri ebatähtlehik (KLO9402099), leiukoht. Ida suunas ~700 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuse liigi sulgjas õhik (KLO9402854) elupaik. I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad asuvad ~500 m kaugusel idas, kagus ja ~200 m kaugusel lõunas.
Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.
Lähimad majapidamised asuvad ~440 - 650 m kaugusel lõunas Loometsa (56801:004:0263), Puurimäe (56801:004:0158) ja Raku (56801:004:0631) kinnistutel, ~700 m kaugusel edelas Kasetuka (56801:004:0144) kinnistu, ning ~750 - 800 m kaugusel läänes Kastani (56801:005:0268) ja Laimetsa (56801:005:0270) kinnistud.
Kuna ülenormatiivne müra üldjoontes ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja tulevikus on karjääri nõlvad samuti müra vähendavad. Võimaliku peenosakeste heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Nimetatud kõrvaltingimuse eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus.
Tuginedes eelnevale teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgmised 12(15)
kõrvaltingimused:
1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.
2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.
3. Kaevandada tohib esmaspäevast reedeni kella 7.00-23.00. Laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel kaevandamine keelatud
Loetletud tingimused kavandatakse seada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.
3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga.
Lähim, Vaskjõe looduskaitseala (KLO1000567) jääb ~750 m kaugusele läände.
Kuna mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele.
3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega
Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul. Kuna tegemist on kõrvalise kohaga, kus muud negatiivseid keskkonnamõjusid
13(15)
tekitav tegevus puudub, ei ole ette näha olulise kumulatiivse mõju ilmnemist.
3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi
Tuginedes eelnevale teeb Keskkonnaamet ettepaneku kanda keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused:
1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse;
2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil;
3. kaevandada tohib esmaspäevast reedeni kella 7.00-23.00. Laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel kaevandamine keelatud.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstava loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alaga ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid;
2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamine toimub põhjavee tasemest üleval ja all pool ning põhjavee taset ei alandata;
4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.
KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
14(15)
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel 28.05.2025 kirjaga nr DM-130583-10 Seljametsa II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saarde Vallavalitsusele ja teadmiseks ettevõttele Verston Eesti OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Põllumajandus- ja Toiduametile.
Saarde Vallavalitsus 18.06.2025 korraldusega nr 2-3/249 nõustus keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047) Seljametsa II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele, sest kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
Riigimetsa Majandamise Keskus 04.06.2025 kirjaga nr 3- 1.1/2025/2150 teatas, et on tutvunud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõuga ja nõustub Keskkonnaameti kui menetleja seisukohaga jätta algatamata Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
Teadmiseks: ARVO LORENTS, Maa- ja Ruumiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Reet Leimann, Riigimetsa Majandamise Keskus, Saarde Vallavalitsus
Aare Mark 5064227 [email protected]
15(15)
Verston Eesti OÜ [email protected]
22.01.2026 nr DM-130583-15
Seljametsa II liivakarjääri keskkonnaloa KL-526213 andmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
Edastame Teile kui menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, Eesti) Seljametsa II liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-526213 ja selle andmise korralduse eelnõud.
Ettevõte taotleb maavara kaevandamise luba täiteliiva kaevandamiseks Seljametsa II liivakarjääris, mis asub Jaamakülas ja Kikepera külas, Saarde vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluvatel kinnistutel Surju metskond 2 (tunnus 75601:001:0679) ja Kilingi metskond 1 (tunnus 75601:006:0117) maaüksustel, mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Seljemetsa II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,46 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,94 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Seljemetsa liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 9 ja 10 aT.
Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-130583 all.
Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saatmisest 14 kalendripäeva jooksul, st hiljemalt 06.02.2026 e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.
Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.
Lisateave:
1. Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2.
2. Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
Lisad:
Teadmiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Saarde Vallavalitsus
Aare Mark 5064227 [email protected]
1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-526213 eelnõu
2(2)
EELNÕU (22.01.2026)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lõike 1 ning tuginedes Saarde Vallavolikogu 15.05.2025 otsusele nr 1-3/175 ja Verston Eesti OÜ taotlusele nr T-KL/1027047-2, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Anda Verston Eesti OÜ -le (registrikood 11947047) Seljametsa maardlas Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr KL-526213 kehtivusajaga 15 aastat; 1.2. Seada antavale keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse punktis 3.3. „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust; 1.3. Avalikustada Verston Eesti OÜ -le keskkonnaloa nr KL-526213 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-526213 lahutamatu osa. Keskkonnaluba nr KL- 526213 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/.
2. ASJAOLUD
2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile 23.12.2024 Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 23.12.2024 dokumendina nr DM-130583-1). Parandatud taotlus esitati 14.03.2025 (DM-130583-5). Taotletav Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa moodustub kolmest lahustükist asudes Jaamakülas ja Kikepera külas, Saarde vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluvatel kinnistutel Surju metskond 2 (tunnus 75601:001:0679) ja Kilingi metskond 1 (tunnus 75601:006:0117). Kinnistute valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Seljemetsa II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 12,46 ha ning mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 14,94 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Seljemetsa liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 9 ja 10 aT. Kaevandatav varu asub ülalpool ja allpool põhjavee taset. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 25.10.2024 mäeeraldise täiteliiva aktiivne
tarbevaru 92 tuh m3 (9 plokk) ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 42 tuh m 3 (10 plokk, 9 ploki
lamamis, allpool põhjavee taset). Kaevandatava täiteliiva maht 130 tuh m3. Katendi maht
mäeeraldisel on 27 tuh m3, sellest mulla maht 27 tuh m3. Keskmine kaevandatav maht aastas on
10 tuh m3. Maavara kasutusaladeks on teede remont ja hooldus ning ehitustegevus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (tehisveekogu ja metsamaa). Taotletava loa kehtivuseks 15 aastat. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 1990 eurot on tasutud 23.12.2024 riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja Maa-ameti (alates 01.01.2025 Maa-ja Ruumiamet) 27.12.2024 kiri nr 9-3/24/15862-2. Paluti täiendada graafilisi lisasid ja seletuskirja. Verston Eesti OÜ esitas parandatud taotluse 14.03.2025 (DM-130583-5). Keskkonnaloa parandatud taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistus 24.03.2025 kiri nr 13-1/25-506). Ettepanekuid ei esitatud. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa ei kattu ühegi kitsendust põhjustava objektiga. 2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi.
Keskkonnaloa taotlus on 25.03.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 25.03.2025 kirjaga nr DM-130583-7 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus taotluse kohta ettepanekuid ja märkusi ei esitatud. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi. KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani Keskkonnaamet XX.01.2026 õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Eelnõude avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ... Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Verston Eesti OÜ -lt XX.01.2026 kirjaga nr DM- 130583-15 arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest. Verston Eesti OÜ … 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist,
lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 20.06.2025 kirjaga nr DM-130583-13 „Seljametsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Seljametsa II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.).
3. KAALUTLUSED
3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1. antav keskkonnaluba nr KL-526213 annab Verston Eesti OÜ -le õiguse Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa andmisel MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlus on edastatud arvamuse saamiseks Saarde Vallavalitsusele 25.03.2025 kirjaga nr DM-130583-8. Saarde Vallavolikogu 15.05.2025 otsusega nr 1-3/175 nõustus Verston Eesti OÜ-le (registrikood 11947047) kaevandamisloa andmisega Saarde vallas Jaamakülas ja Kikepera külas
Seljametsa II liivakarjääris maavara kaevandamiseks. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida
ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352
tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Seljametsa II liivakarjääri kaevandamisloa taotluse seletuskirjas on kinnitatud, et kaevandamise käigus jäätmeid ei teki, seega pole vajalik jäätmekava esitamine. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Seljametsa II liivakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Saarde Vallavolikogu 15.05.2025 otsusega nr 1-3/175 nõustus Verston Eesti OÜ-le (registrikood 11947047) kaevandamisloa andmisega Saarde vallas Jaamakülas ja Kikepera külas Seljametsa II liivakarjääris maavara kaevandamiseks. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaamet jättis 20.06.2025 kirjaga nr DM-130583-13 „Seljametsa II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Seljametsa II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale
on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Verston Eesti OÜ ei ole seisuga 05.01.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 20.06.2025 kirjaga nr DM-130583-13 Seljametsa II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Seljametsa liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250- 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete peenosakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed:
1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse.
2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil.
3. Kaevandada tohib esmaspäevast reedeni kella 7.00-23.00. Laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel kaevandamine keelatud.
Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Saarde Vallavolikogu 15.05.2025 otsusega nr 1-3/175 nõustus Verston Eesti OÜ-le (registrikood 11947047) kaevandamisloa andmisega Saarde vallas Jaamakülas ja Kikepera külas
Seljametsa II liivakarjääris maavara kaevandamiseks. Tingimusi ei esitatud. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Keskkonnaloa taotluse avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus … 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo
EELNÕU 22.01.2026
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-526213
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ
Registrikood / Isikukood 11947047
Tegevuskoha andmed
Nimetus Seljametsa II liivakarjäär
Aadress Surju metskond 2, Jaamaküla, Saarde vald, Pärnu maakond
Katastritunnus(ed) 75601:001:0679
Territoriaalkood EHAK 2132
Käitise territoorium Ruumikuju: 3 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Kilingi metskond 1 (75601:006:0117), Surju metskond 2 (75601:001:0679).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused
Maavara kaevandamine;
Loa andja andmed
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Maapõu M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 888
Maardla nimetus Seljametsa
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Seljametsa II liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 12.46
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 14.94
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 27
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Transpordi- ja tsiviilehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 10
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
9 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 92 tuh m³ 25.10.2024
10 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 42 tuh m³ 25.10.2024
Tegevusala andmed
2/3
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seljametsa liivamaardla Seljametsa II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2024)
Geoloogiafondi number 9884
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/1409
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 28.06.2024
1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. 2. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 3. Kaevandada tohib esmaspäevast reedeni kella 7.00-23.00. Laupäeval, pühapäeval ja riiklikel pühadel kaevandamine keelatud.
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Liiv, täitepinnas 2026 2041 tuh m³ 130 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2026 2041 0712 Saarde vald
Kõrvaltingimused
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa ja veekogu
Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Seljametsa II mäeeraldise plaan Lisa 1: Seljametsa_II_Mäeeraldise_plaan.pdf Jah
Seljametsa II mäeeraldise läbilõiked Lisa 2: Seljametsa_II_Läbilõiked.pdf Jah
Seljametsa II korrastatud ala plaan Lisa 3: Seljametsa_II_Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah
3/3