bioturvalisuse kava aastateks 2026-2030

KINNITATUD

RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja

27.01.2026 käskkirjaga nr 1-5/2

RMK Põlula kalakasvatustalituse bioturvalisuse kava aastateks 2026-2030

1. Üldsätted

1.1. RMK Põlula kalakasvatustalituse bioturvalisuse kava sätestab kalade haigustekitajate

sissetoomise ja leviku ennetamiseks rakendatud bioturvalisuse meetmed, nõuded töötajate

pädevusele ja juhised tegutsemiseks kalade haiguspuhangute, avariide vm ootamatute

olukordade puhul ning riskide maandamise abinõud.

1.2. Kava on koostatud vastavalt Veterinaarseaduse § 36 ning Põllumajandus- ja Toiduameti

vastavasisulisele juhendile.

Tabel 1. Üldandmed ja kontaktid seisuga 27.01.2026

Ettevõte Riigimetsa Majandamise Keskus, reg nr 70004459

Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru mk

Vesiviljelusüksus RMK Põlula kalakasvatustalitus

Tegevuskoht RMK Põlula Kalakasvatuskeskus

Aadress Lavi küla, Vinni vald, 46705 Lääne-Viru mk

Kinnistu nimi Kalakasvatuse

Katastritunnus 70201:001:0537

Keskkonnaloa nr L.VV/328042

PRIAs registreeritud ehitise

nr

EE17369

VTA tegevusloa nr 07/VV/KK01

Sihtkoha vastuvõtjana reg nr 070046EL

Loaga määratletud tegevus Lõhe, meriforelli, jõeforelli, siia, harjuse ja Atlandi tuura

kasvatamine kalavarude taastamise eesmärgil

RMK Põlula

kalakasvatustalituse juhataja

KUNNAR KLAAS

Tel 5278245; e-post: [email protected]

Karantiinihoone

bioturvalisuse eest vastutav

isik

KRISTIAN KALVET

RMK Põlula kalakasvatustalituse bioohutuse ja kalakasvatuse

spetsialist Tel: 53599323 e-post [email protected]

Teistes tootmisüksustes

bioturvalisuse eest vastutav

isik

KÜLLIKE EDER

RMK Põlula kalakasvatustalituse vanemkalakasvataja

Tel: 55988343, e-post: kyllike[email protected]

Bioturvalisuse kava

uuendamise eest vastutav

isik

ENE SAADRE

RMK Põlula kalakasvatustalituse nõunik

Tel: 5162554, e-post: [email protected]

Põllumajandus- ja

Toiduameti kontaktisikud

loomatervise ja

loomaheaolu alal

ERIK AHLBERG

PTA loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist

Tel 53884045 e-post: [email protected]

KAJA VAINULA

PTA Ida Regiooni loomatervishoiu ja -heaolu tiimi juhtiv-

spetsialist, tel 56930410, e-post: [email protected]

Riigi Laboriuuringute ja

Riskihindamise Keskus

LABRIS

Kreutzwaldi 30, Tartu, 51006

klienditeenindus [email protected], tel 7386117

vastuvõtt E-N 8.00 – 16.30; R 8.00 – 14.00

Bakterioloogia labor

tel 7386139, [email protected]

Uuringuks viia elusad kalad, 5 is ühes proovis. Helistada päev

varem. Reedeti kalade proove vastu ei võeta

Viroloogia labor

tel 7386111, [email protected]

Uuringuks võib viia surmatud ja jahutatud kalad termopakendis

või elusad kalad, 10 is ühes proovis. Reedeti kalade proove vastu

ei võeta

Rakvere vastuvõtupunkt

Neffi 2, Piira, Vinni vald

Vastuvõtt E-N 8.00 – 13.00, reedel suletud

TIIU RAUDSEPP

Tel 53366424, e-post: [email protected]

2. Töötajate pädevus loomatervishoiu ja kalade haiguste tõrje alal

2.1. Põlula kalakasvatustalituse kalakasvatusspetsialistidel on omandatud või omandamisel

bakalaureusekraad loodus- või põllumajandusteaduste valdkonnas.

2.2. RMK kalakasvatustalituse juhataja 25.01.2022 käskkirjaga nr 1-5/1 on kinnitatud RMK

Põlula kalakasvatustalituse bioohutusmeetmete juhend (vt lisa), mille täimine on

kohustuslik kõigile alalistele ja hooajalistele töötajatele. Juhendi eraldi osades on

määratletud koostööpartnerite (teadustöötajad, praktikandid, remondi- ja ehitustöid

tegevad isikud jms) ning külastajate kohustused bioohutuse tagamiseks kalakasvanduse

territooriumil ja hoonetes.

2.3. Bioohutusmeetmete juhend või selle osa antakse tutvumiseks ja täitmiseks kõigile p. 4.2.

nimetatud isikutele.

2.4. Bioturvalisuse eest vastutav isik ja/või kalakasvatustalituse juhataja annab selgitusi

bioohutusmeetmete juhendi kohta ning kontrollib selle täitmist.

2.5. Vajadusel või õigusaktide muutumisel täiendatakse juhendit vastavalt muutunud

olukorrale.

2.6. Võimalusel suunatakse töötajaid osa võtma kalade haigusi ja nende tõrjet käsitlevatest

kursustest, õppepäevadest, seminaridest, loengutest jm vastavasisulistest üritustest.

3. Kalakasvanduses rakendatud bioturvalisuse meetmed

3.1. Kalakasvatushoonetest ülesvoolu asuvates eelsoojendustiikides kalu ei peeta.

3.2. Kasvanduse läbivoolses osas kasutatakse sõltumatut veevarustust, st kalakasvatuseks

kasutatakse vett ühekordselt.

3.3. Kalakasvatushoonete sissepääsudel on desovannid jalanõude desinfitseerimiseks.

3.4. Kalakasvanduse territooriumil olevasse veevarustussüsteemi (eelsoojendustiigid,

veetrassid) ei lubata tuua mingit elusmaterjali (kaasa arvatud taimed) või inventari (nt

püünised), mis on olnud kokkupuutes teiste veekogude veega.

3.5. Teiste veekogude veega kokkupuutes olnud rõivad, jalanõud ja inventar desinfitseeritakse

kuumtöötlusega (nt saunas) või keemiliselt, transpordivahendite rehvid ja rattakoopad

ning eluskala veo konteinerid desinfitseeritakse keemiliselt vastavalt juhendile.

3.6. Kalade sissetoomist teistest kasvandustest üldjuhul välditakse. Eelistatakse elusmaterjali

sissetoomist viljastatavate suguproduktidena või silmtäppmarjana.

3.7. Kasvandusse looduslikest veekogudest või teistest kasvandustest sissetoodavate kalade

elusmaterjali hoitakse karantiinihoones, kuni bakterioloogiliste, viroloogiliste ja

parasitoloogiliste uuringute tulemusel on selgunud nende tervislik seisund. Kasutatud

pakendid desinfitseeritakse või utiliseeritakse.

3.8. Kalade karantiinihoonesse ei viida külalisi.

3.9. Hauduma pandav viljastatud mari desinfitseeritakse jodofoori lahuses vannitamise teel,

välja arvatud harjuse mari, mida saab desinfitseerida alles silmtäppstaadiumis.

3.10. Võõraste isikute või transpordivahendite loata viibimine kalakasvanduse võrkaiaga

piiratud territooriumil on keelatud.

3.11. Territooriumile sisenemine tuleb kooskõlastada talituse juhataja või bioturvalisuse eest

vastutava isikuga.

3.12. Ekskursioonide vastuvõtmisest üldjuhul hoidutakse. Külastajaid lubatakse

kalakasvatushoonetesse vaid põhjendatud juhtudel.

3.13. Külastajad viibivad territooriumil ja kalakasvatusrajatistes ainult koos kalakasvanduse

töötajaga, kes tutvustab bioohutusmeetmete juhendit ja jälgib selle täitmist.

3.14. Külastajad katavad jalanõud ühekordsete kilesussidega, mida desinfitseeritakse iga

kalakasvatushoone sissepääsul oleval desomatil. Külastajatel ei lubata puudutada kalu,

vett, sööta, inventari jms.

3.15. Külaskäigul teise kalakasvandusesse ei kanta oma kasvanduses kasutatud tööriideid ja

jalanõusid.

3.16. Teisest kalakasvandusest või loodusliku veekogu äärest samade rõivaste ja jalanõudega

vähem kui 48 tunnise vaheaja jooksul tulnud külastajaid kalakasvanduse territooriumile,

kalakasvatushoonetesse ja/või sumpade piirkonda ei lubata.

3.17. Oma kalakasvatusseadmeid ja inventari teistele kalakasvandustele ei laenutata.

3.18. Kalade hooldamiseks kasutatakse iga basseini jaoks eraldi varustust (sõelad, harjad jms).

3.19. Igal kalakasvatushoonel või -rajatisel on oma väikeinventar (kahvad, ämbrid,

põrandaharjad jms), mida kasutatakse ainult kohapeal ja ei viida teistesse hoonetesse.

3.20. Üldkasutatavad seadmed ja inventar (sorteerid, kalaloendurid, märgistamislaud jms)

desinfitseeritakse enne teise kalakasvatushoonesse viimist vastavalt juhendile.

3.21. Sumbad puhastatakse pärast kalade väljaviimist ning tõstetakse tiigist välja päikese kätte

kuivama. Vajadusel tiigid puhastatakse ja desinfitseeritakse lupjamise teel.

3.22. Pärast iga tööprotsessi lõppemist kalakasvatushoonetes (kalade sorteerimine,

väljaviimine, marja ja niisa võtmine, märgistamine jms). pestakse ja desinfitseeritakse

kasutatud inventar, seadmed, hoonete põrandad, tühjendatud basseinid, nende trepid ja

purded vastavalt juhendile.

3.23. Kaks korda päevas mõõdetakse kalakasvatusrajatistes sissetuleva ning väljuva vee

temperatuuri ja hapnikusisaldust ning registreeritakse veemõõtja näit. Näidud kantakse

kalakasvatuspäevikusse.

3.24. Kalasööt ladustatakse kuivas jahedas hoiuruumis.

3.25. Kasutatud sööda kohta peetakse arvestust. Iga basseini kaladele antud päevane

söödakogus kantakse kalakasvatuspäevikusse.

3.26. Kasutatud desoainete ja ravimite kohta peetakse arvestust eraldi päevikus.

3.27. Surnud kalad eemaldatakse basseinidest kaks korda päevas puhastamise ajal. Nende arv

iga päeva ja basseini kohta märgitakse kalakasvatuspäevikusse. Surnud kalad

utiliseeritakse vastavalt juhendile.

3.28. Tavapärasest suurema suremuse või kalade söögiisu ja käitumise muutuste korral

uuritakse kalu kohapeal kliiniliselt ja parasitoloogiliselt. Kui tuvastatakse kalaparasiitide

olemasolu, tehakse antiparasitaarseid vanne vastavalt juhendile. Bioturvalisuse eest

vastutav isik otsustab bakterioloogiliste ja/või viroloogiliste uuringute tegemise vajaduse

jm meetmete võtmise üle ning korraldab proovide saatmise Tartu Veterinaar- ja

Toidulaboratooriumi.

3.29. Olenemata kliiniliste haigustunnuste puudumisest tehakse kaks korda aastas, enne kalade

asustamist looduslikesse veekogudesse, asustamiseks planeeritud kalapartiide

parasitoloogilised, bakterioloogilised ja viroloogilised uuringud.

3.30. Uuringute ja kliiniliste vaatluste tulemused kantakse eraldi päevikusse või vaatluslehele.

4. Töötajate tegevus kalade suure suremuse, haiguste, mürgistuste ja avariide korral

4.1. Haigustunnuste ilmnemisel, mürgistuste kahtluse, suure suremuse, hapniku- ja

veevarustuse avariide jms korral informeerib talituse töötaja viivitamatult bioturvalisuse

eest vastutavat isikut ja kalakasvatustalituse juhatajat.

4.2. Kiiret reageerimist vajavas olukorras tuleb kalakasvatajal edasi tegutseda järgmiselt:

4.2.1.Kalahaiguste kliiniliste

tunnuste ilmnemine • katkestab kohe kalade söötmise

• kontrollib vee hapnikusisaldust ja temperatuuri ning

läbivoolu

• suurendab võimalusel ja vajadusel vee läbivoolu ning

hapnikusisaldust

• eemaldab surnud kalad võimalikult kiiresti

kalakasvatusmahutist

• bioturvalisuse eest vastutava töötaja äraolekul uurib

haigustunnustega elusaid või äsjasurnud kalu kliiniliselt ja

täidab RMK Põlula kalakasvatustalituse bioohutusmeetmete

juhendi lisas 4 toodud töölehe.

4.2.2.Vee- ja hapnikuvarustuse

avariide korral • katkestab kalade söötmise

• taastab vee sissevoolu selliselt, et sellega ei kaasneks

nõrgestatud kalade kokkukuhjumist äravoolurestidele

(hunnikusse teiste alla jäänud kalad jäävad

hapnikupuudusse ja surevad)

• mõõdab vee hapnikusisaldust, vajadusel lisab hapnikku kuni

vee normaalse hapnikutaseme (80-110% küllastatusest

normaalrõhul) saavutamiseni. Seda tehakse järk-järgult, et

kaladel ei tekiks gaasimullihaigust ega hapnikumürgistust.

• tagab avarii järel stressis kaladele rahu ning hooldab neid

väga ettevaatlikult. Söötmist võib alustada olenevalt kalade

vanusest ühe või mitme päeva pärast, siis, kui kalade

söögiisu on taastunud.

4.2.3.Vee halvast kvaliteedist

põhjustatud mürgistuste kahtluse

korral (kui nähtava põhjuseta

hukkub ühekorraga suurel hulgal eri

vanuses ja liikidest kalu)

• katkestab kalade söötmise

• mõõdab vee hapnikusisalduse, temperatuuri ning pH

• võtab veeproovid kahte vähemalt 1 liitri mahutavusega

pudelisse või kilekotti, millest ühe paneb külmkappi ja teise

sügavkülma.

4.2.4.Sööda halvast kvaliteedist

põhjustatud haigestumise või

mürgistuste kahtluse korral

• katkestab kalade söötmise

• Paneb kilekotitäie kahtlast sööta sügavkülma

• hoiab kalu mõne päeva söömata

• vahetab söödamarki

• ei kasuta kahtlast sööta enne, kui tulemus on selgunud

4.3. Bioturvalisuse eest vastutav töötaja:

4.3.1. Annab ohtlike kalahaiguste kliiniliste tunnuste ilmnemisest või tavapärasest oluliselt

suuremast suremusest kiiresti teada Põllumajandus- ja Toiduametile.

4.3.2. Informeerib kalade massilisest suremisest, keskkonda ohustavatest avariidest ja

erakorraliste meetmete rakendamisest Keskkonnaametit.

4.3.3. Kutsub vee halvast kvaliteedist põhjustatud mürgistuse kahtluse korral kohale

Keskkonnaameti ja VTA esindaja.

4.3.4. Uurib esialgse hinnangu saamiseks haigustunnustega elusaid või äsjasurnud kalu

kliiniliselt ja parasitoloogiliselt, kannab saadud andmed RMK Põlula kalakasvatustalituse

bioohutusmeetmete juhendi lisas 4 toodud töölehele.

4.3.5. Dokumenteerib esialgsed andmed kalade hukkumise kohta (vee parameetrid, kalade

hukkumise ruumiline, liigiline ja vanuseline jaotus ning ajaline kulg jms).

4.3.6. Saadab Veterinaar- ja Toidulaboratooriumisse bakterioloogiliseks uuringuks vähemalt 5

elusat haigustunnustega kala ning viroloogiliseks uuringuks vähemalt 10 kala.

4.3.7. Saadab vajadusel veeproovid keskkonnauuringute laboratooriumisse.

4.3.8. Kutsub kohale kalahaiguste alal pädeva veterinaararsti, juhul kui selline isik on Eestis

olemas ja kättesaadav.

5. Kalade haigustekitajate sissetoomise ja levimise riskide ohjamine

Nakkushaiguste

sissetoomise ja levikuga

seotud riskid

Rakendatud meetmed riskide maandamiseks

5.1. Haigustekitajate levimine

kasvandusse loodusest või

teistest kalakasvandustest

5.1.1. Kliiniliste haigustunnustega kalu sisse ei tooda ja neilt

suguprodukte ei võeta. Sissetoodav elusmaterjal paigutatakse

laboriuuringute ajaks karantiinihoonesse, kus igal ruumil on

omaette sissekäik (RMK Põlula kalakasvatustalituse

bioohutusmeetmete juhendi punkt 5.3).

5.1.2. Karantiinihoones hoitakse kalu lähtuvalt nende

toomiskohast eraldi ruumides. Iga ruumi sissepääsul

desinfitseeritakse käed ja jalanõud.

5.1.3. Viljastatud või silmtäppstaadiumis marja desoks kasutatakse

jodofoore.

5.1.4. Karantiinihoonesse külalisi ei lubata. Seal töötab alaliselt

ainult üks töötaja, kellel on võimalikult vähene kokkupuude teiste

kasvandushoonete kaladega.

5.1.5. Enne karantiinihoonest äraviimist tehakse Veterinaar- ja

Toidulaboratooriumis uuringud võimalike kalade bakterite ja

viiruste kindlakstegemiseks. Kalaparasiitide olemasolu või

puudumist uuritakse vajadusel kohapeal.

5.1.6. RMK Põlula kalakasvatustalituse bioohutusmeetmete

juhendi punktide 4.7 – 4.12 ning 5.3. kohaselt on seatud piirangud

sõidukite liikumisele ning keelatud või piiratud desinfitseerimata

püüniste jm inventari, rõivaste, jalanõude, veetaimede ja-loomade

toomine kalakasvanduse territooriumile.

5.1.7. Teiste veekogude veega kokkupuutes olnud inventar jm

desinfitseeritakse vastavalt juhendi punktidele 4.8 ja 4.12

5.1.8. Lindude ja imetajate pääs kalakasvatushoonetesse on

tõkestatud. Takistatakse looduslike kalade pääsu kasvanduse

territooriumil olevatesse vetesse (juhendi p. 5.1.4.)

5.1.9. Kalahaiguste levitamist kalakasvanduste vahel inimeste ja

inventari kaudu välditakse vastavalt juhendi punktides 3.3, 3.4

ning 5.1.15. ja 5.1.16 toodud nõuetele.

5.1.10. Külastajate viibimist kasvanduse territooriumil ja hoonetes

võimalusel välditakse. Kalakasvatushoonetesse sisenemisel

kannavad külastajad jalanõude peal kilesusse ja desinfitseerivad

need sissepääsudel asuvatel desomattidel. Külalistel ei ole lubatud

puudutada inventari, sööta, vett ja kalu.

5.1.11. Nõuded eluskalade ja /või nende suguproduktide ohutuks

transportimiseks on toodud juhendi punktis 5.4.

5.1.12. Rendiauto kasutamisel eluskalade veoks nähakse paakide,

rehvide ja rattakoobaste desinfitseerimine ette töövõtulepingus,

täitmine kinnitatakse töö vastuvõtuaktiga.

5.2. Haigustekitajate

levitamine kalakasvandusest

teistesse veekogudesse

5.2.1. Kalade karantiinihoonest väljuv vesi desinfitseeritakse

kahekordselt: UV-kiirgusega ning keemiliselt.

5.2.2. Enne noorkalade asustamist veekogudesse analüüsitakse

Tartu VTL-s haigestumist tekitavate bakterite ja viiruste olemasolu

või puudumist asustatavatel kalapartiidel.

5.2.3. Kalaparasiitide olemasolu või puudumist uuritakse vajadusel

kohapeal. Parasiitide leidmisel tehakse enne asustamist

antiparasitaarne vann vastavalt juhendi punktile 5.6. Uuringut

korratakse 1-2 nädalat pärast vannitamist.

5.3. Kalade haigustekitajate

levimine kasvandusesiseselt

5.3.1.Meetmed kalade haigustekitajate levimise piiramiseks

kasvatushoonetes ja basseinides on üksikasjalikult kirjeldatud

bioohutusmeetmete juhendis:

punktis 5.1. üldprofülaktilised tööd kalakasvatushoonetes;

punktis 5.2. surnud ja poolelusate kalade käitlemine;

punktis 5.3. mujalt toodud marja, niisa, kalade ja teiste

veeorganismide käitlemine;

punktis 5.6. kalade vannitamine ja ravimine

RMK Põlula kalakasvatustalituse

bioturvalisuse kava aastateks 2026-2030

RMK juhatuse 11.03.2025 otsusega nr 1-32/52 kinnitatud „RMK Põlula kalakasvatustalituse

põhimääruse“ punkti 5.4.5 alusel ning vastavalt Veterinaarseaduse §36

k i n n i t a n „Bioturvalisuse kava RMK Põlula Kalakasvatuskeskuses aastateks 2026-2030“

(lisatud, kaskkirja_lisa_polula_rmk_kalakasvatustalituse_bioturvalisuse_kava.pdf)

ja

m ä ä r a n RMK Põlula kalakasvatustalituse bioturvalisuse eest vastutavaks isikuks

karantiinihoones bioohutuse ja kalakasvatuse spetsialisti Kristian Kalveti ning teistes

tootmisüksustes vanemkalakasvataja Küllike Eder’i.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kunnar Klaas

Põlula kalakasvatustalitus

Jaotuskava: Põlula kalakasvatustalitus

PÕLULA KALAKASVATUSTALITUSE JUHATAJA

KÄSKKIRI

27. jaanuar 2026 nr 1-5/2