RMK maaüksuste nimekiri jahipiirkonnas Väätsa

RIIGIMAA JAHINDUSLIKU KASUTAMISE LEPING

nr 3-1.38/2026/2

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi RMK, keda esindab juhatuse liikme 2.01.2026

käskkirja nr 1-5/133 alusel metsamajanduse arendusosakonna jahinduse peaspetsialist Lauri

Ellram, ühelt poolt,

ja MTÜ Väätsa Jahipiirkond, edaspidi jahipiirkonna kasutaja, keda esindab juhatuse liige

Lauri Valdur teiselt poolt,

sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, alljärgnevas:

1. Lepingu objekt

RMK annab jahipidamiseks Väätsa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga määratud maa-alal

kasutada jahipidamiseks sobivad RMK maaüksused, mille loetelu on lepingu Lisa1

2. Lepingu tingimused jahipidamiseks

2.1. RMK annab riigimetsa maaüksustel õiguse jahipidamise korraldamiseks jahipiirkonna

kasutajale, kes on kohustatud jahipidamisel järgima RMK poolt antud kirjalikke juhiseid

ja korraldusi.

2.2. RMK annab jahipiirkonna kasutajale loa pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teha

ulukihoolet ja püstitada jahindusrajatisi ning kasutada nende tegevuste ajal RMK

metsateid.

2.3. Jahipiirkonna kasutaja võib tabatud ulukite äraveoks riigimetsast kasutada

mootorsõidukeid väljaspool metsateid. Sõidukeid tuleb kasutada nii, et neist ei tekiks

kahju metsale ega muule omaniku varale. Kahju tekkimisel tuleb sellest koheselt

teavitada RMK-d ja hüvitada kahju.

2.4. Jahipidamise korraldamise õigust riigimetsas ei saa jahipiirkonna kasutaja loovutada

kolmandale juriidilisele osapoolele ilma RMK loata.

2.5. Jahipidamisega ega muu tegevusega ei tohi jahipiirkonna kasutaja kahjustada RMK

kasutuses oleval maa-alal asuvat RMK vara ega luua takistusi tema vara kasutamiseks ja

metsatööde tegemiseks, samuti muul viisil kahjustada RMK õigusi.

2.6. Jahipiirkonna kasutaja ei jäta metsa endast sobimatuid jälgi, võttes kaasa enda tekitatud

olmeprügi ja muud looduses mittelagunevad jäätmed.

3. Ulukikahjustused ja nende menetlemine

3.1. Lepingus käsitletakse oluliste ulukikahjustustena metsauuendusala või puistu

kahjustamist ulukite poolt, mille ulatuses jäävad täitmata keskkonnaministri määrusega

„Metsa majandamise eeskiri“ kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid:

3.1.1. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike mändide arv

langenud alla 1500 tk/ha kohta;

3.1.2. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on elujõuliste harilike kuuskede arv

langenud alla 1000 tk/ha kohta;

3.1.3. metsauuendusalal või noorendiku arenguklassis on metsa uuendamiseks sobivate

elujõuliste puuliikide (segapuistu) puude koguarv langenud alla 1500 tk/ha kohta;

3.1.4. alates latimetsa arenguklassist on esimese rinde elujõuliste puude rinnaspindala

väiksem kui puistu esimese rinde rinnaspindala lubatud alammäär pärast

harvendusraiet;

3.1.5. kobraste poolt tekitatud üleujutused kuivendussüsteemides, millest on jahipiirkonna

kasutajat teavitatud.

3.2. RMK-le lepingu järgselt juurdetulnud maaüksuste kuivendussüsteemides, millele pole

tagatud juurdepääs metsa- või põllumajandustraktoriga, kobraste poolt põhjustatud

üleujutuste likvideerimiseks lepivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja kokku ühistegevuses,

kus RMK ülesandeks jääb metsakuivendussüsteemile juurdepääsu loomine (sh

puittaimestiku likvideerimine mulletelt ja kraavikallastelt, lisaks setete ja kopratammide

eemaldamine) ja jahipiirkonna kasutaja ülesandeks jääb kobraste poolt tekitatavate

edasiste üleujutuste vältimine (sh kobraste väljapüük ja kopratammide likvideerimine).

Muudel juhtudel kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks loob RMK

jahipiirkonna kasutajale vajadusel juurdepääsu kopratammide lammutamiseks,

eemaldades juurdepääsult puittaimestiku.

3.3. Olulisest ulukikahjustusest teavitab RMK jahipiirkonna kasutajat sellekohase kahju

hindamise akti esitamisega ühe kuu jooksul ulukikahjustuse metsaregistrisse kandmisest

arvates. Kahju hindamise aktis kavandatud tööde maksumuse1 tasumisega

mittenõustumisest tuleb RMK-d teavitada kirjalikult ühe kuu jooksul kahju hindamise

akti saamisest arvates. Samaaegselt mittenõustumisega lepitakse RMK-ga kokku aeg ja

koht erimeelsuse lahendamiseks hiljemalt kahe nädala jooksul.

3.4. Kui pooled ei saavuta üksmeelt ja seejärel ei lepi kokku teisiti, hindab kahju kahe nädala

jooksul kutsestandardite alusel antud kutsetunnistust omav metsanduse konsulent või

metsakorraldaja. Konsulendi või metsakorraldaja valib jahipiirkonna kasutaja

kooskõlastatult RMK-ga. Hindamisega seotud põhjendatud kulu kannab jahipiirkonna

kasutaja. Kui ekspertiisiga selgub, et ulukikahjukahju ei kuulu hüvitamisele, kannab

hindamisega seotud kulu RMK.

3.5. Mitme kahjustaja koosmõjul (sh kui üheks kahjustajaks on jahiuluk) tekkinud olulise

metsakahjustuse korral arvestatakse kogukahjust ulukikahjustuse osa.

3.6. Oluliste ulukikahjustuste tõttu metsakasvatuslike eesmärkide täitmiseks RMK poolt

kahjude hindamise aktide alusel tehtud täiendavate kulutuste arvestuslik maksumus

kalendriaastas arvutatakse kokku jahipiirkondade kaupa iga aasta 31. detsembriks.

Jahipiirkonna kasutaja hüvitab oluliste ulukikahjustuste likvideerimise maksumuse

hiljemalt järgneva jahindusaasta alguseks RMK arve alusel, mis esitatakse jahipiirkonna

kasutajale jaanuarikuu lõpuks.

3.7. Alternatiivina olulise ulukikahjustuste likvideerimise eest esitatud arve maksmisele

võivad RMK ja jahipiirkonna kasutaja ühe kuu jooksul kahju hindamise akti esitamisest

arvates kokku leppida koostöös olulise ulukikahjustuse likvideerimisele jahipiirkonna

kasutaja kaasamiseks järgneva jahindusaasta jooksul.

3.8. Kui jahipiirkonna kasutaja poolt hüvitatud olulise ulukikahjuga eraldisel on teistkordselt

tekkinud uus oluline ulukikahju, siis jahipiirkonna kasutajale teistkordse kahjustuse eest

kahju hindamise akti ei koostata ja arvet ei esitata.

3.9. Peapuuliigi eesmärgina haab looduslikule uuendusele jäetud eraldisel olulise

ulukikahjustuse tekkimisel koostatakse kahju hindamise akt kahjustuse likvideerimiseks

peapuuliigi eesmärki muutmata. Kahju hindamise akt sisaldab kahjustatud alal vajadusel

vaid puude raiet ja nende koristust.

3.10. RMK-l on kohustus kirjalikult jahipidamine keelata ja lepingu täitmine peatada, kui

jahipiirkonna kasutaja ei tasu jahihooaja alguseks eelmisel kalendriaastal tekkinud

oluliste ulukikahjustuste likvideerimise hüvitamiseks esitatud arvet või RMK ei ole

1 Olulise ulukikahjustuse likvideerimise maksumuse hindamiseks kasutatakse RMK poolt vastavate tööde

eelarvestamisel kasutatavaid normatiive (maapinna ettevalmistamise kulu, istutatavate taimede tükiarv

pindalaühiku kohta, taimede maksumus, istutuskulu jmt)

saavutanud jahipiirkonna kasutajaga kokkulepet oluliste ulukikahjustuste

likvideerimiseks, või on jahipiirkonna kasutaja jätnud kokkulepitu oluliste

ulukikahjustuste likvideerimiseks täitmata.

3.11. Jahipidamiskeelu põhjustanud kohustuste täitmisel jahipiirkonna kasutaja poolt taastab

RMK lepingu täies mahus. Jahipidamiskeelu ajal tekkinud olulisi ulukikahjustusi

arvestatakse ja käsitletakse vastavalt lepingule.

4. Muud tingimused

4.1. Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud riigimetsa kavandatavad ning lepingu sõlmimise

ajal olemasolevad jahindusrajatised ning nende asukohad (soolakud, ulukite

söötmiskohad, maapinnaga püsivalt ühendatud jahikantslid ja kõrgistmed)

kooskõlastama RMK-ga.

4.2. RMK-l on õigus nõuda jahipiirkonna kasutajalt amortiseerunud või ebaseadusliku

jahindusrajatise likvideerimist, samuti metsakasvatuslikest või looduskaitselistest

piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist RMK poolt antud mõistliku tähtaja

jooksul.

4.3. Lepingu lõppemisel või ülesütlemisel on jahipiirkonna kasutajal õigus enda püstitatud

jahindusrajatised teisaldada või lammutada lepingu kehtivuse viimaseks päevaks.

4.4. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt ulukihoolde eesmärgil luba üksikute puude

(haabade) langetamiseks. Jahipiirkonna kasutaja poolt ulukikahjustusi ennetavate muude

meetmete (repellendid) rakendamise ettepanekud kooskõlastatakse RMK-ga, arvestades

RMK poolt selleks kavandatud kulusid.

4.5. Jahipiirkonna kasutaja võib taotleda RMK-lt läbirääkimistega pakkumise korraldamist

ulukihooldeks sobilike põllumaade rendilevõtmiseks.

5. Poolte esindajad ja kontaktandmed

5.1. RMK esindaja on Lauri Ellram, tel +372 53 486 408 e-post [email protected].

5.2. Jahipiirkonna kasutaja esindaja on Lauri Valdur, tel +372 5169 977, e-post

[email protected]

6. Teavitamiskohustus

6.1. RMK teavitab eelnevalt e-posti teel jahipiirkonna kasutajat RMK poolt korraldatavatest

üritustest riigimetsas (õppepäev, -matk, puhkekoha kasutus jms), mis võib takistada või

välistada sel ajaperioodil antud kohas jahipidamist.

6.2. Jahipiirkonna kasutaja teavitab eelnevalt e-posti teel RMK-d eelolevast suurest ajujahist,

mis võib jahipiirkonna kasutaja hinnangul tekitada ohuolukordi tavapärasel riigimetsa

kasutusel.

6.3. RMK esitab e-posti teel jahipiirkonna kasutajale:

6.3.1. 1. märtsiks puistute, kus on tekkinud või võivad tekkida olulised ulukikahjustused,

nimekirja (kvartal, eraldus, kahjustaja jm andmed);

6.3.2. jooksvalt info kobraste poolt tekitatud uute üleujutusalade kohta ning korralduse nende

likvideerimiseks;

6.3.3. jahipiirkonna nõudel 1. maiks jooksva aasta metsakultuuride rajamise plaani

jahipiirkonnas.

6.4. RMK poolt raietööde läbiviimiseks esitatud metsateatised eraldiste lõikes on leitavad

avalikust metsaregistrist.

6.5. Jahipiirkonna kasutaja esitab RMK-le:

6.5.1. kooskõlastamiseks uute planeeritavate jahindusrajatiste asukohad;

6.5.2. teatised üleujutusalade või oluliste ulukikahjude likvideerimisest.

7. Teadete edastamine

7.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud

e-posti aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima

teist poolt.

7.2. E-kirja teel edastatud teated loetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

7.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on

täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

8. Lepingu kehtivus

8.1. Leping jõustub selle allakirjutamisel ja on sõlmitud tähtajatult tingimusel, et

jahipiirkonna kasutaja omab antud jahipiirkonna kehtivat kasutusõiguse luba.

8.2. RMK-l on õigus leping ühepoolselt etteteatamiseta üles öelda ja keelata jahipiirkonna

jahinduslik kasutamine, kui jahipiirkonna kasutaja korduvalt rikub lepingu tingimusi või

korduvalt ei täida RMK poolt kehtestatud juhiseid või korraldusi, mis põhjustab RMK

usalduse kaotuse jahipiirkonna kasutaja suhtes.

8.3. Üle 60 (kuuekümne) päeva kehtinud jahipidamiskeeld lõpetab lepingu erakorraliselt.

8.4. Leping lõpeb jahipiirkonna kasutaja jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks

tunnistamisega.

8.5. Lepingu võib jahipiirkonna kasutaja üles öelda, teavitades sellest RMK-d kirjalikult 60

(kuus kümnend) päeva ette.

9. Lõppsätted

9.1. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest. Juhul, kui

lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest

rentnikule kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

9.2. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse

lepingu lisana.

9.3. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.

Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega

kehtestatud korras.

9.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt

Poolte andmed ja allkirjad

RMK

Riigimetsa Majandamise Keskus

Registrikood 70004459

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald

45403 Lääne-Viru maakond

Tel 676 7500

E-post: [email protected]

Kasutaja

MTÜ Väätsa Jahipiirkond

Registrikood 80651616

Pärdi, Röa küla, Türi vald, 72806 Järva

maakond

Tel +372 5169 977

E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Ellram Lauri Valdur