| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.21/21 |
| Registreeritud | 21.01.2026 |
| Sünkroonitud | 16.05.2026 |
| Liik | Leping |
| Funktsioon | 3-1.21 |
| Sari | Teiste isikute õigustega seotud lepingud riigimetsamaal |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Elektrilevi OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Elektrilevi OÜ |
| Vastutaja | Kinnisvaraosakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
JÕGEVA NOTAR KAJA TENISSON
Notariaalakt notari ametitegevuse raamatus 2026 nr 117
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGUD ASJAÕIGUSLEPINGUD
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Jõgeva notar Kaja Tenissoni poolt, kelle notari büroo asub Jõgeval, Suur tn 18a, kaugtõestamise teel videosilla vahendusel kahekümne esimesel jaanuaril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (21.01.2026.a.), Eesti Vabariigis, kelle poole pöördusid Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, ka riik, RMK, tegutsedes Riigimetsa Majandamise Keskus, kui riigivara valitsema volitatud asutuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris, registrikood 70004459, aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], esindaja vastavalt Tallinna notari Lee Mõttus poolt 06.11.2024.a. registri nr 3435 all tõestatud volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, kes avaldab, et tema asukoht notariaalakti kaugtõestamise ajal on Pärnu linnas, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja või õigustatud isik, esindaja Krista Ahman, isikukood 46803200230, tõestajale tuntud, kes tegutseb vastavalt Tallinna notari Tarvo Puri asendaja Riina Toss poolt 08.05.2025.a. notari ametitegevuse raamatu nr 875 all tõestatud volikirjale, kes avaldab, et tema asukoht notariaalakti kaugtõestamise ajal on Tartu linnas. Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. KINNISTUSRAAMATU SEIS JA LEPINGU ESE 1.1.Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistris on registriosa number 8107050 all registreeritud kinnistu, katastritunnus 71302:002:0840, pindala 16451787 m², aadress Halliku metskond 23, Pedassaare küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Pindala on ebatäpne. *Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. *Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. *Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. *Vastavalt riikliku ehitisregistri elektroonilisele andmebaasile on katastritunnusega seotud ehitis: rajatis Lustivere EMT-Adavere ATJ raadiolink, ehitisregistri koodiga 220291181, esmane kasutus 2006.a, ehitisealune pind 1,0 m² ja ehitise staatus olemas, mis on seotud mitme katastriüksusega. *Katastriüksus on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodiga KV5007.
2
*Vastavalt e-notari päringule 21.01.2026: Katastriüksuse 71302:002:0840 kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ulatus: 98836,18 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv. Eesvoolu kaitsevöönd ulatus: 167,44 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Mädaoidu/PÜ43); seisund: kehtiv; ulatus: 5482,00 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Kukevahi); seisund: kehtiv; ulatus: 109261,92 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Alekõrre oja); seisund: kehtiv. Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 5,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv; ulatus: 2405,72 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-35); seisund: kehtiv; ulatus: 7454,31 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-35); seisund: kehtiv; ulatus: 166,38 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x50); seisund: kehtiv; ulatus: 600,58 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x70); seisund: kehtiv; ulatus: 85704,19 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-70); seisund: kehtiv; ulatus: 73921,14 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-35); seisund: kehtiv; ulatus: 271,50 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x70); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 458,58 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-70); seisund: kehtiv; ulatus: 15,12 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 2152774,51 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 317,99 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 488796,05 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 2526711,36 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 3478795,74 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 893179,63 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Nautrasi/TTP246); seisund: kehtiv. Maardla ulatus: 63,29 m²; nähtus: Maardla (Sõõru); seisund: kehtiv; ulatus: 438953,46 m²; nähtus: Maardla (Kaiu); seisund: kehtiv. Püsielupaiga piiranguvöönd ulatus: 286695,37 m²; nähtus: Püsielupaik (Kiisli metsise püsielupaiga piiranguvöönd); seisund: kehtiv. Püsielupaiga sihtkaitsevöönd ulatus: 8,38 m²; nähtus: Püsielupaik (Kiisli metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 182877,65 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Alekõrre oja); seisund: kehtiv;
3
ulatus: 185225,02 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Alekõrre oja); seisund: kehtiv; ulatus: 33591,74 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kääpa jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 389988,35 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Alekõrre oja); seisund: kehtiv; ulatus: 392395,22 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Alekõrre oja); seisund: kehtiv; ulatus: 80008,15 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kääpa jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 451,62 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Kukevahi); seisund: kehtiv; ulatus: 72730,54 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool 10-25km2 valgalaga (Alekõrre oja); seisund: kehtiv; ulatus: 73937,62 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Alekõrre oja); seisund: kehtiv; ulatus: 5663,34 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kääpa jõgi); seisund: kehtiv. Veekogu avalik kasutus ulatus: 205,74 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kääpa jõgi); seisund: kehtiv. Veekogu kallasrada ulatus: 2153,91 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kääpa jõgi); seisund: kehtiv. Vääriselupaik ulatus: 9883,39 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00767); seisund: kehtiv; ulatus: 25792,75 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.208079); seisund: kehtiv; ulatus: 27663,97 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.209158); seisund: kehtiv; ulatus: 23736,42 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.210050); seisund: kehtiv; ulatus: 16577,00 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.208078); seisund: kehtiv; ulatus: 3755,39 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E01689); seisund: kehtiv; ulatus: 6586,56 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.209157); seisund: kehtiv; ulatus: 22114,92 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.155063); seisund: kehtiv; ulatus: 15585,68 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.207456); seisund: kehtiv; ulatus: 3571,92 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.211090); seisund: kehtiv; ulatus: 55571,35 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E01682); seisund: kehtiv; ulatus: 1485,06 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E01690); seisund: kehtiv; ulatus: 22734,17 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E01692); seisund: kehtiv; ulatus: 33355,95 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.208077); seisund: kehtiv; ulatus: 4703,28 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.155062); seisund: kehtiv; ulatus: 3128,82 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.207555); seisund: kehtiv; ulatus: 31344,69 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.209916); seisund: kehtiv; ulatus: 25585,52 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.211091); seisund: kehtiv; ulatus: 7079,52 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.155064); seisund: kehtiv; ulatus: 31978,33 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E01691); seisund: kehtiv; ulatus: 31600,37 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E01684); seisund: kehtiv; ulatus: 28345,06 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.209917); seisund: kehtiv; ulatus: 70369,03 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.210380); seisund: kehtiv; ulatus: 44711,39 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.211265); seisund: kehtiv;
4
ulatus: 53748,72 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.211264); seisund: kehtiv; ulatus: 8991,93 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E00768); seisund: kehtiv; ulatus: 27137,24 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E01687); seisund: kehtiv; ulatus: 13011,08 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.E01688); seisund: kehtiv; ulatus: 9559,47 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.211266); seisund: kehtiv; ulatus: 13697,45 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.211447); seisund: kehtiv; ulatus: 20422,20 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.212224); seisund: kehtiv; ulatus: 18966,52 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.213171); seisund: kehtiv; ulatus: 6448,30 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.213170); seisund: kehtiv; ulatus: 54899,85 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.213172); seisund: kehtiv; ulatus: 6126,40 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.213173); seisund: kehtiv; ulatus: 14640,89 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.213174); seisund: kehtiv; ulatus: 35351,27 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.213185); seisund: kehtiv; ulatus: 16607,76 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.213187); seisund: kehtiv; ulatus: 13365,76 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.213186); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 1237,80 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Diphasiastrum complanatum (mets-vareskold)); seisund: kehtiv; ulatus: 249,88 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Onobrychis arenaria (liiv- esparsett)); seisund: kehtiv; ulatus: 2102,01 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Onobrychis arenaria (liiv- esparsett)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Goodyera repens (roomav öövilge)); seisund: kehtiv; ulatus: 2069,09 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Listera ovata (suur käopõll)); seisund: kehtiv; ulatus: 84,81 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; ulatus: 2585,73 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Onobrychis arenaria (liiv- esparsett)); seisund: kehtiv; ulatus: 15647,23 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lacerta agilis (kivisisalik)); seisund: kehtiv; ulatus: 1709,73 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp)); seisund: kehtiv; ulatus: 2629,85 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pulsatilla pratensis (aas- karukell)); seisund: kehtiv; ulatus: 2069,09 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; ulatus: 25021,80 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp)); seisund: kehtiv; ulatus: 282452,41 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Buteo buteo (hiireviu)); seisund: kehtiv; ulatus: 311149,53 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Accipiter gentilis (kanakull)); seisund: kehtiv; ulatus: 263539,25 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Accipiter gentilis (kanakull)); seisund: kehtiv; ulatus: 139725,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Buteo buteo (hiireviu)); seisund: kehtiv; ulatus: 3129,24 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)); seisund: kehtiv; ulatus: 49463,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Scapania apiculata (süstjas skapaania)); seisund: kehtiv; ulatus: 80891,30 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lacerta agilis (kivisisalik)); seisund: kehtiv;
5
ulatus: 49463,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Crossocalyx hellerianus (Helleri ebatähtlehik)); seisund: kehtiv; ulatus: 6589,36 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Crossocalyx hellerianus (Helleri ebatähtlehik)); seisund: kehtiv; ulatus: 56166,92 m²; nähtus: I kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Sarcosoma globosum (limatünnik)); seisund: kehtiv; ulatus: 795466,49 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrao urogallus (metsis)); seisund: kehtiv; ulatus: 1095213,24 m²; nähtus: Püsielupaik (Sõõru kivisisaliku püsielupaik); seisund: projekteeritav; ulatus: 281472,63 m²; nähtus: Püsielupaik (Kiisli metsise püsielupaik); seisund: projekteeritav; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 19946,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 19946,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 19946,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 19946,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 19946,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 19946,60 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16334,38 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 20422,20 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 28345,06 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 14640,89 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 22734,17 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 16577,20 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 1236,91 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 15585,27 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 23736,42 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 13697,33 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 13697,33 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 53748,70 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 44710,34 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 3571,18 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 25586,05 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 33355,95 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 70370,46 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 54899,85 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 13365,76 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 18966,52 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 6448,30 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 6448,30 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 35351,27 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 2698,75 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv; ulatus: 31344,70 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. 1.2.Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistris on registriosa number 16164150 all registreeritud kinnistu, katastritunnus 57603:001:0750, pindala 7271464,0 m², aadress Halliku metskond 42, Vea küla, Peipsiääre vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa
6
(100%). Pindala on ebatäpne. *Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. *Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. *Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.*Katastriüksus on registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodiga KV4973. *Vastavalt e-notari päringule 21.01.2026: Katastriüksuse 57603:001:0750 kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ulatus: 108560,87 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; ulatus: 563,43 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv. Eesvoolu kaitsevöönd ulatus: 15414,57 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Nautrasi/TTP246); seisund: kehtiv. Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 551,96 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-35); seisund: kehtiv; ulatus: 21232,95 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-70); seisund: kehtiv; ulatus: 5453,07 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-35); seisund: kehtiv; ulatus: 15686,94 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-35); seisund: kehtiv; ulatus: 2478,05 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-16); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; ulatus: 866,48 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x50); seisund: kehtiv; ulatus: 393,41 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (ALUS.4x50); seisund: kehtiv; ulatus: 12,43 m²; nähtus: Alajaamad ja jaotusseadmed (Sõõru:(Kallaste)); seisund: kehtiv; ulatus: 5705,13 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-70); seisund: kehtiv. Maaparandushoiu-ala ulatus: 3236652,67 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv; ulatus: 14,55 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Nautrasi/TTP246); seisund: kehtiv; ulatus: 1945435,43 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi maa-ala (Nautrasi/TTP246); seisund: kehtiv. Maardla ulatus: 291975,74 m²; nähtus: Maardla (Halliku); seisund: kehtiv. Püsielupaiga piiranguvöönd ulatus: 1421563,42 m²; nähtus: Püsielupaik (Kiisli metsise püsielupaiga piiranguvöönd); seisund: kehtiv; ulatus: 41279,48 m²; nähtus: Püsielupaik (Vea metsise püsielupaiga piiranguvöönd); seisund: kehtiv. Püsielupaiga sihtkaitsevöönd ulatus: 1704736,44 m²; nähtus: Püsielupaik (Kiisli metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd); seisund: kehtiv. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd ulatus: 11013,58 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Alekõrre oja); seisund: kehtiv;
7
ulatus: 758,56 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Haavakivi jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 23939,80 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Alekõrre oja); seisund: kehtiv; ulatus: 13390,50 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Haavakivi jõgi); seisund: kehtiv. Ranna või kalda veekaitsevöönd ulatus: 1297,83 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni 10km² (Nautrasi/TTP246); seisund: kehtiv; ulatus: 4175,66 m²; nähtus: Kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Alekõrre oja); seisund: kehtiv; ulatus: 23,25 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Haavakivi jõgi); seisund: kehtiv. Veekogu kallasrada ulatus: 1,75 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Haavakivi jõgi); seisund: kehtiv. Vääriselupaik ulatus: 21946,73 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.209157); seisund: kehtiv; ulatus: 53498,48 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.207951); seisund: kehtiv; ulatus: 11798,15 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.L00892); seisund: kehtiv; ulatus: 50868,73 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.209548); seisund: kehtiv; ulatus: 7472,54 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.209547); seisund: kehtiv; ulatus: 30224,72 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.209061); seisund: kehtiv; ulatus: 19219,77 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.213188); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 5443,22 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; ulatus: 273,13 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; ulatus: 18793,07 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv;
8
ulatus: 7547,52 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; ulatus: 612,40 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; ulatus: 6141,53 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; ulatus: 693,28 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Goodyera repens (roomav öövilge)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); seisund: kehtiv; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lycopodium clavatum (karukold)); seisund: kehtiv; ulatus: 6863,86 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine subsp. orbicularis (väikeselehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 7500,49 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Sphagnum wulfianum (Wulfi turbasammal)); seisund: kehtiv; ulatus: 30224,48 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 50869,45 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Neckera pennata (sulgjas õhik)); seisund: kehtiv; ulatus: 1726,08 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pulsatilla patens (palu- karukell)); seisund: kehtiv; ulatus: 21944,45 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Crossocalyx hellerianus (Helleri ebatähtlehik)); seisund: kehtiv; ulatus: 3505361,07 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Tetrao urogallus (metsis)); seisund: kehtiv; ulatus: 19112,96 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip)); seisund: kehtiv; ulatus: 3116197,03 m²; nähtus: Püsielupaik (Kiisli metsise püsielupaik); seisund: projekteeritav; ulatus: 43167,56 m²; nähtus: Püsielupaik (Vea metsise püsielupaik); seisund: projekteeritav; ulatus: 53497,09 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised; seisund: kehtiv. 2. LEPINGULE ALLAKIRJUTANUTE AVALDUSED 2.1.Omaniku esindaja kinnitab, et 2.1.1.Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole punktis 1. nimetatud kinnistuid kellelegi
9
võõrandatud ega koormatud kolmandate isikute õigustega, kinnistuid pole keelustatud ning kinnistute suhtes pole vaidlusi. 2.1.2.Kinnistute valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti muinsuskaitsealaseid ega käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid piiranguid. Kinnistute kitsendused on nimetatud lepingu punktis 1. 2.1.3.Omaniku Eesti Vabariigi esindaja esindusõigus on kehtiv ja esindaja omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks. 2.1.4.Käesolevas notariaalaktis sisalduva lepingu sõlmimiseks on Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja käskkiri 13.01.2026 nr 9-49/11: Isikliku kasutusõiguse seadmine Halliku metskond 23 ja Halliku metskond 42 kinnisasjadele. 2.2.Kasutaja esindaja kinnitab, et: 2.2.1.Tema esindusõigus on kehtiv ja ta omab kõiki õigusi käesoleva lepingu sõlmimiseks. 2.2.2.Kasutaja suhtes ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust ega algatatud pankrotimenetlust ega likvideerimismenetlust. 2.2.3.Käesoleva lepingu alusel rajatavad tehnorajatised ehitatakse avalikes huvides. Kasutaja on vastav võrguettevõtja. 2.3.LEPINGUOSALISED kinnitavad, et: 2.3.1.Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas ruumiandmetega ja käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks olevate vastavate ruumikuju väljatrükkidega, isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaanidega (edaspidi lepingus plaan), nõustuvad nende sisuga, kinnitavad väljatrükid, plaanid oma digitaalallkirjadega ning loevad need lepingu lahutamatuks lisaks. 2.3.2.Nad hindavad käesoleva lepingu alusel iga seatava isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuse võrdseks seaduses sätestatud minimaalväärtusega. 2.3.LEPINGUOSALISED kinnitavad, et: 2.3.1.Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, sealhulgas ruumiandmetega ja käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks olevate ruumikuju väljatrükkidega, talumiskohustusega ala plaanidega (edaspidi lepingus plaan), nõustuvad nende sisuga, kinnitavad väljatrükid, plaanid oma digitaalallkirjadega ning loevad need lepingu lahutamatuks lisaks. 2.3.2.Nad hindavad käesoleva lepingu alusel iga seatava isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuse võrdseks seaduses sätestatud minimaalväärtusega. 2.4. Notar kontrollis käesoleva notariaalakti tõestamisel *Osalejate isikusamasusi lepingus nimetatu alusel. *Tehinguks vajaliku käsutusõiguse olemasolu punktis 1 näidatud 21.01.2026 elektroonilise registriosade, mis omavad õiguslikku tähendust, alusel, ehitisregistri kandeid 21.01.2026. *Riigi kinnisvararegistri seisu elektroonilised notari päringud on 21.01.2026. *Omaniku esindaja poolt on esitatud punktis 2.1.4. nimetatud käskkiri. *Omaniku esindaja ja Kasutaja esindaja esindusõigust volikirjade alusel. *Kasutaja on vastav võrguettevõtja. *Notar tuvastas, et vastavalt 21.01.2026 registriandmetele, mida notar kontrollis vahetult enne lepingu tõestamist, on äriregistris registreeritud Elektrilevi OÜ, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, registrikood 11050857, juhatuse liikmed on Mihkel Härm, isikukood 38601060280, Kristi Ojakäär, isikukood 47811232225, Rudolf Penu, isikukood 39011082733, Ardi Ratassepp, isikukood 37707260235, ühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget ühiselt.
10
2.5.Osalejad avaldavad, et neile teadaoleval notariaalaktis punktis 2.4. nimetatud asjaolud on õiged, kasutusõigusega seotud ruumikuju väljavõtted, plaanidon tõestamise juures esitatud, nad on sellega tutvunud, sisu on neile teada ning osalejad loobuvad asjaoludega seotud dokumentide ettelugemisest ja lisamisest käesolevale aktile, välja arvatud eelnimetatud väljavõtted, plaanid, mis on aktile lisatud. 2.6.LEPINGUOSALISED kinnitavad, et nad ei soovi eelpoolnimetatud asjaolude põhjalikumat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1.Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:Elektripaigaldis - elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; Elektripaigaldise kaitsevöönd – elektripaigaldist ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus elektripaigaldise ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”. Elektripaigaldise majandamine – elektripaigaldise ehitamine ja käitamine, muuhulgas elektripaigaldise püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma Elektripaigaldise kaitsevööndit suurendamata, elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine elektrivõrgu talituses hoidmiseks. 3.2.Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on Kasutaja kasuks kinnistu koormamine tähtajatu isikliku kasutusõigusega elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses. 3.3.Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et Omanik seab Kasutaja kasuks iga kinnistu kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale igale kinnistule eraldi avalikes huvides tähtajatu isikliku servituudi (isikliku kasutusõiguse) elektripaigaldise (vastavalt plaanil märgitud elektripaigaldis) majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses. Isikliku kasutusõiguse aladega alljärgnevalt: 3.3.1.lepingu lisaks oleval punktis 1.1. kinnistu kasutusõigusega seotud vastava katastriüksuse ruumiandmete, piiranguala ID 1030076, väljavõttel vastava tingmärgiga tähistatud ruumikuju piirides, vastaval katastriüksusel talumiskohustusega ala plaanil kaitsevöönd (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega ligikaudu 732 m². Isikliku kasutusõiguse ala asub maaüksusel katastritunnusega 71302:002:0840; 3.3.2.lepingu lisaks oleval punktis 1.2. kinnistu kasutusõigusega seotud vastava katastriüksuse ruumiandmete, piiranguala ID 1030077, väljavõttel vastava tingmärgiga tähistatud ruumikuju piirides, vastaval katastriüksusel talumiskohustusega ala plaanil kaitsevöönd (elektrivõrgu kaitsevöönd, edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala) suurusega ligikaudu 774 m². Isikliku kasutusõiguse ala asub maaüksusel katastritunnusega 57603:001:0750. 3.4.Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutajale õiguse andmine kasutusõiguse koormatud kinnisasjadele elektripaigaldise (edaspidi nimetatud tehnorajatis) ehitamiseks, omamiseks ja
11
majandamiseks, tehnorajatise hooldamiseks, korrashoiuks, remontimiseks, asendamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil isikliku kasutusõigusega koormamise lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. 3.5.isiklikud kasutusõigused seatakse järgmistel tingimustel: 3.5.1.isiklik kasutusõigus on tähtajatu, jättes riigile õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil; 3.5.2.isikliku kasutusõiguse eest maksab õigustatud isik kinnisasja omanikule tasu seaduses sätestatud juhtudel, korras ja suuruses; 3.5.3.õigustatud isikul on kohustus: 3.5.3.1.kasutada isikliku kasutusõigusega koormatavat ala sihipäraselt, teostada omal kulul kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks; 3.5.3.2.täita kinnisasjal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgida isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi; 3.5.3.3.teavitada kinnisasja omanikku, riigi omanikuks olemisel RMK-d, tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi korral alustab õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest kasutusse andjat või kinnisasja valdajat ühe päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest; 3.5.3.4.taastada pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnistu endine seisund; 3.5.3.5.raadamise ja kasvava metsa raie vajadusel pöörduda kirjalikult RMK Kagu regiooni poole (e-posti aadress [email protected]) raadamiseks ja raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja raietööde korraldamiseks vähemalt 60 päeva enne tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt. Raieks vajalike toimingute tegemiseks esitada kasutatava ala piiride asukohad digitaalsel kujul DWG formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97). Raie toimub tööde teostaja ja RMK vahel täiendavalt sõlmitava lepingu alusel. Enne raietöödega alustamist peavad taotleja poolt olema tähistatud raieala piirid või märgitud raiutavad puud; 3.5.3.6.hüvitada kinnisasja valdajale kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine) juhul kui töid teostab RMK. 3.5.4.Kinnisasja omanikul, riigi omanikuks olemisel RMK-l, on kohustus: 3.5.4.1.hoiduda igasugusest tegevusest, mis takistab õigustatud isikul kasutusõiguse ala sihipärast kasutamist; 3.5.4.2.tehnorajatise kaitsevööndis vältida tehnorajatise kahjustamist või kahjustamise ohu tekkimist. 3.6.Kasutusõiguse ala valduse üleandmine 3.6.1.Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 4. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED
4.1.Eesti Vabariik ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, on kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Eesti Vabariik ja Elektrilevi OÜ lubavad ja avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 8107050 kolmandasse jakku esimesele
12
vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt käesoleva 21.01.2026 lepingu punktile kolm (3) ja selle alapunktidele, ruumiandmete tunnus 1030076. 4.2.Eesti Vabariik, ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, on kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Eesti Vabariik ja Elektrilevi OÜ lubavad ja avaldavad soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 16164150 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks, vastavalt käesoleva 21.01.2026 lepingu punktile kolm (3) ja selle alapunktidele, ruumiandmete tunnus 1030077. 5. KOKKULEPE 5.1.Elektrilevi OÜ kui kasutaja annab käesolevaga lepingu eseme igakordsele omanikule oma tagasivõetamatu nõusoleku: 5.1.1.kinnisasja jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnisasja, kus asub kasutusala ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta; 5.1.2.sõlmida kinnisasja omanikuga kokkuleppe, mille kohaselt võib kinnisasja omanik vajadusel koormata sama servituudiala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist. 6. NOTARI SELGITUSED *Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. *Vastavalt Asjaõigusseaduse § 225 (1) Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. (2) Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. *Asjaõigusseaduse § 226 kohaselt (1) Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. (2) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. *Isiklik kasutusõigus kehtib kinnistu igakordse omaniku suhtes. *Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis kinnisasja oluline osa. *Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. *Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -
13
kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel. *Vastavalt Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15⁵ (1) Talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ja Ruumiameti andmetest. (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. § 156 (1) Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt. (2) Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse alusel makstakse talumistasu ka järgmistel aastatel kuni uue taotluse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel on kinnisasja omanik kohustatud sellest tehnovõrgu omanikule teatama. Kinnisasja omaniku vahetumise korral tekib uuel omanikul tasu saamise õigus pärast 1. lõikes sätestatud taotluse esitamist 2. lõikes sätestatud tähtaegadest lähtudes. (4) Talumistasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt sama aasta 30. septembril. (5) Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotluse esitada korteriühistu. Sellisel juhul makstakse talumistasu korteriühistule, kes on kohustatud saadud summa maksma korteriomanikele või tasaarvestama selle majandamiskulude nõudega. (6) Talumistasu saamise nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. (7) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud taotlusega samaväärseks loetakse taotlus, mis on esitatud enne 2019. aasta 1. jaanuari asjaõigusseaduse §-s 1582 sätestatud korras. (8) Kui 2019. aasta 1. jaanuaril kinnisasja koormava tehnovõrgu rajatise andmed kantakse maakatastrisse pärast 2019. aasta 1. jaanuari, on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasu käesoleva seaduse §- s 155 sätestatud suuruses tagasiulatuvalt alates 2019. aasta 1. jaanuarist. Taotlus talumistasu tagasiulatuvaks nõudmiseks tuleb esitada hiljemalt tehnovõrgu rajatise andmete maakatastrisse kandmise aastale järgneva aasta 1. mail. (9) Tehnovõrgu omanik kehtestab talumistasu taotluse vormi ja taotluse menetlemise täpsema korra ning avaldab selle oma veebilehel. Selle kohustuse täitmata jätmine ei vabasta tehnovõrgu omanikku talumistasu maksmise kohustusest.
14
*Vastaval Ehitusseadustikule § 77 (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. Ministri määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 kohaselt (1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge, 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
7. LEPINGU ESITAMINE, SÕLMIMISEGA KAASNEVAD KULUD 7.1.Lepinguosalised on teadlikud ja notari poolt on selgitatud, et kinnisasja igakordsel omanikul on võimalik tutvuda kõigi kinnistustoimikus olevate dokumentidega, sealhulgas käesoleva lepinguga, sellest hoolimata osalised soovivad, et notar esitab kogu käesoleva lepingu digitaalse originaali, ei soovi väljavõtet asjaõiguslepingust, kinnistamisavaldusest, ja teised kinnistamiseks vajalikud dokumendid kinnistusosakonnale. 7.2.Notari tasu seaduse kohaselt on notari tasu: *ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGUD ASJAÕIGUSLEPINGUD 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 10 lg 3, 12-3, 22, 23 lg 2, 5). Kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming 20,00 eurot (Notari tasu seaduse § 2 lg 2´). Notari tasule lisandub käibemaks suurusega on 24 % notaritasust. *Kinnistusraamatusse kasutusõiguse sissekandmisel on vastavalt riigilõivuseaduse 354 lg 2: Riigilõiv 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot). riigilõiv 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot). Nimetatud kulud kannab LEPINGUOSALISTE kokkuleppel Kasutaja, kusjuures riigilõivuks ette nähtud summad tasutakse notarile kohustusega rahandusministeeriumile üle kanda. *Kasutaja palub saata arve e-postile [email protected]. 7.3.Notari poolt on juhitud tähelepanu asjaolule, et praktikas esineb seisukohta, et punktis 3.3., 4.1.,4.2. ja selle alapunktides seonduv „avalikes huvides“ ei tarvitse kohalduda, ei saa kanda kinnistusraamatusse, kui eelnimetatu peaks olema kande takistuseks, on osalised nõus, et notar teeb vastava muudatuse. Lepinguosalised on kokku leppinud, et notar võib vajadusel esitada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, samuti teha vajaduse korral käesoleva lepingu kinnistamisavalduses täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus toodud lepinguosaliste taotlusega.
8. LÕPPSÄTTED
Kaugtõestamise korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne originaaldokument. Kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Notariaalakt on notari poolt osalejatele videosilla vahendusel ette loetud ja esitatud ekraanil koos väljavõtetega, plaanidega tutvumiseks osalejate poolt läbi vaadatud, heaks kiidetud ning osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud. Pärast notariaalakti tõestamist annab notar e-notari kaudu osalejatele infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) https://www.eesti.ee/est ja e-Notari iseteeninduse www.notar.ee
15
kaudu õiguse juurdepääsuks osaliste ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud notariaalaktile.
Omaniku esindaja Urve Jõgi allkirjastatud digitaalselt
Kasutaja esindaja Krista Ahman allkirjastatud digitaalselt
Jõgeva Notar Kaja Tenisson allkirjastatud digitaalselt Jõgeva linnas, oma töökohas
X = 6504450
Y = 668950
X = 6504500
Y = 668900
57603:001:0750 Halliku metskond 42
17 39H1
39
16
1 39H2
TALUMISKOHUSTUSEGA ALA PLAAN Halliku metskond 42, Vea küla, Peipsiääre vald, Tartu maakond
Katastriüksuse nr: 57603:001:0750, Registriosa: 16164150S
N
W E
M1:500/A3
TINGMÄRGID
Talumiskohustuse seadmise ala Katastriüksuse piir 1) Kaitsevöönd 15 kV õhulliini korral on 10 m
mõlema poole õhuliini teljest. 2) Kaitsevöönd mastalajaama korral on 2m
alajaama kestast. 3) Talumiskohustuse seadmise ala suurus on ca.
774 m².
Koostas: Tanel Heering
Projekteeritud 15 kV õhuliin Rekonstrueeritav 15 kV õhuliin Olemasolev 15 kV õhuliin Demontaaž Projekteeritud puitmast Projekteeritud puitmasti tugi
50
50 Projekteeritud mastalajaam
71302:002:0840 Halliku metskond 23
X = 6505950
Y = 665050
X = 6506000
Y = 665100
58 5923
H1 23
23 H2
TALUMISKOHUSTUSEGA ALA PLAAN Halliku metskond 23, Pedassaare küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond
Katastriüksuse nr: 71302:002:0840, Registriosa: 8107050S
N
W E
M1:500/A3
TINGMÄRGID
Talumiskohustuse seadmise ala Katastriüksuse piir
1) Kaitsevöönd 15 kV õhulliini korral on 10 m mõlema poole õhuliini teljest.
2) Talumiskohustuse seadmise ala suurus on ca. 732 m².
Koostas: Tanel Heering
Projekteeritud 15 kV õhuliin Rekonstrueeritav 15 kV õhuliin Olemasolev 15 kV õhuliin Demontaaž Projekteeritud puitmast Projekteeritud puitmasti tugi
21. jaanuar 2026
Piiranguala ID 1030076 väljavõte
Piirangu liik Isiklik kasutusõigus
Nimetus Halliku metskond 23
Piiranguala kirjeldus õhuliin, mastitõmmits
Ruumikuju loomise kuupäev 11. detsember 2025
Õigusliku kehtivuse kuupäev
Pindala 732m²
Asukoht Maapealne
Moodustusviis Digitud
Täpsusklass 4
Seisund Notaris
Ruumikuju piir Valitseja piir
Asub katastriüksustel:
Jõgeva maakond, Mustvee vald, Pedassaare küla, Halliku metskond 23 (71302:002:0840)
Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad
Valitseja liik Valitseja kood
Juriidiline isik 11050857
Juriidiline isik 70004459
Ruumianalüüs üksusele 71302:002:0840
Katastri andmed
Täisaadress Jõgeva maakond, Mustvee vald, Pedassaare küla, Halliku metskond 23
Kinnistu number 8107050
Kogupindala -
Omandivorm Riigiomand
Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%
Kattuvuse pindala
Ligikaudne suurus 732m²
21. jaanuar 2026
Piiranguala ID 1030077 väljavõte
Piirangu liik Isiklik kasutusõigus
Nimetus Halliku metskond 42
Piiranguala kirjeldus õhuliin, mastitõmmits, mastalajaam
Ruumikuju loomise kuupäev 11. detsember 2025
Õigusliku kehtivuse kuupäev
Pindala 774m²
Asukoht Maapealne
Moodustusviis Digitud
Täpsusklass 4
Seisund Notaris
Ruumikuju piir Valitseja piir
Asub katastriüksustel:
Tartu maakond, Peipsiääre vald, Vea küla, Halliku metskond 42 (57603:001:0750)
Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad
Valitseja liik Valitseja kood
Juriidiline isik 11050857
Juriidiline isik 70004459
Ruumianalüüs üksusele 57603:001:0750
Katastri andmed
Täisaadress Tartu maakond, Peipsiääre vald, Vea küla, Halliku metskond 42
Kinnistu number 16164150
Kogupindala -
Omandivorm Riigiomand
Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%
Kattuvuse pindala
Ligikaudne suurus 774m²