Atria Eesti AS keskkonnakompleksloa nr KKL-523630 andmine

Atria Eesti Aktsiaselts [email protected]

08.01.2026 nr DM-130395-27

Atria Eesti AS keskkonnakompleksloa nr KKL-523630 andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Edastame Teile kui menetlusosalisele t utvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Atria Eesti AS (registrikood 10050720, aadress Metsa tn 19, Valga linn, Valga vald, Valga maakond, Eesti) keskkonnakompleksloa nr KKL-523630 ja selle andmise otsuse eelnõud. Ettevõte taotleb luba loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlussevõtuks üle 10 tonni ööpäevas aadressil Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond.

Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-130395 all.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saamisest 14 kalendripäeva jooksul Keskkonnaametile postiaadressile Aleksandri 14, 51004 Tartu või digitaalselt allkirjastatuna e- posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avalikuistungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.

Lisateave Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2. Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3

Lugupidamisega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

Lisad:

Teadmiseks: AS VALGA VESI, Muuland 2 OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tõrva Vallavalitsus

Kaidi Rämman 53320195 (tööstusheide, jäätmed) [email protected]

Evely Mälton 56992032 (välisõhk) [email protected]

Anni Aasa 56987154 (vesi) [email protected]

1. Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnakompleksloa nr KKL-523630 eelnõu 3. Lähteolukorra aruanne 4. Mahutite asukohaskeem

2(2)

EELNÕU (08.01.2026)

KORRALDUS

Keskkonnakompleksloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Atria Eesti Aktsiaselts 13.03.2025 esitatud keskkonnakompleksloa taotlust ja võttes aluseks tööstusheite seaduse (THS) § 27, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89, veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Anda ettevõttele Atria Eesti Aktsiaselts tähtajatu keskkonnakompleksluba nr KKL- 523630 aadressil Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond (registriosa nr 2238840, katastritunnus 20801:002:2310) asuvale tootmisüksusele (edaspidi käitis) Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlusesse võtmiseks üle 10 tonni ööpäevas. 1.2 Määrata keskkonnakompleksloa nr KKL-523630 tööstusheite nõuded loa vormidel T1- T12, veekäitlusnõuded loa vormidel V2, V3 ja V16, nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks loa vormidel A1 ja A3-A8. 1.3 Määrata keskkonnakompleksloale nr KKL-523630 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.4 Tunnistada kehtetuks keskkonnaluba nr L.ÕV.VA-175128. 1.5. Korraldus jõustub ettevõttele Atria Eesti Aktsiaselts teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine Atria Eesti Aktsiaselts esitas 05.12.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1025528¹. Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1025528-3² esitati 13.03.2025. Menetluse tähtaja arvestamise aluseks on 30.04.2025, mil ettevõte esitas kirja teel täiendavad andmed³. Luba taotletakse aadressil Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond (katastritunnus: 20801:002:2310; registriosa nr 2238840) kinnistul toimuvale

tegevusele. Ettevõte taotleb tähtajatut luba loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlusesse võtmiseks üle 10 tonni ööpäevas. ――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――― ¹ Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 05.12.2024 nr-ga DM-130395-1. ² Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.03.2025 nr-ga DM-130395-7. ³ Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 05.05.2025 nr-ga DM-130395-9. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 05.12.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tõrva Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust⁴ nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus taotluse kohta arvamust ei avaldanud (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 21.05.2025 väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest5 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Loa andja teavitas pp.kk.aaaa loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist X.X). ――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――― ⁴ Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.05.2025 nr-ga DM-130395-11.

5 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.05.2025 nr-ga DM-130395-12. 2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise Atria Eesti Aktsiaselts loa andmise

menetluse käigus algatamata6. ――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――― 6 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 15.09.2025 nr-ga DM-130395-17. 2.4 Kehtivad keskkonnakaitseload Ettevõttele on antud keskkonnaluba nr L.ÕV.VA-175128. Nimetatud luba on antud saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku aadressil Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond.

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamise või taaskasutusega (KeHJS § 6 lg 2 p 17, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 15 p 5)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (DM-130395-17), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik ning lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).

3.2. Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Lähtudes ettevõtte taotlusest antakse keskkonnakompleksluba tähtajatult (THS § 48 lg 1 ja 2). Keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtjad, kes kasutavad oma tegevuses kliimaministri 11.12.2023 määruses nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ nimetatud ohtlikke aineid ja mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, peavad nende ainete heidete koguse ja kontsentratsiooni koos nende arvestamise metoodikaga teatama üks kord aastas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu (ÜVVKS § 36 lg 4). Käitaja tööstustegevusest tuleneva reovee koostis ei ole teada. Reovesi viiakse edasiseks käitlemiseks Valga lihatööstuse eelpuhastisse, millele on antud keskkonnaluba L.VV/325809. Arvestades, eeltoodut, ei ole asjakohane aruandekohustuse kohaldamine Kullimäe käitises. Juhul kui Valga lihatööstuse käitisest juhitakse ühiskanalisatsiooni määruse nr 80 nimetatud ohtlikke aineid, tuleb nende ainete heidete kogus ja kontsentratsiooni esitada üks kord aastas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS keskkonnakaitseloa L.VV/325809 alt. 3.2.1. Tööstusheide 3.2.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlussevõtmiseks (THS § 19 lg 2 p 12 koosmõjus lg-ga 3 ja Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 12 p-ga 5). Käitisele (loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh) on varasemalt (23.09.2008) antud keskkonnakaitseluba nr L.ÕV.VA-175128. Tulenevalt käitises toimuvast tegevusest taotleb ettevõte luba loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamise või ringlussevõtu tegevuseks 14 tonni ööpäevas. Keskkonnaluba ei anta tegevuseks, milleks on vajalik keskkonnakompleksluba (KeÜS § 41 lg 3). Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt korralduse peatükist 2.4 tunnistab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa nr KKL-523630 andmisega kehtetuks keskkonnaloa nr L.ÕV.VA-175128. Ettevõte põhitegevusalaks on liha- ja linnulihatoodete tootmine ning lisategevusalaks auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine. Ettevõte tegeleb loomsete kõrvalsaaduste ümbertöötlemisega (maksimaalselt 5 000 t/a) loomasöödaks ja/või tehniliseks toormeks (toodangu kogus kuni 2 800 t/a). Ettevõttes töödeldakse II ja III kategooria materjale. Loomsed kõrvalsaadused pärinevad Atria

Eesti AS Valga tootmisest (tapamaja, lihalõikus, lihatoodete tootmine, edaspidi Valga lihatööstus), teistest lihatööstustest ja põllumajanduslikest tootmisüksustest. Loomseid kõrvalsaadusi transporditakse autotranspordiga, suletavates ja veekindlates märgistatud konteinerites. Transpordivahendid ja konteinerid pestakse ning desinfitseeritakse peale igakordset tühjendamist. Pesemine ja desinfitseerimine toimub käitlemisettevõtte vastuvõturuumi pesemisalal, kasutades selleks desinfitseerivaid pesuaineid. Katlamajas (nimivõimsusega 3,25 MW) kasutatakse kütusena põlevkivi kütteõli, mille aastane kulu on kuni 500 tonni. Põlevkiviõli hoiustamiseks on käitises kahest mahutist kasutuses üks 50

m3 mahuti. Lisaks on tootmishoones põlevkiviõli vahemahuti (5 m3).

Ettevõte kasutab detailide/seadmete/tööpindade puhastamiseks lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavat kemikaali (kuni 100 kg/a). Lähteolukorra aruande kohaselt ei paikne käitise territooriumil ega lähipiirkonnas jääkreostusobjekte. Ajalooliselt on varem kinnistul asunud meierei ja kauplus, mis on 2008. aastal lammutatud ja mille asemele on ehitatud loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh. Tegu ei ole ohtliku ega suurõnnetuste ohuga ettevõttega. 3.2.1.2 Nõuded Loa andja määrab kompleksloa nõuded käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest parima võimaliku tehnika (PVT) järeldustest (THS § 42 lg 1). Loa andja vaatab kompleksloa nõuded üle pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist (THS § 49 lg 1 p 2) ning tootmine peab vastama PVT-järeldustes toodud nõuetele hiljemalt nelja aasta jooksul pärast PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist (THS § 49 lg 3). Vastavalt käitaja esitatud kompleksloa taotlusele on kompleksloas kasutatud PVT rakendamise allikat: 1. PVT-alased järeldused tapamajade, loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste tööstuse jaoks (edaspidi SA), mis jõustub 18.12.2027; 2. Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage (edaspidi EFS), mis jõustus 01.07.2010; 3. Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency (edaspidi ENE), mis jõustus 01.04.2013. Kompleksloa tabelis T2. kajastatakse ainult parimast võimalikust tehnikast tulenevad nõudeid. Seadusandlusest tulenevaid nõudeid kajastatakse vajadusel teistes asjakohastes tabelites. SA parima võimaliku tehnika rakendamine Käitisele kohalduvad SA PVT alased järeldused. PVT-alaste järelduste nõudeid kohaldatakse tegevusvaldkonnale: Loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtmine, töötlemisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas.

PVT nõuetest on loale kantud ja ettevõttele järgimiseks kohustuslikud SA-s kirjeldatud PVT 1- 14, 17, 19, 20, 24, 25.

Täpsemalt hinnati keskkonnajuhtimissüsteemi ja reoveekäitlusega seonduvaid tehnikaid.

PVT nõuete üksikasjalikkus ja sisu sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest. Väikesel ja kompaktsel ettevõttel ei pruugi olla vajadust igas valdkonnas eraldi põhjalike tegevuskavade, vooskeemide, massibilansside, erinevate auditite jne kohta, kuid käitises peab olema teave ja juhised selle kohta, kuidas vastavaid asjaolusid jälgitakse ja kontrollitakse.

Käitises ei ole koostatud eraldi energiatõhususkava ja auditeid (PVT 9 a), kuid käitises toimub pidev energiatarbimise jälgimine ja analüüs (igakuiselt, kvartali ning aasta põhiselt). Samuti tegeletakse tõhusate energiasäästumeetodite analüüsimise, kavandamise ja vajadusel ka tõhustamisega. Loa taotlusele on lisatud analüüs (2022-2024 ning prognoos) käitise PVTga saavutatavate keskkonnatoime tasemete kohta, mille kohaselt vastab käitise energiatarbimine PVT-le.

Käitises ei ole koostatud eraldi müratõrje eeskirju (PVT 17). Käitises on olemas üldised tööprotsesside juhised, kus on kirjeldatud tööprotsesse ning nende teostamist. Need hõlmavad ka müra tekkimise vältimise või vähendamise meetmeid. Käitise tegevuse osas ei ole olnud müra-alaseid kaebusi. Keskkonnaameti hinnangul vastab käitise tegevus PVT-le.

Käitisele kohaldub heite seire, sealhulgas reoveevoogude põhi parameetrite seire, tarbimise seire ja vetteheite seire. Käitaja peab reoveevoogude puhul seirama protsessi põhiparameetreid (näiteks reovee vooluhulga, pH ja temperatuuri pidevas seires) olulistes punktides (näiteks reovee eelpuhastamise sisselaske ja/või väljalaske juures; reovee lõpp-puhastamise sisselaske juures; kohas, kus heide väljub käitisest). Käitaja peab pidama ka veekulu ja reoveevoogude arvestust ning seirama adsorbeeruvaid halogeenorgaanilisi ühendeid (AOX). Eelistatavalt hõlmab seire otseseid mõõtmisi. Kasutada võib ka arvutusi või registreerimist näiteks sobivate mõõturite või arvete abil. Seiret tehakse käitise tasandil (ja seda võib jaotada kõige sobivama protsessi tasandile) ja selles võetakse arvesse protsesside olulisi muudatusi (PVT 5, 6 ja 7). Kuigi reovesi viiakse Valga Lihatööstuse eelpuhastisse ja antakse seal üle vee-ettevõtjale, ei ole käitised ettevõtte hinnangul tehnoloogiliselt seotud, käitaja ei ole esitanud teavet Valga Lihatööstuse eelpuhasti kohta ega seire andmeid. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole käitises reoveevoogude inventuuri ega saasteaineseiret teostatud (va pH ja temperatuur) (13.03.2025 taotlus nr T-KL/1025528-3, 17.11.2025 taotlus nr T-KL/1025528-4 ja 14.11.2025 vastus nr DM-130395-20). Arvestades, et nõuded käitisele kohalduvad käitise põhiselt, tuleb Kullimäe käitises rakendada reovee eelpuhastamise ja seire nõudeid vastavuses parima võimaliku tehnika nõuetega.

Selleks, et vähendada veekulu ja tekkiva reovee hulka, on PVT kirjeldatud meetodi a (veemajanduskava ja veeauditid) ja b (reovee eraldamine) ning meetodite c–k (optimeerimis ja puhastustoimingud) sobiva kombinatsiooni kasutamises. Käitises on reoveevood eraldatud

vihmaveevoogudest ja toimub kuivpuhastus. Taotlusele esitatud info kohaselt tegeletakse järjepidevalt veesäästumeetodite rakendamise ning kavandamisega ning igapäevaselt veekasutuse optimeerimisega. Käitise vee auditeerimisega tegeletakse igapäevaselt, kuiselt, kvartaalselt ning aasta põhiselt (14.11.2025 kirja nr DM-130395-20). Käitaja ei esitanud teavet võimaldamaks hinnata parima võimaliku tehnika rakendamise piisavust. Lähtudes eeltoodust vaatab Keskkonnaamet üle sõnastuse (T2) ja lisab täiendavad nõuded tabelis T6 (vt ka korralduse ptk 3.4).

Selleks et ära hoida kontrollimatut vetteheidet, seisneb see PVT tekkinud reovee jaoks sobiva puhvermahutusvõime tagamises (SA PVT 13). Sobiv puhvermahutusvõime tehakse kindlaks riskihindamise teel (seejuures võetakse arvesse saasteaine(te) omadusi ja mõju järgnevale reoveepuhastusele, vastuvõtva keskkonna omadusi, tekkiva reovee hulka jne). Puhverpaak on tavaliselt ette nähtud mitme tippkoormusega töötunni jooksul tekkinud reovee koguse säilitamiseks. Reovesi juhitakse kõnealusest puhvermahutist ära pärast asjakohaste meetmete kasutusele võtmist (nt seire, puhastamine, korduskasutamine). Vastavalt taotluse lisa 14, on

käitises kasutuses kolmekambriline septik ööpäevasele vooluhulgale 12 m3. Vastavalt taotluse

lisale 3 on käitises tekkiva reovee kogus olnud ca 10-12 m3 ööpäevas ning prognoositav kogus

on 13 m3 ööpäevas. Ettevõte 14.11.2025 kirja nr DM-130395-20 kohaselt on taotlusele lisatud joonisel ebaõige info ja käitises on kasutuses kogumismahuti projekteeritud mahutavusega 42

m3. Ettevõtte 14.11.2025 kirja põhjal on taotlusele esitatud olulise tähtsusega valeandmeid, mis takistavad käesoleval hetkel vastavuse hindamist (KeÜS § 52 lg 1 p 5). Arvestades, et käitaja ei ole tõendanud, et tegemist on kogumismahutiga, tuleb selgitada käitises kasutatavate kanalisatsioonirajatiste tüüp, mahtuvus, seisukord ja sobivus antud käitisele. Kuigi nõue ei pruugi olla kohaldatav olemasolevatele käitistele, on Kullimäe loomsete jäätmete käitis pärast SA PVT-järelduste avaldamist tegevuskohas esimest korda luba taotlev käitis, kus nõude rakendamine on vajalik. Nõude rakendamiseks on vajalik riskihindamise läbi viimine. Lähtudes eeltoodust vaatab Keskkonnaamet üle sõnastuse (T2) ja lisab täiendavad nõuded tabelis T6 (vt ka korralduse ptk 3.4) .

Selleks, et vähendada vetteheidet, seisneb see PVT kirjeldatud meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamises (SA PVT 14). Käitaja esitatud taotluse kohaselt kasutatakse käitises ainult mehaanilist eraldamist (restid, sõelad, liivapüüdurid, õli-/rasvapüüdurid ja eelsetitid). Eelpuhastusprotsessis kasutatakse filtreerimist (ava 6 mm) ja rasvapüünist. Lähtudes eeltoodust vaatab Keskkonnaamet üle sõnastuse (T2) (vt ka korralduse ptk 3.4).

Ettevõttele ei kohaldu:

SA PVT 15, sest käitises ei toimu halvalõhnaliste gaaside, sealhulgas mittekondenseeruvate gaaside põletamist.

SA PVT 16, sest see PVT on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada mürahäiringut tundlikul alal ja/või mürahäiringu esinemine sellisel alal on kinnitust leidnud. Teadaolevalt ei ole mürahäiringut esinenud.

SA PVT 18, sest see PVT on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada lõhnahäiringut tundlikul alal ja/või lõhnahäiringu esinemine sellisel alal on kinnitust leidnud. Kuigi ettevõte on selle PVT oma taotlusele lisanud, leiab Keskkonnaamet, et hetkel ei ole see asjakohane. Keskkonnaamet ei kanna loale SA PVT 18, sest ei ole eeldada lõhnahäiringu esinemist tundlikul alal. Käitise tegevusega kaasnava lõhna kohta on viimati tehtud kaebus ca 3 aastat tagasi. Loa taotlemisega seoses modelleeriti lõhnaaineid, mille tulemusena leiti, et käitise maksimaalse tegevusmahu juures ei saa välistada lõhnahäiringu esinemise sagedust üle 15% aasta lõhnatundidest väljaspool käitise territooriumi, kuid ala sisse ei jää elamuid või muid tundlike objekte ning häiring tekib maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul. Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole see mõju nii oluline, et oleks vajalik teostada inveteeringuid ja koostada eraldi meetmekavad lõhna ja häiringute vähendamiseks. Käitises on rakendatud sisemised reeglid lõhnakaebustele reageerimisele ja lahendamisele. SA PVT 18 on võimalik vajadusel kohaldada tulevikus juhul, kui olukord muutub.

SA PVT 21-23, sest need PVT-d kohalduvad üksnes tapamajadele. EFS parima võimaliku tehnika rakendamine Käitisele kohaldub ladustamisel tekkivate heidetega seotud parima võimaliku tehnika viitedokument "Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage", mis käsitleb käsitleb vedelike, veeldatud gaaside ja tahkete ainete ladustamist ja käitlemist, sõltumata sektorist või tööstusest. PVT nõuetest on loale kantud ja ettevõttele järgimiseks kohustuslikud EFS ptk 5.1.1 ja ptk 5.1.2. ENE parima võimaliku tehnika rakendamine

Käitisele kohaldub energiatõhususe parima võimaliku tehnika viitedokument „Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency“, mis käsitleb suuniseid ja järeldusi energiatõhusust suurendavate meetodite kohta, mida loetakse üldiselt kokkusobivaks parima võimaliku tehnikaga kõikide direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud käitiste puhul. Käitise PVT valikul on lähtutud ENE peatükkidest 4.2.1-4.2.9 ning 4.3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) ja keskkonnatoime tasemed Heite piirväärtus kehtib heite käitisest väljumise kohas (THS § 44 lg 9). THS § 44 lg 3 sätestab, et kui käitises toimuva tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, määrab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloas heite piirväärtused, mille järgimise korral on tagatud, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa käitise heide sellele käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavat

heitetaset. Keskkonnaamet määrab kompleksloas tabelis T3 lubatud heite piirväärtused (HPV) lähtuvalt SA PVT-järeldustest ja arvestab taotluse tabelis 2.3 toodut.

Käitise tegevusvaldkonnale kaudse heite puhul kohaldub adsorbeeruvate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) heitetase 0,02–0,3 mg/l. Käitaja ei ole teostanud reoveevoogude inventuuri ja seiret, mis võimaldaks hinnata aine olulisust või mitte olulisust. Käitaja ei ole Keskkonnaametile esitanud ka täiendavat teavet, mis võimaldaks hinnata Valga käitise reoveepuhasti sobivust saasteaine vähendamiseks. Käitaja on hinnanud käitisest tuleva saasteaine sisaldust ebaoluliseks reovee osakaalu põhjal keskkonda juhitavas reovees (14.11.2025 kiri nr DM-130395-20). Keskkonnaamet selgitab, et käitisest lisanduva heite suurust ja mõju vaadeldakse käitise põhiselt (THS § 44 lg 2 ja 9, PVT 6). Vaatamata kloori sisaldavate puhastusvahendite keskkonnasäästlikule kasutamisele, oli analoogse käitise reoveevoos saasteainesisaldus 0,1 mg/l (analüüsiakt AR-25-EP-000235-01). Arvestades näitaja sisaldust samas tegevusvaldkonnas tegutseva ettevõtte käitise reoveele kohandatud ja reoveepuhastusprotsessi läbinud reovees võib lugeda näitaja reoveevoos oluliseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et reovee edasistes käitlusprotsessides ei ole asjaomaste ainete vähendamiseks ette nähtud eraldi meetodeid (vee-ettevõtja arvamus on registreeritud 14.11.2025 dokumendi all nr DM-130395-21), on asjakohane saastenäitajale (AOX) heitetaseme piirväärtuse kohaldamine. Saastenäitajat tuleb seirata sagedusega üks kord kvartalis (iga 3 kuu järel) käitisest väljumise kohas. Saastenäitaja seire sagedust võib vähendada, kui heitetase on osutunud piisavalt stabiilseks (PVT 7).

Keskkonnaamet määrab kompleksloas tabelis T4 lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) lähtuvalt taotluse lisas 3. esitatud eriheite taseme arvutustele.

Kemikaalide kasutus Vastavalt taotluse tabeli 2.7 "Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud" ei toodeta ega kasutata käitises piirangutega kemikaale ega aineid. Teadaolevalt ettevõte ei impordi kemikaale. Abimaterjalina kasutatakse desinfektsioonivahendit Incimaxx DES-N, puhastusvahendit Topaz CL1, põlevkiviõli põletusseadme kütusena, glütserooltriheptanaati valmistoodangu märgistamiseks ning vee töötlemiseks veepehmenduskemikaali Regenit.

Käitises ei toimu THS §-s 113 loetletud tegevusala, mistõttu ei ole tegemist lahusti kasutajaga ja ei rakendu THS § 140 nõue asendada kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud ohtlikud ained vähem kahjulike ainete või segude vastu.

Hoidlate/mahutite kaitsemeetmed

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehhis on kasutusel kaks 50 m3 mahutavusega kütusemahutit,

millest on kasutusel üks. Mahutis hoitakse korraga kuni 25 m3 põlevkiviõli. Mahutid on fikseeritud kaanega ja hingamisklapiga. Mahuti on roostevabast terasest, lekkekindel ning paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Põranda tasapind on maapinnast madalamal ja hoone seinad on kivist, vundamendiosa betoneeritud, seega moodustab mahutite hoiuruum ümber mahutite betoonist piirdevanni. Mahuti täitmisel võib esineda lekkeid, mille sidumiseks kasutatakse saepuru.

Tootmishoone katlamajapoolses osas asub põlevkiviõli vahemahuti, mille mahutavus on 5 m 3. Mahuti on lekkekindel ning paikneb siseruumis betoneeritud põrandaga alal.

Mahutite tehnilise seisundi kontrolli tehakse perioodiliselt ning kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahutite seisundit ka visuaalselt.

Käitises kasutatavaid desinfektsioonivahendit Incimaxx DES-N, puhastusvahendit Topaz CL1 ja glütserooltriheptanaati hoitakse originaalpakendis ja betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendeid hoitakse suletuna.

Valmistoodangu laos hoiustatakse kuni 100 t lihakondijahu. Toodang hoiustatakse big-bag kottides siseruumis, betoneeritud põrandal.

Tehnilise rasva mahuteid on kaks - 25 m 3 ja 10 m3. Mõlemad mahutid on metallist ja kinnised. Mahuteid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis, täitmine ja tühjendamine toimub torustiku kaudu.

Sisetingimustes betoneeritud põrandaga ruumis hoitakse ka veepehmenduskemikaali Regenit. Kemikaal on pakendatud originaalpakendis (0,025 t paberpakend), korraga kuni 1 tonn (kaubaaluse peal).

Taotluse kohaselt rakendab käitaja saastatuse vältimiseks asjakohaseid ennetusmeetmeid.

Keskkonnakaitse lisameetmed

Keskkonnaamet määrab loa vormile T6 keskkonnakaitse lisameetme kinnistu kasutusõiguse kohta. Täpsem kaalutlus on toodud korralduse peatükis 3.4.

Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teise (THS § 7 lg 2, KeÜS § 8).

Avarii või vahejuhtumi korral peab käitaja koheselt võtma tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ja viivitamata informeerima Keskkonnaametit(THS § 17 lg 2).

Eeltoodust tulenevalt määrab Keskkonnaamet loale kohustuse teavitada esimesel võimalusel avariidest või vahejuhtumistest, mis võivad aga ei pruugi tuua kaasa olulise ebasoodsa mõju

keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile.

Lähtudes asjaolust, et käitaja ei ole taotlusele esitanud olulise tähtsusega lisaandmeid, mis võimaldaks hinnata parima võimaliku tehnika kasutatavust ja käitise tegevus ei vasta kehtivatele keskkonnanõuetele, lisab Keskkonnaamet kõrvaltingimused tegevusest tekkiva mõju vähendamiseks (Vt korralduse p 3.4).

Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Põhjavee saastatuse korrapärane omaseire toimub vähemalt kord viie aasta jooksul ning pinnase saastatuse korrapärane omaseire toimub vähemalt kord kümne aasta jooksul (THS § 47 lg 3 ja 4). Seiret ei kohaldata juhul, kui seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel.

Vastavalt lähteolukorra aruandele (taotluse lisa 11) võivad ohtlikud ained sattuda ümbritsevasse keskkonda erinevatest allikatest (reovesi, tööstustegevus, lekked) ning oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu püsida seal väga pikka aega. Käitises kasutatakse peamiselt deso- ja puhastusaineid ning põlevkiviõli. Käitises hoitakse kemikaale originaalpakendites betoneeritud põrandaga ruumis. Põlevkiviõli hoitakse mahutites. Reovesi suunatakse kogumismahutisse/septikusse. Käitises on tehtud põhjavee seiret, kuid pinnase seiret ei ole vajalikuks peetud tulenevalt asjaolust, et käitises pole teadaolevaid avariiolukordi esinenud. Lähteolukorra aruandes antud soovituse kohaselt tuleb käitises tegutsemise ajal dokumenteerida kõik juhtumid, kus toimub ohtlike kemikaalide leke väljapoole kaitstud alasid: lekkinud kemikaali nimetus ja koostis, kogus, lekke likvideerimiseks rakendatud meetmed ja selleks kulunud aeg lekke toimumise hetkest, pinnasereostuse olemasolu lekke likvideerimise järgselt.

Arvestades eeltoodut ja käitise põhjavee seire nõudeid (vt korralduse ptk 3.2.2.2), tuleb käitises teostada saastamisohu süstemaatilist hindamist. Süstemaatilise hindamise aruanne koos hindamise tulemuste ning reostusohu vähendamiseks kasutusele võetud meetmetega ja dokumenteeritud juhtumite või nende puudumise kohta tuleb esitada loa andja nõudmisel (T7).

Põhjavee seire nõuded esitada vastavalt nõutule keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS seiremoodulis (V3 ja V17).

Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Omaseire on käitises kasutatava juhtimissüsteemi osa käitise tegevuse, loodusvarade kasutamise, heite, põhjavee ja pinnase saastatuse ning jäätmetekke jälgimiseks, heite puhastamiseks ja jäätmete käitlemiseks ning avariide vältimiseks (THS § 24). Käitises ei ole juurutuatud sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi, kuid kasutusel on toiduohutuse kontrollsüsteemid ISO 22000 ja HACCP. Käitises peetakse arvestust tooraine ja toodangu kohta, kütuse kasutamise ja erinevat liiki jäätmete koguste kohta ning kasutatavate kemikaalide osas. Samuti peetakse käitises heitvee arvestust. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks kehtestada täiendavaid meetmeid omaseire tõhustamiseks, seetõttu tabelit T8 loas ei täideta. Käitise

põletusseadmetega seotud seiretingimused määratakse loa välisõhu eriosas.

Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Käitis ei ole ohtlik ega suurõnnetuse ohuga ettevõte. Võimalikud avariid ja tööõnnetused võivad tekkida toorme vastuvõtul ja käitlemisel ja toote hoiustamisel. Ohuallikateks võivad olla kõrge riskiga toore, elektriga juhitavad ning ootamatult käivituda võivad seadmed, transpordivahendid, pesudeso ained, libedad põrandad, töötamine kõrgustes, elektrivarustuse katkemine, tulekahju, mahutite leke ning veeavarii. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks käitises kehtestatud korrad ja juhised on toodud loa tabelis T9.

Keskkonnaameti hinnangul on meetmed piisavad. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Käitise tegevus toimub siseruumides ning tegu ei ole ohtliku ega suurõnnetuse ohuga ettevõttega, seetõttu ei ole tõenäoline olulise ebasoodsa keskkonnamõju tekkimine käitise sulgemise korral. Vastavalt THS §-le 58 hindab käitaja käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Enne käitise tegevuse lõppemist või territooriumi üle andmist tagatakse kõikide keskkonnaohtude likvideerimine käitise territooriumil. Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemiskava koostamist. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

Ajutisi erandeid kompleksloa nõuetest ei määrata.

Nõuete jõustumise erisused

Nõuete jõustumise erisusi ei ole.

3.2.2 Vee erikasutus

3.2.2.1 Lubatav tegevus

Ettevõttel on luba vaja, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m 3 kuus või rohkem kui 10 m3

ööpäevas ja kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt,

sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 2 ja 6). 3.2.2.2 Nõuded vee erikasutusele Veevõtt

Käitises toimub veevõtt kinnistul asuvast veehaarde Tarbepuurkaev (19237) puurkaevust

PRK0019237. Käitaja taotleb uut keskkonnakaitseluba põhjavee võtmiseks 1 840 m3 aastas, 460

m3 kvartalis. Põhjavett kasutatakse peamiselt konteinerite ja kastide pesuks (80 ‒ 90 %) ja katla auru tootmiseks (10 ‒ 20 %). Puurkaevust võetakse ka käitise olme ja joogivett.

Keskkonnaamet määrab loaga lubatava veevõtu koguseks 1 840 m3 aastas, 460 m3 kvartalis.

Puurkaevust võetava vee arvestust tuleb pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidud iga kuu lõpus). Veearvestite taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruses nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus 65). Vastavalt määruse 65 lisale 1 on keskkonnakaitseloaga vee võtmisel vee

koguse mõõtmisel kasutatava veearvesti (DN < 300 mm; nimikulu < 900 m3/h) taatluskehtivusaeg 10 aastat. Veearvestust pidada nõuetekohaselt taadeldud veearvesti alusel. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel.

Veeseire

Põhjavee kaitse eesmärk on põhjaveekogumite hea seisund, mille halvenemist tuleb vältida ja vähendada saasteainesisaldust, seejuures vältides saasteainesisalduse olulist ja püsivat kasvu (VeeS § 34 lg 1 ja 35 l 1 ja 2). Põhjavee seire eesmärgiks on välja selgitada, kas vee kasutaja tegevus põhjustab muudatusi põhjaveekihtide tasemetes või keemilises koostises, et vajadusel planeerida meetmeid mõju vähendamiseks.

Käitis asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Puurkaev avab Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas. Põhjaveekogumite seisundi hinnangu 2020. aasta aruande järgi oli põhjaveekogum heas seisukorras. Keskkonnaportaali andmetel on põhjaveekogumi keemiline seisund halb ja koguseline seisund hea (koondseisund halb). 2022. aasta andmete põhjal on põhjaveekogumi veetasemed oluliste muutusteta (kõikumise amplituud 0,2-0,7 m). Põhjaveekogumi seirekaevude veetaseme kõikumised on seotud põhjaveekihi loodusliku toitumisega ning põhjaveetasemete muutused ei näita inimmõju ega muudest teguritest põhjustatud negatiivset trendi. Põhjaveekogum on halvas seisundis pestitsiidide tõttu. Lisaks on põhjaveekogumis probleeme kõrgema loodusliku raua sisaldusega ning baariumiga (Ba)

Kesk-Devoni põhjaveekogumile on valdkondliku ministri 01.10.2019 määrusega nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ saasteainete sisalduse läviväärtused saastenäitajatele järgmiselt naftasaadused 20 µg/l, benseen 1 µg/l ja summa PAH 0,1 µg/l. Lisaks võetakse põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel arvesse nitraatide (50 mg/l) ja pestitsiidide (0,1 µg/l) kvaliteedi piirväärtusi. Põhjavee kvaliteedi kontrollnõuete kehtestamisel lähtub Keskkonnaamet keskkonnaministri määruses nr 48 ja 01.09.2019 määruses nr 35 „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid. ja metoodika ning rakendamise nõuded“ toodust. Arvestades kehtiva veemajanduskavaga seatud põhjaveeseire eesmärke ja vastavalt eeltoodule määrab Keskkonnaamet puurkaevu PRK0019237 seire nõuded järgmiselt:

1) Seirata näitajad: vee temperatuur, elektrijuhtivuse, pH, lahustunud hapniku sisaldus,

keemiline permanganaatne hapnikutarve (KHTMn), kaalium (K+), naatrium (Na+), magneesium

(Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO4 2-), vesinikkarbonaat (HCO3

-), üldraud

(Feüld), mangaan (Mn), üldlämmastik (Nüld), ammoonium (NH4 +), nitrit (NO2

-), nitraat (NO3 -),

üldfosfor (Püld), fosfaat (PO4 3-) sagedusega üks kord kolme aasta jooksul.

2) Seirata näitajad: naftasaadused, benseen ja summa PAH sagedusega üks kord kuue aasta jooksul.

Proovid võtta enne põhjavee töötlemist. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad põhjaveele kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi või saasteainesisalduse läviväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud põhjavee kvaliteedi parandamiseks.

Põhjavee taseme mõõtmise sagedus ei ole seadusandlusega reguleeritud. Põhjavee taseme hindamiseks mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal. Põhjavee seire tulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS tärkandmetena, lisades juurde tulemusi tõendava analüüsiakti.

Kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Veeuuring on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, loa taotluse ja selle lisade kontrollimise, loa omaja üle

tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning loaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 333 kohane keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile elektrooniliselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

(https://kotkas.envir.ee/) hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks (KeTS § 334

lg 1). Keskkonnatasu deklaratsiooni aluseks olevad keskkonnaseire tulemused ja muud sellised seireandmed esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt nõutule.

Loa omaja on kohustatud esitama üks kord aastas keskkonnakaitseloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta (VeeS § 195 lg 1). Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2, 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.2.3 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast 3.2.3.1 Lubatav tegevus Käitises on kasutusel põletusseade, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 3,25 MWth. Luba on vajalik, põletusseadme soojussisendile vastava nimisoojusvõimsuse ja samuti saasteainete heite künniskoguste ületamise tõttu (keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) § 3 lg 1 ja § 2 ). Põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem (määrus nr 67 § 3 lg 1). Õhukvaliteet

Välisõhku eralduvatele saasteainetele on kehtestatud piir- ja sihtväärtused (AÕKS § 47 lg 1 ja 2, § 48 lg 1). Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (määrus nr 75) kehtestatud õhukvaliteedi piirnorme väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3). Keskkonnaamet kontrollis taotluse vastavust määruses nr 75 sätestatud piirväärtustele. Taotluse kohaselt heieallikatest pärinevad heited ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust (ÕPV). Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendite (NMVOC) osas. NMVOC 1 h kontsentratsiooniks on 4 425,71 ∑Cm

µg/m3, mis on ca 89% piirväärtusest (ÕPV ühe tunni keskmine = 5000 µg/m 3) ja ööpäeva

kontsentratsioon 665,319∑Cm µg/m3, mis on 33% piirväärtusest (ÕPV 24 h =2000 µg/m 3).

Vääveldioksiidi osas 101,222∑Cm µg/m3, mis on ca 29% piirväärtusest (ÕPV ühe tunni

keskmine = 350 µg/m3) ja ööpäeva kontsentratsioon 59,738∑Cm µg/m3, mis on 48%

piirväärtusest (ÕPV 24 h =125 µg/m3).

Taotletava tegevuse käigus välisõhku eralduvate saasteainete kontsentratsioonide tõttu keeldumise aluseid ei ole. Samuti paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud heite piirväärtust ja loas sätestatut ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist (AÕKS § 101 lg 1 p 1).

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaainete esinemist reguleerib kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed". Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Taotluses on toodud lõhnahäiringu esinemise modelleerimine. Modelleeriti heiteallikate keedugaaside kondensaatori (nr 2) ja katlamaja mahutit (nr M1) lõhnaaine heite koosmõju. Modelleerimise tulemusena leiti, et käitise maksimaalse tegevusmahu juures ei saa välistada lõhnahäiringu esinemise sagedust üle 15% aasta lõhnatundidest väljaspool käitis territooriumi. Nimetatud piirväärtusele vastav ala tekib kirde suunaliselt ca 15 m kaugusel käitise territooriumi piirist (ala sisse ei jää elamuid või muid tundlike objekte, häiring tekib maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul). Lõhna koosmõjus tekkiva häiringu peamiseks põhjustajaks oleks biofilter. Taotluses on välja toodud, et käitise tegevusega ei ole viimase 3 aasta jooksul teadaolevalt esinenud lõhnakaebuseid. Lõhnahäiringu lühiajalist esinemist lähimate elamute juures võib seega pigem lugeda suhteliselt väikese tõenäosusega sündmuseks, kuna piirkonna valdavad tuulesuunad on edelast ja läänest.

Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele, taotletava tegevuse käigus välisõhku eralduvate lõhnaainete kontsentratsioonide ja leviku tõttu loa andmisest keeldumise aluseid ei ole.

Müra esinemisel hinnang

Keskkonnaamet kontrollis loa taotluse vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Taotluse andmetel käitise tegevus ei põhjusta ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi, kuna käitise mürarohked tegevused asuvad hoones sees.

Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele, taotletava tegevuse käigus tekkiva müra tõttu loa andmisest keeldumise aluseid ei ole.

A1. Käitise kategooria

Tabel sisustati vastavalt taotluse tabelis 5.2 toodule. A3. Heiteallikad Käitises on kokku 4 heiteallikat, milleks on katlamaja korsten (nr 1), keedugaaside kondensaator (nr 2), ventilatsiooni ava ruumidest 101,102,103 (nr VK1) ja katlamaja mahuti (nr M1). Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) on taotluse ja loa lahutamatu osa (määrus nr 73 § 8, määrus 56 § 20 lg 1 ja AÕKS 91 lg 2). LHK projektis on välja toodud ettevõtte tegevuse ja heiteallikate täpsed kirjeldused, mille tõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks heiteallikate ja ettevõtte tegevuse detailset kirjeldust loa andmise korralduses täiendavalt välja tuua.

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas Tabel sisustati vastavalt taotluse tabelis 5.6. toodule.

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Tabel sisustati vastavalt taotluse tabelis 5.5. toodule.

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel sisustati vastavalt taotluse tabelis 5.4.5 toodule. Täpsustati, et püüdeseadme töökorrasoleku kontroll toimub vajadusel, kuid mitte harvem kui kord aastas. 3.2.3.2 Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks Nõuded käitise tegevusele tulenevad parima võimaliku tehnika rakendamise dokumentidest (vt tabel T2) ja käitise põletusseadmele (3,25 MWth) kohaldub keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (määrus nr 44). See tõttu kehtestatakse heiteseire nõue ja heite piirväärtused.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Saasteainete heite seire ja piirväärtuste järgmise kriteeriumid on esitatud määruse nr 44 lisas 3. Saasteainete sisaldust suitsugaasis tuleb mõõta iga kolme aasta tagant (määruse nr 44 lisa 3 I osa punkti 1b) ning esmakordne mõõtmine tuleb teha nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamisest loas (määruse nr 44 lisa 3 I osa punkti 3b). Arvestades, et heite piirväärtused määrusest nr 44 rakenduvad alates 2030. aastast ja luba peab olema viidud määruse nr 44 nõuetega vastavusse hiljemalt 01.01.2029, peab Keskkonnaamet oluliseks teha enne 2029. aastat vähemalt ühed mõõtmised. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanded peavad vastama keskkonnaministri määruste nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“, nr 44 ja nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ nõuetele.

Eritingimuste seadmine

Eritingimusena sätestatakse heiteseire nõuded, mille eesmärgiks on tõendada vastavust loaga seatud (määruse nr 44 sätestatud ja SA PVT-järeldustest) heite piirväärtustele ja töökorralduslikud tingimused.

Heiteseire

Keskmise võimsusega põletusseadme heiteseire

Heiteallikast katlamaja korsten ((nr-1), heiteallika kood:HEIT0000986)), suitsugaaside lõõr, kütuse liik: põlevkiviõli (kerge fraktsioon) väljuvates gaasides mõõta vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx, mg/Nm3), osakeste (PM-sum, mg/Nm3) ja süsinikoksiid (CO, mg/Nm3) sisaldust (kontsentratsiooni).

Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes nominaalkoormusele või selle lähedasele koormusele vastava ühtlase koormusega.

Esimesed mõõtmised teha hiljemalt 2027. a jooksul ning mõõtetulemused esitada hiljemalt 31.12.2027.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2 sisalduse juures).

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse.

Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

Aruandes tuleb esitada mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestus, heiteallika number, põletusseadme andmed, mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3, teisendatud 3% O2 juurde), saasteainete hetkelised heitkogused (g/s) ning mõõtekoha vastavus/mittevastavus standardi nõuetele.

Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

Lubatud heite piirväärtustele vastavuse seire (SA)

Heiteallikatest keedugaaside kondensaator (nr 2, HEIT0000987) ja üldventilatsioonid ruumidest 101,102 ja 103 (nr VK1,HEIT0010847) väljuvates gaasides mõõta vesiniksulfiidi (H2S,

mg/Nm3), lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldust (mg C/Nm3), ammoniaaki (NH3, mg/Nm3) ja lõhnaaine kontsentratsioon (ouE/m3).

Mõõtmised teostada vastavalt PVT- järelduste SA dokumendis toodule (vt PVT nr 8 ja lk 8).

Mõõtmisi teha regulaarselt üks kord aastas.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate lubatud heite piirväärtustega (HPV loa tabel T3).

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

Töökorralduslikud tingimused

1. Dokumentatsioon, pidamise nõue. Eesmärgiks on saasteallikatega seonduvate andmete kogumine (kütuse kulu, seadmete töötunnid, hooldus jne). 2. Püüdeseadmega seonduvalt on käitajal kohustus kasutada püüdeseadet ja kontrollida regulaarselt selle korrasolekut. Püüdeseadmete hooldust ja kontrolli tehakse vastavalt tootja juhistele hoolduse ja kontrolli läbi viimiseks. Kõik hooldustööd on vajalik registreerida hoolduspäevikus või digitaalselt. 3. Tingimus saasteainete heite piirväärtuse järgmisele: juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb välja selgitada selle põhjus ja võtta koheselt kasutusele abinõud heite piirväärtuste tagamiseks. 4. Lõhna kaebuse korral tuleb ettevõttel rakendada PVT-järelduste (SA) dokumentides toodut. Analüüsida, kas on vajalik lõhnatekke piiramise kava koostamine ja rakendamine (vt PVT nr 1 p xxi ja PVT nr 18).

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Heite piirväärtuse all mõeldakse põletusseadmest õhku väljutatavates heitgaasides sisalduva aine kontsentratsiooni, mida kindlaks määratud ajavahemikus ei tohi ületada. Piirväärtus sõltub põletusseadme võimsusest, kasutatavast kütusest ning tüübist (määrus nr 44).

Taotluse kohaselt on põletusseadme käitamise alguskuupäevaks 31.12.1999. Määruse nr 44 § 8 tähenduse järgi on tegu olemasolevate põletusseadmetega, mis on võetud kasutusele enne 2018. aasta 20. detsembrit.

Olemasolevale keskmise võimsusega põletusseadmele rakenduvad määruse nr 44 lisas 1 tabelis 1 sätestatud heite piirväärtused alates 2030. aasta 1. jaanuarist (§ 26 ja § 32 lg 2). Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused on määratud loa tabelisse A8.

3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Võttes arvesse kehtivate nõuete jõustumise aega (VeeS 01.10.2019 ja SA PVT 18.12.2027) ning lähtudes keskkonnakompleksloa menetluses esitatud infost ja ettevõtte veekäitluse tehnoloogilisest piiratlusest ei esine Keskkonnaameti hinnangul loa andmisest keeldumiseks selliseid aluseid, mida ei saaks kõrvaltingimuste seadmisega leevendada (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192, AÕKS § 97). 3.4 Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega. Haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Samas haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata (HMS § 53 lg 2 p 2). Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4), kui käitaja on esitanud olulise tähtsusega valeandmeid (KeÜS § 52 lg 1 p 5) või kui käitises ei rakendata parimat võimalikku tehnikat (KeÜS § 52 lg 1 p 3).

Sademevee käitlus

Käitise territooriumil tegeletakse tööstuslikus mahus loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamise või ringlussevõtuga üle 10 tonni ööpäevas (määrus nr 89 § 12 lg 5). Tegemist on tööstusliku tegevusega (Loomsete jäätmete kõrvaldamine), millega kaasneb loomajäätmete transport ja hoiustamine käitises, reovee vedamise tegevused, toote hoiustammine, laadimine ja transport ning muud võimalikud seotud tegevused. Lisaks muudele reostusohuga kohtadele on VeeS § 187 p 6 nimetatud alad sh tööstuse territoorium alad, kust sademevee ära juhtimiseks on keskkonnakaitseluba kohustuslik. Keskkonnaamet on loa kohustusest ettevõtet korduvalt teavitanud ja palunud esitada vajalik info (23.12.2024 kirjaga nr DM-130395-2; 25.02.2025 kirjaga nr DM-130395-6; 02.04.2025 kirjaga nr DM-130395-8 ja 14.10.2025 kirjaga nr DM- 130395-18). Ettevõte ei ole taotlenud keskkonnakaitseluba sademevee ära juhtimiseks tööstuse territooriumilt, esitanud sellekohast tegevuskava ega muud asjakohast infot nõude tagamise kavatsuse kohta.

Arvestades asjaolu, et käitise tegevus ei vasta kehtivatele nõuetele, käitaja keeldub nõuete tagamisest ja käitaja ei ole esitanud infot nõuete tagamise meetmete kohta, lisab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloal (V16) kõrvaltingimused järgmiselt (HMS § 53 lg 1 p 2 ja 4 ning lg 2 p 1‒3, KeÜS § 52 lg 1 p 4, VeeS § 187 p 6):

1) Esitada tegevuskava sademevee suublasse juhtimise nõuete tagamiseks ehk sademevee kogumise ja seiramise süsteemi rajamiseks käitise ümbrusest, käitise reostusohuga alalt (hoonete ümbrus, laadimis- ja transpordialad, teed) hiljemalt 31.03.2026. Palume tegevuskavas

esitada rakendatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus, vastavus PVT nõuetele ning sealhulgas lisada meetmete elluviimise etapid, projekteerimis- ja ehitustööde ajakava ning meetmete rakendamise ajaraam. 2) Tagada käitisest sademevee suublasse (sh pinnas) vastavus kehtivatele nõuetele hiljemalt 31.12.2027. Juhul kui käitisest sademevee ära juhtimine ei vasta 31.12.2027 kehtivatele nõuetele, on Keskkonnaametil õigus keskkonnakompleksluba muuta või kehtetuks tunnistada.

Reoveekäitlus

Keskkonnakompleksloa taotluse kohaselt tekib käitises 10-13 m3 rasvapüüduri ja võreseadme läbinud reovett, mis suunatakse väliskanalisatsiooni kaudu kogumismahutisse ja viiakse paakautodega Valga Lihatööstuse eelpuhastisse. Taotlusega esitatud infost ei selgu käitises kasutatav reovee kogumise lahendus (vt ka korralduse p p 3.2.1.2.). Arvestades, et käitises tekkivat tööstuslikku reovett eelpuhastatakse vaid filtreerimise teel, puuduvad varasemad seireandmed ja teave reoveevoogude omaduste kohta, puudub täpne teave seadme seisundi, tehniliste näitajate kohta, puudub teave puhversäilitusvõime tagamise kohta ei ole võimalik hinnata käitise varasema tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele. Võttes arvesse asjaolu, et reovee kogumissüsteem asub maaparandussüsteemi ja veehaarde läheduses, ei ole võimalik välistada tegevusest tulenevaid keskkonnariske.

Keskkonnaamet lähtub keskkonnakompleksloa andmisel käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest (THS § 42 lg 1;THS § 44 lg 9, SA PVT p 2 IV, 5, 6, 7, 13, 14; VeeS § 124, 137, KeÜS § 52 lg 1 p 3-5; vt ka korralduse p 3.2.1.2.). Pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist kohustab loa andja käitajat loa nõuete muutmise korral viima käitise tegevuse muudetud nõuetega vastavusse nelja aasta jooksul pärast PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist. Lähtudes eeltoodust ja juba kehtivatest nõuetest, seab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloal järgmised tingimused (T6):

3) Esitada tegevuskava käitisest tuleneva reovee käitlusmeetodite parandamiseks ja reoveepuhastamisel asjakohaste meetodite kombinatsiooni kasutamiseks, reoveevoogude omaduste määramiseks puhastusseadmesse sisse ja väljavoolul ning asjaomaste saasteainete sisalduse määramiseks ja reovee puhversäilitusmahu tagamiseks. Tegevuskava peab sisaldama reoveekäitlusest tulenevad keskkonnaohu vähendamise meetmed. Palume tegevuskavas esitada rakendatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas meetmete elluviimise etapid, projekteerimis- ja ehitustööde ajakava ning meetmete rakendamise täpne ajaraam. Tegevuskava esitada hiljemalt 31.03.2026. 4) Teostada kanalisatsiooniehitiste seisundi ekspertiis, kontroll ja hooldus. Esitada kanalisastioonirajatise ekspertiis koos reoveevoogude inventuuri ja kanalisatsioonirajatise kontrolli aruandega hiljemalt 30.06.2026. Kanalisatsiooniehitise ekspertiis peab sisaldama teavet kõigi käitise kanalisatsioonitrasside kohta, reovee kogumisseadme iseloomu ja näitajate kohta ning vastavushinnangut käitisele kohalduva parima võimaliku tehnikaga ning meetmeid kanalisatsioonirajatisest tulenevate mõjude vähendamiseks.

Juhul kui tegevuskava ja ekspertiisi ei esitata, on Keskkonnaametil õigus

keskkonnakompleksluba muuta, peatada või kehtetuks tunnistada. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu kuulub ettevõttele. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KKL-523630 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile T6 järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KKL-523630 kehtetuks. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule esitati mitmeid arvamusi/üks arvamus⁸. Keskkonnaamet edastas esitatud arvamused ja vastuväited ettevõttele tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks⁹ (HMS § 49 lg 3, KeÜS § 48¹ lg 4). Olulisemad seisukohad eelnõudele ning Keskkonnaameti selgitused on järgmised: ... ――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――― ⁸ Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt pp.kk.aaaa numbriga DM- XXXXX. ⁹ Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS pp.kk.aaaa numbriga DM-XXXXX. 3.6 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, VeeS, AÕKS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

EELNÕU 08.01.2026

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber KKL-523630

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Atria Eesti Aktsiaselts

Registrikood / Isikukood 10050720

Tegevuskoha andmed

Nimetus Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

Aadress Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond

Katastritunnus(ed) 20801:002:2310

Territoriaalkood EHAK 3596

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kullimäe söödatootmiskompleks (20801:002:2310).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni .Reovesi viiakse edasiseks käitlemiseks Valga lihatööstuse puhastisse. Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tööstusheide T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000674

Käitise nimetus Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

Käitise asukoha kirjeldus Käitise tootmisterritoorium paikneb Valgamaal Tõrva vallas Kulli külas katastriüksusel Kullimäe söödatootmiskompleks (KÜ 20801:002:2310, tootmismaa 100%). Tootmisterritooriumi suurus ca 2,2 ha. Tootmisterritoorium on vahetult ümbritsetud maatulundusmaade ning transpordimaaga.

Tootmisterritooriumil ei esine registrite (EELIS andmebaas) andmetel looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Ligikaudu 1,7 km kaugusel edelasuunas asub Ransi looduskaitseala (KLO1000711) ning 1,5 km kaugusele III kategooria kaitsealuse liigi – valge-toonekurg(KLO9105713) leiukoht.

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 67,5…70 m.

Põhjavee kaitse seisukohalt paikneb vaadeldav ala Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas. Käitis asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Pinnakatte moodustavad klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi.

Aadress Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond

Territoriaalkood EHAK 3596

Katastritunnus(ed) 20801:002:2310

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kullimäe söödatootmiskompleks (20801:002:2310).

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

Jäätmetekkekohad Jrk nr Nimetus Keskkonnaregistrikood 1. Kullimäe söödatootmiskompleksi loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh JTK0903818

Käitise tegevus

Käitise tegevus Atra Eesti AS-i loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehhis töödeldakse loomseid kõrvalsaadusi rõhu all steriliseerides. Töötlemisel saadakse ja ladustatakse loomset rasva, mida turustatakse tehnilise rasvana, ning kondijahu, mida samuti ladustatakse ja turustatakse karusloomasöödana ning mullaparandusainena. Reovesi kogutakse kokku ja viiakse Valga tootmisüksuse eelpuhastisse, mille järel suunatakse reovesi ühiskanalisatsiooni. Käitises on 3,25 MW põletusseade ning heiteallikateks on katlamaja korsten, söödaliini biofilter, üldventilatsioon, katlamaja mahutid.

Ohukategooria Pole ohtlik

Lähteolukorra aruanne Lisa 1: atria_eesti_kulli_lahteolukorra_aruanne.pdf

2/21

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Muud tegevusvaldkonnad - Loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtt üle 10 tonni ööpäevas

Tööaeg tundides ööpäevas 12

Tööaeg tundides aastas 4 420

Ülesseatud tootmis ​võimsus kuni 5000 tonni (ehk ca 14 tonni ööpäevas) loomsete kõrvalsaaduste ümbertöötamine aastas.

Aastane tootmis ​maht kuni 5000 tonni (ehk ca 14 tonni ööpäevas) loomsete kõrvalsaaduste ümbertöötamine aastas. Toodetakse kuni 1300 tonni inimtoiduks kõlbmatut lihakondijahu ja kuni 800 tonni söögikõlbmatut loomset rasva.

Põhitegevusala Jah

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr

Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev

Jõustumise kuupäev

1. SA PVT-alased järeldused tapamajade, loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste tööstuse jaoks

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02023D2749- 20231218&qid=1710833959352

18.12.2023 18.12.2027

2. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused

Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

1. Üldine keskkonnatoime

Keskkonnajuhtimissüsteem Käitises ei ole kasutusel sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi, kuid käitise tegevuses lähtutakse keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtetest. Käitises on kasutusel ISO 22000:2018 juhtimissüsteem. Lisaks enesekontrollisüsteem HACCP (toiduohutusnõuded). Käitises on täpselt teada tootmise sisendid ja väljundid (käideldakse vaid loomseid jäätmeid ning väljundiks on lihakondijahu ja tehniline rasv), tööprotsesse juhitakse tootmishoones arvuti (juhtpult) kaudu. Juhtkond on teadlik kehtivatest ja ettevõttele laienevatest keskkonna-alastest jt. nõuetest. Vajadusel võetakse kasutusele administratiivsed meetmed või alustatakse arendustegevusega, et vastata keskkonnapoliitikas seatud eesmärkidele sh ka kehtivale seadusandlusele.

PVT 1. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, seisneb see PVT selles, et töötatakse välja ja võetakse kasutusele keskkonnajuhtimissüsteem (EMS), mis hõlmab kõiki järgmisi elemente: i. juhtkonna, sealhulgas kõrgema juhtkonna pühendumine, juhtroll ja vastutus tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel; ii. analüüs, mille käigus tehakse kindlaks organisatsiooni kontekst, huvitatud isikute vajadused ja ootused ning määratakse kindlaks käitise näitajad, millega seondub võimalik risk keskkonnale ja inimeste tervisele, samuti kohaldatavad keskkonnaalased õiguslikud nõuded; iii. sellise keskkonnapoliitika väljatöötamine, mis hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; iv. oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate kehtestamine, sealhulgas kohaldatavate õiguslike nõuete järgimise tagamine; v. keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja keskkonnariskide ärahoidmiseks vajalike meetmete ja korra (sealhulgas vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmete) kavandamine ja rakendamine; vi. keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine; vii. oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu); viii. sise- ja välissuhtlus;

SA 1

3/21

viii. sise- ja välissuhtlus; ix. selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises; x. keskkonnajuhtimise käsiraamatu ja kirjaliku korra väljatöötamine ja haldamine olulise keskkonnamõjuga tegevuse kontrollimiseks ning asjakohaste dokumentide haldamine; xi. tõhus tegevuse kavandamine ja protsessijuhtimine; xii. asjakohaste hooldusprogrammide rakendamine; xiii. hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise eeskirjad, mis muu hulgas hõlmavad hädaolukorra kahjuliku (keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist; xiv. (uue) käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel selle keskkonnamõju arvessevõtmine kogu olelusringi ulatuses, sealhulgas selle ehitamisel, hooldamisel, käitamisel ja tegevuse lõpetamisel; xv. seire- ja mõõtmisprogrammi rakendamine; vajaduse korral on sellekohane teave esitatud tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite jälgimise võrdlusaruandes; xvi. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; xvii. perioodiline võimalikult sõltumatu siseaudit ja perioodiline sõltumatu välisaudit, et hinnata keskkonnatoimet ja teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ning kas seda on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud; xviii. mittevastavuse põhjuste hindamine, parandusmeetmete rakendamine mittevastavuse tuvastamisel, parandusmeetmete tõhususe hindamine ja selle kindlakstegemine, kas sarnast mittevastavust esineb veel või võib tulevikus esineda; xix. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas; xx. keskkonnahoidlikumate meetodite väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvessevõtmine. Konkreetselt tapamajade ning loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste töötlemise puhul seisneb PVT ka järgmiste elementide lisamises keskkonnajuhtimissüsteemi: xxi. lõhnatekke piiramise kava (vt PVT 18); xxii. sisendite ja väljundite loetelu (vt PVT 2); xxiii. kemikaalijuhtimissüsteem (vt PVT 3); xxiv. energiatõhususe kava (vt PVT 9, meetod a); xxv. veemajanduskava (vt PVT 10, meetod a); xxvi. müra vähendamise kava (vt PVT 16); xxvii. tavapärasest erinevate käitamistingimuste juhtimise kava (vt PVT 4); xxviii. tapamajade jahutus-külmutussüsteemi juhtimise kava (vt PVT 21 meetod a ja PVT 23 meetod a).

4/21

2. Üldine keskkonnatoime

Sisendite ja väljundite teave

Käitise tootmisprotsessi kohta on koostatud vooskeem, millel on näidatud tooraine sisenemine tootmistsüklisse, erinevad tootmise etapid ja väljundid.

Käitises toimub pidev indikaatorparameetrite üle arvestuse pidamine ja andmete võrdlemine. Tootmine on automatiseeritud. On olemas protsessiskeemid ja juhendid. On olemas teave kemikaalide koguste ja omaduste (ohutuskaardid) kohta. On olemas teave energiatarbimise ja -kasutuse, veekulu ja -kasutuse kohta. On olemas teave reoveekoguste kohta ja peamiste füüsiliste parameetrite (pH, temp) osas. Välisõhku väljutatud saasteainete heitkoguste kohta vt lubatud heitkoguste projekt (LHK).

PVT 2. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, seisneb see PVT sellise sisendite ja väljendite loetelu loomises, haldamises ja regulaarses läbivaatamises (sealhulgas olulise muutuse toimumise korral), mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt PVT 1) ja hõlmab kõiki järgmisi elemente: I. teave tootmisprotsessi(de) kohta, sealhulgas: a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu; b) protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaasi puhastamise meetodite kirjeldused, sealhulgas nende tulemuslikkus (nt heitkoguste vähendamise tõhusus) II. Teave energiatarbimise ja -kasutuse kohta. III. Teave veekulu ja -kasutuse kohta (nt vooskeemid ja vee massibilansid). IV. Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse, pH ja temperatuuri keskmised väärtused ja muutlikkus; b) asjaomaste ainete ja näitajate (nt keemiline hapnikutarve ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor) keskmine kontsentratsioon ja vooluhulga väärtused ning nende muutlikkus. V. Teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks: a) heitepunkt(id); b) vooluhulga ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus; c) asjaomaste ainete ja näitajate (näiteks tolm, lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus, NOX, SOX) keskmised kontsentratsioonid ja vooluhulga väärtused ning nende muutlikkus; d) heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust mõjutada võivate muude ainete (nt hapnik, veeaur, tolm) esinemine. VI. Teave kasutatud kemikaalide koguse ja omaduste kohta: a) kasutatud kemikaalide identifitseerimisandmed ja omadused, sealhulgas omadused, millel on kahjulik mõju keskkonnale ja/või inimeste tervisele; b) kasutatud kemikaalide kogused ja nende kasutamise koht.

SA 2

5/21

3. Üldine keskkonnatoime

Kemikaalijuhtimissüsteem Käitises toimuvad arutelud ja tegevused, et vähendada kemikaalide kasutamist. Käitises ei kasutata piirangutega seotud kemikaale. Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja suletuna. Pakendeid hoitakse betoneeritud (veekindla) põrandaga ruumis. Tühjad kemikaalide pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale.

PVT 3. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, seisneb see PVT selles, et töötatakse välja ja võetakse kasutusele selline kemikaalijuhtimissüsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt PVT 1) ja hõlmab kõiki järgmisi elemente. I. Kemikaalide tarbimise ja nendega seotud riskide vähendamise poliitika, sealhulgas hankepoliitika vähem kahjulike kemikaalide ja nende tarnijate valimiseks eesmärgiga minimeerida ohtlike ja väga ohtlike ainete kasutamist ja nendega seotud riske ning ära hoida kemikaalide hankimist ülemäärastes kogustes. Kemikaalide valimine põhineb a) nende biokõrvaldatavuse, biolagunevuse, ökotoksilisuse ja keskkonda sattumise võimaluse võrdleval analüüsil, et vähendada nende heidet keskkonda; b) kemikaalidega seotud riskide kirjeldusel, mis põhineb kemikaalide ohuklassifikatsioonil, rajatist läbivatel liikumisteedel, võimalikul eraldumisel ja kokkupuute tasemel; c) korrapärasel (nt iga-aastasel) asendamise võimalikkuse analüüsil, et teha kindlaks võimalikud uued saadaolevad ja ohutumad alternatiivid ohtlike ainete kasutamisele (nt kasutada muid kemikaale, millel keskkonnamõju puudub või on väiksem, vt PVT 11, meetod a); d) ohtlike ja väga ohtlike ainetega seotud regulatiivsete muudatuste ennetaval seirel ja kehtivate õigusnõuete täitmise tagamisel. Et saada ja säilitada kemikaalide valimiseks vajalikku teavet, võib kasutada kemikaalide loetelu (vt PVT 2). II. Eesmärgid ja tegevuskavad ohtlike ja väga ohtlike ainete kasutamise ja nendega seotud riskide ärahoidmiseks või vähendamiseks. III. Kemikaalide hankimise, käitlemise, ladustamise ja kasutamise menetluste väljatöötamine ja rakendamine, et ära hoida või vähendada keskkonda heidet.

SA 3

4. Üldine keskkonnatoime

Tavapärasest erinevate käitamistingimuste juhtimise kava

Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine. Käitises on olemas erinevad juhendid ja protseduurid (ohutusjuhend kõrge riskiga toorme, elektriseadmete, transpordivahendite , elektrikatkestuste, veeavarii jne jaoks). On olemas enesekontrolliplaan ja enesekontrollisüsteem HACCP (toiduohutus, hügieen). Vajadusel rakendatakse parandusmeetmeid. Käitises viiakse regulaarselt läbi personali koolitusi.

PVT 4. Selleks et vähendada tavapärasest erinevate käitamistingimuste esinemise sagedust ja tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkivaid heitkoguseid, seisneb see PVT selles, et keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1) koostatakse ja rakendatakse riskipõhine tavapärasest erinevate käitamistingimuste juhtimise kava, mis sisaldab kõiki järgmisi elemente: i. võimalike tavapärasest erinevate käitamistingimuste (nt keskkonnakaitse seisukohast kriitilise tähtsusega seadmete (edaspidi „kriitilise tähtsusega seadmed“) rikete) ning nende algpõhjuste ja võimalike tagajärgede kindlakstegemine; ii. kriitilise tähtsusega seadmete (nt reoveepuhasti) sobiv projekteerimine; iii. kriitiliste seadmete inspekteerimise kava ja ennetava hoolduse kava koostamine ja rakendamine (vt PVT 1, punkt xii); iv. tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja sellega seotud asjaolude seire (st hindamine või võimaluse korral mõõtmine) ja registreerimine; v. tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite korrapärane hindamine (näiteks selliste juhtumite sagedus, kestus, eralduvate saasteainete kogus) ning vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine; vi. punkti i kohaselt kindlakstehtud tavapärasest erinevate käitamistingimuste loetelu korrapärane ülevaatamine ja ajakohastamine, mis järgneb punkti v kohasele korrapärasele hindamisele; vii. varusüsteemide korrapärane kontrollimine

SA 4

6/21

5. Seire Reoveevoogude protsessi põhiparameetrite seire

Mustal poolel tekkivast reoveest filtreeritakse loomne materjal välja ja suunatakse otse vastuvõtuvanni tehnoloogilise protsessi algusesse. Eelpuhastusprotessis kasutatakse filtreid, mille avade suurus ei ületa süsteemi lõpuosas 6 mm. Loomsest materjalist puhastatud reovesi suunatakse väliskanalisatsiooni kaudu heitvee kogumiskaevu, mille maht on 30 m3. Kogumiskaevu osas toimub regulaarne hooldus, kontroll. Tehnoloogilise protsessi käigus tekkiv puhta poole vesi suunatakse sisekanalisatsiooni kaudu esmalt rasvapüünisesse. Püünisesse kogunenud materjal suunatakse uuesti tehnoloogilisse protsessi. Rasvast vabanenud heitvesi suunatakse väliskanalisatsiooni kaudu reovee kogumiskaevu. Reovee kogumiskaevu tühjendatakse regulaarselt ja reovesi viiakse tsisternidega Valga tootmisüksuse eelpuhastus(flotatsiooni)seadmesse ja eelpuhastatud reovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.

PVT 5. Sisendite ja väljundite loetelus (vt PVT 2) nimetatud reoveevoogude puhul seisneb see PVT protsessi põhiparameetrite seires (näiteks reovee vooluhulga, pH ja temperatuuri pidevas seires) olulistes punktides (näiteks reovee eelpuhastamise sisselaske ja/või väljalaske juures; reovee lõpp-puhastamise sisselaske juures; kohas, kus heide väljub käitisest).

SA 5

6. Seire Vee- ja energiatarbimine, reoveekogus, külmaainete kogus

Käitises on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem. Käitises toimub elektrienergia tarbimise jälgimine. Käitises rakendatakse veekasutuse mõõte- ja seiresüsteemi. Käitises ei kasutata külmaaineid.

PVT 6. See PVT seisneb vähemalt kord aastas toimuvas seires, mille käigus registreeritakse: — aastane vee- ja energiatarbimine; — aastas tekitatud reoveekogus; — aastas tapamajades jahutussüsteemi(de) täitmiseks kasutatud külmaaine(te) kogus.

SA 6

7. Seire Vetteheite seire Käitises tekkiv reovesi kogutakse mahutisse ja viiakse tsisternautoga teise käitisesse (Atria Eesti AS Valga lihatööstus) puhastisse, kust eelpuhastatud reovesi suunatakse Valga Vesi AS ühiskanalisatsiooni.

PVT 7. See PVT seisneb vetteheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb see PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad esitatavate andmete samaväärse teadusliku taseme.

SA 7

8. Õhkuheite seire Suunatud õhkuheide Seiratakse üks kord aastas H2S, NH3, lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus ja lõhnaaine kontsentratsioon.

PVT 8. See PVT seisneb suunatud õhkuheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb see PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad esitatavate andmete samaväärse teadusliku taseme.

Tegevus/protsess = Kõrvalsaaduste töötlemine, rasvasulatamine, vere ja/või sulgede töötlemine

Aine/näitaja = H2S, NH3, Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus, Lõhnaaine kontsentratsioon.

Minimaalne seiresagedus= üks kord aastas

SA 8

9. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamine

a) Käitises toimub pidev energiatarbimise jälgimine ja analüüs igakuiselt, kvartali- ja aastapõhiselt. b) Käitises kasutatakse üldisi energiasäästumeetodeid. Seadmete pidev kontroll ja hooldus, juhtimissüsteemid. Vajadusel kavandatakse ja võetakse kasutusele tõhusamaid meetmeid.

PVT 9. Selleks et suurendada energiatõhusust, seisneb see PVT mõlema allpool esitatud meetodi kasutamises: a) Energiatõhususkava ja auditid b) Üldised energiasäästumeetodid

SA 9

10. Veekulu ja reovee teke

Veekulu ja tekkiva reovee hulga vähendamine

a) Eraldi üksikasjalikku veemajanduskava ei ole kehtestatud, kuid käitises ei võeta suures koguses põhja/ ega pinnavett. Reovett tekib aastas kuni 4800 m3, veekasutust optimeeritakse. b) reovee hulka ei juhita sadevett. d) Käitises toimub optimaalne veekasutus (vett võetakse ca 5 m3 ööpäevas). f) Toimub käitise ruumide ja seadmete kuivpuhastus enne pesemist.

PVT 10. Selleks et vähendada veekulu ja tekkiva reovee hulka, seisneb see PVT mõlema allpool kirjeldatud meetodi a ja b ning meetodite c–k sobiva kombinatsiooni kasutamises: a) Veemajanduskava ja veeauditid b) Reovee eraldamine c) Vee taaskasutamine ja/või ringlussevõtt d) Veevoolu optimeerimine e) Veepihustite ja -voolikute optimeerimine ja asjakohane kasutamine f) Kuivpuhastamine g) Kõrgsurvepuhastus h) Kemikaalikoguse ja veekasutuse optimeerimine kohapealsel puhastusel i) Madalal rõhul vahuga ja/või geeliga puhastamine j) Optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine ja konstrueerimine k) Seadmete kiire puhastamine

SA 10

7/21

11. Kahjulikud ained Kahjulike ainete vältimine või vähendamine

a) Käitises valitakse minimaalse keskkonnamõjuga vahendeid, aktiivset kloori sisaldavate pesu- ja desoainete kasutamist välditakse. Jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. c) Toimub seadmete ja ruumide kuivpuhastus enne pesemist. d) Tehas on sisustatud spetsiaalse loomsete jäätmete käitlemiseks projekteeritud seadmetega.

PVT 11. Selleks et kahjulike ainete kasutust ära hoida, või kui see ei ole võimalik, seda vähendada, seisneb see PVT ühe allpool nimetatud meetodi või nende meetodite kombinatsiooni kasutamises. a) Õigete kemikaalide valimine puhastamiseks ja/või desinfitseerimiseks b) Puhastuskemikaalide korduskasutamine kohapeal puhastamisel c) Kuivpuhastamine d) Optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine ja konstrueerimine

SA 11

12. Ressursitõhusus Ressursitõhususe suurendamine

a) Käitises toimub loomsete kõrvalsaaduste lühike hoiustamine, üldiselt tühjendatakse transportautod otse purustisse. Loomsete kõrvalsaaduste veol, peale- ja mahalaadimisel ning hoiustamisel toimub suletus käitlussüsteem. b) Käitises toodetud liha-kondijahu kasutatakse mullaparandusainena ja karuslooma söödaks põllumajanduses. Tehniline rasv läheb biotsiidi tootmiseks. Tootmisprotsessis tekkivad jäägid suunatakse tagasi tootmisprotsessi.

PVT 12. Selleks et suurendada ressursitõhusust, seisneb see PVT allpool esitatud meetoditest nii meetodi a kui ka meetodi b kasutamises, vajaduse korral koos ühe või mõlemaga meetoditest c ja d: a) Loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste bioloogilise lagunemise minimeerimine b) Jääkide eraldamine ja ringlussevõtt/ taaskasutamine c, d) Anaeroobne kääritamine d, e) Fosfori kogumine struviidina

SA 12

13. Vetteheide Kontrollimatu vetteheite vältimine

Käitise territooriumil asub reoveekogumismahuti. Mahutit tühjendatakse autotsisterniga igapäevaselt (korduvalt).

PVT 13. Selleks et ära hoida kontrollimatut vetteheidet, seisneb see PVT tekkinud reovee jaoks sobiva puhvermahutusvõime tagamises.

SA 13

14. Vetteheide Vetteheite vähendamine c) Musta poole reoveest filtreeritakse loomne materjal, puhta poole reovesi läbib rasvapüünise

Käitises tekkiv reovesi viiakse Valga tootmisüksuse puhastusseadmetesse ning seejärel suunatakse ühiskanalisatsiooni.

PVT 14. Selleks et vähendada vetteheidet, seisneb see PVT allpool kirjeldatud meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamises a) Tasakaalustamine b) Neutraliseerimine c) Mehhaaniline eraldamine, näiteks restid, sõelad, liivapüüdurid, õli-/rasvapüüdurid ja eelsetitid d) Sadestamine e) Keemiline oksüdeerimine (nt osooniga) f) Aeroobne ja/või anaeroobne töötlemine (teisene töötlemine), nt aktiivmuda protsess, biotiik, anaeroobne kontaktprotsess, membraanbioreaktor g) Nitrifitseerimine ja/või denitrifitseerimine h) Sadestamine i) Tõhustatud bioloogiline fosforiärastus j) Fosfori kogumine struviidina k) Koagulatsioon ja flokulatsioon l) Setitamine m) Filtrimine (nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine, ultrafiltratsioon) n) Flotatsioon PVTga saavutatavad heitetasemed ei pruugi olla kohaldatavad, kui edasine töötlemine toimub asjaomaste saasteainete sisalduse vähendamiseks nõuetekohaselt kavandatud ja seadmetega varustatud reoveepuhastis ning see ei põhjusta suuremat keskkonnasaastet.

SA 14

15. Müra Müra ära hoidmine või vähendamine

Käitises on olemas üldised tööprotsesside juhised, kus on kirjeldatud tööprotsesse ning nende teostamist. Need hõlmavad ka müra tekkimise vältimise või vähendamise meetmeid.

a) Käitis asub hajaasutusalal ning käitise asukohas on sarnane tegevus aset leidnud juba varasemalt. Müra tekitavad seadmed paiknevad hoonete sees. b) Seadmed on regulaarselt kontrollitud ja hooldatud vastavalt juhistele. Tootmisseadmed paiknevad suletud ruumides. Seadmeid käitavad kogenud töötajad. Käitis töötab üldjuhul päevasel ajal. c) Seadmete tööst tekkiv müra on tavapärane sellele tegevusvaldkonnale. Tootmine toimub suletud kinnises tsüklis.

PVT 17. Selleks et ära hoida või sellise võimaluse puudumisel vähendada mürateket, seisneb see PVT ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises. a) Seadmete ja hoonete sobiv paigutus b) Operatiivmeetmed c) Vähest müra tekitavad seadmed d) Müratõrjemeetmed e) Müra leviku tõkestamine

SA 17

8/21

16. Lõhn Lõhnaainete heite ära hoidmine või vähendamine

On olemas enesekontrolliplaan ning käitise territooriumi, seadmete, ruumide jmt puhastamine käib vastavalt sellele. Enesekontrolliplaanis on toodud ära vahendid, puhastamise kirjeldus ja sagedus.

a) Hoiustamise alasid puhastatakse sageli. b) Toorainet tarninud masinad puhastatakse survepesuga koheselt peale laadungi maha laadimist purustisse. c) Purusti kolu asub siseruumis ja on ligipääsetav tooraine transpordiautoga. d) Tooraine töödeldakse koheselt. Toorainet ei hoiustata. e) Tootmishoonel on söefiltritega ventilatsioonisüsteem.

PVT 19. Selleks et ära hoida või sellise võimaluse puudumisel vähendada lõhnaainete heidet, seisneb see PVT allpool nimetatud meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamises: a) Käitiste ja seadmete korrapärane puhastamine b) Loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kõrvalsaaduste veoks ja tarnimiseks kasutatavate sõidukite ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine c) Loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste vedu, vastuvõtt, peale- /mahalaadimine ja ladustamine suletud ruumides d) Loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste bioloogilise lagunemise minimeerimine e) Õhu väljatõmme võimalikult lähedal lõhna tekkekohale.

SA 19

17. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamine

a) Käitises toimub pidev energiatarbimise jälgimine ja analüüs igakuiselt, kvartali- ja aastapõhiselt. Peetakse arvestust käideldud tooraine koguste kohta. b) Kasutatakse üldisi energiasäästumeetmeid.

PVT 24. Selleks et suurendada energiatõhusust, seisneb see PVT mõlema PVTs 9 esitatud meetodi kasutamises, vajaduse korral kombineerituna mitmeastmeliste aurustitega.

Kõrvalsaaduste töötlemisel, rasvasulatamisel, vere ja/või sulgede töötlemisel on PVTga määratud netoenergia eritarbimine aasta keskmisena 120-910 kWh tooraine tonni kohta ja reovee eriheide (aasta keskmisena) 0,2-1,55 m3 tooraine tonni kohta.

SA 24

18. Õhkuheide Orgaaniliste ja halvalõhnaliste ühendite õhkuheite vähendamine.

Rakendatakse H2S ja NH3 õhuheite vähendamiseks kondenseerimist (meetod a) PVT 25. Selleks et vähendada orgaaniliste ühendite ja halvalõhnaliste ühendite, nt H2S ja NH3 õhkuheidet, seisneb see PVT ühe allpool nimetatud meetodi või nende kombinatsiooni kasutamises. Meetodid: a) Kondenseerimine b) Adsorptsioon c) Biofilter d) Halvalõhnaliste gaaside, sealhulgas mittekondenseeruvate gaaside põletamine aurukatlas e) Termooksüdeerimine f) Märgskraberpuhastus g) Bioskraber

SA 25

19. Kogu tootmine Käitises toimub pidev indikaatorparameetrite jälgimine (sh energia) Toimub pidev seire elektrienergia tarbimise üle ning vastavalt sellele rakendatakse energiatõhususe meetmeid. Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine.

ENE ptk 4.2.1– 4.2.9.

20. Kogu tootmine Toimub pidev seadmete kontroll ning hooldus. Kasutatakse energiasäästlike seadmeid. Protsessipõhised energiasäästu lahendused viiakse ellu vastavalt nende majanduslikele ja logistilistele otstarbekusele.

ENE ptk 4.3

21. Kemikaalide hoiustamine

Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed ohuolukordades. Käitises on erinevad ettevaatusabinõud rakendatud.

Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Käitises on nõuetele vastavad tuleohutussüsteemid.

EFS ptk 5.1.2

22. Lõpptoodangu hoidmine ja säilitamine

Lõpptoodangu säilitamisel on arvestatud toodangu füüsikalis-keemiliste omadustega. Rakendatakse vajalikke ja ennetatavaid hooldusmeetmeid.

EFS ptk 5.1.1

23. Mahutite projekteerimine

Mahutite kaitsemeetmed on erinevad ning lähtutakse hoiustava materjali omadest. Mahutid on nn fikseeritud kaanega, hingamisklapiga. Mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti täitmissõlm on betoneeritud põhjaga ja madala piirdega, mis väldib täitmisel tekkiva lekke laialivalgumise. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega.

EFS BREF 5.1.1. PVT on mahuti projekteerimisel võtta arvesse: • Ladustatava aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi. • Mahuti kasutamiseks vajalikus instrumendid, mõõteseadmed, inimressurss jne. • Alarmsüsteemide olemasolu • Konstruktsioonimaterjalide valik • Hooldusvajadus • Hädaolukordades käitumise reeglisti

EFS ptk 5.1.1.

24. Juhtimissüsteem Juhtimissüsteemis on kirjeldatud protseduurid ja hooldused vältimaks õnnetusjuhtumeid. EFS BREF 5.1.1. PVT on rakendada ennetavad protseduurid ja hooldused vältimaks õnnetusjuhtumeid.

EFS ptk 5.1.1.

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) 9/21

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk nr

PVT lühend

PVT number

Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) vahemik

HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus

Lubatud HPV

HT ja HPV ühik

Erandi lõpp

1. SA 25 Tabel 1.10

H2S < 0,1- 1 heiteallikast nr 2 (keedugaaside kondensaator), üks kord aastas

0,12 mg/Nm3

2. SA 25 Tabel 1.10

Lenduvate orgaaniliste ühendite kogu sisaldus

Lenduvate orgaaniliste süsinikuühendite kogus või kogusisaldus, väljendatuna süsiniku (C) kogusena või sisaldusena (õhus).

0,5 - 16 heiteallikast nr 2 (keedugaaside kondensaator), üks kord aastas

16 mg C/Nm3

3. SA 25 Tabel 1.10.

NH3 0,1 - 4 heiteallikast nr 2 (keedugaaside kondensaator), üks kord aastas

2 mg/Nm3

4. SA 25 Tabel 1.10

Lõhnaaine kontsentratsioon Euroopa lõhnaühikute (ouE) arv ühes kuupmeetris gaasisolfaktomeetria standardtingimustel vastavalt standardile EN 13725.

200 - 3000 heiteallikast nr 2 (keedugaaside kondensaator), üks kord aastas

3000 ouE/m3

5. SA 25 Tabel 1.10

H2S < 0,1- 1 heiteallikast nr VK1 (üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103), üks kord aastas

1 mg/Nm3

6. SA 25 Tabel 1.10

Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus

Lenduvate orgaaniliste süsinikuühendite kogus või kogusisaldus, väljendatuna süsiniku (C) kogusena või sisaldusena (õhus).

0,5 - 16 heiteallikast nr VK1 (üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103), üks kord aastas

16 mg C/Nm3

7. SA 25 Tabel 1.10

NH3 0,1 - 4 heiteallikast nr VK1 (üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103), üks kord aastas

4 mg/Nm3

8. SA 25 Tabel 1.10

Lõhnaaine kontsentratsioon Euroopa lõhnaühikute (ouE) arv ühes kuupmeetris gaasisolfaktomeetria standardtingimustel vastavalt standardile EN 13725.

200 - 3000 heiteallikast nr VK1 (üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103), üks kord aastas

3000 ouE/m3

9. SA PVT 14 AOX adsorbeeruvad halogeenorgaanilised ühendid 0,02–0,3 kogumiskaev, üks kord kvartalis, vastavalt kehtivatele nõuetele

0,3 mg/l

Jrk nr

Käitise lubatud HPV vastavuse hindamise tingimused Seire sagedus

1. Lõhnaaine kontsentratsioon *Kui lõhna vähendamise tõhusus on vähemalt 92% või teise võimalusena, kui protsessist tulenev lõhn ei ole töödeldud heitgaasides tajutav, siis võib muude heite vähendamise meetodite kui halvalõhnaliste gaaside põletamise korral PVTga saavutatava heitetaseme vahemiku ülempiir olla kõrgem ja kuni 3 000 ouE/m3.

Mõõtmised teostada vastavalt PVT- järelduste SA dokumendis toodule (vt PVT nr 8 ja lk 8).

PVTga saavutatavad heitetasemed ja soovituslik heitetase suunatud õhkuheite puhul esitatakse kontsentratsioonidena (saasteainete mass heitgaasi ruumalaühiku kohta) järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K (või niiske gaas temperatuuril 293 K) ja rõhul 101,3 kPa, hapnikusisalduse võrdlustasemele korrigeerimata ja väljendatuna ühikutes mg/Nm3 või ouE/m3.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate lubatud heite piirväärtustega.

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse.

Üks kord aastas

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. PVT 24 Energiatõhusus loomseid kõrvalsaadusi ja/või söödavaid kaassaadusi töötlevate käitiste netoenergia eritarbimise kWh tooraine tonni kohta (aasta keskmine) 120–910 900 kWh tooraine tonni koht 2. PVT 24 Veekulu ja reovee teke reovee eriheite jaoks m3 tooraine tonni kohta (kõrvalsaaduste töötlemine, rasvasulatamine, vere ja/või sulgede töötlemise) 0,2–1,55 1 m3 tooraine tonni kohta

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed

10/21

Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil

Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik 1. metallmahuti 50 25 m³ X:

6421758, Y: 619750

Põlevkiviõli Käitises on 2 kütusemahutit (50 m3), millest on kasutuses üks. Välisõhk: Põlevkiviõli on madala lenduvusega, kasutatavat kogust arvestades ei teki mahuti täitmisel ja kütteõli kasutamisel arvestuslikku heidet. Seetõttu ei ole kasutusel erimeetmeid õhkuheite vähendamiseks - mahutid on nn fikseeritud kaanega, hingamisklapiga. Pinnas, pinna-ja põhjavesi: mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega. Ohutus: mahutid on lekkekindlad, paikevad betoneeritud alusel hoones sees. Perioodiliselt, tehakse mahuti tehnilise seisundi kontrolli. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt.

EFS 5.1.1.2

2. plastikmahuti 0.02 0.02 m³ X: 6421739, Y: 619784

Desinfektsioonivahend Välisõhk - Kemikaale hoitakse originaalpakendites. Pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

EFS 5.1.1

3. plastikmahuti 1 1 m³ X: 6421735, Y: 619780

Puhastusvahend Välisõhk - Kemikaale hoitakse originaalpakendites. Pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

EFS 5.1.1

4. plastikmahuti 0.20 0.20 m³ X: 6421721, Y: 619768

Glütserooltriheptanaat Välisõhk - Kemikaale hoitakse originaalpakendites. Pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

EFS 5.1.1

5. metallmahuti 5 5 m³ X: 6421700, Y: 619746

Põlevkiviõli Põlevkiviõli hoiustatakse ka 5 m3 vahemahutis. Välisõhk: Põlevkiviõli on madala lenduvusega, kasutatavat kogust arvestades ei teki mahuti täitmisel ja kütteõli kasutamisel arvestuslikku heidet. Pinnas, pinna-ja põhjavesi: mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega. Perioodiliselt, tehakse mahuti tehnilise seisundi kontrolli. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt.

EFS 5.1.1.2

6. big-bag 100 100 tonni X: 6421770, Y: 619760

Lihakondijahu Valmistoodang hoitakse big-bagides. Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

EFS 5.1.1

7. metallmahuti 25 25 m³ X: 6421700, Y: 619746

Tehniline rasv Metallist, kinnine mahuti - Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

ESF 5.1.1.2

8. metallmahuti 10 10 m³ X: 6421700, Y: 619746

Tehniline rasv Metallist, kinnine mahuti - Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

ESF 5.1.1.2

9. paberpakend 0.025 1 tonni X: 6421739, Y: 619784

Veepehmenduskemikaal Välisõhk - Kemikaale hoitakse originaalpakendites (kotis). Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

ESF 5.1.1

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 11/21

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

1. Muud asjakohased meetmed

Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KKL-523630 kehtetuks.

Koheselt vastava olukorra tekkimisel

2. Muud asjakohased meetmed

Käitaja peab esimesel võimalusel teavitama Keskkonnaametit avariist või vahejuhtumist, mis võib tõenäoliselt (kuid ei pruugi) kaasa tuua olulise ebasoodsa mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Teavitada tuleb näiteks: - tulekahjust; -avariilisest välalaskmest või reovee sattumisest keskkonda; -seirepuurkaevude konstruktsiooni rikkest; -muust keskkonnariskiga vahejuhtumist

Teavitus tuleb esitada [email protected] e-posti aadressil esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul. Teavitamisel tuleb täpsustada esmalt: vahejuhtumi alguskuupäev kellaajaga ja võimalik põhjus ja kasutusele võetavad meetmed ning hiljem esitatakse vahejuhtumi lõppkuupäev kellaajaga, vahejuhtumi kestus ja katkestuse põhjuse kirjeldus. Kui vahejuhtum on lühiajaline ja lahendatakse koheselt, siis piisab ühest teavitusest (st algusest ja lõpust ei pea eraldi teavitama, vaid seda saab teha ühe kirjaga);

Koheselt vastava olukorra tekkimisel

3. Reovee tekke vähendamine

Esitada tegevuskava käitisest tuleneva reovee käitlusmeetodite parandamiseks ja reoveepuhastamisel asjakohaste meetodite kombinatsiooni kasutamiseks, reoveevoogude omaduste määramiseks puhastusseadmesse sisse ja väljavoolul ning asjaomaste saasteainete sisalduse määramiseks ja reovee puhversäilitusmahu tagamiseks. Tegevuskava peab sisaldama reoveekäitlusest tulenevad keskkonnaohu vähendamise meetmed. Palume tegevuskavas esitada rakendatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas meetmete elluviimise etapid, projekteerimis- ja ehitustööde ajakava ning meetmete rakendamise ajaraam.

31.03.2026

4. Pinna- ja põhjavee kaitse

Teostada kanalisatsiooniehitiste seisundi ekspertiis, kontroll ja hooldus. Esitada kanalisastioonirajatise ekspertiis koos reoveevoogude inventuuri ja kanalisatsioonirajatise kontrolli aruandega. Kanalisatsiooniehitise ekspertiis peab sisaldama teavet kõigi käitise kanalisatsioonitrasside kohta, reovee kogumisseadme iseloomu ja näitajate kohta ning vastavushinnangut käitisele kohalduva parima võimaliku tehnikaga ning meetmeid kanalisatsioonirajatisest tulenevate mõjude vähendamiseks.

30.06.2026

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Teostada saastamisohu süstemaatilist hindamist. Süstemaatilise hindamise aruanne koos hindamise tulemuste ning reostusohu vähendamiseks kasutusele võetud meetmetega ja dokumenteeritud juhtumite või nende puudumise kohta tuleb esitada loa andja nõudmisel. Põhjavee seire nõude täiendavalt loa vormis V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks12/21

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Toorme vastuvõtt ja käitlemine

Ohuallikad: kõrge riskiga toore, elektriga juhitavad ning ootamatult käivituda võivad seadmed, transpordivahendid, pesudeso ained, libedad põranda, töötamine kõrgustes jmt

Vastavalt ohutusjuhendile Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

2. Toorme käitlemine,toote hoiustamine

Tahtlik süütamine, pikne, elektrilahendus Elektrisüsteem vastavuses kehtivate nõuetega. Ettevõttes olemas tuleohutuseeskiri

Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

3. Toorme käitlemine Masinate ja seadmete purunemine Käitises on kohapeal mehaanik ja insener, kes reageerivad tekkinud olukorrale koheselt. Seadmed parandatakse.

Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

4. Toorme käitlemine Tehnoloogilise protsessi seiskumine tehnilistel põhjustel (nt elektrikatkestus)

Steriliseerimisprotsessi katkemise korral alustatakse steriliseerimist uuesti. Kõik teised tehnoloogilise protsessi etapid jätkuvad alates katkestuse algusest.

Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

5. Toorme käitlemine Veeavarii (kraani või toru purunemine) Heitvesi jõuab väliskanalisatsiooni kaudu heitvee kogumiskaevu Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul 6. Toorme käitlemine Lekkivad ja katkised mahutid Katkised mahutid kõrvaldada. Mahutite regulaarne hooldus ja kontroll Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul 7. Toorme käitlemine Tööõnnetused Töötajate ametijuhendites kirjeldatud tööohutusnõuded. Seadmetega - välditakse tööliste väljaõppe ja

instrueerimisega, kõrvaliste inimeste viibimine tehase territooriumil keelatud. Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Tegevuse lõpetamisel mahutid tühjendatakse ning jäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõtetele.

Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui käitise tegevus on põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja kasutusele vajalikud järelhooldusmeetmed, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund.

Kui tegevuskoht võib avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks.

Käitaja teavitab loa andjat viivitamata läbi viidud hindamise tulemustest ning rakendatavatest järelhooldusmeetmetest.

Järelhoolduse meetmed Loa andja otsustab ja määrab vajadusel järelhooldusmeetmete täpsema kirjelduse peale lähteolukorra võrdlusega või teiste asjakohaste aruannetega tutvumist.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

13/21

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Tarbepuurkaev (19237)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0009145

Puurkaevu katastrinumber 19237

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6421730, Y: 619861

Põhjaveekihi nimi ja kood Q, D2 - Kvaternaari, Kesk-Devoni (Q, D₂)

Põhjaveekogumi nimi ja kood D2_I - Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D₂_I)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2025 460 460 460 460 1 840 5

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidud iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus. 2. Veearvesti peab olema taadeldud vastavalt kehtivatele nõuetele. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel.

Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjavee taseme hindamiseks mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas..

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele. Proovivõtja peab olema atesteeritud.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

14/21

POH0009145 Tarbepuurkaev (19237) X: 6421730, Y: 619861 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Fosfaat (PO43--P) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Veetase absoluutne kõrgus

Üks kord kuue aasta jooksul Benseen Naftasaadused PAH summa

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Proovid võtta enne põhjavee töötlemist. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad põhjaveele kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi või saasteainesisalduse läviväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud põhjavee kvaliteedi parandamiseks.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire 15/21

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad16/21

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Sademevee käitluse nõuded

Esitada tegevuskava sademevee suublasse juhtimise nõuete tagamiseks ehk sademevee kogumise ja seiramise süsteemi rajamiseks käitise ümbrusest, käitise reostusohuga alalt (hoonete ümbrus, laadimis- ja transpordialad, teed). Palume tegevuskavas esitada rakendatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus, vastavus PVT nõuetele ning sealhulgas lisada meetmete elluviimise etapid, projekteerimis- ja ehitustööde ajakava ning meetmete rakendamise ajaraam.

31.03.2026

2. Sademevee käitluse nõuded

Tagada käitisest sademevee suublasse (sh pinnas ) vastavus kehtivatele nõuetele. Juhul kui käitisest sademevee ära juhtimine ei vasta 31.12.2027 kehtivatele nõuetele, on Keskkonnaametil õigus keskkonnakompleksluba muuta või kehtetuks tunnistada.

31.12.2027

3. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Tagada hallatava kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivatele nõuetele. Pidevalt

4. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Tagada veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevu sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Puurkaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud. Sanitaarkaitsealast tulenevate kitsenduste täitmise eest vastutab veehaarde omanik. Tagada puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek.

Pidevalt

5. Muud asjakohased meetmed

Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Vastava olukorra tekkimisel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 500 tonni

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 10131 - Liha- ja linnulihatoodete tootmine 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

3.25

Keskmise võimsusega põletus ​seade Jah

17/21

Heiteallika kood Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

Keskmise võimsusega põletusseadmete arv

Eeldatav töötundide arv aastas

Keskmine koormus, %

Käitamise alguskuupäev

Kasutatav kütus või jäätmed

Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Katlamaja korsten (1) - HEIT0000986

3.25 1 8 760 90 31.12.1999 Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)

500 tonni

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0000986 1 Katlamaja korsten X: 6421703, Y: 619756 HEIT0000987 2 Keedugaaside kondensaator X: 6421737, Y: 619760 HEIT0010847 VK1 Üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103 X: 6421745, Y: 619780 HEIT0010846 M1 Katlamaja mahutid X: 6421759, Y: 619750

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas18/21

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 2.276 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2025 1 584.863 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 0.861 t 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2025 4.10 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2025 10 t 7664-41-7 Ammoniaak 2025 0.111 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2025 0.007 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2025 0.026 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 0.981 t PM-sum Osakesed 2025 0.82 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 0.123 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 0.123 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik Katlamaja korsten (1) - HEIT0000986 HEIT0000986 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.13 g/s

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.02 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.02 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.361 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.137 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.016 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.65 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.585 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

Üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103 (VK1) - HEIT0010847 HEIT0010847 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s Keedugaaside kondensaator (2) - HEIT0000987 HEIT0000987 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.007 g/s Katlamaja mahutid (M1) - HEIT0010846 HEIT0010846 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.407 g/s

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 13.55 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika kood Püüdeseade

Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik

Keedugaaside kondensaator (2) HEIT0000987 Keedugaaside kondensaator 1 Vajadusel, kuid mitte harvem kui kord aastas. 7783-06-4 Vesiniksulfiid 97 % 7664-41-7 Ammoniaak 90 %

19/21

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Töökorralduslikud nõuded

Pidev A7.1. Dokumentatsioon, mida tuleb pidada: Arvestus saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, seadmete töötunnid, hooldus jne).

Töökorralduslikud nõuded

Pidev A7.2. Käitaja on kohustatud kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadet. Püüdeseadmeid kontrollitakse vastavalt loa tabelis A6 toodud sagedusele. Püüdeseadmete hooldust ja kontrolli tehakse vastavalt tootja juhistele hoolduse ja kontrolli läbi viimiseks. Kõik hooldustööd on vajalik registreerida hoolduspäevikus või digitaalselt.

Muu Pidev A7.3. Tingimus saasteainete heite piirväärtuste järgimisele.

Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb välja selgitada selle põhjus ja võtta koheselt kasutusele abinõud heite piirväärtuste tagamiseks. Heiteseire Pisteline

regulaarne A7.4. Heiteallikatest keedugaaside kondensaator (nr 2, HEIT0000987) ja üldventilatsioonid ruumidest 101,102 ja 103 (nr VK1,HEIT0010847) väljuvates gaasides mõõta

vesiniksulfiidi (H2S, mg/Nm3), lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldust (mg C/Nm3), ammoniaaki (NH3, mg/Nm3) ja lõhnaaine kontsentratsioon (ouE/m3).

Mõõtmised teostada vastavalt PVT- järelduste SA dokumendis toodule (vt PVT nr 8 ja lk 8). Mõõtmisi teha regulaarselt üks kord aastas.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate lubatud heite piirväärtustega (HPV loa tabel T3).

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

Heiteseire Pisteline regulaarne

A7.5. Heiteallikast katlamaja korsten ((nr-1), heiteallika kood:HEIT0000986)), (suitsugaaside lõõr, kütuse liik: põlevkiviõli (kerge fraktsioon) väljuvates gaasides mõõta vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx, mg/Nm3), osakeste (PM-sum, mg/Nm3) ja süsinikoksiid (CO, mg/Nm3) sisaldust (kontsentratsiooni).

Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes nominaalkoormusele või selle lähedasele koormusele vastava ühtlase koormusega.

Esimesed mõõtmised teha hiljemalt 2027. a jooksul ning mõõtetulemused esitada hiljemalt 31.12.2027.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2 sisalduse juures).

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse.

Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Aruandes tuleb esitada mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestus, heiteallika number, põletusseadme andmed, mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3, teisendatud 3% O2 juurde), saasteainete hetkelised heitkogused (g/s) ning mõõtekoha vastavus/mittevastavus standardi nõuetele.

Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit Töökorralduslikud nõuded

Pidev A7.6. Lõhna kaebuse korral. Rakendada PVT-järelduste (SA) dokumendis toodut. Koostada analüüs, kas on vajalik lõhnatekke piiramise kava koostada ja rakendada (vt PVT nr 1 p xxi ja PVT nr 18).

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 20/21

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite ​allikas Katlamaja korsten (1)

Heiteallika kood HEIT0000986

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 3.25

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030

NOₓ 650 01.01.2030

Osakesed 50 01.01.2030

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Lähteolukorra aruanne - atria_eesti_kulli_lahteolukorra_aruanne.pdf Lisa 2: atria_eesti_kulli_lahteolukorra_aruanne.pdf Jah

LHK projekt Lisa 3: LHK projekt.pdf Jah

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Atria_Eesti_AS_asukohakaart.jpg Lisa 4: Atria_Eesti_AS_asukohakaart.jpg Jah

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Atria_Eesti_AS_asendiplaan.jpg Lisa 5: Atria_Eesti_AS_asendiplaan.jpg Jah

LHK lisa - Manused - Lohnahairingute_esinemise_kaart.jpg Lisa 6: Lohnahairingute_esinemise_kaart.jpg Jah

LHK lisa - Manused - NMVOC_1h.jpg Lisa 7: NMVOC_1h.jpg Jah

LHK lisa - Manused - NMVOC_24h.jpg Lisa 8: NMVOC_24h.jpg Jah

LHK lisa - Manused - SO2_24h.jpg Lisa 9: SO2_24h.jpg Jah

21/21

Atria Eesti Aktsiaselts

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

Lähteolukorra aruanne

2024

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 3

2. KÄITISE ASUKOHA JA TEGEVUSE KIRJELDUS .................................................................... 4

2.1. Käitise asukoht .......................................................................................................................... 4 2.2. Käitise tegevus........................................................................................................................... 5

3. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE ETAPPIDE KAUPA ........................................... 6

3.1. Käitises kasutatavad, toodetavad või keskkonda viidavad ohtlikud ained .............................. 6

3.2. Asjakohaste ohtlike ainete kindlaksmääramine ......................................................................... 7 3.3. Käitise kemikaalide hoiu- ja käitlemiskohtade analüüs ............................................................ 7

3.4. Käitise tegevuskoha ajalugu ...................................................................................................... 9 3.5. Keskkonnatingimused tegevuskohas ......................................................................................... 9 3.6. Uuringud käitise tegevuskohal ................................................................................................ 10 3.7. Lähteolukorra aruande vormistamine ning pädevale asutusele edastamine ............................ 12

4. KOKKUVÕTE ............................................................................................................................... 13

5. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................ 14

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

3

1. Sissejuhatus Atria Eesti Aktsiaseltsile (registrikood 10050720) kuulub loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh. Käitlemisettevõte asub Valga maakonnas Tõrva vallas Kulli külas Kullimäe söödatootmiskompleksi kinnistul (KÜ 20801:002:2310).

Atria Eesti Aktsiaseltsi loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehhile on väljastatud 23.09.2008 keskkonnakaitseluba nr L.ÕV.VA-175128. Keskkonnaameti 17.05.2024 kirja nr DM-127565-6 kohaselt leiab Keskkonnaamet, et käitise tootmismahu kohaselt on ettevõttel vaja taotleda keskkonnakompleksluba.

Atria Eesti Aktsiaseltsi loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehhile tegeleb loomsete kõrvalproduktide (maksimaalselt 5000 t/a ehk ca 14 tonni ööpäevas) ümbertöötlemisega loomasöödaks ja/või tehniliseks toormeks. Vabariigi Valitsuse määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 12 p 5 sätestab, et loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtt üle 10 tonni ööpäevas nõuab kompleksluba.

Tööstusheite seaduse § 57 lg 1 kohaselt peavad keskkonnakompleksloa kohustusega käitised, kelle tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, koostama lähteolukorra aruande.

Lähteolukorra aruanne on dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Aruanne sisaldab andmeid pinnase ja põhjavee kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel.

Käesoleva lähteolukorra aruande koostamisel on kasutatud tööstusheite seadust (edaspidi ka THS) Keskkonnaameti juhendmaterjali „Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal“ (versioon 1.0, 2.09.2013; edaspidi ka Keskkonnaameti juhis), tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 22 lõike 2 kohane Euroopa Komisjoni suunist lähteolukorra aruannete kohta (edaspidi ka EK suunis) ning ettevõttelt saadud infot (ohutuskaardid, enesekontrolliplaan jms). Lisaks ka erinevaid avalikke andmebaase (nt Maa-ameti kaardirakendus). Ainete ohtlikkuse määramiseks on aluseks võetud kemikaalide ohutuskaardid ning Euroopa Liidu ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus 1271/2008 (edaspidi ka CLP-määrus).

Joonis 1 Käitise asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

4

2. Käitise asukoha ja tegevuse kirjeldus Käesolevas peatükis kirjeldatakse käitise asukohta ning tegevust.

2.1. Käitise asukoht

Atria Eesti Aktsiaseltsile kuulub loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh. Käitlemisettevõte asub Valga maakonnas Tõrva vallas Kulli külas Kullimäe söödatootmiskompleksi kinnistul (KÜ 20801:002:2310). Tootmisterritooriumi suurus ca 2,2 ha.

Käitise naaberkinnistute Kaasiku (KÜ 20801:002:0045), Kalme (KÜ 20801:001:0098) ja Koorküla metskond 87 (KÜ 20801:001:0145) maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Käitis piirneb ja Valga-Uulu teega (20801:004:1111), mille sihtotstarve on transpordimaa 100%.

Lähimad elamud asuvad tootmistooriumi piirist ca 34 m kaugusel lõuna suunas (lähim elamu on Vana-Kulli kinnistu, katastritunnus 20801:004:2420).

Kultuurimälestiste registri1 ja andmetel asub käitise läheduses kaks kultuurimälestist - II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4465) ja Kalmistu ja ohvrikoht Kalmemägi (reg nr 13083).

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb kavandatava tegevuse lähedusse ka pärandkultuuriobjekte. Nendeks on Kullimäe meierei ja kauplus (reg nr 208:MEI:001), Vana maantee (reg nr 208:MNT:003), Kullimäe kool ja Hummuli vallamaja (reg nr 208:KOO:002) ja Kullimäe laut (reg nr 208:LAU:002).

Tootmisterritooriumil ei esine registrite (EELIS andmebaas) andmetel looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Ligikaudu 1,7 km kaugusel edelasuunas asub Ransi looduskaitseala (KLO1000711) ning 1,4 km kaugusele III kategooria kaitsealuse liigi – valge-toonekurg (KLO9105713) leiukoht.

Joonis 2.1 Käitise paiknemine pärandkultuuri objektide, kultuurimälestiste ning tundlike objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

1 https://register.muinas.ee/

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

5

2.2. Käitise tegevus

Atra Eesti AS-le kuuluv käitlemisettevõte tegutseb 2. kategooria loomsete kõrvalsaaduste töötlemisega rõhu all steriliseerimisega, töötlemisel saadava 2. kategooria töödeldud loomse rasva ladustamise ja turustamine tehnilise rasvana ning 2. kategooria kondijahu ladustamise ja turustamisega karusloomasöödana ning mullaparandusainena.

Käitise ülesseatud toomisvõimsus on: kuni 5000 tonni (ehk ca 14 tonni ööpäevas) loomsete kõrvalsaaduste ümbertöötamine aastas. Toodetakse kuni 1300 tonni inimtoiduks kõlbmatut lihakondijahu ja kuni 800 tonni söögikõlbmatut loomset rasva. Käitis töötab ca 4420 tundi aastas.

Liha-kondijahu kasutatakse mullaparandusainena ja karuslooma söödaks põllumajanduses. Tehniline rasv läheb biotsiidi tootmiseks.

Tehnoloogilise protsessi lihtsustatud plokk-skeem on toodud joonisel 2.2:

Joonis 2.2 Lihtsustatud tehnoloogiline plokk-skeem

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

6

3. Ettevõtte tegevuse analüüsimine etappide kaupa Keskkonnakompleksloa kohustusega käitised, kelle tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, peavad koostama lähteolukorra aruande, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas.

Lähteolukorra aruande koostamisel on kasutatud tööstusheite seadust, Keskkonnaameti juhendmaterjali „Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal“ (versioon 1.0, 2.09.2013), tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 22 lõike 2 kohane Euroopa Komisjoni suunist lähteolukorra aruannete kohta (edaspidi ka EK suunis). Lähteolukorra aruande koostamisel on lähtutud järgmistest etappidest:

▪ käitises kasutatavad, toodetavad või keskkonda viidavad ohtlikud ained; ▪ ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime määramine (nn asjakohased ohtlikud

ained); ▪ käitise kemikaalide hoiu- ja käitlemiskohtade analüüs; ▪ käitise tegevuskoha ajalugu; ▪ keskkonnatingimused tegevuskohas; ▪ uuringud käitise tegevuskohal; ▪ lähteolukorra aruande vormistamine ning pädevale asutusele edastamine. Järgmistes alapeatükkides on käsitletud ülaltoodud kaheksat etappi põhjalikumalt.

3.1. Käitises kasutatavad, toodetavad või keskkonda viidavad ohtlikud ained

Käesolevas etapis tehakse kindlaks, milliseid ohtlikke aineid käitises kasutatakse, toodetakse või keskkonda lastakse. St selgitatakse välja ja loetleda kõik ohtlikud aineid, mis esinevad käitises: tooraines, tootes, pooltootes, kõrvalsaadustes, jäätmetes. Käitises kasutatavad kemikaalid on toodud järgnevas tabelis:

Tabel nr 3.1 Käitises kasutatavad kemikaalid

Liik Nimetus Kasutusviis Kogus Ohtlik aine CAS-nr

Abimaterjal Incimaxx DES-N Desinfektsioonivahend 0,1 t/a Äädikhape (Etaanhape) 64-19-7

Vesinikperoksiid (>60% vesilahus)

7722-84- 1

Na-C12-C14 alküülsulfaat (naatriumlaurüüleetersulfaat)

68891- 38-3

Oktaanhape 124-07-2

Peräädikhape 79-21-0

Peroksüoktaanhape 33734- 57-5

Abimaterjal Topaz CL1 Puhastusvahend 1,2 t/a Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%)

7681-52- 9

Naatriumhüdroksiid 1310-73- 2

Amiinide, C12-14- alküüldimetüül-, N-oksiidid

308062- 28-4

Abimaterjal Põlevkiviõli Põletusseadme kütus 350 t/a Fenool (Hüdroksübenseen) 108-95-2

Olefiinid C2-C7 ja põlevkivibensiin

Olefiinid

Abimaterjal Glütserooltriheptanaat Valmistoodangu märgistusaine

2 t/a Glütserooltriheptanaat 620-67-7

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

7

3.2. Asjakohaste ohtlike ainete kindlaksmääramine

Antud etapis tehakse kindlaks, millised eelnevas etapis tuvastatud ohtlikud ained on „asjakohased ohtlikud ained”. Analüüsitakse ainete keemilisi ja füüsilisi omadusi, et teha kindlaks nende pinnase ja põhjavee saastamise võime (arvestades nende toksilisust, liikuvust, püsivust, biolagundatavust jms omadusi). Asjakohased ohtlikud ained on märgitud alljärgnevas tabelis tumepunaselt:

Tabel 3.2 Asjakohased ohtlikud ained

Liik Nimetus Kasutusviis Kogus Ohtlik aine CAS-nr

Abimaterjal Incimaxx DES-N Desinfektsioonivahend 0,1 t/a Äädikhape (Etaanhape) 64-19-7

Vesinikperoksiid (>60% vesilahus)

7722-84- 1

Na-C12-C14 alküülsulfaat 68891- 38-3

Oktaanhape 124-07-2

Peräädikhape 79-21-0

Peroksüoktaanhape33734- 57-5

Abimaterjal Topaz CL1 Puhastusvahend 1,2 t/a Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%)

7681-52- 9

Naatriumhüdroksiid 1310-73- 2

Amiinide, C12-14- alküüldimetüül-, N-oksiidid

308062- 28-4

Abimaterjal Põlevkiviõli Põletusseadme kütus 350 t/a Fenool (Hüdroksübenseen) 108-95-2

Olefiinid C2-C7 ja põlevkivibensiin

Olefiinid

Abimaterjal Glütserooltriheptanaat Valmistoodangu märgistusaine

2 t/a Glütserooltriheptanaat 620-67-7

Järgmistes etappides kajastatakse ainult nn asjakohaseid ohtlikke aineid.

3.3. Käitise kemikaalide hoiu- ja käitlemiskohtade analüüs

Ohtlikud ained võivad sattuda ümbritsevasse keskkonda erinevatest allikatest (reovesi, tööstustegevus, lekked) ning oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu võivad seal püsida väga pikka aega. Kemikaaliseaduse § 3 lg 2 alusel on aine või segu, mis vastab CLP-määruse I lisa osades 2–5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele.

Käesoleva lähteolukorra aruande ohtlike kemikaalide ja nn asjakohaste ohtlike ainete määratlemisel on kasutatud kemikaalide ohutuskaarte ning CLP-määruse klassifikatsiooni. Asjakohased ohtlikud ained on toodus lähteolukorra aruande peatükis 3.2.

Käitises kasutatakse peamiselt deso- ja puhastusaineid. Samuti põlevkiviõli põletusseadmes. Kemikaale hoitakse originaalpakendites. Pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Pakendeid hoitakse suletuna. Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis.

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

8

Põlevkiviõli hoitakse mahutites. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega. Mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti osas teostakse pidevat hooldust ning kontrolli.

Asjakohaseid ohtlike ainete paiknemist iseloomustab järgmine joonis:

Joonis 3.3 Asjakohaste ohtlike ainete paiknemine käitises

Kemikaaliseadus § 8 sätestab järgmised kemikaalide käitlemise tingimused:

▪ Kemikaali tuleb käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. ▪ Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste,

ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta ning kemikaali käitlemiseks vajalikud teadmised ja oskused, kogemused ning hoiakud:

 vastavalt käitlemisviisile käideldava kemikaali omaduste tundmist;  ohutuskaardi, märgistuse ja muu teabe alusel kemikaali käitlemisega seonduvate

ohtude ja riskide hindamise oskust;  õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi

andmise oskust;  tööohutuse, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist.

▪ Kemikaali käitleja kõrvaldab käitlusest kemikaali, mille pakend või mille kohta esitatud teave ei võimalda kemikaali ohutult käidelda. Käitlusest kõrvaldatud kemikaali käideldakse edasi jäätmeseaduse kohaselt kui ohtlikku jäädet.

Ettevõte lähtub kemikaalide käitlemisel ülaltoodud põhimõtetest.

Tehnoloogilise protsessi käigus tekkiv puhta poole vesi suunatakse sisekanalisatsiooni kaudu esmalt rasvapüünisesse. Tehnoloogilise protsessi käigus tekkiv heitvesi juhitakse sisekanalisatsiooni kaudu esmalt rasvapüünisesse. Püünisesse kogunenud materjal suunatakse uuesti tehnoloogilisse

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

9

protsessi. Rasvast vabanenud heitvesi suunatakse väliskanalisatsiooni kaudu heitvee kogumiskaevu (30 m3). Kogumiskaevu osas toimub regulaarne hooldus, kontroll. Samuti jälgitakse visuaalselt läheduses oleva oja vett. Kogumiskaevu kogutud vesi veetakse autotsisterniga Atria Eesti AS Valga tootmisüksuse puhastusseadmetesse. Valga tootmisüksusel on keskkonnaluba L.VV/325809. Puhastatud heitvesi suunatakse üldkanalisatsiooni. AS Valga Vesi teostab regulaarselt vastavalt oma protseduuridele reovee analüüse.

3.4. Käitise tegevuskoha ajalugu

Maa-ameti pärandkultuuri objektide kaardi alusel asus Kullimäe söödatootmiskompleksi kinnistul Kullimäe meierei ja kauplus, mis lammutati 2008. aastal. Asemele on rajatud Valga Lihakombinaadi jäätmetöötlustsehh. Pinnaseproove pole tehtud, kuna ettevõttele teadaolevalt ei ole käitise territooriumil õnnetusi, avariisid või muid vahejuhtumeid seonduvalt kemikaalidega toimunud. Puurkaevust võetava vee proovid on tehtud 2008. ja 2024. aastal. Tulemused on kajastatud lähteolukorra aruande peatükis 3.7 „Uuringud käitise tegevuskohas“.

3.5. Keskkonnatingimused tegevuskohas

Atria Eesti Aktsiaseltsile kuulub loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh. Käitlemisettevõte asub Valga maakonnas Tõrva vallas Kulli külas Kullimäe söödatootmiskompleksi kinnistul (KÜ 20801:002:2310). Tootmisterritooriumi suurus ca 2,2 ha.

Käitise naaberkinnistute Kaasiku (KÜ 20801:002:0045), Kalme (KÜ 20801:001:0098) ja Koorküla metskond 87 (KÜ 20801:001:0145) maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Käitis piirneb ja Valga-Uulu teega (20801:004:1111), mille sihtotstarve on transpordimaa 100%.

Lähimad elamud asuvad tootmistooriumi piirist ca 34 m kaugusel lõuna suunas (lähim elamu on Vana-Kulli kinnistu, katastritunnus 20801:004:2420).

Kultuurimälestiste registri2 ja andmetel asub käitise läheduses kaks kultuurimälestist - II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4465) ja Kalmistu ja ohvrikoht Kalmemägi (reg nr 13083).

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb kavandatava tegevuse lähedusse ka pärandkultuuriobjekte. Nendeks on Kullimäe meierei ja kauplus (reg nr 208:MEI:001), Vana maantee (reg nr 208:MNT:003), Kullimäe kool ja Hummuli vallamaja (reg nr 208:KOO:002) ja Kullimäe laut (reg nr 208:LAU:002).

Tootmisterritooriumil ei esine registrite (EELIS andmebaas) andmetel looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Ligikaudu 1,7 km kaugusel edelasuunas asub Ransi looduskaitseala (KLO1000711) ning 1,4 km kaugusele III kategooria kaitsealuse liigi – valge-toonekurg (KLO9105713) leiukoht.

Käitise territooriumil ühtegi pinnaveekogumit veeseaduse § 11 mõistes ei jää. Lähim vooluveekogu, Kõrvveroja (VEE1015400) jääb käitisest ca 1,8 km kaugusele.

Käitise territooriumil asub avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 (maaparandussüsteemi ehitise kood: 3100820010170/003), mis on seotud maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu KULLI-1 (maaparandussüsteemi ehitise kood: 3100820010170/004) ja SOE-3 (maaparandussüsteemi ehitise kood: 3100820010170/003).

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 67,5…70 m.

2 https://register.muinas.ee/

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

10

Põhjavee kaitse seisukohalt paikneb vaadeldav ala Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas. Käitis asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Pinnakatte moodustavad klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi.

Käitise territooriumil asub puurkaev PRK0019237. Puurkaev on ehitatud 1992. aastal. Puurkaevule on moodustatud 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaev avab Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas põhjaveekihte. Põhjaveekogumi keemiline seisund hinnati 2020. a heaks ja koguseline seisund heaks, kogumi koondseisund hinnati heaks.

Keskkonnaportaali andmete alusel asub käitisest ca 400 m kaugusel puurkaev PRK0010967. Puurkaev on ehitatud 1964. a olmevee saamiseks. Puurkaevule on moodustatud 50 m sanitaarkaitseala.

Maa-ameti 1:40 000 geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse hinnangu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala valdavalt piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes keskmiselt kaitstud alal (vt joonis 3-3, kaitsmata põhjaveega ala on joonisel tähistatud roosalt).

Keskkonnaportaali andmete alusel (seisuga 2024) ei asu käitise territooriumil ega läheduses jääkreostusobjekte.

Joonis 3.5 Käitise paiknemine veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

3.6. Uuringud käitise tegevuskohal

Ettevõte on seiranud puurkaevust PRK0019237 võetava põhjavee kvaliteeti esmakordselt 20083. aastal. Seiretulemused on esitatud järgmises tabelis:

3 Katseprotokoll nr TA0817196-KT, Veterinaar- ja toidulaboratoorium, 10.09.2008

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

11

Tabel 3.6.1 Puurkaevust PRK0019237 võetava vee analüüsitulemused

Uuritav näitaja Tulemus Ühik

Elektrijuhtivus 395 µS/cm 20°C

Hägusus 1 NHÜ

Kaltsiumi sisaldus 84,3 mg/l Ca

Naatriumi sisaldus 5,9 mg/l

Mangaani sisaldus 55,7 µg/l

Üldkaredus 2,35 mmol/l

Permanganaatse hapnikutarbe määram. 1,12 mg/l O2

Kloriidide sisaldus <25 mg/l Cl

Lõhna sensoorne analüüs 0** palli

Värvus 100 Pt-Co ühik

pH 7,65 pH-ühik

Divesiniksulfiidi sisaldus <0,002 mg/l

Ammoniakaalse lämmastiku sisaldus 0,43 mg/l NH4

Üldraua sisaldus 2694 µg/l

Magneesiumi sisaldus 5,76 mg/l

Üldleelisus 3,0 mmol/l

** 0-palli – puudub tuntav lõhn

Ettevõte seiras 06.09.2024 puurkaevust PRK0019237 võetava põhjavee kvaliteeti. Analüüsitulemused4 vastavad nii sotsiaalministri 24.09.2019 määruse "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ kui ka keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ nõuetele.

Analüüsitulemused on esitatud järgmises tabelis:

Tabel 3.6.2 Puurkaevust PRK0019237 võetava vee analüüsitulemused

Näitaja Tulemus Ühik

Ammoonium (NH4 +) 0,19 mg/l

Elektrijuhtivus 540 µS/cm

Keemiline hapnikutarve (KHTMn) < 1 mg/l

4 Analüüsiakt TA24005060, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 17.09.2024

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

12

pH 7,3

Koloriid (Cl) 2,2 mg/l

Nitraat (NO3) < 0,1 mg/l

Sulfaat (SO4 2-) 4,8 mg/l

Naftasaadused (süsivesinikud C10- C40)

< 10 µg/l

Benseen < 0,06 µg/l

Antratseen < 0,002 µg/l

Atsenaftaleen < 0,002 µg/l

Benso(a)antratseen < 0,002 µg/l

Benso(a)püreen < 0,002 µg/l

Benso(b)fluoranteen < 0,002 µg/l

Benso(k)fluoranteen < 0,002 µg/l

Benso(g,h,i)perüleen < 0,002 µg/l

Dibenso(a,h)antratseen < 0,002 µg/l

Fenantreen < 0,002 µg/l

Fluoranteen < 0,002 µg/l

Indeno(1,2,3-cd)püreen < 0,002 µg/l

Krüseen < 0,002 µg/l

Naftaleen < 0,002 µg/l

Püreen < 0,002 µg/l

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike summa (EPA 16 PAH-i)

- µg/l

Lahustunud hapnik (O2) 6,1 mg/l

3.7. Lähteolukorra aruande vormistamine ning pädevale asutusele edastamine

THS § 57 sätestab, et kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, on käitaja enne käitise tegevuse alustamist kohustatud koostama ning loa andjale esitama lähteolukorra aruande. Kuna käitise tegevuseks on nõutav kompleksluba 2024. aastast, on käesolev lähteolukorra aruanne koostatud ning esitatud Keskkonnaametile koos kompleksloa esmataotlusega 2024. aastal (keskkonnaotsuste infosüsteemis taotlus T-KL/1025528).

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

13

4. Kokkuvõte Tööstusheide seadus § 58 sätestab lähteolukorra aruande koostamise eesmärgi osas järgmist:

▪ Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust.

▪ Kui tegevuskoht võib kompleksloa alusel toimunud tegevuse tagajärjel ning selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvesse võttes avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks.

▪ Meetmed peavad tagama, et tegevuskoht ei avaldaks selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvestades olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Meetmete valikul võtab käitaja arvesse ka kompleksloas sisalduvat käitise asukoha kirjeldust.

Tuginedes eelnevates etappides kogutud informatsioonile ja käitise külastuste raames nähtule, jõuti järeldusele, et täiendavaid uuringuid lähteolukorra aruande koostamise ajal olemasoleva keskkonnaseisundi kindlakstegemiseks ei ole vaja teha. Käitise tavapärase tegevuses on pinnase- ja põhjaveereostuse tekkimine äärmiselt vähe tõenäoline.

Käitises tegutsemise ajal tuleb dokumenteerida kõik juhtumid, kus toimub ohtlike kemikaalide leke väljapoole kaitstud alasid: lekkinud kemikaali nimetus ja koostis, kogus, lekke likvideerimiseks rakendatud meetmed ja selleks kulunud aeg lekke toimumise hetkest, pinnasereostuse olemasolu lekke likvideerimise järgselt.

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

14

5. Kasutatud kirjandus

▪ Tööstusheite seadus; ▪ Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. Keskkonnaamet.

Versioon 1.0. 2.09.2013; ▪ Tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 22 lõike 2 kohane Euroopa Komisjoni suunis

lähteolukorra aruannete kohta; ▪ Maa-ameti kaardirakendus, erinevad teemakaardid (http://geoportaal.maaamet.ee/); ▪ Eesti Looduse Infosüsteem EELIS; ▪ Keskkonnaportaal; ▪ Kemikaalide ohutuskaardid; ▪ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis

käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH-määrus); ▪ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis

käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP-määrus); ▪ Euroopa Kemikaali Ameti ECHA kodulehekülg: https://echa.europa.eu/et/home

KORRALDUS

30.01.2026 nr DM-130395-30

Atria Eesti AS keskkonnakompleksloa nr KKL-523630 andmine

1. OTSUS

Arvestades Atria Eesti Aktsiaselts 13.03.2025 esitatud keskkonnakompleksloa taotlust ja võttes aluseks tööstusheite seaduse (THS) § 27, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89, veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1 otsustan: 1.1 Anda ettevõttele Atria Eesti Aktsiaselts tähtajatu keskkonnakompleksluba nr KKL- 523630 aadressil Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond (registriosa nr 2238840, katastritunnus 20801:002:2310) asuvale tootmisüksusele (edaspidi käitis) Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlusesse võtmiseks üle 10 tonni ööpäevas. 1.2 Määrata keskkonnakompleksloa nr KKL-523630 tööstusheite nõuded loa vormidel T1- T7, T9-T10, veekäitlusnõuded loa vormidel V2, V3 ja V16, nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks loa vormidel A1 ja A3-A8. 1.3 Määrata keskkonnakompleksloale nr KKL-523630 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.4 Tunnistada kehtetuks keskkonnaluba nr L.ÕV.VA-175128. 1.5. Korraldus jõustub ettevõttele Atria Eesti Aktsiaselts teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD 2.1 Taotluse läbivaatamine Atria Eesti Aktsiaselts esitas 05.12.2024 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1025528¹. Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1025528-3² esitati 13.03.2025. Menetluse tähtaja arvestamise aluseks on 30.04.2025, mil ettevõte esitas kirja teel täiendavad andmed³. Luba taotletakse aadressil Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond (katastritunnus: 20801:002:2310; registriosa nr 2238840) kinnistul toimuvale

tegevusele. Ettevõte taotleb tähtajatut luba loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlusesse võtmiseks üle 10 tonni ööpäevas. ――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――― ¹ Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 05.12.2024 nr-ga DM-130395-1. ² Registreeritud KOTKAS 13.03.2025 nr-ga DM-130395-7. ³ Registreeritud KOTKAS 05.05.2025 nr-ga DM-130395-9. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 05.12.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tõrva Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust⁴ nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus taotluse kohta arvamust ei avaldanud (täpsemalt kirjeldatud peatükis 3.5). Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 21.05.2025 väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest5 (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Loa andja teavitas 08.01.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4). Eelnõudele esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5). ――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――― ⁴ Registreeritud KOTKAS 21.05.2025 nr-ga DM-130395-11. 5 Registreeritud KOTKAS 21.05.2025 nr-ga DM-130395-12. 2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

2(26)

Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise Atria Eesti Aktsiaselts loa andmise

menetluse käigus algatamata6. ――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――― 6 Registreeritud KOTKAS 15.09.2025 nr-ga DM-130395-17. 2.4 Kehtivad keskkonnakaitseload Ettevõttele on antud keskkonnaluba nr L.ÕV.VA-175128. Nimetatud luba on antud saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku aadressil Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond.

3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnaamet peab andma eelhinnangu ja kaaluma keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³), kuna tegemist on loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamise või taaskasutusega (KeHJS § 6 lg 2 p 17, § 6¹ lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224; § 1 lg 1 ja § 15 p 5)). Eelhinnanguga selgitatakse, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine (KeHJS § 6 lg 2¹, § 6¹ lg 3, § 11 lg-d 2 ja 4). Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (DM-130395-17), milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik ning lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2). 3.2. Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse

3(26)

eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Lähtudes ettevõtte taotlusest antakse keskkonnakompleksluba tähtajatult (THS § 48 lg 1 ja 2). Keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtjad, kes kasutavad oma tegevuses kliimaministri 11.12.2023 määruses nr 80 „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirväärtused“ nimetatud ohtlikke aineid ja mis juhitakse ühiskanalisatsiooni, peavad nende ainete heidete koguse ja kontsentratsiooni koos nende arvestamise metoodikaga teatama üks kord aastas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu (ÜVVKS § 36 lg 4). Käitaja tööstustegevusest tuleneva reovee koostis ei ole teada. Reovesi viiakse edasiseks käitlemiseks Valga lihatööstuse eelpuhastisse, millele on antud keskkonnaluba L.VV/325809. Arvestades, eeltoodut, ei ole asjakohane aruandekohustuse kohaldamine Kullimäe käitises. Juhul kui Valga lihatööstuse käitisest juhitakse ühiskanalisatsiooni määruse nr 80 nimetatud ohtlikke aineid, tuleb nende ainete heidete kogus ja kontsentratsiooni esitada üks kord aastas Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS keskkonnaloa L.VV/325809 alt. 3.2.1. Tööstusheide 3.2.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või ringlussevõtmiseks (THS § 19 lg 2 p 12 koosmõjus lg-ga 3 ja Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 12 p-ga 5). Käitisele (loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh) on varasemalt (23.09.2008) antud keskkonnaluba nr L.ÕV.VA-175128. Tulenevalt käitises toimuvast tegevusest taotleb ettevõte luba loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamise või ringlussevõtu tegevuseks 14 tonni ööpäevas. Keskkonnaluba ei anta tegevuseks, milleks on vajalik keskkonnakompleksluba (KeÜS § 41 lg 3). Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt korralduse peatükist 2.4 tunnistab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa nr KKL-523630 andmisega kehtetuks keskkonnaloa nr L.ÕV.VA-175128. Ettevõte põhitegevusalaks on liha- ja linnulihatoodete tootmine ning lisategevusalaks auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine. Ettevõte tegeleb loomsete kõrvalsaaduste ümbertöötlemisega (maksimaalselt 5 000 t/a) loomasöödaks ja/või tehniliseks toormeks (toodangu kogus kuni 2 800 t/a). Ettevõttes töödeldakse II ja III kategooria materjale. Loomsed kõrvalsaadused pärinevad Atria Eesti AS Valga tootmisest (tapamaja, lihalõikus, lihatoodete tootmine; edaspidi Valga lihatööstus), teistest lihatööstustest ja põllumajanduslikest tootmisüksustest. Loomseid kõrvalsaadusi transporditakse autotranspordiga, suletavates ja veekindlates märgistatud konteinerites. Transpordivahendid ja konteinerid pestakse ning desinfitseeritakse peale igakordset tühjendamist. Pesemine ja desinfitseerimine toimub käitlemisettevõtte

4(26)

vastuvõturuumi pesemisalal, kasutades selleks desinfitseerivaid pesuaineid. Katlamajas (nimivõimsusega 3,25 MW) kasutatakse kütusena põlevkivi kütteõli, mille aastane kulu on kuni 500 tonni. Põlevkiviõli hoiustamiseks on käitises kahest mahutist kasutuses üks 50

m3 mahuti. Lisaks on tootmishoones põlevkiviõli vahemahuti (5 m3).

Ettevõte kasutab detailide/seadmete/tööpindade puhastamiseks lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavat kemikaali (kuni 100 kg/a). Lähteolukorra aruande kohaselt ei paikne käitise territooriumil ega lähipiirkonnas jääkreostusobjekte. Ajalooliselt on varem kinnistul asunud meierei ja kauplus, mis on 2008. aastal lammutatud ja mille asemele on ehitatud loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh. Taotluse järgi ei ole tegemist ohtliku ega suurõnnetuste ohuga ettevõttega. 3.2.1.2 Nõuded Loa andja määrab kompleksloa nõuded käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest parima võimaliku tehnika (PVT) järeldustest (THS § 42 lg 1). Loa andja vaatab kompleksloa nõuded üle pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist (THS § 49 lg 1 p 2) ning tootmine peab vastama PVT-järeldustes toodud nõuetele hiljemalt nelja aasta jooksul pärast PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist (THS § 49 lg 3). Vastavalt käitaja esitatud kompleksloa taotlusele on kompleksloas kasutatud järgmisi PVT rakendamise allikaid:

1. PVT-alased järeldused tapamajade, loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste tööstuse jaoks (edaspidi SA), mis jõustub 18.12.2027;

2. Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage (edaspidi EFS), mis jõustus 01.07.2010;

3. Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency (edaspidi ENE), mis jõustus 01.04.2013.

Kompleksloa tabelis T2 kajastatakse ainult parimast võimalikust tehnikast tulenevad nõudeid. Seadusandlusest tulenevaid nõudeid kajastatakse vajadusel teistes asjakohastes tabelites. SA parima võimaliku tehnika rakendamine Käitisele kohalduvad SA PVT alased järeldused. PVT-alaste järelduste nõudeid kohaldatakse tegevusvaldkonnale: Loomakorjuste või loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtmine, töötlemisvõimsusega üle 10 tonni ööpäevas. PVT nõuetest on loale kantud ja ettevõttele järgimiseks kohustuslikud SA-s kirjeldatud PVT punktid 1-14, 17, 19, 20, 24, 25.

Täpsemalt hinnati keskkonnajuhtimissüsteemi ja reoveekäitlusega seonduvaid tehnikaid.

5(26)

PVT nõuete üksikasjalikkus ja sisu sõltub üldjuhul käitise laadist, suurusest ja keerukusastmest. Väikesel ja kompaktsel ettevõttel ei pruugi olla vajadust igas valdkonnas eraldi põhjalike tegevuskavade, vooskeemide, massibilansside, erinevate auditite jne kohta, kuid käitises peab olema teave ja juhised selle kohta, kuidas vastavaid asjaolusid jälgitakse ja kontrollitakse.

Käitises ei ole koostatud eraldi energiatõhususkava ja auditeid (PVT 9a), kuid käitises toimub pidev energiatarbimise jälgimine ja analüüs (igakuiselt, kvartali ning aasta põhiselt). Samuti tegeletakse tõhusate energiasäästumeetodite analüüsimise, kavandamise ja vajadusel ka tõhustamisega. Loa taotlusele on lisatud analüüs (2022-2024 ning prognoos) käitise PVT-ga saavutatavate keskkonnatoime tasemete kohta, mille kohaselt vastab käitise energiatarbimine PVT-le.

Käitises ei ole koostatud eraldi müratõrje eeskirju (PVT 17). Käitises on olemas üldised tööprotsesside juhised, kus on kirjeldatud tööprotsesse ning nende teostamist. Need hõlmavad ka müra tekkimise vältimise või vähendamise meetmeid. Käitise tegevuse osas ei ole olnud müra-alaseid kaebusi. Keskkonnaameti hinnangul vastab käitise tegevus PVT-le.

Käitisele kohaldub heite seire, sealhulgas reoveevoogude põhi parameetrite seire, tarbimise seire ja vetteheite seire. Käitaja peab reoveevoogude puhul seirama protsessi põhiparameetreid (näiteks reovee vooluhulga, pH ja temperatuuri pidevas seires) olulistes punktides (näiteks reovee eelpuhastamise sisselaske ja/või väljalaske juures; reovee lõpp-puhastamise sisselaske juures; kohas, kus heide väljub käitisest). Käitaja peab pidama ka veekulu ja reoveevoogude arvestust ning seirama adsorbeeruvaid halogeenorgaanilisi ühendeid (AOX). Eelistatavalt hõlmab seire otseseid mõõtmisi. Kasutada võib ka arvutusi või registreerimist näiteks sobivate mõõturite või arvete abil. Seiret tehakse käitise tasandil (ja seda võib jaotada kõige sobivama protsessi tasandile) ja selles võetakse arvesse protsesside olulisi muudatusi (PVT 5, 6 ja 7). Kuigi reovesi viiakse Valga Lihatööstuse eelpuhastisse ja antakse seal üle vee-ettevõtjale, ei ole käitised ettevõtte hinnangul tehnoloogiliselt seotud. Käitaja ei ole esitanud teavet Valga Lihatööstuse eelpuhasti kohta ega seire andmeid. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole käitises reoveevoogude inventuuri ega saasteaineseiret teostatud (va pH ja temperatuur) (13.03.2025 taotlus nr T-KL/1025528-3, 17.11.2025 taotlus nr T-KL/1025528-4 ja 14.11.2025 vastus nr DM-130395-20). Arvestades, et nõuded käitisele kohalduvad käitise põhiselt, tuleb Kullimäe käitises rakendada reovee eelpuhastamise ja seire nõudeid vastavuses parima võimaliku tehnika nõuetega.

Selleks, et vähendada veekulu ja tekkiva reovee hulka, on PVT kirjeldatud meetodi a (veemajanduskava ja veeauditid) ja b (reovee eraldamine) ning meetodite c–k (optimeerimis- ja puhastustoimingud) sobiva kombinatsiooni kasutamises. Käitises on reoveevood eraldatud vihmaveevoogudest ja toimub kuivpuhastus. Taotlusele esitatud info kohaselt tegeletakse järjepidevalt veesäästumeetodite rakendamise ning kavandamisega ning igapäevaselt veekasutuse optimeerimisega. Käitise vee auditeerimisega tegeletakse igapäevaselt, kuiselt, kvartaalselt ning aasta põhiselt (14.11.2025 kirja nr DM-130395-20). Käitaja ei esitanud teavet võimaldamaks hinnata parima võimaliku tehnika rakendamise piisavust. Lähtudes eeltoodust lisab Keskkonnaamet täiendavad nõuded tabelisse T6 (vt ka korralduse ptk 3.4).

6(26)

Selleks et ära hoida kontrollimatut vetteheidet, seisneb see PVT tekkinud reovee jaoks sobiva puhvermahutusvõime tagamises (SA PVT 13). Sobiv puhvermahutusvõime tehakse kindlaks riskihindamise teel (seejuures võetakse arvesse saasteaine(te) omadusi ja mõju järgnevale reoveepuhastusele, vastuvõtva keskkonna omadusi, tekkiva reovee hulka jne). Puhverpaak on tavaliselt ette nähtud mitme tippkoormusega töötunni jooksul tekkinud reovee koguse säilitamiseks. Reovesi juhitakse kõnealusest puhvermahutist ära pärast asjakohaste meetmete kasutusele võtmist (nt seire, puhastamine, korduskasutamine). Vastavalt taotluse lisale 14, on

käitises kasutuses kolmekambriline septik ööpäevasele vooluhulgale 12 m3. Vastavalt taotluse

lisale 3 on käitises tekkiva reovee kogus olnud ca 10-12 m3 ööpäevas ning prognoositav kogus

on 13 m3 ööpäevas. Ettevõte 14.11.2025 kirja nr DM-130395-20 kohaselt on taotlusele lisatud joonisel ebaõige info ja käitises on kasutuses kogumismahuti projekteeritud mahutavusega 42

m3. Ettevõtte 14.11.2025 kirja põhjal on taotlusele esitatud olulise tähtsusega valeandmeid, mis takistavad käesoleval hetkel vastavuse hindamist (KeÜS § 52 lg 1 p 5). Arvestades, et käitaja ei ole tõendanud, et tegemist on kogumismahutiga, tuleb selgitada käitises kasutatavate kanalisatsioonirajatiste tüüp, mahtuvus, seisukord ja sobivus antud käitisele. Kuigi nõue ei pruugi olla kohaldatav olemasolevatele käitistele, on Kullimäe loomsete jäätmete käitis pärast SA PVT-järelduste avaldamist tegevuskohas esimest korda luba taotlev käitis, kus nõude rakendamine on vajalik. Nõude rakendamiseks on vajalik riskihindamise läbi viimine. Lähtudes eeltoodust lisab Keskkonnaamet täiendavad nõuded tabelisse T6 (vt ka korralduse ptk 3.4) .

Selleks, et vähendada vetteheidet, seisneb see PVT kirjeldatud meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamises (SA PVT 14). Käitaja esitatud taotluse kohaselt kasutatakse käitises ainult mehaanilist eraldamist (restid, sõelad, liivapüüdurid, õli-/rasvapüüdurid ja eelsetitid). Eelpuhastusprotsessis kasutatakse filtreerimist (ava 6 mm) ja rasvapüünist (vt ka korralduse ptk 3.4).

Ettevõttele ei kohaldu: SA PVT 15, sest käitises ei toimu halvalõhnaliste gaaside, sealhulgas mittekondenseeruvate gaaside põletamist. SA PVT 16, sest see PVT on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada mürahäiringut tundlikul alal ja/või mürahäiringu esinemine sellisel alal on kinnitust leidnud. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole mürahäiringut esinenud. SA PVT 18, sest see PVT on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada lõhnahäiringut tundlikul alal ja/või lõhnahäiringu esinemine sellisel alal on kinnitust leidnud. Kuigi ettevõte on selle punkti oma taotlusele lisanud, leiab Keskkonnaamet, et hetkel ei ole see asjakohane. Keskkonnaamet ei kanna loale SA PVT 18, sest ei ole eeldada lõhnahäiringu esinemist tundlikul alal. Käitise tegevusega kaasnava lõhna kohta on viimati tehtud kaebus ca 3 aastat tagasi. Loa taotlemisega seoses modelleeriti lõhnaaineid, mille tulemusena leiti, et käitise maksimaalse tegevusmahu juures ei saa välistada lõhnahäiringu esinemise sagedust üle 15% aasta lõhnatundidest väljaspool käitise territooriumi, kuid ala sisse ei jää elamuid või muid tundlike objekte ning häiring tekib maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul. Olemasolevatele andmetele tuginedes ei ole mõju nii oluline, et oleks vaja teha inveteeringuid ja koostada eraldi meetmekavad lõhnahäiringute vähendamiseks. Käitises on rakendatud sisemised reeglid lõhnakaebustele reageerimisele ja lahendamisele. SA PVT 18

7(26)

on võimalik kohaldada tulevikus juhul, kui olukord muutub. SA PVT 21-23, sest käitis ei ole tapamaja.

EFS parima võimaliku tehnika rakendamine

Käitisele kohaldub ladustamisel tekkivate heidetega seotud parima võimaliku tehnika viitedokument "Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage", mis käsitleb käsitleb vedelike, veeldatud gaaside ja tahkete ainete ladustamist ja käitlemist, sõltumata sektorist või tööstusest. PVT nõuetest on loale kantud ja ettevõttele järgimiseks kohustuslikud EFS ptk 5.1.1 ja ptk 5.1.2. ENE parima võimaliku tehnika rakendamine

Käitisele kohaldub energiatõhususe parima võimaliku tehnika viitedokument „Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency“, mis käsitleb suuniseid ja järeldusi energiatõhusust suurendavate meetodite kohta, mida loetakse üldiselt kokkusobivaks parima võimaliku tehnikaga kõikide direktiiviga 2010/75/EL hõlmatud käitiste puhul. Käitisele rakenduvate PVT nõuete valikul on lähtutud ENE peatükkidest 4.2.1-4.2.9 ning 4.3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) ja keskkonnatoime tasemed Heite piirväärtus kehtib heite käitisest väljumise kohas (THS § 44 lg 9). THS § 44 lg 3 sätestab, et kui käitises toimuva tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, määrab Keskkonnaamet kompleksloas heite piirväärtused, mille järgimise korral on tagatud, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa käitise heide sellele käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavat heitetaset. Keskkonnaamet määrab kompleksloa tabelis T3 lubatud heite piirväärtused (HPV) lähtuvalt SA PVT-järeldustest ja arvestab taotluse tabelis 2.3 toodut.

Käitise tegevusvaldkonnale kaudse heite puhul kohaldub adsorbeeruvate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) heitetase 0,02–0,3 mg/l. Käitaja ei ole teostanud reoveevoogude inventuuri ja seiret, mis võimaldaks hinnata aine olulisust või mitte olulisust. Käitaja ei ole Keskkonnaametile esitanud ka täiendavat teavet, mis võimaldaks hinnata Valga lihatööstuse reoveepuhasti sobivust saasteaine vähendamiseks. Käitaja on hinnanud käitisest tuleva saasteaine sisaldust ebaoluliseks reovee osakaalu põhjal keskkonda juhitavas reovees (14.11.2025 kiri nr DM-130395-20). Keskkonnaamet selgitab, et käitisest lisanduva heite suurust ja mõju vaadeldakse käitise põhiselt (THS § 44 lg 2 ja 9, PVT 6). Vaatamata kloori sisaldavate puhastusvahendite keskkonnasäästlikule kasutamisele, oli analoogse käitise reoveevoos saasteainesisaldus 0,1 mg/l (analüüsiakt AR-25-EP-000235-01). Arvestades näitaja sisaldust samas tegevusvaldkonnas tegutseva ettevõtte käitise reoveele kohandatud ja reoveepuhastusprotsessi läbinud reovees võib lugeda näitaja reoveevoos oluliseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et reovee edasistes käitlusprotsessides ei ole asjaomaste ainete

8(26)

vähendamiseks ette nähtud eraldi meetodeid (vee-ettevõtja arvamus on registreeritud 14.11.2025 dokumendi all nr DM-130395-21), on asjakohane saastenäitajale AOX heitetaseme piirväärtuse kohaldamine. Saastenäitajat tuleb seirata sagedusega üks kord kvartalis (iga 3 kuu järel) käitisest väljumise kohas. Saastenäitaja seire sagedust võib vähendada, kui heitetase on osutunud piisavalt stabiilseks (PVT 7).

Keskkonnaamet määrab kompleksloas tabelis T4 lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) lähtuvalt taotluse lisas 3 esitatud eriheite taseme arvutustele.

Kemikaalide kasutus Vastavalt taotluse tabeli 2.7 "Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud" ei toodeta ega kasutata käitises piirangutega kemikaale ega aineid. Teadaolevalt ettevõte ei impordi kemikaale. Abimaterjalina kasutatakse desinfektsioonivahendit Incimaxx DES-N, puhastusvahendit Topaz CL1, põlevkiviõli põletusseadme kütusena, glütserooltriheptanaati valmistoodangu märgistamiseks ning vee töötlemiseks veepehmenduskemikaali Regenit.

Käitises ei toimu THS §-s 113 loetletud tegevusala, mistõttu ei ole tegemist lahusti kasutajaga ja ei rakendu THS § 140 nõue asendada kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks klassifitseeritud ohtlikud ained vähem kahjulike ainete või segude vastu. Hoidlate/mahutite kaitsemeetmed

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehhis on kasutusel kaks 50 m3 mahutavusega kütusemahutit,

millest on kasutusel üks. Mahutis hoitakse korraga kuni 25 m3 põlevkiviõli. Mahutid on fikseeritud kaanega ja hingamisklapiga. Mahuti on roostevabast terasest, lekkekindel ning paikneb siseruumis betoneeritud põrandal. Põranda tasapind on maapinnast madalamal ja hoone seinad on kivist, vundamendiosa betoneeritud, seega moodustab mahutite hoiuruum ümber mahutite betoonist piirdevanni. Mahuti täitmisel võib esineda lekkeid, mille sidumiseks kasutatakse saepuru.

Tootmishoone katlamajapoolses osas asub põlevkiviõli vahemahuti, mille mahutavus on 5 m 3. Mahuti on lekkekindel ning paikneb siseruumis betoneeritud põrandaga alal.

Mahutite tehnilise seisundi kontrolli tehakse perioodiliselt ning kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahutite seisundit ka visuaalselt.

Käitises kasutatavaid desinfektsioonivahendit, puhastusvahendit ja glütserooltriheptanaati hoitakse originaalpakendis ja betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendeid hoitakse suletuna.

Valmistoodangu laos hoiustatakse kuni 100 t lihakondijahu. Toodangut hoiustatakse big-bag kottides siseruumis, betoneeritud põrandal.

Tehnilise rasva mahuteid on kaks - 25 m 3 ja 10 m3. Mõlemad mahutid on metallist ja kinnised. Mahuteid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis, täitmine ja tühjendamine toimub torustiku

9(26)

kaudu.

Sisetingimustes betoneeritud põrandaga ruumis hoitakse ka veepehmenduskemikaali. Kemikaal on pakendatud originaalpakendis (0,025 t paberpakend) ja hoiustatakse korraga kuni 1 tonn (kaubaaluse peal).

Taotluse kohaselt rakendab käitaja saastatuse vältimiseks asjakohaseid ennetusmeetmeid.

Keskkonnakaitse lisameetmed

Keskkonnaamet määrab loa vormile T6 keskkonnakaitse lisameetme kinnistu kasutusõiguse kohta (vt täpsemalt korralduse peatükist 3.4).

Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teise (THS § 7 lg 2, KeÜS § 8).

Avarii või vahejuhtumi korral peab käitaja koheselt võtma tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks ja viivitamata informeerima Keskkonnaametit (THS § 17 lg 2). Eeltoodust tulenevalt määrab Keskkonnaamet loale kohustuse teavitada esimesel võimalusel avariidest või vahejuhtumistest, mis võivad aga ei pruugi tuua kaasa olulise ebasoodsa mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile.

Lähtudes asjaolust, et käitaja ei ole taotlusele esitanud olulise tähtsusega lisaandmeid, mis võimaldaks hinnata parima võimaliku tehnika kasutatavust ja käitise tegevus ei vasta kehtivatele keskkonnanõuetele, lisab Keskkonnaamet kõrvaltingimused tegevusest tekkiva mõju vähendamiseks (vt täpsemalt korralduse peatükist 3.4).

Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Põhjavee saastatuse korrapärast omaseiret tuleb teha vähemalt kord viie aasta jooksul ning pinnase saastatuse korrapärane omaseire toimub vähemalt kord kümne aasta jooksul (THS § 47 lg 3 ja 4). Seiret ei kohaldata juhul, kui seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel (THS § 47 lg 5).

Vastavalt lähteolukorra aruandele (taotluse lisa 11) võivad ohtlikud ained sattuda ümbritsevasse keskkonda erinevatest allikatest (reovesi, tööstustegevus, lekked) ning oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu püsida seal väga pikka aega. Käitises kasutatakse peamiselt deso- ja puhastusaineid ning põlevkiviõli. Käitises hoitakse kemikaale originaalpakendites betoneeritud põrandaga ruumis. Põlevkiviõli hoitakse mahutites. Reovesi suunatakse kogumismahutisse/septikusse. Käitises on tehtud põhjavee seiret, kuid pinnase seiret ei ole vajalikuks peetud tulenevalt asjaolust, et käitises pole teadaolevaid avariiolukordi esinenud. Lähteolukorra aruandes antud soovituse kohaselt tuleb käitises tegutsemise ajal dokumenteerida kõik juhtumid, kus toimub ohtlike kemikaalide leke väljapoole kaitstud alasid: lekkinud kemikaali nimetus ja koostis, kogus, lekke likvideerimiseks rakendatud meetmed ja selleks kulunud aeg lekke toimumise hetkest, pinnasereostuse olemasolu lekke likvideerimise järgselt.

10(26)

Arvestades eeltoodut ja käitise põhjavee seire nõudeid (vt korralduse peatükist 3.2.2.2), lisab Keskkonnaamet loa tabelisse T7 nõude teostada käitises saastamisohu süstemaatilist hindamist. Süstemaatilise hindamise aruanne koos hindamise tulemuste ning reostusohu vähendamiseks kasutusele võetud meetmetega ja dokumenteeritud juhtumite või nende puudumise kohta tuleb esitada loa andja nõudmisel.

Põhjavee seire nõuded esitada vastavalt nõutule keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS seiremoodulis (vastav kohustus lisatud loa tabelitesse V3 ja V17).

Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed

Omaseire on käitises kasutatava juhtimissüsteemi osa käitise tegevuse, loodusvarade kasutamise, heite, põhjavee ja pinnase saastatuse ning jäätmetekke jälgimiseks, heite puhastamiseks ja jäätmete käitlemiseks ning avariide vältimiseks (THS § 24). Käitises ei ole juurutatud sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi, kuid kasutusel on toiduohutuse kontrollsüsteemid ISO 22000 ja HACCP. Käitises peetakse arvestust tooraine ja toodangu kohta, kütuse kasutamise ja erinevat liiki jäätmete koguste kohta ning kasutatavate kemikaalide osas. Samuti peetakse käitises heitvee arvestust. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks kehtestada täiendavaid meetmeid omaseire tõhustamiseks, seetõttu tabelit T8 loas ei täideta. Käitise põletusseadmetega seotud seiretingimused määratakse loa välisõhu eriosas.

Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks

Käitis ei ole ohtlik ega suurõnnetuse ohuga ettevõte. Võimalikud avariid ja tööõnnetused võivad tekkida toorme vastuvõtul ja käitlemisel ja toote hoiustamisel. Ohuallikateks võivad olla kõrge riskiga toore, elektriga juhitavad ning ootamatult käivituda võivad seadmed, transpordivahendid, pesu desoained, libedad põrandad, töötamine kõrgustes, elektrivarustuse katkemine, tulekahju, mahutite leke ning veeavarii. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks käitises kehtestatud korrad ja juhised on toodud loa tabelis T9.

Keskkonnaameti hinnangul on meetmed piisavad. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Käitise tegevus toimub siseruumides ning tegu ei ole ohtliku ega suurõnnetuse ohuga ettevõttega, seetõttu ei ole tõenäoline olulise ebasoodsa keskkonnamõju tekkimine käitise sulgemise korral. Vastavalt THS §-le 58 hindab käitaja käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Enne käitise tegevuse lõppemist või territooriumi üle andmist tagatakse kõikide keskkonnaohtude likvideerimine käitise territooriumil. Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemiskava koostamist. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest

11(26)

Ajutisi erandeid kompleksloa nõuetest ei määrata.

Nõuete jõustumise erisused

Nõuete jõustumise erisusi ei ole.

3.2.2 Vee erikasutus 3.2.2.1 Lubatav tegevus

Ettevõttel on luba vaja, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m 3 kuus või rohkem kui 10 m3

ööpäevas ja kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 2 ja 6). 3.2.2.2 Nõuded vee erikasutusele Veevõtt

Käitises toimub veevõtt kinnistul asuvast veehaarde Tarbepuurkaev (19237) puurkaevust

PRK0019237. Käitaja taotleb uut luba põhjavee võtmiseks 1 840 m3 aastas, 460 m3 kvartalis. Põhjavett kasutatakse peamiselt konteinerite ja kastide pesuks (80 ‒ 90 %) ja katla auru tootmiseks (10 ‒ 20 %). Puurkaevust võetakse ka käitise olme- ja joogivett. Keskkonnaamet kannab taotletud veevõtu kogused loa tabelisse V2.

Puurkaevust võetava vee arvestust tuleb pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidud iga kuu lõpus). Veearvestite taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruses nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus 65). Vastavalt määruse 65 lisale 1 on loaga vee võtmisel vee koguse

mõõtmisel kasutatava veearvesti (DN < 300 mm; nimikulu < 900 m3/h) taatluskehtivusaeg 10 aastat. Veearvestust pidada nõuetekohaselt taadeldud veearvesti alusel. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Vastavad nõuded on lisatud loa tabelisse V3.

Veeseire

Põhjavee kaitse eesmärk on põhjaveekogumite hea seisund, mille halvenemist tuleb vältida ja vähendada saasteainesisaldust, seejuures vältides saasteainesisalduse olulist ja püsivat kasvu (VeeS § 34 lg 1 ja 35 l 1 ja 2). Põhjavee seire eesmärgiks on välja selgitada, kas vee kasutaja tegevus põhjustab muudatusi põhjaveekihtide tasemetes või keemilises koostises, et vajadusel planeerida meetmeid mõju vähendamiseks.

12(26)

Käitis asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Puurkaev avab Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas. Põhjaveekogumite seisundi hinnangu 2020. aasta aruande järgi oli põhjaveekogum heas seisukorras. Keskkonnaportaali andmetel on põhjaveekogumi keemiline seisund halb ja koguseline seisund hea (koondseisund halb). 2022. aasta andmete põhjal on põhjaveekogumi veetasemed oluliste muutusteta (kõikumise amplituud 0,2-0,7 m). Põhjaveekogumi seirekaevude veetaseme kõikumised on seotud põhjaveekihi loodusliku toitumisega ning põhjaveetasemete muutused ei näita inimmõju ega muudest teguritest põhjustatud negatiivset trendi. Põhjaveekogum on halvas seisundis pestitsiidide tõttu. Lisaks on põhjaveekogumis probleeme kõrgema loodusliku raua sisaldusega ning baariumiga.

Kesk-Devoni põhjaveekogumile on valdkondliku ministri 01.10.2019 määrusega nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ saasteainete sisalduse läviväärtused saastenäitajatele on järgmiselt: naftasaadused 20 µg/l, benseen 1 µg/l ja summa PAH 0,1 µg/l. Lisaks võetakse põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel arvesse nitraatide (50 mg/l) ja pestitsiidide (0,1 µg/l) kvaliteedi piirväärtusi. Põhjavee kvaliteedi kontrollnõuete kehtestamisel lähtub Keskkonnaamet keskkonnaministri määruses nr 48 toodust. Arvestades kehtiva veemajanduskavaga seatud põhjaveeseire eesmärke ja vastavalt eeltoodule määrab Keskkonnaamet loa tabelisse 3 puurkaevu PRK0019237 seire nõuded järgmiselt:

1) Seirata näitajad: vee temperatuur, elektrijuhtivuse, pH, lahustunud hapniku sisaldus,

keemiline permanganaatne hapnikutarve (KHTMn), kloriid (Cl-), sulfaat (SO4 2-), üldlämmastik

(Nüld), ammoonium (NH4 +), nitrit (NO2

-), nitraat (NO3 -), üldfosfor (Püld), fosfaat (PO4

3-)

sagedusega üks kord kolme aasta jooksul. 2) Seirata näitajad: naftasaadused, benseen ja summa PAH sagedusega üks kord kuue aasta jooksul.

Proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad põhjaveele kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi või saasteainesisalduse läviväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud põhjavee kvaliteedi parandamiseks.

Põhjavee taseme mõõtmise sagedus ei ole seadusandlusega reguleeritud. Põhjavee taseme hindamiseks mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal. Põhjavee seire tulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) tärkandmetena, lisades juurde tulemusi tõendava analüüsiakti.

13(26)

Kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Veeuuring on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, loa taotluse ja selle lisade kontrollimise, loa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning loaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 333 kohane keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile elektrooniliselt keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks (KeTS § 334 lg 1). Keskkonnatasu deklaratsiooni aluseks olevad keskkonnaseire tulemused ja muud sellised seireandmed esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt nõutule.

Loa omaja on kohustatud esitama üks kord aastas loa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta (VeeS § 195 lg 1). Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2, 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.2.3 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast 3.2.3.1 Lubatav tegevus Käitises on kasutusel põletusseade, mille summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 3,25 MWth. Luba on vajalik, põletusseadme soojussisendile vastava nimisoojusvõimsuse ja samuti saasteainete heite künniskoguste ületamise tõttu (keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) § 3 lg 1 ja § 2). Põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem (määrus nr 67 § 3 lg 1). Õhukvaliteet

Välisõhku eralduvatele saasteainetele on kehtestatud piir- ja sihtväärtused (AÕKS § 47 lg 1 ja 2, § 48 lg 1). Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (määrus nr 75) kehtestatud õhukvaliteedi piirnorme väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3).

Keskkonnaamet kontrollis taotluse vastavust määruses nr 75 sätestatud piirväärtustele. Taotluse

14(26)

kohaselt heieallikatest pärinevad heited ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust (ÕPV). Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendite (NMVOC) osas. NMVOC 1 h

kontsentratsiooniks on 4 425,71 ∑Cm µg/m3, mis on ca 89% piirväärtusest (ÕPV ühe tunni

keskmine = 5000 µg/m3) ja ööpäeva kontsentratsioon 665,319∑Cm µg/m3, mis on 33%

piirväärtusest (ÕPV 24 h = 2000 µg/m3). Vääveldioksiidi osas 101,222 ∑Cm µg/m3, mis on ca

29% piirväärtusest (ÕPV ühe tunni keskmine = 350 µg/m3) ja ööpäeva kontsentratsioon 59,738

∑Cm µg/m3, mis on 48% piirväärtusest (ÕPV 24 h = 125 µg/m3).

Taotletava tegevuse käigus välisõhku eralduvate saasteainete kontsentratsioonide tõttu keeldumise aluseid ei ole. Samuti paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevatest heiteallikatest välisõhku väljutatavate saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud heite piirväärtust ja loas sätestatut ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist (AÕKS § 101 lg 1 p 1).

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Lõhnaainete esinemist reguleerib kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed". Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.

Taotluses on toodud lõhnahäiringu esinemise modelleerimine. Modelleeriti heiteallikate keedugaaside kondensaatori (nr 2) ja katlamaja mahutit (nr M1) lõhnaaine heite koosmõju. Modelleerimise tulemusena leiti, et käitise maksimaalse tegevusmahu juures ei saa välistada lõhnahäiringu esinemise sagedust üle 15% aasta lõhnatundidest väljaspool käitis territooriumi. Nimetatud piirväärtusele vastav ala tekib kirde suunaliselt ca 15 m kaugusel käitise territooriumi piirist (ala sisse ei jää elamuid või muid tundlike objekte, häiring tekib maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul). Lõhna koosmõjus tekkiva häiringu peamiseks põhjustajaks oleks biofilter. Taotluses on välja toodud, et käitise tegevusega ei ole viimase 3 aasta jooksul teadaolevalt esinenud lõhnakaebuseid. Lõhnahäiringu lühiajalist esinemist lähimate elamute juures võib seega pigem lugeda suhteliselt väikese tõenäosusega sündmuseks, kuna piirkonna valdavad tuulesuunad on edelast ja läänest.

Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele, taotletava tegevuse käigus välisõhku eralduvate lõhnaainete kontsentratsioonide ja leviku tõttu loa andmisest keeldumise aluseid ei ole.

Müra esinemisel hinnang

Keskkonnaamet kontrollis loa taotluse vastavust keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

15(26)

meetodid“. Taotluse andmetel käitise tegevus ei põhjusta ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi, kuna käitise mürarohked tegevused asuvad hoones sees.

Taotlusmaterjal vastab nimetatud määrusega seatud nõuetele, taotletava tegevuse käigus tekkiva müra tõttu loa andmisest keeldumise aluseid ei ole.

Loa tabel A1. Käitise kategooria Tabel sisustati vastavalt taotluse tabelis 5.2 toodule. Loa tabel A3. Heiteallikad Käitises on kokku 4 heiteallikat, milleks on katlamaja korsten (nr 1), keedugaaside kondensaator (nr 2), ventilatsiooni ava ruumidest 101,102,103 (nr VK1) ja katlamaja mahuti (nr M1).

Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) on taotluse ja loa lahutamatu osa (määrus nr 73 § 8, määrus 56 § 20 lg 1 ja AÕKS 91 lg 2). LHK projektis on välja toodud ettevõtte tegevuse ja heiteallikate täpsed kirjeldused, mille tõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks heiteallikate ja ettevõtte tegevuse detailset kirjeldust loa andmise korralduses täiendavalt välja tuua.

Loa tabel A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas Tabel sisustati vastavalt taotluse tabelis 5.6. toodule.

Loa tabel A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Tabel sisustati vastavalt taotluse tabelis 5.5. toodule.

Loa tabel A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel sisustati vastavalt taotluse tabelis 5.4.5 toodule. Täpsustati, et püüdeseadme töökorrasoleku kontroll toimub vajadusel, kuid mitte harvem kui kord aastas. 3.2.3.2 Nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks Nõuded käitise tegevusele tulenevad parima võimaliku tehnika rakendamise dokumentidest (vt tabel T2) ja käitise põletusseadmele (3,25 MWth) kohaldub keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (määrus nr 44). Seetõttu kehtestatakse heiteseire nõue ja heite piirväärtused loa tabelisse A7. "Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused".

Saasteainete heite seire ja piirväärtuste järgmise kriteeriumid on esitatud määruse nr 44 lisas 3. Saasteainete sisaldust suitsugaasis tuleb mõõta iga kolme aasta tagant (määruse nr 44 lisa 3 I osa punkti 1b) ning esmakordne mõõtmine tuleb teha nelja kuu jooksul pärast seiretingimuste sätestamisest loas (määruse nr 44 lisa 3 I osa punkti 3b). Arvestades, et heite piirväärtused

16(26)

määrusest nr 44 rakenduvad alates 2030. aastast ja luba peab olema viidud määruse nr 44 nõuetega vastavusse hiljemalt 01.01.2029, peab Keskkonnaamet oluliseks teha enne 2029. aastat vähemalt ühed mõõtmised. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanded peavad vastama keskkonnaministri määruste nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“, nr 44 ja nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ nõuetele.

Eritingimuste seadmine

Eritingimusena sätestatakse loa tabelisse A7 heiteseire nõuded, mille eesmärgiks on tõendada vastavust loaga seatud (määruse nr 44 sätestatud ja SA PVT-järeldustest) heite piirväärtustele ja töökorralduslikud tingimused:

Keskmise võimsusega põletusseadme heiteseire Heiteallikast katlamaja korsten ((nr-1), heiteallika kood: HEIT0000986)), suitsugaaside lõõr, kütuse liik: põlevkiviõli (kerge fraktsioon) väljuvates gaasides mõõta vääveldioksiidi (SO2),

lämmastikoksiidide (NOx, mg/Nm3), osakeste (PM-sum, mg/Nm3) ja süsinikoksiid (CO,

mg/Nm3) sisaldust (kontsentratsiooni).Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes nominaalkoormusele või selle lähedasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Esimesed mõõtmised teha hiljemalt 2027. a jooksul ning mõõtetulemused esitada hiljemalt 31.12.2027.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise

võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2

sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Aruandes tuleb esitada mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestus, heiteallika number, põletusseadme andmed, mõõdetud saasteainete

kontsentratsioonid (mg/Nm3, teisendatud 3% O2 juurde), saasteainete hetkelised heitkogused

(g/s) ning mõõtekoha vastavus/mittevastavus standardi nõuetele.

Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

Lubatud heite piirväärtustele vastavuse seire (SA) Heiteallikatest keedugaaside kondensaator (nr 2, HEIT0000987) ja üldventilatsioonid ruumidest 101,102 ja 103 (nr VK1,HEIT0010847) väljuvates gaasides mõõta vesiniksulfiidi (H2S,

mg/Nm3), lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldust (mg C/Nm3), ammoniaaki (NH3,

mg/Nm3) ja lõhnaaine kontsentratsioon (ouE/m3).

Mõõtmised teostada vastavalt PVT- järelduste SA dokumendis toodule (vt PVT nr 8 ja lk 8).

17(26)

Mõõtmisi teha regulaarselt üks kord aastas.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate lubatud heite piirväärtustega (HPV loa tabel T3).

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

Töökorralduslikud tingimused 1. Dokumentatsioon, pidamise nõue. Eesmärgiks on saasteallikatega seonduvate andmete kogumine (kütuse kulu, seadmete töötunnid, hooldus jne). 2. Püüdeseadmega seonduvalt on käitajal kohustus kasutada püüdeseadet ja kontrollida regulaarselt selle korrasolekut. Püüdeseadmete hooldust ja kontrolli tehakse vastavalt tootja juhistele hoolduse ja kontrolli läbi viimiseks. Kõik hooldustööd on vajalik registreerida hoolduspäevikus või digitaalselt. 3. Tingimus saasteainete heite piirväärtuse järgmisele: juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb välja selgitada selle põhjus ja võtta koheselt kasutusele abinõud heite piirväärtuste tagamiseks. 4. Lõhna kaebuse korral tuleb ettevõttel rakendada PVT-järelduste (SA) dokumentides toodut. Analüüsida, kas on vajalik lõhnatekke piiramise kava koostamine ja rakendamine (vt PVT nr 1 p xxi ja PVT nr 18).

Loa tabel A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Heite piirväärtuse all mõeldakse põletusseadmest õhku väljutatavates heitgaasides sisalduva aine kontsentratsiooni, mida kindlaks määratud ajavahemikus ei tohi ületada. Piirväärtus sõltub põletusseadme võimsusest, kasutatavast kütusest ning tüübist (määrus nr 44).

Taotluse kohaselt on põletusseadme käitamise alguskuupäevaks 31.12.1999. Määruse nr 44 § 8 tähenduse järgi on tegu olemasolevate põletusseadmetega, mis on võetud kasutusele enne 2018. aasta 20. detsembrit.

Olemasolevale keskmise võimsusega põletusseadmele rakenduvad määruse nr 44 lisas 1 tabelis 1 sätestatud heite piirväärtused alates 2030. aasta 1. jaanuarist (§ 26 ja § 32 lg 2). Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused on määratud loa tabelisse A8.

3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Võttes arvesse kehtivate nõuete jõustumise aega (VeeS 01.10.2019 ja SA PVT 18.12.2027) ning lähtudes loa menetluses esitatud infost ja ettevõtte veekäitluse tehnoloogilisest piiratlusest ei esine Keskkonnaameti hinnangul loa andmisest keeldumiseks selliseid aluseid, mida ei saaks kõrvaltingimuste seadmisega leevendada (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192, AÕKS § 97).

18(26)

3.4 Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega. Haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Samas haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata (HMS § 53 lg 2 p 2). Loa andja keeldub loa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele (KeÜS § 52 lg 1 p 4), kui käitaja on esitanud olulise tähtsusega valeandmeid (KeÜS § 52 lg 1 p 5) või kui käitises ei rakendata parimat võimalikku tehnikat (KeÜS § 52 lg 1 p 3).

Sademevee käitlus

Käitise territooriumil tegeletakse tööstuslikus mahus loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamise või ringlussevõtuga üle 10 tonni ööpäevas (määrus nr 89 § 12 lg 5). Tegemist on tööstusliku tegevusega (loomsete jäätmete kõrvaldamine), millega kaasneb loomajäätmete transport ja hoiustamine käitises, reovee vedamise tegevused, toote hoiustamine, laadimine ja transport ning muud võimalikud seotud tegevused. Lisaks muudele reostusohuga kohtadele on VeeS § 187 p 6 nimetatud alad, sh tööstuse territoorium alad, kust sademevee ära juhtimiseks on keskkonnakaitseluba kohustuslik. Keskkonnaamet on loa kohustusest ettevõtet korduvalt teavitanud ja palunud esitada vajalik info (23.12.2024 kirjaga nr DM-130395-2; 25.02.2025 kirjaga nr DM-130395-6; 02.04.2025 kirjaga nr DM-130395-8 ja 14.10.2025 kirjaga nr DM- 130395-18). Ettevõte ei ole taotlenud luba sademevee ära juhtimiseks tööstuse territooriumilt, esitanud sellekohast tegevuskava ega muud asjakohast infot nõude tagamise kavatsuse kohta.

Arvestades asjaolu, et käitise tegevus ei vasta kehtivatele nõuetele, käitaja keeldub nõuete tagamisest ja käitaja ei ole esitanud infot nõuete tagamise meetmete kohta kuid on teinud ettepaneku veeseire läbiviimiseks, lisab Keskkonnaamet loal tabelisse V16 nõude tagada käitisest sademevee suublasse (sh pinnas) juhtimise vastavus kehtivatele nõuetele ja järgmise kõrvaltingimuse: Teostada sademevee seiret 2026. aastal I ja II poolaastal sademevee kvaliteedi välja selgitamiseks käitise erinvatel reostusohuga aladel. Sademevee seire tingimused tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Juhul kui suublasse (sh pinnas) juhitav sademevesi ei vasta saasteainesisalduse piirväärtustele, tasuda keskkonnatasu ja esitada tegevuskava nõuetele vastavuse tagamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui poole aasta jooksul analüüsitulemuste saamisest. (HMS § 53 lg 2 p 2 ja 3, KeÜS § 52 lg 1 p 4, VeeS § 187 p 6).

Reoveekäitlus

Taotluse kohaselt tekib käitises 10-13 m 3 rasvapüüduri ja võreseadme läbinud reovett, mis suunatakse väliskanalisatsiooni kaudu kogumismahutisse ja viiakse paakautodega Valga Lihatööstuse eelpuhastisse. Taotlusega esitatud infost ei selgu käitises kasutatav reovee kogumise lahendus (vt ka korralduse peatükki 3.2.1.2.). Arvestades, et käitises tekkivat tööstuslikku reovett eelpuhastatakse vaid filtreerimise teel, puuduvad varasemad seireandmed ja teave reoveevoogude omaduste kohta, puudub täpne teave seadme seisundi, tehniliste näitajate

19(26)

kohta ja puudub teave puhversäilitusvõime tagamise kohta, ei ole võimalik hinnata käitise varasema tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika nõuetele. Võttes arvesse asjaolu, et reovee kogumissüsteem asub maaparandussüsteemi ja veehaarde läheduses, ei ole võimalik välistada tegevusest tulenevaid keskkonnariske.

Keskkonnaamet lähtub loa andmisel käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest (THS § 42 lg 1;THS § 44 lg 9, SA PVT p 2 IV, 5, 6, 7, 13, 14; VeeS § 124, 137, KeÜS § 52 lg 1 p 3-5; vt ka korralduse peatükki 3.2.1.2.). Pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist kohustab loa andja käitajat loa nõuete muutmise korral viima käitise tegevuse muudetud nõuetega vastavusse nelja aasta jooksul pärast PVT-järeldusi käsitleva otsuse avaldamist. Lähtudes eeltoodust ja juba kehtivatest nõuetest, seab Keskkonnaamet loa tabelisse T6 järgmised tingimused:

3) Esitada tegevuskava käitisest tuleneva reovee käitlusmeetodite parandamiseks ja reoveepuhastamisel asjakohaste meetodite kombinatsiooni kasutamiseks, reoveevoogude omaduste määramiseks puhastusseadmesse sisse ja väljavoolul ning asjaomaste saasteainete sisalduse määramiseks ja reovee puhversäilitusmahu tagamiseks. Tegevuskava peab sisaldama reoveekäitlusest tulenevad keskkonnaohu vähendamise meetmed. Palume tegevuskavas esitada rakendatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas meetmete elluviimise etapid, projekteerimis- ja ehitustööde ajakava ning meetmete rakendamise täpne ajaraam. Tegevuskava esitada hiljemalt 05.10.2026. 4) Teostada kanalisatsiooniehitiste seisundi ekspertiis, kontroll ja hooldus. Esitada kanalisastioonirajatise ekspertiis koos reoveevoogude inventuuri ja kanalisatsioonirajatise kontrolli aruandega hiljemalt 05.10.2026. Kanalisatsiooniehitise ekspertiis peab sisaldama teavet kõigi käitise kanalisatsioonitrasside kohta, reovee kogumisseadme iseloomu ja näitajate kohta ning vastavushinnangut käitisele kohalduva parima võimaliku tehnikaga ning meetmeid kanalisatsioonirajatisest tulenevate mõjude vähendamiseks.

Juhul kui tegevuskava ja ekspertiisi ei esitata, on Keskkonnaametil õigus luba muuta, peatada või kehtetuks tunnistada. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu kuulub ettevõttele. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4). Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile T6 järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte

20(26)

on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KKL-523630 kehtetuks. 3.5 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule esitati mitmeid arvamusi⁸.

Tõrva Vallavalitsus edastas oma 14.01.2026. a korralduse nr 2-3/2026/20, millega nõustus ettevõttele Atria Eesti Aktsiaselts tähtajatu loa nr KKL-523630 andmisega, aadressil Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond (registriosa nr 2238840, katastritunnus 20801:002:2310) asuvale tootmisüksusele.

Atria Eesti AS esitas oma arvamuse 21.01.2026. Olulisemad seisukohad eelnõudele ning Keskkonnaameti selgitused on järgmised:

1) Atria Eesti AS seisukoht:

Ettevõte ei nõustu loa eelnõu tabelis T3 „Lubatud heite piirväärtused (HPV)“ punktis 9 sätestatud adsorbeeruvate halogeenorgaaniliste ühendite (edaspidi AOX) seiretingimustega. Oleme korduvalt selgitanud, et PVT-järelduste kohane AOX-seire ei ole käitise puhul asjakohane ning selle teostamine on tehniliselt keerukas. Seetõttu peame antud juhul nii seire kohustust kui ka selle sagedust ebaproportsionaalseks.

Teeme Keskkonnaametile ettepaneku teostada 2026. aasta jooksul kogumiskaevu kogutavast heitveest üks kontrollmõõtmine. Juhul, kui AOX-i sisaldus on tuvastatav arvestatavas koguses (nt vähemalt 0,02 mg/L vastavalt PVT-le), viiakse edaspidine seire läbi loa kohaselt vastavalt PVT nõuetele. Kui aga mõõdetud väärtus jääb alla 0,02 mg/L või allapoole määramispiiri, ei lisata kompleksloale edasist AOX-seire kohustust.

Keskkonnaameti selgitus:

Keskkonnaamet juhib veelkord tähelepanu, et valdkonnale kohalduvad heite tasemed ja nende seire sagedus ja erandite kohandamine on määratud parima võimaliku tehnika nõuetega (SA PVT 7 ja PVT 14). Lähtudes analoogiast peab Keskkonnaamet ainerühma adsorbeeruvad halogeenorgaanilised ühendid (AOX) tegevusvaldkonna puhul oluliseks (vt korralduse peatükist 3.2.1.2.). Vaatamata korduvatele päringutele, ei ole ettevõte esitanud Keskkonnaametile teavet nõuetekohaselt kavandatud seadmete ega reoveepuhastusviiside kohaldamise kohta asjaomaste saasteainete sisalduse vähendamiseks. Valga lihatööstuse reoveepuhasti ei ole kohandatud asjaomaste saasteainete vähendamiseks (registreeritud KOTKAS-es 14.11.2025 dokumendi all nr DM-130395-21). Ettevõte ei ole teostanud ka seiret, mis võimaldaks lugeda saastenäitajat ebaoluliseks või piisavalt püsivaks. Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga teostada kontrollmõõtmine ja vabastab ettevõtte seire kohustusest juhul, kui saasteaine sisaldus jääb püsivalt alla PVT heitetaseme vahemiku miinimumi (0,02 mg/l). Arvestades, et üks proov ei

21(26)

tõenda piisavat stabiilsust, puuduvad saasteaine vähendamiseks kohaldatud seadmed ja Keskkonnaamet ei saa käesoleval hetkel lugeda saastenäitajat ebaoluliseks, määrab Keskkonnaamet loal heitepiirväärtuseks esialgu PVT-s lubatud heitetaseme vahemiku leebeima väärtuse 0,3 mg/l lisades seire teostamise erandi järgmiselt: Saastenäitaja esinemisel teostada seiret üks kord kvartalis. Juhul kui saastenäitaja jääb alla määramispiiri (ei esine reoveevoos), ei ole kohustust saastenäitaja pidevseireks. Juhul kui saastenäitaja esineb reoveevoos, tuleb välja selgitada saastenäitaja olulisus järjestikuste proovidega (vastavalt seiresagedusele). Kui saastenäitaja leidumine osutub piisavalt stabiilseks, võib seiresagedust vähendada kuni ühe korrani poolaastas. Saastenäitaja tuleb seirata Kullimäe käitisest väljumise kohas.

Keskkonnaamet soovitab saastenäitaja seiramisel teostada laiendatud analüüs, mis võimaldab leiduvaid ühendeid täpsemalt määratleda ja edaspidise seire kulu vähendada.

2) Atria Eesti AS seisukoht:

Ettevõte ei nõustu loa eelnõu tabelis T6 „Keskkonnakaitse lisameetmed“ punktis 3 sätestatud nõudega. Ettevõttele jääb arusaamatuks, miks tuleb rakendada täiendavaid reovee käitlusmeetmeid, kuna vastavad andmed on taotluses juba varasemalt esitatud. Nõude sisu ja vajalikkus ei ole loa eelnõu korralduses ja lisatud loa eelnõus selgelt põhjendatud.

Selgitame veelkord, et käitises tekkiva reovee kogus on minimaalne (4800 m³/a), see kogutakse lekkekindlasse mahutisse, mille puhversäilitusmaht on tagatud, ning suunatakse edasiseks käitlemiseks nõuetekohasesse puhastisse. Arvestades meetme mittevajalikkust, palume antud nõude eemaldamist loa eelnõust.

Keskkonnaameti selgitus:

Selleks, et vähendada veekulu ja tekkiva reovee hulka, on PVT kirjeldatud meetodi a (veemajanduskava ja veeauditid) ja b (reovee eraldamine) ning meetodite c–k (optimeerimis ja puhastustoimingud) sobiva kombinatsiooni kasutamises (SA PVT 14). Käitaja peab reoveevoogude puhul jälgima ka protsessi põhiparameetreid olulistes punktides ja puhastusmeetodite tulemuslikkust (SA PVT 2). Käitaja esitatud teabe kohaselt kasutatakse käitises ainult mehaanilist eraldamist ja reovee põhiparameetrite ja puhastamise tulemuslikkuse jälgimist ei toimu. Käitaja ei ole esitanud Keskkonnaametile teavet ei muude reoveepuhastustehnoloogiate kohta ega reovee inventeerimise võimaluste kohta. Käitises

tekkiva reovee kvaliteet ja omadused ei ole teada. Taotluse kohaselt tekib käitises 4 800 m3

reovett aastas (13 m3 ööpäevas, mis juhitakse ettevõtte mahutina kasutatavasse septikusse, mis

on projekteeritud vooluhulgale 12 m3 ööpäevas ja viiakse paakautodega käitisest ära (taotluse lisa 3, lisa 14, taotluse tabel 4.1). Kuigi PVT 13-s nimetatud meede (sobiva puhvermahutusvõime tagamine) ei pruugi olemasolevate käitiste puhul olla kohaldatav ruumipuuduse ja/või reovee kogumise süsteemi ülesehituse tõttu, on see põhjendatud tulenevalt asjaolust, et käitises olemasolev reovee puhastamise ja kogumise süsteem ei ole tegevusvaldkonnale sobivalt kohaldatud. Sobiv puhvermahutusvõime tehakse kindlaks riskihindamise teel (seejuures võetakse arvesse saasteaine(te) omadusi ja mõju järgnevale reoveepuhastusele. Arvestades, et nõuded käitisele kohalduvad käitise põhiselt, käitise reovee

22(26)

puhastamise, jälgimise ja kogumise lahendus ei ole piisav ja arvestades, et Valga lihatööstus on eraldi üksus, mille kohta käitaja reovee käitluse infot menetluses arvestamiseks ei esita, ei ole võimalik PVT-le vastavust piisava täpsusega hinnata. Keskkonnaamet jätab loale nõude käitlusmeetodite parandamise tegevuskava koostamise kohta, võimaldamaks ettevõttel parimate võimalike ja majanduslikult kasulike meetodite välja selgitamist, et tagada parima võimaliku tehnika nõuetega vastavus (PVT 2, 13, 14). Keskkonnaamet pikendab nõude tähtaega kuni 05.10.2026, võimaldamaks vajalike ekspertiiside koostamist.

3) Atria Eesti AS seisukoht:

Palume pikendada taotluse tabelis T6 „Keskkonnakaitse lisameetmed“ punktis 4 sätestatud kanalisatsiooniehitiste seisundi ekspertiisi hindamise tähtaega kuni 05.10.2026.

Keskkonnaameti seisukoht:

Keskkonnaamet nõustub esitatud ettepanekuga ja pikendab hindamise tähtaega kuni 05.10.2026.

4) Atria Eesti AS seisukoht:

Ettevõte ei nõustu loa eelnõu tabelis V3 „Võetava vee koguse ja seire nõuded“ puurkaevust POH0009145 võetava vee seiratavate näitajate määramisega. Leiame, et keskkonnaministri 01.09.2019 määrus nr 35 „Vesikonna veeseireprogrammi sisu, veeseireprogrammi koostamise põhimõtted, meetodid ja metoodika ning rakendamise nõuded“ ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna veeseireprogramm hõlmab pinnaveekogumite ja territoriaalmere osas ülevaateseiret, operatiivseiret, uurimusseiret ning täiendavat seiret kaitset vajavatel aladel. Tegemist on eeskätt riikliku seire ja andmete kogumisega, mitte üksikutele vee kasutajatele või ettevõtjatele suunatud kohustusega.

Keskkonnaamet on oma 08.01.2026 korralduse eelnõus märkinud, et põhjaveekogum oli 2020. aasta seisundi hinnangu alusel heas seisundis. Keskkonnaportaali andmete kohaselt on põhjaveekogumi keemiline seisund halb ja koguseline seisund hea (koondseisund halb). 2022. aasta andmete põhjal ei ole veetasemetes täheldatud olulisi muutusi (kõikumise amplituud 0,2– 0,7 m). Seirekaevude veetaseme kõikumised on seotud põhjaveekihi loodusliku toitumisega ega viita inimmõjule või negatiivsele trendile.

Põhjaveekogumi halb seisund on tingitud pestitsiidide sisaldusest, samuti esineb probleeme kõrgema loodusliku raua ja baariumi (Ba) sisaldusega. Juhime lisaks tähelepanu, et ettevõtte põhjaveevõtt jääb tegelikult alla veeseaduse § 63 lg 1 p 3 sätestatud künnise, mistõttu ulatusliku seiratavate näitajate loetelu määramine ettevõttele ei ole põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt palume määrata seiratavad näitajad üksnes keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48

nõuetest lähtudes[1].

Keskkonnaameti seisukoht:

Keskkonnaamet lähtub veeseire määramisel riiklikust seirekavast ja seab seire nõuded vastavalt

23(26)

seireprogrammile, et ühtlustada põhjaveekogumite seiretulemustelt saadavat teavet ja tagada põhjaveekogumi parem kaetus seiretulemustega. Ühtlasi võimaldavad riikliku seire järgi lisatud seire näitajad tulemuste võrdlemist riikliku seirega ja loa omaja tegevuste mõjude või mõju puudumise tuvastamist. Arvestades, et Keskkonnaametil puudub käesolevaga otsene õiguslik alus täiendavate seirenõuete lisamiseks (KeÜS § 59 lg 1 ja 2), arvestab Keskkonnaamet ettevõtte ettepanekut määruse nr 48 osas ja määrab veehaarde Tarbepuurkaev (19237) puurkaevust PRK0019237 seiratavad näitajad järgmiselt: ammoonium (NH4+), kloriid (CL), lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l), nitraat (NO3-), nitrit (NO2-), vesinikioonide kontsentratsioon (pH), sulfaat (SO42-), üldlämmastik (Nüld), üldfosfor (Püld) elektrijuhtivus, fosfaat (PO43-), keemiline hapnikutarve, (permanganaatne) KHTMn, veetase absoluutne kõrgus, naftasaadused, benseen ja summa PAH.

5) Atria Eesti AS seisukoht:

Ettevõte ei nõustu loa eelnõu tabelis V16 „Meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad“ punktides 1 ja 2 sätestatud sademevee käitluse nõuetega. Arvestades meetme rakendamise suurt maksumust ning kaasa arvatud põhjendatud kahtlusi selle vajalikkuse osas, teeme ettepaneku rakendada järgmist alternatiivset lahendust:

Ettevõte teostab ühe aasta jooksul (kaks korda poolaastas, nt kevadel ja sügisel) käitise kinnistut läbivast kraavist veeseire enne ja pärast tootmistegevust (st enne ja pärast käitise territooriumit). Juhul, kui proovide tulemused ei viita käitisest tulenevale täiendavale reostusele, ei rakendata käitise territooriumil sademevee kogumiseks ja töötlemiseks täiendavaid meetmeid, kuna nende järele sellisel juhul põhjendatud konkreetne vajadus puudub.

Keskkonnaameti seisukoht:

Keskkonnaamet nõustub ettevõtte ettepanekuga veeseire tegemiseks, kuid leiab, et välja pakutud seire ei võimalda iseloomustada uuritavat objekti ja seire tingimuste määramine vajab täiendavat selgitamist (03.10.2019 määrus nr 49 § 5 lg 2). Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt VeeS §-dele 129 ja 187 p 6 tuleb tagada tööstuse territooriumilt suublasse (sh pinnas) ära juhitava sademevee vastavus kehtivatele kvaliteedi piirväärtustele, seejuures tuleb tagada kvaliteedi hindamise võimalus ning vajadusel puhastamise võimalus ja/või maksta keskkonnasaastetasu (08.11.2019 määrus nr 61 §-d 7, 11 ja 14, KeTS § 17 lg 1, 3 ja 5). Vaatamata sama asjaolu korduvale selgitamisele menetluse käigus (Keskkonnaameti 23.12.2024 kiri nr DM-130395-2; 25.02.2025 kiri nr DM-130395-6, 02.04.2025 kiri nr DM-130395-8 ja 14.10.2025 kiri nr DM-130395-18), ei ole käitaja taotlenud luba sademevee juhtimiseks, andnud asjakohast infot käitise sademevee nõuetekohasuse kohta ega esitanud tegevuskava nõuete tagamiseks. Lähtudes eeltoodust ei eemalda Keskkonnaamet loa tabelis V16 punktis 2 seatud sademevee suublasse juhtimise vastavuse tagamise nõuet, kuid muudab seatud kõrvaltingimust järgmiselt (KeÜS § 52 lg 1 p, HMS § 53 lg 2 p 2): Teostada sademevee seiret 2026. aastal I ja II poolaastal sademevee kvaliteedi välja selgitamiseks käitise erinevatel reostusohuga aladel. Sademevee seire tingimused tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Juhul kui suublasse (sh pinnas) juhitav sademevesi ei vasta saasteainesisalduse piirväärtustele, tasuda keskkonnatasu ja esitada tegevuskava nõuetele vastavuse tagamiseks esimesel võimalusel, kuid

24(26)

mitte hiljem kui poole aasta jooksul analüüsitulemuste saamisest.

――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――――― ⁸ Registreeritud KOTKAS vastavalt 15.01.2026 nr-ga DM-130395-28 ja 21.01.2026 nr-ga DM- 130395-29. 3.6 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, VeeS, AÕKS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

25(26)

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

Lisad:

Teadmiseks: AS VALGA VESI, Muuland 2 OÜ, OÜ Hendrikson & Ko, Põllumajandus- ja Toiduamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Tõrva Vallavalitsus

Kaidi Rämman vanemspetsialist jäätmebüroo, ringmajanduse osakond

1. Keskkonnakompleksluba 2. Mahutite kaart 3. Lähteolukorra aruanne - atria_eesti_kulli_lahteolukorra_aruanne.pdf 4. LHK projekt 5. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas -

Atria_Eesti_AS_asukohakaart.jpg 6. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas

kui 1:5000 mõõtkavas - Atria_Eesti_AS_asendiplaan.jpg 7. LHK lisa - Manused - Lohnahairingute_esinemise_kaart.jpg 8. LHK lisa - Manused - NMVOC_1h.jpg 9. LHK lisa - Manused - NMVOC_24h.jpg

10. LHK lisa - Manused - SO2_24h.jpg

26(26)

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber KKL-523630

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Atria Eesti Aktsiaselts

Registrikood / Isikukood 10050720

Tegevuskoha andmed

Nimetus Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

Aadress Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond

Katastritunnus(ed) 20801:002:2310

Territoriaalkood EHAK 3596

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kullimäe söödatootmiskompleks (20801:002:2310).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

30.01.2026

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni .Reovesi viiakse edasiseks käitlemiseks Valga lihatööstuse puhastisse. Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tööstusheide T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000674

Käitise nimetus Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

Käitise asukoha kirjeldus Käitise tootmisterritoorium paikneb Valgamaal Tõrva vallas Kulli külas katastriüksusel Kullimäe söödatootmiskompleks (KÜ 20801:002:2310, tootmismaa 100%). Tootmisterritooriumi suurus ca 2,2 ha. Tootmisterritoorium on vahetult ümbritsetud maatulundusmaade ning transpordimaaga.

Tootmisterritooriumil ei esine registrite (EELIS andmebaas) andmetel looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Ligikaudu 1,7 km kaugusel edelasuunas asub Ransi looduskaitseala (KLO1000711) ning 1,5 km kaugusele III kategooria kaitsealuse liigi – valge-toonekurg(KLO9105713) leiukoht.

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 67,5…70 m.

Põhjavee kaitse seisukohalt paikneb vaadeldav ala Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas. Käitis asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Pinnakatte moodustavad klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi.

Aadress Kullimäe söödatootmiskompleks, Kulli küla, Tõrva vald, Valga maakond

Territoriaalkood EHAK 3596

Katastritunnus(ed) 20801:002:2310

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Kullimäe söödatootmiskompleks (20801:002:2310).

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

Jäätmetekkekohad Jrk nr Nimetus Keskkonnaregistrikood 1. Kullimäe söödatootmiskompleksi loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh JTK0903818

Käitise tegevus

Käitise tegevus Atra Eesti AS-i loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehhis töödeldakse loomseid kõrvalsaadusi rõhu all steriliseerides. Töötlemisel saadakse ja ladustatakse loomset rasva, mida turustatakse tehnilise rasvana, ning kondijahu, mida samuti ladustatakse ja turustatakse karusloomasöödana ning mullaparandusainena. Reovesi kogutakse kokku ja viiakse Valga tootmisüksuse eelpuhastisse, mille järel suunatakse reovesi ühiskanalisatsiooni. Käitises on 3,25 MW põletusseade ning heiteallikateks on katlamaja korsten, söödaliini biofilter, üldventilatsioon, katlamaja mahutid.

Ohukategooria Pole ohtlik

Lähteolukorra aruanne Lisa 1: atria_eesti_kulli_lahteolukorra_aruanne.pdf

2/21

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Muud tegevusvaldkonnad - Loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtt üle 10 tonni ööpäevas

Tööaeg tundides ööpäevas 12

Tööaeg tundides aastas 4 420

Ülesseatud tootmis ​võimsus kuni 5000 tonni (ehk ca 14 tonni ööpäevas) loomsete kõrvalsaaduste ümbertöötamine aastas.

Aastane tootmis ​maht kuni 5000 tonni (ehk ca 14 tonni ööpäevas) loomsete kõrvalsaaduste ümbertöötamine aastas. Toodetakse kuni 1300 tonni inimtoiduks kõlbmatut lihakondijahu ja kuni 800 tonni söögikõlbmatut loomset rasva.

Põhitegevusala Jah

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr

Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev

Jõustumise kuupäev

1. SA PVT-alased järeldused tapamajade, loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste tööstuse jaoks

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02023D2749- 20231218&qid=1710833959352

18.12.2023 18.12.2027

2. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused

Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

1. Üldine keskkonnatoime

Keskkonnajuhtimissüsteem Käitises ei ole kasutusel sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi, kuid käitise tegevuses lähtutakse keskkonnajuhtimissüsteemi põhimõtetest. Käitises on kasutusel ISO 22000:2018 juhtimissüsteem. Lisaks enesekontrollisüsteem HACCP (toiduohutusnõuded). Käitises on täpselt teada tootmise sisendid ja väljundid (käideldakse vaid loomseid jäätmeid ning väljundiks on lihakondijahu ja tehniline rasv), tööprotsesse juhitakse tootmishoones arvuti (juhtpult) kaudu. Juhtkond on teadlik kehtivatest ja ettevõttele laienevatest keskkonna-alastest jt. nõuetest. Vajadusel võetakse kasutusele administratiivsed meetmed või alustatakse arendustegevusega, et vastata keskkonnapoliitikas seatud eesmärkidele sh ka kehtivale seadusandlusele.

PVT 1. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, seisneb see PVT selles, et töötatakse välja ja võetakse kasutusele keskkonnajuhtimissüsteem (EMS), mis hõlmab kõiki järgmisi elemente: i. juhtkonna, sealhulgas kõrgema juhtkonna pühendumine, juhtroll ja vastutus tõhusa keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamisel; ii. analüüs, mille käigus tehakse kindlaks organisatsiooni kontekst, huvitatud isikute vajadused ja ootused ning määratakse kindlaks käitise näitajad, millega seondub võimalik risk keskkonnale ja inimeste tervisele, samuti kohaldatavad keskkonnaalased õiguslikud nõuded; iii. sellise keskkonnapoliitika väljatöötamine, mis hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; iv. oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärkide ja tulemuslikkuse näitajate kehtestamine, sealhulgas kohaldatavate õiguslike nõuete järgimise tagamine; v. keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja keskkonnariskide ärahoidmiseks vajalike meetmete ja korra (sealhulgas vajaduse korral parandus- ja ennetusmeetmete) kavandamine ja rakendamine; vi. keskkonnaaspektide ja -eesmärkidega seotud struktuuride, rollide ja kohustuste kindlaksmääramine ning vajalike rahaliste vahendite ja töötajate tagamine; vii. oma tööga käitise keskkonnatoimet mõjutada võivate töötajate vajaliku pädevuse ja teadlikkuse tagamine (nt teavitamise ja koolitamise kaudu); viii. sise- ja välissuhtlus;

SA 1

3/21

viii. sise- ja välissuhtlus; ix. selle soodustamine, et töötajad osaleksid keskkonnajuhtimise hea tava kohaldamises; x. keskkonnajuhtimise käsiraamatu ja kirjaliku korra väljatöötamine ja haldamine olulise keskkonnamõjuga tegevuse kontrollimiseks ning asjakohaste dokumentide haldamine; xi. tõhus tegevuse kavandamine ja protsessijuhtimine; xii. asjakohaste hooldusprogrammide rakendamine; xiii. hädaolukorraks valmisoleku ja sellele reageerimise eeskirjad, mis muu hulgas hõlmavad hädaolukorra kahjuliku (keskkonna)mõju ennetamist ja/või leevendamist; xiv. (uue) käitise või selle osa (ümber)projekteerimisel selle keskkonnamõju arvessevõtmine kogu olelusringi ulatuses, sealhulgas selle ehitamisel, hooldamisel, käitamisel ja tegevuse lõpetamisel; xv. seire- ja mõõtmisprogrammi rakendamine; vajaduse korral on sellekohane teave esitatud tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite jälgimise võrdlusaruandes; xvi. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; xvii. perioodiline võimalikult sõltumatu siseaudit ja perioodiline sõltumatu välisaudit, et hinnata keskkonnatoimet ja teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ning kas seda on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud; xviii. mittevastavuse põhjuste hindamine, parandusmeetmete rakendamine mittevastavuse tuvastamisel, parandusmeetmete tõhususe hindamine ja selle kindlakstegemine, kas sarnast mittevastavust esineb veel või võib tulevikus esineda; xix. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe perioodiline hindamine kõrgemas juhtkonnas; xx. keskkonnahoidlikumate meetodite väljatöötamisega kursis olemine ja nende arvessevõtmine. Konkreetselt tapamajade ning loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste töötlemise puhul seisneb PVT ka järgmiste elementide lisamises keskkonnajuhtimissüsteemi: xxi. lõhnatekke piiramise kava (vt PVT 18); xxii. sisendite ja väljundite loetelu (vt PVT 2); xxiii. kemikaalijuhtimissüsteem (vt PVT 3); xxiv. energiatõhususe kava (vt PVT 9, meetod a); xxv. veemajanduskava (vt PVT 10, meetod a); xxvi. müra vähendamise kava (vt PVT 16); xxvii. tavapärasest erinevate käitamistingimuste juhtimise kava (vt PVT 4); xxviii. tapamajade jahutus-külmutussüsteemi juhtimise kava (vt PVT 21 meetod a ja PVT 23 meetod a).

4/21

2. Üldine keskkonnatoime

Sisendite ja väljundite teave

Käitise tootmisprotsessi kohta on koostatud vooskeem, millel on näidatud tooraine sisenemine tootmistsüklisse, erinevad tootmise etapid ja väljundid.

Käitises toimub pidev indikaatorparameetrite üle arvestuse pidamine ja andmete võrdlemine. Tootmine on automatiseeritud. On olemas protsessiskeemid ja juhendid. On olemas teave kemikaalide koguste ja omaduste (ohutuskaardid) kohta. On olemas teave energiatarbimise ja -kasutuse, veekulu ja -kasutuse kohta. On olemas teave reoveekoguste kohta ja peamiste füüsiliste parameetrite (pH, temp) osas. Välisõhku väljutatud saasteainete heitkoguste kohta vt lubatud heitkoguste projekt (LHK).

PVT 2. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, seisneb see PVT sellise sisendite ja väljendite loetelu loomises, haldamises ja regulaarses läbivaatamises (sealhulgas olulise muutuse toimumise korral), mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt PVT 1) ja hõlmab kõiki järgmisi elemente: I. teave tootmisprotsessi(de) kohta, sealhulgas: a) protsesside lihtsustatud vooskeemid, milles on näidatud heite päritolu; b) protsessi integreeritud meetodite ning reovee või heitgaasi puhastamise meetodite kirjeldused, sealhulgas nende tulemuslikkus (nt heitkoguste vähendamise tõhusus) II. Teave energiatarbimise ja -kasutuse kohta. III. Teave veekulu ja -kasutuse kohta (nt vooskeemid ja vee massibilansid). IV. Teave reoveekoguse ja reoveevoogude omaduste kohta, näiteks: a) voolukiiruse, pH ja temperatuuri keskmised väärtused ja muutlikkus; b) asjaomaste ainete ja näitajate (nt keemiline hapnikutarve ja orgaanilise süsiniku kogusisaldus, lämmastikuühendid, fosfor) keskmine kontsentratsioon ja vooluhulga väärtused ning nende muutlikkus. V. Teave heitgaasivoogude omaduste kohta, näiteks: a) heitepunkt(id); b) vooluhulga ja temperatuuri keskmised väärtused ja nende muutlikkus; c) asjaomaste ainete ja näitajate (näiteks tolm, lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus, NOX, SOX) keskmised kontsentratsioonid ja vooluhulga väärtused ning nende muutlikkus; d) heitgaasi puhastamise süsteemi või käitise ohutust mõjutada võivate muude ainete (nt hapnik, veeaur, tolm) esinemine. VI. Teave kasutatud kemikaalide koguse ja omaduste kohta: a) kasutatud kemikaalide identifitseerimisandmed ja omadused, sealhulgas omadused, millel on kahjulik mõju keskkonnale ja/või inimeste tervisele; b) kasutatud kemikaalide kogused ja nende kasutamise koht.

SA 2

5/21

3. Üldine keskkonnatoime

Kemikaalijuhtimissüsteem Käitises toimuvad arutelud ja tegevused, et vähendada kemikaalide kasutamist. Käitises ei kasutata piirangutega seotud kemikaale. Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja suletuna. Pakendeid hoitakse betoneeritud (veekindla) põrandaga ruumis. Tühjad kemikaalide pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale.

PVT 3. Selleks et parandada üldist keskkonnatoimet, seisneb see PVT selles, et töötatakse välja ja võetakse kasutusele selline kemikaalijuhtimissüsteem, mis on osa keskkonnajuhtimissüsteemist (vt PVT 1) ja hõlmab kõiki järgmisi elemente. I. Kemikaalide tarbimise ja nendega seotud riskide vähendamise poliitika, sealhulgas hankepoliitika vähem kahjulike kemikaalide ja nende tarnijate valimiseks eesmärgiga minimeerida ohtlike ja väga ohtlike ainete kasutamist ja nendega seotud riske ning ära hoida kemikaalide hankimist ülemäärastes kogustes. Kemikaalide valimine põhineb a) nende biokõrvaldatavuse, biolagunevuse, ökotoksilisuse ja keskkonda sattumise võimaluse võrdleval analüüsil, et vähendada nende heidet keskkonda; b) kemikaalidega seotud riskide kirjeldusel, mis põhineb kemikaalide ohuklassifikatsioonil, rajatist läbivatel liikumisteedel, võimalikul eraldumisel ja kokkupuute tasemel; c) korrapärasel (nt iga-aastasel) asendamise võimalikkuse analüüsil, et teha kindlaks võimalikud uued saadaolevad ja ohutumad alternatiivid ohtlike ainete kasutamisele (nt kasutada muid kemikaale, millel keskkonnamõju puudub või on väiksem, vt PVT 11, meetod a); d) ohtlike ja väga ohtlike ainetega seotud regulatiivsete muudatuste ennetaval seirel ja kehtivate õigusnõuete täitmise tagamisel. Et saada ja säilitada kemikaalide valimiseks vajalikku teavet, võib kasutada kemikaalide loetelu (vt PVT 2). II. Eesmärgid ja tegevuskavad ohtlike ja väga ohtlike ainete kasutamise ja nendega seotud riskide ärahoidmiseks või vähendamiseks. III. Kemikaalide hankimise, käitlemise, ladustamise ja kasutamise menetluste väljatöötamine ja rakendamine, et ära hoida või vähendada keskkonda heidet.

SA 3

4. Üldine keskkonnatoime

Tavapärasest erinevate käitamistingimuste juhtimise kava

Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine. Käitises on olemas erinevad juhendid ja protseduurid (ohutusjuhend kõrge riskiga toorme, elektriseadmete, transpordivahendite , elektrikatkestuste, veeavarii jne jaoks). On olemas enesekontrolliplaan ja enesekontrollisüsteem HACCP (toiduohutus, hügieen). Vajadusel rakendatakse parandusmeetmeid. Käitises viiakse regulaarselt läbi personali koolitusi.

PVT 4. Selleks et vähendada tavapärasest erinevate käitamistingimuste esinemise sagedust ja tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkivaid heitkoguseid, seisneb see PVT selles, et keskkonnajuhtimissüsteemi osana (vt PVT 1) koostatakse ja rakendatakse riskipõhine tavapärasest erinevate käitamistingimuste juhtimise kava, mis sisaldab kõiki järgmisi elemente: i. võimalike tavapärasest erinevate käitamistingimuste (nt keskkonnakaitse seisukohast kriitilise tähtsusega seadmete (edaspidi „kriitilise tähtsusega seadmed“) rikete) ning nende algpõhjuste ja võimalike tagajärgede kindlakstegemine; ii. kriitilise tähtsusega seadmete (nt reoveepuhasti) sobiv projekteerimine; iii. kriitiliste seadmete inspekteerimise kava ja ennetava hoolduse kava koostamine ja rakendamine (vt PVT 1, punkt xii); iv. tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja sellega seotud asjaolude seire (st hindamine või võimaluse korral mõõtmine) ja registreerimine; v. tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite korrapärane hindamine (näiteks selliste juhtumite sagedus, kestus, eralduvate saasteainete kogus) ning vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine; vi. punkti i kohaselt kindlakstehtud tavapärasest erinevate käitamistingimuste loetelu korrapärane ülevaatamine ja ajakohastamine, mis järgneb punkti v kohasele korrapärasele hindamisele; vii. varusüsteemide korrapärane kontrollimine

SA 4

6/21

5. Seire Reoveevoogude protsessi põhiparameetrite seire

Mustal poolel tekkivast reoveest filtreeritakse loomne materjal välja ja suunatakse otse vastuvõtuvanni tehnoloogilise protsessi algusesse. Eelpuhastusprotessis kasutatakse filtreid, mille avade suurus ei ületa süsteemi lõpuosas 6 mm. Loomsest materjalist puhastatud reovesi suunatakse väliskanalisatsiooni kaudu heitvee kogumiskaevu, mille maht on 30 m3. Kogumiskaevu osas toimub regulaarne hooldus, kontroll. Tehnoloogilise protsessi käigus tekkiv puhta poole vesi suunatakse sisekanalisatsiooni kaudu esmalt rasvapüünisesse. Püünisesse kogunenud materjal suunatakse uuesti tehnoloogilisse protsessi. Rasvast vabanenud heitvesi suunatakse väliskanalisatsiooni kaudu reovee kogumiskaevu. Reovee kogumiskaevu tühjendatakse regulaarselt ja reovesi viiakse tsisternidega Valga tootmisüksuse eelpuhastus(flotatsiooni)seadmesse ja eelpuhastatud reovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.

PVT 5. Sisendite ja väljundite loetelus (vt PVT 2) nimetatud reoveevoogude puhul seisneb see PVT protsessi põhiparameetrite seires (näiteks reovee vooluhulga, pH ja temperatuuri pidevas seires) olulistes punktides (näiteks reovee eelpuhastamise sisselaske ja/või väljalaske juures; reovee lõpp-puhastamise sisselaske juures; kohas, kus heide väljub käitisest).

SA 5

6. Seire Vee- ja energiatarbimine, reoveekogus, külmaainete kogus

Käitises on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem. Käitises toimub elektrienergia tarbimise jälgimine. Käitises rakendatakse veekasutuse mõõte- ja seiresüsteemi. Käitises ei kasutata külmaaineid.

PVT 6. See PVT seisneb vähemalt kord aastas toimuvas seires, mille käigus registreeritakse: — aastane vee- ja energiatarbimine; — aastas tekitatud reoveekogus; — aastas tapamajades jahutussüsteemi(de) täitmiseks kasutatud külmaaine(te) kogus.

SA 6

7. Seire Vetteheite seire Käitises tekkiv reovesi kogutakse mahutisse ja viiakse tsisternautoga teise käitisesse (Atria Eesti AS Valga lihatööstus) puhastisse, kust eelpuhastatud reovesi suunatakse Valga Vesi AS ühiskanalisatsiooni.

PVT 7. See PVT seisneb vetteheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb see PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad esitatavate andmete samaväärse teadusliku taseme.

SA 7

8. Õhkuheite seire Suunatud õhkuheide Seiratakse üks kord aastas H2S, NH3, lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus ja lõhnaaine kontsentratsioon.

PVT 8. See PVT seisneb suunatud õhkuheite seires vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt EN-standarditele. EN-standardite puudumise korral seisneb see PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamises, mis tagavad esitatavate andmete samaväärse teadusliku taseme.

Tegevus/protsess = Kõrvalsaaduste töötlemine, rasvasulatamine, vere ja/või sulgede töötlemine

Aine/näitaja = H2S, NH3, Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus, Lõhnaaine kontsentratsioon.

Minimaalne seiresagedus= üks kord aastas

SA 8

9. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamine

a) Käitises toimub pidev energiatarbimise jälgimine ja analüüs igakuiselt, kvartali- ja aastapõhiselt. b) Käitises kasutatakse üldisi energiasäästumeetodeid. Seadmete pidev kontroll ja hooldus, juhtimissüsteemid. Vajadusel kavandatakse ja võetakse kasutusele tõhusamaid meetmeid.

PVT 9. Selleks et suurendada energiatõhusust, seisneb see PVT mõlema allpool esitatud meetodi kasutamises: a) Energiatõhususkava ja auditid b) Üldised energiasäästumeetodid

SA 9

10. Veekulu ja reovee teke

Veekulu ja tekkiva reovee hulga vähendamine

a) Eraldi üksikasjalikku veemajanduskava ei ole kehtestatud, kuid käitises ei võeta suures koguses põhja/ ega pinnavett. Reovett tekib aastas kuni 4800 m3, veekasutust optimeeritakse. b) reovee hulka ei juhita sadevett. d) Käitises toimub optimaalne veekasutus (vett võetakse ca 5 m3 ööpäevas). f) Toimub käitise ruumide ja seadmete kuivpuhastus enne pesemist.

PVT 10. Selleks et vähendada veekulu ja tekkiva reovee hulka, seisneb see PVT mõlema allpool kirjeldatud meetodi a ja b ning meetodite c–k sobiva kombinatsiooni kasutamises: a) Veemajanduskava ja veeauditid b) Reovee eraldamine c) Vee taaskasutamine ja/või ringlussevõtt d) Veevoolu optimeerimine e) Veepihustite ja -voolikute optimeerimine ja asjakohane kasutamine f) Kuivpuhastamine g) Kõrgsurvepuhastus h) Kemikaalikoguse ja veekasutuse optimeerimine kohapealsel puhastusel i) Madalal rõhul vahuga ja/või geeliga puhastamine j) Optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine ja konstrueerimine k) Seadmete kiire puhastamine

SA 10

7/21

11. Kahjulikud ained Kahjulike ainete vältimine või vähendamine

a) Käitises valitakse minimaalse keskkonnamõjuga vahendeid, aktiivset kloori sisaldavate pesu- ja desoainete kasutamist välditakse. Jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. c) Toimub seadmete ja ruumide kuivpuhastus enne pesemist. d) Tehas on sisustatud spetsiaalse loomsete jäätmete käitlemiseks projekteeritud seadmetega.

PVT 11. Selleks et kahjulike ainete kasutust ära hoida, või kui see ei ole võimalik, seda vähendada, seisneb see PVT ühe allpool nimetatud meetodi või nende meetodite kombinatsiooni kasutamises. a) Õigete kemikaalide valimine puhastamiseks ja/või desinfitseerimiseks b) Puhastuskemikaalide korduskasutamine kohapeal puhastamisel c) Kuivpuhastamine d) Optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine ja konstrueerimine

SA 11

12. Ressursitõhusus Ressursitõhususe suurendamine

a) Käitises toimub loomsete kõrvalsaaduste lühike hoiustamine, üldiselt tühjendatakse transportautod otse purustisse. Loomsete kõrvalsaaduste veol, peale- ja mahalaadimisel ning hoiustamisel toimub suletus käitlussüsteem. b) Käitises toodetud liha-kondijahu kasutatakse mullaparandusainena ja karuslooma söödaks põllumajanduses. Tehniline rasv läheb biotsiidi tootmiseks. Tootmisprotsessis tekkivad jäägid suunatakse tagasi tootmisprotsessi.

PVT 12. Selleks et suurendada ressursitõhusust, seisneb see PVT allpool esitatud meetoditest nii meetodi a kui ka meetodi b kasutamises, vajaduse korral koos ühe või mõlemaga meetoditest c ja d: a) Loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste bioloogilise lagunemise minimeerimine b) Jääkide eraldamine ja ringlussevõtt/ taaskasutamine c, d) Anaeroobne kääritamine d, e) Fosfori kogumine struviidina

SA 12

13. Vetteheide Kontrollimatu vetteheite vältimine

Käitise territooriumil asub reoveekogumismahuti. Mahutit tühjendatakse autotsisterniga igapäevaselt (korduvalt).

PVT 13. Selleks et ära hoida kontrollimatut vetteheidet, seisneb see PVT tekkinud reovee jaoks sobiva puhvermahutusvõime tagamises.

SA 13

14. Vetteheide Vetteheite vähendamine c) Musta poole reoveest filtreeritakse loomne materjal, puhta poole reovesi läbib rasvapüünise

Käitises tekkiv reovesi viiakse Valga tootmisüksuse puhastusseadmetesse ning seejärel suunatakse ühiskanalisatsiooni.

PVT 14. Selleks et vähendada vetteheidet, seisneb see PVT allpool kirjeldatud meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamises a) Tasakaalustamine b) Neutraliseerimine c) Mehhaaniline eraldamine, näiteks restid, sõelad, liivapüüdurid, õli-/rasvapüüdurid ja eelsetitid d) Sadestamine e) Keemiline oksüdeerimine (nt osooniga) f) Aeroobne ja/või anaeroobne töötlemine (teisene töötlemine), nt aktiivmuda protsess, biotiik, anaeroobne kontaktprotsess, membraanbioreaktor g) Nitrifitseerimine ja/või denitrifitseerimine h) Sadestamine i) Tõhustatud bioloogiline fosforiärastus j) Fosfori kogumine struviidina k) Koagulatsioon ja flokulatsioon l) Setitamine m) Filtrimine (nt liivfiltrimine, mikrofiltrimine, ultrafiltratsioon) n) Flotatsioon PVTga saavutatavad heitetasemed ei pruugi olla kohaldatavad, kui edasine töötlemine toimub asjaomaste saasteainete sisalduse vähendamiseks nõuetekohaselt kavandatud ja seadmetega varustatud reoveepuhastis ning see ei põhjusta suuremat keskkonnasaastet.

SA 14

15. Müra Müra ära hoidmine või vähendamine

Käitises on olemas üldised tööprotsesside juhised, kus on kirjeldatud tööprotsesse ning nende teostamist. Need hõlmavad ka müra tekkimise vältimise või vähendamise meetmeid.

a) Käitis asub hajaasutusalal ning käitise asukohas on sarnane tegevus aset leidnud juba varasemalt. Müra tekitavad seadmed paiknevad hoonete sees. b) Seadmed on regulaarselt kontrollitud ja hooldatud vastavalt juhistele. Tootmisseadmed paiknevad suletud ruumides. Seadmeid käitavad kogenud töötajad. Käitis töötab üldjuhul päevasel ajal. c) Seadmete tööst tekkiv müra on tavapärane sellele tegevusvaldkonnale. Tootmine toimub suletud kinnises tsüklis.

PVT 17. Selleks et ära hoida või sellise võimaluse puudumisel vähendada mürateket, seisneb see PVT ühe või mitme allpool kirjeldatud meetodi kasutamises. a) Seadmete ja hoonete sobiv paigutus b) Operatiivmeetmed c) Vähest müra tekitavad seadmed d) Müratõrjemeetmed e) Müra leviku tõkestamine

SA 17

8/21

16. Lõhn Lõhnaainete heite ära hoidmine või vähendamine

On olemas enesekontrolliplaan ning käitise territooriumi, seadmete, ruumide jmt puhastamine käib vastavalt sellele. Enesekontrolliplaanis on toodud ära vahendid, puhastamise kirjeldus ja sagedus.

a) Hoiustamise alasid puhastatakse sageli. b) Toorainet tarninud masinad puhastatakse survepesuga koheselt peale laadungi maha laadimist purustisse. c) Purusti kolu asub siseruumis ja on ligipääsetav tooraine transpordiautoga. d) Tooraine töödeldakse koheselt. Toorainet ei hoiustata. e) Tootmishoonel on söefiltritega ventilatsioonisüsteem.

PVT 19. Selleks et ära hoida või sellise võimaluse puudumisel vähendada lõhnaainete heidet, seisneb see PVT allpool nimetatud meetodite sobiva kombinatsiooni kasutamises: a) Käitiste ja seadmete korrapärane puhastamine b) Loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kõrvalsaaduste veoks ja tarnimiseks kasutatavate sõidukite ja seadmete puhastamine ja desinfitseerimine c) Loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste vedu, vastuvõtt, peale- /mahalaadimine ja ladustamine suletud ruumides d) Loomsete kõrvalsaaduste ja/või söödavate kaassaaduste bioloogilise lagunemise minimeerimine e) Õhu väljatõmme võimalikult lähedal lõhna tekkekohale.

SA 19

17. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamine

a) Käitises toimub pidev energiatarbimise jälgimine ja analüüs igakuiselt, kvartali- ja aastapõhiselt. Peetakse arvestust käideldud tooraine koguste kohta. b) Kasutatakse üldisi energiasäästumeetmeid.

PVT 24. Selleks et suurendada energiatõhusust, seisneb see PVT mõlema PVTs 9 esitatud meetodi kasutamises, vajaduse korral kombineerituna mitmeastmeliste aurustitega.

Kõrvalsaaduste töötlemisel, rasvasulatamisel, vere ja/või sulgede töötlemisel on PVTga määratud netoenergia eritarbimine aasta keskmisena 120-910 kWh tooraine tonni kohta ja reovee eriheide (aasta keskmisena) 0,2-1,55 m3 tooraine tonni kohta.

SA 24

18. Õhkuheide Orgaaniliste ja halvalõhnaliste ühendite õhkuheite vähendamine.

Rakendatakse H2S ja NH3 õhuheite vähendamiseks kondenseerimist (meetod a) PVT 25. Selleks et vähendada orgaaniliste ühendite ja halvalõhnaliste ühendite, nt H2S ja NH3 õhkuheidet, seisneb see PVT ühe allpool nimetatud meetodi või nende kombinatsiooni kasutamises. Meetodid: a) Kondenseerimine b) Adsorptsioon c) Biofilter d) Halvalõhnaliste gaaside, sealhulgas mittekondenseeruvate gaaside põletamine aurukatlas e) Termooksüdeerimine f) Märgskraberpuhastus g) Bioskraber

SA 25

19. Kogu tootmine Käitises toimub pidev indikaatorparameetrite jälgimine (sh energia) Toimub pidev seire elektrienergia tarbimise üle ning vastavalt sellele rakendatakse energiatõhususe meetmeid. Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine.

ENE ptk 4.2.1– 4.2.9.

20. Kogu tootmine Toimub pidev seadmete kontroll ning hooldus. Kasutatakse energiasäästlike seadmeid. Protsessipõhised energiasäästu lahendused viiakse ellu vastavalt nende majanduslikele ja logistilistele otstarbekusele.

ENE ptk 4.3

21. Kemikaalide hoiustamine

Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed ohuolukordades. Käitises on erinevad ettevaatusabinõud rakendatud.

Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Käitises on nõuetele vastavad tuleohutussüsteemid.

EFS ptk 5.1.2

22. Lõpptoodangu hoidmine ja säilitamine

Lõpptoodangu säilitamisel on arvestatud toodangu füüsikalis-keemiliste omadustega. Rakendatakse vajalikke ja ennetatavaid hooldusmeetmeid.

EFS ptk 5.1.1

23. Mahutite projekteerimine

Mahutite kaitsemeetmed on erinevad ning lähtutakse hoiustava materjali omadest. Mahutid on nn fikseeritud kaanega, hingamisklapiga. Mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti täitmissõlm on betoneeritud põhjaga ja madala piirdega, mis väldib täitmisel tekkiva lekke laialivalgumise. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega.

EFS BREF 5.1.1. PVT on mahuti projekteerimisel võtta arvesse: • Ladustatava aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi. • Mahuti kasutamiseks vajalikus instrumendid, mõõteseadmed, inimressurss jne. • Alarmsüsteemide olemasolu • Konstruktsioonimaterjalide valik • Hooldusvajadus • Hädaolukordades käitumise reeglisti

EFS ptk 5.1.1.

24. Juhtimissüsteem Juhtimissüsteemis on kirjeldatud protseduurid ja hooldused vältimaks õnnetusjuhtumeid. EFS BREF 5.1.1. PVT on rakendada ennetavad protseduurid ja hooldused vältimaks õnnetusjuhtumeid.

EFS ptk 5.1.1.

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) 9/21

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk nr

PVT lühend

PVT number

Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) vahemik

HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus

Lubatud HPV

HT ja HPV ühik

Erandi lõpp

1. SA 25 Tabel 1.10

H2S < 0,1- 1 heiteallikast nr 2 (keedugaaside kondensaator), üks kord aastas

0,12 mg/Nm3

2. SA 25 Tabel 1.10

Lenduvate orgaaniliste ühendite kogu sisaldus

Lenduvate orgaaniliste süsinikuühendite kogus või kogusisaldus, väljendatuna süsiniku (C) kogusena või sisaldusena (õhus).

0,5 - 16 heiteallikast nr 2 (keedugaaside kondensaator), üks kord aastas

16 mg C/Nm3

3. SA 25 Tabel 1.10.

NH3 0,1 - 4 heiteallikast nr 2 (keedugaaside kondensaator), üks kord aastas

2 mg/Nm3

4. SA 25 Tabel 1.10

Lõhnaaine kontsentratsioon Euroopa lõhnaühikute (ouE) arv ühes kuupmeetris gaasisolfaktomeetria standardtingimustel vastavalt standardile EN 13725.

200 - 3000 heiteallikast nr 2 (keedugaaside kondensaator), üks kord aastas

3000 ouE/m3

5. SA 25 Tabel 1.10

H2S < 0,1- 1 heiteallikast nr VK1 (üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103), üks kord aastas

1 mg/Nm3

6. SA 25 Tabel 1.10

Lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldus

Lenduvate orgaaniliste süsinikuühendite kogus või kogusisaldus, väljendatuna süsiniku (C) kogusena või sisaldusena (õhus).

0,5 - 16 heiteallikast nr VK1 (üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103), üks kord aastas

16 mg C/Nm3

7. SA 25 Tabel 1.10

NH3 0,1 - 4 heiteallikast nr VK1 (üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103), üks kord aastas

4 mg/Nm3

8. SA 25 Tabel 1.10

Lõhnaaine kontsentratsioon Euroopa lõhnaühikute (ouE) arv ühes kuupmeetris gaasisolfaktomeetria standardtingimustel vastavalt standardile EN 13725.

200 - 3000 heiteallikast nr VK1 (üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103), üks kord aastas

3000 ouE/m3

9. SA PVT 14 AOX adsorbeeruvad halogeenorgaanilised ühendid 0,02–0,3 kogumiskaev, üks kord kvartalis, vastavalt kehtivatele nõuetele

0,3 mg/l

Jrk nr

Käitise lubatud HPV vastavuse hindamise tingimused Seire sagedus

1. Lõhnaaine kontsentratsioon *Kui lõhna vähendamise tõhusus on vähemalt 92% või teise võimalusena, kui protsessist tulenev lõhn ei ole töödeldud heitgaasides tajutav, siis võib muude heite vähendamise meetodite kui halvalõhnaliste gaaside põletamise korral PVTga saavutatava heitetaseme vahemiku ülempiir olla kõrgem ja kuni 3 000 ouE/m3.

Mõõtmised teostada vastavalt PVT- järelduste SA dokumendis toodule (vt PVT nr 8 ja lk 8).

PVTga saavutatavad heitetasemed ja soovituslik heitetase suunatud õhkuheite puhul esitatakse kontsentratsioonidena (saasteainete mass heitgaasi ruumalaühiku kohta) järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K (või niiske gaas temperatuuril 293 K) ja rõhul 101,3 kPa, hapnikusisalduse võrdlustasemele korrigeerimata ja väljendatuna ühikutes mg/Nm3 või ouE/m3.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate lubatud heite piirväärtustega.

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse.

Üks kord aastas

2. Adsorbeeruvad halogeenorgaanilised ühendid (AOX)

Saastenäitaja esinemisel teostada seiret üks kord kvartalis. Juhul kui saastenäitaja jääb alla määramispiiri (ei esine reoveevoos), ei ole kohustust saastenäitaja pidevseireks. Juhul kui saastenäitaja esineb reoveevoos, tuleb välja selgitada saastenäitaja olulisus järjestikuste proovidega (vastavalt seiresagedusele). Kui saastenäitaja leidumine osutub piisavalt stabiilseks, võib seiresagedust vähendada kuni ühe korrani poolaastas. Saastenäitaja tuleb seirata Kullimäe käitisest väljumise kohas.

Üks kord kvartalis

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. PVT 24 Energiatõhusus loomseid kõrvalsaadusi ja/või söödavaid kaassaadusi töötlevate käitiste netoenergia eritarbimise kWh tooraine tonni kohta (aasta keskmine) 120–910 900 kWh tooraine tonni koht 2. PVT 24 Veekulu ja reovee teke reovee eriheite jaoks m3 tooraine tonni kohta (kõrvalsaaduste töötlemine, rasvasulatamine, vere ja/või sulgede töötlemise) 0,2–1,55 1 m3 tooraine tonni kohta

10/21

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil

Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik 1. metallmahuti 50 25 m³ X:

6421758, Y: 619750

Põlevkiviõli Käitises on 2 kütusemahutit (50 m3), millest on kasutuses üks. Välisõhk: Põlevkiviõli on madala lenduvusega, kasutatavat kogust arvestades ei teki mahuti täitmisel ja kütteõli kasutamisel arvestuslikku heidet. Seetõttu ei ole kasutusel erimeetmeid õhkuheite vähendamiseks - mahutid on nn fikseeritud kaanega, hingamisklapiga. Pinnas, pinna-ja põhjavesi: mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega. Ohutus: mahutid on lekkekindlad, paikevad betoneeritud alusel hoones sees. Perioodiliselt, tehakse mahuti tehnilise seisundi kontrolli. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt.

EFS 5.1.1.2

2. plastikmahuti 0.02 0.02 m³ X: 6421739, Y: 619784

Desinfektsioonivahend Välisõhk - Kemikaale hoitakse originaalpakendites. Pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

EFS 5.1.1

3. plastikmahuti 1 1 m³ X: 6421735, Y: 619780

Puhastusvahend Välisõhk - Kemikaale hoitakse originaalpakendites. Pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

EFS 5.1.1

4. plastikmahuti 0.20 0.20 m³ X: 6421721, Y: 619768

Glütserooltriheptanaat Välisõhk - Kemikaale hoitakse originaalpakendites. Pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

EFS 5.1.1

5. metallmahuti 5 5 m³ X: 6421700, Y: 619746

Põlevkiviõli Põlevkiviõli hoiustatakse ka 5 m3 vahemahutis. Välisõhk: Põlevkiviõli on madala lenduvusega, kasutatavat kogust arvestades ei teki mahuti täitmisel ja kütteõli kasutamisel arvestuslikku heidet. Pinnas, pinna-ja põhjavesi: mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega. Perioodiliselt, tehakse mahuti tehnilise seisundi kontrolli. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt.

EFS 5.1.1.2

6. big-bag 100 100 tonni X: 6421770, Y: 619760

Lihakondijahu Valmistoodang hoitakse big-bagides. Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

EFS 5.1.1

7. metallmahuti 25 25 m³ X: 6421700, Y: 619746

Tehniline rasv Metallist, kinnine mahuti - Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

ESF 5.1.1.2

11/21

8. metallmahuti 10 10 m³ X: 6421700, Y: 619746

Tehniline rasv Metallist, kinnine mahuti - Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Mahutit hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

ESF 5.1.1.2

9. paberpakend 0.025 1 tonni X: 6421739, Y: 619784

Veepehmenduskemikaal Välisõhk - Kemikaale hoitakse originaalpakendites (kotis). Pakendeid hoitakse suletuna. Ohtu välisõhu kvaliteedile ei ole. Vesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu veele ei ole. Pinnas - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinnasele ei ole. Pinna- ja põhjavesi - Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis. Ohtu pinna- ja põhjaveele ei ole.

ESF 5.1.1

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

1. Muud asjakohased meetmed

Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KKL-523630 kehtetuks.

Koheselt vastava olukorra tekkimisel

2. Muud asjakohased meetmed

Käitaja peab esimesel võimalusel teavitama Keskkonnaametit avariist või vahejuhtumist, mis võib tõenäoliselt (kuid ei pruugi) kaasa tuua olulise ebasoodsa mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Teavitada tuleb näiteks: - tulekahjust; -avariilisest välalaskmest või reovee sattumisest keskkonda; -seirepuurkaevude konstruktsiooni rikkest; -muust keskkonnariskiga vahejuhtumist

Teavitus tuleb esitada [email protected] e-posti aadressil esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul. Teavitamisel tuleb täpsustada esmalt: vahejuhtumi alguskuupäev kellaajaga ja võimalik põhjus ja kasutusele võetavad meetmed ning hiljem esitatakse vahejuhtumi lõppkuupäev kellaajaga, vahejuhtumi kestus ja katkestuse põhjuse kirjeldus. Kui vahejuhtum on lühiajaline ja lahendatakse koheselt, siis piisab ühest teavitusest (st algusest ja lõpust ei pea eraldi teavitama, vaid seda saab teha ühe kirjaga);

Koheselt vastava olukorra tekkimisel

3. Reovee tekke vähendamine

Esitada tegevuskava käitisest tuleneva reovee käitlusmeetodite parandamiseks ja reoveepuhastamisel asjakohaste meetodite kombinatsiooni kasutamiseks, reoveevoogude omaduste määramiseks puhastusseadmesse sisse ja väljavoolul ning asjaomaste saasteainete sisalduse määramiseks ja reovee puhversäilitusmahu tagamiseks. Tegevuskava peab sisaldama reoveekäitlusest tulenevad keskkonnaohu vähendamise meetmed. Palume tegevuskavas esitada rakendatavate meetmete üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas meetmete elluviimise etapid, projekteerimis- ja ehitustööde ajakava ning meetmete rakendamise ajaraam.

05.10.2026

4. Pinna- ja põhjavee kaitse

Teostada kanalisatsiooniehitiste seisundi ekspertiis, kontroll ja hooldus. Esitada kanalisastioonirajatise ekspertiis koos reoveevoogude inventuuri ja kanalisatsioonirajatise kontrolli aruandega. Kanalisatsiooniehitise ekspertiis peab sisaldama teavet kõigi käitise kanalisatsioonitrasside kohta, reovee kogumisseadme iseloomu ja näitajate kohta ning vastavushinnangut käitisele kohalduva parima võimaliku tehnikaga ning meetmeid kanalisatsioonirajatisest tulenevate mõjude vähendamiseks.

05.10.2026

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Teostada saastamisohu süstemaatilist hindamist. Süstemaatilise hindamise aruanne koos hindamise tulemuste ning reostusohu vähendamiseks kasutusele võetud meetmetega ja dokumenteeritud juhtumite või nende puudumise kohta tuleb esitada loa andja nõudmisel. Põhjavee seire nõude täiendavalt loa vormis V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks12/21

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Toorme vastuvõtt ja käitlemine

Ohuallikad: kõrge riskiga toore, elektriga juhitavad ning ootamatult käivituda võivad seadmed, transpordivahendid, pesudeso ained, libedad põranda, töötamine kõrgustes jmt

Vastavalt ohutusjuhendile Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

2. Toorme käitlemine,toote hoiustamine

Tahtlik süütamine, pikne, elektrilahendus Elektrisüsteem vastavuses kehtivate nõuetega. Ettevõttes olemas tuleohutuseeskiri

Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

3. Toorme käitlemine Masinate ja seadmete purunemine Käitises on kohapeal mehaanik ja insener, kes reageerivad tekkinud olukorrale koheselt. Seadmed parandatakse.

Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

4. Toorme käitlemine Tehnoloogilise protsessi seiskumine tehnilistel põhjustel (nt elektrikatkestus)

Steriliseerimisprotsessi katkemise korral alustatakse steriliseerimist uuesti. Kõik teised tehnoloogilise protsessi etapid jätkuvad alates katkestuse algusest.

Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

5. Toorme käitlemine Veeavarii (kraani või toru purunemine) Heitvesi jõuab väliskanalisatsiooni kaudu heitvee kogumiskaevu Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul 6. Toorme käitlemine Lekkivad ja katkised mahutid Katkised mahutid kõrvaldada. Mahutite regulaarne hooldus ja kontroll Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul 7. Toorme käitlemine Tööõnnetused Töötajate ametijuhendites kirjeldatud tööohutusnõuded. Seadmetega - välditakse tööliste väljaõppe ja

instrueerimisega, kõrvaliste inimeste viibimine tehase territooriumil keelatud. Vastavalt ohutusjuhendile Kord kolme aasta jooksul

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Tegevuse lõpetamisel mahutid tühjendatakse ning jäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõtetele.

Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui käitise tegevus on põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja kasutusele vajalikud järelhooldusmeetmed, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund.

Kui tegevuskoht võib avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks.

Käitaja teavitab loa andjat viivitamata läbi viidud hindamise tulemustest ning rakendatavatest järelhooldusmeetmetest.

Järelhoolduse meetmed Loa andja otsustab ja määrab vajadusel järelhooldusmeetmete täpsema kirjelduse peale lähteolukorra võrdlusega või teiste asjakohaste aruannetega tutvumist.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

13/21

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Tarbepuurkaev (19237)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0009145

Puurkaevu katastrinumber 19237

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6421730, Y: 619861

Põhjaveekihi nimi ja kood Q, D2 - Kvaternaari, Kesk-Devoni (Q, D₂)

Põhjaveekogumi nimi ja kood D2_I - Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D₂_I)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2025 460 460 460 460 1 840 5

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidud iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida veevõtu päevikus. 2. Veearvesti peab olema taadeldud vastavalt kehtivatele nõuetele. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel.

Põhjaveetaseme mõõtmine Põhjavee taseme hindamiseks mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas..

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele. Proovivõtja peab olema atesteeritud.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

14/21

POH0009145 Tarbepuurkaev (19237) X: 6421730, Y: 619861 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Fosfaat (PO43--P) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Veetase absoluutne kõrgus

Üks kord kuue aasta jooksul Benseen Naftasaadused PAH summa

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Proovid võtta enne põhjavee töötlemist. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad põhjaveele kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi või saasteainesisalduse läviväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud põhjavee kvaliteedi parandamiseks.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta

15/21

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Sademevee käitluse nõuded

Tagada käitisest sademevee suublasse (sh pinnas ) juhtimise vastavus kehtivatele nõuetele. Juhul kui käitisest sademevee ära juhtimine ei vasta kehtivatele nõuetele, on Keskkonnaametil õigus keskkonnakompleksluba muuta või kehtetuks tunnistada.

Pidevalt

2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Tagada hallatava kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivatele nõuetele. Pidevalt

3. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Tagada veehaarde sanitaarkaitsealal kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevu sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Puurkaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud. Sanitaarkaitsealast tulenevate kitsenduste täitmise eest vastutab veehaarde omanik. Tagada puurkaevu veearvesti pidev töökorras olek.

Pidevalt

4. Muud asjakohased meetmed

Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, on loa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Vastava olukorra tekkimisel

5. Sademevee käitluse nõuded

Teostada sademevee seiret 2026. aastal I ja II poolaastal sademevee kvaliteedi välja selgitamiseks käitise erinvatel reostusohuga aladel. Sademevee seire tingimused tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. Juhul kui suublasse (sh pinnas) juhitav sademevesi ei vasta saasteainesisalduse piirväärtustele, tasuda keskkonnatasu ja esitada tegevuskava nõuetele vastavuse tagamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui poole aasta jooksul analüüsitulemuste saamisest.

Vastavalt nõutule

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

16/21

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 500 tonni

Heiteallika kood Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

Keskmise võimsusega põletusseadmete arv

Eeldatav töötundide arv aastas

Keskmine koormus, %

Käitamise alguskuupäev

Kasutatav kütus või jäätmed

Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Katlamaja korsten (1) - HEIT0000986

3.25 1 8 760 90 31.12.1999 Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)

500 tonni

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 10131 - Liha- ja linnulihatoodete tootmine 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

3.25

Keskmise võimsusega põletus ​seade Jah

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja 17/21

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0000986 1 Katlamaja korsten X: 6421703, Y: 619756 HEIT0000987 2 Keedugaaside kondensaator X: 6421737, Y: 619760 HEIT0010847 VK1 Üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103 X: 6421745, Y: 619780 HEIT0010846 M1 Katlamaja mahutid X: 6421759, Y: 619750

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 2.276 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2025 1 584.863 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 0.861 t 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2025 4.10 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2025 10 t 7664-41-7 Ammoniaak 2025 0.111 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2025 0.007 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2025 0.026 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 0.981 t PM-sum Osakesed 2025 0.82 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 0.123 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 0.123 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik

Katlamaja korsten (1) - HEIT0000986 HEIT0000986 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.13 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.02 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.02 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.361 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.137 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.016 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.65 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.585 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

Üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103 (VK1) - HEIT0010847 HEIT0010847 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s Keedugaaside kondensaator (2) - HEIT0000987 HEIT0000987 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s

7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.007 g/s Katlamaja mahutid (M1) - HEIT0010846 HEIT0010846 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.407 g/s

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 13.55 g/s

18/21

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika kood Püüdeseade

Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik

Keedugaaside kondensaator (2) HEIT0000987 Keedugaaside kondensaator 1 Vajadusel, kuid mitte harvem kui kord aastas. 7783-06-4 Vesiniksulfiid 97 % 7664-41-7 Ammoniaak 90 %

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Töökorralduslikud nõuded

Pidev A7.1. Dokumentatsioon, mida tuleb pidada: Arvestus saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, seadmete töötunnid, hooldus jne).

Töökorralduslikud nõuded

Pidev A7.2. Käitaja on kohustatud kasutama saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadet. Püüdeseadmeid kontrollitakse vastavalt loa tabelis A6 toodud sagedusele. Püüdeseadmete hooldust ja kontrolli tehakse vastavalt tootja juhistele hoolduse ja kontrolli läbi viimiseks. Kõik hooldustööd on vajalik registreerida hoolduspäevikus või digitaalselt.

Muu Pidev A7.3. Tingimus saasteainete heite piirväärtuste järgimisele.

Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb välja selgitada selle põhjus ja võtta koheselt kasutusele abinõud heite piirväärtuste tagamiseks. Heiteseire Pisteline

regulaarne A7.4. Heiteallikatest keedugaaside kondensaator (nr 2, HEIT0000987) ja üldventilatsioonid ruumidest 101,102 ja 103 (nr VK1,HEIT0010847) väljuvates gaasides mõõta

vesiniksulfiidi (H2S, mg/Nm3), lenduvate orgaaniliste ühendite kogusisaldust (mg C/Nm3), ammoniaaki (NH3, mg/Nm3) ja lõhnaaine kontsentratsioon (ouE/m3).

Mõõtmised teostada vastavalt PVT- järelduste SA dokumendis toodule (vt PVT nr 8 ja lk 8). Mõõtmisi teha regulaarselt üks kord aastas.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate lubatud heite piirväärtustega (HPV loa tabel T3).

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit.

19/21

Heiteseire Pisteline regulaarne

A7.5. Heiteallikast katlamaja korsten ((nr-1), heiteallika kood:HEIT0000986)), (suitsugaaside lõõr, kütuse liik: põlevkiviõli (kerge fraktsioon) väljuvates gaasides mõõta vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx, mg/Nm3), osakeste (PM-sum, mg/Nm3) ja süsinikoksiid (CO, mg/Nm3) sisaldust (kontsentratsiooni).

Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes nominaalkoormusele või selle lähedasele koormusele vastava ühtlase koormusega.

Esimesed mõõtmised teha hiljemalt 2027. a jooksul ning mõõtetulemused esitada hiljemalt 31.12.2027.

Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 3% O2 sisalduse juures).

Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse.

Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Aruandes tuleb esitada mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestus, heiteallika number, põletusseadme andmed, mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3, teisendatud 3% O2 juurde), saasteainete hetkelised heitkogused (g/s) ning mõõtekoha vastavus/mittevastavus standardi nõuetele.

Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit Töökorralduslikud nõuded

Pidev A7.6. Lõhna kaebuse korral. Rakendada PVT-järelduste (SA) dokumendis toodut. Koostada analüüs, kas on vajalik lõhnatekke piiramise kava koostada ja rakendada (vt PVT nr 1 p xxi ja PVT nr 18).

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite ​allikas Katlamaja korsten (1)

Heiteallika kood HEIT0000986

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 3.25

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030

NOₓ 650 01.01.2030

Osakesed 50 01.01.2030

Loa lisad 20/21

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Lähteolukorra aruanne - atria_eesti_kulli_lahteolukorra_aruanne.pdf Lisa 2: atria_eesti_kulli_lahteolukorra_aruanne.pdf Jah

LHK projekt Lisa 3: LHK projekt.pdf Jah

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Atria_Eesti_AS_asukohakaart.jpg Lisa 4: Atria_Eesti_AS_asukohakaart.jpg Jah

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Atria_Eesti_AS_asendiplaan.jpg Lisa 5: Atria_Eesti_AS_asendiplaan.jpg Jah

LHK lisa - Manused - Lohnahairingute_esinemise_kaart.jpg Lisa 6: Lohnahairingute_esinemise_kaart.jpg Jah

LHK lisa - Manused - NMVOC_1h.jpg Lisa 7: NMVOC_1h.jpg Jah

LHK lisa - Manused - NMVOC_24h.jpg Lisa 8: NMVOC_24h.jpg Jah

LHK lisa - Manused - SO2_24h.jpg Lisa 9: SO2_24h.jpg Jah

21/21

Atria Eesti Aktsiaselts

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

Lähteolukorra aruanne

2024

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 3

2. KÄITISE ASUKOHA JA TEGEVUSE KIRJELDUS .................................................................... 4

2.1. Käitise asukoht .......................................................................................................................... 4 2.2. Käitise tegevus........................................................................................................................... 5

3. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE ETAPPIDE KAUPA ........................................... 6

3.1. Käitises kasutatavad, toodetavad või keskkonda viidavad ohtlikud ained .............................. 6

3.2. Asjakohaste ohtlike ainete kindlaksmääramine ......................................................................... 7 3.3. Käitise kemikaalide hoiu- ja käitlemiskohtade analüüs ............................................................ 7

3.4. Käitise tegevuskoha ajalugu ...................................................................................................... 9 3.5. Keskkonnatingimused tegevuskohas ......................................................................................... 9 3.6. Uuringud käitise tegevuskohal ................................................................................................ 10 3.7. Lähteolukorra aruande vormistamine ning pädevale asutusele edastamine ............................ 12

4. KOKKUVÕTE ............................................................................................................................... 13

5. KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................ 14

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

3

1. Sissejuhatus Atria Eesti Aktsiaseltsile (registrikood 10050720) kuulub loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh. Käitlemisettevõte asub Valga maakonnas Tõrva vallas Kulli külas Kullimäe söödatootmiskompleksi kinnistul (KÜ 20801:002:2310).

Atria Eesti Aktsiaseltsi loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehhile on väljastatud 23.09.2008 keskkonnakaitseluba nr L.ÕV.VA-175128. Keskkonnaameti 17.05.2024 kirja nr DM-127565-6 kohaselt leiab Keskkonnaamet, et käitise tootmismahu kohaselt on ettevõttel vaja taotleda keskkonnakompleksluba.

Atria Eesti Aktsiaseltsi loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehhile tegeleb loomsete kõrvalproduktide (maksimaalselt 5000 t/a ehk ca 14 tonni ööpäevas) ümbertöötlemisega loomasöödaks ja/või tehniliseks toormeks. Vabariigi Valitsuse määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 12 p 5 sätestab, et loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamine või ringlussevõtt üle 10 tonni ööpäevas nõuab kompleksluba.

Tööstusheite seaduse § 57 lg 1 kohaselt peavad keskkonnakompleksloa kohustusega käitised, kelle tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, koostama lähteolukorra aruande.

Lähteolukorra aruanne on dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Aruanne sisaldab andmeid pinnase ja põhjavee kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel.

Käesoleva lähteolukorra aruande koostamisel on kasutatud tööstusheite seadust (edaspidi ka THS) Keskkonnaameti juhendmaterjali „Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal“ (versioon 1.0, 2.09.2013; edaspidi ka Keskkonnaameti juhis), tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 22 lõike 2 kohane Euroopa Komisjoni suunist lähteolukorra aruannete kohta (edaspidi ka EK suunis) ning ettevõttelt saadud infot (ohutuskaardid, enesekontrolliplaan jms). Lisaks ka erinevaid avalikke andmebaase (nt Maa-ameti kaardirakendus). Ainete ohtlikkuse määramiseks on aluseks võetud kemikaalide ohutuskaardid ning Euroopa Liidu ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus 1271/2008 (edaspidi ka CLP-määrus).

Joonis 1 Käitise asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

4

2. Käitise asukoha ja tegevuse kirjeldus Käesolevas peatükis kirjeldatakse käitise asukohta ning tegevust.

2.1. Käitise asukoht

Atria Eesti Aktsiaseltsile kuulub loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh. Käitlemisettevõte asub Valga maakonnas Tõrva vallas Kulli külas Kullimäe söödatootmiskompleksi kinnistul (KÜ 20801:002:2310). Tootmisterritooriumi suurus ca 2,2 ha.

Käitise naaberkinnistute Kaasiku (KÜ 20801:002:0045), Kalme (KÜ 20801:001:0098) ja Koorküla metskond 87 (KÜ 20801:001:0145) maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Käitis piirneb ja Valga-Uulu teega (20801:004:1111), mille sihtotstarve on transpordimaa 100%.

Lähimad elamud asuvad tootmistooriumi piirist ca 34 m kaugusel lõuna suunas (lähim elamu on Vana-Kulli kinnistu, katastritunnus 20801:004:2420).

Kultuurimälestiste registri1 ja andmetel asub käitise läheduses kaks kultuurimälestist - II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4465) ja Kalmistu ja ohvrikoht Kalmemägi (reg nr 13083).

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb kavandatava tegevuse lähedusse ka pärandkultuuriobjekte. Nendeks on Kullimäe meierei ja kauplus (reg nr 208:MEI:001), Vana maantee (reg nr 208:MNT:003), Kullimäe kool ja Hummuli vallamaja (reg nr 208:KOO:002) ja Kullimäe laut (reg nr 208:LAU:002).

Tootmisterritooriumil ei esine registrite (EELIS andmebaas) andmetel looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Ligikaudu 1,7 km kaugusel edelasuunas asub Ransi looduskaitseala (KLO1000711) ning 1,4 km kaugusele III kategooria kaitsealuse liigi – valge-toonekurg (KLO9105713) leiukoht.

Joonis 2.1 Käitise paiknemine pärandkultuuri objektide, kultuurimälestiste ning tundlike objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

1 https://register.muinas.ee/

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

5

2.2. Käitise tegevus

Atra Eesti AS-le kuuluv käitlemisettevõte tegutseb 2. kategooria loomsete kõrvalsaaduste töötlemisega rõhu all steriliseerimisega, töötlemisel saadava 2. kategooria töödeldud loomse rasva ladustamise ja turustamine tehnilise rasvana ning 2. kategooria kondijahu ladustamise ja turustamisega karusloomasöödana ning mullaparandusainena.

Käitise ülesseatud toomisvõimsus on: kuni 5000 tonni (ehk ca 14 tonni ööpäevas) loomsete kõrvalsaaduste ümbertöötamine aastas. Toodetakse kuni 1300 tonni inimtoiduks kõlbmatut lihakondijahu ja kuni 800 tonni söögikõlbmatut loomset rasva. Käitis töötab ca 4420 tundi aastas.

Liha-kondijahu kasutatakse mullaparandusainena ja karuslooma söödaks põllumajanduses. Tehniline rasv läheb biotsiidi tootmiseks.

Tehnoloogilise protsessi lihtsustatud plokk-skeem on toodud joonisel 2.2:

Joonis 2.2 Lihtsustatud tehnoloogiline plokk-skeem

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

6

3. Ettevõtte tegevuse analüüsimine etappide kaupa Keskkonnakompleksloa kohustusega käitised, kelle tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, peavad koostama lähteolukorra aruande, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas.

Lähteolukorra aruande koostamisel on kasutatud tööstusheite seadust, Keskkonnaameti juhendmaterjali „Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal“ (versioon 1.0, 2.09.2013), tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 22 lõike 2 kohane Euroopa Komisjoni suunist lähteolukorra aruannete kohta (edaspidi ka EK suunis). Lähteolukorra aruande koostamisel on lähtutud järgmistest etappidest:

▪ käitises kasutatavad, toodetavad või keskkonda viidavad ohtlikud ained; ▪ ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime määramine (nn asjakohased ohtlikud

ained); ▪ käitise kemikaalide hoiu- ja käitlemiskohtade analüüs; ▪ käitise tegevuskoha ajalugu; ▪ keskkonnatingimused tegevuskohas; ▪ uuringud käitise tegevuskohal; ▪ lähteolukorra aruande vormistamine ning pädevale asutusele edastamine. Järgmistes alapeatükkides on käsitletud ülaltoodud kaheksat etappi põhjalikumalt.

3.1. Käitises kasutatavad, toodetavad või keskkonda viidavad ohtlikud ained

Käesolevas etapis tehakse kindlaks, milliseid ohtlikke aineid käitises kasutatakse, toodetakse või keskkonda lastakse. St selgitatakse välja ja loetleda kõik ohtlikud aineid, mis esinevad käitises: tooraines, tootes, pooltootes, kõrvalsaadustes, jäätmetes. Käitises kasutatavad kemikaalid on toodud järgnevas tabelis:

Tabel nr 3.1 Käitises kasutatavad kemikaalid

Liik Nimetus Kasutusviis Kogus Ohtlik aine CAS-nr

Abimaterjal Incimaxx DES-N Desinfektsioonivahend 0,1 t/a Äädikhape (Etaanhape) 64-19-7

Vesinikperoksiid (>60% vesilahus)

7722-84- 1

Na-C12-C14 alküülsulfaat (naatriumlaurüüleetersulfaat)

68891- 38-3

Oktaanhape 124-07-2

Peräädikhape 79-21-0

Peroksüoktaanhape 33734- 57-5

Abimaterjal Topaz CL1 Puhastusvahend 1,2 t/a Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%)

7681-52- 9

Naatriumhüdroksiid 1310-73- 2

Amiinide, C12-14- alküüldimetüül-, N-oksiidid

308062- 28-4

Abimaterjal Põlevkiviõli Põletusseadme kütus 350 t/a Fenool (Hüdroksübenseen) 108-95-2

Olefiinid C2-C7 ja põlevkivibensiin

Olefiinid

Abimaterjal Glütserooltriheptanaat Valmistoodangu märgistusaine

2 t/a Glütserooltriheptanaat 620-67-7

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

7

3.2. Asjakohaste ohtlike ainete kindlaksmääramine

Antud etapis tehakse kindlaks, millised eelnevas etapis tuvastatud ohtlikud ained on „asjakohased ohtlikud ained”. Analüüsitakse ainete keemilisi ja füüsilisi omadusi, et teha kindlaks nende pinnase ja põhjavee saastamise võime (arvestades nende toksilisust, liikuvust, püsivust, biolagundatavust jms omadusi). Asjakohased ohtlikud ained on märgitud alljärgnevas tabelis tumepunaselt:

Tabel 3.2 Asjakohased ohtlikud ained

Liik Nimetus Kasutusviis Kogus Ohtlik aine CAS-nr

Abimaterjal Incimaxx DES-N Desinfektsioonivahend 0,1 t/a Äädikhape (Etaanhape) 64-19-7

Vesinikperoksiid (>60% vesilahus)

7722-84- 1

Na-C12-C14 alküülsulfaat 68891- 38-3

Oktaanhape 124-07-2

Peräädikhape 79-21-0

Peroksüoktaanhape33734- 57-5

Abimaterjal Topaz CL1 Puhastusvahend 1,2 t/a Naatriumhüpoklorit (lahus, aktiivset kloori <10%)

7681-52- 9

Naatriumhüdroksiid 1310-73- 2

Amiinide, C12-14- alküüldimetüül-, N-oksiidid

308062- 28-4

Abimaterjal Põlevkiviõli Põletusseadme kütus 350 t/a Fenool (Hüdroksübenseen) 108-95-2

Olefiinid C2-C7 ja põlevkivibensiin

Olefiinid

Abimaterjal Glütserooltriheptanaat Valmistoodangu märgistusaine

2 t/a Glütserooltriheptanaat 620-67-7

Järgmistes etappides kajastatakse ainult nn asjakohaseid ohtlikke aineid.

3.3. Käitise kemikaalide hoiu- ja käitlemiskohtade analüüs

Ohtlikud ained võivad sattuda ümbritsevasse keskkonda erinevatest allikatest (reovesi, tööstustegevus, lekked) ning oma füüsikaliste ja keemiliste omaduste tõttu võivad seal püsida väga pikka aega. Kemikaaliseaduse § 3 lg 2 alusel on aine või segu, mis vastab CLP-määruse I lisa osades 2–5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele.

Käesoleva lähteolukorra aruande ohtlike kemikaalide ja nn asjakohaste ohtlike ainete määratlemisel on kasutatud kemikaalide ohutuskaarte ning CLP-määruse klassifikatsiooni. Asjakohased ohtlikud ained on toodus lähteolukorra aruande peatükis 3.2.

Käitises kasutatakse peamiselt deso- ja puhastusaineid. Samuti põlevkiviõli põletusseadmes. Kemikaale hoitakse originaalpakendites. Pakendid antakse üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Pakendeid hoitakse suletuna. Pakendeid hoitakse betoneeritud põrandaga ruumis.

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

8

Põlevkiviõli hoitakse mahutites. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega. Mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti osas teostakse pidevat hooldust ning kontrolli.

Asjakohaseid ohtlike ainete paiknemist iseloomustab järgmine joonis:

Joonis 3.3 Asjakohaste ohtlike ainete paiknemine käitises

Kemikaaliseadus § 8 sätestab järgmised kemikaalide käitlemise tingimused:

▪ Kemikaali tuleb käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult. ▪ Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste,

ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta ning kemikaali käitlemiseks vajalikud teadmised ja oskused, kogemused ning hoiakud:

 vastavalt käitlemisviisile käideldava kemikaali omaduste tundmist;  ohutuskaardi, märgistuse ja muu teabe alusel kemikaali käitlemisega seonduvate

ohtude ja riskide hindamise oskust;  õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi

andmise oskust;  tööohutuse, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist.

▪ Kemikaali käitleja kõrvaldab käitlusest kemikaali, mille pakend või mille kohta esitatud teave ei võimalda kemikaali ohutult käidelda. Käitlusest kõrvaldatud kemikaali käideldakse edasi jäätmeseaduse kohaselt kui ohtlikku jäädet.

Ettevõte lähtub kemikaalide käitlemisel ülaltoodud põhimõtetest.

Tehnoloogilise protsessi käigus tekkiv puhta poole vesi suunatakse sisekanalisatsiooni kaudu esmalt rasvapüünisesse. Tehnoloogilise protsessi käigus tekkiv heitvesi juhitakse sisekanalisatsiooni kaudu esmalt rasvapüünisesse. Püünisesse kogunenud materjal suunatakse uuesti tehnoloogilisse

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

9

protsessi. Rasvast vabanenud heitvesi suunatakse väliskanalisatsiooni kaudu heitvee kogumiskaevu (30 m3). Kogumiskaevu osas toimub regulaarne hooldus, kontroll. Samuti jälgitakse visuaalselt läheduses oleva oja vett. Kogumiskaevu kogutud vesi veetakse autotsisterniga Atria Eesti AS Valga tootmisüksuse puhastusseadmetesse. Valga tootmisüksusel on keskkonnaluba L.VV/325809. Puhastatud heitvesi suunatakse üldkanalisatsiooni. AS Valga Vesi teostab regulaarselt vastavalt oma protseduuridele reovee analüüse.

3.4. Käitise tegevuskoha ajalugu

Maa-ameti pärandkultuuri objektide kaardi alusel asus Kullimäe söödatootmiskompleksi kinnistul Kullimäe meierei ja kauplus, mis lammutati 2008. aastal. Asemele on rajatud Valga Lihakombinaadi jäätmetöötlustsehh. Pinnaseproove pole tehtud, kuna ettevõttele teadaolevalt ei ole käitise territooriumil õnnetusi, avariisid või muid vahejuhtumeid seonduvalt kemikaalidega toimunud. Puurkaevust võetava vee proovid on tehtud 2008. ja 2024. aastal. Tulemused on kajastatud lähteolukorra aruande peatükis 3.7 „Uuringud käitise tegevuskohas“.

3.5. Keskkonnatingimused tegevuskohas

Atria Eesti Aktsiaseltsile kuulub loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh. Käitlemisettevõte asub Valga maakonnas Tõrva vallas Kulli külas Kullimäe söödatootmiskompleksi kinnistul (KÜ 20801:002:2310). Tootmisterritooriumi suurus ca 2,2 ha.

Käitise naaberkinnistute Kaasiku (KÜ 20801:002:0045), Kalme (KÜ 20801:001:0098) ja Koorküla metskond 87 (KÜ 20801:001:0145) maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Käitis piirneb ja Valga-Uulu teega (20801:004:1111), mille sihtotstarve on transpordimaa 100%.

Lähimad elamud asuvad tootmistooriumi piirist ca 34 m kaugusel lõuna suunas (lähim elamu on Vana-Kulli kinnistu, katastritunnus 20801:004:2420).

Kultuurimälestiste registri2 ja andmetel asub käitise läheduses kaks kultuurimälestist - II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4465) ja Kalmistu ja ohvrikoht Kalmemägi (reg nr 13083).

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb kavandatava tegevuse lähedusse ka pärandkultuuriobjekte. Nendeks on Kullimäe meierei ja kauplus (reg nr 208:MEI:001), Vana maantee (reg nr 208:MNT:003), Kullimäe kool ja Hummuli vallamaja (reg nr 208:KOO:002) ja Kullimäe laut (reg nr 208:LAU:002).

Tootmisterritooriumil ei esine registrite (EELIS andmebaas) andmetel looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid loodusobjekte. Ligikaudu 1,7 km kaugusel edelasuunas asub Ransi looduskaitseala (KLO1000711) ning 1,4 km kaugusele III kategooria kaitsealuse liigi – valge-toonekurg (KLO9105713) leiukoht.

Käitise territooriumil ühtegi pinnaveekogumit veeseaduse § 11 mõistes ei jää. Lähim vooluveekogu, Kõrvveroja (VEE1015400) jääb käitisest ca 1,8 km kaugusele.

Käitise territooriumil asub avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 (maaparandussüsteemi ehitise kood: 3100820010170/003), mis on seotud maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu KULLI-1 (maaparandussüsteemi ehitise kood: 3100820010170/004) ja SOE-3 (maaparandussüsteemi ehitise kood: 3100820010170/003).

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on suhteliselt tasane, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 67,5…70 m.

2 https://register.muinas.ee/

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

10

Põhjavee kaitse seisukohalt paikneb vaadeldav ala Kesk-Devoni põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas. Käitis asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Pinnakatte moodustavad klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi.

Käitise territooriumil asub puurkaev PRK0019237. Puurkaev on ehitatud 1992. aastal. Puurkaevule on moodustatud 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaev avab Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas põhjaveekihte. Põhjaveekogumi keemiline seisund hinnati 2020. a heaks ja koguseline seisund heaks, kogumi koondseisund hinnati heaks.

Keskkonnaportaali andmete alusel asub käitisest ca 400 m kaugusel puurkaev PRK0010967. Puurkaev on ehitatud 1964. a olmevee saamiseks. Puurkaevule on moodustatud 50 m sanitaarkaitseala.

Maa-ameti 1:40 000 geoloogilise kaardi põhjavee kaitstuse hinnangu kohaselt jääb kavandatava tegevuse ala valdavalt piirkonda, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes keskmiselt kaitstud alal (vt joonis 3-3, kaitsmata põhjaveega ala on joonisel tähistatud roosalt).

Keskkonnaportaali andmete alusel (seisuga 2024) ei asu käitise territooriumil ega läheduses jääkreostusobjekte.

Joonis 3.5 Käitise paiknemine veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024

3.6. Uuringud käitise tegevuskohal

Ettevõte on seiranud puurkaevust PRK0019237 võetava põhjavee kvaliteeti esmakordselt 20083. aastal. Seiretulemused on esitatud järgmises tabelis:

3 Katseprotokoll nr TA0817196-KT, Veterinaar- ja toidulaboratoorium, 10.09.2008

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

11

Tabel 3.6.1 Puurkaevust PRK0019237 võetava vee analüüsitulemused

Uuritav näitaja Tulemus Ühik

Elektrijuhtivus 395 µS/cm 20°C

Hägusus 1 NHÜ

Kaltsiumi sisaldus 84,3 mg/l Ca

Naatriumi sisaldus 5,9 mg/l

Mangaani sisaldus 55,7 µg/l

Üldkaredus 2,35 mmol/l

Permanganaatse hapnikutarbe määram. 1,12 mg/l O2

Kloriidide sisaldus <25 mg/l Cl

Lõhna sensoorne analüüs 0** palli

Värvus 100 Pt-Co ühik

pH 7,65 pH-ühik

Divesiniksulfiidi sisaldus <0,002 mg/l

Ammoniakaalse lämmastiku sisaldus 0,43 mg/l NH4

Üldraua sisaldus 2694 µg/l

Magneesiumi sisaldus 5,76 mg/l

Üldleelisus 3,0 mmol/l

** 0-palli – puudub tuntav lõhn

Ettevõte seiras 06.09.2024 puurkaevust PRK0019237 võetava põhjavee kvaliteeti. Analüüsitulemused4 vastavad nii sotsiaalministri 24.09.2019 määruse "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ kui ka keskkonnaministri 01.10.2019 määruse nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ nõuetele.

Analüüsitulemused on esitatud järgmises tabelis:

Tabel 3.6.2 Puurkaevust PRK0019237 võetava vee analüüsitulemused

Näitaja Tulemus Ühik

Ammoonium (NH4 +) 0,19 mg/l

Elektrijuhtivus 540 µS/cm

Keemiline hapnikutarve (KHTMn) < 1 mg/l

4 Analüüsiakt TA24005060, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 17.09.2024

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

12

pH 7,3

Koloriid (Cl) 2,2 mg/l

Nitraat (NO3) < 0,1 mg/l

Sulfaat (SO4 2-) 4,8 mg/l

Naftasaadused (süsivesinikud C10- C40)

< 10 µg/l

Benseen < 0,06 µg/l

Antratseen < 0,002 µg/l

Atsenaftaleen < 0,002 µg/l

Benso(a)antratseen < 0,002 µg/l

Benso(a)püreen < 0,002 µg/l

Benso(b)fluoranteen < 0,002 µg/l

Benso(k)fluoranteen < 0,002 µg/l

Benso(g,h,i)perüleen < 0,002 µg/l

Dibenso(a,h)antratseen < 0,002 µg/l

Fenantreen < 0,002 µg/l

Fluoranteen < 0,002 µg/l

Indeno(1,2,3-cd)püreen < 0,002 µg/l

Krüseen < 0,002 µg/l

Naftaleen < 0,002 µg/l

Püreen < 0,002 µg/l

Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike summa (EPA 16 PAH-i)

- µg/l

Lahustunud hapnik (O2) 6,1 mg/l

3.7. Lähteolukorra aruande vormistamine ning pädevale asutusele edastamine

THS § 57 sätestab, et kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, on käitaja enne käitise tegevuse alustamist kohustatud koostama ning loa andjale esitama lähteolukorra aruande. Kuna käitise tegevuseks on nõutav kompleksluba 2024. aastast, on käesolev lähteolukorra aruanne koostatud ning esitatud Keskkonnaametile koos kompleksloa esmataotlusega 2024. aastal (keskkonnaotsuste infosüsteemis taotlus T-KL/1025528).

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

13

4. Kokkuvõte Tööstusheide seadus § 58 sätestab lähteolukorra aruande koostamise eesmärgi osas järgmist:

▪ Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust.

▪ Kui tegevuskoht võib kompleksloa alusel toimunud tegevuse tagajärjel ning selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvesse võttes avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks.

▪ Meetmed peavad tagama, et tegevuskoht ei avaldaks selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvestades olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Meetmete valikul võtab käitaja arvesse ka kompleksloas sisalduvat käitise asukoha kirjeldust.

Tuginedes eelnevates etappides kogutud informatsioonile ja käitise külastuste raames nähtule, jõuti järeldusele, et täiendavaid uuringuid lähteolukorra aruande koostamise ajal olemasoleva keskkonnaseisundi kindlakstegemiseks ei ole vaja teha. Käitise tavapärase tegevuses on pinnase- ja põhjaveereostuse tekkimine äärmiselt vähe tõenäoline.

Käitises tegutsemise ajal tuleb dokumenteerida kõik juhtumid, kus toimub ohtlike kemikaalide leke väljapoole kaitstud alasid: lekkinud kemikaali nimetus ja koostis, kogus, lekke likvideerimiseks rakendatud meetmed ja selleks kulunud aeg lekke toimumise hetkest, pinnasereostuse olemasolu lekke likvideerimise järgselt.

Loomsete kõrvalsaaduste käitlustsehh

14

5. Kasutatud kirjandus

▪ Tööstusheite seadus; ▪ Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal. Keskkonnaamet.

Versioon 1.0. 2.09.2013; ▪ Tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL artikli 22 lõike 2 kohane Euroopa Komisjoni suunis

lähteolukorra aruannete kohta; ▪ Maa-ameti kaardirakendus, erinevad teemakaardid (http://geoportaal.maaamet.ee/); ▪ Eesti Looduse Infosüsteem EELIS; ▪ Keskkonnaportaal; ▪ Kemikaalide ohutuskaardid; ▪ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis

käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH-määrus); ▪ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis

käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (CLP-määrus); ▪ Euroopa Kemikaali Ameti ECHA kodulehekülg: https://echa.europa.eu/et/home

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi Hendrikson Ko OÜ

Registrikood/isikukood 10269950

Postiaadress Raekoja plats 9, 51004 Tartu

Telefon 7409800

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

1/20

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

1.Atmosfääriõhu kaitse seadus 2.Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” 3.Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 " Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis 4.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid” 5.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord" 6.Keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 „Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ 7.Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid" 8.Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodi" 9.Kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" 10.Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides. Keskkonnaagentuur. Detsember 2019 11.Kemikaaliohutuskaart 13.TEST REPORT No. 22A03804a. State Ltd "Latvian Environment, geology and meteorology centre" LABORATORY. 28.11.2022 14.Keskkonnaministri 05.06.2020 määrus nr 31 "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid"

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Esitatud lähteandmed, sh tootmismahud, seadmete töötunnid jms, pärinevad kehtivast keskkonnaloa lähtematerjalidest ning ettevõtte poolt peetavatest arvestuslikest andmetest.

Käitise asukoha kirjeldus

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Andmed on esitatud taotluse vormil 2.1.

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 1: Atria_Eesti_AS_asukohakaart.jpg

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 2: Atria_Eesti_AS_asendiplaan.jpg

2/20

5.1. Heiteallikad

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Lähimad elamud asuvad tootmistooriumi piirist ca 34 m kaugusel lõuna suunas (lähim elamu on Vana-Kulli kinnistu, katastritunnus 20801:004:2420). Ettevõte toomisterritoorium on ümbritsetud maatulundus- ja transpordimaadega. Vastavalt Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele ettevõtte tootmisterritooriumile Natura 2000 võrgustiku alasid ja looduskaitseobjekte ei jää. Kaitstavatest loodusobjektidest on kinnistule lähimad: ida suunas, ca 1,7 km kaugusel asuv Ransi looduskaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000711) ning kagu suunas, ca 1,4 km kaugusel asuv kaitsealune liik - Ciconia ciconia (valge-toonekurg) (keskkonnaregistri kood KLO9105713).

Reljeef maa-alal, mis hõlmab eelpool kirjeldatud piirkonda, on mitmekesine, maapinna absoluutne kõrgus jääb vahemikku 62,5…90 m. Heiteallikatest lähtuvate saasteainete hajumistingimusi takistavad arvestatavad objektid piirkonnas puuduvad.

Ilmastikutingimuste iseloomustus

Tuulteroos, fail Lisa 3: valga_1991_2020.jpg

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Heiteallika nr 2 (biofilter) heitkoguste ja efektiivsuse mõõtmiste andmed on esitatud failis "biofiltri_mootmiste_protokoll_22a03804a_28112022.pdf"

Manused Lisa 4: biofiltri_mootmiste_protokoll_22a03804a_28112022.pdf

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Ülevaade saasteainete heitkoguste arvutamise metoodikatest on esitatud loataotlusele lisatud failis „atria_eesti_kulli_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_21082024.pdf".

Manused Lisa 5: atria_eesti_kulli_heitkoguste_maaramise_kirjeldus_21082024.pdf

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Andmed saasteainete arvutuste kohta koos arvutuste näidistega on esitatud loataotlusele lisatud failis "atria_eesti_kulli_ heitkogused_2108024.xlsx"

Manused Lisa 6: atria_eesti_kulli__heitkogused_2108024.xlsx

3/20

5.1. Heiteallikad

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane.

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade

Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​‐ mõõt, m

Väljumis ​‐ kõrgus, m

Joon ​‐ kiirus, m/s

Tempera ​ tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP

HEIT0000986 1 Katlamaja korsten X: 6421703, Y: 619756

0.60 12 6 200 030103b - Põletamine töötlevas tööstuses - põletusseade < 20 MW (katlad)

HEIT0000987 2 Söödaliini biofilter X: 6421737, Y: 619760

3.20 4 0.50 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine)

HEIT0010847 VK1 Üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103

X: 6421745, Y: 619780

0.60 12 20 20 060204 - Rasvaärastus, keemiline puhastus ja elektroonika - muu tööstuslik puhastus (v.a THSi par 113 tegevused)

HEIT0010846 M1 Katlamaja mahutid X: 6421759, Y: 619750

0.07 8 3 20 050402 - Vedelkütuse jaotamine (v.a bensiin): muu laadungikäitlus (sh jaotustorustik) (tanklad: diislikütuse käitlemine)

Heite ​allikas Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Söödaliini biofilter (2) - HEIT0000987 Biofilter 1 Vajadusel 7783-06-4 Vesiniksulfiid 97 %

7664-41-7 Ammoniaak 90 %

Muud heite vähendamise meetmed

4/20

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas Katlamaja korsten (1) - HEIT0000986

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 84

Veebruar 100

Märts 80

Aprill 51

Mai 17

Juuni 15

Juuli 14

August 14

September 14

Oktoober 43

November 52

Detsember 60

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 75 75 75

01 - 02 75 75 75

02 - 03 75 75 75

03 - 04 75 75 75

04 - 05 75 75 75

05 - 06 75 75 75

06 - 07 80 80 80

5/20

07 - 08 80 80 80

08 - 09 90 90 90

09 - 10 95 95 95

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 95 95 95

15 - 16 95 95 95

16 - 17 90 90 90

17 - 18 90 90 90

18 - 19 90 90 90

19 - 20 90 90 90

20 - 21 85 85 85

21 - 22 85 85 85

22 - 23 80 80 80

23 - 24 80 80 80

Heiteallikas Söödaliini biofilter (2) - HEIT0000987

Koormus

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 50

Veebruar 50

Märts 65

Aprill 75

Mai 100

Juuni 75

6/20

Juuli 75

August 75

September 50

Oktoober 50

November 75

Detsember 75

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 50 0 0

07 - 08 75 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 75 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 100 0 0

20 - 21 100 0 0

7/20

21 - 22 75 0 0

22 - 23 50 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103 (VK1) - HEIT0010847

Koormus

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

8/20

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 100 0 0

07 - 08 100 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 100 0 0

20 - 21 100 0 0

21 - 22 100 0 0

22 - 23 100 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas Katlamaja mahutid (M1) - HEIT0010846

Koormus

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

9/20

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 0 0 0

10 - 11 0 0 0

11 - 12 0 0 0

12 - 13 0 0 0

13 - 14 0 0 0

14 - 15 0 0 0

15 - 16 0 0 0

16 - 17 0 0 0

10/20

17 - 18 0 0 0

18 - 19 0 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Põletusseade

Heite ​allikas Katlamaja korsten (1) - HEIT0000986

Põletusseadmete arv 1

Soojus ​sisendile vastav nimi- ​soojus- ​võimsus, MWth 3.25

Töö ​tundide arv aastas 8 760

Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist?

Ei

Püüdeseade Püüde ​seade Püütav saasteaine

CAS nr Saasteaine nimetus Projekteeritud puhastusaste, %

Kasutatav kütus ja jäätmed

11/20

Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine

Kütuse liik Väävlisisaldus, %

Alumine kütte ​väärtus, MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³

Kogus aastas

Välisõhku väljutatud heide Kanda vormile 5.5Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heitkogus

Hetkeline heitkogus

Ühik Aastas Ühik

Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)

1 41 500 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.13 g/s 0.82 t Jah

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.02 g/s 0.123 t Jah

PM10 Peened osakesed (PM10) 0.02 g/s 0.123 t Jah

10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.361 g/s 2.2755 t Jah

630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.137 g/s 0.861 t Jah

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 0.016 g/s 0.1025 t Jah

7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks

0.033 mg/s 0.205 kg Ei

7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks

0.0003 mg/s 0.00205 kg Ei

7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks

0.001 mg/s 0.00615 kg Ei

7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks

0.145 mg/s 0.91225 kg Ei

7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks

0.02 mg/s 0.123 kg Ei

7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0.016 mg/s 0.1025 kg Ei

7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0.065 mg/s 0.41 kg Ei

7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks

0.65 mg/s 4.10 kg Jah

PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid

0 g/s 0.205 mg Ei

50-32-8 Benso(a)püreen 0 g/s 0.00002 kg Ei

205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 g/s 0.00002 kg Ei

207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 g/s 0.00002 kg Ei

193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 g/s 0.00002 kg Ei

7446-09-5 Vääveldioksiid 1.585 g/s 10 t Jah

124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 1 584.863 t Jah

12/20

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused

Seotud heite ​allikas Katlamaja korsten (1) - HEIT0000986

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 3.25

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Prognoositav heite kontsentratsioon, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) - 100 SO₂ 350 1 668 01.01.2030

NOₓ 650 380 01.01.2030

Osakesed 50 137 01.01.2030

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

Saasteaine summaarne heitkogus käitises jääb allapoole määruse nr 67 künnisväärtust.

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?

Ei

Heite ​allikas Lahusteid sisaldav kemikaal Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa

13/20

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane.

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Nimetus Tüüp Liik LOÜ-de sisaldus, massi %

Tegevusala või tehnoloogiaprotsess Kemi ​‐ kaali kogus aastas, tonni

Töö ​‐ tundide arv aastas

Ohulaused (H) Ohulaused CAS nr Nimetus Heitkogus SNAP kood Nimetus Hetkeline

heitkogus, g/s (täpsus 0,001)

Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)

Üldventilatsioonid ruumidest 101,102,103 (VK1) - HEIT0010847

Incimaxx DES-N

Lahustipõhine Muu kemikaal

22.50 040609z - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muu tegevus toiduainete ja joogitööstuses

Muu pinna puhastamine

0.10 4 420 H272 - Võib soodustada põlemist; oksüdeerija H290 - Võib söövitada metalle H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.001 0.023

Ohutuskaart(id) ja muu lisainfo Lisa 7: EE_ET_114824E_INCIMAXX_DES_N.pdf

14/20

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käitise tegevus ei põhjusta ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi, kuna käitise mürarohked tegevused asuvad hoones sees.

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

Söödaliini biofilter (2) - HEIT0000987 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0.0004 g/s 0.007 t Jah 7664-41-7 Ammoniaak 0.007 g/s 0.111 t Jah

Katlamaja mahutid (M1) - HEIT0010846 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.407 g/s 0.026 t Jah NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 13.55 g/s 0.855 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

15/20

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil

Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase CAS nr Nimetus Summaarne

hetkeline heitkogus M

Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​kvaliteedi piir- või siht ​‐ väärtus

Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm

Suhe Cm / Keskmistamisaeg

1 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.137 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.011 0.001

1 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks

0.65 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 1.737 0.087

1 7446-09-5 Vääveldioksiid 1.585 g/s 1 tund 350 µg/m³ 101.222 0.289 24 tundi 125 µg/m³ 59.738 0.478

2 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0 g/s 1 tund 8 µg/m³ 0.295 0.037

1 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.361 g/s 1 tund 200 µg/m³ 24.191 0.121 1 aasta 40 µg/m³ 0.964 0.024

M1 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 0.407 g/s 1 tund 600 µg/m³ 132.934 0.222 24 tundi 200 µg/m³ 19.984 0.10 1 aasta 5 µg/m³ 0.575 0.115

1, VK1, M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

13.567 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 4 425.71 0.885 24 tundi 2 000 µg/m³ 665.319 0.333

1 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.02 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.053 0.002

1 PM10 Peened osakesed (PM10) 0.02 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.174 0.003 1 aasta 40 µg/m³ 0.053 0.001

Koosmõju kirjeldus Käitise arvestusliku mõjupiirkonnas (600 m kaugusel käitise territooriumi piirist) ei paikne keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel teisi ettevõtteid, mis väljutavad välisõhku sama saasteainet. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool territooriumi piire NMVOC korral 0,885 ÕPV1 ja 0,333 ÕPV24, vääveldioksiidi korral 0,289 ÕPV1 ja 0,478 ÕPV24 ning aromaatsete süsivesinike korral 0.222 ÕPV1 ja 0.115 ÕPVa, lämmastikdioksiidi korral 0,121 ÕOV1. Teistel juhtudel jäävad saastetasemed allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Saasteainete maksimumkontsentratsioon tekivad käitise territooriumi sees või selle läheduses. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool käitise territooriumi seega ei ületata.

16/20

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaainete esinemist reguleerib kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed". Lõhnaainetele on kehtestatud ajaline esinemissageduse piir kalendriaasta, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Käitise põlevkiviõli käitlemisel tekkiva lõhnaaine heitkoguse leidmisel on tuginetud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 2014. aasta sügisel läbi viidud uuringus "Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ja saasteainete heitkoguste hindamine Ida-Virumaal Sillamäe linnas ja Vaivara piirkonnas" esitatud mõõtmistele. Nimetatud kirjanduse andmetel oli põlevkiviõli laadimisel tekkiv keskmine lõhnaaine kontsentratsioon heitgaasides 332464 OU/m3. Kui põlevkiviõli käideldakse kiirusega 36 m3/h, siis lõhnaaine heitkogus oleks 3325 OU/s. Samas tuleb arvestada, et käideldava põlevkiviõli maksimaalne kogus käitises on kuni 526 m3/a ning seega laadimine toimuks kuni 15 tundi jooksul aastas. Biofiltri korral on lõhnaaine heitkoguse arvutamisel kasutatud kliimaministri 06.07.2023 määrus nr 37 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" lisas tabelis 3 esitatud biofiltri eriheite väärtust 1032 OU/m3, mis annab biofiltrit läbiva õhu mahtkiirusel 3,2 m3/s lõhnaaine heitkoguseks 3302 OU/s. Siinjuures tuleb märkida, et määruse nr 37 lisas esitatud biofiltri eriheide on pigem kohaldatav jäätmekäitlusega tegelevatele käitistele. Taotluse aluseks olevas käitises ei toimu jäätmekäitlust jäätmeseaduse mõistes ning käideldav loomne kõrvalprodukt ei ole riknenud toormaterjal, mistõttu määruse nr 37 biofiltri eriheite kasutamisel saadakse lõhnaaine häiringu sageduse hindamisel tõenäoliselt ülehinnang. Lõhnahäiringu esinemist modelleeriti heiteallikate 2 ja M1 koosmõjus. Modelleerimise tulemusena leiti, et käitise maksimaalse tegevusmahu juures ei saa välistada lõhnahäiringu esinemise sagedust üle 15% aasta lõhnatundidest väljaspool käitis territooriumi. Nimetatud piirväärtusele vastav ala tekib kirde suunaliselt ca 15 m kaugusel käitise territooriumi piirist (ala sisse ei jää elamuid või muid tundlike objekte, häiring tekib maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul). Lõhna koosmõjus tekkiva häiringu peamiseks põhjustajaks oleks biofilter. Siinjuures tuleb veelkord rõhutada, et biofiltri lõhnaaine heitkogus on leitud jäätmekäitluses kasutatava eriheite kaudu. Seega on modelleeritud lõhnaaine esinemise sageduse korral tõenäoliselt tegemist ülehinnanguga ja lõhna esinemise sagedus reaalsetes olukordades on väiksem. Käitise tegevusega ei ole viimase 3 aasta jooksul teadaolevalt esinenud lõhnakaebuseid. Lõhnahäiringu lühiajalist esinemist lähimate elamute juures võib seega pigem lugeda suhteliselt väikese tõenäosusega sündmuseks, kuna piirkonna valdavad tuulesuunad on edelast ja läänest.

Manused Lisa 8: Lohnahairingute_esinemise_kaart.jpg

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

17/20

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Hajumisarvutused olid teostatud kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS olevat arvutusprogrammi Airviro.

Arvutamiseks valitud meteoaasta Meteoaasta ja muude parameetritena kasutati süsteemi poolt vaikimisi ette antud väärtusi.

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Viide meteroloogilise mudeli andmetele

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 91 lg 2 p 6 ütleb, et õhusaasteloa taotluse lahutamatu osaks on lubatud heitkoguste projekt, mis peab sisaldama andmeid iga saasteaine hajumisarvutuse kohta, kui saasteaine kohta on AÕKS § 47 lg-te 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtus. Tuginedes keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 17 lg-le 7 tuleb koosmõju hindamisel võtta arvesse need keskkonnaluba omavad ettevõtted, mis jäävad Atria Eesti AS eeldatavasse mõjupiirkonda, mis antud juhul on käitise toomisterritoorimi piirist 600 m ning mille tegevuse tulemusel suunatakse välisõhku sarnaseid saasteaineid. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS andmetel ei jää ühtegi keskkonnaluba omavat ettevõtet käitise arvestusliku mõjupiirkonda.

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Piirkonna välisõhu kvaliteedi tase jääb ligilähedaselt samale tasemele.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord" § 181 lg 1 kohaselt saasteaine hajumiskaart koostatakse iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus on väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel, ning vajaduse korral rakendatakse keskmistamisaegade kohta protsentiile.

18/20

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Manused Lisa 9: NMVOC_1h.jpg

Lisa 10: NMVOC_24h.jpg

Lisa 11: SO2_24h.jpg

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Käitise heiteallikatest pärinevate saasteainete kontsentratsioonide maksimumid ei ületa kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid, seega on keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 kehtestatud piirväärtuste nõue täidetud. Heiteallikate koosmõjus esinevad arvutuslikult suhteliselt kõrgemad saastetasemed väljaspool territooriumi piire NMVOC korral 0,885 ÕPV1 ja 0,333 ÕPV24, vääveldioksiidi korral 0,289 ÕPV1 ja 0,478 ÕPV24 ning aromaatsete süsivesinike korral 0.222 ÕPV1 ja 0.115 ÕPVa, lämmastikdioksiidi korral 0,121 ÕOV1. Teistel juhtudel jäävad saastetasemed allapoole 0,1 ÕPV väärtuseid. Käitisele lähimates elamute juures on NMVOC saastetase ca 0,3 ÕPV1 ja ca 0,12 ÕPV24, vääveldioksiidi korral 0,13 ÕPV1. Teiste saasteainete korral jääb saastetase allapoole 0,1 ÕPV väärtust. Saasteainete maksimumkontsentratsioon tekivad käitise territooriumi sees või selle läheduses. Saasteainetele kehtestatud piirväärtuseid väljaspool käitise territooriumi seega ei ületata.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Välisõhu müra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käitise tegevus ei põhjusta ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi (käitise tegevus ei muuda märkimisväärselt piirkonna mürafooni), kuna käitise mürarohked tegevused asuvad hoones sees.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Käitise heiteallikatest on suurima saastetaseme osakaaluga NMVOC ja aromaatsete süsivesinike osas heiteallikas M1, vääveldioksiidi osas heiteallikas 1. Heiteallika maksimaalsed saastetasemed tekivad territooriumi sees või territooriumist väljaspool. Tekkivad saastetasemed ei ületa väljaspool territooriumi kehtestatud piirväärtuseid

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek keskkonnaloaga kehtestatavatele saasteainete heitkogustele on toodud käesoleva taotluse ptk 5.6. Täiendavaid meetmeid saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks ei ole vaja rakendada

19/20

5.4.18. Lisad Vorm ei ole asjakohane.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Vajadus eraldi seireprogrammi rakendamiseks heiteallikast eralduvate saasteinete instrumentaalseks määramiseks puudub. Samuti puudub vajadus müra seirele, kuna käitise tegevus ei põhjusta hinnanguliselt ümbruskonnas keskkonnamüra normväärtuste ületamisi.

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Kui tuvastatakse ebasoodsad ilmastikutingimused ja tekib oht saastetasemete ületamiseks, siis võimalusel vähendatakse tootmistegevust või rakendatakse muid asjakohaseid piiranguid.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Keskkonnaloa taotluse koostamisel kogutud andmetele tuginevalt ei ole teada muid andmeid käitise võimalike keskkonnahäirgingute kohta, mis võiks olla olulised käitise loataotluse seisukohast lähtuvalt.

Muud heite vähendamise meetmed Muid heidete vähendamise meetmeid ei rakendata.

20/20