Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse, keskkonnaloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse saamiseks ning otsuse tegemise tähtaja pikendamine

30.01.2026 nr DM-129000-14

Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse, keskkonnaloa eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse saamiseks ning otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Aktsiaselts SMA Mineral (registrikood 10328701, aadress Männiku tee 123, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) Võhmuta lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN- 001 muutmise korralduse ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõud.

Aktsiaselts SMA Mineral omab Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-001, mis kehtib kuni 15.05.2026. Tuginedes asjaolule, et praeguse loa kehtivuse aja jooksul ei jõuta kogu jääkvaru välja kaevandada ega karjääri korrastada, taotleb Aktsiaselts SMA Mineral Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-001 pikendamist 30 aasta võrra. Arvestatud on, et selle aja jooksul karjäär korrastatakse metsamaaks.

Taotletav Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Võhmuta külas riigile kuuluval katastriüksusel Võhmuta lubjakivikarjäär (katastritunnus: 78702:002:0100). Katastriüksuse riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada 14 kalendripäeva jooksul, st hiljemalt 14.02.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.

Arvestades eelnevat ei ole võimalik tähtaegselt KMH algatamise või algatamata jätmise otsust ja loa muutmist teha, mistõttu pikendatakse otsuse tegemise tähtaega kuni 20.02.2026. Võimalusel tehakse otsus varem.

Lisateave:

Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3

KMH otsuse tähtaja pikendamine: haldusmenetluse seadus § 41, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2¹, 11 lg 2²

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Rosin peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo

Lisad:

Kersti Ritsberg 5302 5823 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KMIN-001 eelnõu 3. Vohmuta lubjakivikarjaari KMH eelhinnangu eelnõu

2(2)

EELNÕU (30.01.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades Aktsiaselts SMA Mineral 18.10.2024 esitatud keskkonnaloa taotlust nr T- KL/1024834-2 ja võttes aluseks maapõueseaduse (MaaPS) § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lõike 1 punkti 4 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 ja § 61 lõike 1 otsustab Keskkonnaamet:

1.1 Muuta ettevõttele Aktsiaselts SMA Mineral (registrikood 10328701) maavara kaevandamiseks antud tähtajalist keskkonnaluba nr KMIN-001 20 asukohaga Lääne-Viru maakond Tapa vald Võhmuta küla Võhmuta lubjakivikarjäär kinnistul (tunnus 78702:002:0100) asuvale Võhmuta lubjakivikarjäärile järgmiselt:

1.1.2. täpsustada tegevuskoha aadressi ja loal korrektne Võhmuta lubjakivikarjääri asukoht;

1.1.3. pikendada keskkonnaloa kehtivusaega 30 aasta võrra s.o kuni 15.05.2056;

1.1.4. uuendada mäeeraldise plokk 6 maavara varu andmeid käesolevale seisu kohaselt.

1.2. Määrata keskkonnaloale nr KMIN-001 uuendatud kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust järgmiselt:

1.2.1. Välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on välitööde teostamine keelatud.

1.2.2. Õhusaaste, vibratsiooni ja müraga seotud kaebuste korral tuleb tööde teostamise ajal läbi viia vastavad mõõtmised ning normide ületamise korral võtta kasutusele häiringuid leevendavad meetmed.

1.2.3. Veerežiimi ja/või kvaliteediga seotud kaebuste korral tuleb läbi viia vastavad mõõtmised ning võtta tarvitusele meetmed esialgse olukorra taastamiseks. Juhul kui ümbruskonna puurkaevudes (EELIS koodid PRK0008019, PRK0004395 ja PRK0004394) ja salvkaevudes toimub kaevandamise tõttu veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevu veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise

tagajärjel, tuleb loa omajal tagada kvaliteetse vee kättesaadavus olemasoleva kaevu süvendamisega või uue kaevu rajamisega kandes kaevudega seotud olukorra taastamise kulud.

1.2.4. Kaevandamine ei tohi ulatuda põhjaveetasemeni ning kaevandamistööde käigus tuleb rakendada meetmeid põhjavee kaitseks võimaliku reostuse eest. Sealhulgas peavad olema karjääri alal toimivad karjäärivee settebasseinid.

1.2.5. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel (kus esmased reostustõrjevahendid peavad olema kohe saadaval) või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

1.2.6. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata.

1.2.7. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

1.2.8. Karjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsastamine. Enne metsastamist karjääri paigutada katendimaterjalist põhjavee reostamist takistav ekraan. 1.2. Korraldus jõustub ettevõttele Aktsiaselts SMA Mineral teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine

Aktsiaselts SMA Mineral (registrikood 10328701, aadress Männiku tee 123, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile 28.06.2024 taotluse Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-001 muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS), 28.06.2024 numbriga DM-129000-1). Korrigeeritud ning menetlusse võetud taotlus (nr T-KL/1024834-2) registreeriti 13.08.2024 numbriga DM-129000-4.

Aktsiaselts SMA Mineral omab Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise keskkonnaluba nr KMIN-001, mis kehtib kuni 15.05.2026. Tuginedes asjaolule, et praeguse loa kehtivuse aja jooksul ei jõuta kogu jääkvaru välja kaevandada ega karjääri korrastada, taotleb Aktsiaselts SMA Mineral Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-001 pikendamist 30 aasta võrra. Arvestatud on, et selle aja jooksul karjäär korrastatakse metsamaaks.

Taotletav Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Võhmuta külas riigile kuuluval katastriüksusel Võhmuta lubjakivikarjäär (katastritunnus: 78702:002:0100). Katastriüksuse riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Võhmuta lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 0050) tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru 6 plokki (taotlusel varu 670,965 tuh m³ seisuga 31.03.2024) ning olemasolevat Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldist (loa nr KMIN-001). Mäeeraldise pindala taotlusel on 15,59 ha aga kehtival loal on 15.60 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on taotlusel 17,51 ha aga kehtival loal on 17,50 ha. Sisuliselt on tegu mäeeraldise pindala mõõdistuse parandusandmetega ja sisuliselt mäeeraldise mõõtmeid ei muudeta. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on taotlusel määratud 24 tuh m³. Maavara kasutusotstarve on valgesusega pigmenteeriva täiteaine ja hüdraatlubja tootmine. Taotlusega soovitakse pikendada keskkonnaloa kehtivust 30 aastat (kuni kuupäevani 15.05.2056. a) Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seadusele (edaspidi KeÜS), maapõueseadusele (edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele.

Riigilõiv 500 eurot on tasutud 28.06.2024 riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 punkt 4 ja lõike 2 kohaselt.

Keskkonnaloa andmise taotlust kontrollis maavarade registri vastutav töötleja (Maa-amet, KOTKAS 15.08.2024 numbriga DM-129000-5).

2.2. Keskkonnaloa muutmise taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lg 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaamet teavitas 03.09.2024 kirjaga nr DM-129000-6 keskkonnaloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Samuti teavitati sama kirjaga menetluse algatamisest loa taotlejat. Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaloa taotlus on 03.09.2024 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Loa andja küsis kohalikult omavalitsuselt arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta 03.09.2024 kirjaga nr DM-129000-7 (KeÜS § 43 lg 21, MaaPS § 49 lg 6). Tapa Vallavalitsus edastas Keskkonnaametile 01.11.2024 Tapa Vallavolikogu 31.10.2024 otsuse nr 163 Arvamuse andmine Võhmuta lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotluse kohta (KOTKAS 04.11.2024 numbriga DM-129000-8). Otsuse kohaselt nõustus Tapa Vallavolikogu Aktsiaseltsi SMA Mineral Võhmuta lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-001 muutmisega tingimuslikult. Täpsemalt on toodud antud teema korralduse punktis 3.4.2.

Kuni loa muutmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid ei laekunud. KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi.

KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel teavitas Keskkonnaamet xx.xx.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks xx.xx.2026 kirja nr DM-129000-xx.

Eelnõudele esitati/ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5).

2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lg 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lg 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lg 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg 2 p 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi KMH määrus).

KMH määruse § 1 lg 1 ja § 3 p 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lg 22 alusel xx.xx.2026 kirjaga nr DM-129000-xx Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-001 muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tapa Vallavalitsus ja tutvumiseks Aktsiaselts SMA Mineral.

Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise Aktsiaselts SMA Mineral loa andmise menetluse käigus algatamata (KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-129000-xx) ja avalikustas selle xx.xx.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teavitas sellest menetlusosalisi. Eelhinnangus vaadati üle kehtiva keskkonnaloa nr KMIN-001 kõrvaltingimused ja esitati muudatusettepanekud nende osas, mis on kajastatud käesoleva loa korralduses.

3. KAALUTLUSED

3.1. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetakse keskkonnaluba nr KMIN-001 vastavalt Aktsiaselts SMA Mineral 13.08.2024 esitatud taotlusele nr T-KL/1024834-2. 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa muutmisel MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra.

MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse

arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-001 muutmise taotluse 03.09.2024 kirjaga nr DM-129000-7 Tapa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Kirjas täpsustati, et kui arvamust ei ole määratud tähtajaks (03.11.2024) antud, lahendab Keskkonnaamet tulenevalt HMS § 16 lõikest 2 kaevandamisloa taotluse kohaliku omavalitsuse arvamuseta. Tapa Vallavalitsus edastas Keskkonnaametile 01.11.2024 Tapa Vallavolikogu 31.10.2024 otsuse nr 163 Arvamuse andmine Võhmuta lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotluse kohta (KOTKAS 04.11.2024 numbriga DM- 129000-8). Kohaliku omavalitsuse otsusest tulenevad tingimused on toodud peatükis 3.4.2.

MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-001 muutmise taotluse seletuskirja kohaselt võib kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendi, mille kogumaht mäeeraldisel on

160 tuh m3. Kuna kogu kasulik materjal turustatakse ja katend kasutatakse mäeeraldise korrastamisel või kaubastatakse, ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamisega jätkamine. Taotluses on toodud, et seisuga 31.03.2024 oli Võhmuta lubjakivikarjääri kaevandatava jääkvaru kogus 657,965 tuh m³. Loa omanik taotleb keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist, kuna kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei jõuta kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendada ja kaevandatud maad korrastada.

Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa kehtivusaja pikendamine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 3.3. Loa muutmisest keeldumise aluste väljaselgitamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid.

MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda.

MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldis asub riigie kuuluval kinnistul ning kaevandada soovitav maavara kuulub samuti riigile. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust Keskkonnaameti hinnangul käesoleval juhul ei esine. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Tapa Vallavolikogu nõustus 31.10.2024 otsusega nr 163 keskkonnaloa muutmisega tingimustel, millega arvestati käesoleva loa muutmisel. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti xx.xx.2026 kirjaga nr DM-129000-xx kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Aktsiaselts SMA Mineral ei ole seisuga xx.xx.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Võhmuta lubjakivikarjäär (katastritunnusega 78702:002:0100) sihtotstarve on Mäetööstusmaa 100%. 3.4. Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud hüve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele.

3.4.1 Kinnistu kasutusõigus

Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping keskkonnaloa alusel..

3.4.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Kohalik omavalitsus (Tapa Vallavalitsus) edastas Keskkonnaametile 01.11.2024 Tapa Vallavolikogu 31.10.2024 otsuse nr 163 Arvamuse andmine Võhmuta lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotluse kohta (KOTKAS 04.11.2024 numbriga DM- 129000-8). Otsuse kohaselt nõustus Tapa Vallavolikogu Aktsiaseltsi SMA Mineral Võhmuta lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-001 muutmisega alljärgnevatel tingimustel: 1. välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on välitööde teostamine keelatud; 2. õhusaaste, vibratsiooni ja müraga seotud kaebuste korral tuleb tööde teostamise ajal läbi viia vastavad mõõtmised ning normide ületamise korral võtta kasutusele häiringuid leevendavad meetmed; 3. veerežiimi ja/või kvaliteediga seotud kaebuste korral tuleb läbi viia vastavad mõõtmised ning võtta tarvitusele meetmed esialgse olukorra taastamiseks.

Keskkonnaamet edastas taotlejale Tapa Vallavolikogu otsuse 05.11.2024 kirjaga nr DM- 129000-9. Aktsiaselts SMA Mineral vastas Keskkonnaametile 07.11.2024 kirjaga nr 8 (KOTKAS 11.11.2024 numbriga DM-129000-10). Taotleja nõustus Tapa Vallavolikogu otsuses toodud tingimustega.

Keskkonnaamet käsitles kohaliku omavalitsuse tingimusi KMH eelhinnangus ja tingimused on lisatud keskonnaloale kõrvaldingimusteks (toodud korralduse punktis 3.4.4). 3.4.3. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud xx.xx.2026 dokumendiga nr DM-129000-xx jätta Võhmuta lubjakivikarjääri

mäeeraldise KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. KMH eelhinnangus esitati keskkonnameetmed, mis sõnastasid ümber taotluse ajal kehtinud keskkonnaloa kõrvaltingimusi, lisas kohaliku omavalitsuse poolsed tingimused ja täpsustati põhjaveekaitset tulenevaid tingimusi.

Eelhinnangus toodud keskkonnameetmed kanti üle keskkonnaloa kõrvaltingimusteks (toodud korralduse punktis 3.4.4). 3.4.4. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel uuendas Keskkonnaamet keskkonnahäiringute leevendamiseks keskkonnaloale lisatud kõrvaltingimusi. Seejuures kohaliku omavalitsuse tingimused on esitatud kõrvaltingimustes 1-3. Kehtiva loa kõrvaltingimused on välja toodud kõrvaltingimuste 4 ja 8 all ajakohastatud parandatud sõnastuses. Ülejäänud kõrvaltingimused, sealhulgas kõrvaltingimuse nr 3 teine pool tulenevad KMH eelhinnangust ja on seotud põhjavee kaitse vajadusega.

Alljärgnevalt on toodud loale kantud kõrvaltingimused:

1. Välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on välitööde teostamine keelatud. 2. Õhusaaste, vibratsiooni ja müraga seotud kaebuste korral tuleb tööde teostamise ajal läbi viia vastavad mõõtmised ning normide ületamise korral võtta kasutusele häiringuid leevendavad meetmed. 3. Veerežiimi ja/või kvaliteediga seotud kaebuste korral tuleb läbi viia vastavad mõõtmised ning võtta tarvitusele meetmed esialgse olukorra taastamiseks. Juhul kui ümbruskonna puurkaevudes (EELIS koodid PRK0008019, PRK0004395 ja PRK0004394) ja salvkaevudes toimub kaevandamise tõttu veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevu veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal tagada kvaliteetse vee kättesaadavus olemasoleva kaevu süvendamisega või uue kaevu rajamisega kandes kaevudega seotud olukorra taastamise kulud. 4. Kaevandamine ei tohi ulatuda põhjaveetasemeni ning kaevandamistööde käigus tuleb rakendada meetmeid põhjavee kaitseks võimaliku reostuse eest. Sealhulgas peavad olema karjääri alal toimivad karjäärivee settebasseinid. 5. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel (kus esmased reostustõrjevahendid peavad olema kohe saadaval) või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades. 6. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. 7. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja

Piirivalveametit ja Päästeametit. 8. Karjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsastamine. Enne metsastamist karjääri paigutada katendimaterjalist põhjavee reostamist takistav ekraan. 3.5. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-001 muutmise taotluse avalikustamisel ettepanekuid/vastuväiteid laekus/ei laekunud. Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-001 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus ettepanekuid/vastuväiteid laekus/ei laekunud.

....

3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Merike Rosin peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo

EELNÕU 30.01.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-001

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Aktsiaselts SMA Mineral

Registrikood / Isikukood 10328701

Tegevuskoha andmed

Nimetus Võhmuta lubjakivikarjäär

Aadress Võhmuta lubjakivikarjäär, Võhmuta küla, Tapa vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 78702:002:0100

Territoriaalkood EHAK 9506

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Võhmuta lubjakivikarjäär (78702:002:0100).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik kehtivusaja pikendamine

Registrikaardi nr 50

Maardla nimetus Võhmuta

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara lubjakivi

Mäeeraldise nimetus Võhmuta lubjakivikarjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 15.59

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 17.51

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 160

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve valgesusega pigmenteeriva täiteaine ja hüdraatlubja tootmiseks

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas 24

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

6 plokk tehnoloogiline lubjakivi Lubjakivi, tehnoloogiline Ei aT - aktiivne tarbevaru 670.965 tuh m³ 31.03.2024

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

2/3

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne täiendavate geoloogiliste uuringute tulemuste kohta Võhmuta maardlal.(Varu arvestatud seisuga 1. jaan. 1993.a)

Geoloogiafondi number 4670

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 085

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 17.06.1993

1. Välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on välitööde teostamine keelatud. 2. Õhusaaste, vibratsiooni ja müraga seotud kaebuste korral tuleb tööde teostamise ajal läbi viia vastavad mõõtmised ning normide ületamise korral võtta kasutusele häiringuid leevendavad meetmed. 3. Veerežiimi ja/või kvaliteediga seotud kaebuste korral tuleb läbi viia vastavad mõõtmised ning võtta tarvitusele meetmed esialgse olukorra taastamiseks. Juhul kui ümbruskonna puurkaevudes (EELIS koodid PRK0008019, PRK0004395 ja PRK0004394) ja salvkaevudes toimub kaevandamise tõttu veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevu veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal tagada kvaliteetse vee kättesaadavus olemasoleva kaevu süvendamisega või uue kaevu rajamisega kandes kaevudega seotud olukorra taastamise kulud. 4. Kaevandamine ei tohi ulatuda põhjaveetasemeni ning kaevandamistööde käigus tuleb rakendada meetmeid põhjavee kaitseks võimaliku reostuse eest. Sealhulgas peavad olema karjääri alal toimivad karjäärivee settebasseinid. 5. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel (kus esmased reostustõrjevahendid peavad olema kohe saadaval) või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades. 6. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. 7. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit. 8. Karjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsastamine. Enne metsastamist karjääri paigutada katendimaterjalist põhjavee reostamist takistav ekraan.

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Lubjakivi, tehnoloogiline 1995 2056 tuh m³ 657.965 tuh m³

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Lubjakivi, tehnoloogiline 1995 2056 0792 Tapa vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Vohmuta Maeeraldise_plaan.pdf Jah

Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Vohmuta Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah

Korrastatud maa plaan Lisa 3: Vohmuta Korrastatud_plaan.pdf Jah

3/3

EELNÕU

29.01.2026

Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnakaitseloa taotluse keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

1 OTSUS

Lähtudes alljärgnevast, Aktsiaselts SMA Mineral 13.08.2024 esitatud Võhmuta

lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlusest nr T-KL/1024834-2 ning tuginedes keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2

ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3

punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“, otsustab Keskkonnaamet:

1.1 Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Võhmuta lubjakivikarjääri

keskkonnaloa taotlusele.

1.2 Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada

järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1 Välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel

pühadel on välitööde teostamine keelatud.

1.2.2 Õhusaaste, vibratsiooni ja müraga seotud kaebuste korral tuleb tööde teostamise

ajal läbi viia vastavad mõõtmised ning normide ületamise korral võtta kasutusele

häiringuid leevendavad meetmed.

1.2.3 Veerežiimi ja/või kvaliteediga seotud kaebuste korral tuleb läbi viia vastavad

mõõtmised ning võtta tarvitusele meetmed esialgse olukorra taastamiseks.

Juhul kui ümbruskonna puurkaevudes (EELIS koodid PRK0008019,

PRK0004395 ja PRK0004394) ja salvkaevudes toimub kaevandamise tõttu

veetaseme alandamine või vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada

kaevude seiret. Kui seire tulemuste põhjal selgub, et kaevu veetase on alanenud või

vee kvaliteet on halvenenud kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal tagada

kvaliteetse vee kättesaadavus olemasoleva kaevu süvendamisega või uue kaevu

rajamisega kandes kaevudega seotud olukorra taastamise kulud.

1.2.4 Kaevandamine ei tohi ulatuda põhjaveetasemeni ning kaevandamistööde käigus

tuleb rakendada meetmeid põhjavee kaitseks võimaliku reostuse eest. Sealhulgas

peavad olema karjääri alal toimivad karjäärivee settebasseinid.

1.2.5 Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika

korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette

nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel (kus esmased reostustõrjevahendid peavad

olema kohe saadaval) või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

2 (17)

1.2.6 Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti

(näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud

reostuse kokku korjata.

1.2.7 Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit,

Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

1.2.8 Karjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsastamine. Enne

metsastamist karjääri paigutada katendimaterjalist põhjavee reostamist takistav

ekraan.

1.3 Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2 ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1 Taotluse menetlusse võtmine ja taotluse muutmine

Aktsiaselts SMA Mineral (registrikood 10328701, aadress Männiku tee 123, Nõmme linnaosa,

Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile 28.06.2024 taotluse Võhmuta

lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-001 muutmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS), 28.06.2024 numbriga DM-129000-1).

Korrigeeritud ning menetlusse võetud taotlus (nr T-KL/1024834-2) registreeriti 13.08.2024

numbriga DM-129000-4.

Taotluse menetlusse võtmisest teavitati menetlusosalisi Keskkonnaameti poolt 03.09.2024

kirjaga nr DM-129000-6. Keskkonnaameti 03.09.2024 kirjaga nr DM-129000-7 küsiti Tapa

Vallavalitsuselt arvamust.

Taotletav Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldis asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas

Võhmuta külas riigile kuuluval katastriüksusel Võhmuta lubjakivikarjäär (katastritunnus:

78702:002:0100). Katastriüksuse riigivara valitseja on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Võhmuta lubjakivimaardla (maavarade registri

registrikaart nr 0050) tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru 6 plokki (taotlusel varu

670,965 tuh m³ seisuga 31.03.2024) ning olemasolevat Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldist

(loa nr KMIN-001). Mäeeraldise pindala taotlusel on 15,59 ha aga kehtival loal on 15.60 ha

ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on taotlusel 17,51 ha aga kehtival loal on 17,50 ha.

Sisuliselt on tegu mäeeraldise pindala mõõdistuse parandusandmetega ja sisuliselt mäeeraldise

mõõtmeid ei muudeta. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on taotlusel määratud

24 tuh m³. Maavara kasutusotstarve on valgesusega pigmenteeriva täiteaine ja hüdraatlubja

3 (17)

tootmine. Taotlusega soovitakse pikendada keskkonnaloa kehtivust 30 aastat (kuni kuupäevani

15.05.2056. a) Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks.

Keskkonnaloa andmise taotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud

töötleja (Maa-ameti 15.08.2024 kiri nr 9-3/24/8459-4).

2.2 Avalikustamine

Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 47 lõigetele 1 ja 2 avaldab

Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate Ametlikes Teadaannetes ja

kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes

avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii

väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. KeÜS § 47 lõike 2¹ alusel tasub ajalehes

avaldamise kulud loa taotleja. Käesolevas menetluses jäeti ajalehes teade avaldamata.

2.3 Kohaliku omavalitsuse arvamus keskkonnaloa taotluse kohta

Kohalik omavalitsus ( Tapa Vallavalitsus) edastas Keskkonnaametile 01.11.2024 Tapa

Vallavolikogu 31.10.2024 otsuse nr 163 Arvamuse andmine Võhmuta lubjakivikarjääri

maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotluse kohta (KOTKAS 04.11.2024

numbriga DM-129000-8). Otsuse kohaselt nõustus Tapa Vallavolikogu Aktsiaseltsi SMA

Mineral Võhmuta lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa nr KMIN-001

muutmisega alljärgnevatel tingimustel:

1. välitöid tohib teostada tööpäevadel 8.00-17.00 ning nädalavahetustel ja riiklikel pühadel

on välitööde teostamine keelatud;

2. õhusaaste, vibratsiooni ja müraga seotud kaebuste korral tuleb tööde teostamise ajal läbi

viia vastavad mõõtmised ning normide ületamise korral võtta kasutusele häiringuid

leevendavad meetmed;

3. veerežiimi ja/või kvaliteediga seotud kaebuste korral tuleb läbi viia vastavad mõõtmised

ning võtta tarvitusele meetmed esialgse olukorra taastamiseks.

Keskkonnaamet edastas taotlejale Tapa Vallavolikogu otsuse 05.11.2024 kirjaga nr DM-

129000-9. Aktsiaselts SMA Mineral vastas Keskkonnaametile 07.11.2024 kirjaga nr 8

(KOTKAS 11.11.2024 numbriga DM-129000-10). Taotleja nõustus Tapa Vallavolikogu otsuses

toodud tingimustega.

Käesoleva KMH eelnõu juures on toodud kohaliku omavalitsuse tingimused välja ka

keskkonnameetmete punkt 1.2 all ja antud tingimused lisatakse keskkonnaloale

kõrvaltingimustena.

2.4 Õiguslik alus

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike

1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

4 (17)

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt annab maavara

kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e

tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3 EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel

kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“.

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1024834-2, sh KeHJS § 6¹

lõike 1 kohane teave ja taotluse lisad;

2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/);

3. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://riigiplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-

2030);

4. Tapa valla üldplaneering (Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48 kehtestatud

Tapa valla üldplaneeringu);

5. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/)

5 (17)

6. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/);

7. Kultuurimälestiste riiklik register (https://register.muinas.ee/ );

3.1 Kavandatav tegevus

3.1.1 Tegevuse iseloom ja maht

Aktsiaselts SMA Mineral (taotleja) omab Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Võhmuta külas

keskkonnaluba nr KMIN-001 (Võhmuta lubjakivikarjäär) kehtivusega kuni 15.05.2026.

Mäeeraldisel kaevandatakse tehnoloogilist lubjakivi aktiivsest tarbevaru plokist 6, mille

jääkvaru oli taotlemises toodud 670,965 tuh m³ seisuga 31.03.2024. Kuna loa kehtivusperioodil

ei jõuta mäeeraldise jääkvaru ammendada soovis loa omanik pikendada Võhmuta maardla

Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamiseõigust seaduses määratud maksimaalses

ajas ehk kokku kuni 30 aastaks kuni kuupäevani 15.05.2056. a. Mäeeraldiselt saadavat materjali

kasutatakse kõrge valgesusega pigmenteeriva täiteaine ja hüdraatlubja tootmiseks.

Võhmuta lubjakivikarjäär hõlmab Võhmuta maardla tehnoloogilise lubjakivi plokki 6 aT.

Mäeeraldise pindala on 15,59 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,51 ha.

Mäeeraldise piir ühtib ploki 6 aT piiriga. Mäeeraldise idapoolsel küljel jääb ploki 6 lamamisse

ehitulubjakivi plokk 8 aT.

Karjäärist põhja suunas jäävad katastriüksused Kuke (tunnus 78702:002:0401), Vajangu

külatee 12 (tunnus: 78702:002:0127), itta jääb kinnistu Porkuni metskond 37 (tunnus:

78702:002:0600), lõuna suunda jäävad Lepiku katastriüksus (tunnus: 78702:002:0115),

Porkuni metskond 1 (tunnus: 78702:002:0753) ja läände jääb katastriüksus Paetorni (tunnus:

78702:002:0055). Suurele osale nimetatud kinnistutest jäävad Võhmuta lubjakivimaardla

tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru plokid.

Geoloogilised andmed

Geoloogilised uuringud mäeeraldise alal on teostatud eelmisel sajandil. Viimane uuring teostati

1993 aastal. Nende uuringute andmete kohaselt moodustavad kasuliku kihi Siluri Tamsalu

kihistu lubjakivid. Kasuliku kihi paksus mäeeraldisel on puuraukude andmeil 0,9-8,8 m.

Katendi moodustavad kasvukiht ja moreen. Katendi paksus puuraukude andmetel on

vahemikus 1,2-4,1 m (keskmiselt 2,2 m), millest kasvukiht moodustab keskmiselt 0,4 m.

Lamami moodustavad Siluri Varbola kihistu savikad lubjakivid. Lamami abs kõrguse tase jääb

vahemikku 98,5–105,5 m. Uuringuaegse veetaseme abs kõrguse tase jääb vahemikku 99,4-

103,3 m.

Kasutatav Tamsalu kihistu lubjakivi on tuntud ka, kui rõngaspaas, mida peetakse kirjanduse

andmetel Eesti parimaks lubjatoormeks ja dekoratiivseks ehituskiviks, mis on paksemalt teada

Pandiverre piirkonnas.

Asukoha ja ümbritseva ala kirjeldus

6 (17)

Mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad osaliselt Elektrilevi OÜ 1-20 kV elektriõhuliiniga

(Keskpingeliin) (AS-35).

Kogu mäeeraldis asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA1000001).

Võhmuta lubjakarjääri ümbruskonnas on teada mitmeid karstinähtustega seotud objekte.

Taotletava Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal ei paikne

kaitsealuseid üksikobjekte. Lähim looduskaitseala Aavere looduskaitseala asub umbes 2,6 km

kaugusel kagupool.

Lähimad hooned Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaast on kaardiandmete

alusel järgmised:

• Vajangu külatee 14 (katastritunnus: 78702:002:0172) hoone kaugus mäeeraldise

teenindusmaast ~400 m kirde suunas

• Vajangu külatee 10 (katastritunnus: 78702:002:0128) hoone kaugus mäeeraldise

teenindusmaast ~518 m põhja suunas

• Vajangu külatee 15 (katastritunnus: 78702:002:0095) hoone kaugus mäeeraldise

teenindusmaast ~542 m põhja suunas

• Vajangu külatee 13 (katastritunnus: 78702:002:0109) hoone kaugus mäeeraldise

teenindusmaast ~620 m põhja suunas

Tegevuse kirjeldus

Kogu taotletav lubjakivi varu ei ole kaevandatav, kuna kaevandamisel tuleb tagada

mäeeraldisega külgneval alal maapinna stabiilsus ning selleks tuleb jätta mäeeraldise

perimeetrile lubjakivist hoidetervikud. Hoideterviku laius sõltub vastavalt katendi paksusele,

mida paksem on katend mäeeraldisel või selle piiril, seda laiem jääb hoidetervik. Taotluse on

toodud hoideterviku nõlvuseks 1:2, mille tulemusel ei saa kaevandada 13 tuh m³ taotletavast

varust.

Mäetehnilised tingimused taotletavas Võhmuta lubjakivikarjääris on keskmised. Mäeeraldisel

on hea ligipääs Järva – Jaani – Tamsalu – Kullenga maanteele.

Taotluse koostamise hetkel ei olnud mäeeraldisel kooritud kattekiht veel 7,3 ha suuruselt alalt,

kus on vaja kaevandamiseks raadata mets ja juurida kännud. Mäeeraldiselt koorimata katendi

kogus on ca 160 tuh m³. Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga. Kooritud

katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal.

Katendit kasutakse kaevandatud maa korrastamisel korrastamisprojektist lähtuvalt. Kui peaks

juhtuma, et tekib mittevajaliku katendimaterjali, siis see võõrandatakse vastavalt kehtivale

seadusele või leitakse kasutus korrastamisel karjääri teenindusmaal.

Mäetööde põhiprotsessiks on Tootsa kihindi kobestamine puur-lõhketööde abil ning kobestatud

mäemassi töötlemine purustus-sorteerimissõlmes. Lõhkamine tehakse lühiviitmeetodil –

7 (17)

sellega tagatakse üheaegselt lõhatava lõhkeaine väiksem kogus ja vähenevad lõhketöödest

tulenevad ohud.

Kaevis purustatakse ja sõelutakse karjääri territooriumile paigaldatud mobiilse

purustussorteerimissõlme abil. Tarbimiseks ettevalmistatud toodang ladustatakse puistangutes.

Laadimisprotsessidel kasutatakse frontaallaadureid. Materjali väljaveoteena kasutatakse juba

olemasolevat kruusateed mäeeraldise teenindusmaa lääneküljel, mis ühendab karjääri Järva –

Jaani – Tamsalu – Kullenga kõrvalmaanteega (15128).

Karjääris on kaevandamine veepealne, kuhu aeg-ajalt võib tekkida veelompe sademeveest.

3.1.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatava tegevuse alal kehtivad järgmised strateegilised arengudokumendid:

1. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30.

2. Tapa valla üldplaneering (Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48 kehtestatud

Tapa valla üldplaneeringu);

Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsusega nr 48 kehtestatud Toila valla üldplaneeringus on

Võhmuta lubjakivikarjäär kajastatud mäetööstuse alana.

Keskkonnaametile ei ole teada konflikti praeguste ja planeeritavate tegevustega.

3.1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Taotleval mäeeraldisel kavandatavad tegevused ja pinnase kasutus on kirjeldatud peatükis 3.1.1.

Taotluse kohaselt mäeeraldiselt saadavat tehnoloogilist lubjakivi kasutatakse kõrge valgesusega

pigmenteeriva täiteaine ja hüdraatlubja tootmiseks. Katendit (kasvukiht ja moreen) kasutatakse

aga kohapeal Võhmuta lubjakivi karjääri korrastamisel.

Kehtival keskkonnaloal nr KMIN-001 on kõrvaltingimus nr 2. Kaevandamine ei tohi ulatuda

põhjaveeni, kaevandamise käigus vältida põhjavee reostusvõimalused. Vastavalt sellele

kõrvaltingimusele ei tohi kaevandamistegevus toimuda allpool veetaset. Ka käesoleva taotluse

juures ei ole kava seda põhimõtet muuta.

3.1.4 Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulus ettevalmistustöödeks karjääri esmasel kasutusele võtul (piiride märkimine, võsa

või kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine) ja kulub praegu maavara

kaevandamiseks ning kaevise laadimiseks transpordivahenditele. Kuna mäeeraldisel

8 (17)

kaevandamiseks vett välja ei pumbata ja põhjaveetaset alandada ei kavatseta, siis selleks

energiat ei kulutata.

Kuna tegu on töötava karjääriga, siis on kaevandamistegevuseks vajalikud rajatised kõik juba

rajatud, kuid veel umbes veel 7,3 ha suuruselt alalt on vaja eemaldada katend.

3.1.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega kaasneb alati rohkemal või vähemal määral mõju ümbritsevale

keskkonnale. Karbonaatkivimite kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks

teguriteks müra, tolm, maastiku visuaalne muutumine, puur-lõhketöödest tingitud maavõnked

ning mõju põhjaveerežiimile.

Pinna- ja põhjavesi

Võhmuta lubjakivikarjäär jääb Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi põhjal kaitsmata

põhjaveega alale, mis on määratud Nitraaditundlikuks alaks. Piirkonna esimesena kasutatavaks

põhjaveekogumiks onSilur-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas.

Võhmuta karjääri alal esinev Tamsalu lubjakivi on hüdrogeoloogiliselt seotud eeltoodud

põhjaveekogumiga ning paikneb osaliselt allpool põhjaveetaset.

Pandivere põhjaveekogumi kirjeldus on toodud keskkonnaportaalis

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-12/vesi/15_S-O_Pandivere_I-Est.pdf.

Vastavalt Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumi

seisundi hinnangule lasub põhjavesi siin Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites ja neid

katvates Kvaternaari setetes, mida on mõjutanud põllumajandustegevus (nitraaditundlik ala).

Veekihte moodustavate kivimite litoloogiline koostis on suhteliselt homogeenne, koosnedes

mitmesugustest lubjakivi ja dolomiidi erimitest, milles esinevad mergli vahekihid. Maapinna

lähedal on kivimid sageli karstunud ja lõhelised. Sügavuse suurenedes lõhelisus väheneb.

Põhjaveetase sõltub reljeefist ja avatud põhjaveekihtide sügavusest. Maapinnalähedane

põhjavesi on surveta, aga sügavamal 2 vettandvate ja vett halvasti juhtivate kivimite

vaheldumisel kujuneb surveline põhjavesi. Põhjavee toitumine ja looduslik režiim sõltuvad

eelkõige sademete hulgast ja õhutemperatuurist. Üldiselt saab põhjaveetasemete aastases

kõikumises täheldada kahte maksimumi (kevadine lumesulamise ja sügisene sademete rohke

periood) ja kahte miinimumi (suvine suurenenud evapotranspiratsiooniga periood ja talvine

madalate veetasemete periood). Põhjaveetaseme kõikumise amplituud talvise miinimumi ja

kevadise maksimumperioodi vahel on 0,5- 3 m (Perens jt.,2012).

Põhjaveerežiimi kujunemisel on oluline osa piirkonnas esinevatel karstinähtustel. Enim

karstunud on Pirgu, Rakvere, Porkuni, Juuru ja Raikküla lademe kivimite avamusalad (Perens

jt., 2012). Põhjavee kiiret filtreerumist ei soodusta mitte ainult maapinnal avanevad

karstivormid (kurisud, karstilohud, avalõhed), vaid isegi suurem mõju põhjavee liikumisele on

pinnakatte all esinevatel rohketel mattunud karstivormidel. Kurisute väikese valgala ja

9 (17)

lühiajalise vee neeldumise perioodi tõttu varakevadel, on kurisute kaudu neeldunud vee hulk

suhteliselt väike ja osa põhjavee infiltreerumises oluline vaid seal, kus nende valgla on suur

(Perens jt., 2012).

Alljärgnevalt on toodud nimekiri Võhmuta lubjakarjääri teenindusalalst 1 km raadiuses

asuvatest teadaolevatest karstinähtustest:

• Vajangu karstijärvik 649 m - kaugusel teenindusmaast kirde/põhja suunas

• Kuie ja Võhmuta karstialad 741 m - kaugusel teenindusmaast edelas

• Mängupealse karstijärvik - 889 m kaugusel teenindusmaast ida/kagu suunas

• Järsi karstijärvik 2 - 932 m kaugusel teenindusmaast lõuna suunas

Piirkonna põhjavesi on mõjutatud karstiliste geoloogiliste tingimuste poolt, mistõttu on

põhjavesi hüdrogeoloogiliselt tundlik ning reageerib maapinnapealsetele mõjutustele

tavapärasest kiiremini. Karsti esinemise tõttu võib reostuse levik olla lai ja arvestada tuleb

mõjuraadiusega 1-2 km reostuse asukohast.

Lähimad registreeritud puurkaevud asuvad Võhmuta lubjakivikarjäärist edela suunas enam, kui

1,1 km kaugusel (EELIS koodid PRK0008019, PRK0004395 ja PRK0004394). Samas lähim

elamu nagu peatükis 3.1.1 välja on toodud asub 400 m kaugusel. Suure tõenäosusega on nende

lähimate karjäärist põhja jäävate Vajangu külatee ääres olevate elamute juures ka kaeve (salv

või puurkaeve), mille põhjavesi võib olla ohtustatud, juhul, kui Võhmuta lubjakivi karjääris

toimuks mingi reostust põhjustav õnnetus.

Karjääri võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kaevandatud alal on põhjavesi reostuse eest täiesti kaitsmata ning

igasugused avariid karjääris on ohtlikud. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii

on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse

vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega

määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või

selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse

kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale

jäätmekäitlusasutusele. Samuti on õli reostus visuaalselt selgelt nähtav ja eemaldatav, kui

reostuseemaldamise vahendid on kiirelt kätte saadavad (välja aratud vee kiire äravoolu korras

vihma ajal).

Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist

ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal.

Selleks, et põhjavesi ei oleks oluliselt mõjutatud on kehtival keskkonnaloal nr KMIN-001

(kehtivusaeg 19.05.1995 - 15.05.2026) kõvaltingimused, mille põhimõtted on kõik seotud

põhjavee kaitsega. Kõrvaltingimused on sõnastatud järgmiselt:

1. Enne kaevandamise algust ehitada karjäärivee settebasseinid.

2. Kaevandamine ei tohi ulatuda põhjaveeni, kaevandamise käigus vältida põhjavee

reostusvõimalused.

10 (17)

3. Karjääri rekultiveerimise suund metsastamine. Enne metsastamist karjääri paigutada

katendimaterjalist põhjavee reostamist takistav ekraan.

Tänaste teadmiste alusel teeme ettepaneku nende kõrvaltingimuste täpsustamiseks alljärgnevalt:

1. Veerežiimi ja/või kvaliteediga seotud kaebuste korral tuleb läbi viia vastavad

mõõtmised ning võtta tarvitusele meetmed esialgse olukorra taastamiseks.

Juhul kui ümbruskonna puurkaevudes (EELIS koodid PRK0008019, PRK0004395 ja

PRK0004394) ja salvkaevudes toimub kaevandamise tõttu veetaseme alandamine või

vee kvaliteedi muutus, tuleb loa omajal teostada kaevude seiret. Kui seire tulemuste

põhjal selgub, et kaevu veetase on alanenud või vee kvaliteet on halvenenud

kaevandamise tagajärjel, tuleb loa omajal tagada kvaliteetse vee kättesaadavus

olemasoleva kaevu süvendamisega või uue kaevu rajamisega kandes kaevudega seotud

olukorra taastamise kulud.

2. Kaevandamine ei tohi ulatuda põhjaveetasemeni ning kaevandamistööde käigus tuleb

rakendada meetmeid põhjavee kaitseks võimaliku reostuse eest. Sealhulgas peavad

olema karjääri alal toimivad karjäärivee settebasseinid

3. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika

korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud

spetsiaalsetel hooldusplatsidel (kus esmased reostustõrjevahendid peavad olema kohe

saadaval) või väljaspool karjääri selleks ette nähtud kohtades.

4. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse

likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks

turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud reostuse kokku

korjata.

5. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit,

Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.

6. Karjääri kaevandatud maa kasutamise otstarve on metsastamine. Enne metsastamist

karjääri paigutada katendimaterjalist põhjavee reostamist takistav ekraan.

Müra

Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: buldooser, ekskavaator, frontaallaadur,

kallurauto ja mobiilne purustus-sorteerimissõlm. Lisaks veel puur-lõhketööd, mis oma

olemuselt on lühiajalised. Samuti tekitavad müra transpordimasinad teedel. Müra suhtes

tundlikeks objektideks on siin lähimad elamud. Peatükis 3.1.1 on toodud lähimad

katastriüksuste hooned ja nende kaugused mäeeralduse teenindumaast. Taotluse seletuskirjas

on toodud kaugused mäeeraldisest kinnistute õuealade või elamumaani, mis on natuke

kaugemad.

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

11 (17)

Määruses nr 71 on kehtestatud müra piirväärtused erineva kasutusotstarbega maa-aladele.

Lähimad müratundlikud alad tuleb käesoleva situatsiooni kontekstis lugeda II kategooria

aladeks (määruse 30.05.2020 jõustunud redaktsioonis nimetaud elamumaa-alad,

maatulundusmaa õuealad) ja karjääri tegevusega kaasnevat müra arvestada tööstusmürana.

Nendest kriteeriumitest tulenevalt on päevasel ajal müra piirnormiks 60 dB ja öisel ajal 45 dB

(määruse nr 71 lisa 1). Öiseks ajaks loetakse ajavahemikku 23.00–7.00, kuid antud piirväärtust

tuleb rakendada karjäärides sarnaselt ehitusmürale kell 21.00–7.00.

Taotluse seletuskirjas on toodud müraarvutused mäetööde masinate osas, mis näitavad, et

lähima majapidamise juures on arvutuslik müratase kuni 52 dB. Nende osas on tagatud

päevased müra normtasemed, kuid ei ole tagatud öised normtasemed.

Lisaks kaevandamis- ja transpordimasinatele tekitab Võhmuta lubjakivikarjääris müra ka

lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatav mobiilne purustus-sorteerimissõlm. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Võhmuta

lubjakivikarjääris põhjustab impulssmüra puur-lõhketööde läbiviimine. Puur-lõhketööde

impulssmüra tase sõltub lõhketööde täpsematest parameetritest, mis määratakse puur-

lõhketööde projektis. Vajadusel tuleb lähimate majapidamiste juures teostada lõhketöödest

tingitud vibratsiooni ja müra kontrollmõõtmisi.

Müra tekitavate tegevuste juures peab lähtuma välisõhus leviva müra normtasemetest.

Kohalik omavalitsus on esitanud tingimuse keskkonnaloale tööaja piiramiseks (peatükk 2.3),

mis on lähtunud suures osas ka müra häiringute vähendamisest kohalikele elanikele ja nendega

arvestatakse ka käesolevas eelhinnangus.

Tolm (peenosakesed)

Peamiseks tolmuallikaks lubjakivi kaevandamisel on karjäärisisesed- ja väljaveoteed,

purustussorteerimissõlm ning kaevandatud materjali laadimisprotsess. Tolmu levik mäetööde

juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku

tõkestamiseks. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb vastavalt vajadusele kuiva

ilmaga niisutada. Karjääris plaanitakse kasutada mobiilset purustus-sorteerimissõlme, mille

konveierid on kaetud ning tolmu praktiliselt ei teki. Suurim tolmukontsentratsiooni võib tekkida

lõhketööde käigus, kuid see on hetkeline ning vähendamaks tolmu levikut ümbritsevatele

aladele, tuleb teha lõhketöid tuulevaiksetel hetkedel.

Võhmuta lubjakivikarjääri taotluse seletuskirjas on toodud heitkoguste hinnang, mille

arvutuskäiku saab näha seletuskirja punkt 6.1 all. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr

67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise

tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” on toodud künniskogused, mille ületamise korral tuleb

kaevandajal esitada õhusaasteloa taotlus. Taotletava Võhmuta lubjakivikarjääri keskmise

aastamäära (24 tuh m³, ehk ~60000 tonni) kaevandamisel koos materjali töötlemisega on

tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,323 t/a, mis ei ületa künniskoguseid.

12 (17)

Taotluses toodud heited on arvutuslikud, kui on oht ületada lubatud künniskoguseid, tuleb

tellida saasteainete heitkoguste projekt ning kaevandaja peab taotlema õhusaasteloa.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust taotletavast tegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

Vibratsioon

Puur-lõhketööde peamiseks negatiivseks mõjuks on vibratsioon, mis on lühiajaline ning püsivat

mõju keskkonnale ei oma. Lõhketöid viib läbi vastavat litsentsi omav ettevõte, kelle poolt

koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt, milles arvestatakse mäeeraldise

geoloogiaga ja maapinna võngete suhtes tundlike objektide kaugusega. Lõhketööde

parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö

ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning

seismilise võnkumise mõjul. Tegevus on reguleeritud seadusandlusega.

3.1.6 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmetena võib käsitleda lubjakivikarjäärides maavaral lasuvat katendit ja

lubjakivikillustiku tootmisest ülejäävaid sõelmeid.

Taotleja on taotluse seletuskirjas kinnitanud, et kaevandamisjäätmeid ei teki – kogu kasulik

materjal turustatakse, mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse karjääri korrastamisel ning

korrastamiseks mittevajalik katend turustatakse või võõrandatakse vastavalt kehtivale

seadusele. Kogu väljatav materjal kas töödeldakse kaubaks, sertifitseeritakse ja müüakse maha

või kasutatakse hilisema korrastamise käigus nõlvade kujundamisel vastavalt korrastamise

projektile.

3.1.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse

sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab

toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab

olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan.

Antud teemadele tuleb Võhmuta lubjakivikarjääri puhul erilist tähelepanu pöörata, kuna

piirkonnas on teada laialt lubjakiviga seotud karstinähtuste esinemist. Seega on lisaks kaitsmata

põhjavee olukorrale ka karsti esinemise tõttu reostuse levimine põhjavette kiirem.

13 (17)

3.1.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike

andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. Seejuures tuleb

aga rangelt jälgida lõhkamist puudutavaid norme ja seadusandlust.

3.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud

ptk-s 3.1.1. Pärast kaevandamist ala korrastatakse metsamaaks.

Kaevandamise keskmine aastamäär on taotluse kohaselt eeldatavalt umbes 24 tuh m³.

Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.

3.2.2 Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaad taotletakse 17,51 ha suurusel pindalal,

millest mäeeraldis moodustab 15,59 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Võhmuta

lubjakivimaardla aktiivse tarbevaru plokki 6. Täpsem ülevaade on toodud ptk-s 3.1.1.

Võhmuta lubjakivikarjääri puhul on tegu avatud karjääri kaevandamisloa pikendamise

taotlusega.

Lubjakivi looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus mäeeraldisel täielikult – ala korrastatakse metsamaaks. Vee

ärajuhtimist alal ei teostata.

3.2.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega

alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Lähim looduskaitseala on Võhmuta lubjakivikarjäärist, enam, kui 2,5 km kaugusele kaugusse

jääv Alavere looduskaitseala (KLO1000675) ning lähim Natura 2000 ala on umbes 4 km

kaugusel läänes asuv Jalgsema loodusala (RAH0000389). Antud alad jäävad karjääri

mõjuraadiusest välja ja ei ole mõjutatud kaevandamistegevusest. Samuti kontrolliti kaitsealuste

liikide olemasolu - Võhmuta lubjakivikarjäärist 500 m raadiuses ei esine kaitsealuseid liike ning

karjääri ei jää ka ühegi kaitsealuse liigi mõjutamise alasse.

14 (17)

Lähimad kultuurimälestised/muinsuskaitseobjektid on enam, kui 1 km kaugusel ja on seotud

Võhmuta mõisaga. Neid kultuurimälestisi karjääri tegevus ei mõjuta.

Võhmuta lubjakivikarjäärist kõige mõjutatum võib olla põhjavesi, kuna piirkond on kaitsmata

põhjaveega ala ja ümbruskonnas esineb karsti. Põhjaveele avalduv võimalik mõju on peamiselt

seotud avariiriski ja juhuslike reostusjuhtumitega, kuid karstiliste tingimuste tõttu tuleb

arvestada ka kaevandamise käigus tekkida võivate riskidega, eelkõige kütuste kasutamisel.

Põhjavee kaitseks peab võimalike reostusjuhtumite vältimiseks ja nende kiireks

likvideerimiseks kohapeal olemas kõik vajalikud vahendid.

3.2.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring

ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on

kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Võhmuta lubjakivikarjääris kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

müra, tolm, maastiku visuaalne muutumine, puur-lõhketöödest tingitud maavõnked ning mõju

põhjaveerežiimile.

Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana –metsa ja rohumaana. Tegemist on hajaasustusega.

Lähimad majapidamised asuvad Vajangu külas mäeeraldisest kirdes ja põhjas. Mäeeraldise

teenindusmaale lähem hoone on umbes 400 meetri kaugusel Vajangu külatee 14 (katastritunnus:

78702:002:0172). Teiste koonete kaugused on üle 500 m (vaata peatükki 3.1.1).

Käesoleva eelhinnangu andmete järgi ei tohiks lähimate majapidamiste juurde jõuda

ülenormatiivseid häiringuid, kuid kaebuste korral peab seda kontrollima ja nende

probleemidega tegelema. Vastavalt on esitanud nõude ka kohalik omavalitsus (peatükk 2.3).

Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise

käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks

teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid, mida saab kohandada mõjutatava ala suunas, kui

selleks ilmneb vajadus.

Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna

kaevandamine toimub põhjaveetaset alandamata. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud

kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja

15 (17)

kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid.

Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike

ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui

mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).

Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis

kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et

kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete

tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud

platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti

eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Käesolevas mõjuhinnangus ei tuvastatud olulist negatiivset mõju inimestele.

3.3 Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Võhmuta lubjakivikarjääris kaevandamisel on põhilisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

müra, tolm, maastiku visuaalne muutumine, puur-lõhketöödest tingitud maavõnked ning mõju

põhjaveerežiimile. Lähemad mõjutatavad isikud elavad karjäärist põhja ja kirde suunas

Võhmuta külas Vajangu külatee ääres, kuid eeldatavalt ei ole mõju neile suur. Lähedal ei ole

müratundlike liikide elupaiku. Kõige riskantsem on Võhmuta karjääri piirkonnas

põhjaveekaitse teema, kuna piirkonnas esineb karsti ja piirkonna põhjavesi on kogus ulatuses

kaitsmata või nõrgat kaitstud.

3.3.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Üks karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid on maastiku visuaalne muutumine. Viimane on

aga maavara kaevandamise juures paratamatu ning mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse

korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik.

Kaevandaja plaanib varu ammendumisel rajada karjäärialale metsamaa.

3.3.2 Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole.

3.3.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Oht Natura 2000 aladele puudub, kuna lähim Natura 2000 ala on umbes 4 km kaugusel läänes

asuv Jalgsema loodusala (RAH0000389). Natura 2000 alad jäävad karjääri mõjuraadiusest välja

ja ei ole mõjutatud kaevandamistegevusest.

16 (17)

3.3.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju

kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt

oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse

mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla

paljutähendav.

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – valdavalt metsamaad.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole, tegemist on hajaasustusega. Teada ei ole tegevusi, mida

käesolev kaevandamistegevus takistaks või millega üheaegselt tegutsedes võiks mõju

võimenduda.

3.3.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Keskkonnaloale tuleb kanda leevendusmeetmed/kõrvaltingimused, mis on välja toodud

käesoleva dokumendi punktis 1.2. Seejuures kõrvaltingimused tulenevad Võhmuta

lubjakivikarjääri juures kohaliku omavalitsuse nõuetest (peatükk 2.3) ja põhjavee kaitse

kaalutustest eelhinnangus.

3.4 Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, kuna:

• Võhmuta lubjakivi karjääri mõjualasse ei jää Natura 2000 võrgustiku ja kaitsealuste

liikide elupaiku, mistõttu mõju nendele puudub;

• Kuna Võhmuta lubjakivikarjäärist ei ole lubatud vett ära juhtida ei ole eeldatavasti

olulist mõju väljakujunenud põhjaveereziimile

• Rakendades ettevaatusabinõusid on ebatõenäoline kütuse- ja õlilekke tekkimine,

mistõttu ei ole eeldatav tegevusest tulenev negatiivne mõjumõju põhjavee või

pinnaveekogumite keemilisele seisundile;

• Rakendades määratuid leevendusmeetmeid (toodud peatükis 1 punkt 1.2 all), ei ole

eeldatavasti oodata olulist negatiivset mõju veekvaliteedile ega ümbruskonna

keskkonna seisundile

• Eelhindamise tulemusena selgus, et leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei

ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

17 (17)

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet

kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja

kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

4 ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel xx kirjaga nr xx Võhmuta lubjakivikarjääri

keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise

otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Tapa Vallavalitsusele ning tutvumiseks Aktsiaselts SMA

Mineral, seisukoha esitamise tähtajaga xx.

Kersti Ritsberg

vanemspetsialistmaapõuebüroo

Aktsiaselts SMA Mineral [email protected]

03.09.2024 nr DM-129000-6

Võhmuta lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmistaotluse menetlusse võtmisest teavitamine

Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse Aktsiaselts SMA Mineral (registrikood 10328701, aadress Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Männiku tee 123, 11216) poolt Keskkonnaametile 28.06.2024 esitatud Võhmuta lubjakivikarjääri keskkonnakaitseloa muutmistaotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.06.2024 numbriga DM-129000-1, parandatud taotlus 13.08.2024 numbriga DM-129000-4). Aktsiaselts SMA Mineral (registrikood 10328701) kaevandab kehtiva keskkonnaloa nr KMIN- 001 (kehtiv kuni 15.05.2026) alusel Võhmuta lubjakivikarjääris tehnoloogilist lubjakivi. Aktsiaselts SMA Mineral taotleb keskkonnaloa nr KMIN-001 kehtivuse pikendamist 30 aasta võrra (kuni 15.05.2056). Võhmuta lubjakivikarjäär (mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 17,51 ha ja mäeeraldise pindalaga 15,59 ha) asub Lääne-Viru maakonnas, Tapa vallas, Võhmuta külas riigile kuuluval kinnistul Võhmuta lubjakivikarjäär (katastritunnus 78702:002:0100). Kinnistu riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Võhmuta lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 0050) tehnoloogilise lubjakivi aktiivse tarbevaru 6. plokki ning olemasolevat Võhmuta lubjakivikarjääri mäeeraldist (loa nr KMIN-001, loa omaja Aktsiaselts SMA Mineral, luba kehtiv kuni 15.05.2026). Taotletaval mäeeraldise alal asub Elektrilevi OÜ alajaam Võhmuta karjäär:(V-Maarja; VID kood 253376). Lisaks asub mäeeraldise alal 1-20 kV elektriõhuliin AS-35 (VID kood 51407573). Teenindusmaad läbib 1-20 kV elektriõhuliin AS-50 (VID kood 198945967). Taotletav mäeeraldis asub täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alal (Eesti looduse infosüsteemi kood LTA1000001). Keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ja maapõuseaduses sätestatud nõuetele on kontrollinud Keskkonnaamet ja keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja Maa-amet. Taotlus vastas nõuetele.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Keskkonnaamet avalikustab keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee) ja käesoleva kirjaga. Keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1024834-2 ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saab tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M- 129000 ja dokumentide nr DM-129000 all. Kui soovite infot taotluse edasisest menetlusest teavitame Teid kirja teel vaid juhul, kui olete selleks avaldanud soovi telefoni või e-kirja teel. Keskkonnaloa taotluse menetluse kohta ettepanekuid või vastuväiteid palume esitada kirjalikult aadressile [email protected]. Avalduses palume viidata KOTKAS menetluse numbrile M-129000 . Vajadusel korraldab Keskkonnaamet asja arutamiseks avaliku arutelu. Keskkonnaloa andmise kohta teeme otsuse 365 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Keskkonnaloa andmisest või sellest keeldumise otsusest informeerime ka menetlusosalisi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Valdo Tohver spetsialist maapõuebüroo

Teadmiseks: Aktsiaselts Võhmuta PM, ARNE KARMING, AS Baltwood, Elektrilevi OÜ, JUTA SIITAM, Maa-amet, Metsamaahalduse Aktsiaselts, Nordkalk AS, Raivo Sikka, Riigimetsa Majandamise Keskus

Valdo Tohver 53238814 [email protected]

2(2)