Lisa 1

1

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 2638

Lähteülesande ID: 5454

Tööobjekti nimi: KVKP Soodla 1 jõe elupaikade taastamine

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Tööobjekti paiknemine:

Soodla jõe (VEE1087000) lõik 1 asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, Kuru ja Jootme külade piiril. Kavandatud tööde alaga kattuvad katastriüksused 40002:002:0206; 40002:002:1200; 40002:002:0203; 40002:002:1131; 40002:002:0630; 40002:002:0850 ja 40002:002:0369. Tööala on näidatud asendiplaanil joonisel 1.

Väärtuse seisund:

Soodla jõe lõik nr 1 on füüsilise kvaliteedi poolest tugevalt degradeerunud vooluveekogu. Lõik on ritraalset tüüpi, mineraalse põhjaga ning potentsiaalselt sobiv elupaik ja kudemisala sellistele kalaliikidele, kellele sobib kivine põhi ja kiire veevool. Siiski piirab kalade edukat kudemist sobiva kudesubstraadi vähesus, mis vähendab lõigu ökoloogilist väärtust ja kalastiku elutingimusi.

Kavandatud tööde eesmärk on parandada kivilembete kalaliikide kudemis- ja elupaigatingimusi. Jõelõigu füüsilise kvaliteedi parandamiseks on kavandatud koelmualade taastamine terve lõigu ulatuses.

Tööde detailne kirjeldus:

Lõigu pikkus on 920 m. Ette on nähtud kudepadjandite taastamine kogu lõigu ulatuses. Materjali paigutamine jõesängi toimub koostöös RMK veeökoloogiga. Täpsed mahud on toodud tabelis 1.

Ligipääs tööalale on Jootma katastriüksusel (tunnusega 40002:002:0206) asuva tee kaudu. Materjali ladustamiseks kasutatakse joonisel 1 märgitud asukohta kui konkreetse maaomanikuga ei lepita kokku teisiti. Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid teid ja jõe kaldamullet. Tööde teostamisel minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Ehitusmasinaid kasutatakse materjali transpordiks konkreetsesse kudepadjandi asukohta jõe kaldal. Edasine töö – kruusa kandmine jõesängi ning kruusapadjandi kujundamine 20 cm paksuseks koelmupadjandiks – teostatakse juba inimjõul, kasutades näiteks ämbreid ja reha. Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et häiring oleks minimaalne: välditakse kalda erosiooni teket ja tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine.

Tööde käigus heljumi allavoolu kandumise vähendamiseks tuleb tööd läbi viia suvisel veevaesel perioodil.

2

Koelmupatjade taastamine

Ühe kudepadjandi planeeritud mõõtmed on 2 x 2 x 0,2 m. Kudepadjandid on ette nähtud taastada selliselt, et need ei hakkaks jões vett paisutama. Kudepadjandid taastatakse kogu lõigu ulatuses 15 m vahedega.

Kudepadjandite taastamiseks lisatakse veekogusse kruusa fraktsiooniga 16-64 mm. Sõltuvalt kruusakarjääride võimekusest kruusa töödelda on eelistused materjali suurusele ja ettevalmistusastmele järgmised:

- sõelutud ja pestud kruus fraktsioonidega 16-32 mm ja 32-64 mm. Pestud kruus vähendab peenemate osakeste/liiva osa, millega ei teki ojas täiendavat peenema sette kandumist. Peenema ja jämedama fraktsiooni suhe võiks olla ligikaudu pooleks, ideaalis aga on peenemat fraktsiooni rohkem: 70 ± 10% d 16-64 mm ning 30 ± 10% d 32-64 mm.

- juhul kui puudub kruusa pesemise võimalus, siis peab kruus olema vähemalt sõelutud. Sõelumata kruusa mitte kasutada, et vältida peenemate osakeste ja hõljumi lisandumist veekogusse. Samal põhjusel kasutatakse võimalusel pestud kruusa.

- arvestada tuleb kruusapatjade paksusega vähemalt 20 cm.

Üldised nõuded

- tööd tuleb teha suvisel veevaesel ajal; - töövõtja peab teavitama enne tööde alustamist maaomanikku tööde tegemise ajast; - ohtlike ainete sattumise vältimiseks veekogusse peab tehnika tankimine kütusega toimuma

veepiirist vähemalt 10 m kaugusel; - kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on

keelatud; - pärast taastamistööde lõppemist, tuleb alal teha heakorratööd, sh korrastada ja taastada

rikutud kaldapealne ja pinnastee.

Tabel 1. Tööde mahud.

Lõigu nimi Lõigu

pikkus (m)

Koordinaadid Kudepadjandid

Algus (xy) Lõpp (xy) tk m³/tk m³ kokku

Soodla jõgi 1

920 6566405.1, 608068.2 6566963, 607479 60 0,8 48

Piirangud (ajaline piirang, muinsuskaitsenõuded, infrastruktuuri kaitsevöönd jm)

Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud

Kavandatavad tööd viiakse läbi Soodla jõe lõigus, mis kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi kood 4108700020000). Tööde käigus taastatavate kudepadjandite planeeritud kõrgus on ca 20 cm. Arvestades, et kudepadjandeid ei kindlustata täiendavalt suuremate maakividega, on vooluveekogule omane, et jõesängi lisatav veeris seal voolu toimel mõnevõrra liigub ning kudepadjandite paksus ajas muutub.

3

Arvestades, et jõesäng on selles lõigus küllaltki suure languga, mõjutavad taastatavad kudepadjandid lõigu 1 veetaset vähesel määral, tõenäoliselt enim madalveeperioodil. Madalveeperioodil võib kujuneda lokaalne, lühikese mõjualaga paisutus, mis on ajutise iseloomuga. Selline lühiajaline veetaseme muutus ei põhjusta uputust ega mõjuta maaparandussüsteemide toimimist. Maksimumveetaseme kujunemisele kudepadjandid mõju ei avalda, kuna suurvee tingimustes jääb nende suhteline mõju jõesängi läbilaskevõimele tühiseks.

Soodla jõge ületab Soodla jõgi 1 lõigus:

- Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin). - Enefit AS-le kuuluv sideehitis maismaal nimetusega EC.

Kavandatavad tööd nimetatud objekte ei mõjuta juhul kui ei kasutata sellist tehnikat, mis võib infrastruktuuri kahjustada.

Asukohakaardid

Joonis 1. Asendiplaan: Soodla jõgi 1 tööde ala paiknemine.

Lähteülesande koostaja: Tuuli Teppo

Kuupäev: 14.10.2025

1

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 2638

Lähteülesande ID: 5454

Tööobjekti nimi: KVKP Soodla 1 jõe elupaikade taastamine

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Tööobjekti paiknemine:

Soodla jõe (VEE1087000) lõik 1 asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, Kuru ja Jootme külade piiril. Kavandatud tööde alaga kattuvad katastriüksused 40002:002:0206; 40002:002:1200; 40002:002:0203; 40002:002:1131; 40002:002:0630; 40002:002:0850 ja 40002:002:0369. Tööala on näidatud asendiplaanil joonisel 1.

Väärtuse seisund:

Soodla jõe lõik nr 1 on füüsilise kvaliteedi poolest tugevalt degradeerunud vooluveekogu. Lõik on ritraalset tüüpi, mineraalse põhjaga ning potentsiaalselt sobiv elupaik ja kudemisala sellistele kalaliikidele, kellele sobib kivine põhi ja kiire veevool. Siiski piirab kalade edukat kudemist sobiva kudesubstraadi vähesus, mis vähendab lõigu ökoloogilist väärtust ja kalastiku elutingimusi.

Kavandatud tööde eesmärk on parandada kivilembete kalaliikide kudemis- ja elupaigatingimusi. Jõelõigu füüsilise kvaliteedi parandamiseks on kavandatud koelmualade taastamine terve lõigu ulatuses.

Tööde detailne kirjeldus:

Lõigu pikkus on 920 m. Ette on nähtud kudepadjandite taastamine kogu lõigu ulatuses. Materjali paigutamine jõesängi toimub koostöös RMK veeökoloogiga. Täpsed mahud on toodud tabelis 1.

Ligipääs tööalale on Jootma katastriüksusel (tunnusega 40002:002:0206) asuva tee kaudu. Materjali ladustamiseks kasutatakse joonisel 1 märgitud asukohta kui konkreetse maaomanikuga ei lepita kokku teisiti. Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid teid ja jõe kaldamullet. Tööde teostamisel minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Ehitusmasinaid kasutatakse materjali transpordiks konkreetsesse kudepadjandi asukohta jõe kaldal. Edasine töö – kruusa kandmine jõesängi ning kruusapadjandi kujundamine 20 cm paksuseks koelmupadjandiks – teostatakse juba inimjõul, kasutades näiteks ämbreid ja reha. Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et häiring oleks minimaalne: välditakse kalda erosiooni teket ja tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine.

Tööde käigus heljumi allavoolu kandumise vähendamiseks tuleb tööd läbi viia suvisel veevaesel perioodil.

2

Koelmupatjade taastamine

Ühe kudepadjandi planeeritud mõõtmed on 2 x 2 x 0,2 m. Kudepadjandid on ette nähtud taastada selliselt, et need ei hakkaks jões vett paisutama. Kudepadjandid taastatakse kogu lõigu ulatuses 15 m vahedega.

Kudepadjandite taastamiseks lisatakse veekogusse kruusa fraktsiooniga 16-64 mm. Sõltuvalt kruusakarjääride võimekusest kruusa töödelda on eelistused materjali suurusele ja ettevalmistusastmele järgmised:

- sõelutud ja pestud kruus fraktsioonidega 16-32 mm ja 32-64 mm. Pestud kruus vähendab peenemate osakeste/liiva osa, millega ei teki ojas täiendavat peenema sette kandumist. Peenema ja jämedama fraktsiooni suhe võiks olla ligikaudu pooleks, ideaalis aga on peenemat fraktsiooni rohkem: 70 ± 10% d 16-64 mm ning 30 ± 10% d 32-64 mm.

- juhul kui puudub kruusa pesemise võimalus, siis peab kruus olema vähemalt sõelutud. Sõelumata kruusa mitte kasutada, et vältida peenemate osakeste ja hõljumi lisandumist veekogusse. Samal põhjusel kasutatakse võimalusel pestud kruusa.

- arvestada tuleb kruusapatjade paksusega vähemalt 20 cm.

Üldised nõuded

- tööd tuleb teha suvisel veevaesel ajal; - töövõtja peab teavitama enne tööde alustamist maaomanikku tööde tegemise ajast; - ohtlike ainete sattumise vältimiseks veekogusse peab tehnika tankimine kütusega toimuma

veepiirist vähemalt 10 m kaugusel; - kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on

keelatud; - pärast taastamistööde lõppemist, tuleb alal teha heakorratööd, sh korrastada ja taastada

rikutud kaldapealne ja pinnastee.

Tabel 1. Tööde mahud.

Lõigu nimi Lõigu

pikkus (m)

Koordinaadid Kudepadjandid

Algus (xy) Lõpp (xy) tk m³/tk m³ kokku

Soodla jõgi 1

920 6566405.1, 608068.2 6566963, 607479 60 0,8 48

Piirangud (ajaline piirang, muinsuskaitsenõuded, infrastruktuuri kaitsevöönd jm)

Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud

Kavandatavad tööd viiakse läbi Soodla jõe lõigus, mis kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi kood 4108700020000). Tööde käigus taastatavate kudepadjandite planeeritud kõrgus on ca 20 cm. Arvestades, et kudepadjandeid ei kindlustata täiendavalt suuremate maakividega, on vooluveekogule omane, et jõesängi lisatav veeris seal voolu toimel mõnevõrra liigub ning kudepadjandite paksus ajas muutub.

3

Arvestades, et jõesäng on selles lõigus küllaltki suure languga, mõjutavad taastatavad kudepadjandid lõigu 1 veetaset vähesel määral, tõenäoliselt enim madalveeperioodil. Madalveeperioodil võib kujuneda lokaalne, lühikese mõjualaga paisutus, mis on ajutise iseloomuga. Selline lühiajaline veetaseme muutus ei põhjusta uputust ega mõjuta maaparandussüsteemide toimimist. Maksimumveetaseme kujunemisele kudepadjandid mõju ei avalda, kuna suurvee tingimustes jääb nende suhteline mõju jõesängi läbilaskevõimele tühiseks.

Soodla jõge ületab Soodla jõgi 1 lõigus:

- Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin). - Enefit AS-le kuuluv sideehitis maismaal nimetusega EC.

Kavandatavad tööd nimetatud objekte ei mõjuta juhul kui ei kasutata sellist tehnikat, mis võib infrastruktuuri kahjustada.

Asukohakaardid

Joonis 1. Asendiplaan: Soodla jõgi 1 tööde ala paiknemine.

Lähteülesande koostaja: Tuuli Teppo

Kuupäev: 14.10.2025

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3346

Lähteülesande ID: 5455

Tööobjekti nimi: KVKP Soodla 2 jõe elupaikade taastamine

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Tööobjekti paiknemine:

Soodla jõe (VEE1087000) lõik 2 (joonis 1) asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, Pruuna külas. Kavandatud tööde alaga kattuvad katastriüksused 40002:002:0920, 40002:002:0106, 40002:002:0692, 40002:002:0076, 40002:002:0361, 40002:002:0091, 40002:002:1522, 40002:002:0345, 40002:002:0346 (Soodla 2-1, joonis 3), 40002:002:0092 40002:002:0902 ja 40002:002:0027 (Soodla 2- 2, joonis 4).

Joonis 1. Soodla jõe lõik 2 paiknemine.

Väärtuse seisund:

Soodla jõe lõik 2 on 6,2 km pikkune jõelõik, mis morfoloogia poolest on lõiguti erineva iseloomuga. Valdavalt voolab jõgi lõigus aeglase vooluga ning on mudase põhjaga potamaalne vooluveekogu. Esinevad üksikud mineraalse põhja ja kiirema vooluga lõigud, kus kohati leidub ka suuremaid maakive. Üks, ca 1 km pikkune, lõik on tugevalt muudetud olles kogu ulatuses sirgeks kaevatud. Selles lõigus on jõgi ühtlase voolumustriga, vee-elustikule puuduvad varjepaigad, elupaigale väärtust lisavad sügavamad ja madalamad kohad ning voolutakistustest tulenevad veekeerised, mis mitmekesistaksid voolumustreid ning rikastaksid vett hapnikuga. Lõigu põhjapoolne osa on mineraalse põhjaga ning kiirevooluline. Välitööde ajal oli sirgel lõigul üks koprapais.

Soodla jõe lõigul 2 on kavandatud jõe füüsilise kvaliteedi parandamise tööd kahes asukohas (Soodla 2- 1 ja Soodla 2-2). Kavandatud tööde eesmärk on parandada kivilembeste kalaliikide kudemis- ja elupaigatingimusi, seega soovitakse taastada nii koelmualasid kui ka luua elupaigalist väärtust varjepaikade loomise teel.

Tööde detailne kirjeldus:

Materjali paigutamine jõesängi toimub koostöös RMK veeökoloogiga.

Soodla 2-1

Tööd lõigul 2-1 jagunevad kahte osasse. Lõigu põhjapoolses osas, Pruuna rabatee 2 truubist 40 m allavoolu (maakivide paigutamine jõesängi) ning 270 m ülesvoolu. Ülesvoolu jääval lõigul, kus jõgi on kiirevoolulisem ning mineraalse põhjaga, taastatakse kudepadjandeid ning lisatakse jõesängi maakive ja puutüvesid. Ülejäänud allavoolu jääval lõigul langetatakse jõe vasakult kaldalt varjepaikade tekitamiseks jõkke ainult puutüvesid. Tööde mahud on esitatud tabelis 1 ja 2.

Ligipääs: Ehitustehnika ligipääs tööde tegemiseks toimub Pruuna rabatee 2 kaudu ja jõelõigu vasakult kaldalt. Objektile juurdepääsuks on võimalik kasutada kaldamullet, millelt tuleb raiuda võsa (maksimaalselt 20 tm). Võsa ei tohi eemaldada vahetult jõe kaldalt. Vajadusel tuleb koelmupadja rajamise asukohas raiuda kaldapuistusse tasku, kui see takistab materjali paigaldamist veekogusse. Raiutud materjal utiliseerida kui konkreetse maaomanikuga ei lepita kokku teisiti.

Materjali ladustamiseks kasutatakse joonisel 3 märgitud asukohta kui konkreetsete maaomanikega ei lepita kokku teisiti.

Kudepadjandid: Ühe kudepadjandi planeeritud mõõtmed on 5 x 5 x 0,20 m. Kudepadjandid on ette nähtud taastada selliselt, et need ei hakkaks jões vett paisutama. Selleks kujundatakse kudepadjandid jõesängi põndakutena lähtudes skeemist joonisel 1. Kokku taastatakse 9 kudepadjandit 270 m pikkusel lõigul ligikaudu iga 30 m tagant (tabel 1). Seejuures arvestatakse, et maaparandussüsteemi kraavi (nimetusega Põriku 4108700020050/001) suudmest allavoolu ei kujundata jõesängi 30 m ulatuses kudepadjandit. Kudepadjandite jõesängi kujundamisega jätkatakse 10 m kraavi suudmest ülesvoolu.

Joonis 2. Parandatava jõelõigu koelmupadjandite ja maakivide indikatiivne paiknemise skeem. Maakivid: Kivid vooluveekogus täidavad mitmeid tähtsaid ökoloogilisi ja füüsikalisi rolle: loovad elupaiku paljudele veeorganismidele (nt putukavastsed, kalad, vähid), aitavad aeglustada voolukiirust,

vähendades erosiooni ja võimaldades setetel settida, mis on eriti oluline õgvendatud jõelõikudel. Kivid soodustavad vee hapnikuga rikastamist, sest voolamine neist üle ja ümber tekitab keeriseid ja vahutamist. Oluline on ka kivide roll veekogu vertikaalse mitmekesisuse loomisel – suuremad kivid ja kivikuhjad aitavad moodustada süvikuid ja madalikke, mis mitmekesistavad mikroelupaiku. See suurendab kogu veekogu elurikkust ja stabiilsust.

Soodla jõe lõigus 2-1 paigutatakse maakive kudepadjandite vahelistele lõikudele hajusalt ja gruppidena vastavalt tabelis 1 toodud mahtudele. Maakive kudepadjandile ei paigutata. Oluline on, et jõesängile jääks looduslik ilme. Seejuures arvestatakse, et maaparandussüsteemi kraavi (nimetusega Põriku 4108700020050/001) suudmest allavoolu ei paigutata jõesängi 30 m ulatuses maakive. Maakivide jõesängi paigutamist jätkatakse 10 m kraavi suudmest ülesvoolu.

20 maakivi diameetri suurusega 30-50 cm paigutatakse Pruuna rabatee truubist 40 m allavoolu jäävale lõigule, aga vähemalt 10 kaugusele truubi avast.

Puutüved: Puutüvede lisamisel jõesängi on erinevaid eesmärke. Õigesti paigutatud tüved toimivad

voolusuunajatena, tekitades ühetaolisse sängi lookeid ja mitmekesistavad jõepõhja. Voolutakistuste

põhjustatud erisused voolukiirustes paigutavad ümber jõepõhja setteid ja asukohast sõltuvalt võivad

tekkida kruusasemad lõigud, mis on meelepärased mitmetele jõeliikidele. Vooluga risti asetatud tüved

toimivad nö altkaevajatena, tekitades jõepõhja sügavamaid kohti. Osaliselt ja täielikult vees asuvad

tüved on üliolulised pinnad, kuhu tekib biokile, mis on veekogu ainevahetuse üks nurgakividest. Nendel

pindadel liiguvad vette ja veest välja ka selgrootud, kes seal munemas käivad või veelise arengu lõpul

maismaale suunduvad. Puutüvede vette paigutamisel fikseeritakse üks ots reeglina kaldasse ja

vajadusel kindlustakse tüvi jõepõhja löödud vaiadega.

Soodla jõe lõigul kasutatakse kokkuleppel maaomanikuga looduslikke puutüvesid lähtudes järgmistest

põhimõtetest:

- puutüvesid ei paigutata jõesängi Põriku maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala ulatuses;

- kasutatakse käsitsi jõe kalda lähedalt langetatud sobivaid puid;

- sobiv puutüvi on võimalikult suure läbimõõduga, kasutatakse erinevate puuliikide tüvesid;

- sobivad erinevad puuliigid;

- puutüvesid ei laasita, vaid paigutatakse jõkke koos okstega;

- puutüvesid langetatakse jõkke ligikaudu 30 m vahemaa tagant nii kahekaupa kui üksikult;

- kui kohapeal leidub, võib kasutada metsakuiva, tuulemurru või erineva lagunemisastmega

suurema diameetriga tüvesid;

- kui puud paiknevad jõele nii lähedal, et neid saab otse jõkke langetada, võib saagimisel jätta

palgi osaliselt kännu külge kinni;

- soovituslik on langetada lõigu peale ca 3-4 puutüve üle jõe.

Koprapaisud: Tööde ajal jõelõigus esinevad koprapaisud tuleb likvideerida.

Truup: Puhastada truup seda ummistavast risust.

Soodla 2-2

Tööde ala pikkus on asendiplaanil märgitud 20 m ja seal on ette nähtud ühe 1 x 10 x 0,20 m kudepadjandi taastamine (tabel 1). Materjali paigutamine objektil toimub koostöös RMK veeökoloogiga.

Ligipääs jõesängile toimub 15149 Jootme-Lehtse tee ning eraomandis Arme (40002:002:0092) ja Leevikese (40002:002:0027) katastriüksuste kaudu.

Materjalide ladustamiseks kasutatakse soovitatavalt joonisel 4 näidatud asukohta, välja arvatud juhul, kui konkreetse maaomanikuga on kokku lepitud teisiti. Kui materjale ladustatakse pehmel pinnasel või rohttaimestul, tuleb enne ladustamist aluspinnale paigaldada kaitsekiht (nt geotekstiil või muu kate), et vältida kruusa segunemist pinnase ja taimestikuga. Pärast tööde lõpetamist tuleb ladustamiskohad korrastada.

Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid teid, kuid jõesängile ligipääsemiseks tuleb raiuda ligipääsu trassilt võsa (maht ei tohi ületada 20 tm). Tööde teostamisel minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Materjalid transporditakse ladustusplatsile kalluriga, kust edasi toimetatakse jõeni kopp-laaduri või roomikekskavaatoriga. Ehitusmasinat kasutatakse materjalide transpordiks laoplatsilt konkreetsesse kudepadjandi asukohta ja võimalusel kruusa kallamiseks ojja. Edasine töö – kruusapadjandi kujundamine 20 cm paksuseks koelmupadjandiks – teostatakse juba inimjõul, kasutades reha. Ekskavaatori noole pikkus peab olema piisav selleks, et ulatuda koelmupadjandi tarvis peenemat veerise fraktsiooni jõe vasakusse kaldasse kallutama.

Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et häiring oleks minimaalne: välditakse kalda erosiooni teket ja tagatakse riiklikult korrashoitava eesvoolu toimimine.

Tööde käigus heljumi allavoolu kandumise vähendamiseks tuleb tööd läbi viia suvisel veevaesel perioodil.

Kavandatud kudepadjandi planeeritud mõõtmed on 1 x 10 x 0,20 m. Kudepadjand on ette nähtud taastada selliselt, et see ei hakkaks jões vett paisutama. Selleks kujundatakse kudepadjand jõesängi vasakusse kaldasse pikliku põndakuna (tabel 1).

Koelmupatjade taastamine lõikudes Soodla 2-1 ja 2-2

Kudepadjandite taastamiseks mõlemal lõigul lisatakse veekogusse kruusa fraktsiooniga 16-64 mm. Sõltuvalt kruusakarjääride võimekusest kruusa töödelda on eelistused materjali suurusele ja ettevalmistusastmele järgmised:

• sõelutud ja pestud kruus fraktsioonidega 16-32 mm ja 32-64 mm. Pestud kruus vähendab peenemate osakeste/liiva osa, millega ei teki ojas täiendavat peenema sette kandumist. Peenema ja jämedama fraktsiooni suhe võiks olla ligikaudu pooleks, ideaalis aga on peenemat fraktsiooni rohkem: 70 ± 10% d 16-64 mm ning 30 ± 10% d 32-64 mm.

• juhul kui puudub kruusa pesemise võimalus, siis peab kruus olema vähemalt sõelutud. Sõelumata kruusa mitte kasutada, et vältida peenemate osakeste ja hõljumi lisandumist veekogusse. Samal põhjusel kasutatakse võimalusel pestud kruusa.

• arvestada tuleb kruusapatjade paksusega vähemalt 20 cm.

Kavandatud tööde soovitatav ajaline järjestus

1. Märkimine, vajadusel raied; 2. Kudepadjandite taastamistööd; 3. Maakivide lisamine voolusängi; 4. Puutüvede langetamine; 5. Koprapaisude likvideerimine; 6. Truubi puhastamine; 7. Heakorratööd, ehitustööde käigus rikutud kaldapealse ja pinnastee taastamine.

Tabel 1. Koelmute taastamise ja maakivide paigutamise tööde mahud.

Lõigu nimi

Lõigu pikkus

(m)

Koordinaadid Maakivid (tk) d=30-

50 cm

Maakivid (tk) d=60-

90 cm

Maakivide maht kokku

(m³), kui keskmine d=50 cm

Kudepadjandid

Algus (xy) Lõpp (xy) tk m³/tk m³

Soodla 2-1

1234 6568301.35, 606057.80

6567231.18, 606318.15

70 10 5,23 9 5 45

Soodla 2-2

20 6568881.779, 605218.733

6568865.904, 605233.070

- - - 1 2 2

Tabel 2. Muude tööde mahud.

Lõigu nimi Töö Tööde maht

Soodla 2-1

Puutüvede langetamine 50 tk

Koprapaisud kõik lõigul esinevad

Truubi puhastamine risust 1 tk

Raie kalda veekaitsevööndis maksimaalselt 20 tm / katastriüksuse kohta

Üldised nõuded:

− ehitustööd tuleb teha suvisel veevaesel ajal;

− töövõtja peab teavitama enne tööde alustamist maaomanikku tööde tegemise ajast;

− tankimine peab toimuma veepiirist vähemalt 10 m kaugusel;

− kõik tekkinud jäätmed tuleb peale tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on keelatud.

Piirangud (ajaline piirang, muinsuskaitsenõuded, infrastruktuuri kaitsevöönd jm)

Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud

Kavandatavad tööd viiakse läbi Soodla jõe lõigus, mis kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi kood 4108700020000). Vahetult Pruuna rabatee 2 truubist allavoolu ca 120 m asub Põriku kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu ala. Kudepadjandid on ette nähtud taastada

selliselt, et need ei hakkaks jões vett paisutama. Selleks kujundatakse kudepadjandid jõesängi põndakutena lähtudes skeemist joonisel 2. Kudepadjandite planeeritud kõrgus on ca 20 cm, lisaks paigutatakse jõesängi maakive ning puutüvesid. Arvestades, et kudepadjandeid ei kindlustata täiendavalt suuremate maakividega, on vooluveekogule omane, et jõesängi lisatav veeris seal voolu toimel mõnevõrra liigub ning kudepadjandite paksus ajas muutub. Seejuures arvestatakse, et maaparandussüsteemi kraavi (nimetusega Põriku 4108700020050/001) suudmest allavoolu ei paigutata jõesängi kudesubstraati ning maakive 30 m ulatuses. Maakivide ja kudesubstraadi jõesängi paigutamist jätkatakse 10 m kraavi suudmest ülesvoolu. Puutüvesid ei paigutata jõesängi maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala ulatuses. Maakive paigutatakse ka Pruuna rabatee truubist 40 m allavoolu jäävale lõigule, aga vähemalt 10 m kaugusele truubi avast.

Taastatavad kudepadjandid mõjutavad Soodla jõe lõigu 2-1 veetaset vähesel määral ning eelkõige madalveeperioodil. Kudepadjandid taastatakse jõesängi servadele vaheldumisi ning põndakutena, seega kujuneb jõesängi keskele madalveeaegne voolusäng, mille voolumustreid mitmekesistatakse maakividega. Kudepadjandite kuivalejäämine madalveeperioodil on ootuspärane. Lisaks paigutatakse jõesängi puutüvesid, mis toimivad vee-elustikule varjepaikadena. Madalveeperioodil võib kujuneda lokaalne madal paisutus, mis on ajutise iseloomuga. Lühiajaline veetaseme muutus ei põhjusta uputust ega mõjuta maaparandussüsteemide toimimist. Maksimumveetaseme kujunemisele kudepadjandid mõju ei avalda, kuna suurvee tingimustes jääb nende suhteline mõju jõesängi läbilaskevõimele tühiseks.

Asukohakaardid

Joonis 3. Asendiplaan: Soodla lõik 2-1 kavandatud tööde ala.

Joonis 4. Asendiplaan: Soodla lõik 2-2 kavandatud tööde ala.

Lähteülesande koostaja: Tuuli Teppo

Kuupäev: 20.01.2026

1

Looduskaitsetöö lähteülesanne Tööobjekti ID: 3347 Lähteülesande ID: 5275 Tööobjekti nimi: KVKP Soodla 3 jõe elupaikade taastamine Töögrupp: Veekogude taastamistöö

Tööobjekti paiknemine

Soodla jõe (VEE1087000) lõik 3 asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas, Läste külas. Kavandatud tööde alaga kattuvad katastriüksused 40002:001:0180, 40002:001:0242, 40002:001:0189 ja 40002:001:0174.

Joonis 1. Soodla jõgi 3 kavandatud tööala paiknemine.

Väärtuse seisund:

Soodla jõe lõik 3 on terves ulatuses degradeerunud füüsilise kvaliteediga vooluveekogu (joonis 1). Selles lõigus on jõgi ühtlase voolumustriga ning jõesängi kallaste ja põhja morfoloogia ühetaolised. Vee- elustikule puuduvad varjepaigad, elupaigale väärtust lisavad sügavamad ja madalamad kohad jõesängis ning voolutakistustest tulenevad veekeerised, mis mitmekesistaksid voolumustreid ning rikastaksid vett hapnikuga.

Kavandatud tööde eesmärk on parandada kivilembeste kalaliikide kudemis- ja elupaigatingimusi. Jõelõigu füüsilise kvaliteedi parandamiseks on kavandatud koelmualade taastamine ning varjepaikade

2

lisamine 150 m ulatuses. Tööalast allavoolu jäävas jõelõigus tegevusi ette ei nähta, sest need võivad mõjutada lokaalset veerežiimi.

Tööde detailne kirjeldus:

Kavandatud tööde lõigu pikkus on 150 m (joonis 3). Ette on nähtud esmalt 5 kudepadjandi taastamine ning seejärel maakivide paigutamine jõesängi. Materjali paigutamine objektil toimub koostöös RMK veeökoloogiga. Täpsed mahud on toodud tabelis 1.

Ligipääs jõesängile on Lehtse-Kurge-Läste tee L1 (katastritunnus 40002:001:0180) ja eraomandis katastriüksusel (40002:001:0242) asuva tee kaudu.

Materjali ladustamise asukoht lepitakse kokku konkreetse maaomanikuga. Materjal tuleb paigutada nii, et see ei segaks teedel liiklemist.

Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid teid ja jõe kaldamullet. Tööde teostamisel minimeeritakse ehitusmasinate sõitmist materjali ladustamiseks ja transpordiks kalda tsoonis, et vältida kalda sissevarisemist. Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Materjalid transporditakse ladustusplatsile kalluritega, kust edasi toimetatakse piki jõe kallast kopp-laaduri või roomikekskavaatoriga. Ehitusmasinaid kasutatakse materjalide transpordiks laoplatsilt konkreetsesse kudepadjandi asukohta ja võimalusel kruusa kallamiseks jõkke. Edasine töö – kruusapadjandi kujundamine 20 cm paksuseks koelmupadjandiks – teostatakse juba inimjõul, kasutades reha. Samuti paigaldatakse suuremad kivid täpsemasse asukohta võimalusel masinaga, ent vajadusel inimjõul. Ekskavaatori noole pikkus peab olema piisav selleks, et ulatuda jõe vastaskaldale koelmupadjandi tarvis peenemat veerise fraktsiooni kallutama ning ka maakive paigutama.

Vajadusel tuleb koelmupadja rajamise asukohas raiuda kaldapuistusse tasku, kui see takistab materjali paigaldamist veekogusse.

Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et häiring oleks minimaalne: välditakse kalda erosiooni teket ja olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist.

Tööde käigus heljumi allavoolu kandumise vähendamiseks tuleb tööd läbi viia suvisel veevaesel perioodil.

Koelmupatjade taastamine

Ühe kudepadjandi planeeritud mõõtmed on 4 x 4 x 0,20 m. Kudepadjandid on ette nähtud taastada selliselt, et need ei hakkaks jões vett paisutama. Selleks kujundatakse kudepadjandid jõesängi põndakutena lähtudes skeemist joonisel 2. Kokku taastatakse 5 koelmupatja 150 m pikkusel lõigul ca 30 m vahega (tabel 1).

Joonis 2. Parandatava jõelõigu koelmupadjandite ja maakivide indikatiivne paiknemise skeem.

Kudepadjandite taastamiseks lisatakse veekogusse kruusa fraktsiooniga 16-64 mm. Sõltuvalt kruusakarjääride võimekusest kruusa töödelda on eelistused materjali suurusele ja ettevalmistusastmele järgmised:

3

• sõelutud ja pestud kruus fraktsioonidega 16-32 mm ja 32-64 mm. Pestud kruus vähendab peenemate osakeste/liiva osa, millega ei teki ojas täiendavat peenema sette kandumist. Peenema ja jämedama fraktsiooni suhe võiks olla ligikaudu pooleks, ideaalis aga on peenemat fraktsiooni rohkem: 70 ± 10% d 16-64 mm ning 30 ± 10% d 32-64 mm.

• juhul kui puudub kruusa pesemise võimalus, siis peab kruus olema vähemalt sõelutud. Sõelumata kruusa mitte kasutada, et vältida peenemate osakeste ja hõljumi lisandumist veekogusse. Samal põhjusel kasutatakse võimalusel pestud kruusa.

• arvestada tuleb kruusapatjade paksusega vähemalt 20 cm.

Jõesängi mitmekesistamine maakividega

Maakivid paigutatakse voolusängi 150 m ulatuses hajutatuna, arvestades ca 3 tk/jm. Maakive kudepadjandi peale ei paigutata.

Kavandatud tööde soovitatav ajaline järjestus

1. Märkimine, vajadusel raied; 2. Kudepadjandite taastamistööd; 3. Maakivide lisamine voolusängi; 4. Heakorratööd, ehitustööde käigus rikutud kaldapealse ja pinnastee taastamine.

Tabel 1. Tööde mahud.

Lõigu nimi

Lõigu pikkus

(m)

Koordinaadid Maakivid (tk) d=30-

50 cm

Maakivid (tk) d=60-

90 cm

Maakivide maht kokku

(m³), kui keskmine d=50

cm

Kudepadjandid

Algus (xy) Lõpp (xy) tk m³/tk m³

Soodla jõgi 3

150 6571803.66, 603097.50

6571945.42, 603153.44

25 25 1,67 5 3,2 16

4

Joonis 3. Asendiplaan: kavandatavate tööde ala.

Piirangud

Maaparandussüsteemid ja tehnovõrgud

Kavandatavad tööd viiakse läbi Soodla jõe lõigus, mis kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja (maaparandussüsteemi kood 4108700020000). Tööde käigus kujundatakse jõesängis koelmupadjandid põndakutena vaheldumisi mõlemas kaldas eesmärgiga parandada jõe ökoloogilist seisundit. Koelmupadjandite planeeritud kõrgus on ca 20 cm, mille ümbrusesse paigutatakse voolusängi voolumustri mitmekesistamise ja varjepaikade loomise eesmärgil maakive.

Taastatavad kudepadjandid ja paigaldatavad kivid mõjutavad veetaset vähesel määral madalveeperioodil. Madalveeperioodil võib kujuneda lokaalne, kuni 15 cm kõrgune paisutus, mis on ajutise iseloomuga. Selline väike ja lühiajaline veetaseme muutus ei põhjusta uputust ega mõjuta maaparandussüsteemide toimimist. Maksimumveetaseme kujunemisele (suurvete ajal) kudepadjandid ja kivid mõju ei avalda, kuna suurvoolu tingimustes jääb nende suhteline mõju hüdraulilisele profiilile tühiseks.

Kavandatud tööde 150 m pikkusele lõigule lähim ülepääs asub tööalast ligikaudu 150 m allavoolu, kus jõge ületab eratee katastriüksusele 40002:001:0189. Kavandatavad tegevused ei mõjuta silla toimimist ega vooluhulga läbilaskevõimet.

Soodla jõge ületab Soodla jõgi 3 lõigus Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin alla 1 kV. Kavandatavad tööd jäävad liini paiknemise asukohast eemale ning ei mõjuta selle mõjuala.

Lähteülesande koostaja: Tuuli Teppo Kuupäev: 21.01.2025

1

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3348

Lähteülesande ID: 5478

Tööobjekti nimi: KVKP Soodla 4 jõe elupaikade taastamine

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Tööobjekti paiknemine:

Soodla jõe (VEE1087000) lõik 4 asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas ja Kuusalu vallas Kolgu külas ning Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Läste, Tõõrakõrve ja Rabasaare külades. Kavandatud tööde alaga kattuvad katastriüksused 40002:001:0022; 40002:001:0028; 40002:001:0039; 40002:001:0049; 40002:001:0052; 40002:001:0109; 40002:001:0116; 40002:001:0124; 40002:001:0183; 79001:001:0123.

Väärtuse seisund:

Soodla jõe lõik nr 4 piirneb Rebase jääksooga. Lõik on valdavalt maaparandatud ning sellesse suubuvad jääksoo kogujakraavid. Soodla jõe ja Mustjõe veekvaliteedi tõstmiseks ning settekoormuse vähendamiseks planeeritakse jääksoost lähtuvate kraavide sulgemist. Seeläbi paraneb eelduslikult ka jääksoo kui märgala seisund, mis toetab piirkonna ökosüsteemi looduslikku toimimist.

Lisaks kavandatakse maaparanduse tõttu sirgeks kaevatud Soodla jõe lõigus jõelise elupaiga parandamist puutüvede lisamisega voolusängi. Voolusängi paigutatud tüved toimivad voolusuunajatena, tekitades ühetaolisse sängi lookeid ja mitmekesistavad jõepõhja. Voolutakistuste põhjustatud erisused voolukiirustes paigutavad ümber jõepõhja setteid. Vooluga risti asetatud tüved toimivad nö altkaevajatena, tekitades jõepõhja sügavamaid kohti. Osaliselt ja täielikult vees asuvad tüved on üliolulised pinnad, kuhu tekib biokile, mis on veekogu ainevahetuse üks nurgakividest. Nendel pindadel liiguvad vette ja veest välja ka selgrootud, kes seal munemas käivad või veelise arengu lõpul maismaale suunduvad.

Kraavide sulgemise mõju piirneb Rebase jääksooga. Valgalade muutus on näidatud Joonis 1. Tööde käigus ei sulgeta Rebase linnavõitluslinnakuga piirnevaid kraave vältimaks mõju harjutusalale.

2

Joonis 1. Valgalad enne ja pärast Soodla jõe lõik nr 4 kavandatavate tööde teostamist

Tööde detailne kirjeldus:

Rebase jääksoost lähtuvate kraavide sulgemiseks tuleb teostada trassiraied ning rajada kraaviotstele kohapealsest materjalist pinnaspaisud. Kavandatud tööd on näidatud Tabel 1 ja Joonis 2.

Raietööde käigus tekkivat materjali tuleb kasutada Soodla jõe elupaikade mitmekesistamiseks. Elupaikade mitmekesistamine on ette nähtud raietööde käigus langetatud puutüvede paigutamisega voolusängi kaheteistkümnes asukohas. Kavandatud tööde asukohad on näidatud Joonis 3.

Mustjões tuleb likvideerida kõik olemasolevad koprapaisud.

täpsemalt kirjeldatud allpool.

Tabel 1. Tööde mahud.

Lõigu nimi

Tööde ala lõigu pikkus

(m)

Kavandatud tööd Koordinaadid (xy)

Töö nimetus tk km ha

Soodla jõgi 4

2090

Trassiraied - 2,3 1,4 Algus: 6573172.9, 603215.7

Lõpp: 6574483.6, 602310.0

Raied paisude asukohas

38 - 0,8

Paisude rajamine 38 - -

3

Puutüvede

paigutamine jõesängi

12 asukohta 0,6 -

Joonis 2. Soodla jõe lõik nr 4 kavandatavate tööde ala koos liikumistrassiga.

4

Trassiraied

- liikumistrasside kavandamisel tuleb eelistada olemasolevaid teid, radu, sihte ja/või kraavivalle ning looduslikke lagedaid, säilitades võimalusel vanemad puud, jalalseisvad surnud puud ja lamapuidu;

- liikumistrasside maksimaalne laius on 6 m ning need tuleb planeerida kuni 15 m nihutamisruumiga nii, et raievajadus oleks võimalikult väike;

- paisude asukohas tuleb raie teostada kuni 4 m ulatuses ümber paisu kehandi, et tagada töödeks vajalik manööverdamisruum;

- raiutud materjali kokkuvedu või kasutamine muul otstarbel (sh Soodla jõe mitmekesistamiseks) otsustatakse tööde käigus, arvestades mh pinnase kandevõimet, ligipääsu ja vahelao kaugust;

- kui materjali ei koondata, siis tuleb tagada tööala korrastatud ilme järgates materjali 4-5 m pikkuseks, laasides oksad ja peenema ladvaosa ning lõigates tüveosad maadligi.

Pinnaspaisude rajamine

- kraavide sulgemiseks tuleb rajada kohapealsest materjalist pinnaspaisud, mille kogupikkus on 11-15 m (sh laiendid mõlemal pool kraavi pikkusega 5 m), pealtlaius 1,5 m ning kõrgus ümbritseva maapinna suhtes 20 cm (Joonis 44);

- paisud paiknevad reeglina kraavi pikitelje suhtes sümmeetriliselt ja paisu laiendid ulatuvad kraavi teljest võrdselt mõlemale poole;

- materjal paisude rajamiseks tuleb võtta kraavivallidest või nende puudumisel kraavide vaheliselt alalt maleruudu meetodil, vältides uute läbivoolukanalite tekitamist;

Joonis 3. Jõesängi mitmekesistamine puutüvedega, kavandatud tööde asukohad.

5

- enne paisu rajamist tuleb kraavisängist eemaldada lamapuit ja kännud, koorida taimestiku kamar ning puhastada kraav paisu asukohas kogunenud setetest;

- paisu rajamisel tuleb materjal tihendada ekskavaatori kopaga vähemalt iga 0,5 m paksuse kihi järel ja paisukehand koos külgedega korrektselt viimistleda.

Joonis 4. Paisu ehitusjoonis.

Voolusängi mitmekesistamine

- Voolusängi mitmekesistamise tööd tehakse paralleelselt trassiraiete ning pinnaspaisude rajamisega.

- Voolusängi mitmekesistamiseks puutüvedega kasutatakse materjali, mis saadakse trassiraietest.

- Mitmekesistamiseks kasutatavaid puid ei tohi laasida (oksad tuleb külge jätta ja nendega koos vette paigutada).

- Eelistada tuleb suurema läbimõõduga puutüvesid. - Sobivad erinevate puuliikide tüved. - Kui puud paiknevad jõele nii lähedal, et neid saab otse jõkke langetada, võib saagimisel jätta

palgi osaliselt kännu külge kinni. - Ühes asukohas paigutatakse jõkke 2-3 puutüve.

6

- Puutüvede alumine ots peab jääma kaldale vähemalt ühel 2-3st jõesängi paigutatavast tüvest. - Pikemate puutüvede leidumise korral on tuleb langetada lõigu peale ca 3-4 puutüve nii, et need

ulatuksid üle jõe (vee kohale).

Üldised nõuded

- (raie)tööd tuleb teostada väljaspool lindude aktiivset pesitsusperioodi, st tööd on lubatud ajavahemikus 16. juuli kuni 31. märts.

- töövõtja peab teavitama enne tööde alustamist maaomanikke tööde tegemise ajast; - ohtlike ainete sattumise vältimiseks veekogusse peab tehnika tankimine kütusega toimuma

veepiirist vähemalt 10 m kaugusel; - kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on

keelatud; - pärast taastamistööde lõppemist, tuleb alal teha heakorratööd, sh korrastada ja taastada

rikutud kaldapealne ja ligipääsud.

Piirangud (ajaline piirang, muinsuskaitsenõuded, infrastruktuuri kaitsevöönd jm):

Tööd on lubatud ajavahemikus 16. juuli kuni 31. märts. Tööde ala piirneb osaliselt kaitseväe keskpolügooni ja Rabasaare linnavõitluslinnaku alaga.

Lähteülesande koostajad: Triin Leetmaa, Tuuli Teppo

Kuupäev: 08.10.2025

1

Looduskaitsetöö lähteülesanne

Tööobjekti ID: 3349

Lähteülesande ID: 5457

Tööobjekti nimi: KVKP Soodla 5 jõe elupaikade taastamine

Töögrupp: Veekogude taastamisprojektide koostamine

Tööobjekti paiknemine:

Soodla jõe (VEE1087000) lõik 5 asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu küla ja Kuusalu vallas Koitjärve küla piiril. Kavandatud tööde alaga kattuvad katastriüksused 35206:002:0100, 14101:001:0854 ja 14001:003:0260.

Väärtuse seisund:

Soodla jõe lõik nr 5 on ritraalse iseloomuga hästi säilinud looduslik jõelõik. Lõik on kiirevooluline ning mineraalse põhjaga, pakkudes seega sobivaid elupaiku ja kudemistingimusi kivilembelistele kalaliikidele. Arvestades lõigu looduslikku seisundit, ei ole kavandatud ulatuslikke taastamistöid. Planeeritakse valikuline kudemispaikade taastamine Kongi silla ümbruses, eesmärgiga parandada kalade kudemistingimusi ja toetada piirkonna ökosüsteemi looduslikku toimimist.

Tööde detailne kirjeldus:

Kongi silla kandis taastatakse kokku 5 kudepadjandit lähtuvalt asendiplaanist ja vastavalt tabelile 1. Kongi sillast ülesvoolu. Materjali paigutamine objektil toimub koostöös RMK veeökoloogiga.

Ligipääs tööalale on Kongi vesiveski katastriüksuselt (tunnusega 14101:001:0854).

Materjal ladustatakse soovituslikult joonisel 1 märgitud asukohta juhul kui konkreetse maaomanikuga ei lepita kokku teisiti.

Kongi sillast vahetult alla- ja ülesvoolu paiknevate koelmupadjandite taastamiseks kallutatakse peenefraktsiooniline veeris otse sillalt jõkke. Allavoolu jääva koelmupadjandi kaldast kaugema osa veerise lisamiseks võib kasutada näiteks suurt toru, kuhu saab veerise sisse kallutada. Koelmupadjandid kujundatakse jões käsitsi ca 20 cm paksuseks padjandiks rehitsedes.

Kongi sillast ülesvoolu taastatakse kolm ca 4 x 4 x 0,2 m suuruses kudepadjandit. Veeris transporditakse jõe kaldale lähemale kudepadjandi asukohtadele ATV järelkäruga. Selleks tuleb tagada ligipääs jõesängile vasakult kaldalt. Ligipääsutrassilt tuleb raiuda võsa ja ca 15-20 puud. ATV kärust kantakse veeris edasi inimjõul (näiteks ämbritega) ning kudepadjandid kujundatakse 20 cm paksuseks kihiks rehitsedes.

Ehitustöid ei teostata masinatega veekogus olles. Tegevuste kavandamisel on arvestatud, et häiring oleks minimaalne ning välditakse muuhulgas kalda erosiooni teket.

Tööde käigus heljumi allavoolu kandumise vähendamiseks tuleb tööd läbi viia suvisel veevaesel perioodil.

2

Koelmupatjade taastamine

Ühe kudepadjandi planeeritud mõõtmed on 2 x 2 x 0,2 m. Kudepadjandid on ette nähtud taastada selliselt, et need ei hakkaks jões vett paisutama. Kudepadjandid taastatakse kogu lõigu ulatuses 15 m vahedega.

Kudepadjandite taastamiseks lisatakse veekogusse kruusa fraktsiooniga 16-64 mm. Sõltuvalt kruusakarjääride võimekusest kruusa töödelda on eelistused materjali suurusele ja ettevalmistusastmele järgmised:

- sõelutud ja pestud kruus fraktsioonidega 16-32 mm ja 32-64 mm. Pestud kruus vähendab peenemate osakeste/liiva osa, millega ei teki ojas täiendavat peenema sette kandumist. Peenema ja jämedama fraktsiooni suhe võiks olla ligikaudu pooleks, ideaalis aga on peenemat fraktsiooni rohkem: 70 ± 10% d 16-64 mm ning 30 ± 10% d 32-64 mm.

- juhul kui puudub kruusa pesemise võimalus, siis peab kruus olema vähemalt sõelutud. Sõelumata kruusa mitte kasutada, et vältida peenemate osakeste ja hõljumi lisandumist veekogusse. Samal põhjusel kasutatakse võimalusel pestud kruusa.

- arvestada tuleb kruusapatjade paksusega vähemalt 20 cm.

Üldised nõuded

- tööd tuleb teha suvisel veevaesel ajal; - töövõtja peab teavitama enne tööde alustamist maaomanikke tööde tegemise ajast; - ohtlike ainete sattumise vältimiseks veekogusse peab tehnika tankimine kütusega toimuma

veepiirist vähemalt 10 m kaugusel; - kõik tekkinud jäätmed tuleb pärast tööde lõpetamist ära viia, jäätmete loodusesse jätmine on

keelatud; - pärast taastamistööde lõppemist, tuleb alal teha heakorratööd, sh korrastada ja taastada

rikutud kaldapealne ja ligipääsud.

Tabel 1. Tööde mahud.

Lõigu nimi Tööde ala

lõigu pikkus (m)

Kudepadjandid

Suurus (m) tk m³/tk m³ Koordinaadid (xy)

Soodla jõgi 5 150

15x5x0,2 1 15 15 6575893.876, 601783.347

6x4x0,2 1 4,8 4,8 6575888.651, 601797.866

4x4x0,2 3 3,2 9,6

1) 6575860.671, 601818.272;

2) 6575845.92, 601832.79;

3) 6575835.47, 601854.95

3

Piirangud (ajaline piirang, muinsuskaitsenõuded, infrastruktuuri kaitsevöönd jm):

Tööde ala paikneb osaliselt kaitseväe keskpolügooni alal.

Asukohakaardid

Joonis 1. Soodla jõe lõik nr 5 kavandatavate tööde ala.

Lähteülesande koostaja: Tuuli Teppo

Kuupäev: 08.10.2025

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

[email protected] 02.02.2026 nr 3-6.1/2026/579

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse teavitamine (Soodla jõgi)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rände- ja elupaiga tingimusi Eesti jõgedel.

RMK on alustanud jõeliste elupaikade parandamise kavandamist Soodla jõel vastavalt

taastamiskavale „Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames must-

toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamine ja

taastamine“.

Taastamiskava on koostatud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise

hüvitusmeetmete kava raames 2025. aastal. Taastamiskava koostas RMK ning tegevusi rahastab

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Kava on kooskõlastanud nii

Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet kui ka RKIK. Kaitseväe keskpolügooni

riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava näeb ette must-toonekure jaoks

sobivate toitumispaikade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamise ja taastamise.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud kirjale lisatud dokumendis „Soodla jõe

elupaikade taastamine“ ja selle lisades. Lähteülesannetes on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord,

nende olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.

Juhime tähelepanu, et RKIK-le kuuluvad järgmised katastriüksused, mis kattuvad kavandatavate

töödega:

Tööde lõik Katastriüksus Kattumine polügooni või laiendatud ohualaga

Soodla jõgi 1 40002:002:0369 Ei kattu

Soodla jõgi 4 40002:001:0028 Laiendatud ohualal

Soodla jõgi 4 40002:001:0039 Laiendatud ohualal

Soodla jõgi 4 40002:001:0049 Laiendatud ohualal, kattub Maa- ja Ruumiameti kaardi põhjal Soodla jõe alal kaitseväe polügooniga

Soodla jõgi 4 40002:001:0052 Laiendatud ohualal

Soodla jõgi 4 40002:001:0109 Laiendatud ohualal, kattub Maa- ja Ruumiameti kaardi põhjal Soodla jõe alal kaitseväe polügooniga

Soodla jõgi 4 40002:001:0116 Laiendatud ohualal, piirneb Rabasaare linnavõitluslinnaku alaga

Soodla jõgi 4 40002:001:0124 Laiendatud ohualal, kattub Maa- ja Ruumiameti kaardi põhjal Soodla jõe alal kaitseväe polügooniga

Soodla jõgi 4 40002:001:0183 Laiendatud ohualal

Soodla jõgi 5 35206:002:0100 Taastatav jõelõik paikneb kaitseväe keskpolügoonil

Soodla jõgi 5 14001:003:0260 Tööde alal katastriüksusel kattumised puuduvad

RMK soovib RKIK-i teavitada kavandatavatest töödest. Soovi korral palume esitada seisukoht ja

soovitused, millega arvestatakse tööde läbiviimisel. Juhime tähelepanu, et tavapärane veesiseste

tööde tegemise aeg on suvine madalveeperiood. Anname teada, et tegevuste elluviimiseks tuleb

RMK-l koostöös RKIK-ga leida sobivad ajad tööde elluviimiseks. Ehitushanke koostamise ajal

küsib RMK esindaja tööde teostamiseks konkreetseid ajavahemikke.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

2 ${text.ak}

Lugupidamisega

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Tööde kavatsus: Tööde kavatsus_Soodla.pdf

Lisa 1: Lisa 1_LÜ OBJ 2638 KVKP Soodla 1.pdf

Lisa 2: Lisa 2_LÜ OBJ 3346 KVKP Soodla 2.pdf

Lisa 3: Lisa 3_LÜ OBJ 3347 KVKP Soodla 3.pdf

Lisa 4: Lisa 4_LÜ OBJ 3348 KVKP Soodla 4.pdf

Lisa 5: Lisa 5_LÜ OBJ 3349 KVKP Soodla 5.pdf

56287678

[email protected]

1

Soodla jõe elupaikade taastamine

a) Soodla jõe elupaikade parandamise eesmärk

Soodla jõe (VEE1087000) elupaikade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks,

et taastada kohalike kalapopulatsioonide sigimis- ja kasvualasid ning parandada seeläbi ka must-

toonekure toitumisojades toidubaasi.

Tegevused on kavandatud vastavalt Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames

must-toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamise ja

taastamise taastamiskavale1.

Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava2 näeb ette must-

toonekure jaoks sobivate toitumispaikade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamise ja taastamise.

Selleks selgitati välja keskpolügoonil ja selle ümbruses asuvate vooluveekogude looduslikkuse

taastamise vajalikkus ja tehnilised võimalused. Must-toonekurele sobivateks vooluveekogudeks

piirkonnas on hüvitusmeetmete kavas nimetatud Valgejõgi, Soodla jõgi, Mustjõgi, Aavoja, Läsna jõgi,

Raudoja, Pala oja, Rekka oja, Pikkoja, Treimani oja, Kõnnu oja, Härjakõrioja, Leppoja, Liivoja, Visteroja

ja Kaanjärve oja.

Must-toonekure arvukus on Eestis viimased 35 aastat järjepidevalt langenud (perioodil 1991-2020

hinnanguliselt kolm korda3) ning jõudnud tänaseks kriitilisse seisu. Arvukuse vähenemise üheks

peamiseks teguriks peetakse toidupuudust, mille on tinginud must-toonekurele sobilike

toitumiskohtade (eelkõige vooluveekogud) elustiku vaesumine ja saakobjektide kättesaadavuse

vähenemine.

Must-toonekurg on kohastunud toituma metsamaastikus suhteliselt hõredalt kasvavate suurte

puudega varjatud väikestel veekogudel, kus püüab saaki peamiselt veekogus ja selle kallastel kõndides.

Reeglina on need olnud metsaojad või vähemal määral muud märgalad (kobraste üleujutusalad,

madalsood), kuid välistatud pole ka avamaastikus paiknevad (voolu)veekogud. Eestis on must-

toonekure toitumisalasid põhjalikumalt uuritud kahe projekti raames: „Metsakuivenduse mõju

potentsiaalselt ohustatud elustikule“ (Eesti Maaülikool, 2007-2011) ja „Fresh water health Control

through Black Stork perspective“ (Kotkaklubi MTÜ, 2019-2022).

Must-toonekure peamisteks toiduobjektideks on vooluveekogudes elavad väiksemad kalad ja

kahepaiksed, vähemal määral väikesed imetajad ning selgrootud. Kalastiku koosseis ja arvukus sõltub

ennekõike vooluveekogu seisundist ja omadustest, hüdroloogilisest režiimist ja inimtegevuse mõjudest

selle valgalal. Seega on veekogude kvaliteedi parandamiseks must-toonekure toitumisaladena tarvis

parandada jõgede kalastiku olukorda, mis omakorda eeldab vooluveekogu üldist ökoloogilist seisundit

toetavate meetmete rakendamist. Näiteks rändetõkete eemaldamine ja kudealade taastamine, vee

viibeaja pikendamine kuivendussüsteemides, vooluveekogude mitmekesisuse suurendamine (nt

kärestike rajamine, suurte kivide ja lamapuidu vette asetamine, loogete tekitamine) ning muude

1 Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete kava raames must-toonekurele (Ciconia nigra) sobivate toitumisveekogude looduslikkuse parandamine ja taastamine. Taastamiskava. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Riigimetsa Majandamise Keskus. Tartu. 2025. 2 Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine. Hüvitusmeetmete kava. Skepast&Puhkim OÜ. 2020.

3 Väli, Ü., Nellis, R., Kaldma, K., Vainu, O., Sellis, U. 2021. Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus

Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 34 (2), 20−39.

2

õgvendamise ja kraavitamise tulemusena toimunud elupaiga kahjustuste (nt setete edasikanne,

toitainete lisandumine) leevendamine.

Soodla jõe elupaigalise kvaliteedi parandamiseks on kavas sulgeda jääksoo kogujakraave, taastada

koelmuid, luua jõesängi varjepaikasid ning mitmekesistada voolumustrit.

Tegevuste kirjeldus:

Tööde eesmärk on parandada kivilembeste kalaliikide kudemis- ja elupaigatingimusi viies Soodla jõe

lõigus (tabel 1). Kavandatava tegevuse mõju pinnavee omadustele ja elustikule on positiivne, sest

tegevuse tulemusena paranevad kalade kudemistingimused ja suureneb noorjärkude elupaigaks

sobilike elupaikade pindala. Tegevuste läbiviimise kavandamisel on arvestatud, et häiring ümbritsevale

maakasutusele oleks minimaalne ning tagatakse olemasolevate maaparandussüsteemide toimimine.

Tabel 1. Soodla jõel kavandatud taastamistööde lõigud.

Lõigu nimi

Koordinaadid XY (algus)

Koordinaadid XY (lõpp)

Lõigu pikkus,

m Taastamismeede Lähteülesanne

Soodla jõgi 1 6566405,1

608068,2 6566963,0 607479,0

920 Koelmute taastamine LISA 1

Soodla jõgi 2 6566963,0

607479,0 6570155,4 605597,5

5370 Sängi mitmekesistamine,

koelmute rajamine LISA 2

Soodla jõgi 3 6571606,8

603214,7 6572411,7 603300,9

890 Sängi mitmekesistamine,

koelmute rajamine LISA 3

Soodla jõgi 4

6573172,9 603215,7

6574483,6 602310,0

2090 Rebase jääksoost lähtuvate kraavide sulgemine, sängi

mitmekesistamine LISA 4

Soodla jõgi 5 6575906,2

601763,2 6575894,0 601784,0

840 Koelmute rajamine LISA 5

Koelmute taastamine

Kudepatjade taastamiseks ja parandamiseks lisatakse veekogusse kruusa fraktsiooniga 16-64 mm.

Sõltuvalt kruusakarjääride võimekusest kruusa töödelda on eelistused materjali suurusele ja

ettevalmistusastmele järgmised:

• sõelutud ja pestud kruus fraktsioonidega 16-32 mm ja 32-64 mm. Pestud kruus vähendab

peenemate osakeste/liiva osa, millega ei teki ojas täiendavat peenema sette kandumist.

Peenema ja jämedama fraktsiooni suhe võiks olla ligikaudu pooleks, ideaalis aga on peenemat

fraktsiooni rohkem: 70 ± 10% d 16-64 mm ning 30 ± 10% d 32-64 mm.

• juhul kui puudub kruusa pesemise võimalus, siis peab kruus olema vähemalt sõelutud.

Sõelumata kruusa mitte kasutada, et vältida peenemate osakeste ja hõljumi lisandumist

veekogusse. Samal põhjusel kasutatakse võimalusel pestud kruusa.

• Arvestada tuleb kruusapatjade paksusega vähemalt 20 cm.

Jõesängi mitmekesistamine

Kalade noorjärkude elupaiga mitmekesistamiseks ning varjepaikade loomiseks paigutatakse mitmesse

jõelõiku maakive ja/või puutüvesid.

3

Puutüvede lisamisel jõesängi on erinevaid eesmärke. Õigesti paigutatud tüved toimivad

voolusuunajatena, tekitades ühetaolisse sängi lookeid ja mitmekesistavad jõepõhja. Voolutakistuste

põhjustatud erisused voolukiirustes paigutavad ümber jõepõhja setteid ja tekivad kruusasemad lõigud,

mis on meelepärased mitmetele jõeliikidele. Vooluga risti asetatud tüved aga toimivad altkaevajatena,

tekitades jõepõhja sügavamaid kohti. Osaliselt ja täielikult vees asuvad tüved on üliolulised pinnad,

kuhu tekib biokile, mis on veekogu ainevahetuse üks nurgakividest. Nendel pindadel liiguvad vette ja

veest välja ka selgrootud, kes seal munemas käivad või veelise arengu lõpul maismaale suunduvad.

Puutüvede vette paigutamisel fikseeritakse üks ots reeglina kaldasse ja vajadusel kindlustakse tüvi

jõepõhja löödud vaiadega. Kasutatakse looduslikke tüvesid – kas jõkke või kallastele kukkunud või

käsitsi langetatud sobivaid puud (nt üksikpuude langetamine või lähedase tuulemurru/raiejääkide

kasutamine).

Kivid vooluveekogus täidavad mitmeid tähtsaid ökoloogilisi ja füüsikalisi rolle: loovad elupaiku paljudele

veeorganismidele (nt putukavastsed, kalad, vähid), aitavad aeglustada voolukiirust ja võimaldavad

paiguti setetel settida, mis on eriti oluline õgvendatud jõelõikudel. Kivid soodustavad vee hapnikuga

rikastamist, sest voolamine neist üle ja ümber tekitab keeriseid ja vahutamist. Oluline on ka kivide roll

veekogu vertikaalse mitmekesisuse loomisel – suuremad kivid ja kivikuhjad aitavad moodustada

süvikuid ja madalikke, mis mitmekesistavad mikroelupaiku. See suurendab kogu veekogu elurikkust ja

stabiilsust.

Materjali transpordiks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid ja jõe kaldamullet. Juhul kui

jõesängile ligipääsuks võimalused puuduvad, võib vajalik olla puittaimestiku raiumine. Ligipääsud

konkreetsetele tööde asukohtadele on esitatud lisade 1-5 joonistel.

Ehitusmasinaid kasutatakse materjalide transpordiks laoplatsilt konkreetsesse kudepadjandi asukohta

ja võimalusel kruusa kallamiseks ojja. Edasine töö, kruusapadjandi kujundamine 20 cm paksuseks

koelmupadjandiks, tehakse inimjõul, kasutades reha. Samuti paigaldatakse suuremad kivid ja puutüved

täpsemasse asukohta võimalusel masinaga, ent vajadusel inimjõul. Ehitustöid ei viida läbi masinatega

veekogus olles. Vajadusel tasandatakse ja korrastatakse liikumisteed maastikul tööde järgselt.

4

Asukoht: Kõnealused Soodla jõe lõigud paiknevad Harju- ja Lääne-Viru maakondades. Jõelõikude asendiplaan on näha joonisel 1 ning kavandatud taastamistöödega kattuvad katastriüksused jõelõikudel on esitatud tabelis 2.

Joonis 1. Soodla jõe jõelõikude asendiplaan.

5

Tabel 2. Soodla jõe taastatavate jõelõikude asukoht.

Lõigu nimi Töödega kattuvad katastriüksused Asukoht

Soodla jõgi 1

Eraomand: 40002:002:0206; 40002:002:1200; 40002:002:0203; 40002:002:1131; 40002:002:0630; 40002:002:0850. Riigiomand: 40002:002:0369.

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Jootme ja Kuru külad. Lõik algab Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee silla juurest ning lõpeb Jootme mõisa läheduses.

Soodla jõgi 2-1

Eraomand: 40002:002:1522; 40002:002:0091; 40002:002:0361; 40002:002:0076; 40002:002:0692; 40002:002:0106; 40002:002:0920. Riigiomand: 40002:001:0113; 40002:002:0345; 40002:002:0346.

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Pruuna ja Jootme külad

Soodla jõgi 2-2 Eraomand: 40002:002:0092; 40002:002:0902; 40002:002:0027

Soodla jõgi 3

Eraomand: 40002:001:0242; 40002:001:0189. Munitsipaalomand: 40002:001:0180

Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Läste küla.

Soodla jõgi 4

Riigiomand: 40002:001:0022; 40002:001:0028; 40002:001:0039; 40002:001:0049; 40002:001:0052; 40002:001:0109; 40002:001:0116; 40002:001:0124; 40002:001:0183; 79001:001:0123.

Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla; Kuusalu vald, Kolgu küla; Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Läste, Tõõrakõrve ja Rabasaare külad.

Soodla jõgi 5 Eraomand: 14101:001:0854 Riigiomand: 35206:002:0100; 14001:003:0660

Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve ja Kolgu külad; Anija vald, Pillapalu küla

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Tabelis 3 on antud ülevaade töödega mõjutatud jõelõikudele jäävatest maaparandusehitistest, teedest

ja muust infrastruktuurist.

Tabel 3. Ülevaade jõelõikudega seotud infrastruktuurist.

Lõigu nimi Infrastruktuur

Soodla jõgi 1 Lõik algab Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee truubist allavoolu. Katastriüksusel 40002:002:0206 ületab jõge elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin). Lõik kuulub terves ulatuses riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja.

6

Soodla jõgi 2

Katastriüksusel 40002:002:0092 ületab ligipääsuteed elektriõhuliin alla 1 kV nimetusega AMKA.3x35+50 ja elektriõhuliin alla 1 kV nimetusega A-4x35. Katastriüksusel 40002:002:0961 kulgeb Soodla jõega paralleelselt elektriõhuliin 1- 20 kV (keskpingeliin) nimetusega BLL-99. Lõik kuulub terves ulatuses riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja. Katastriüksusel 40002:002:0106 suubub Soodla jõkke maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km2.

Soodla jõgi 3

Ligipääs jõesängile toimub Kurge teelt (tee 4005001) ning eraomandis katastriüksusel 40002:001:0242 paiknevalt pinnasteelt. Katastriüksusetel 40002:001:0189 ja 40002:001:0243 ületab jõesängi elektriõhuliin alla 1 kV nimetusega AMKA.3x25+35. Lõik kuulub terves ulatuses riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude nimekirja.

Soodla jõgi 4 Piki jõe telge paikneb pool jõge kaitseväe keskpolügoonil.

Soodla jõgi 5 Piki jõe telge paikneb pool jõge kaitseväe keskpolügoonil.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Soodla jõgi algab Järva vallast Reinevere külas paiknevast allikast, kuid ajalooliste kaartide järgi ei ole

see tõenäoliselt jõe algne läte vaid kujunenud maaparanduse tulemusel. Jõgi läbib kagu-

loodesuunaliselt Põhja-Kõrvemaa metsa- ja soomassiive ning suubub Soodla külas Jägala jõkke. Soodla

jõel asub enam kui 260 ha suuruse veepeegliga Soodla veehoidla, mis kuulub Tallinna linna

pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Paisjärvest allavoolu on Soodla jõel Keskkonnaregistri andmetel

kolm paisu (sh veehoidlaga seotud Soodla pais), millest ühel (Soodla veski (PAIS021920)) on kalapääs.

Soodla jõgi on Soodla paisust kuni suubumiseni Jägala jõkke kaitsealune kalade kudemis- ja elupaik.

Taastamiskavas on Soodla jõge käsitletud Soodla paisust ülesvoolu. Selles lõigus on jõgi must-

toonekurele toitumiseks valdavalt liiga sügav, kuid kuna sügavamatel lõikudel jõe keskjooksul leidub

toitumispaiku lammil, siis lisaks jõe üldisele väärtusele elupaigana võib kogu Soodla jõge veehoidlast

ülesvoolu käsitleda ka must-toonekure toidualana. Soodla jõgi läbib Soodla harjutusväljakut ning

piirneb osaliselt kaitseväe keskpolügooniga.

Soodla jõe ülemjooks on valdavalt maaparandatud, mistõttu on seal vajalik sängi mitmekesistamine

lisades vette kive ja puitu ning luues varjepaiku vee-elustikule. Ühtlasi tuleks Pärnu-Rakvere-Sõmeru

maanteest allavoolu rajada morfoloogiliselt sobivamatesse lõikudesse koelmuid. Samuti tuleks

koelmuid rajada Soodla jõe keskjooksule Läpi-Aru-Ojaküla teeni. Sealt allavoolu on Soodla jõgi tugevalt

meandreeruv ja looduslikus seisundis kuni Soodla veehoidlani, mistõttu taastamismeetmeid sellesse

lõiku ette ei nähta.

Soodla jõel on tööd kavandatud viies jõelõigus. Täpsema ülevaate kavandatud töödest ja nende

asukohtadest annavad lähteülesanded (lisad 1-5).

7

Joonis 2. Foto sirgeks kaevatud Soodla jõelõigult 2.

Joonis 3. Foto sirgeks kaevatud Soodla jõelõigult 3.

8

d) Eelhinnang, kuidas jõesängi mitmekesistamine ning kudealade parandamine võib mõjutada

tulundusmetsa, eramaid, infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Kavandatavad tööd mõjutavad nende kinnistute eraomanikke, kelle maaüksustelt

toimub ligipääs tööaladele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad

kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Tööde kavandamise käigus selgitatakse välja ja hinnatakse planeeritavate

tegevuste mõju maaparandussüsteemide toimimisele, seejuures lähtutakse põhimõttest, et tööd ei

mõjutaks maaparandussüsteemide toimimist. Samuti selgitatakse välja ligipääsuteed objektile.

Kavandatavad tööd ei mõjuta elektriõhuliine. Tööde tarvis erateede kasutamiseks küsitakse

maaomanike kooskõlastused ning vajadusel korrastatakse teed ja tööde alad pärast tegevuse

lõppemist.

Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Soodla jões on jõe degradeeritud

füüsiline kvaliteet – suures osas on jõgi kanaliseeritud, mistõttu on tegu tugevasti muudetud

veekoguga. Jõe elupaigalise kvaliteedi tõstmisel paranevad forelli ning ka teiste kivilembeste kalaliikide

sigimis- ja kasvualad, samuti paranevad mitmekesistamise tulemusel elutingimused teistele

veeorganismidele.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

LISAD

Lisa 1. LÜ OBJ 2638 KVKP Soodla 1

Lisa 2. LÜ OBJ 3346 KVKP Soodla 2

Lisa 3. LÜ OBJ 3347 KVKP Soodla 3

Lisa 4. LÜ OBJ 3348 KVKP Soodla 4

Lisa 5. LÜ OBJ 3349 KVKP Soodla 5