| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.65/587 |
| Registreeritud | 02.02.2026 |
| Sünkroonitud | 16.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.65 |
| Sari | Jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Andres Tammeveski |
| Originaal | Ava uues aknas |
Saare maakonna jahindusnõukogu liikmed
Saare maakonna jahindusnõukogu
koosoleku kutse 09.02.2026
Palume Teid osa võtta Saare maakonna jahindusnõukogu koosolekust, mis toimub e-kanali kaudu Microsoft Teams keskkonnas 09. veebruaril 2026 algusega kell 15.00.
PÄEVAKORD: 1. Esialgse metssea küttimismahu ja -struktuuri kehtestamine Saare maakonnas jahipiirkondade
kaupa 2026/2027. jahiaastaks;
2. Ettepaneku tegemine Keskkonnaametile hallhülge küttimise korraldamiseks Saare
maakonnas 2026/2027. jahiaastal;
3. Otsus seoses laekunud vaidega.
4. Arutelu seoses maaomaniku ettepanekuga Muhu jahiseltsi jahipiirkondade kasutusõiguse
lubade tühistamiseks.
Jahiseaduse § 22 lg 1 kohaselt lepitakse põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht ja struktuur igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus, lähtudes
ulukiseirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust. Metssea küttimisega jätkamiseks 2026/2027. jahiaastal on vajalik jahindusnõukogus kokku
leppida metssigade küttimismaht ja -struktuur lähtudes lõppeva jahiaasta ulukiseirearuandes toodud soovitustest. Lõplik metssigade küttimismaht ja -struktuur lepitakse vajadusel kokku
peale uue ulukiseirearuande valmimist juulikuisel jahindusnõukogu koosolekul. Jahiseaduse § 22 lõike 2 kohaselt pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab
igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes ulukiseirearuandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Türna Saare maakonna jahindusnõukogu esimees
2 (2)
Saata: Andres Tammeveski, [email protected]; Katrin Trumann,
[email protected]; Taavi Eigo, [email protected]; Priit Lulla, [email protected]; Rain Metsmaker, [email protected]; Kaido Kaasik,
[email protected]; Vilmar Rei, [email protected].
Annabel Pindmaa 5453 0619 [email protected]
SAARE MAAKONNA JAHINDUSNÕUKOGU
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Microsoft Teams, 09.02.2026
Algus kell 15.05, lõpp 16.20.
Juhatas: Tanel Türna (KeA)
Protokollis: Annabel Pindmaa
Osalesid: Andres Tammeveski (RMK), Rain Metsmaker (EJS), Kaido Kaasik (EJS), Priit Lulla (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Katrin Trumann (Eesti Erametsaliit), Vilmar Rei (EJS)
Külalisena: Risto Rist (RMK)
Puudus: Taavi Eigo (Eestimaa Talupidajate Keskliit)
Jahindusnõukogu koosolek on otsustusvõimeline, sest osales üle ½ liikmetest.
Päevakord:
1. Esialgse metssea küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine 2026/2027. jahiaastaks.
Jahiseaduse § 22 lõike 1 kohaselt lepitakse põdra, punahirve, metssea ja metskitse küttimismaht
ja struktuur igal jahiaastal jahipiirkondade kaupa kokku jahindusnõukogus, lähtudes ulukiseirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust. Kuna ulukiseirearuanne valmib
Keskkonnaagentuuri poolt alles 2026. aasta juuniks, ei saa asurkonna juurdekasvul põhinevat metssigade küttimismahu ja struktuuri kokkulepet sõlmida enne nimetatud aruande valmimist . Metsseajahi alustamiseks 2026/2027. jahiaastal, on vajalik määrata esialgne küttimismaht ja -
struktuur jahipidamise jätkamiseks metsseale kuni ulukiseirearuande valmimiseni. Kohapeal arutati jahindusorganisatsioonide ja maaomanike ettepanekuid metssigade esialgse
küttimismahu ja –struktuuri määramiseks jahipiirkondade vahel. LEPITI KOKKU: Määrata esialgseks metssea minimaalseks küttimismahuks Saare
maakonnas 270 isendit.
JahipiirkondMinimaalne küttimismaht
Aste 10
Eikla 10
Kaali 10
Kaavi 10
Kallemäe 10
Karja 10
Kihelkonna 10
Kuressaare 10
Kuumi 10
Kärla 10
Laimjala 10
Laugi 10
Leisi 10
Liiva 10
Lümanda 10
Metsküla 10
Mustjala 10
Orissaare 10
Pihtla 10
Pärsama 10
Salme 10
Tamse 10
Torgu 10
Tornimäe 10
Valjala 10
Võhma 10
Üru 10
Kokku 270
Jahindusnõukogu täpsustused:
Kõrge metssea asustustihedusega piirkondades tuleks nii kesikute ja kui ka täiskasvanud
isendite seas emiseid küttida kõrgendatud osakaalus.
2026/2027. jahiaasta metssea lõplik küttimismaht ja -struktuur lepitakse jahindusnõukogus kokku pärast jahiseaduse § 22 lõikes 1 mainitud ulukiseirearuande avaldamist.
2. Ettepaneku tegemine Keskkonnaametile hallhülge küttimise korraldamiseks
2026/2027. jahiaastaks.
LEPITI KOKKU: teha Keskkonnaametile ettepanek Saare maakonnas kokku 10 hallhülge
küttimise lubamiseks. Jahipiirkondade kaupa eraldi kvooti ei jaotata. Viimase hallhülge jaht tuleb eelnevalt registreerida kontaktisiku juures (Ive Kuningas, tel 5233947).
3. Otsus seoses laekunud vaidega.
LEPITI KOKKU: Vaie tagastatakse HMS § 79 lõike 1 alusel läbivaatamata.
Vaie esitati Saaremaa jahindusnõukogu 01.12.2025 otsuse peale, millega jäeti Saare maakonna jahipiirkondade vahel jaotamata täiendav punahirve küttimismaht 114 isendit.
Vaidlusaluse otsuse kehtivus on lõppenud, kuna selles käsitletud küttimismaht on jahiaasta jooksul lõplikult realiseeritud ning maakonnas on kütitud rohkem kui Keskkonnaagentuuri
soovituslik küttimismaht (08.02.2026 seisuga 2789 isendit; soovituslik maht ligikaudu 2770
isendit). Haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni
või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega saab vaide tagastada mh olukorras, kus vaidlusaluse otsuse kehtivus on lõppenud, sealhulgas seoses haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimisega. Lisaks ei riku jahindusnõukogu kokkulepitud punahirve
küttimismaht vaide esitanud isiku subjektiivseid õigusi ning vaide esitajal puudub avalikes huvides vaide esitamise õigus. Küttimismaht määratakse avalikes huvides ulukiasurkonna
ohjamiseks ning maaomaniku õigused on sätestatud jahiseaduse §-s 6. Eeltoodust tulenevalt puudub vaide esitajal õigus vaie esitada ning alus vaide sisuliseks läbivaatamiseks. Võimalike kahjunõuete korral on maaomanikul õigus pöörduda jahipiirkonna kasutaja poole üldises
korras. Käesoleva teate vaidlustamiseks on Teil õigus pöörduda 30 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates kaebusega halduskohtusse.
Mitmed jahindusnõukogu liikmed on arvamusel, et tulevikus tuleks taoliste olukordade tekkimist vältida. Lepiti kokku, et enne järgmise ametliku punahirve küttimismahu jaotamist tulevad jahindusnõukogu liikmed varasemalt kokku, et osapooltel oleks võimalus küttimismahu
kujunemist põhjalikumalt arutada.
Lisaks tegi Priit Lulla ettepaneku, et populatsiooni arvukuse hindamist tuleb parandada ehk jahimeeste hinnangud ulukite arvukusele peavad olema tõendatavad. Teema vajaks eraldi
arutelu. Teiseks tuleks üle vaadata jahindusnõukogu töökord ja toimimine selles valguses, et jahindusnõukogu on haldusüksus.
4. Arutelu seoses maaomaniku ettepanekuga Liiva ja Tamse jahipiirkondade
kasutusõiguse lubade tühistamiseks.
LEPITI KOKKU: Jahindusnõukogu ei tee Keskkonnaametile ettepanekut Liiva ega Tamse
jahipiirkonna kasutusõiguse loa tühistamiseks.
Katrin Trumann: Muhu saarel on jahimeeste poolt tulnud sõraliste küttimismahtude
mittetäitmise kohta palju vabandusi. Kasutusõiguse loa äravõtmisega karistada poleks hetkel tarvis, kuid menetlustoiming oleks hea viis jõuda faktideni või põhjusteni, miks tegelikult on
küttimismahud täitmata jäänud. Priit Lulla: Nõus, et menetlus oleks vajalik, kuid jahindusnõukogu ei pea menetlema
küttimismahu mittetäitmise põhjuseid ja asjaolusid, vaid seda peaks tegema Keskkonnaamet.
Tanel Türna: Jahindusnõukogu või maaomanik võib pöörduda Keskkonnaameti järelevalve osakonna poole ettepanekuga alustada väärteomenetlust, kui on alust arvata, et jahipiirkonna kasutaja on toime pannud rikkumise. Sellest eraldi protsess on jahindusnõukogu ettepanek
Keskkonnaametile jahipiirkonna kasutusõiguse loa tühistamiseks. Ettepanek peab olema põhjendatud ning sellele järgneb Keskkonnaameti analüüs, mille tulemusel otsustatakse, kas
luba tunnistada kehtetuks või jätta kehtima. Andres Tammeveski: Jahindusnõukogu ei peaks tegelema üksikisiku ja jahiseltsi vahelise
konfliktiga. Keskkonnaametile kasutusõiguse loa tühistamise ettepanekut pole vajalik esitada.
Kaido Kaasik, Rein Metsmaker ja Vilmar Rei saatsid ühise seisukoha ka kirjalikult: Mitte rahuldada maaomaniku T.K. ettepanekut Muhu jahiseltsi kasutusõiguse lubade tühistamiseks. Saare maakonna jahindusnõukogu on 28.05.2025 koosolekul kokku leppinud, et maakondlik
küttimismaht on täidetud. Jahindusnõukogu on juba isiku T.K. ettepanekut Muhu saare
jahipiirkondade kasutusõiguse lubade tühistamiseks arutanud 13.06.2025 erakorralisel koosolekul, kus jõuti järgmistele seisukohtadele.
• Amet ei sekku lubade väljastamise sisekorda ega vaidlustesse.
• Kokkulepitud maakondlik metssigade küttimismaht on täidetud – seega loetakse Keskkonnaameti 05.12.2024 käskirjast nr 1-1/24/187 tulenev küttimiskohustus täidetuks.
• Jahindusnõukogu on teinud Keskkonnaametile ettepaneku saata kiri jahipiirkondade kasutajatele, millega palutakse esitada ettepanekuid metssea jahi edasiseks paremaks
korraldamiseks, lähtudes vajadusest saavutada sigade arvukuse eesmärk 3 isendit 1000 ha kohta .
• Mittetäitmise osas toodud põhjendusi analüüsitakse ning JN arvestab nendega tuleval perioodil küttimismahtude määramisel ja küttimisettepanekute esitamisel.
• Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur kaaluvad võimalust kehtestada saarepõhine küttimismaht, kuid sellega kaasneb oht, et sel juhul hakatakse mahtusid formaalselt “täitma”.
• Kutsuti osapooli kompromissile ja paremale suhtlusele.
Lisaks 2025 seirearuandes on Keskkonnaagentuur teinud 2025/2026 jahiaastaks Muhu saarele eraldi metssigade küttimise ettepaneku, mis koosoleku toimumise ajaks on täidetud ja ületatud.
Kartus, et mahud on „formaalselt täidetud“ ei ole jahindusnõukogu pädevuses, sellega tegeleb Keskkonnaameti järelevalveosakond.
(Allkirjastatud digitaalselt) (Allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Türna Annabel Pindmaa juhataja protokollija