Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Mikk Marran

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]

03.02.2026 nr 7-4/26/2249

Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja

puistu piirid

Austatud riigimaade haldaja

Vabariigi Valitsus kinnitas 22. jaanuaril 2026. a määruse nr 10 "Hiiu maakonna kaitsealuste

parkide ja puistu piirid", mis jõustub 06. veebruaril 2026. a. Määrusega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel https://www.riigiteataja.ee/akt/127012026002. Määruse seletuskiri on käesoleva kirja lisaks.

Palun kinnitage käesoleva kirja kättesaamist e-postil [email protected].

Küsimuste korral palun võtke julgesti minuga ühendust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Miller

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Lisa: seletuskiri (seletuskiri_pargipiirid_Hiiu.pdf)

Andres Miller 503 6455 [email protected]

1 (10)

Vabariigi Valitsuse määruse

„Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piirid” eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta

ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse Hiiu

maakonna nelja olemasoleva kaitsealuse pargi ja ühe puistu piire. Kaitse alla jäävate parkide ja

puistu kehtivat kaitsekorda ei muudeta.

Parkide ja puistu piire muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel. Muudatused on tinginud vajadus

ajakohastada objektide piire ja tagada loodusväärtuste parem kaitse. Muu hulgas arvatakse

Kärdla linnapargi idaosast välja parkla ja Vaemla mõisa pargist tapamaja ning Sanglepa allee

eraldatakse kogu ulatuses Suuremõisa mõisa pargist, piiritletakse ja jäetakse kaitse alla eraldi

kaitstava loodusobjektina (puistuna).

Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

vanemspetsialist Andres Miller (tel 503 6455, e-post [email protected]),

eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel 5693 9110, e-post

[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti

õigusosakonna jurist Johanna Jürima (teenistussuhe lõppenud), Kliimaministeeriumi

kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika

Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt on

toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu, piirangute, piiritlemise ja kaitse alt välja arvamise põhjendus

2.1. Kaitstavate parkide ja puistu piirid

Parkide piire muudetakse, et viia need vastavusse uuema aluskaardiga ja võtta pargi koosseisu

kogu väärtuslik pargi osa. Parkide piiritlemisel on lähtutud põhimõttest kaitsta parki kui

tervikut, sealhulgas nii pargi elus- (põlispuud, pargi puistu ja neist sõltuvad elustikurühmad)

kui ka eluta (pargi planeering, pargi piirded, väikevormid ja muud kultuuriväärtused) väärtusi.

Piiritlemisel on arvestatud, et alade piirid oleksid selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad.

Välispiiride määramisel on võimaluse korral kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid

orientiire, nagu veekogude kaldaid, teede servi, kõlvikute piire, aga ka mõõdistatud maaüksuste

piire ja mõttelisi sirgeid.

Alleede piiritlemisel lähtuti looduslikest tingimustest, maastikuarhitekt Sulev Nurme väitest, et

puu juurte ulatus on kaks kuni neli korda suurem puu võra ulatusest, ning Tallinna

linnavolikogu on 2. septembri 2004. a määrusega nr 32 kinnitatud Tallinna linna kaevetööde

eeskirjast. Selle eeskirja § 2 lõike 1 punktis 7 on esitatud puu elutegevuse tagamiseks piisava

juurestiku kaitsevööndi arvutamise valem, milleks on puu rinnasläbimõõt sentimeetrites korda

0,12 võrdub kaitsevööndi raadius meetrites (d1,3 x 0,12 = r). Sanglepa allee ja Suuremõisa

2 (10)

vahtra-tamme puiestee põlispuude keskmine rinnasläbimõõt on umbes 90 cm. Seega on puude

juurestiku kaitseks vajaliku vähima vööndi ulatus u 11 m. Allee ja puiestee puuridade vahe on

u 8 m (puude vahe reas on 6–7 m). Seetõttu on Sanglepa allee ja Suuremõisa vahtra-tamme

puiestee ulatuseks kavandatud 15 m allee või puiestee telgjoonest. Selline ulatus peaks tagama

kaitstavate puude elutegevuseks piisava juurestiku kaitse.

Kärdla linnapargi 2000. aastast (Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174

„Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” § 1 lõige 2) pärit piiri kirjeldus on järgmine:

„Kärdla linnapargi välispiir (edaspidi piir) algab põhjaosas paigast, kus parki läbiv kraav ristub

Posti tänavaga, sealt kulgeb piir piki Posti tänavat kuni ristumiseni Uue tänavaga. Idapiir

paikneb piki Uut tänavat kuni Nuutri jõeni. Pargi lõunapiiriks on Nuutri jõgi ja läänepiiriks

kuivenduskraav, mis algab Nuutri jõest ja kulgeb Posti tänavani.” Piirikirjelduse tühistas

Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide

piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti põhikaardil mõõtkavaga 1 : 5000.

Kärdla linnapargi uueks piiriks on edelas jätkuvalt Nuutri jõe paremkallas. Pargi lääneosas

ühtib pargi piir katastripiiriga. Pargi kirdepiir kulgeb mööda Posti tänava teekatte lõunaserva

kuni 50 m-ni enne Posti ja Uue tänava ristmikku. Sealt kulgeb pargi piir mööda parklasse

suunduva tee lääneserva, siis ümber parkla Uue tänava lääneservani ning mööda seda Nuutri

jõeni. Pargist arvatakse välja Uue tänava parkla senise pargi idatipus. Pargi pindala väheneb

senisega (5,17 ha) võrreldes 0,12 ha võrra ja on edaspidi 5,05 ha. Kõik piirimuudatused (kaitse

alt arvatakse välja 0,23 ha ja kaitse alla võetakse 0,11 ha) puudutavad vaid munitsipaalmaad.

Kärdla linnapark on kinnismälestiste (Kärdla kirik ning II maailmasõjas hukkunute ja

terroriohvrite ühishaud) kaitsevööndina ka muinsuskaitse all.

Kärdla rannapargi 2000. aastast (Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174

„Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” § 2 lõige 2) pärit piiri kirjeldus on järgmine:

„Kärdla rannapargi välispiir (edaspidi piir) piirneb kaguosas Vabriku väljak 8 hoone

välisseinaga, edasi aiaga. Lõunapiiriks on mustkattega Lubjaahju tänav, mis poolkaarega läheb

üle läänepiiriks ja kulgeb piki seda tänavat kuni parkimisplatsini, sealt edasi piki kruusateed

lääne-idasuunalise kruusateeni. Nimetatud tee on ühtlasi pargi põhjapiiriks, mis lõpeb paigas,

kus idapiiriks olev aed ristub nimetatud teega.” Piirikirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse

29. juuni 2006. a määrus nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati

pargi skeem Eesti põhikaardil mõõtkavaga 1 : 5000.

Kärdla rannapargi uueks piiriks on jätkuvalt Lubjaahju tänava pargipoolse teekatte serv,

kusjuures pargist arvatakse välja Lubjaahju tänava parkla Rannapaargust (Lubjaahju tn 3) lõuna

pool. Edasi kulgeb pargi piir mööda Lubjaahju põigu pargipoolset serva (arvestuslikult 2 m tee

teljest) kuni katastriüksuseni Väike-Sadama tn 1d (tunnusega 20501:001:0211; ei jää pargi

koosseisu), siis mööda katastripiiri ja lühikesi mõttelisi sirgeid Lubjaahju tänavani. Pargi

pindala väheneb senisega (4,27 ha) võrreldes 0,03 ha võrra ja on edaspidi 4,24 ha. Pargist

arvatakse välja 0,03 ha eramaad katastriüksusel Vabrikuväljak 8 (37101:003:0550) ja 0,06 ha

munitsipaalmaad ning pargiga liidetakse 0,06 ha peamiselt munitsipaalmaad.

Kärdla rannapark on kinnismälestise (Kärdla hiiurootslaste kalmistu) kaitsevööndina ka

muinsuskaitse all.

Suuremõisa mõisa pargi 2000. aastast (Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174

„Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” § 3 lõige 2) pärit piiri kirjeldus on järgmine:

3 (10)

„Suuremõisa pargi välispiir kulgeb põhjaosas mööda vana Suuremõisa–Käina maanteed,

lääneosas aga mööda Suuremõisa–Salinõmme teed kuni Kärdla metskonna kvartalit 418 läbiva

ida-läänesuunalise sihini, edasi mööda seda kuni jõeni, sealt piki sama kvartali põhjapiiri kuni

Suuremõisa jõeni, siis mööda jõge lõuna suunas kuni kinnistuni A70. Lõunapiiriks on kinnistu

A70 loodepiir kuni selle lõikumiseni pinnasteega. Alates pargi lõunaosast on idapiiriks

pinnastee, mis kulgeb Suuremõisa asula puhastusseadmetest lähtuva kraavini, siis piki

kinnikasvanud kraavi uuesti pinnasteeni, edasi mööda seda kuni lossihoovi läbiva teeni. Pargi

koosseisu kuuluvad veel lossihoone taga asuv pargiosa, mida piirab paekivist müür, Heltermaa

maantee äärde jääv tammeallee kuni kaupluseni 30 meetri ulatuses. Pargi koosseisu jäävad

järgmised kinnistud: Kooli A67, A81 pargi idapiiri ja jõe vahele jääv ala, A65 pargi idapiiri ja

jõe vahele jääv ala, Käina metskonna kvartali 147 Salinõmme maanteest ida poole jääv osa,

samuti põline riigimets.” Piirikirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus

nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti

põhikaardil mõõtkavaga 1 : 15 000.

Suuremõisa mõisa pargist arvatakse välja Sanglepa allee, mis oli seni osaliselt mõisa pargi

koosseisus (2,54 ha ulatuses), kuid mida edaspidi kaitstakse tervikuna eraldi kaitsealuse

objektina. Koos muude muudatustega väheneb pargi pindala senisega (50,21 ha) võrreldes

2,1 ha võrra ja on edaspidi 48,11 ha. Pargi koosseisust arvatakse välja 3,05 ha, millest 2,23 ha

on eramaa (16 maaüksusel), 0,17 ha on munitsipaalmaa (5 maaüksusel) ja 0,65 ha on riigimaa

(6 maaüksusel). (Pargi koosseisust välja arvatavast maast jääb 2,54 ha Sanglepa allee koosseisu

ja seal kaitsekord ei muutu.) Pargi koosseisu ja kaitse alla võetakse 0,95 ha, millest 0,37 ha on

eramaa (18 maaüksusel), 0,09 ha on munitsipaalmaa (9 maaüksusel) ja 0,49 ha on riigimaa

(11 maaüksusel).

Suuremõisa mõisa pargi uus piir kulgeb katastriüksuse Sanglepa allee lõik 200

(63902:001:0636) läänepiirilt (Sanglepa allee idapiirilt) Suuremõisa jõel mööda kergliiklustee

(vana Käina maantee) loodepiiri (arvestuslikult 2 m tee pikiteljest) ja siis mööda katastripiiri

Kärdla ehk põhja poole suunduva tamme-vahtraalleeni, kulgedes sealt ligi 600 m edasi 15 m

kaugusel mõlemal pool allee pikitelge Suuremõisa–Kassarisoo teeni. Kirde ehk kiriku ehk

Heltermaa poole kulgeb pargi piir umbes 400 m ulatuses samuti 15 m laiuselt mõlemal pool

tammeallee pikitelge kuni pargi senise piirini (u 12 m enne tuuleveski varemeid). Edasi kulgeb

pargi piir mööda katastripiiri, kivimüüri ja mõttelist sirget ümber mõisa peahoone ning seejärel

uuesti mööda katastripiiri pargiteeni Suuremõisa jõe ääres.

Seni läbi õuemaa ja hoonete kulgenud pargi piir nihutatakse katastripiirile ning osa õuemaad ja

hooneid (0,2 ha) arvatakse looduskaitseliste piirangute alt välja (muinsuskaitselised piirangud

jäävad). Suuremõisa jõest ida poole jääv kergliiklustee osa jäetakse pargi koosseisu, et tee

arendamisel oleks vajaduse korral võimalik seada pargi kaitseks tingimusi.

Suuremõisa jõe ääres kulgeb pargi piir lõunakaarde mööda jalgrada ja mõttelist sirget ning

katastripiiri jõeni, sealt mööda mõttelist sirget jalgraja otsani ja edasi mööda jalgraja telge kagu

poole merikotka püsielupaigani.

Pargiga liidetakse püsielupaiga ja pargi vahel riigimetsamaal asuv väike kiil (0,1 ha).

Merikotka püsielupaiga juurest kulgeb pargi piir mööda katastripiiri (ja Väinamere hoiuala

piiri) Suuremõisa jõeni ning siis mööda jõe paremkallast ülesvoolu kunagise metsasihini. Sealt

kulgeb pargi piir mõttelise sirgena mööda kunagist metsasihti (ja senist pargi piiri) lääne poole

4 (10)

Suuremõisa–Salinõmme teeni. Mööda teekatte serva kulgeb pargi piir põhja poole Sanglepa

alleeni ja mööda allee piiri tagasi Suuremõisa jõeni.

Suuremõisa mõisa park on mõisa pargina ja ajalooliste ehitiste tõttu lisaks looduskaitsele ka

muinsuskaitse all.

Suuremõisa vahtra-tamme puiestee on kaardiobjektina keskkonnaregistrisse kantud

2000. aastal Eesti Metsakorralduskeskuse poolt veel Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal

koostatud dokumendi „Hiiumaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid”

materjalide alusel. Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määruse nr 151 „Hiiu maakonna

kaitsealuste parkide piirid” lisas esitati Suuremõisa vahtra-tamme puiestee Suuremõisa mõisa

pargi skeemil pargi osana, mitte eraldi objektina. Sellest ajast käsitletakse Suuremõisa vahtra-

tamme puiesteed Suuremõisa mõisa pargi osana.

Vaemla mõisa pargi 2000. aastast (Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000. a määruse nr 174

„Kaitsealuste parkide välispiiride kirjeldused” § 4 lõige 2) pärit piiri kirjeldus on järgmine:

„Vaemla pargi välispiir kulgeb läänes piki Vaemla–Vaku maanteed, lõunapiiriks on Käina–

Heltermaa maantee ja põhja- ning idapiiriks on pargi kuivenduskraav. Vaemla park asub endisel

talumaal Vaemla A45.”. Piiri kirjelduse tühistas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus

nr 151 „Hiiu maakonna kaitsealuste parkide piirid”, mille lisas esitati pargi skeem Eesti

põhikaardil mõõtkavaga 1 : 5000.

Vaemla mõisa pargi uueks piiriks läänes on jätkuvalt endise Vaemla–Vaku maantee, nüüdse

Allika–Vaemla kõrvalmaantee teekatte idapoolne serv. Lõunapiiriks on endise Käina–

Heltermaa maantee, nüüdse Suuremõisa–Käina–Emmaste tugimaantee teekatte loodepoolne

serv. Mujal kulgeb pargi piir mööda katastripiiri või katastripiiri mõttelist pikendust maanteeni.

Erandiks on pargi idanurgas asuva väikese tapamaja territoorium, mis arvatakse

looduskaitseliste piirangute alt välja (muinsuskaitselased piirangud jäävad). Pargi pindala on

senise 6,93 ha asemel 0,1 ha võrra väiksem ehk 6,83 ha. Kaitse alla võetakse 0,13 ha riigimaad

ja kaitse alt arvatakse välja 0,23 ha maad, millest 0,21 ha on eraomandis ja 0,02 ha

riigiomandis.

Vaemla mõisa pargis on kaks kaitstavat looduse üksikobjekti: Vaemla mägivaher

(keskkonnaregistris koodiga KLO4001223) ja Vaemla hõbevaher (KLO4001246). Kummagi

üksikobjekti ümber on 50 m raadiusega kaitsevöönd, neist hõbevahtra kaitsevöönd ulatub 12 m

pargi piirist väljapoole, kuid pargi piiritlemisel seda ei arvestatud.

Vaemla mõisa park on mõisa pargina ja ajalooliste ehitiste varemete tõttu lisaks looduskaitsele

ka muinsuskaitse all.

Sanglepa allee ulatust ei ole teadaolevalt varem ühegi õigusaktiga sätestatud.

Keskkonnaregistris oleva senise piiri kandealuseks on kunagise Hiiumaa keskkonnateenistuse

2008. aasta kiri (12.11.2008 nr 31-3-1/49774), millega edastati tollasele

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele keskkonnaregistris olevate Hiiu maakonna

piiritlemata kaitsealuste objektide piirid MapInfo kaardikihtidena. Allee ulatub edaspidi

Suuremõisa jõest u 4,9 km pikkuselt Käina ehk edela poole. Sanglepa allee edelapiiriks on

katastriüksuse Jõeküla tee (20501:001:0385, edaspidi looduskaitse alla ei kuulu,

munitsipaalomand) kirdepiir ja selle mõtteline pikendus Suuremõisa–Käina–Emmaste

tugimaantee teekatteservani (kaitse alt arvatakse välja 0,01 ha teeäärset munitsipaal- ja

riigimaad). Loodeservas on allee piiriks Suuremõisa–Käina–Emmaste tugimaantee

5 (10)

teekatteserv, kaguservas on allee ulatuseks 15 m allee pikiteljest. Suuremõisa–Salinõmme

kõrvalmaanteest kirde pool on allee loodepiir allee pikiteljest samuti 15 m kaugusel. Sanglepa

allee kirdepiiriks on Suuremõisa jõel olev katastripiir. Suuremõisa–Salinõmme

kõrvalmaanteest kirde pool piirneb Sanglepa allee kagu ja ida pool Suuremõisa mõisa pargiga.

Sanglepa allee pindala on senisest (6,15 ha) 7,91 ha võrra suurem ja on edaspidi 14,06 ha, kuid

sellest oli seni looduskaitse all (senise Sanglepa allee ja Suuremõisa mõisa pargi või nende

mõlema piires) 7,05 ha. (Senise Suuremõisa mõisa pargi koosseisust arvatakse Sanglepa allee

koosseisu 2,54 ha maad, mis puudutab seitset eramaaüksust, kaht munitsipaalmaaüksust ja nelja

riigimaaüksust.) Uut maad võetakse kaitse alla 7,01 ha. Kaitse alla võetavast maast on 3,05 ha

eraomandis, 0,34 ha munitsipaalomandis, 3,55 ha riigiomandis ja 0,07 ha katastrisse kandmata

(2020. a jaanuari seisuga). Kaitse alt arvatakse välja 0,01 ha seni Suuremõisa mõisa pargi

koosseisu kuulunud allee maad, mis jaguneb kolme katastriüksuse vahel, neist kaks on

riigiomandis ja üks eraomandis.

Sanglepa allee on mõisaaegse alleena lisaks looduskaitsele ka muinsuskaitse all.

Eelnõukohase määruse jõustumisel arvatakse nimetatud parkidest ja alleest eramaad kaitse alt

välja kokku 0,53 ha ja võetakse kaitse alla 3,42 ha.

2.2. Kaitsekord

2.2.1. Kaitsekorra kavandamine

Vabariigi Valitsus on 28. juuli 2025. a määrusega nr 59 „Kaitsealuste parkide, puistute ja

arboreetumite kaitse-eeskiri” (edaspidi parkide kaitse-eeskiri) kehtestanud kõigi

maastikukaitseala eritüübina kaitse alla võetud parkide, puistute ja arboreetumite kaitsekorra.

Eelnõukohase määrusega ei nähta ette vajadust seda kaitsekorda muuta, kuna see tagab

kaitseväärtuste soodsa seisundi säilimise ning annab võimaluse soodsa seisundi parandamiseks

ja taastamiseks. Eelnõukohase määrusega kaitsekorra muutmist ei kaasne, kuid selguse huvides

antakse alljärgnevalt ülevaade kaitsekorrast, millega tuleb pärast piiride kehtestamist arvestada.

Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kõik pargid (sh

alleed, edaspidi koos park või pargid) tervikuna määratud piiranguvööndisse. Pargi soodne

seisund tagatakse piiranguvööndi kaitserežiimiga, seades piirangud ainult parkide põhiväärtusi

ohustavale tegevusele, pargi vaatelisuse ja terviklikkuse rikkumisele.

2.2.2. Pargi piiranguvöönd

2.2.2.1. Piiranguvööndi eesmärk

Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades

looduskaitseseaduses sätestatud kitsendusi ning parkide kaitse-eeskirjaga sätestatud erisusi.

Kuna iga kaitsealune park koosneb ühest piiranguvööndist, siis selle piiranguvööndi eesmärk

ei erine pargi kaitse eesmärgist. Parkide kaitse-eeskirja § 1 lõike 1 järgi on pargi kaitse eesmärk

planeeringu, sealhulgas ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt,

ökoloogiliselt ja esteetiliselt väärtusliku pargipuistu ja maastikuilme ning pargi- ja aiakunsti

kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega ning

6 (10)

kaitsealuste liikide ja kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse. Parkide kaitse-eeskirja § 1

lõike 2 järgi on puistu (sh allee) kaitse eesmärk looduskaitselise, dendroloogilise,

kultuuriloolise, ökoloogilise ja esteetilise väärtuse säilitamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

2.2.2.2. Lubatud tegevused ja liikumine pargis

Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades parkide kaitse-eeskirjas sätestatud

erisusi. Parkide kaitse-eeskirja järgi on eelnõukohases määruses käsitletavates kaitsealustes

parkides lubatud inimeste viibimine, jahipidamine ja kalapüük, sõidukiga sõitmine teedel,

jalgratta ja kergliikuriga ka radadel, kogu pargis sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, parkide kaitse-eeskirjaga lubatud

töödel, olemasolevate ehitiste hooldustöödel ja rahvaürituse korraldamise eesmärgil, mootorita

ujuvvahendiga sõitmine, mootoriga ujuvvahendiga sõitmine veekogudel, kus on lubatud

sisepõlemismootoriga ujuvvahendi kasutamine, põõsaste kujundamine ning telkimine ja lõkke

tegemine rahvaürituse ajal, samuti õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul

selleks ette valmistatud, muudel juhtudel kaitseala valitseja nõusolekul. Tingimusel, et ei

kahjustata pargi kaitse eesmärke ega tekitata olulist kaitsealuste liikide häirimist ning pinnase-

ja puittaimestiku kahjustusi, on pargis lubatud rahvaürituse korraldamine. Lubatud on biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud looduslikul rohumaal.

Kaitseala valitseja nõusolekul on pargis lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine,

põõsarinde eemaldamine, puuvõra kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie, ehitise

püstitamine, kusjuures rahvaürituse korraldamisel on ajutise rajatise püstitamine lubatud ilma

kaitseala valitseja nõusolekuta, kui rajatis likvideeritakse ühe nädala jooksul pärast ürituse

toimumist. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ka roo varumine külmumata pinnasel ning

puistust puhtpuistu kujundamine.

Park on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning vastavalt LKS § 15 lõikele 1 ei ole kinnisasja

valdajal õigust keelata pargi maa-alal teede ja radade avalikku kasutamist päikesetõusust

päikeseloojanguni. Õuemaal viibimine on lubatud üksnes kinnisasja valdaja loal.

2.2.2.3. Vajalikud tegevused

Pargi poollooduslike koosluste aladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik

niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Vaadete

avamiseks on vajalik raie.

2.2.2.4. Keelatud tegevused pargis

Pargis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine ja

energiapuistu rajamine. Kaitseala valitseja nõusolekuta on pargis keelatud muuta katastriüksuse

kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid,

kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või

ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, seada

projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis

7 (10)

ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba või esitada ehitusteatist, ning

lisasööta jahiulukeid.

Pargis asuva kaitstava looduse üksikobjekti puhul peab arvestama, et üksikobjekti

kaitsevööndis (mis on piiranguvöönd, üldjuhul raadiusega 50 m ümber üksikobjekti) on lisaks

keelatud puhtpuistu kujundamine ning biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine.

Üksikobjekti piiranguvööndis on ka keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

Üksikobjekti (kaitseala) valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda

võimaldab.

2.2.2.5. Tegevuse kooskõlastamine kaitseala valitsejaga

Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab parkide kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada pargi kaitse eesmärgi saavutamist või seisundit.

Kaitseala valitseja võib tema nõusolekut vajavate tegevuste kooskõlastamisel seada kirjalikult

tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta pargi kaitse eesmärgi saavutamist ega pargi kui

ühtse terviku seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses

ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei

kahjusta pargi kaitse eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud

tegevus toimub või toimus, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise

tegevuse õiguspärasuse osas.

Praktikas on tingimuste seadmine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse pargis

majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on parkide kaitse-

eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutluse kaudu leida lahendusi,

kus tegevus ei kahjusta loodus- ja kultuuriväärtusi, saavutades looduskaitse ja arendushuvide

ühitamise.

3. Menetluse kirjeldus

Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja puistu piiride kehtestamise määruse eelnõu avalik

väljapanek toimus 29. novembrist kuni 21. detsembrini 2021. a Keskkonnaameti Kärdla

kontoris ja Hiiumaa Vallavalitsuses. Lisaks sai avalikkus määruse eelnõu, seletuskirja ja

kaardiga tutvuda veebis Keskkonnaameti ja Hiiumaa valla kodulehel. Teade määruse eelnõu

avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 26. novembril 2021. a üleriigilise levikuga

ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Hiiu Leht. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmus määruse eelnõu avalikustamise teade samuti 26. novembril 2021. a.

LKS §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade määruse eelnõu

avalikustamise, sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Hiiumaa Vallavalitsusele,

Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile, 43 maaomanikule, MTÜ-le Eesti

Metsa Abiks ja Eesti Erametsaliidule ning kahele asjalisele, kes olid oma arvamust avaldanud

Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja Sanglepa allee piiride muutmise ning Kõrgessaare pargi

looduskaitse alt välja arvamise väljatöötamise kavatsuse avaliku tutvustamise ajal 2020. a.

36 teadet saadeti elektrooniliselt ning 14 teadet tähtkirja ja väljastusteatega. Teates tehti

ettepanek, et ilma vastava ettepanekuta avalikku koosolekut ei korraldata, ning paluti

parandusettepanekud ja vastuväited esitada Keskkonnaametile kirjalikult hiljemalt

21. detsembril 2021. a. Koosoleku korraldamiseks Keskkonnaametile ettepanekut ei tehtud.

8 (10)

Tähtajaks (21.12 2021. a) esitati tabelis 1 olevad ettepanekud. Ettepanekute tegijatele vastati

kirjalikult.

Tabel 1. Ettepanekud kaitsealuste parkide ja puistu piiride kehtestamise kohta

Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus

katastriüksuse

Kalgi

(63902:001:4751)

omanik

mitte laiendada Sanglepa allee

piiri hoovi poole, sest

katastriüksusele soovitakse

paigaldada septikut ja rajada

puurkaevu

ettepanekut ei arvestatud, sest allee

kavandatav ulatus on vähim

alleepuude säilimiseks vajalik

ulatus (muinsuskaitselise

piiranguvööndi ulatus on veelgi

laiem); septiku jaoks on asukoht

juba leitud ja septik ka juba

paigaldatud (naabermaaüksusele);

puurkaevu rajamiseks leitakse

võimalus vastava taotluse

esitamisel tulevikus, arvestades

säilinud alleepuid (neid

katastriüksusel Kalgi säilinud ei

ole, küll aga naabermaaüksustel);

allee pärast ei ole põhjust

puurkaevu rajamist keelata, sest

puurkaev on püstine maa-alune

rajatis, mis ei kahjusta oma väikese

rõhtpindala tõttu oluliselt puude

juurestikku, nagu ka veetoru, kui

see rajatakse puurkaevust majadeni

ehk alleest kaugemale ja see oleks

allee pikiteljega enam-vähem risti

MTÜ Roheline

Pärnumaa

mitte vähendada Hiiu maakonna

parkide pindala

ettepanekut ei arvestatud, sest

autoparklad, tapamaja ja õuealad

pargi servas ei oma looduskaitselist

väärtust; Hiiu maakonna

looduskaitsealuste parkide piiride

ajakohastamise ja Sanglepa allee

piiri kehtestamise tulemusel

looduskaitsealuse maa pindala

kokkuvõttes hoopis suureneb, mitte

ei vähene

Varem, 11. maist kuni 8. juunini 2020. aastal toimus Hiiu maakonna kaitsealuste parkide ja

Sanglepa allee piiride muutmise ning Kõrgessaare pargi looduskaitse alt välja arvamise

väljatöötamise kavatsuse avalik tutvustamine. Selle tulemused edastas Keskkonnaamet

Keskkonnaministeeriumisse 16. septembri 2020. a kirjaga nr 7-4/20/15680 ning see kiri on

nähtav Keskkonnaameti dokumendiregistri avalikus vaates (https://adr.envir.ee).

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

9 (10)

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse mõju on hea loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa

inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrusega ajakohastatakse Hiiu maakonna

kaitsealuste parkide piire ja kehtestatakse kaitsealuse Sanglepa allee piir. Kehtestatavad piirid

arvestavad alade eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vajadusi ja piiride rakendamine tagab

nende väärtuste parema säilimise.

Lääne-Eesti saared kuuluvad UNESCO biosfääri programmiala (programm MAB ehk Man and

Biosphere) koosseisu ning kaitstavad alad (kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad) on

programmiala tuum- ja puhveralad (sihtkaitsevööndid on tuumalad, piiranguvööndid ja

hoiualad on puhveralad), mille hea seisund tagab biosfääri programmiala hea seisundi.

Pargid ja Sanglepa allee olid juba varem riikliku kaitse all. Kaitse alt arvatakse viiest pargist ja

ühest alleest kokku välja 2,4 ha maad, millest 0,53 ha on eramaa ja 0,12 ha riigimaa ning millelt

tuleb edaspidi (pärast muudatuste jõustumist alates 1. jaanuarist) senise 50% asemel 100%

määraga maamaksu maksma hakata. Arvestades, et muudatus puudutab rohkem kui

16 katastriüksust, on muudatus maamaksu osas väga väike. Munitsipaalmaad arvatakse kaitse

alt välja kokku 1,75 ha.

Kaitse alla võetakse kokku 8,5 ha maad, millest 3,42 ha on eramaa ja 4,11 ha riigimaa ning

millelt peab edaspidi maamaksu tasuma 50% väiksemas määras. Muudatus puudutab

47 katastriüksust, millest 36 on era- ja 11 riigiomandis. Munitsipaalmaad võetakse kaitse alla

0,97 ha.

Selleks, et kompenseerida maaomanikule kaitstaval alal kehtivaid piiranguid, on kaitstava ala

piiranguvööndis 50% maamaksuvabastus.

Vastavalt maamaksuseaduse (edaspidi MaaMS) §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohalikule

omavalitsusele maamaksutulude vähenemine. MaaMS § 4 lõike 3 kohaselt hakkab

maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. MaaMS § 4

lõike 2 kohaselt makstakse LKS §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50%

maamaksumäärast. MaaM § 4 lõike 1 punkti 6 kohaselt ei maksta maamaksu

omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt munitsipaalmaalt. Kuna kaitse alt arvatakse välja 0,65 ha

varem piiranguvööndisse kuulunud mittemunitsipaalmaad ning kaitse alla piiranguvööndisse

arvatakse 7,53 ha mittemunitsipaalmaad, väheneks kohaliku omavalitsuse maamaksutulu

arvestuslikult 14 euro võrra aastas. Alates 2025. aastast kompenseeritakse kõikidele

omavalitsustele riiklike looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääv maamaksutulu.

Kompenseerimine toimub eelneva aasta andmete alusel ehk 2025. aastal makstakse

kompensatsiooni 2024. aastal saamata jääva maamaksu eest.

Riigimetsamaad võetakse kaitse alla ja piiranguvööndisse 0,37 ha. Riigimetsa Majandamise

Keskuse Hiiumaa metskonna metsa majandamise kava aastani 2022 järgi vähendab 1 ha

majandusmetsa range kaitse alla võtmine puidukasutuse tulu 105 eurot aastas. Piiranguvööndi

mõju on umbes kümnendik range kaitse alla võtmise mõjust. Arvestades eeltoodut, ulatuks iga-

aastane saamata jäänud puidutulu parkide piiride uuendamisel ja Sanglepa allee piiri

kehtestamisel nelja euroni.

10 (10)

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti

kohalikule omavalitsusele ning maaomanikele ja -haldajatele arvamuse avaldamiseks eelnõu

materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate

planeeringute elluviimist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk

saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on eelnõuga seotud.

Eeltoodu põhjal võib väita, et määruse jõustumisel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale,

riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele.Määruse jõustumine ei too kaasa uute organisatsioonide

moodustamist.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid.

Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja

omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud

ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on ka keskkonnaorganisatsioonidel õigus esitada

kaebus kohtusse. Keskkonnaasjades kohtusse pöördumist reguleerib keskkonnaseadustiku

üldosa seadus (§-d 30 ja 31), mille kohaselt eeldatakse keskkonnaorganisatsioonide õiguste

rikkumist või põhjendatud huvi, kui keskkonnaorganisatsioon vastab teatud kriteeriumidele

(§ 31) ja kaebuse põhjus on seotud keskkonnaorganisatsiooni senise tegevuse või

tegevusvaldkonnaga (§ 30 lg 2).

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Rahandusministeerium on

eelnõu kooskõlastanud. Teised ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi

Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1˗3

sätestatud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud selle põhjendatult kooskõlastamata,

loetakse eelnõu kooskõlastatuks.