Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmine

DM-127907-29-pdf.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRET PUNNISK PNOEE-47904262744 2025-12-19 12:11:07

DM-127907-29.pdf

Nimekirja alusel

19.12.2025 nr DM-127907-29

Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmise korralduse ja loa eelnõude edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ja menetlustähtaja pikendamine

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ERA Valduse Aktsiaselts (registrikood 10218875, aadress Metsanurga tn 2, Sõtke küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) keskkonnaloa nr Rapm-015 ja selle muutmise korralduse eelnõud.

Orgita turbatootmisala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Rassiotsa külas, Rapla linnast 17 km edela ja Märjamaa alevist 3 km kirde pool. Rassiotsa küla lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldistest 0,5 km edela, Ringuta küla elamud 1 km loode ja Pühatu küla lähimad talud 1 km kirde pool. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 117,98 ha ja mäeeraldise pindala 47,8 ha. See paikneb põhiliselt Turbatootmise kinnistul (50403:001:0151). Kinnistu omanik on riik, valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

ERA Valduse Aktsiaselts soovib muutmistaotlusega pikendada olemasoleva loa kehtivusaega 30 aasta võrra, kuna olemasoleva keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ei ole maavara võimalik ammendada. Lisaks soovitakse vähendada mäeeraldise piire ammendatud tootmisväljakute osas, mis on fikseeritud alal tehtud jääkvaru uuringuga ning taotleb maksimaalset aastast kaevandamise määra 4 tuh t.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada kirja saamisest 14 kalendripäeva jooksul eposti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata.

Maapõueseaduse kohaselt otsustatakse kaevandamisloa andmine aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvestades, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ning loa andja võib loa andmise tähtaega pikendada, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul.

Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Võttes arvesse pühade perioodi ja eelnõude avalikustamisele kuluvat aega, ei ole võimalik tähtaegselt keskkonnaloa taotlust menetleda, mistõttu pikendatakse menetlustähtaega kuni 10.02.2026. Võimalusel tehakse otsused varem. Lisateave Menetlusosalise arvamuse ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 49 lg 1 ja 4. Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3 Kaevandamisloa andmise tähtaeg: maapõueseaduse § 52 lg 2 ja lg 3 Haldusakti andmise tähtaja pikendamine: haldusmenetluse seaduse § 41

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisad:

Moonika Aunpuu 5698 0504 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr Rapm-015 eelnõu

2(2)

Lisa 1 Keskkonnaloa korralduse eelnõu.pdf

EELNÕU (19.12.2025)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Lähtudes ERA Valduse Aktsiaseltsi (registrikood 10218875) 22.03.2024 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks veeseaduse § 191 lg 1, § 187 p 6, maapõueseaduse § 48, § 66 lõike 2 punkti 2, § 67 lõike 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 ja 4 ja lg 4, § 59 lg 2 p 4 ja haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2, § 61 lg, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Muuta ERA Valduse Aktsiaselts (registrikood 10218875) kuuluvat Orgita turbatootmisala keskkonnaluba nr Rapm-015 vastavalt taotlusele järgnevalt: 1.1.1. Pikendada keskkonnaluba nr Rapm-015 maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks 30 aasta võrra ehk kuni 06.04.2055. 1.1.2. Lubada keskkonnaloa nr Rapm-015 vee erikasutust. Valgaala vesi suunatakse, kuivenduskraavidesse, mis suunavad vett kagus asuvasse Orgita kraavi (väljalaskme kood RA005). Orgita turbatootmisala väljalasust 1 (RA005, X: 6530141 ja Y: 530246) lubatakse loaga Orgita kraavi (EELIS kood VEE1800025) juhtida kuni 86 300 m³ vett kvartalis (345 200 m³ aastas) ning määrata turbatootmisalalt sademevee suublasse juhtavale sademeveele lubatud saasteainete piirmäärad (tabel V4), väljalaskme seirenõuded (tabel V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.1.3. Kanda keskkonnaloale mäeeraldise pindalaks 47,80 ha (endine 112,70 ha) ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 117,98 (endine 118,40 ha) ha ning aastaseks maksimaalseks tootmismahuks 4 tuh t (endine 8 tuh t). 1.1.4. Seada keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse alapeatükis 3.5. „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust. 1.1.5. Kanda loale 3 ploki vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru (aT) kogus 24,538 tuh t ja 4 ploki hästilagunenud turba aT kogus 87,45 tuh t; kaevandatava varu vähelagunenud turba kogus 24,538 tuh t ja hästilagunenud turba kogus 66,46 tuh t. Varu ja kaevandatava varu kogus seisuga 31.12.2023. 1.1.6. Avalikustada keskkonnaloa muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.1.8. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest ERA Valduse Aktsiaseltsile.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine ERA Valduse Aktsiaselts (registrikood 10218875, aadress Metsanurga tn 2, Sõtke küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 22.03.2024 Keskkonnaametile taotluse Orgita

turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmiseks. Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.03.2024 menetluse nr M-127907 juurde, viimane korrigeeritud taotlus esitatud 26.06.2024.

ERA Valduse Aktsiaselts soovib muutmistaotlusega pikendada olemasoleva loa kehtivusaega 30 aasta võrra, kuna olemasoleva keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ei ole maavara võimalik ammendada. Lisaks soovitakse vähendada mäeeraldise piire ammendatud tootmisväljakute osas, mis on fikseeritud alal tehtud jääkvaru uuringuga ning taotleb maksimaalset aastast kaevandamise määra 4 tuh t. Orgita turbatootmisala kaevandamise aastamäärasid soovitakse korrigeerida kuivõrd vähenenud tootmispindalal ei leia see rakendamist. Samas on võimalik suurendada tootmismahtu Illaste turbatootmisala, mistõttu soovime selle kanda ka nimetatud loale.

Varu hakatakse kasutama aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks.

Mäeeraldisel on olemas veeerikasutuse luba. Orgita turbatootmisala valgaala vesi suunatakse, kuivenduskraavidesse, mis suunavad vett kagus asuvasse Orgita kraavi (väljalaskme kood RA005). Orgita turbatootmisala väljalasust 1 (RA005, X: 6530141 ja Y: 530246) lubatakse loaga Orgita kraavi (VEE1800025) juhtida kuni 86 300 m3 vett kvartalis (345 200 m3 aastas). Keskkonnaluba on kohustuslik kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt (veeseadus § 187 p 6).

Orgita turbatootmisala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Rassiotsa külas, Rapla linnast 17 km edela ja Märjamaa alevist 3 km kirde pool. Rassiotsa küla lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldistest 0,5 km edela, Ringuta küla elamud 1 km loode ja Pühatu küla lähimad talud 1 km kirde pool. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 117,98 ha ja mäeeraldise pindala 47,8 ha. See paikneb põhiliselt Turbatootmise kinnistul (50403:001:0151). Kinnistu omanik on riik, valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Rapla - Märjamaa tugimaantee nr 28 möödub mäeeraldisest 0,1 km põhja ning Mõisamaa - Kümniku kõrvalmaantee nr 20197 1 km edela poolt. Kohalikud kruusakattega teede kaudu on Orgita turbatootmisalale ligipääs mõlemalt maanteelt.

Edelaserval piirneb mäeeraldis Rassiotsa1 ja Kivirassi maaparandussüsteemidega. Turbatootmisala lõunapiiril olevale Orgita kraavile kui maaparandussüsteemi eesvoolule on kehtestatud kaitsevöönd laiusega 10 m veepiirist.

Mäeeraldis kattub täielikult Orgita turbamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 3 ja 4. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 4 lamam. Mäeeraldise pindala on 47,80 ha ja selle teenindusmaa pindala on 117,98 ha.

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakihid kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks

jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht.

Mäeeraldisest (Orgita turbatootmisala) 10 km raadiusesse jääb 2 must-toonekure elupaika (KLO9128722; KLO9128724) ja 1 km raadiusesse Natura 2000 elupaigatüüp 7230.

Mäeeraldise 500 m laiusel puhvril on inventeeritud järgmised liigid ja Natura elupaigatüübid: harivesilik (II), herilaseviu (III), kõdu-koralljuur (II), kahkjaspunane sõrmkäpp (III), kollakas sõrmkäpp (III), 6430, 6530* ja 7230.

Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb teavitada kohe Muinsuskaitseametit.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjale vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõutele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.

Riigilõiv 500 EUR on tasutud maavara loa muutmise eest 22.03.2024. Kuna taotletakse nii maapõue kui ka veeosa loa muutmist, siis makstakse riigilõiv mõlema valdkonna eest ja rakendub muutmise koefitsent 0,5 ning kuna on rohkem kui üks valdkond korraga, siis ka koefitsent 0,8. Rakendatakse esmataotluse esitamise hetkel kehtinud riigilõivusid. Lõplik summa on vastavalt (1000+520)*0,5*0,8 = 608 eurot. Seega puuduv summa 608 – 500 =108 eurot tasuti 18.07.2024.

Kaevandamisloa muutmistaotlust on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa- ja Ruumiamet, endine Maa-amet 24.04.2024 kiri nr 9-3/24/5209-2 ja 27.06.2024 kiri nr 9-3/24/5209-4).

2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seadusele maapõueseadusele, veeseadusele (edaspidi VeeS) ja keskkonnaministri 28.10.2019 vastu võetud määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele. Keskkonnaamet küsis taotluse kohta lisateavet 26.04.2024, milles paluti täiendada seletuskirja ning graafilisi lisasid. Täiendatud keskkonnaloa muutmise taotlus esitati 26.06.2024 ning riigilõivu juurdemakse 19.07.2024. Keskkonnaamet pidas esitatud materjale piisavaks ja võttis keskkonnaloa muutmise taotluse 22.07.2024menetlusse (registreeritud KOTKAS-s kirja nr DM-127907-8 all).

KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras va loa omaja andmete muutmisel või § 59 lg 5 sätestatud juhtudel kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks.

Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid.

KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaloa muutmise taotlus on 22.07.2024 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 22.07.2024 kirjaga nr DM-127907-9 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ei laekunud.

KeÜS § 49 lg 6 kohaselt saatis Keskkonnaamet 22.07.2024 kirjaga nr DM-127907-10 ERA Valduse Aktsiaseltsi keskkonnaloa muutmise taotluse Märjamaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. MaaPS § 49 lg 6 sätestab, et kaevandamisloa andja saadab kaevandamisloa taotluse arvamus saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. HMS § 16 lg 2 sätestab, et kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta. Märjamaa Vallavalitsus oma 27.08.2024 korralduses nr 189 nõustus keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmisega tingimuslikult.

Muudetud keskkonnaloa eelnõu ja keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu saadeti xx.xx.2025 kirjaga nr DM-xxxxxx-xx tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks. Loa omajal ja kohalikul omavalitsusel oli/ei olnud ettepanekuid/arvamusi.

Keskkonnaamet avalikustas KeÜS § 47 lg 6 alusel XX.XX.2025 teate keskkonnaloa muutmise eelnõu ja keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamisest tulenevaid vastuväiteid keskkonnaloa eelnõu osas laekus/ei laekunud.

Keskkonnaamet teeb muudetud keskkonnaloa teatavaks tulenevalt KeÜS § 58 lg-st 3 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lg 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lg 21 on sätestatud kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–341 nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju.

Antud juhul liigitub olemasoleva loa tähtaja muutmine ehk pikendamine „tegevuse või käitise muutmise" alla.

KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või

algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31).

Keskkonnaamet jättis Orgita maardla Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata 28.08.2025 kirjaga nr DM-127907- 28.

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandatav tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik alljärgnevatel põhjustel: 1. On välistatud, et tegevus avaldab ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku aladele. Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele. 2. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas. Olulist mõju vibratsiooni osas ei kaasne. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega.

3. Orgita turbatootmisalal on tegutsetud juba üle 15 aasta ning nüüdseks on kogu mäeeraldis kaetud toimiva kuivendusvõrgustikuga. Eesvoolude veekvaliteeti ei mõjutata oluliselt, kuna sire andmetel vastab välja juhitav kuivendusvesi kehtestatud keskkonnaloa saasteainete piirväätustele. 4. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. 5. Tööde tegemisel keskkonnakaitsenõuetele vastavalt on avariiolukordade esinemine vähetõenäoline. 6. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivse ja piiriülene mõju.

3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr Rapm-015 annab selle omanikule õiguse alljärgnevaks: - maavara kaevandamiseks - vee erikasutuseks.

KeÜS § 41 lg 4 sätestab, et kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, antakse nendeks tegevusteks üks keskkonnaluba.

3.2.1. Maavara kaevandamine Käesolevaga muudetakse ERA Valduse Aktsiaseltsile antud Orgita turbatootmisala keskkonnaluba nr Rapm-015. Orgita turbatootmisala keskkonnaluba pikendatakse 30 aasta võrra.

Keskkonnaloa nr Rapm-015 alusel (luba kehtiv 19.11.2020 - 06.04.2025 ning pikendatud menetlemise ajaks 1 aasta) kaevandab ERA Valduse Aktsiaselts Orgita maardlal Orgita turbatootmisala mäeeraldisel, mille taotletav pindala on 47,80 ha ning teenindusmaa pindala on 117,98 ha vähe- ja hästilagunenud turvast maavara plokkides 3 aT ja 4 aT maksimaalse aastase kaevandamise mahuga 4 tuh t.

Taotletava maavara kasutusotstarbeks on aiandus. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on taastuv soo, osaline metsastamine.

Maakatastriseaduse § 182 lg 4 sätestab, et katastriüksusele, millele on välja antud maavara kaevandamise luba, määratakse kaevandamisloast tulenev mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve.

Nõuded maavara kaevandamisele Loa andja kandis keskkonnaloa kõrvaltingimuste tabelisse kõik pikendatava keskkonnaloa nr Rapm-015 kõrvaltingimused. Keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuses jõudis Keskkonnaamet järeldusele, et ei sea juba keskkonnaloas olevatele kõrvaltingimustele lisaks uusi leevendavaid keskkonnameetmeid.

3.2.2. Vee erikasutus 3.2.2.1. Lubatav tegevus Korralduse otsustava osa punkt 1.2 annab õiguse turbatööstusmaalt sademevee suublasse

juhtimiseks (VeeS § 187 p 6).

3.2.2.2. Nõuded sademevee juhtimiseks suublasse VeeS § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 on vee erikasutuse aluseks keskkonnaluba. Veeluba on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile (VeeS § 187 p 6). Rapla maakonnas Märjamaa vallas Rassiotsa külas, Turbatootmise kinnistul (50403:001:0151).

Taotluse kohaselt suunatakse Orgita turbatootmisala valgala vesi, kuivenduskraavidesse, mis suunavad vett kagus asuvasse Orgita kraavi (väljalaskme kood RA005). Orgita turbatootmisala väljalasust 1 (RA005, X: 6530141 ja Y: 530246) lubatakse loaga Orgita kraavi (VEE1800025) juhtida kuni 86 300 m3 vett kvartalis (345 200 m3 aastas). Orgita kraav suubub ca 847 m pärast Mõisamaa ojja (EELIS kood VEE1111600), mis suubub ca 4 km pärast Vigala jõkke (EELIS kood VEE1110400).

Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase on dreenidega kuivendatud alal keskmiselt 0,5 m maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Turba filtratsioonikoefitsient on 1,7 - 4,7 m/ööp (Klimenko jt, 1995). Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga. Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena.

VeeS § 130 lg 2 (jõustus 01.10.2019) alusel kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) § 7 lg 7 kohaselt on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele on kohustuslik loaga määrata lisaks § 7 lõikes 7 nimetatule ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega.

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama määruse nr 61 lisas 1 toodud piirväärtustele (VeeS § 129 lg 4). Sademeveekanalisatsioonist tohib sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–9999 inimekvivalenti (edaspidi ie), välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada 5 mg/l (määrus nr 61 § 7 lg 1).

Määruse nr 61 kohaselt kohalduvad turbakaevandusest ärajuhitavale sademeveele § 7 lg 1 nimetatud piirväärtused (BHT7 – 15 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l).

Arvestades, et turbatootmisaladelt suublasse juhitava vee reostusnäitajad on siiani vastanud kehtestatud nõuetele, siis on Keskkonnaamet seisukohal, et turbatootmisalade sademevesi

Orgita peakraavi, Mõisamaa oja ning sellega seotud veekogumi „Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni“ seisundit oluliselt ei mõjuta.

Kavandatavaks tegevuseks on jätkata Orgita turbatootmisalal olemasoleva kuivendusvõrgustiku kasutamist ja hooldamist. Tootmisalalt ärajuhitava kuivendusvee kogust ei suurendata ja plaanis ei ole ka eesvoolude süvendamist. Kuna Orgita turbatootmisala kuivendamine on toimunud juba pikka aega, siis on kuivendamise mõju eesvoolu veerežiimile ja -kvaliteedile juba täielikult välja kujunenud. Seetõttu omab juba kasutuses oleva turbatootmisala edasine kuivendamine oluliselt väiksemat mõju kui uue ala kuivendamine samas ulatuses omaks.

Leevendusmeetmetena on toodud järgnevad meetmed: - Täiendavaid leevendusmeetmeid keskkonnaloale ei seata. Vee erikasutaja peab tagama vee juhtimisel suublasse loaga seatud piirmääradele vastavuse. Veeproovide mittevastavuse korral tuleb loa omajal kasutusele võtta asjakohased meetmed, tagamaks sademevee vastavuse loas kehtestatud piirmääradeni. Reostusnäitajate seire tulemuste mittevastavusel loas kehtestatud piirmääradele on loa andjal õigus esitada loa saajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused.

3.2.2.3. Proovivõtu- ja analüüsinõuded Kui hinnatakse sademevee saasteainete sisaldust, määratakse suublasse juhitava kasutatud vee proovivõtu sagedus loaga (määrus nr 61 § 16 lg 1). Proovivõtu sagedus ja koht sademevee korral saastenäitajate määramiseks täpsustatakse loas. Sademevee proove tuleb võtta vähemalt üks kord aastas, kuid loa andja ei tohi loaga määrata proovivõtu sageduseks rohkem kui üks kord kvartalis. Loa omaja võib vajaduse korral võtta proove sagedamini, kui on loaga nõutud, ja arvestada kvartali jooksul võetud proovide keskmist tulemust (määrus nr 61 § 16 lg 5). Kuivendusvee väljalaskmete proovi võtmise sageduseks määratakse üks kord poolaastas, kui on turbatootmise aktiivne periood (II ja III kvartal).

Naftasaaduste seire sageduseks on üks kord aastas (III kvartalis).

Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast sademeveest (määrus nr 61 § 14 lg).

Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama VeeS § 236 lg 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele (määrus nr 61 § 14 lg 6).

Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina (määrus nr 61 § 14 lg 8). Loa omaja võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust (määruse nr 61 § 14 lg 9).

Keskkonnaloaga nõutav omaseire kuulub veeuuringu alla. Veeuuring VeeS tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil (VeeS § 236 lg 2).

Kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat (VeeS § 243 lg 1). Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab ning proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogrammi, atesteerimise korra, atesteerimistunnistuse vormi ja atesteerimiskomisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“ (VeeS § 243 lg 5). Sademevee valdkond ei ole nimetatud määruses välja toodud. Valdkonnas, milles proovivõtjaid ei atesteerita, peab proovivõtja proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud (VeeS § 243 lg 2).

Sademevee seirearuanded tuleb esitada KOTKAS-s.

Kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring, võib Keskkonnaamet KeÜS § 59 lg 1 p 2 alusel algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et seada täiendavaid tingimusi või piiranguid. Täiendavalt on Keskkonnaametil KeÜS § 62 lg 2 p 2 alusel õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada juhul, kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid.

3.2.2.4. Keskkonnatasu rakendamine Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 31 lg 1 alusel on keskkonnatasu arvutamise kohustus loodusvara kasutajal, saasteainete veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal. Saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse rakendatakse KeTS § 17. Arvutustes tuleb lähtuda KeTS § 32 lg 6, mille kohaselt saastetasu arvutatakse mõõdetud või arvutatud saasteainete koguste järgi. Saastetasu arvutamisel võetakse aluseks suublasse juhitud saasteainete kogus, mis saadakse läbi kvartaalse tegeliku sademevee voolhulga ja suublasse juhitud saasteainete kontsentratsiooni korrutise.

Isik esitab andmed suublasse juhitava vee kohta deklaratiivselt (KeTS § 333 lg 1). Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud.

Saastetasu ei nõuta, kui KeTS § 17 lõikes 1 nimetatud aineid ja ühendeid heidetakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse sademeveega sademeveekanalisatsiooni kaudu ning see vesi vastab veeseaduse alusel KeTS § 17 lõike 1 punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele.

KeTS § 32 lg 62 kohaselt juhul, kui keskkonnaloas on sätestatud kohustus korraldada suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seiret harvemini kui üks kord kvartalis, arvutatakse saastetasu selle aruandekvartali kohta, mil seiret ei teostata, viimaste saastetasu arvutamise aluseks olnud seiretulemuste alusel.

3.3. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa muutmisel MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi.

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet.

MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse.

MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Turba kaevandamise lubade kehtivust võib pikendada 30 aasta kaupa kuni kaevandatava maavara ammendumiseni.

Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra.

Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Orgita turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ §-s 2 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kuna kaevandamiseks sobivad turbaalad tuleb ammendumisel korrastada, on otstarbekas Orgita turbatootmisala kaevandamisega jätkata ja keskkonnaloa pikendamine 30 aasta võrra on põhjendatud, vältimaks uute alade avamise vajadust ning lootes, et 30 aasta pärast saab ala korrastada.

Jääkvaru arvestus on vormistatud Orgita turbamaardla Orgita turbatootmisala jääkvaru uuringu aruandena (varu seisuga 30.06.2023), Töö nr 23/4431.

KeÜS § 41 lõike 4 alusel antakse üks keskkonnaluba, kui tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud. ERA Valduse Aktsiaselts soovib vee erikasutuse keskkonnaloa liita maavara kaevandamiseks antud keskkonnaloaga, kuivõrd tegevused on omavahel ruumiliselt ja tehnoloogiliselt seotud.

MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmise

taotluse 22.07.2024 kirjaga nr DM-127907-10 Märjamaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 22.09.2024. Märjamaa Vallavalitsus esitas 27.08.2024 otsuse nr 189 (registreeritud KOTKAS-s 30.08.2024 nr DM-127907-15), millega nõustuti tingimuslikult loa muutmise taotlusega.

MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmise taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Sugekihti kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks.

Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa.

Orgita turbamaardla piires asuv Orgita turbatootmisala on suures osas välja töötatud. Rajatud on kuivenduskraavid ja väljaveoteed.

KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Orgita turbatootmisala turba kaevandmisega jätkamine. Seletuskirjas on toodud, et ERA Valduse Aktsiaselts on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes kaevandab aiandusturvast Orgita turbamaardlas Orgita turbatootmisalal (keskkonnaloa nr Rapm-015). Olemasoleva keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ei ole maavara võimalik ammendada, millest tulenevalt soovib taotleja pikendada olemasoleva loa kehtivusaega 30 aastaks.

Käesolevaga taotleb ettevõte Orgita turbatoomisalal maavara kaevandamise luba 30 aastaks, et varustada ettevõtet majandustegevuses vajaliku materjaliga. Varu hakatakse kasutama aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks.

Orgita maardlas on turvast kaevandatud pikaajaliselt ning võimalikud turbatootmisega kaasnevad mõjud on üldjoontes avaldunud. Taotletava mäeeraldise puhul on tegemist pikaajaliselt töös olnud tootmisalaga, mille tõttu on selles piirkonnas taristu tootmiseks juba rajatud, kooritud sugekiht ning rajatud kuivendusvõrk.

3.4. Loa muutmisest keeldumise aluste väljaselgitamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus.

Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid.

MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Orgita turbatootmisala mäeeraldise, selle teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda.

MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lõike 1 punktist 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusostarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine.

Keskkonnakaitseloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju.

Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Keskkonnaametile esitatud taotluse kohaselt kaevandatavat turvast ei plaanita kasutada ainult energeetikasektoris energia saamise eesmärgil. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse (tuntud ka kui LULUCF sektorisse).

Keskkonnaamet hindas taotletava tegevusega kaasnevat ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning seda, mis on taotluse kohaselt kaevandatava maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 19.12.2025. Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses seitsme standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi taotletav turbatoomisala seisundiklassi nr 2,0, mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellisel juhul rahaline kasu peab olema võrdväärne ökoloogilise kahjuga või seda ületama.

Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 3 190 720 eurot. Taotluse kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 66,46 tuhat tonni ning kaevandatava vähelagunenud turba kogus 24,538 tuhat tonni. Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides, ning seega üldist panust toidu julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis valmiva turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 04.09.2024, siis lisandväärtus Eestis tonni kaevandatud turba kohta võiks olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava turba koguseid, siis saadi tänaste hindade juures potentsiaalseks lisandväärtuseks kaevandamisel

4 222 307 eurot.

Keskkonnaameti hinnangul kaevandamisel saadav eeldatav lisandväärtus on suurem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud ning ala kuulub seisundiklassi 2, siis kaalutluse tulemusel leiti, et loodusvara kasutus on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt loa muutmiseks keeldumise alust ei esine. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Märjamaa Vallavalitsus nõustus loa andmisega. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust.

MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega.

Keskkonnaameti 28.08.2025 kirjaga nr DM-127907-28 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust.

MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. ERA Valduse Aktsiaselts ei ole seisuga 19.12.2025 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust.

Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. Orgita turbatootmisala kinnistu (27101:002:1190) sithtotstarve on turbatööstusmaa 100%.

3.5. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõige 2 punkt 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele.

Kehtivale keskkonnaloale nr Rapm-015 on kantud kaks kõrvaltingimust:

1. Kaevandamata turbakiht jätta 0,5 m paksune hilisema metsamaaks rekultiveerimise tarbeks. 2. Pidada kinni esitatud maardla korrastamise ajagraafikust.

Keskkonnaamet seab täiendavalt Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 kõrvaltingimuseks Märjamaa Vallavolikogu 27.08.2024 tingimusliku otsuse nr 189 (registreeritud KOTKAS-es 30.08.2024 numbriga DM-127907-15): Keskkonnaloa saajal on kohustus kaevandatud materjali vedudega avalikus kasutuses olevatele Turbaraba teele (tee nr 5040084) ja Orgita raba teele (tee nr 5040065) tekitatud kahjustused likvideerida Märjamaa Vallavalitsuse poolt koostatud nõude alusel.

3.6. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmise taotluse avalikustamisel küsisid kaks piirinaabrit (registreeritud KOTKAS-es 23.07.2024 numbriga DM-127907-11 ja 01.08.2024 numbriga DM-127907-13), et kuidas see taotlus nendega seotud on ja mõjutab. Keskkonnaamet vastas 23.07.2024 kirjaga nr DM-127907-12 ja 14.08.2024 kirjaga nr DM- 127907-14.

Keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmise otsuse ja loa eelnõu avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid laekus/ei laekunud.

3.7. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima MaaPS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: Loa omaja meelespea | Keskkonnaamet.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa 2 Keskkonnaloa nr Rapm-015 eelnõu.pdf

EELNÕU 19.12.2025

Keskkonnaluba

Loa registrinumber Rapm-015

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi ERA Valduse Aktsiaselts

Registrikood / Isikukood 10218875

Tegevuskoha andmed Nimetus Orgita turbatootmisala

Aadress Turbatootmise, Rassiotsa küla, Märjamaa vald, Rapla maakond

Katastritunnus(ed) 50403:001:0151

Territoriaalkood EHAK 6832

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/7

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Orgita turbatootmisala väljalask 1

Väljalaskme kood RA005

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Orgita kraav

Suubla kood VEE1800025

Veekogumi nimetus Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni

Veekogumi kood 1110400_2

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6530140, Y: 530246

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2026 2056 345 200 86 300 86 300 86 300 86 300 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 2056 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2025 2056 Heljum HEL 40

2025 2056 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

2025 2056 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2025 2056 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

3/7

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovi võtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Orgita turbatootmisala väljalask 1 RA005 X: 6530140, Y: 530246 Vigala Kuusiku jõest Velise jõeni 1110400_2 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Reostusnäitajate seiret teostada II ja III kvartalis.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

4/7

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale

Vältimaks lekete tekkimist tootmisterritooriumil ja seejuures naftasaaduste lekkimist pinnavette, tuleb remondi- ja hooldustöid teha selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus on olemas vastavad vahendid reostuse koristamiseks või neutraliseerimiseks.

Pidev

2. Sademevee käitluse nõuded Kui seire käigus selgub, et turbakaevandusest ärajuhitava sademevee juhtimisega Orgita kraavi (VEE1800025), Mõisamaa oja (VEE1111600) ja Vigala jõe (VEE1110400) halveneb veekogude vee kvaliteet, tuleb rajada täiendavad settetiigid.

Vajadusel

3. Sademevee käitluse nõuded Settebasseinide rajamisel või nende olemasolul tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas, et settebasseinid toimiksid eesmärgipäraselt. Kuivenduskraave tuleb hooldada, et suublasse jõuaks minimaalselt setteid.

Nõudele vastavust tuleb järgida pidevalt.

4. Toimingud avarii korral Turbakaevandusest ärajuhitava sademevees tavaliselt suuremas koguses saasteainete looduskeskkonda sattumisel asuda koheselt likvideerima avariid ning teavitada sellest Keskkonnaametit, vajadusel kaasata päästeteenistus.

Asuda likvideerima avariid ja teavitada viivitamatult.

5. Muud asjakohased meetmed Kui täiendavate uuringute käigus selgub, et sademevee juhtimisega Vigala jõkke kaasneb Vigala jõe seisundi halvenemine on loa andjal õigus keskkonnaluba muuta või kehtetuks tunnistada.

Vajadusel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Andmed kvartali jooksul tekkinud turbakaevandusest ärajuhitava sademevee koguste kohta esitada keskkonnatasu deklaratsioonil läbi Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Sademeveekogus arvestada iga kuu.

Kord kvartalis, vastavalt kehtestatud nõuetele.

2. Väljalaskme omaseire tulemused Seire tulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Üks kord poolaastas - II ja III kvartal.

3. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

1. Sademevesi peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. 2. Loa nõuetele mittevastavad sademevee analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada kirjalikult.

1. Pidev 2. Ühe nädala jooksul pärast analüüsi vastuste kättesaamist

4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 5. Veekasutuse aastaaruanne Vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale. 6. Muu vajalik informatsioon Keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja muudest töödest, mis ei ole käesolevas keskkonnaloas kajastatud, tuleb koheselt teavitada Keskkonnaametit. Hiljemalt

kolm kuud enne käesoleva loa tähtaja lõppemist tuleb vajadusel esitada taotlus Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaudu loa tähtaja pikendamiseks. Vajadusel. Vajadusel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu

M1. Maavara kaevandamine 5/7

M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 216

Maardla nimetus Orgita

Maardla osa nimetus

Maardla põhimaavara turvas

Mäeeraldise nimetus Orgita turbatootmisala

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.

Mäeeraldise pindala (ha) 47.80

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 117.98

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve aiandus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

3 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 24.538 tuh t 31.12.2023

4 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 87.46 tuh t 31.12.2023

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, hästilagunenud 2025 2055 4 tuh t 66.46 tuh t Turvas, vähelagunenud 2025 2055 4 tuh t 24.538 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus

6/7

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Orgita turbamaardla Orgita turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.06.2023)

Geoloogiafondi number 9822

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 387

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 13.02.2024

1. Kaevandamata turbakiht jätta 0,5 m paksune hilisema metsamaaks rekultiveerimise tarbeks. 2. Pidada kinni esitatud maardla korrastamise ajagraafikust. 3. Keskkonnaloa saajal on kohustus kaevandatud materjali vedudega avalikus kasutuses olevatele Turbaraba teele (tee nr 5040084) ja Orgita raba teele (tee nr 5040065) tekitatud kahjustused likvideerida Märjamaa Vallavalitsuse poolt koostatud nõude alusel.

Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon

Turvas, vähelagunenud 2025 2055 0502 Märjamaa vald Turvas, hästilagunenud 2025 2055 0502 Märjamaa vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve taastuv soo, osaline metsastamine

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan Lisa 1: Lisa 3 - Maeeraldise_plaan.pdf Jah

Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Lisa 4 - Geoloogilised_labiloiked.pdf Jah

Korrastatud ala plaan Lisa 3: Lisa 5 - Korrastatud_ala_plaan.pdf Jah

7/7

DM-127907-32-pdf.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIRET PUNNISK PNOEE-47904262744 2026-02-04 08:07:36

DM-127907-32.pdf

KORRALDUS

04.02.2026 nr DM-127907-32

Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmine

1. OTSUS

Lähtudes ERA Valduse Aktsiaseltsi (registrikood 10218875) 22.03.2024 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks veeseaduse § 191 lg 1, § 187 p 6, maapõueseaduse § 48, § 66 lõike 2 punkti 2, § 67 lõike 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 ja 4 ja lg 4, § 59 lg 2 p 4 ja haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2, § 61 lg 1, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Muuta ERA Valduse Aktsiaselts (registrikood 10218875) kuuluvat Orgita turbatootmisala keskkonnaluba nr Rapm-015 vastavalt taotlusele järgnevalt: 1.1.1. Pikendada keskkonnaluba nr Rapm-015 maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks 30 aasta võrra ehk kuni 06.04.2055. 1.1.2. Lubada keskkonnaloa nr Rapm-015 vee erikasutust. Valgaala vesi suunatakse, kuivenduskraavidesse, mis suunavad vett kagus asuvasse Orgita kraavi (EELIS kood VEE1800025). Orgita turbatootmisala väljalasust 1 (väljalaskme kood RA005, X: 6530140 ja Y: 530246) lubatakse loaga Orgita kraavi (EELIS kood VEE1800025) juhtida kuni 86 300 m³ vett kvartalis (345 200 m³ aastas) ning määrata turbatootmisalalt sademevee suublasse juhtavale sademeveele lubatud saasteainete piirmäärad (tabel V4), väljalaskme seirenõuded (tabel V7), meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (tabel V16) ning nõuded teabe esitamiseks loa andjale (tabel V17). 1.1.3. Kanda keskkonnaloale mäeeraldise pindalaks 47,80 ha (endine 112,70 ha) ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 117,98 (endine 118,40 ha) ha ning aastaseks maksimaalseks tootmismahuks 4 tuh t (endine 8 tuh t). 1.1.4. Seada keskkonnaloale kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse alapeatükis 3.5. „Kõrvaltingimuste seadmine“ toodust. 1.1.5. Kanda loale 3 ploki vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru (aT) kogus 24,538 tuh t ja 4 ploki hästilagunenud turba aT kogus 87,45 tuh t; kaevandatava varu vähelagunenud turba kogus 24,538 tuh t ja hästilagunenud turba kogus 66,46 tuh t. Varu ja kaevandatava varu kogus seisuga 31.12.2023. 1.1.6. Avalikustada keskkonnaloa muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.1.8. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest ERA Valduse Aktsiaseltsile.

2. ASJAOLUD

2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine

ERA Valduse Aktsiaselts (registrikood 10218875, aadress Metsanurga tn 2, Sõtke küla, Märjamaa vald, Rapla maakond) esitas 22.03.2024 Keskkonnaametile taotluse Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmiseks. Esmataotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.03.2024 menetluse nr M-127907 juurde, viimane korrigeeritud taotlus esitatud 26.06.2024.

ERA Valduse Aktsiaselts soovib muutmistaotlusega pikendada olemasoleva loa kehtivusaega 30 aasta võrra, kuna olemasoleva keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ei ole maavara võimalik ammendada. Lisaks soovitakse vähendada mäeeraldise piire ammendatud tootmisväljakute osas, mis on fikseeritud alal tehtud jääkvaru uuringuga ning taotleb maksimaalset aastast kaevandamise määra 4 tuh t. Orgita turbatootmisala kaevandamise aastamäärasid soovitakse korrigeerida kuivõrd vähenenud tootmispindalal ei leia see rakendamist. Samas on võimalik suurendada tootmismahtu Illaste turbatootmisala, mistõttu soovime selle kanda ka nimetatud loale.

Varu hakatakse kasutama aianduses kasutatavate turbatoodete tootmiseks.

Mäeeraldisel on olemas veeerikasutuse luba. Orgita turbatootmisala valgaala vesi suunatakse, kuivenduskraavidesse, mis suunavad vett kagus asuvasse Orgita kraavi (EELIS kood VEE1800025). Orgita turbatootmisala väljalasust 1 (väljalaskme kood RA005, X: 6530140 ja

Y: 530246) lubatakse loaga Orgita kraavi juhtida kuni 86 300 m 3 vett kvartalis (345 200 m3

aastas). Keskkonnaluba on kohustuslik kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt (veeseadus § 187 p 6).

Orgita turbatootmisala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Rassiotsa külas, Rapla linnast 17 km edela ja Märjamaa alevist 3 km kirde pool. Rassiotsa küla lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldistest 0,5 km edela, Ringuta küla elamud 1 km loode ja Pühatu küla lähimad talud 1 km kirde pool. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 117,98 ha ja mäeeraldise pindala 47,8 ha. See paikneb põhiliselt Turbatootmise kinnistul (50403:001:0151). Kinnistu omanik on riik, valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Rapla - Märjamaa tugimaantee nr 28 möödub mäeeraldisest 0,1 km põhja ning Mõisamaa - Kümniku kõrvalmaantee nr 20197 1 km edela poolt. Kohalikud kruusakattega teede kaudu on Orgita turbatootmisalale ligipääs mõlemalt maanteelt.

Edelaserval piirneb mäeeraldis Rassiotsa1 ja Kivirassi maaparandussüsteemidega. Turbatootmisala lõunapiiril olevale Orgita kraavile kui maaparandussüsteemi eesvoolule on kehtestatud kaitsevöönd laiusega 10 m veepiirist.

Mäeeraldis kattub täielikult Orgita turbamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 3 ja 4. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 4 lamam. Mäeeraldise pindala on 47,80 ha ja selle teenindusmaa pindala on 117,98 ha.

Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud 2(24)

turbakihid kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht.

Mäeeraldisest (Orgita turbatootmisala) 10 km raadiusesse jääb 2 must-toonekure elupaika (KLO9128722; KLO9128724) ja 1 km raadiusesse Natura 2000 elupaigatüüp 7230.

Mäeeraldise 500 m laiusel puhvril on inventeeritud järgmised liigid ja Natura elupaigatüübid: harivesilik (II), herilaseviu (III), kõdu-koralljuur (II), kahkjaspunane sõrmkäpp (III), kollakas sõrmkäpp (III), 6430, 6530* ja 7230.

Mäeeraldise teenindusmaa piirides kultuurimälestisi ei ole, kuid juhuslike leidude korral tuleb teavitada kohe Muinsuskaitseametit.

Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjale vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõutele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks.

Riigilõiv 500 EUR on tasutud maavara loa muutmise eest 22.03.2024. Kuna taotletakse nii maapõue kui ka veeosa loa muutmist, siis makstakse riigilõiv mõlema valdkonna eest ja rakendub muutmise koefitsent 0,5 ning kuna on rohkem kui üks valdkond korraga, siis ka koefitsent 0,8. Rakendatakse esmataotluse esitamise hetkel kehtinud riigilõivusid. Lõplik summa on vastavalt (1000+520)*0,5*0,8 = 608 eurot. Seega puuduv summa 608 – 500 =108 eurot tasuti 18.07.2024.

Kaevandamisloa muutmistaotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa- ja Ruumiamet, endine Maa-amet 24.04.2024 kiri nr 9-3/24/5209-2 ja 27.06.2024 kiri nr 9- 3/24/5209-4).

2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust keskkonnaseadustiku üldosa seadusele maapõueseadusele, veeseadusele (edaspidi VeeS) ja keskkonnaministri 28.10.2019 vastu võetud määruse nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele. Keskkonnaamet küsis taotluse kohta lisateavet 26.04.2024, milles paluti täiendada seletuskirja ning graafilisi lisasid. Täiendatud keskkonnaloa muutmise taotlus esitati 26.06.2024 ning riigilõivu juurdemakse 19.07.2024. Keskkonnaamet pidas esitatud materjale piisavaks ja võttis keskkonnaloa muutmise taotluse 22.07.2024menetlusse (registreeritud KOTKAS-s kirja nr DM-127907-8 all).

KeÜS § 44 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa taotlus läbi avatud menetluses, välja arvatud seadusega sätestatud juhul. KeÜS § 59 lg 4 kohaselt vaadatakse keskkonnaloa muutmise

3(24)

taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras va loa omaja andmete muutmisel või § 59 lg 5 sätestatud juhtudel kui muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks või keskkonnaohu vältimiseks.

Tegemist on keskkonnaloa muutmisega, mis võib mõjutada keskkonnariski suurust. Lähtudes eeltoodust kohaldatakse keskkonnaloa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid.

KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning kavandatud tegevuse vastu puudub piisav avalik huvi.

Keskkonnaloa muutmise taotlus on 22.07.2024 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 22.07.2024 kirjaga nr DM-127907-9 keskkonnaloa muutmise taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid.

Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ei laekunud.

KeÜS § 49 lg 6 kohaselt saatis Keskkonnaamet 22.07.2024 kirjaga nr DM-127907-10 ERA Valduse Aktsiaseltsi keskkonnaloa muutmise taotluse Märjamaa Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. MaaPS § 49 lg 6 sätestab, et kaevandamisloa andja saadab kaevandamisloa taotluse arvamus saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. HMS § 16 lg 2 sätestab, et kui teine haldusorgan ei ole arvamust määratud tähtajaks andnud ega tähtaega pikendanud, võib taotluse lahendada teise haldusorgani arvamuseta. Märjamaa Vallavalitsus oma 27.08.2024 korralduses nr 189 nõustus keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmisega tingimuslikult.

Muudetud keskkonnaloa eelnõu ja keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõu saadeti 19.12.2025 kirjaga nr DM-127907-29 tutvumiseks ning arvamuse avaldamiseks. Loa omajal ja kohalikul omavalitsusel ei olnud ettepanekuid/arvamusi.

Maa- ja Ruumiamet teavitas 29.12.2025 kirjaga nr 7-1/25/18835-2, et on tutvunud Orgita turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-015 muutmise korralduse ja loa eelnõuga ning nõustub korralduses ja eelnõudes tooduga.

4(24)

Eestimaa Looduse Fond SA väitis 12.01.2026 kirjas nr 4, et loa pikendamise aluseks olevas KMH eelhinnangus puudub plaanitud turba kaevandamisega seotud kliimamõju hinnang, sh hinnang, kas loa 30-aastane pikendamine on kooskõlas Eesti kliimaeesmärkidega.

Keskkonnaamet avalikustas KeÜS § 47 lg 6 alusel 19.12.2025 teate keskkonnaloa muutmise eelnõu ja keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikustamisest tulenevaid vastuväiteid keskkonnaloa eelnõu osas ei laekunud.

Keskkonnaamet teeb muudetud keskkonnaloa teatavaks tulenevalt KeÜS § 58 lg-st 3 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.