| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/646 |
| Registreeritud | 04.02.2026 |
| Sünkroonitud | 16.05.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Muinsuskaitseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Kohila Sillaotsa paisul kalade läbipääsu tagamise kavatsus
a) Kalade läbipääsu tagamise eesmärk
Kohila Sillaotsa paisul (PAIS014090) kalade läbipääsu tagamise eesmärk on parandada kalade elupaiga-
ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100).
Kohila Sillaotsa pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila
paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on
ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise
seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette
nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2.
2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja
kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel
tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais.
Praegusel hetkel ei ole Kohila Sillaotsa paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja
allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks,
et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila jõgi joast allavoolu on arvatud lõhe, jõeforelli, meriforelli
ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse ning on väga heas seisundis. Keila joast ülesvoolu jääb
jõeosa, mille kalastiku liigiline koosseis on küll mõnevõrra erinev joast allavoolu jäävast, ent kalade
populatsioonid ja jõe ökoloogiline sidusus on paisude tõttu killustunud. Sellised populatsioonid
nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele.
Kohila Sillaotsa paisu juures on jõe vasakul kaldal osaliselt kinnikasvanud täiendav liigveelaskme kanal,
mille ülemises otsas on maakividest kaheharuline lävendülevool. Käesoleva tööde kavatsuse eesmärk
on leida lahendus paisul kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskmel möödaviik kalapääsu näol või paisu
likvideerimisega.
Tegevuste kirjeldus: Projekteerida Kohila Sillaotsa paisule kolm alternatiivset lahendust eelprojekti
mahus:
Alternatiiv 1: möödaviik kalapääs paisutustaseme säilitamisega. Eelprojekti koostamise eesmärk on projekteerida kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskme kanalist
möödaviik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad
suuremate kivide taga. Liigveelaskme kanali alaveepoolset otsa tuleb suunata paisule võimalikult
lähedale, kanali vooluosa tuleb kindlustada ning anda põhjale vajalik lang, mis on sobilik Keila jões
esinevatele kalaliikidele. Voolukiiruse vähendamiseks tuleb sängi paigutada voolurahustusrahnud nii,
et säiliks kanali võimalikult looduslähedane ilme. Seejuures säilitatakse Kohila Sillaotsa paisu
olemasolev paisutustase. Möödaviik kalapääsu hilisem hooldus jääb maaomaniku kanda, samuti on
maaomaniku kohustus keskkonnaloa taotlemine paisutusega jätkamiseks. Projekti seletuskirja tuleb
1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2
lisada muinsuskaitset käsitlev peatükk, milles kirjeldatakse projektala paiknemist mälestiste
kaitsevööndis ning kavandatava tegevuse mõju mälestistele ning ümbritsevale maastikule.
Alternatiiv 2: möödaviik kalapääs alandatud paisutustasemega. Eelprojekti koostamise eesmärk on projekteerida kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskme kanalist
möödaviik kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad
suuremate kivide taga. Arvestama peab, et suurem osa Keila jõe vooluhulgast suunatakse läbi
liigveelaskme kanali. Sellega muudetakse kogu jõe sängi dünaamikat nii, et senine liigveelaskmekanal
hakkab toimima peamise voolusängina. Suurveeaegselt tänane jõe ilme ei muutu, sest suurvesi saaks
valguda üle olemasoleva paisu. Maksimaalne paisutustase peab jääma kuni 1 m. Paisutustaseme
alandamiseks on vajalik paisu betoonkeha madalamaks teha. Projekteerimise käigus hinnatakse
täpsemalt, kuidas lahendada vee voolamine erinevate vooluhulkade korral. Liigveelaskme kanali
alaveepoolset otsa tuleb suunata paisule võimalikult lähedale ning kanali voolusäng tuleb kujundada
nii, et kanal suudaks vastu võtta suurema osa vooluhulgast. Sängi põhjale tuleb anda vajalik lang, mis
on sobilik Keila jões esinevatele kalaliikidele. Voolumustri mitmekesistamiseks tuleb sängi paigutada
voolurahustusrahnud nii, et säiliks kanali võimalikult looduslähedane ilme. Paisu hilisem hooldus jääb
maaomaniku kanda. Projekti seletuskirja tuleb lisada muinsuskaitset käsitlev peatükk, milles
kirjeldatakse projektala paiknemist mälestiste kaitsevööndis ning kavandatava tegevuse mõju
mälestistele ning ümbritsevale maastikule.
Alternatiiv 3: paisu likvideerimine. Eelprojekti koostamise eesmärk on projekteerida Kohila Sillaotsa paisu likvideerimine ning loodusliku
jõesängi taastamine paisutuse mõjualas. Senine pais ja liigveelaskme kanal likvideeritakse ning nende
asemel taastatakse loodusliku ilmega jõe voolusäng ja kaldaalad. Jõe sängi kujundamisel muudetakse
kogu jõe sängi dünaamikat selliselt, et jõe vool kulgeb ühtses, avatud ja looduslähedases sängis ilma
paisutava mõjuta.
Loodusliku jõesängi taastamise projekteerimisel tuleb arvestada, et kujundatava jõe sängi lang ei tohi
ületada 2,5%. Jõe voolumustrite ja põhjastruktuuri mitmekesistamiseks ning looduslähedase ilme
saavutamiseks paigutatakse sängi voolurahustusrahnud, mis aitavad luua sobivamaid elutingimusi
erinevatele vee-elustiku liikidele. Maakivide paigutamisel jõesängi tuleb arvestada sellega, et kanuud
ja süstad saaksid jões sõita. Muuhulgas tuleb välja selgitada, millises mahus ja kuidas tuleb korrastada
paisutusala alt avanev maastik, mille arvelt muutub avaliku ruumi ilme. Jõeäärse ala korrashoid pärast
tööde läbiviimist jääb maaomaniku vastutusele. Kohila Sillaotsa pais kuulub Kohila vesiveski (reg-nr
15223) mälestise koosseisu. Selle projektlahenduse korral nähakse ette paisu osaline likvideerimine,
seejuures säilitatakse ja eksponeeritakse vähemalt paisu betoonkehandi otsad markeerides selle endist
kogupikkust ja paiknemist jõesängis või säilitatakse mälestus pärandkultuuri objektist muul moel
kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga.
Asukoht: Kohila Sillaotsa pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis Keila jõel munitsipaalomandis katastriüksusel (tunnus 31701:001:1347).
3
Joonis 1. Kohila paisu asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.
Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.
Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste
piirkonnaga jões.
Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksuse
tunnus 31801:014:0030).
Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega
AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,
valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,
peakraavide ja kraavidega.
Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii
4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.
4
ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6.Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Kohila Sillaotsa paisu paisutuskõrgus on 1,27 m (04.2025 seisuga). Paisu liigveelase on kivikbetoonist
trapetsikujuline ülevool, mille ülaveepoolse seina tagune on täidetud pinnasega, mille pealispind on
kindlustatud veerise ja maakividega. Kihtide vahele on pandud plastist geomembraan. Betoonpaisu on
vasakus kaldaosas pikendatud maakividest ülevooluga. Põhjalase on betoonpaisu sees 1,7 m laiune
puitšandooridega suletud tühjendusava, millele pääseb ligi mööda paisu ülevooluharja. Suurvee ajal ei
ole võimalik seal toimetada.
Vasak liigveelaskme külgkanal on põhijõest eraldatud kahe põhjapaisu ülevooluga. Alaveepoolne osa
on rajatud suurtest maakividest, ülaveepoolne osa on suure nõlvusega (1:6) rähkne pinnas. Kanali
põhja laius on ca 4 m.
Paisutusel puudub kehtiv keskkonnaluba.
5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
5
d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Jõe vasakule kaldale möödaviik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Viljandi mnt 5b (31701:001:1347), Jõelõnga (31801:023:0003) ja Keila jõgi L4 (31701:001:0569). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse nii nimetatud kui ka objektile ligipääsuks vajalike kinnistute omanikega.
Joonis 2. Vaade Kohila Sillaotsa paisule ja vasakkalda liigveelaskme külgkanalile (27.02.2025).
Joonis 3. Vaade ühele kivi läviülevoolule vasakkalda liigveelaskme alguses (27.02.2025).
6
Mõju infrastruktuurile:
Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksus
tunnusega 31801:014:0030). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga.
Kohila Sillaotsa pais kuulub Kohila vesiveski (reg-nr 15223) mälestise koosseisu. Kohila vesiveski
paikneb vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal. Jõe vasakust kaldast ca 100 m
kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas. Mõlemat muinsuskaitseobjekti
hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste piirkonnaga jões. Kavandatav tegevus
kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.
Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega
AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV. Kavandatavast tegevusest teavitatakse seotud osapooli.
Kohila Sillaotsa pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.
Mõju kaitseväärtustele:
EELISe3 andmetel on Kohila Sillaotsa paisu piirkonnas inventeeritud järgmiste II kaitsekategooria
kaitsealuste liikide leiukoht: veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),
pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tööde kavatsus ning valminud
projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes annab oma seisukoha ja vajadusel suunised
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede
kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid
hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,
tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.
aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud
takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on
muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-
elustik kui nende elupaigad.
Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada
jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida
siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.
Mõju ettevõtete tegevusele: Juhul kui paisu ei likvideerita, puudub mõju ettevõtete tegevusele (nt
vesiveski sihtotstarbeline kasutamine).
9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-
9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF
1
Kohila Sillaotsa paisul kalade läbipääsu tagamise kavatsus
a) Kalade läbipääsu tagamise eesmärk
Kohila Sillaotsa paisul (PAIS014090) kalade läbipääsu tagamise eesmärk on parandada kalade elupaiga-
ja rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100).
Kohila Sillaotsa pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila
paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on
ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise
seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette
nähtud elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2.
2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja
kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel
tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais.
Praegusel hetkel ei ole Kohila Sillaotsa paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja
allavoolu. Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks,
et tagada Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila jõgi joast allavoolu on arvatud lõhe, jõeforelli, meriforelli
ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse ning on väga heas seisundis. Keila joast ülesvoolu jääb
jõeosa, mille kalastiku liigiline koosseis on küll mõnevõrra erinev joast allavoolu jäävast, ent kalade
populatsioonid ja jõe ökoloogiline sidusus on paisude tõttu killustunud. Sellised populatsioonid
nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele.
Kohila Sillaotsa paisu juures on jõe vasakul kaldal osaliselt kinnikasvanud täiendav liigveelaskme kanal,
mille ülemises otsas on maakividest kaheharuline lävendülevool. Käesoleva tööde kavatsuse eesmärk
on leida lahendus paisul kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskmel möödaviik kalapääsu näol või paisu
likvideerimisega.
Tegevuste kirjeldus: Projekteerida Kohila Sillaotsa paisule kolm alternatiivset lahendust eelprojekti
mahus:
Alternatiiv 1: möödaviik kalapääs paisutustaseme säilitamisega. Eelprojekti koostamise eesmärk on projekteerida kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskme kanalist
möödaviik-kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad
suuremate kivide taga. Liigveelaskme kanali alaveepoolset otsa tuleb suunata paisule võimalikult
lähedale, kanali vooluosa tuleb kindlustada ning anda põhjale vajalik lang, mis on sobilik Keila jões
esinevatele kalaliikidele. Voolukiiruse vähendamiseks tuleb sängi paigutada voolurahustusrahnud nii,
et säiliks kanali võimalikult looduslähedane ilme. Seejuures säilitatakse Kohila Sillaotsa paisu
olemasolev paisutustase. Möödaviik kalapääsu hilisem hooldus jääb maaomaniku kanda, samuti on
maaomaniku kohustus keskkonnaloa taotlemine paisutusega jätkamiseks. Projekti seletuskirja tuleb
1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2
lisada muinsuskaitset käsitlev peatükk, milles kirjeldatakse projektala paiknemist mälestiste
kaitsevööndis ning kavandatava tegevuse mõju mälestistele ning ümbritsevale maastikule.
Alternatiiv 2: möödaviik kalapääs alandatud paisutustasemega. Eelprojekti koostamise eesmärk on projekteerida kalade läbipääsu tagamiseks liigveelaskme kanalist
möödaviik kalapääs, mis imiteerib kiirevoolulist jõelõiku, kus on kaladele sobivad puhkekohad
suuremate kivide taga. Arvestama peab, et suurem osa Keila jõe vooluhulgast suunatakse läbi
liigveelaskme kanali. Sellega muudetakse kogu jõe sängi dünaamikat nii, et senine liigveelaskmekanal
hakkab toimima peamise voolusängina. Suurveeaegselt tänane jõe ilme ei muutu, sest suurvesi saaks
valguda üle olemasoleva paisu. Maksimaalne paisutustase peab jääma kuni 1 m. Paisutustaseme
alandamiseks on vajalik paisu betoonkeha madalamaks teha. Projekteerimise käigus hinnatakse
täpsemalt, kuidas lahendada vee voolamine erinevate vooluhulkade korral. Liigveelaskme kanali
alaveepoolset otsa tuleb suunata paisule võimalikult lähedale ning kanali voolusäng tuleb kujundada
nii, et kanal suudaks vastu võtta suurema osa vooluhulgast. Sängi põhjale tuleb anda vajalik lang, mis
on sobilik Keila jões esinevatele kalaliikidele. Voolumustri mitmekesistamiseks tuleb sängi paigutada
voolurahustusrahnud nii, et säiliks kanali võimalikult looduslähedane ilme. Paisu hilisem hooldus jääb
maaomaniku kanda. Projekti seletuskirja tuleb lisada muinsuskaitset käsitlev peatükk, milles
kirjeldatakse projektala paiknemist mälestiste kaitsevööndis ning kavandatava tegevuse mõju
mälestistele ning ümbritsevale maastikule.
Alternatiiv 3: paisu likvideerimine. Eelprojekti koostamise eesmärk on projekteerida Kohila Sillaotsa paisu likvideerimine ning loodusliku
jõesängi taastamine paisutuse mõjualas. Senine pais ja liigveelaskme kanal likvideeritakse ning nende
asemel taastatakse loodusliku ilmega jõe voolusäng ja kaldaalad. Jõe sängi kujundamisel muudetakse
kogu jõe sängi dünaamikat selliselt, et jõe vool kulgeb ühtses, avatud ja looduslähedases sängis ilma
paisutava mõjuta.
Loodusliku jõesängi taastamise projekteerimisel tuleb arvestada, et kujundatava jõe sängi lang ei tohi
ületada 2,5%. Jõe voolumustrite ja põhjastruktuuri mitmekesistamiseks ning looduslähedase ilme
saavutamiseks paigutatakse sängi voolurahustusrahnud, mis aitavad luua sobivamaid elutingimusi
erinevatele vee-elustiku liikidele. Maakivide paigutamisel jõesängi tuleb arvestada sellega, et kanuud
ja süstad saaksid jões sõita. Muuhulgas tuleb välja selgitada, millises mahus ja kuidas tuleb korrastada
paisutusala alt avanev maastik, mille arvelt muutub avaliku ruumi ilme. Jõeäärse ala korrashoid pärast
tööde läbiviimist jääb maaomaniku vastutusele. Kohila Sillaotsa pais kuulub Kohila vesiveski (reg-nr
15223) mälestise koosseisu. Selle projektlahenduse korral nähakse ette paisu osaline likvideerimine,
seejuures säilitatakse ja eksponeeritakse vähemalt paisu betoonkehandi otsad markeerides selle endist
kogupikkust ja paiknemist jõesängis või säilitatakse mälestus pärandkultuuri objektist muul moel
kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga.
Asukoht: Kohila Sillaotsa pais asub Rapla maakonnas Kohila vallas Kohila alevis Keila jõel munitsipaalomandis katastriüksusel (tunnus 31701:001:1347).
3
Joonis 1. Kohila paisu asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal paikneb muinsuskaitseobjekt Kohila vesiveski.
Jõe vasakust kaldast ca 100 m kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas.
Mõlemat muinsuskaitseobjekti hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste
piirkonnaga jões.
Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksuse
tunnus 31801:014:0030).
Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega
AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,
valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,
peakraavide ja kraavidega.
Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila joast suudmeni. Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga ja Kohila paisu teine paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne- Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii
4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.
4
ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine, hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel6.Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See ei võimalda saavutada kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid (hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7. Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu pais) suvise veetemperatuuri tõusu3. Maves AS poolt koostati 2013. aastal „Kohila Sillaotsa paisul kavandatavate tegevuste keskkonnamõju eelhinnang“8. Eelhinnangus on kalastiku ekspert Rein Järvekülg andnud seisukoha, et vajalik on kalade rändetee avamine kõigi Keila jõel olevatel paisude juures Kohilast kuni Ingliste paisuni (k.a). Kohila Sillaotsa paisu paisutuskõrgus on 1,27 m (04.2025 seisuga). Paisu liigveelase on kivikbetoonist
trapetsikujuline ülevool, mille ülaveepoolse seina tagune on täidetud pinnasega, mille pealispind on
kindlustatud veerise ja maakividega. Kihtide vahele on pandud plastist geomembraan. Betoonpaisu on
vasakus kaldaosas pikendatud maakividest ülevooluga. Põhjalase on betoonpaisu sees 1,7 m laiune
puitšandooridega suletud tühjendusava, millele pääseb ligi mööda paisu ülevooluharja. Suurvee ajal ei
ole võimalik seal toimetada.
Vasak liigveelaskme külgkanal on põhijõest eraldatud kahe põhjapaisu ülevooluga. Alaveepoolne osa
on rajatud suurtest maakividest, ülaveepoolne osa on suure nõlvusega (1:6) rähkne pinnas. Kanali
põhja laius on ca 4 m.
Paisutusel puudub kehtiv keskkonnaluba.
5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Eelhinnang on kättesaadav Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
5
d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Jõe vasakule kaldale möödaviik-kalapääsu kujundamisega seotud katastriüksused on eelkõige Viljandi mnt 5b (31701:001:1347), Jõelõnga (31801:023:0003) ja Keila jõgi L4 (31701:001:0569). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse nii nimetatud kui ka objektile ligipääsuks vajalike kinnistute omanikega.
Joonis 2. Vaade Kohila Sillaotsa paisule ja vasakkalda liigveelaskme külgkanalile (27.02.2025).
Joonis 3. Vaade ühele kivi läviülevoolule vasakkalda liigveelaskme alguses (27.02.2025).
6
Mõju infrastruktuurile:
Kohila Sillaotsa paisust ca 35 m allavoolu ületab Keila jõge 11220 Kernu-Kohila tee L2 (katastriüksus
tunnusega 31801:014:0030). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Transpordiametiga.
Kohila Sillaotsa pais kuulub Kohila vesiveski (reg-nr 15223) mälestise koosseisu. Kohila vesiveski
paikneb vahetult Kohila Sillaotsa paisu kõrval jõe paremal kaldal. Jõe vasakust kaldast ca 100 m
kaugusel paikneb muinsuskaitseobjekt Vabadussõja mälestussammas. Mõlemat muinsuskaitseobjekti
hõlmab ühine kaitsevöönd, mis kattub kavandavate tegevuste piirkonnaga jões. Kavandatav tegevus
kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.
Kernu-Kohila teega paralleelselt läbivad jõge maa-alused elektrimaakaabelliinid nimetusega
AXCEL.3x95+25 24kV ja AXCEL.3x240+35 24kV. Kavandatavast tegevusest teavitatakse seotud osapooli.
Kohila Sillaotsa pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.
Mõju kaitseväärtustele:
EELISe3 andmetel on Kohila Sillaotsa paisu piirkonnas inventeeritud järgmiste II kaitsekategooria
kaitsealuste liikide leiukoht: veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii),
pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tööde kavatsus ning valminud
projekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga, kes annab oma seisukoha ja vajadusel suunised
leevendusmeetmete rakendamiseks.
Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)9 kohaselt on oluline jõgede
kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid
hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,
tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.
aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud
takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on
muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-
elustik kui nende elupaigad.
Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada
jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede tõkestamatuse taastamine aitab vältida
siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.
Mõju ettevõtete tegevusele: Juhul kui paisu ei likvideerita, puudub mõju ettevõtete tegevusele (nt
vesiveski sihtotstarbeline kasutamine).
9 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-11ea-
9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF
1
Kohila paisul kalade läbipääsu tagamise kavatsus
a) Kohila paisul kalade läbipääsu tagamise eesmärk
Kohila paisul (PAIS014080) kalade läbipääsu tagamise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja
rändetingimusi Harju alamvesikonnas voolaval Keila jõel (VEE1096100).
Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga esimene paisrajatis
ülesvoolu. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese
veekogumi nii ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks1. Kesise seisundi põhjuseks on
märgitud paisud. Veekogumi üheks hea seisundi saavutamise viisiks on ette nähtud elupaikade
taastamine kalade rändetingimuste parandamise teel2.
2023. aasta uuringu3 tulemustest selgus, et Keila jõe lähtepoolses osas on 82% forelli sigimis- ja
kasvualadest koondunud lõigule Kohila ja Atla jõe suudme vahel. Seega on fookus eelkõige kolmel
tõsisel rändetõkkel: Kohila ja Kohila Sillaotsa paisud ning Lohu pais.
Praegusel hetkel ei ole Kohila paisul tagatud kalade läbipääs ning kalad ei saa rännata üles- ja allavoolu.
Rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Kalade läbipääs on vajalik selleks, et tagada
Keila jõe ökoloogiline sidusus. Keila jõgi joast allavoolu on arvatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaikade nimistusse ning on väga heas seisundis. Keila joast ülesvoolu jääb jõeosa, mille
kalastiku liigiline koosseis on küll mõnevõrra erinev joast allavoolu jäävast, ent nende kalade
populatsioonid ja jõe ökoloogiline sidusus on paisude tõttu killustunud. Sellised populatsioonid
nõrgenevad ajas ja on tundlikud erinevatele mõjuteguritele.
Kohila paisu piirkonnas on tegemist asukohaga, kus on kitsad olud: paisjärve vahetus läheduses on
autosild, teed, hooned ja eramaad, paisust allavoolu on jõe org kitsas ja järskude nõlvadega. Paisjärvel
on oluline rekreatiivne tähtsus kohalikule kogukonnale. Käesoleva kavatsusega planeeritakse säilitada
paisjärv vähendatud mahus. Samas käsitletakse ühe alternatiivina ka paisu täielikku likvideerimist,
arvestades, et ökoloogilisest vaatevinklist oleks see jõe tervise seisukohast parim lahendus.
Likvideerimise korral kavandatakse paisjärve asemele loodusliku jõe kujundamine koos esteetilise
avaliku ruumiga selle kallastel.
Tegevuste kirjeldus: Projekteerida Kohila paisule viis alternatiivset lahendust eelprojekti mahus. Alternatiivid 1 ja 2: tehiskärestik jõesängis ca 100-200 m ülesvoolu tänasest paisust. Koostada eelprojekt kahele alternatiivile tehiskärestiku kujundamiseks ligikaudu 100-200 m
olemasolevast paisust ülesvoolu. Arvestades asukoha kitsaid olusid, vähendatakse tehiskärestiku
jõesängi mahutamiseks paisjärve ulatust. Lisaks hinnatakse sõltuvalt alternatiivsest lahendusest ja Keila
jões esinevatest vooluhulkadest veetaseme alandamise vajadust. Tehiskärestik imiteerib looduslikku
kärestikulist jõelõiku ning on sobilik läbipääsuks kõikidele kalaliikidele. Kärestiku kujundamisel
arvestada, et see oleks ohutult ja funktsionaalselt läbitav kärestikuaerutajatele, tagades selleks vajaliku
sobiva infrastruktuuri ning läbimõeldud kujunduslahenduse. Tagada tuleb Kohila Vineer OÜ
1 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 2 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 3 Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Ahja jõestikus, Põltsamaa ja Keila jões. 2024. Eesti Maaülikool. Tellija: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
2
veevarustus, säilitada ujumiskoht kohalikule kogukonnale ning vältida Jõesaare tänava ääres paisjärve
kaldal kasvavate puude kahjustumist. Samuti tuleb arvestada esteetilise avaliku ruumi kujundamisega
paisjärve alt vabaneval maa-alal.
Alternatiiv 3: tehiskärestik jõesängis, osaliselt sillast allavoolu. Koostada tuleb eelprojekt tehiskärestiku kujundamiseks paisust ülesvoolu, kusjuures arvestada tuleb,
et kärestik ulatub osaliselt sillast allavoolu. Arvestades asukoha kitsaid olusid, vähendatakse
tehiskärestiku jõesängi mahutamiseks paisjärve ulatust. Lisaks hinnatakse sõltuvalt alternatiivsest
lahendusest ja Keila jões esinevatest vooluhulkadest veetaseme alandamise vajadust. Tehiskärestik
imiteerib looduslikku kärestikulist jõelõiku ning on sobilik läbipääsuks kõikidele kalaliikidele. Kärestiku
kujundamisel arvestada, et see oleks ohutult ja funktsionaalselt läbitav kärestikuaerutajatele, tagades
selleks vajaliku sobiva infrastruktuuri ning läbimõeldud kujunduslahenduse. Tagada tuleb Kohila Vineer
OÜ veevarustus, säilitada ujumiskoht kohalikule kogukonnale ning vältida Jõesaare tänava ääres
paisjärve kaldal kasvavate puude kahjustumist. Samuti tuleb arvestada esteetilise avaliku ruumi
kujundamisega paisjärve alt vabaneval maa-alal.
Alternatiiv 4: tehiskärestik jõesängis allavoolu tänasest ujumiskohast. Koostada tuleb eelprojekt tehiskärestiku kujundamiseks tänasest ujumiskohast allavoolu jäävale
paisjärve alale. Selleks vähendatakse paisjärve veetaset ja ulatust, kuid paisutustase kärestiku kohast
ülesvoolu ei muutu võrreldes olemasoleva seisuga (muutub ainult sõltuvalt vooluhulkadest, nagu
praegugi). Tehiskärestik imiteerib looduslikku kärestikulist jõelõiku ning on sobilik läbipääsuks kõikidele
kalaliikidele, allavoolu jääv jõesäng taastatakse looduslikuks jõeks. Tagada tuleb Kohila Vineer OÜ
veevarustus ning säilitada ujumiskoht kohalikule kogukonnale, ning vältida Jõesaare tänava ääres
paisjärve kaldal kasvavate puude kahjustumist. Arvestada tuleb esteetilise avaliku ruumi
kujundamisega paisjärve alt vabaneval maa-alal.
Alternatiiv 5: paisu likvideerimine Koostada tuleb Kohila paisu ja paisjärve likvideerimise ning endise paisjärve alale loodusliku jõesängi
taastamise eelprojekt. Eesmärk on projekteerida paisu likvideerimine selliselt, et paisutust ei ole
võimalik hiljem taastada. Loodusliku jõesängi taastamisel tuleb arvestada, et paisjärve alune jõe sängi
lang ei tohi ületada 2,5%. Muuhulgas tuleb välja selgitada, millises mahus ja kuidas tuleb korrastada
paisjärvega seonduv paisutusala, mille arvelt muutub avalik ruum. Tagada tuleb Kohila Vineer OÜ
veevarustus ning säilitada ujumiskoht kohalikule kogukonnale, ning vältida Jõesaare tänava ääres
paisjärve kaldal kasvavate puude kahjustumist. Kujundatav looduslik jõgi rikastab linnaruumi ja pakub
uusi puhkevõimalusi avalikus ruumis.
Asukoht: Kohila pais asub Keila jõel Kohila vallas Kohila alevis munitsipaalomandis katastriüksusel Tööstuse tänav L3 (tunnus 31801:002:0100). Pais paikneb transpordimaa silla all. Paisust ülesvoolu paikneb Kohila paisjärv (VEE2029840) katastriüksusel tunnusega 31701:001:0568.
3
Joonis 1. Kohila paisu asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Kohila paisu ületab Tööstuse tänav L3 transpordimaa sild (katastriüksuse tunnus 31801:002:0100).
Kohila paisust vahetult ülesvoolu ületavad paisjärve elektriõhuliinid alla 1 kV (nimetus AMKA.3x50+70).
Kohila paisust ca 100 m ülesvoolu ületavad paisjärve maa-alused sideliinid (Maa- ja Ruumiamet vid
55907892 ja 78555049).
Kohila pais ning osaliselt ka paisjärv paiknevad mitme Kohila mõisaga seotud muinsuskaitseobjekti
kaitsevööndis (Kohila mõisa sepikoda, Kohila mõisa valitsejamaja, Kohila mõisa tall-tõllakuur, Kohila
mõisa peahoone, Kohila mõisa ait-kuivati, Kohila mõisa teenijatemaja).
Lähimad hüdrandid asuvad Kohila paisust lõunas ca 75 m kaugusel Tööstuse tänaval (nr 223) ning
paisjärvest põhjas (nr 224 ja 225).
Paisjärve servas Posti tänava ja Side tänava ristumise asukoha läheduses paikneb kohaliku kogukonna
ujumiskoht.
4
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Keila jõgi (VEE1096100) kuulub Lääne-Eesti vesikonda. Jõe pikkus on EELIS-e4 andmetel 111,9 km,
valgala 676 km2. Keila jõgi suubub merre ning on ühendatud Maidla jõega, Atla jõega ja mitmete ojade,
peakraavide ja kraavidega.
Keila jõgi jaguneb kolmeks veekogumiks: Keila lähtest Atla jõeni, Keila Atla jõest Keila joani ja Keila Keila
joast suudmeni. Kohila pais paikneb veekogumil Keila Atla jõest Keila joani ning on pärast Keila juga
esimene paisrajatis ülesvoolu. Pais on hinnatud kaladele ületamatuks rändetõkkeks3. Lääne-Eesti
vesikonna veemajanduskava 2022-2027 kohaselt on ülaltvoolu kahe esimese veekogumi nii
ökoloogiline kui ka koondseisund hinnatud kesiseks5. Kesise seisundi põhjuseks on märgitud paisud.
Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on ette nähtud vooluveekogu tervendamine,
hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine kalade rändetingimuste
parandamise teel6.
Kohilast ülesvoolu on peamiseks probleemiks jõel olevad paisud, mis muudavad jõe reaks suhteliselt
lühikesteks isoleeritud lõikudeks. See on lõhkunud jõe ökoloogilise sidususe ning ei võimalda saavutada
kalastiku normaalset looduslikku liigirikkust ja võimendab võimalikke negatiivseid mõjutegureid
(hüdroloogilise režiimi rikkumine paisudel, põuased suved jne). Kui mõni kalaliik mingil põhjusel
mõnest isoleeritud jõelõigust kaob, siis puudub võimalus selle jõelõigu taasasustamiseks. Paisude alla
on jäänud ka mitmed väärtuslikud kärestikud, millest jõe kalastiku liigi- ja isendirikkus otseselt sõltub7.
Lisaks kalade rände takistamisele soodustavad esimesed kolm paisu (Kohila, Kohila Sillaotsa ja Lohu
pais) suvise veetemperatuuri tõusu3.
Keskkonnaagentuuri poolt tellitud uurimistöö „Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel
kalade rändetingimuste parandamiseks“ (töö nr 0712; Tartu 2013) kohaselt on kalade läbipääsu
tagamine Kohila paisul vajalik ja rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule. Läbipääsu
vajalikkust kaladele skaalal 1 kuni 5 hinnati eksperthinnangus hindega 28. Kalade läbipääsu vajalikkuse
hindamisel võeti arvesse järgmisi asjaolusid: läbipääsu mõju siirdekaladele, antud veekogu kalastiku
seisundile, teiste veekogude kalastiku seisundile, Natura- ja kaitsealadel kaitstavatele kalaliikidele ja
tõkestatud veekogu suurust ja kalanduslikku tähtsust. Kohila paisu piirkonnas hinnati Keila jõgi
liigirikkaks eurütoopstete liikide (laia ökoloogilise amplituudiga liigid) piirkonnaks. Selle kalakoosluse
rändevajadused sarnanevad liigivaese forellipiirkonna omaga. Koosluses esineb liike, kelle jaoks
rändevõimalus on oluline. Sisemaa jõgedes on rändavateks liikideks haug, särg, teib, turb, viidikas,
harvem jõeforell jt liigid. Vaatamata asjaolule, et kalastiku seisund on hinnatud enamike paisude
vahelistel lõikudel hetkel heaks, on paisud surveteguriteks ning kalastiku seisund suure tõenäosusega
4 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem. 5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Lisa 2. 6 Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade 2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027. Keskkonnaministeerium. Meetmeprogrammi Lisa 1 Meetmetabelid. https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku (viimati vaadatud 12.11.2024) 7 Keila jõe valgala reostuskoormuse uuring. AS Maves, 2013. Tellija: Keskkonnaamet. 8 Hinnang kalade läbipääsu vajalikkuse kohta anti järgmise 5-pallilise skaala järgi: 1 - läbipääs vajalik, rändetee avamisel on väga oluline positiivne mõju kalastikule; 2 - läbipääs vajalik, rändetee avamisel on oluline positiivne mõju kalastikule; 3 - läbipääs vajalik, rändetee avamisel on väheoluline positiivne mõju kalastikule; 4 - läbipääs ei ole vajalik, rändetee avamisel on ebaoluline mõju kalastikule; 5 - läbipääs ei ole vajalik, rändetee avamisel mõju kalastikule puudub („Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks“ (töö nr 0712; Tartu 2013), lk 63).
5
halveneb. Eesti Maaülikooli jõeforelli ja harjuse ning elupaikade inventuuris3 on hinnatud Kohila pais
röndetõkkena ülioluliseks, sest on kaladele täiesti ületamatu ning jagab Keila jõe sisuliselt pooleks.
Kohila paisu paisutuskõrgus on EELISe andmetel 2,5 m. Tegemist on kaheavalise läviülevooluga, mille
avade laius on 2x7,1 m. Mõlemad avad on jagatud metallpostidega 6-ks läbivooluavaks. Kivikbetoonist
jõesamba paksus on 70 cm kaldasammaste laius ca 5 m.
Paisutusel on kehtiv keskkonnaluba L.VV/3271769.Kohila paisjärv (VEE2029840) on 550 m pikkune
veekogu, mille veepeegli pindala on 4.5 ha, keskmine sügavus 2,5 m ja kaldajoone pikkus 1810 m.
Paisjärves on kaks saart, mille pindala on kokku 0,2 ha1.
9 Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/?represented_id=None)
Joonis 3. Vaade Kohila paisule ülaveepoolelt (27.02.2025).
6
Joonis 2. Vaade Kohila paisule alaveepoolelt (27.02.2025).
Joonis 3. Kohila paisu ületav üherealine autosild (27.02.2025).
7
d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Paisu asemele kärestik-kalapääsu rajamisega enim seotud katastriüksused on
Tööstuse tänav L3 (31801:002:0100), Keila jõgi L3 (31701:001:0568), Keila jõgi L2 (31701:001:0567),
Tööstuse tänav 19h (31701:001:1154), Tööstuse tänav L4 (31801:002:0046), Jõesaare
(31801:010:0007), Jõesaare tänav (31801:010:0012). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse kinnistute
omanikega. Paisu täielikul likvideerimisel on tegevuse mõjuulatus suurem.
Mõju infrastruktuurile:
Kohila paisu ületab munitsipaalomandis Tööstuse tänav L3 transpordimaa sild (katastriüksuse tunnus
31801:002:0100). Kavandatav tegevus kooskõlastatakse Kohila Vallavalitsusega.
Kohila paisust vahetult ülesvoolu ületavad paisjärve elektriõhuliinid alla 1 kV (nimetus AMKA.3x50+70)
ning Kohila paisust ca 100 m ülesvoolu ületavad paisjärve maa-alused sideliinid (Maa-amet vid
55907892 ja 78555049). Kavandatavast tegevusest teavitatakse seotud osapooli.
Kohila pais ning osaliselt ka paisjärv paiknevad mitme Kohila mõisaga seotud muinsuskaitseobjekti
kaitsevööndis (Kohila mõisa sepikoda, Kohila mõisa valitsejamaja, Kohila mõisa tall-tõllakuur, Kohila
mõisa peahoone, Kohila mõisa ait-kuivati, Kohila mõisa teenijatemaja). Kavandatavad tööd
kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.
Lähimad hüdrandid asuvad Kohila paisust lõunas ca 75 m kaugusel Tööstuse tänaval (nr 223) ning
paisjärvest põhjas (nr 224 ja 225). Kavandatavad tööd kooskõlastatakse Päästeametiga.
Paisjärve Tööstuse tänava sillapoolses otsas vasakul kaldavööndis paikneb Kohila Vineer OÜ
veevõtukoht.
Kohila pais ei asu riiklikult hooldataval maaparandussüsteemil või selle osal.
Mõju kaitseväärtustele:
EELISe3 andmetel on Kohila paisu piirkonnas inventeeritud järgmiste II kaitsekategooria kaitsealuste
liikide leiukoht: hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), veelendlane
(Myotis daubentonii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pargi nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja
suurvidevlane (Nyctalus noctula). Tööde kavatsus ning valminud projekt kooskõlastatakse
Keskkonnaametiga, kes annab oma seisukoha ja vajadusel suunised leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Euroopa Komisjoni "ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ (Brüssel 2020)10 kohaselt on oluline jõgede
kui elupaiga tõkestamatus ja sidusus. Pinnaveekogude puhul on kõige levinumad survetegurid
hüdromorfoloogilised tegurid, näiteks: sängi, põhja, kalda- või rannaala füüsiline muutmine, paisud,
tõkestusrajatised, lüüsid ja hüdroloogilised muutused. Elurikkuse strateegia eesmärk on, et 2030.
aastaks on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses jõgede vaba vool, kõrvaldades eeskätt iganenud
takistused ja taastades lammi- ja märgalasid. Jõgede vabavoolulise seisundi taastamise eesmärk on
muuhulgas hoogustada ulatuslikumaid jõupingutusi jõgede taastamisel, et sellest võidaksid nii vee-
elustik kui nende elupaigad.
10 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030: https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:a3c806a6-9ab3-
11ea-9d2d-01aa75ed71a1.0012.02/DOC_1&format=PDF
8
Paisudele kalapääsude rajamine parandab jõe ühenduvust peamiselt kalade jaoks. Samas kui tagada
jõe tõkestamatus, taastub kogu jõe ökosüsteem. Jõgede ökoloogilise sidususe taastamine aitab vältida
siirdekalade väljasuremist ja saavutada asjakohaste veealaste õigusaktide eesmärgid.
Mõju ettevõtete tegevusele:
Paisjärvest ammutab vett Kohila Vineer OÜ. Projektlahendus peab arvestama, et tagada tuleb ettevõtte
veega varustatus.
Muinsuskaitseamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/646
Kooskõlastuse küsimine Muinsuskaitseametilt (Kohila pais ja Kohila Sillaotsa pais)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil
ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvatel paisudel või
rändetakistustel.
RMK on alustanud kalade rändetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas, Kohila
vallas, Kohila alevis asuval Kohila paisul (katastritunnus: 31801:002:0100) ja Kohila Sillaotsa
paisul (katastritunnus: 31701:001:1347).
Käesoleva kirjaga soovib RMK teavitada, et kokkuleppel Kohila Vallavalitsusega tellib RMK
eelprojekti mahus täiendavad alternatiivsed lahendused Kohila ja Kohila Sillaotsa paisudel kalade
läbipääsu tagamiseks. Eelprojekti valmimise järgselt valitakse välja üks alternatiiv, millega
minnakse edasi ehitusprojekti etappi. Enne ehitusprojekti etappi küsitakse uuesti
projekteerimistingimusi konkreetsele lahendusele.
RMK palub Muinsuskaitseametil kooskõlastada Kohila ja Kohila Sillaotsa paisudel kalade
läbipääsu tagamise tööde kavatsusdokumendid ning soovi korral esitada seisukoht ja
projekteerimistingimused, millega arvestatakse eelprojekti tellimisel ja koostamisel. Palume
kooskõlastada tööde kavatsusdokumendid digiallkirjaga ning saata vastuskiri e-maili aadressil
Kavandatavad alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Kohila pais“ ja lisas
2: „Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais“
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Teppo
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Lisa 1, Tööde kavatsus_Kohila pais.pdf
Lisa 2, Tööde kavatsus_Kohila Sillaotsa pais.pdf
56287678 [email protected]