Kaaskiri eelnõu edastamine

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Vastavalt nimekirjale

09.02.2026 nr 7-1/460

Eelnõu edastamine

Edastame Teile kui naaberkinnistute omanikele tutvumiseks Loksa Vallavolikogu 08.07.2005

otsusega nr 29 kehtestatud Mustoja 2 kinnistu detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamise

eelnõu detailplaneeringu alusel moodustatud Liivaranna kinnistu kanalisatsioonilahenduse osas

ja eksperdi arvamuse reovee omapuhasti kasutamisvõimaluste kohta.

Palume Teil esitada omapoolsed ettepanekud või vastuväited eelnõule hiljemalt 22.veebruariks

2026.a. aadressile [email protected] või Kuusalu Vallavalitsuse aadressile Kiiu alevik,

Mõisa tee 17.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisad: 1. Osaliselt kehtetuks tunnistamine Liivaranna

2. Kiri 2025-02 Eksperdi arvamus Kolga-Aablas külas Liivaranna kinnistu RVOPuhasti

kohta

Maris Kirsimaa

[email protected]

1

Nr. 1 - 02

12/12/2025

Saaja: Ergo Esken

Telefon: 5161383, e-post: [email protected]

Teema: Eksperdi arvamus Kuusalu vallas Kolga-Aabla külas Mustoja 2

detailplaneeringuala Liivaranna kinnistul reovee omapuhasti

kasutamisvõimaluste kohta.

Ekspert lähtub eksperdi arvamuse koostamisel Ehitusseadustikust, Veeseadusest,

Maaparandusseadusest, Jäätmeseadusest, Keskkonnaseadustiku üldosa seadusest ja

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest ning neist tulenevatest seadusandlikest aktidest.

Ekspert vaatas koos kinnistu omanikuga Kolga-Aabla küla Mustoja 2 detailplaneeringuala

(DPA) PLAN ID 5024 Liivaranna kinnistu ja selle naaberkinnistud üle 03.12.2025. aastal ja

on kursis kohapealse olukorraga.

Ekspertiisi Tellija ja Mustoja 2 DPA (PLAN ID 5024) Liivaranna kinnistu andmed.

Mustoja 2 DPA PLAN ID 5024 Liivaranna kinnistu katastritunnusega 42301:001:0913 on

hoonestatud üksikelamu, kahe abihoone ja kasvuhoonega.

Liivaranna kinnistu omanik: Ergo Esken, telefon 5161383, e-post: [email protected]).

Ekspertiisi tellija: Ergo Esken.

Liivaranna kinnistu omaniku aadress: Liivaranna, Kolga-Aabla küla, Kuusalu vald, Harju

maakond.

Maa sihtotstarve: 100 % elamumaa.

Mustoja 2 DPA kinnistu pindalad: Liivaranna 3340 m2 (vt joonis 1 ja kaart 2).

Tarbevesi saadakse OÜ-le Kuusalu Soojus kuuluvast Kolga-Aabla küla ühisveevärgist.

Ametlik tuletõrje veevõtukoht asub ca 50 m kaugusel Kolga-Aabla rannas (vt kaart 2).

Olmereovesi juhitakse Liivaranna kinnistul 2 m3 mahuga septikusse ja sellest kinnistu

lõunapiiri äärde ehitatud imbsüsteemi (vt joonis 2).

Sademete vesi immutatakse Liivaranna kinnistul ja naaberkinnistutel hajutatult oma kinnistute

piires pinnasesse. Liigvee ärajuhtimiseks Kolga-Aabla küla territooriumilt Mustojja ja selle

kaudu Kolga lahte on külasse ehitatud üksikud kuivenduskraavid.

Liivaranna kinnistu naaberkinnistud (vt kaart 2) ja nende katastritunnused: põhjas Liiva 35301

: 001 : 1444, põhjas, kirdes ja idas Mustoja 42301 : 001 : 0912, kagus ja lõunas Rannaniidu

42301 : 001 : 0914, edelas, läänes ja loodes Loksa metskond 42301 : 001 : 0706, mis paikneb

kohaliku Kolga-Aabla tee 3530071 taga.

2

Ekspertiisi ülesanne.

1. Kontrollida Liivaranna kinnistul ja selle lähiümbruses looduslike ning hüdro- ja

ehitusgeoloogiliste tingimuste sobivust reovee omapuhasti rajamiseks.

2. Hinnata Liivaranna kinnistul ehitustegevust ja reovee omapuhastite rajamist

kitsendavaid tegureid.

3. Hinnata põhjavee kaitstust Liivaranna kinnistul ja lähiümbruses.

4. Hinnata reovee omapuhastite ehitusvõimalusi Liivaranna kinnistul kooskõlas

seadusandlusest tulenevate piirangute ja suunistega.

5. Tulenevalt looduslikest tingimustest ja seadusandlikest piirangutest reovee omapuhasti

soovitatavad asukohad Liivaranna kinnistul.

6. Reovee omapuhasti kavandamine on võimalik peale detailplaneeringu osaliselt

kehtetuks tunnistamist, millega tuleb eksperdi arvamuse koostamisel arvestada.

Ekspertiisi esitatud materjalid ja abimaterjalid.

Ekspert tutvus olemasoleva olukorraga 03.12.2025. aastal kohapeal. Vestlused kinnistu

omanikega. Eksperdi arvamuses toodud enamuse fotode autor on Aare Kuusik, Ergo Esken

tehtud fotod on eraldi ära nimetatud.

Eksperdi arvamuse koostamise alusdokumentideks olid:

1. Harju maakond, Loksa vald, Kolga-Aabla küla Mustoja 2 detailplaneering. Vinta-Vänta

Varandus OÜ. Töö nr 021204D. 11.01.2005.

2. Harju maakond, Loksa vald, Kolga-Aabla küla Mustoja 2 (PLAN ID 5024)

detailplaneeringu algatamise, avalikustamise ja kehtestamise materjalid.

3. Harju maakond, Kuusalu vald, Kolga-Aabla küla Liivaranna. Liivaranna maa-ala plaan

tehnovõrkude ja kinnistute piiridega. Priit Kirsiste FIE. Töö nr GD – 25 - 36. 08. 09.

2025. a.

4. Harju maakond, Kuusalu vald, Kolga-Aabla küla Liivaranna. Üksikelamu ehitusprojekt.

Eelprojekt. Nord Homes OÜ. Töö nr 11598.

5. Kuusalu valla ÜVK ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024 –

2036.

6. Puurkaevude andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee.

7. Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).

Ekspert.

OÜ Vetepere (10202816) juhataja Aare Kuusik, PhD.

Aadress: Vainu talu, Pudisoo küla, 74626, Kuusalu vald, Harjumaa.

Kontaktisik: OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik.

Telefon ja e-post: 51 62476; [email protected].

Isikulitsents: Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistõend nr 2241/22. Heit-,

reo- ja pinnaveest ning reoveesettest proovivõtmine. Põhjaveest proovide võtmine.

MO0221-00 Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve (P.P. Ehitusjärelevalve OÜ

koosseisus vastutav spetsialist).

3

Kutsetunnistus (https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/vaata/10617451/1) nr

173965. Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8. Välisveevarustus ja -

kanalisatsioon. Projekteerimine, omanikujärelevalve, inseneride koolitamine ja

uurimistöö. Filosoofiadoktor (ehitus ja keskkonnatehnika).

OÜ Vetepere registreeringud majandustegevuse registris (vastutav spetsialist Aare Kuusik)

tegevusalal ehitus (enne 2003. a. registreeringud RETTER-is ja enne seda litsentsid):

Registreeringu number ja tegevusala

EP10202816-0001 Projekteerimine

EO10202816-0001 Omanikujärelvalve

EK10202816-0001 Ehitusprojekti ekspertiis

EK10202816-0001 Ehitise audit

Liivaranna kinnistu DPA (PLAN ID 5024) asukoht ja olemasoleva olukorra kirjeldus.

Kaardil 1 on toodud Liivaranna kinnistu DPA asukoht Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga-

Aabla külas.

Kaart 1. Liivaranna kinnistu ja DPA asukoht Harju maakonnas Kuusalu vallas Kolga-Aabla

külas on näidatud punase noolega. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist.

4

Kaart 2. Mustoja 2 DPA Liivaranna kinnistu ja naaberkinnistud Kolga-Aabla külas. Punase

noolega on osundatud tuletõrje veevõtukoht. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist.

08.07.2005. aasta Loksa Valla volikogu otsusega nr 29 kehtestati Kolga-Aabla küla Mustoja 2

detailplaneering.

Väljavõte Mustoja 2 detailplaneeringu seletuskirjast:

Mustoja 2 DPA Liivaranna kinnistule on ette nähtud projekteerida üksikelamu – vt joonis 1.

Väljavõte Liivaranna kinnistu detailplaneeringu VK osast:

5

Joonis 1. Mustoja 2 DPA Liivaranna kinnistule planeeritud hoone esialgne asukoht.

Asendiplaan - väljavõte OÜ Vinta Vänta Varandus tööst nr 021204D (Tallinn, 11.01.2005).

Väljavõte Liivaranna kinnistu üksikelamu ehitusprojekti (Töö nr 11598) seletuskirjast:

Sademevete naaberkinnistutele ja teemaale juhtimine on keelatud. Haljasaladele sadanud

sademed immutatakse krundi piires pinnasesse. Elamu katuselt veeviimaritega kogutav vesi

juhitakse sademeveelehtrite kaudu sademevee immutamise alale. Sademeveetorustik ja

drenaažitorustik paigaldatakse samasse kaevikusse.

Elamu ümber on ettenähtud rajada drenaažitorustik. Denaažitorustiku kõrguslik paiknemine

sõltub hoone vundamendi kõrgusest. Drenaažitoru põhi peab olema vähemalt 0,2 meetrit

allpool vundamendi alumisest äärest. Toru peab paiknema vähemalt 1,2 m sügavusel

maapinnast, mõõdetuna toru pealispinnast – vastasel juhul tuleb toru soojustada.

Lähim tuletõrje veevõtukoht on asub Loksa metskond 4 kinnistu ääres (looduslik veevõtukoht,

Aablaht). Veevõtu koht asub Liivaranna kinnistu projekteeritud elamust u 120 m kaugusel.

Veevarustus. Liivaranna asub MTÜ Kolga-Aabla Külaseltsi ühisveevärgi alal ning liidetakse

selle veevõrguga. Ühisveega liitumine vastavalt Kolga-Aabla Külaseltsi tehnilistele

tingimustele (AA-1-05_TTvesi). Liivaranna kinnistu piiri lähedale on välja ehitatud

liitumispunkt (maakraan, vaata asendiplaani) ja toodud kinnistu veetoru projekteeritava elamu

lähedale.

Kanalisatsioon. 2005 aastal kinnitatud Kolga-Aabla Mustoja 2 detailplaneering näeb ette

kinnise kogumismahuti paigalduse ning ei jäta variante muudeks lahendusteks. Kuusalu vallale

on esitatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotlus. Antud piirkonnas on

6

kaitstud põhjavesi ning puurkaeve 60 m raadiuses ei asu. Peale detailplaneeringu osalist

kehtetuks tunnistamist esitatakse Ehitisregistris eraldi ehitusteatis septikule ja imbväljakule.

Projekteeritud üksikelamu olmeheitvete kanalisatsioonitorustik on projekteeritud septikusse ja

imbväljakule.

Välisvõrkude asukohad vaata asendiplaanilt AS-4-01.

Joonis 2. Olemasolevate VK-süsteemide ja muu taristu paiknemine Liivaranna kinnistul.

Väljavõte Priit Kirsiste FIE tööst nr GD – 25 - 36 (08. 09. 2025. a.).

Vastavalt detailplaneeringule (vt eespooltoodut) võetakse Liivaranna kinnistu joogivesi Kolga-

Aabla ühisveevärgist. Joonisel 3 näidatud puurkaevpumplat katastri numbriga 1093 ei kasutata.

Liivaranna kinnistule ja lähipiirkonda ehitatud veevarustussüsteemide paiknemine on toodud

joonisel 3 (väljavõte Kuusalu valla ÜVK AK-st aastateks 2024 – 2036, Kolga-Aabla VK-

süsteemide joonis). Joonisel 3 on näidatud puurkaev katastri numbriga 1093 on ühisveevärgi

reservkaev. Joonisel 3 on näidatud ka Kolga-Aabla küla korruselamute, mis paiknevad

ülejäänud asulast eraldi, reoveepuhasti. Täpsed andmed korruselamute olemasoleva

kanalisatsioonitorustiku materjali ja läbimõõdu kohta puuduvad, kuid arvestades torustiku

ehitamisaastat on eeldatavasti tegemist DN200 keraamiliste torudega. Kanalisatsioonitorustiku

vanus on ca 48 aastat ja need on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.

Reoveepuhasti rajati 2010. aastal. Korruselamute reovesi juhitakse reoveepuhasti ees

paiknevasse reoveepumplasse, millest pumbatakse reovesi eelsetitisse. Reoveeväikepuhasti

BioFix-9K on ette nähtud kuni 60 inimese olmereovee puhastamiseks. Reoveepuhasti

maksimaalne jõudlus on 9 m3/d ja 0,9 m3/h. Puhasti põhikomponentideks on reoveepumpla, 6

m³ septik koos sõelaga, uputatud biokilekandjaga bioreaktor koos õhupihustitega, järelsetiti

koos keemilise järelsadestamisega ja teenindushoone, milles paiknevad elektri- ja

automaatikakilp, õhupuhur ja kemikaali annustuspump koos kemikaalimahutiga.

Heitveesuublaks on Aabla oja (nimetatakse ka Mustojaks) kaudu Kolga laht. Kolga-Aabla küla

7

reoveepuhasti tehnilise seisukorra kohta ÜVK AK-s andmeid ei ole toodud. Kolga-Aabla

asulas reoveekogumisala ei ole moodustatud.

Joonis 3. Liivaranna kinnistu tarbeks (osutatud punase noolega) ja selle lähipiirkonda ehitatud

ühisveevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide paiknemine. Väljavõte Kuusalu valla ÜVK

arendaise kavast aastateks 2024 – 2036.

Vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-le aastateks 2024 – 2036 Kolga-Aabla korruselamute

amortiseerunud ühiskanalisatsioonitorustik rekonstrueeritakse aastatel 2029 – 2036.

Kanalisatsioonitorustik kuulub Kuusalu vallale. Rekonstrueerimistööde järgselt antakse varad

OÜ-le Kuusalu Soojus. Perspektiivselt hakkab kanalisatsiooniteenust Kolga-Aabla külas

osutama OÜ Kuusalu Soojus, praegu teeb seda MTÜ Kolga-Aabla Ühisveevärk. Liivaranna

kinnistu tarbeks ja nende lähipiirkonda ei ole vastavalt ÜVK AK-le aastateks 2024 – 2036

plaanis ühiskanalisatsiooni rajada.

Seoses kirjeldatud olukorraga soovitakse Liivaranna kinnistul paiknev reovee omapuhasti

(RVOP) rekonstrueerida ja seadustada ning heitvesi immutada pinnasesse oma kinnistul.

Reovee omapuhastit on võimalik rekonstrueerida (ehitada), arvestades eksperdi ettepanekuid,

peale detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist. Sellest tulenevalt tuleb koostada DP

osalise kehtetuks tunnistamise eelnõu.

Kolga-Aabla küla asub Kolga lahe ääres. Küla territooriumi iseloomustavad vähesed

rannaniidud ning endised karja- ja heinamaad. Valdavad on tiheasustuse servaaladel

lodumetsad, kus kasvavad peamiselt männid, kased ja erinevad paju liigid, kohati ka hall- ja

sanglepad. Tegemist on vana, küllaltki tiheda asustusega, rannaäärse kaluritekülaga. Suur osa

hoonestusest on kasutusel suvilatena. Piirkonnas on säilinud mõned vanad kuivenduskraavid,

mis on osaliselt kinni kasvanud. Uuselanikud ja põliselanikud on rajanud kinnistutelt liigvee

ärajuhtimiseks madalaid kraavistikke. Uusi süsteemseid maaparandussüsteeme rajatud ei ole.

Vaadeldavas piirkonnas suubub Kolga lahte Aabla väikeoja (nimetatakse ka Mustojaks), mis

paikneb asula põhjaosas. Kolga laht on Liivaranna kinnistust ca 50 m kaugusel läänes – vt

kaart 1 ja foto 2. Liivaranna kinnistut ja selle lähiümbrust iseloomustavad kõige paremini

8

järgnevalt toodud fotod 1 – 12, mis on tehtud Aare Kuusik poolt 03.12.2025. aastal ja varem

Ergo Esken poolt. Liivaranna kinnistutele pääseb asfaltkattega Kuusalu-Leesi teelt ja edasi

kohalikult Kolga-Aabla teelt nr 3530071 (vt fotod 1 ja 2).

Fotod 1 – 3. Fotodel 1 ja 2 vaade Liivaranna kruusakattega kinnistusisesele teele, foto 2

tagaosas on punase noolega osundatud asfaltkattega kohalikule Kolga-Aabla teele, mille taga

paikneb Kolga laht. Foto 1 vasakus ülanurgas on nähtavad Liivaranna uus kõrvalhoone, elamu

ja selle ees kasvuhoone. Fotol 3 on Rannaniidu kinnistul paiknev elamu ja reovee omapuhasti,

mille asukoht on osundatud punase noolega - paikneb Liivaranna kinnistu kõrval lõunas.

Fotod 4 – 6. Fotodel 4 ja 5 on elamu räästavee kogumise süsteem – punaste nooltega on

osundatud veeviimaritele ja sademeveelehtritele. Fotol 6 on näidatud räästa- ja drenaaživee

ehitamine – foto Ergo Esken. Punase noolega on osundatud vee kogumise ja immutamise alale.

Fotod 7 – 9. Fotol 7 on punase noolega osundatud kanalisatsioonitorustiku väljundile elamust.

Fotol 8 on punase noolega osundatud reovee omapuhasti asukohale Liivaranna kinnistul. Fotol

9 on punaste nooltega osundatud kanalisatsioonitorustiku hargnemiskohale, tagapool septikule

ja imbsüsteemi jaotuskaevule – foto Ergo Esken.

9

Fotod 10 – 12. Fotol 10 on reovee omapuhasti septik ja imbsüsteemi jaotuskaev ning foto

tagumises vasakus nurgas imbsüsteemi tuulutuspüstikud. Fotol 11 on vaade reovee omapuhasti

septikule ja imbsüsteemi jaotuskaevule. Fotol 12 on vaade imbsüsteemi tuulutuspüstikute

juurest reovee omapuhastile.

Liivaranna kinnistu olemasolev septik ja imbsüsteem on ehitatud paralleelselt Liivaranna

kinnistu lõunapiiriga – vt joonised 2 ja 4 ning fotod 10 ja 12. Intensiivsete sademete perioodil

ja lumesulamise ajal on põhjaveetase aegajalt kõrge, maapinnast ca 0,4 m sügavusel ja

imbsüsteemi jaotustorustikud võivad olla uputatud olekus. Uue imbsüsteemi asukoht võib

jääda samaks, kuid see tuleb ehitada enamjaolt muldesse ning septiku järele tuleb paigaldada

reovee väikepumpla – vt joonis 4.

Joonis 4. Liivaranna kinnistu asendiplaan koos reovee omapuhasti, uue reovee väikepumpla ja

imbsüsteemiga, mis on toodud punasega (punane täpp – reoveepumpla; punane nool reovee

survetorustik; punane jutt – imbsüsteem). Veetorustiku kaitsetsoon on 2 + 2 m, RVOP kuja on

5 m. Alusplaan - Priit Kirsiste FIE töö nr GD – 25 - 36 (08. 09. 2025. a.).

10

Liivaranna kinnistul on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 2,22 – 3,81 m üle merepinna.

Kõrgem on kinnistu kesk- ja idaosa – vt joonised 2 ja 4. Silmaga eristatav maapinna kalle on

kinnistul kirdest ja idast edelasse ja loodesse. Kinnistu põhja- ja loodeosa on kohati liigniiske.

Kinnistule kuivendussüsteeme ehitatud ei ole. Liivaranna kinnistul on üksikud kased, kuused ja

männid ja nende grupid, mis paiknevad peamiselt selle põhjaosas, kirde- ja lõunaservas – vt

joonis 2. Ülejäänud kinnistul kasvab muru – vt fotod 1, 2 ja 10 – 12.

Põhjavee ülemine pindmine kiht voolab tervel Liivaranna kinnistul idast läände ja edelasse

Kolga lahe poole – vt kaart 2. Selles suunas puuduvad joogivee võtmiseks kasutatavad salv- ja

puurkaevud, mis oleksid ohustatud. Liivaranna kinnistul saadakse joogivesi Kolga-Aabla küla

ühisveevärgist.

Sügavamad põhjaveekihid (CmE(V) – vt kaart 5), milledest võetakse puurkaevudega

ühisveevärgi vesi on kaitstud ca 80 m tüseduse liiva, liivsavi ja saviliiva kihiga. CmE(V)

põhjaveekihi liikumise suund on lõunast põhja (vt kaart 5). Vastavalt DP-le ja Kuusalu valla

ÜVK AK-le saadakse joogivesi ka tulevikus Kolga-Aabla ühisveevärgist – vt joonis 3. Kolga-

Aabla asula ühisveevärgi 100 – 120 m sügavuste Kambrium-Vendi põhjaveekogumi

puurkaevudega (katastritunnused 52227, PRK0001093 ja 726, PRK0052227) võetava vee

kvaliiteet ei ole ohustatud.

Liivaranna kinnistul ja selle lähiümbruses olevad kitsendused on näidatud kaardil 3 (väljavõte

Maa-ameti kaardiserverist). Liivaranna kinnistul muinsuskaitsealuseid objekte,

vääriselupaikasid ja looduskaitsealuseid üksikobjekte ei ole.

Perspektiivse imbsüsteemi asukoht on kaardil 3 osutatud punase noolega, vt ka joonist 4.

Liivaranna kinnistut läbivate ja sellel paiknevate elektri- ja sidekaablite kaitsetsoon on 1 + 1 m

ning vee- ja kanalisatsioonitorustikel 2 + 2 m. Muu taristu ja kohalike- ja riigiteede

kaitsetsoonid on näidatud kaardil 3.

11

Kaart 3. Kitsendused Liivaranna kinnistul ja naaberkinnistutel Kolga-Aabla külas. Väljavõte

Maa-ameti kaardiserverist – kitsenduste kaart.

Põhjavee kaitstus ja hüdrogeoloogilised tingimused.

Vaadeldavas piirkonnas on puurkaevude sügavus ca 100 – 120 m. Kasutatav Kambriumi-Vendi

põhjaveekogum on puurkaevude (PRK0001093 ja PRK0052227) geoloogiliste läbilõigete järgi

pindmise reostuse eest kaitstud ca 80 m tüseduse liiva, liivsavi ja saviliiva kihiga.

Liivaranna kinnistu elamus ja kõrvalhoones tekkiv olmereovesi soovitakse käidelda reovee

omapuhastis ja heitvesi immutada oma kinnistul pinnasesse.

12

Kaart 4. Põhjavee kaitstus Liivaranna kinnistul ja selle lähiümbruses (punane täpiga on

tähistatud imbsüsteemi asukoht). Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – geoloogia

kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaart.

Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Kolga-

Aabla küla Liivaranna kinnistu maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku

kaitstuse suhtes kaitstud põhjaveega alal – vt kaart 4.

Seni tehtud kaevetööde (septiku paigaldamisel) ja lähema puurkaevu (PRK0001093)

geoloogilise läbilõike andmete järgi on Liivaranna kinnistul reovee omapuhasti planeeritud

asukohas (vt joonis 4) pinnakatte tüseduseks kuni 45 m ja see koosneb kuni 20 cm tüsedusest

mullakihist, liivast, liivsavist ja saviliivast. Kohati on mullakiht õhem (kinnistu lääneosas kuni

10 cm) ja kohati kinnistu idaosas tüsedam (ca 25 cm). Pinnaseks on (PRK0001093 asukohas ja

Liivaranna kinnistul) valdavalt ca 20 cm tüsedune liivane mulla kiht, sellele järgneb ca 6 m

tüsedune peeneteraline liiv, 4,8 m segateralise liiva koos munakatega kiht ja sellele 14 m

tüsedune liivsavi kiht veerise ja munakatega, millele omakorda järgneb 25 m tüsedune liivsavi

savi vahekihtidega ning edasi 34 m tüsedune saviliiva (ülaosas munakatega) kiht. 79 m

sügavusel lasub jämedateraline liivakivi. Puurkaevu sügavus on 103 m.

Kaart 5. Põhjavee liikumise ja -kihtide kaart (punane täpp on imbsüsteemi asukohas).

Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist – hüdrogeoloogia kaardirakenduse põhjavee kaart.

13

Kinnistu põhja- ja loodeosa on kohati liigniiske. Liivaranna kinnistust põhjas, kirdes ja idas

kulgeb Mustoja, mis koos sellesse suubuvate üksikute kraavidega mingil määral alandavad

põhjavee taset piirkonnas. Intensiivse lumesulamise ja sademete ajal on aga põhjavee tase

aegajalt kuni 0,4 m sügavusel maapinnast. Uue imbsüsteemi asukoht võib jääda osaliselt

samasse kotha olemasoleva imbsüsteemiga, kuid see tuleb ehitada muldesse – vt joonis 4.

Põhjaveetaseme väljaselgitamiseks selles kinnistu osas tuleb enne uue imbsüsteemi

projekteerimist rajada sademeterikkal ajal kuni 1 m sügavune surf. Imbsüsteem rajatakse nii, et

see visuaalselt maantee pealt näha ei jää ja ei riku Kolga-Aabla külamiljööd. Eksperdi

arvamuse joonisel 4 on toodud imbsüsteemi orienteeruv asukoht Liivaranna kinnistul. Täpse

asukoha valib imbsüsteemi projekteerija koos kinnistu omanikuga.

Vaadeldavas piirkonnas reovee kogumine kogumismahutitesse ja vedamine kas Kuusalu või

Loksa reoveepuhastusjaama ei ole majanduslikult otstarbekas. Mahuti täitumist on raske

jälgida ja alati ei ole võimalik teenust vajaduse korral tellida. See võib takistada normaalset elu

ja vett ei ole võimalik vastavalt vajadusele tarbida. Mõistlik on rajada tänapäevane ja

seadusandluse nõuetele vastav reovee omapuhasti, mis ei kujuta ohtu keskkonnale nagu

eksperthinnangus on välja toodud ning elamine on inimväärsem ja nüüdisaegsem.

Soovitatav on elamu drenaaži- ja räästavett koguda ja kasutada suvel muru kastmiseks ja liigne

vesi juhtida, kui see osutub võimalikuks, näiteks Mustojja.

Reovee omapuhastite ja imbsüsteemide võimalikud asukohad Liivaranna kinnistul.

Liivaranna kinnistule reovee omapuhastite rajamiseks on kolm võimalust:

1. Reovesi puhastatakse mehaaniliselt septikus ja bioloogiliselt imbsüsteemis ning

immutatakse oma kinnistul (vt joonis 4) pinnasesse.

2. Reovesi puhastatakse mehaaniliselt ja bioloogiliselt reovee kompaktpuhastis ja

immutatakse oma kinnistul pinnasesse.

3. Reovesi jaotatakse kaheks: haigustekitajaid sisaldav must WC vesi kogutakse eraldi

mahutisse ja veetakse ära reoveepuhastusjaama, muu hall olmereovesi puhastatakse

mehaaniliselt septikus ja bioloogiliselt imbsüsteemis ning immutatakse oma kinnistul

pinnasesse.

Vastavalt Keskkonnaministri määruse 08.11.2019 nr 61 §-le 8 “Täiendavad nõuded heitvee

suublasse juhtimise kohta” lõigule (1) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või

veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult

põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse

immutada järgmistes kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

2) kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel,

kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist;

…

Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on piisav reovee puhastamiseks kasutada septikut ja

imbsüsteemi, mis on projekteeritud ja ehitatud kooskõlas kehtiva seadusandluse nõuetega –

võimalus 1. Keelatud ei ole efektiivsemate reovee puhastusmeetodite kasutamine, ehk

võimalused 2 ja 3. Ekspert soovitab imbsüsteemide jaotustorustike alused pinnasekihid

projekteerida nii, et need toimiksid ka bioloogilise reoveepuhastina. Imbsüsteemi

killustikukihis ja selle all paiknevas pinnasekihis (jämedama fraktsiooniga liivas) toimub siis

14

jääkreostuse täiendav aeroobne ja anaeroobne puhastumine ja saavutatakse kõrge

puhastusefektiivsus nagu pinnasfiltrites.

Eksperdi arvamus.

1. Kontrollida Liivaranna kinnistul ja selle lähiümbruses looduslike ning hüdro- ja

ehitusgeoloogiliste tingimuste sobivust reovee omapuhasti rajamiseks.

Looduslikud tingimused DPA PLAN ID 5024 kinnistul reovee omapuhasti rajamiseks on

rahuldavad. Hüdro- ja ehitusgeoloogilised tingimused on omapuhastite rajamiseks rahuldavad.

Imbsüsteem Liivaranna kinnistul tuleb ehitada muldesse.

Kuna Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardi järgi paikneb Kolga-

Aabla küla Liivaranna kinnistu maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku

kaitstuse suhtes kaitstud põhjaveega alal, siis vastavalt Keskkonnaministri 08.11.2019. a

määruse nr 61 §-le 8 (2) võib kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud põhjaveega aladel reovee immutada

pinnasesse, kasutades eelnevalt vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Vastavalt KKM

määruse nr 61 §-le 8 (3) peab heitvee immutamine toimuma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemal

põhjavee kõrgeimast tasemest. Nõue on täidetud, kui järgitakse eksperdi poolt toodud juhiseid

põhjavee taseme kõrguse osas. Põhjavee kõrgeimat taset on soovitatav enne uue imbsüsteemi

projekteerimist kontrollida sademeterikkal ajal või lume intensiivse sulamise ajal. Joogivee

võtmiseks kasutatav Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud – vt

eespooltoodud põhjavee kaitstuse kirjeldust.

2. Hinnata Liivaranna kinnistul ehitustegevust ja reovee omapuhastite rajamist kitsendavaid

tegureid.

Omapuhastite rajamiseks Liivaranna kinnistule tuleb toimida vastavalt Kuusalu Vallavalitsuse

ametnike juhistele (vt lk 7). Kitsendused Liivaranna kinnistul ja naaberkinnistutel on näidatud

kaardil 3. Reovee omapuhasti (septiku), reoveepumpla, survetorustiku ja imbsüsteemi

perspektiivses asukohas (vt joonis 4) tuleb jälgida muu taristu (torustike ning elektri- ja

sidekaablite) kaitsetsoone ja kujasid. Torustikel on kaitsetsoon 2+2 m ja kaablitel 1+1 m.

Kitsenduste kaardilt on näha, et imbsüsteemi perspektiivses asukohas ei ole olulisi kitsendusi,

mis takistaksid valitud asukohta reovee omapuhasti rajamist. Jälgida tuleb veetorustiku

kaitsetsooni 2 + 2 m. Arvestada tuleb reovee omapuhasti kujaga 5 m. Väljaspool Liivaranna

kinnistut paiknevate puur- ja salvkaevude kaitsetsoonid ei ulatu kinnistule ja need ei sea

piiranguid valitud asukohta reovee omapuhasti rajamiseks. Vastavalt KKM määruse nr 31 § 5

(1) peab omapuhasti rajamisel arvestama, et pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on

vähemalt 5 m ja see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ja põhjavee liikumise

suhtes allavoolu. Kuna vaadeldavas piirkonnas paiknevad kinnistud saavad vee ühisveevärgist,

mille puurkaev (Klaukse tee 1, puurkaev nr 1093, PRK0001093) paikneb ca 273 m kaugusel

kirdes ja ülejäänud üle 350 m kaugusel, siis selles osas takistusi ei ole. Imbsüsteemi rajamisega

kaasnev mõjuala (60 m imbsüsteemi välispiirist) ulatub naaberkinnistutele, millest tulenevalt

tuleb imbsüsteemi projekteerimisel projekt kooskõlastada naaberkinnistute omanikega.

3. Hinnata põhjavee kaitstust Liivaranna kinnistul ja lähiümbruses.

Vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Kolga-

Aabla küla Liivaranna kinnistu ja selle lähiümbrus maapinnalt esimese aluspõhjalise

15

veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes kaitstud põhjaveega alal – vt kaart 4. Vastavalt

Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 §-le 8 (2) võibkuni 5 m³ ööpäevas kaitstud

põhjaveega aladel reovee immutada pinnasesse, kasutades eelnevalt vähemalt reovee

mehaanilist puhastamist. Juhul kui otsustatakse valitud kohas heitvesi immutada pinnasesse,

siis peale reovee mehaanilist puhastamist vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 (3) peab heitvee

immutamine toimuma 1,2 m kõrgemal põhjavee kõrgeimast tasemest. Nõue on täidetud, kui

järgitakse eksperdi poolt toodud juhiseid põhjavee taseme kõrguste osas. Vaadeldavas

piirkonnas paiknevad kinnistud saavad vee ühisveevärgist, mille puurkaev nr 1093 paikneb ca

273 m kaugusel kirdes ja ülejäänud puurkaevud üle 350 m kaugusel. Joogivee võtmiseks

kasutatav Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud – vt

eespooltoodud geoloogilist ja hüdrogeoloogilist kirjeldust.

4. Hinnata reovee omapuhastite ehitusvõimalusi Liivaranna kinnistul kooskõlas

seadusandlusest tulenevate piirangute ja suunistega.

Lähtuma peab järgmistest Eesti Vabariigi seadusandlikest aktidest:

• Veeseadus. Vastu võetud 28.01.2004, jõustunud 01.11.2024.

• Jäätmeseadus. Vastu võetud 28.01.2004, jõustunud 10.01.2025.

• Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31, jõustunud 01.10.2019

“Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus”;

• Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr. 61, jõustunud 29.11.2024 “Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse

piirväärtused”;

• Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr. 29, jõustunud 09.06.2023 “Haljastuses,

rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused

ning kasutamise nõuded”.

• Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr. 75, jõustunud 01.07.2023 “Nõuete

kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta”.

• Keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr. 76, jõustunud 17.09.2023 “Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

Eksperdi märkused (kaldkirjas) on toodud otse seadusandlike aktide tekstis.

Veeseadus.

§ 68. Põhjaveekihi kaitstus

(1) Põhjaveekihi kaitstus on põhjaveekihi kaetus vett halvasti juhtiva pinnasekihiga või

veepidemega.

(2) Põhjaveekihi kaitstuse hindamisel võetakse arvesse pinnakatte koostis ja kõik põhjaveekihi

kohal lasuvad veepidemed.

(3) Põhjaveekihi loodusliku kaitstuse järgi jaotatakse Eesti territooriumi alad järgmiselt:

5) kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega.

16

Arvestades kaartidel 4 ja 5 toodud andmeid ja eespooltoodud Liivaranna kinnistu ehitus- ja

hüdrogeoloogilist kirjeldust paikneb Liivaranna kinnistu kaitstud põhjaveega alal. Joogivee

võtmiseks kasutatav Kambriumi-Vendi põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud.

Kuna Liivaranna kinnistu lähiümbruses kasutuses olevaid puur- ja salvkaevusid ei ole ning

arvestatud on põhjavee liikumise suunaga idast edelasse ja läände (Kolga lahe poole), siis

Liivaranna kinnistul ja naaberkinnistutel ei ole põhjavesi ohustatud.

§ 102. Reoveepuhasti asukoha valik

(1) Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada

keskkonnahäiringuid, sealhulgas eelistada alasid:

1) kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhja- ega pinnavett;

Esitatud tingimus on joonisel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohas täidetud. Imbsüsteemi

avarii korral kogutakse reovesi septikusse ja veetakse lähimasse reoveepuhastusjaama.

2) kus reoveepuhasti, välja arvatud kinniste süsteemide korral, jääb valdavate tuulte suhtes

asulast allatuult;

Esitatud tingimus on joonistel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohtas täidetud. Valdavad

tuuled on lääne- ja edelatuuled.

3) mida ei ohusta üleujutused.

Esitatud tingimus on joonisel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohtas täidetud. Maapinna

absoluutkõrgus on üle 2,2 m.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tuleb reoveepuhasti asukoha valikul

arvesse võtta:

1) olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit;

Kavandatud reovee omapuhasti asukohas ühis- või erakanalisatsioonisüsteemid puuduvad.

Teadmata on, kas üldse ja kuna rajatakse tervele vaadeldavale piirkonnale Kolga-Aabla asula

põhjaossa ühiskanalisatsioon – vt ka Kuusalu valla ÜVK AK 2024–2036.

2) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi.

Ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimustega on arvestatud. Vastavalt Maa-ameti geoloogia

kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile paikneb Kolga-Aabla küla Liivaranna kinnistu ja

selle lähiümbrus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku kaitstuse

suhtes kaitstud põhjaveega alal – vt kaart 4. Joogivee võtmiseks kasutatav Kambrium-Vendi

põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud.

§ 103. Reoveepuhasti valik

Reoveepuhasti valikul tuleb arvesse võtta:

1) käesoleva seaduse § 128 lõike 7 aluselt kehtestatud heitvee saasteainesisalduse piirväärtusi;

Veeluba ühe pere reovee omapuhastile ei väljastata. Reo- ja heitveeproove saab võtta septiku

sisse- ja väljavoolust või reoveepumplast. Peale imbsüsteemi proovi võtta ei saa, kuid see on

reoveepuhastuse üheks osaks.

2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi;

Esitatud tingimuega on arvestatud. Tegemist on tavalise olmereoveega.

3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas;

Esitatud tingimuega on arvestatud.

4) reoveepuhastisse juhitava reovee koormuse, sealhulgas hüdraulilise koormuse muutumist

tulevikus;

Tulevikus reovee puhastamist mõjutavat reovee koormuse, sealhulgas hüdraulilise koormuse

17

muutusi ette ei ole näha ja seda ei saa ka käesoleval juhul ette ennustada.

5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel;

Esitatud tingimusega on arvestatud.

6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust;

Esitatud tingimusega on arvestatud.

7) heitvee pinnasesse juhtimise korral põhjaveekihi kaitstust;

Tegemist on kaitstud põhjaveega alaga – vt kaart 4. Vastavalt KKM määrusele nr 61 § 8 (1) 4)

tuleb reovesi enne immutamist puhastada mehaaniliselt, millega on arvestatud.

8) selle veekogu, millesse juhitakse heitvett, ökoloogilisi näitajaid ning vee füüsikalisi ja

keemilisi näitajaid.

Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on piisav, kui reovee puhastamiseks kasutada septikut ja

imbsüsteemi, mis on projekteeritud ja ehitatud kooskõlas kehtiva seadusandluse nõuetega – vt

lk 13 toodud võimalust 1. Keelatud ei ole efektiivsemate reovee puhastusmeetodite kasutamine,

ehk lk 13 toodud võimaluseid 2 ja 3. Ekspert soovitab imbsüsteemi jaotustorustiku alused

pinnasekihid projekteerida nii, et need toimiksid efektiivse bioloogilise reoveepuhastina.

Imbsüsteemi killustikukihis ja selle all paiknevas pinnasekihis (jämeliiv) toimub siis

jääkreostuse täiendav aeroobne ja anaeroobne puhastumine ja saavutatakse kõrge

puhastusefektiivsus.

§ 124. Reovee puhastamise tingimused

(1) Reovesi tuleb puhastada kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse

ja vedada purgimissõlme, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.

Elamutes ja abihoones tekkiv olmereovesi soovitakse käidelda oma kinnistul reovee

omapuhastis ja heitvesi immutada pinnasesse. Osadel vaadeldava piirkonna kinnistutel juba

kasutatakse reovee omapuhastit (lõunas paikneval naaberkinnistul). Vastavalt

detailplaneeringule on ette nähtud reovee käitlemiseks kogumismahuti, millest veetakse reovesi

reoveepuhastusjaama purgimissõlme. Vahepeal ehitatud imbsüsteem tuleb rekonstrueerida.

Omapuhasti kasutamiseks tuleb toimida vastavalt kehtivale seadusandlusele.

(6) Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või

kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.

Reoveekogumisala ja ühiskanalisatsioon vaadeldavas piirkonnas puuduvad ning ei ole teada,

kas või kuna ühiskanalisatsioon rajatakse. Vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-le ei ole

lähitulevikus ette nähtud ühiskanalisatsiooni rajamist Kolga-Aabla asulasse. Omapuhastite

kasutamiseks tuleb toimida vastavalt eespooltoodud reeglitele.

§ 127. Heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimine veehaarde

sanitaarkaitsealal ning hooldusalal

(1) Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja

hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja lähemal

kui 50 meetrit veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks

kasutatavast salvkaevust.

Lähiümbruses töötavaid salv- ja puurkaevusid ei ole. Liivaranna kinnistu reovee omapuhasti

asukoha planeerimisel on nõudega arvestatud ja § 127 (1) tingimused on täidetud.

§ 188. Veeluba mittenõudvad tegevused

(1) Veeluba ei ole vaja:

6) kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri

18

heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128

lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.

Liivaranna kinnistu omapuhastis puhastatakse ühe pere liikmete (3 kuni 5 inimest)

olmereovesi. Reovee vooluhulk Q = 5 x 0,13 = 0,65 m3/d.

Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr. 61, jõustunud 01.10.2021. “Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine- sisalduse piirväärtused”.

§ 5. Veekogusse või pinnasesse juhitava heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee

saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed

(2) Veekogusse või pinnasesse juhitava vee saastenäitajad peavad vastama käesoleva määruse

lisas 1 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele sõltuvalt reoveekogumisala

koormusest.

Omapuhastite korral on alla 300 ie heitvee piirväärtused: BHT7 = 40 mgO2/l; KHT = 150

mgO/l; heljum = 35 mg/l.

§ 8. Täiendavad nõuded heitvee suublasse juhtimise kohta

(1) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi

veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee

seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes

kogustes, arvestades veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi:

2)kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist

puhastamist.

Arvestades kaardil 4 toodud andmeid ja eespooltoodud Liivaranna kinnistu ehitus- ja

hüdrogeoloogilist kirjeldust on Kolga-Aabla küla Liivaranna kinnistu ja selle lähiümbrus

maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku kaitstuse suhtes kaitstud

põhjaveega alal ja kinnistul tekkiv reovesi tuleb puhastada enne immutamist mehaaniliselt

septikus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul ei tohi pinnasesse juhitav heitvesi

sisaldada üle 0,1 mg/l nitriteid ja üle 45 mg/l nitraate. Loas võib määrata pinnasesse juhitavas

heitvees sisalduvate kolibakterite arvu piirväärtuse.

Kinnistul tekkiv reovesi puhastatakse mehaaniliselt septikus ja bioloogiliselt imbsüsteemi

killustikukihis ja seda ümbritsevas looduslikus pinnases. Esitatud tingimus on täidetud.

(3) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool

põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Reovee omapuhastite imbsüsteemi asukohas tuleb arvestada käesolevas eksperdi arvamuses

toodud maapinna ja põhjaveetaseme kirjeldusega. Omapuhasti imbsüsteem tuleb ehitada

muldesse.

(4) Heitvee juhtimiseks maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti

kooskõlastus maaparandusseaduse kohaselt.

Heitvett maaparandussüsteemi ei juhita.

19

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31, jõustunud 01.10.2019. aastal.

Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus.

§ 3. Reoveepuhasti asukoha valik

Reoveepuhasti asukohaks tuleb valida ala, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1) reoveepuhasti paikneb kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett;

Esitatud tingimus on joonistel 4 näidatud reovee omapuhastite asukohas täidetud. Imbsüsteemi

avarii korral kogutakse reovesi septikusse ja veetakse Kuusalu või Loksa

reoveepuhastusjaama.

2) reoveepuhasti jääb asulast valdavate tuulte suhtes allatuult, välja arvatud kinniste

süsteemide ja maa-aluste omapuhastite korral;

Esitatud tingimus on joonistel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohas täidetud. Valdavad

tuuled on lääne- ja edelakaarte tuuled.

3) reoveepuhasti paikneb kohas, mida ei ohusta üleujutused;

Esitatud tingimus on joonistel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohas täidetud. Maapinna

absoluutkõrgus on üle 2,2 m.

4) tuleb arvestada olemasolevat kanalisatsiooni ja selle seisundit;

Vaadeldavas piirkonnas ühiskanalisatsiooni ei ole.

5) tuleb arvestada maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;

Esitatud tingimusega on joonistel 4 näidatud reovee omapuhasti asukohas arvestatud.

6) tuleb arvestada käesoleva määruse §-des 4–8 kujade kohta sätestatud nõudeid.

Esitatud tingimusega on arvestatud.

§ 5. Omapuhasti rajamise nõuded

(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:

1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse

omapuhasti korral;

Tegemist on pealt kinnise ja maa-aluse reovee omapuhastiga ning selle kuja on 5 m.

2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;

Tegemist on pealt kinnise ja maa-aluse reovee omapuhastiga ning selle kuja on 5 m.

3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub

ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;

Omapuhastite rajamiseks tuleb toimida vastavalt Kuusalu Vallavalitsuse ametnikelt

saadavatele reeglitele. Peale mehaanilise puhastuse kasutamist immutatakse heitvesi oma

kinnistul pinnasesse.

4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes

allavoolu.

Kinnistul ja naaberkinnistutel ohustatud joogiveekaevusid ei ole.

(2) Septik on pealt kinnine väljavooluga reovee mehhaaniline puhasti, millesse sadenenud,

läbivoolava reoveega kokku puutuva sette orgaaniline aine laguneb anaeroobselt.

§ 6. Omapuhasti kuja

Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast

pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem järgmises tabelis

esitatud kujast:

20

Maapinna

lang, % Kuja (meetrites)

Suublaks olev pinnas ja selle omadused

Keskliivast peenem liiv ja muu peenterine

pinnas, mille d-10-1 < 0,1 mm Peenliivast jämedam liiv ja muu

keskterine pinnas, mille

d10-1 > 0,1 mm Moreen

< 5 30 50 30

5-15 20 30 20

1 d10 - tera läbimõõt, millest väiksemaid osakesi on pinnases 10 %.

DPA kinnistutel on maapinna lang < 5 %, pinnaseks on liiv ja liivsavi ja sellest tulenevalt on

omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu vaheline nõutud kaugus 30 m, mis on Liivaranna

kinnistul tagatud (salvkaevusid vaadeldavas piirkonnas ei ole).

§ 9. Reoveepuhasti valik

Reoveepuhasti valikul tuleb arvestada:

Reoveepuhastusmeetodi ja reoveepuhasti valikul tuleb arvestada kõigi §-s 9 toodud nõuetega

ja vt ka eespooltoodut.

1) heitvee kohta kehtestatud nõudeid;

2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi;

3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas;

4) reoveepuhastisse suunatava reovee reostus- ja hüdraulilise koormuse muutumist tulevikus;

5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel;

6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust;

7) heitvee pinnasesse immutamise korral põhjavee kaitstust;

8) heitvee suublaks oleva veekogu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid.

§ 14. Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded

Reovee omapuhasti valikul tuleb arvestada kõigi §-s 14 toodud nõuetega ja vt ka

eespooltoodut.

(1) Reoveepuhasti veealused metallosad tuleb valmistada happekindlast terasest või muust

korrosioonikindlast materjalist. Veepealsed mustmetallosad tuleb kuumtsinkida või katta

korrosioonikindla värv-, plast- või muu kattega.

(2) Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada.

(3) Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui

põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid

vooderdada geomembraaniga.

(4) Reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks

otstarbeks paigaldatavate seadmetega.

5. Tulenevalt looduslikest tingimustest ja seadusandlikest piirangutest reovee omapuhasti

soovitatavad asukohad Liivaranna kinnistul.

Liivaranna kinnistu omanik on reovee omapuhasti uue imbsüsteemi ehitamiseks reserveerinud

vajaliku maa (vt joonis 4) kinnistu loodeosas, mis osaliselt kattub olemasoleva imbsüsteemi

asukohaga. Ekspert nõustub valitud asukohaga, sest see vastab kehtiva seadusandlusega

21

esitatud nõuetele (vaata punkti 4) ning ehitus- ja hüdrogeoloogilised tingimused on

vaadeldavas asukohas rahuldavad.

Kasutada saab ja võib olemasolevat septikut. Septikule on vaba juurdepääs paakautoga muda

äravedamiseks. Septiku ja imbsüsteemi kuja on 5 m ja nende asukohtade valikut joonisel 4

tähistatud kohas ei piira ümbruskaudsete kaevude kaitsetsoonid. Arvestada tuleb muu taristu

(veetorustikul kaitsetsoon 2 + 2 m) asukohtadega. Mehaaniliselt puhastatud reovee võib

järelpuhastada ja immutada oma kinnistul. Arvestada tuleb sellega, et torustike ja kaablite

kaitsetsoonidele ning imbsüsteemi külgedele ja peale ei tohi istutada kõrghaljastust.

6. Reovee omapuhasti kavandamine on võimalik peale detailplaneeringu osaliselt kehtetuks

tunnistamist, millega tuleb eksperdi arvamuse koostamisel arvestada.

Kuusalu Vallavalitsus on juhtinud eksperdi tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu

muutmine on võimalik vaid läbi uue detailplaneeringu koostamise protsessi. Omapuhastite

kavandamine on eksperdi ettepanekuid arvestavalt võimalik peale detailplaneeringu osalist

kehtetuks tunnistamist. Sellest tulenevalt koostatakse osalise kehtetuks tunnistamise eelnõu.

Kokkuvõte.

Liivaranna kinnistu detailplaneeringu (PLAN ID 5024) ala asub Harju maakonnas Kuusalu

vallas Kolga-Aabla külas. Ekspert vaatas Liivaranna kinnistu ja selle naaberkinnistud üle

03.12.2025. aastal ja on kursis kohapealse olukorraga. Ära kuulanud Mustoja 2 DPA

Liivaranna kinnistu omaniku soovid ja plaanid kinnistu kujundamisel ja tekkiva reovee

käitlemisel ning tutvunud eksperdile esitatud materjalidega on ekspert järgmisel arvamusel:

1. Piirkonnas puudub ühiskanalisatsioon ja seda ei ole vastavalt Kuusalu valla ÜVK AK-

le aastateks 2024 – 2036 plaanis lähiajal vaadeldavasse piirkonda rajada. Liivaranna

kinnistu reovee käitlemine on praegu lahendatud lokaalselt, kehtivale seadusandlusele

mittevastava konstruktsiooniga reovee omapuhastiga (imbsüsteemi konstruktsioon ei

vasta nõuetele) - vt joonised 2 ja 4. Detailplaneeringujärgselt tuleks kasutada reovee

käitlemiseks reovee kogumiskaevu.

Vastavalt DP-le ja Kuusalu valla ÜVK AK-le saadakse vaadeldavas piirkonnas

joogivesi ka tulevikus Kolga-Aabla ühisveevärgist – vt joonis 3.

2. Liivaranna kinnistu omanik soovib muuta kehtivat detailplaneeringut (PLAN ID 5024)

ja tekkiv olmereovesi soovitakse puhastada reovee omapuhastis oma kinnistul nii, et see

vastaks kehtivale seadusandlusele.

3. Seoses kirjeldatud olukorraga soovitakse Liivaranna kinnistule rajada osaliselt uus

reovee omapuhasti (reoveepumpla, survetorustik ja imbsüsteem) ja heitvesi immutada

pinnasesse oma kinnistul. Reovee omapuhastit on võimalik rekonstrueerida (ehitada),

arvestades eksperdi ettepanekuid, peale detailplaneeringu osalist kehtetuks

tunnistamist. Sellest tulenevalt tuleb koostada DP osalise kehtetuks tunnistamise

eelnõu.

4. Reovee omapuhasti täpse konstruktsiooni ja puhastusmeetodi valiku teeb reoveepuhasti

projekteerija kooskõlas kinnistuomaniku soovidega. Sobivad on reovee mehaaniliseks

puhastamiseks olemasolev septik, reovee bioloogiliseks järelpuhastamiseks ja

immutamiseks erineva konstruktsiooniga imbsüsteemid. Vastavalt KKM määrusele nr

22

61 § 8 võib Liivaranna kinnistu reovett käidelda järgnevalt: kogu tekkiv reovesi tuleb

puhastada reovee mehaaniliseks puhastamiseks kasutatavas septikus ning reovee

bioloogiliseks järelpuhastamiseks ja immutamiseks võib kasutada erineva

konstruktsiooniga imbsüsteeme.

5. Septik ja imbsüsteem saavutavad tavaliselt õige puhastusefektiivsuse 1,5 – 2 kuud peale

ekspluateerimise algust. Orgaanilise aine ja heljumi lagunemine on septikus ja

imbsüsteemis hea. Septik vähendab heljumisisaldust kuni 70 %. BHT, P ja N sisalduse

alanemine on kuni 20 %. Tavaliselt on imbsüsteemis 1 m allpool immutuspinda kogu

orgaaniline aine ellimineeritud. Fosfori osas on puhastusefekt 60 – 80 %. Lämmastikku

jääb pidama 20 – 40 %. Bakterite hulga vähenemine on kuni 99 %.

6. Ekspert nõustub joonistel 4 toodud reovee omapuhastite asukohaga. Soovitatav on

reoveepuhasti projekteerijal kaaluda lahendust, mille järgi paigaldatakse praeguse

septiku asukoha juurde reovee väikepumpla. Imbsüsteem on piisavas kauguses

lähimatest puurkaevudest ning põhjavee liikumise suund on puurkaevudest eemale,

Kolga lahe poole. Pindmine lumesula- ja sademevee äravool vett hästi läbilaskvas

pinnakattes (liivas) toimub kirdest ja idast edelasse ja läände vastaval maapinna

langusele Kolga lahe poole. Selles suunas ei ole lähipiirkonnas puur- ja salvkaevusid.

7. DPA-l ei ole läbi viidud hüdrogeoloogilisi uurimistöid. Ülevaade ehitus- ja

hüdrogeoloogilistest tingimustest saadi lähtuvalt piirkonna lähimate puurkaevude

andmetest ja vestlustest kinnistute omanikega. Vastavalt Maa-ameti kaardiserveri

geoloogia kaardirakenduse põhjavee kaitstuse kaardile ja eksperdi poolt kogutud

andmetele paikneb DPA maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi vee loodusliku

kaitstuse suhtes kaitstud põhjaveega alal.

8. Et välistada reostuse sattumine põhjavette peab reovee omapuhasti konstruktsioon

vastama kõigile seadusandlusega seatud nõuetele ja omapuhastit tuleb regulaarselt

jälgida ja hooldada. Heitvee immutamine ei ohusta lähipiirkondade puurkaevude vett.

9. Avarii korral (näiteks imbsüsteemi ummistumine või ekstreemsed ilmastikuolud) saab

septikut kasutada reovee kogumiskaevuna, millest reovesi veetakse ära lähimasse

purgimissõlme.

10. Ekspert on arvamusel, et käesoleval juhul ei reosta planeeritud asukohas (vt joonis 4)

planeeritav imbsüsteem lähipiirkonna põhjavett ja puurkaevudega võetavat vett, kui

reovee omapuhasti ja imbsüsteemi konstruktsioon vastavad käesolevas eksperdi

arvamuses ja seadusandluses esitatud nõuetele.

11. Soovitatav on reovee omapuhasti projekteerimisel kasutada selleks pikaajalise

kogemusega reoveepuhastite projekteerijat, sest eksimusi nii projekteerimisel kui ka

ehitamisel on Eestis ette tulnud. Arvestada tuleb asjaoluga, et pidevalt on reovee

omapuhasti koormuseks 3 – 5 ie-d. Asjakohane on ka ehitustegevuse

omanikujärelevalve.

12. Liivaranna kinnistu elamu räästavesi ja drenaaživesi kogutakse ja immutatakse praegu

ehitatud imbsüsteemi kaudu pinnasesse. Soovitatav on lisaks kasutada räästa- ja

drenaaživee kogumismahutit ja kasutada seda muru ja aia kastmiseks. Kui see osutub

võimalikuks, siis võiks liigse vee juhtida Mustojja.

13. Ekspert on seisukohal, et eespoolkirjeldatud nõudeid ja soovitusi arvesse võttes võib

Liivaranna kinnistu reovee omapuhasti projekteerida ja ehitada joonistel 4 näidatud

23

asukohta. Valitud asukohas ei kujuta reovee omapuhasti ohtu vaadeldava piirkonna

põhjaveele.

Lugupidamisega

OÜ Vetepere juhataja Aare Kuusik PhD

Digiallkiri

OÜ VETEPERE (10202816) Harju maakond, Kuusalu vald, 74626, Pudisoo küla, Vainu talu.

Telefon: 5162476