Saare maakond, Saaremaa vald, Veeremäe küla, Parkla; Veere sadamatee

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

353

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kaheteistkümnendal veebruaril kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (12.02.2026.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Võõrandaja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja

Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood

70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond,

e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 11.02.2026 kell 10:01 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Ere

Kaaristu, isikukood 47207260330, kes on tõestajale tuntud isik,

Ere Kaaristu osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, ja

Saaremaa vald, edaspidi nimetatud Omandaja, Saaremaa Vallavalitsuse, registrikood

77000306, asukoht ja postiaadress Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare

maakond, e-posti aadress [email protected] kaudu (eeltoodud andmed kohaliku omavalitsuse asutuse, aadressi, registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Tartu Maakohtu registriosakonnast 11.02.2026 kell 10:34 tehtud päringute alusel), mille

esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Raivo Kahm, isikukood

36701160012, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne

ajal,

Raivo Kahm osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Kuressaares,kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTUTE TASUTA VÕÕRANDAMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD

1. Registrite seis ja lepingu ese

1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 11707350 on

sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), mille koosseisu kuulub

2

maaüksus katastritunnusega 30101:002:0541, maa sihtotstarbega transpordimaa (100%),

asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Veeremäe küla, Parkla, pindalaga 1536,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne:

Isiklik kasutusõigus Enefit AS (registrikood 16130213) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹

järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitise ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks,

ümberehitamiseks ja lammutamiseks tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud

suurusele ja korrale vastavalt 03.09.2021 lepingu punktidele kolm üks (3.1.) kuni kolm

kolmteist (3.13.) ning lepingu lisaks olevale plaanile. Sisse kantud 09.09.2021.

20.01.2024 äriregistri andmete alusel muudetud 22.01.2024.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 4021534 on

sisse kantud kinnistu (edaspidi nimetatud lepingu ese 2), mille koosseisu kuulub

maaüksus katastritunnusega 30101:002:0542, maa sihtotstarbega transpordimaa (100%),

asukohaga Saare maakond, Saaremaa vald, Veeremäe küla, Veere sadamatee,

pindalaga 923,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:

• 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ alusel

avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu

omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja

likvideerimiseks vastavalt 31.01.2019 lepingu punktidele kolm üks (3.1), kolm

kolm (3.3) kuni kolm üksteist (3.11) ja neli (4.) ja 26.02.2019 lepingu punktile 2

ning 26.02.2019 lepingu lisaks olevale plaanile. Sisse kantud 4.02.2019.

26.02.2019 kinnistamisavalduse alusel muudetud 22.03.2019.

• 3) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood

90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus

sideehitiste ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, omamiseks,

ümberehitamiseks ja lammutamiseks vastavalt lepingu 03.09.2021.a punktile

kolm (3.) ja lepingu lisaks olevale plaanile. 3.09.2021 kinnistamisavalduse alusel

sisse kantud 7.09.2021.

• 4) Isiklik kasutusõigus Enefit AS (registrikood 16130213) kasuks.

Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus sideehitise

ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks

tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt

03.09.2021 lepingu punktidele kolm üks (3.1.) kuni kolm kolmteist (3.13.) ning

lepingu lisaks olevale plaanile. Sisse kantud 8.09.2021. 20.01.2024 äriregistri

andmete alusel muudetud 29.01.2024.

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.3. Selles notariaalaktis sisalduva tasuta võõrandamise lepingu esemeks on lepingu

punktides 1.1. ja 1.2. toodud kinnistud, koos nende oluliste osade ja päraldistega.

Edaspidi lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 koos nimetatud lepingu ese.

1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et:

1.4.1. katastriüksuse 30101:002:0541 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

1.4.1.1. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

• ulatus: 501,24 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv;

• ulatus: 1427,05 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv.

3

1.4.1.2. Elektripaigaldise kaitsevöönd

• ulatus: 266,84 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (AS-35); seisund:

kehtiv.

1.4.1.3. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd

• ulatus: 1536,23 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;

seisund: kehtiv.

1.4.1.4. Ranna või kalda piiranguvöönd

• ulatus: 1536,23 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;

seisund: kehtiv.

1.4.1.5. Ranna või kalda veekaitsevöönd

• ulatus: 15,75 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;

seisund: kehtiv.

1.4.1.6. Sideehitise kaitsevöönd

• ulatus: 7,69 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 9,16 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 7,24 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 14,48 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 13,65 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 3,83 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 8,29 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv.

1.4.2. katastriüksuse 30101:002:0542 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

1.4.2.1. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

• ulatus: 586,84 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv;

• ulatus: 142,78 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv.

1.4.2.2. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd

• ulatus: 923,13 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;

seisund: kehtiv.

1.4.2.3. Ranna või kalda piiranguvöönd

• ulatus: 923,13 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;

seisund: kehtiv.

1.4.2.4. Ranna või kalda veekaitsevöönd

• ulatus: 606,13 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;

seisund: kehtiv.

1.4.2.5. Sideehitise kaitsevöönd

• ulatus: 10,25 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 7,56 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 13,74 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 7,41 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 6,16 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 14,53 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (EC); seisund: kehtiv;

• ulatus: 127,03 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (ELA117); seisund: kehtiv.

1.4.2.6. Veekogu kallasrada

• ulatus: 205,20 m²; nähtus: Veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres;

seisund: kehtiv.

1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing

katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega

muinsuskaitsealasid, need maaüksused ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade

kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.6. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi

4

järgi) nähtub, et lepingu ese:

1.6.1. ei ole rahvastikuregistris registreeritud ühegi isiku alalise elukohana;

1.6.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana.

1.7. Lepingu eseme kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 30101:002:0542 kohta

katastripidaja märked puuduvad ning katastriüksuse 30101:002:0542 pindala on

ebatäpne.

1.8. Lepingu eseme 1 kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust (ehitise

otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastritunnusega 30101:002:0541 on seotud

rajatis side juurdepääsuvõrk Veeremäe küla, ehitisregistri koodiga 221367499,

esmane kasutus määramata, ehitisealune pind määramata ja ehitise staatus olemas.

1.9. Lepingu eseme 2 kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust (ehitise

otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastritunnusega 30101:002:0542 on seotud:

1.9.1. rajatis side juurdepääsuvõrk Veeremäe küla, ehitisregistri koodiga 221367499,

esmane kasutus määramata, ehitisealune pind määramata ja ehitise staatus olemas.

1.9.2. rajatis ELA117 (Hiiumaa Emmaste, Kärdla, Tahkuna, Saaremaa Karala- Kihelkonna- Veere- Undva) mikrotorustikus fiiberoptiline sidekaabel, ehitisregistri koodiga 221266749, esmane kasutus 2019.a, ehitisealune pind 2372,0 m²

ja ehitise staatus olemas.

1.10. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

•objekti koodi: KV49214;

•valitseja: Kliimaministeerium;

•volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

1.11. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr-

frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:

•objekti koodi: KV49213;

•valitseja: Kliimaministeerium;

•volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56).

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

• Katastripidaja teeb katastrisse märke „pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.1.1. Lepingu punktides 1.1. ja 1.2. toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning

lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või

lahendamata kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Võõrandajale kuuluvat lepingu eset koormatud

5

selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sh ka mitte

kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu

näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud,

nende käsutamist ei ole keelustatud ning nende suhtes pole vaidlusi.

2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Võõrandajale

teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, selles lepingus nimetamata looduskaitsealaseid

ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid (sh tehingutest tulenevaid piiranguid

ega kitsendusi).

2.1.4. Lepingu esemeks olevatel kinnistutel ei paikne hooneid ning Võõrandaja ei ole esitanud taotlusi projekteerimistingimuste ega ehituslubade väljastamiseks.

2.1.5. Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega.

2.1.6. Lepingu esemeks olevatel kinnistutel kasvab mets ja Võõrandaja pole võõrandanud

kasvava metsa raieõigust, Võõrandajale ei ole välja antud metsateatist ning lepingu

esemel pole Võõrandaja poolt tehtud metsaraiet.

2.1.7. Võõrandajale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Võõrandajale

teadaolevalt ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes

keskkonnareostust puudutavat menetlust ning Võõrandajale ei ole lepingu sõlmimise

hetke seisuga esitatud keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi.

2.1.8. Lepingu esemele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt.

2.1.9. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Võõrandaja õigust sõlmida ja täita

seda lepingut.

2.1.10. Võõrandaja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks energeetika- ja

keskkonnaministri 04.02.2026.a käskkirja nr 1-2/26/46 alusel. Nimetatud käskkiri on

jõus, muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, ega esitatud vastuväiteid või

kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik asutuse

sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate

kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et energeetika- ja keskkonnaministri 04.02.2026.a käskkirja nr 1-2/26/46 on 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest õigus vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selles kokkuleppe tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud.

2.1.11. Võõrandaja esindaja volitus Võõrandaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt

tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud

volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski

asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.12. Lepingus toodud Võõrandaja ja Võõrandaja esindaja avaldused ja kinnitused ei

sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu

osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida

teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel

tingimustel.

2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:

2.2.1. Omandaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud

maakatastris registreeritud maaüksuste plaanidega ja on eelnimetatud andmete alusel

teadlik maaüksuste suurusest ja piiridest. 2.2.2. Omandaja on teadlik lepingu punktides 1.1. ja 1.2. nimetatud isiklikest

kasutusõigustest, on nõus üle võtma kõik neist tulenevad ja selle lepingu esemega

seonduvad õigused ja kohustused ning soovib omandada lepingu eseme, mis on

koormatud nimetatud isiklikest kasutusõigustest tulenevate õiguste ja kohustustega

ega soovi vastavate kannete kustutamist kinnistusraamatutest.

6

2.2.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omandaja õigust sõlmida ja täita seda

lepingut.

2.2.4. Omandaja esindajal on kõik õigused lepingu sõlmimiseks vastavalt

Saaremaa Vallavalitsuse 04.11.2025.a korraldusele nr 2-3/1050. Eelnimetatud

korraldus on jõus, muutmata ning seda ei ole vaidlustatud, tühistatud, ega esitatud

vastuväiteid või kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud,

kõik kohaliku omavalitsuse sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud

sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.2.5. Omandaja on teadlik ja nõus selle lepingu sõlmimisega, Omandaja esindaja volitus

Omandaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega

tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema

õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu. Ta on endiselt

Saaremaa Vallavalitsuse teenistuses.

2.2.6. Lepingus toodud Omandaja ja Omandaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda

ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel

võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei

oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Osalejad kinnitavad, et nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate

dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud

asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktides 1.1. ja 1.2. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja

poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

• Võõrandaja esindaja volitused volikirja alusel. • Omandaja esindaja volitused volikirja alusel.

3. Lepingu eseme tasuta võõrandamine

3.1. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et Võõrandaja võõrandab lepingu eseme

koos nende oluliste osade ja päraldistega Omandajale tasuta.

3.2. Võõrandaja ja Omandaja on kokku leppinud, et:

3.2.1. Omandaja on kohustatud kasutama lepingu eset sihtotstarbeliselt.

3.2.2. Omandaja on kohustatud teatama koheselt Võõrandajale lepingu eseme

võõrandamisest või hoonestusõigusega koormamisest ning selgitama välja

kinnisasjade vajalikkuse riigile.

3.2.3. Selle lepingu tingimuste muutmine on lubatud, kui see ei kahjusta Võõrandaja kui

lepingupoole huve.

3.3. Võõrandaja ja Omandaja loevad lepingu eseme 1 väärtuseks 10 eurot ja lepingu eseme 2

väärtuseks 10 eurot. 4. Lepingu eseme valdus

4.1. Lepingu eseme otsene valdus loetakse Võõrandaja poolt Omandajale üle antuks selle lepingu sõlmimisega.

4.2. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läks Omandajale üle otsese

valduse üleandmisel.

5. Asjaõiguslepingud

7

5.1. Võõrandaja ja Omandaja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada:

5.1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 11707350 teises jaos senine kanne Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Saaremaa vald;

5.1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4021534 teises jaos senine kanne Võõrandaja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Saaremaa vald.

6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused

6.1. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

6.2. Omandaja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.

6.3. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

6.4. Võlaõigusseaduse § 259 kohaselt kohustub üks isik (kinkija) kinkelepinguga tasuta teisele isikule (kingisaajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

6.5. Võlaõigusseaduse § 264 kohaselt lähtutakse kingitud eseme lepingutingimustele vastavuse hindamisel võlaõigusseaduse §-des 217 ja 218 (sisalduvad võlaõigusseaduse müügilepingut reguleerivas osas) sätestatust. Võlaõigusseaduse § 264 lg 2 kohaselt vastutab Kinkija kingitud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele vastavusest Kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud.

6.6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 kohaselt peab Võõrandaja Omandajale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid). Kui Võõrandajal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Omandajale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

6.7. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija.

6.8. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e- maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

6.9. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning

8

varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

6.10. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.

6.11. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.

6.12. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

6.13. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.

6.14. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või

9

hajuheidet. Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat.

6.15. KeÜS § 38 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Kui isik on tõkestanud kallasraja või sellele juurdepääsu vastuolus KeÜS §-s 38 sätestatuga, ei teki tal vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust tõkestamise õiguspärasuse kohta.

6.16. Vastavalt LKS § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius: • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200

meetrit; • üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25km² suuruse valgalaga jõel,

ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; • allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km² suuruse

valgalaga jõel, ojal ja maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:

• reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja

laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning

maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks ning Keskkonnaameti nõusolekul kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks või riigikaitse eesmärgi tagamiseks.

6.17. Vastavalt LKS § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: • mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;

10

• mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;

• linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud LKS § 38 lõike punktis 5 sätestatud juhul;

• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;

• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.

Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene:

• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;

• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;

• kalda kindlustusrajatisele; • supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; • maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; • olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on

väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; • piirdeaedadele.

Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud:

• pinnavee veehaarde ehitisele; • sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; • ranna kindlustusrajatisele; • hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; • kalakasvatusehitisele; • riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; • tehnovõrgule ja -rajatisele; • sillale; • avalikult kasutatavale teele ja tänavale; • raudteele.

Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas.

6.18. Vastavalt notari tasu seaduse § 4 on tehinguväärtuse määramisel on kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot.

7. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses

originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav

11

notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee.

Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja,

mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab

notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis

kasutamiseks.

7.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud

originaaleksemplari kinnistusosakonnale.

8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kuludest:

8.1.1. kaugtõestamisega seotud notaritasu tasub Omandaja;

8.1.2. tasuta võõrandamisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub Omandaja.

8.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus

notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari

tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu

maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või

kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama

notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on

osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu

tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu

tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.

8.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta selles notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest on 20,00 eurot (notari tasu

seaduse § 2 lg 2¹).

Notari tasu tasuta võõrandamise tehingu tõestamisel on 52,40 eurot (tehinguväärtus

12 782,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 4, 5, 22 ja 23 p 2).

Tasu kokku 72,40 eurot.

Käibemaks 17,38 eurot.

Koos käibemaksuga 89,78 eurot.

Riigilõiv omaniku kandmisel kinnistusraamatusse on 3,00 eurot (tehinguväärtus 10,00 eurot:

RLS § 76 lg 1, § 347).

Riigilõiv omaniku kandmisel kinnistusraamatusse on 3,00 eurot (tehinguväärtus 10,00 eurot:

RLS § 76 lg 1, § 347).

Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning §

31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 24%):

A4 formaat A3 formaat

Digitaalne originaal portaalis

notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,24 eurot/lk 0,38 eurot/lk

digitaalärakiri ametiasutusele 15,81 eurot + 0,24 eurot/lk 15,81 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal

ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel

12

osalejate poolt heaks kiidetud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide

ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile

lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne

ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Ere Kaaristu /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Kahm /allkirjastatud digitaalselt/

Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/