EKO metsatöörühma tagasiside RMK metsade majandamise põhimõtete kohta

Eesti Keskkonnaühenduste Koda Riigimetsa Majandamise Keskusele

Meie: 13.02.2026 nr 1-2/26/6923 Eesti Keskkonnaühenduste Koja metsatöörühma tagasiside RMK metsade majandamise põhimõtete kohta Täname kutsumast avalikkust RMK metsade majandamise põhimõtete infokoosolekule. Kasutame võimalust jagada tagasisidet ja ettepanekuid, mis tekkisid RMK metsade majandamise strateegiadokumendi kohta. Tervitame RMK metsamajandamispraktika uusi suundi, mis puudutavad senisest suurema tähelepanu pööramist ökoloogilistele eesmärkidele. Iseäranis positiivne on plaan kasutada ökoloogilisi indikaatoreid majandusmetsades, mis on Eesti metsaelustiku kiiresti halveneva seisundi kontekstis hädavajalik. Ühtlasi julgustame RMK vastutavaid töötajaid ökoloogilisi põhimõtteid rakendama. Niisamuti on tervitatav, et RMK on oma põhimõtted riigimetsade majandamiseks ühte dokumenti kokku koondanud ja lahti selgitanud. Sellest dokumendist on näha, et RMKs mõeldakse erinevatele metsakategooriatele, mis on ekspertide hinnangul vajalik ning vajab jätkamist. Dokumendis leidub ka tõsiseid puudusi ja küsitavusi mitmetes metsamajandamise üldpõhimõtetes ja ökoloogiliste indeksite arvestamises, mis võivad metsade loodusväärtustele hoopis kasu asemel kahju teha. Järgnevalt esitame oma seisukohad ja ettepanekud. Tagasiside dokumendi ja ökoloogiliste indeksite sisu kohta

1. Dokumendis on ümber süstematiseeritud kaitsealuste metsade terminoloogiat, kuid mõisted on sünonüümsed ametlike mõistetega

Dokument sisaldab “uusi” mõisteid, mis olemasolevas terminoloogias juba olemas. Näiteks näivad sihtkaitsevööndid ja reservaadid olevat dokumendis käsitletud “ülirangelt kaitstava metsana”, kuid ametlikus terminoloogias selline mõiste puudub. “Rangelt kaitstava metsa” all peetakse dokumendis silmas paljuski majanduspiirangutega metsi, nt piiranguvööndeid. Mõistete ümbernimetamised ja sünonüümsed mõisted tekitavad aga segadust ja vääritimõistmist. Samuti on dokumendis sõna “kogukonnamets” asendatud sõnaga “sotsiaalmets”, mille muutmise vajadus jääb ebaselgeks.

Kõige rohkem küsitavusi aga tekitab “Vanade metsade osakaalu hoidmise peatükis” juba 80-aastaste metsade vanadena käsitlemine. Ökoloogilises kontekstis on 80-aastane mets alles hilises keskeas, ning männikute puhul pole 80-aastane mets isegi raieküpsust saavutanud. On küll tervitatav, et majandamisel planeeritakse eri vanuses metsade olemasolu maastikul, kuid selline metsade vanuseline käsitlus on sisuliselt vale ja eksitav. Ettepanek: Kasutada mõisteid selliselt, nagu need on Eesti looduskaitse ja metsanduse süsteemis ning seadusandluses kasutatud. Uute mõistete kasutusele võtmisel esitada selgelt seosed seadusandluses ja ametkondlikus kasutuses esinevate mõistetega. 80-aastaste ja vanemate metsade käsitlusel kasutada pigem mõistet “hilises keskeas ja vanemad metsad”.

2. Raiete hajutatuse indeksite kriteeriumid ei ole piisavad metsaliikidele elupaikade tagamiseks.

Dokumendis seisab: “Raiete kontsentratsiooniindeksi (RKI) arvutamisel vaadatakse viimase 10 aasta raieid ja raiesse planeeritud eraldise ümber olevat 500 m raadiusega ala.” Sellest aga nähtub, et raiete ruumilisel hajutamisel lähtutakse üksnes <10 aasta raietest. Eesti oludes ei kujune 10 a pärast lageraie teostamist välja metsale iseloomulikke tunnuseid ja seoseid. Seega saaks isegi raiete hajutatuse indeksit kasutades muuta 10 aastaga mitmekümnehektarilisi alasid sellisteks, mida katavad üksnes noorendikud ning lagedad alad, muutes seeläbi põhjalikult metsade vanuselist struktuuri ja vähendades metsade sidusust. Nii ei kohane uute keskkonnatingimustega sellised metsaliigid, kes vajavad elupaigaks vähemalt keskealist metsa - tulemuseks on majandusmetsade ökoloogilise seisundi jätkuv halvenemine. Metsamaastiku vanuseline killustumine toimuks nendel juhtudel ka sellistel aladel, kus on arvestatud vana metsa 25% osakaalu hoidmise põhimõtet. Ettepanek: Arvestada RKI arvutamisel vähemalt viimase 25 aasta raieid, sest siis saavad raietega kohaneda need metsaliigid, kellele noorendikud elupaigaks ei sobi.

3. Vääriselupaikade ja Natura elupaikade inventeerimist pole dokumendis käsitletud Ehkki dokument annab ülevaate uutest ökoloogiliste kriteeriumitest, puudub sealt peatükk, mis käsitleks vääriselupaikade ja Natura alade jätkuvat inventeerimist ja hoidmist riigimetsades - seda ei reguleeri üksnes Looduskaitseseadus, nagu dokument markeerib. Vaatamata senisele pingutusele on Eestis tuhandetel hektaritel inventeerimata loodusväärtusi, millel on oht sattuda raiesse. Näiteks on Kanaküla riigimetsades saanud lageraieteatise inventeeritud vääriselupaigad, mis pole jõudnud vastavasse andmebaasi. Kriteeriumite rakendamisel võivad eriti suurde ohtu sattuda nn märgade metsade Natura elupaigatüübid. Uue “niiskusindeksi” põhjal suunataks tulevikus enam raieid just märgadesse metsadesse, kuid just need elupaigatüübid on Eestis valdavalt puudulikus või halvas seisundis. Ökoloogiliselt ei ole senisest suuremas mahus raiete planeerimine märgadesse metsadesse kuidagi põhjendatud.

Ettepanek: Lisada strateegiadokumenti peatükk, mis käsitleks loodusväärtuste inverteerimist ning sellega seotud tegevuste jätkamist riigimaal. Samuti lisada “niiskusindeksi” peatükki selgitus, kuidas välistada märgades metsades loodusväärtuste sattumine raieohtu ning põhjendus seal senisest enam raieid teha. Tagasiside riigimetsade majandamise strateegilisele vaatele üldisemalt EKO on jätkuvalt seisukohal, et Eesti metsade raiemaht on aastaid püsinud jätkusuutmatult kõrgel ning sellel on pikaajalised negatiivsed tagajärjed nii metsaelustikule, puistu vanuselisele koosseisule kui ka metsatagavarale üldiselt. Ehkki riigimetsa raiemahu hiljutine 10-protsendiline vähendamine on kiiduväärt samm, on praeguste üledimensioneeritud raiemahtude juures riigimetsa aastast raiemahtu tarvis langetada veelgi. Isegi juhul, kui mõned loodusväärtused saavad ökoloogilisi indekseid rakendades kaitstud, ei muutuks riigimetsale langev üldine raiesurve. Raie intensiivistub sel juhul nendes riigimetsades, mis ökoloogilistest kriteeriumitest välja jäävad. Nendeks võivad olla näiteks keskealised ja nooremad soometsad, kuhu on plaanis suunata senisest enam raieid. Ka nendes metsades võib olla inverteerimata loodusväärtusi. Alljärgnevalt esitame oma üldised seisukohad ja muudatusettepanekud riigimetsade majandamise strateegia kohta, mis lisaks raiemahtude langetamisele aitaksid parandada metsaelustiku seisundit ja tagaksid ka metsade sotsiaalsed ja kultuuriloolised väärtused. Uuendusraiete lubamine looduskaitselistes metsades (dokumendi järgi ülirangelt, rangelt ja mõningaselt kaitstavates metsades) Strateegiadokumendis seisab “Üldreeglina rangelt kaitstavates metsades RMK uuendusraieid ei tee. Uuendusraied on erandjuhtudel lubatud metsakaitseekspertiisi või Keskkonnaameti Natura eelhinnangu alusel.” Ametlike Teadaannete metsateatiste info põhjal väljastati 2025 aastal eelhinnangu alusel RMKle lageraiete luba vähemalt 12 juhul selliste metsade mõjualades, mis on RMK kriteeriumite järgi rangelt või ülirangelt kaitstavad. Muuhulgas väljastati RMKle 4,7 ha lageraieteatis Kikepera sihtkaitsevööndi mõjualasse. Kaitsealade loodusväärtuste hoidmise seisukohast ei ole niisugused lageraied põhjendatud, sest mõjualas olevad raiutud alad võivad halvendada kaitsealade loodusväärtusi ja neid mõjusid ei ole hinnatud. Samuti ei hinnata selliste lageraiete puhul kumulatiivset mõju lähedalasuvate erametsade raietega. Hindamata jäänud (kumulatiivsed) mõjud võivad aga isegi väikeste lageraielankide puhul pikaajaliselt halvendada kaitsealade loodusväärtusi ja haruldaste liikide elupaikasid ning lagedaks raiutud ala kaotab oma kaitseväärtused. Rõhutame, et ka dokumendis käsitletud väikelangi meetodi näol on tegemist uuendusraiega, millel pole looduskaitsealal loogilist kohta. Ka kõik mõningaselt kaitstavate metsade kategoorias olevad metsad vajavad uuendusraietest hoidumist ning vaid hooldus- ja valikraietega püsimetsakasvatuslikku majandamist. Näeme, et sellel kategoorial on kokkupuude varasema kaitsemetsade kategooriaga, kus uuendusraied olid välistatud.

Ettepanek: Välistada uuendusraied ülirangelt või rangelt kaitstavate metsade mõjualades, aga ka RMK kriteeriumite järgi mõningaselt kaitstavates metsades ehk kõigis looduskaitselistes metsades. Rangelt ja Mõningaselt kaitstavates metsades rakendada vaid hooldus- ning valikraieid ehk püsimetsandust. Väikelangi meetodit rakendada üksnes majandusmetsades. Sanitaarraiete lubamine looduskaitsealadel RMK põhimõtetes on sanitaarraie suunatud kahjustuste likvideerimisele ja leviku tõkestamisele. Majandusmetsas on see arusaadav, sest sanitaarraie on metsa puidutulu maksimeerimisele suunatud raieviis. Looduskaitsealadel on ebastandardsed ja kahjustatud puud koos surnud puidu ja looduslike häiringutega (tormimurd, üraskid jt) kaitseväärtuste alustalaks. Seega ei peaks olema põhjust seal sanitaarraiega puistu koosseisu kujundada, kuivõrd kaitsealal on eesmärgiks eeskätt loodusliku mitmekesisuse hoidmine. Praktikas aga näeme, et sanitaarraie nime all toimuvad suuremahulised raied kaitsealade piiranguvööndites, mida ei saa pidada looduskaitseliselt põhjendatuks. Ettepanek: Looduskaitselistes metsades loobuda sanitaarraiest, sest metsakoosluse "tervendamine" puidu kvaliteedi mõistes ei ole looduskaitseliste metsade eesmärk. Pesitsusrahu pikendamine mõningaselt kaitstavates metsades Mõningaselt kaitstavate metsade kohta seisab dokumendis: "Raieid ei tehta lindude ja loomade häirimistundlikul perioodil 15.04-30.06. Ajavahemikul 01.07-15.07 ei tehta raieid Keskkonnaameti maatriksi kohaselt „punastel“ eraldistel. Lisaks ei tehta raieid Keskkonnaameti poolt määratavatel või liigikaitselistest tingimustest tulenevatel muudel ajavahemikel." Eesti Ornitoloogiaühingu ekspertide hinnangul on aga väheneva metsalinnustiku seisukohast tarvis pidada kaitsealadel pesitsusrahu 15.03-31.08. Ettepanek: Kehtestada pesitsusrahu kõikides RMK kriteeriumite järgi looduskaitselistes metsades perioodil 15.03–31.08 ja kus ekspertide hinnangul oleks tarvis, ka pikemalt. Alusmetsa raie Juhime tähelepanu, et alusmetsa raie tänases mastaabis vähendab kasvukoha looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Alusmetsa eemaldamisega raiutakse ära metsa looduslik järelkasv, kelle säilitamine tagaks metsa kiirema ning väiksemate kuludega uuenemise. Samuti on looduslik järelkasv antud kasvukohas kõige elujõulisem. Ettepanek: Loobuda uuendusraiete praktikas alusmetsa täielikust eemaldamisest ning säilitada looduslik järelkasv. Valikraiete marginaliseerimine teiste majandusvõtete kõrval Dokumendis seisab (“Kuna seadusandlikult on valikraie rakendamise võimalused väga piiratud, siis selle raieliigi ulatuslikuma ja tulemusliku rakendamise osas ei ole Eestis positiivseid näiteid, sest valikraiele kehtivate piirangute järgimine ei taga raiutud aladel metsakasvatuslike eesmärkide mõistes rahuldavat uuenduse teket ning seega muutuvad sel alal edasised valikraied küsitavaks. Valikraiete tegemine on erandlik majandamisvõte, mida rakendatakse

looduskaitseliste piirangutega metsades ja sotsiaalmetsades, kus uuendusraied ei ole lubatavad ning lisaks koostöös teadusasutustega püsimetsanduse katsealadel.”) See väide on eksitav, sest valikraietel põhinev püsimetsandus on Eestis kõikjal võimalik (va istutatud monokuusikud). Valikraietega majandati metsi ka enne suurte harvesteride kasutuselevõttu ja on kiiduväärt, et RMK on asunud lageraietele otsima alternatiive. Nii Eestis, meie naaberriikides kui ka mujal Euroopas on olemas pikaajalised püsimetsanduse praktikad, mis on andnud positiivseid tulemusi. Juhime tähelepanu, et Eestis on omajagu väikemetsamajandajaid, kes majandavad oma metsi üksnes valikraietega - see võimaldab saada puitu pikkade aastakümnete jooksul, ühtlasi on ka kõrgmets (vanem mets) pidevalt alles. Ettepanek: Püsimetsandusel ja valikraietel on oluline roll mitmekesises metsamajandamises, mistõttu võiks nende meetodite põhjendatud ja toetav esiletoomine olla kesksemal kohal. Samuti võiks aastaks 2040 vähemalt 60% riigimetsa majandusmetsast olla püsimetsakasvatusvõtetega majandatud. Uuendusraiete jätkuv võimaldamine kogukonnaaladel Vaatamata EKO põhjalikule selgitustöödele ja varasematele seisukohtade esitamisele on RMK põhimõtetes jätkuvalt sees kogukonnaaladel uuendusraiete (sh lageraiete) teostamine. EKO seisukohad kogukonnametsade majandamise kohta on kättesaadavad siit. RMK metsade majandamise põhimõtete dokumendist nähtub, et uuendusraieid (sh lageraied) võiks kogukonnaaladel teostada maastiku visuaalse kvaliteedi parendamiseks ja hoidmiseks. Sellised näited aga praktikas puuduvad. Vastupidi, uuendusraied kogukonnametsades kahjustavad metsade ökoloogilist tervikut, vähendavad puhkeväärtusi, ning muudavad harjumuspärast maastikupilti. Sel moel saab kohalike inimeste elukeskkonna kvaliteet paratamatult kannatada, sest kaotatakse metsade kaitseülesanne (tuulekaitse, mürakaitse, erosioonikaitse jms) ja mets muutuks tormidele vastuvõtlikuks. Ettepanek: Kasutada mõistet kogukonnametsad ning välistada seal uuendusraied ning lubada hooldus- ja valikraied. Ristimetsades ja hiites raiete lubamine. Tunnustame pühapaikade mainimist RMK metsamajandamise strateegias. Siiski juhime tähelepanu, et Eesti kultuuris on oluline ristimetsi ja ristipuid hoida ning välistada sellistes paikades raied, selle asemel, et nende võimalikkust kaaluda. Ettepanek: Riigimetsas asuvates pühapaikades välistada metsaraie. Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maia-Liisa Anton Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator, EKO metsatöörühma nimel

RMK vastus Eesti Keskkonnaühenduste Koja metsatöörühma tagasisidele „RMK

metsade majandamise põhimõtete“ kohta

Täname Eesti Keskkonnaühenduste Koda infokoosolekul osalemise eest ja dokumendile

tagasiside andmise eest.

Tutvusime Teie ettepanekutega ning anname omapoolsed kommentaarid nende esitamise

järjekorras. Soovime veelkord rõhutada, et „RMK metsade majandamise põhimõtted“

kirjeldavad RMK sisemist töökorraldust ning aitavad organisatsioonis hoida tööde

planeerimisel ja korraldamisel ühetaolist käekirja. Seepärast ei ole alati ka kõik terminid

võrreldavad ametliku terminoloogiaga.

RMK lähtub oma tegevuses õigusaktidest, omaniku ootustest ja arengukavast. Eesmärk on olla

eeskujuks ülejäänud Eesti metsaomanikele, säilitada elustiku mitmekesisust ja tagada

kvaliteetse puidu juurdekasvu. Nende eesmärkide täitmisel juhindume metsade majandamisel

säästva metsanduse põhimõtetest (PEFC ja FSC® (FSC-C022757)), riiklikest ja Euroopa Liidu

õigusaktidest, kaitsealuste liikide kaitse tegevuskavadest ning kaitse strateegiatest ja parimatest

metsamajanduslikest tavadest ning praktikatest.

Järgnevalt anname tagasiside Teie ettepanekutele:

1. Dokumendis on ümber süstematiseeritud kaitsealuste metsade terminoloogiat, kuid

mõisted on sünonüümsed ametlike mõistetega

RMK vastus: RMK kasutab enda hallatavate metsade majanduspiirangutest kiire ülevaate

saamiseks metsamaa jaotamist metsakategooriatesse. Metsakategooriate alla liigitatakse

omakorda RMK sisesele kaitsestaatusele vastavalt ülirangelt, rangelt või mõningaselt

kaitstavad metsad. Need töökorralduslikud mõisted ei asenda ametlikke õiguslikke termineid

(nt sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd, hoiuala, vääriselupaik), vaid koondavad erinevad

õiguslikud ja praktilised piirangud gruppidesse, et sisemist planeerimist ja otsustusprotsessi

paremini korraldada.

RMK on sellist klassifikatsiooni kasutanud pikalt ja RMK infosüsteemid on vastavale jaotusele

üles ehitatud. Dokumendis on kirjeldatud, milliste piirangutega metsad vastava grupi alla

kuuluvad, mistõttu ei pea RMK tõenäoliseks, et lugejal tekib arusaamatus mida RMK liigitab

ülirangelt, rangelt või mõningaselt kaitstavaks metsaks.

Teete ettepaneku 80-aastaste ja vanemate metsade käsitlemisel kasutada mõistet „hilises

keskeas ja vanemad metsad“. RMK hinnangul on edaspidi kõige täpsem kasutada selles

kontekstis mõistet “80-aastased ja vanemad metsad”, mis on üheselt mõistetav ja täpsem kui

„hilises keskeas ja vanemad metsad“ või üldistav “vanad metsad”.

2. Raiete hajutatuse indeksite kriteeriumid ei ole piisavad metsaliikidele elupaikade

tagamiseks

RMK käsitluses on metsaliikide elupaikade tagamine kompleksne planeerimis- ja otsustus-

protsess, mis ei tugine üksnes raiete hajutatuse indeksile. Lisaks arvestatakse kaitsealade

paiknemise ning loodusväärtustega (sh VEP-id), 80-aastaste ja vanemate metsade osakaalu

hoidmist 5x5 km maastikuruudus ning kaitsealuste liikide elupaikadega seotud piiranguid ka

väljaspool kaitsealasid.

Selles kontekstis täidab raiete hajutatuse indeks lävendväärtustega edukalt oma praegust

eesmärki: see aitab ruumiliselt ja ajaliselt hajutada 10 aastase planeerimisperioodi raieid ning

võimaldab RMK metsaökoloogidel kontrollida loodusväärtuste võimalikku esinemist

majandusmetsas ning anda vajadusel sisendit raieplaneeringusse.

3. Vääriselupaikade ja Natura elupaikade inventeerimist pole dokumendis käsitletud

RMK vastus: RMK ei pea vajalikuks kirjeldada põhimõtete dokumendis üksikasjalikult

vääriselupaikade tuvastamise õiguslikku raamistikku, kuna see tuleneb õigusaktidest. Küll aga

saame selgitada RMK sisemist töökorraldust.

RMK metsakorraldajad omavad vääriselupaikade määramise litsentsi ning oma igapäeva tööd

tehes, nad hindavad ühtlasi ka vääriselupaiga esinemist. Vääriselupaiga tuvastamise korral

rakendab RMK koheselt esmast kaitset (sisemine kaitse), seejärel teavitatakse KAUR-i, kes

korraldab vääriselupaiga EELIS-esse kandmise. Samuti on RMK-l olemas tööprotsess

väljastpoolt tulnud kõrge kaitseväärtusega teavituse (sh potentsiaalse vääriselupaiga) osas. Seda

käsitleb põhimõtete dokumendi peatükk 2.4 „Kaitstavate liikide elupaigad“, kus viidatakse

eraldi dokumendile „RMK maal kõrge looduskaitselise väärtusega objektide esmase kaitse

tagamise juhend“.

Natura elupaikade inventuuriga alustab RMK kohe, kui RMK ja Keskkonnaameti koostöös on

loodud selleks vajalik tehniline lahendus. Ennetavalt on Natura elupaigad väljaspool

kaitsealasid määratud range kaitse alla, kuni inventuuri teostamiseni.

Selgitame täiendavalt niiskusindeksi (nn kuiva-märja indeksi) põhimõtet. Niiskusindeksi

eesmärk on tulundusmetsa kategoorias jaotada uuendusraied ühtlasemalt kuivade, niiskete ja

märgade kasvukohatüüpide vahel, et mitte koormata püsivalt ainult kuivemaid ja lihtsamini

majandatavaid kasvukohti. Tegemist ei ole uue indeksiga, vaid tööriistaga, mida on kasutatud

pikema aja jooksul.

Dokumendis kirjeldatud niiskusskaalal paikneb RMK metsafondist ligikaudu 36% kuivemates

ja ülejäänud niiskemates kasvukohatüüpides. Seetõttu on põhjendatud suunata uuendusraieid

periooditi ka keerukamalt majandatavatesse niiskematesse metsadesse, et hoida metsa-

majandamist metsafondi lõikes tasakaalus.

4. Uuendusraiete lubamine looduskaitselistes metsades (dokumendi järgi ülirangelt,

rangelt ja mõningaselt kaitstavates metsades)

RMK vastus: Ülirange kaitsega metsad on jäetud looduslikule arengule.

RMK ei teosta uuendusraied üldreeglina ka rangelt kaitstavates metsades tulenevalt RMK

arengukavas sätestatule. Erakorraliselt teostatakse uuendusraieid vaid kaitseala valitseja

nõusolekul sanitaarsel eesmärgil, et vältida kahjustuste levikut või uuendada halvas tervislikus

seisundis metsa, samuti likvideerida inimese tervist, vara ja taristut (teed, liinid, hooned)

ohustavad puud, mis on ühtlasi seadusest tulenev kohustus.

Mõningaselt kaitstavate metsade alla grupeerib RMK ka tulundusmetsa metsakategooriasse

kuuluvaid metsi, kus on üldjuhul õigusaktidest tulenevalt täiendavad piirangud vaid langi

suurusele. Seetõttu ei pea RMK vajalikuks nendel aladel täielikult uuendusraieid vältida, seda

enam, et raieid teostame eelistatult väikelankidena ja järgides muid põhimõtteid vastavalt

peatükis 5.3.1 kirjeldatule, et mõju loodusele oleks võimalikult väike. Mõningaselt kaitstavatel

aladel teostas RMK 2025. aastal uuendusraiet ainult 0,7% kogu uuendusraie pindalast.

5. Sanitaarraiete lubamine looduskaitsealadel

RMK vastus: RMK on loobunud arengukavast tulenevalt kaitseala piiranguvööndites korraliste

uuendusraiete tegemisest. Sanitaarraieid tehakse juhul, kui kahjustuse levik seab ohtu ala

kaitse-eesmärgi või kui kahjustuse likvideerimata jätmine toob kaasa kahjustuse levimise

tulundusmetsa, sh erametsa või on oht inimese tervisele ja varale ning taristule.

Täielik sanitaarraiete keelu sätestamine kaitsealadel oleks vastuolus nii metsakaitseliste

nõuetega kui ka riigi kohustusega ennetada ulatuslikke metsakahjustusi, mis mh võivad

ohustada ka kaitse-eesmärke (nt üraskipuhang kuusikus).

Nendest põhjustest tulenevalt ei ole õigustatud sanitaarraiest loobumine kaitstavate alade

piiranguvööndites.

6. Pesitsusrahu pikendamine mõningaseltkaitstavates metsades

RMK vastus: Pesitsusrahu on RMK pidanud vabatahtlikult alates aastast 2002 ehk tänavu

järjepanu 26-ndat aastat. Esimesed 20 aastat oli pesitsusrahu periood kaks kuud – 15. aprillist

15. juunini. Viimased neli aastat ehk alates 2022. aastast on periood 15 päeva võrra pikem ehk

15. aprillist 30. juunini. Alates 2024. aastast on RMK järginud Keskkonnaameti

lindude asustustiheduse maatriksit ja vältinud kuni juuli keskpaigani raieid nn punastel lankidel

ehk kõige suurema asustustihedusega metsades.

Seega teatud metsatüüpides on riigimetsas pesitsusrahu eelneva 2 kuu asemel koguni 3 kuud.

RMK on eeskujuks kogu metsasektorile. Meeles tuleb pidada ka seda, et ligi pool riigimetsast

on kaitsealune, kus pesitsusrahu on täielikult tagatud.

Lisaks ei tehta raieid Keskkonnaameti poolt määratavatel või liigikatselistest tingimustest

tulenevatel muudel ajavahemikel. RMK on arvamusel, et ka mõningaselt kaitstavates metsades

on otstarbekas lähtuda riskipõhisest lähenemisest – pikem pesitsusrahu seal, kus selle

looduskaitseline vajadus on kõrgeim.

7. Alusmetsa raie

RMK vastus: Alusmetsa raie uuendusraiete puhul teostatakse, kuna see eelkõige takistab metsa

uuendamist. Alusmetsa raiel säilitatakse elujõuline kuuse järelkasv ning RMK säilitab

alusmetsa säilikpuude gruppides ja raielangi mitteraiutavatel osadel, samuti puhveraladel. Kuna

alusmets (iseäranis sarapuu) takistab eelkõige metsa uuendamist ja uuenemist, siis RMK ei näe

võimalust loobuda täielikult alusmetsa raiest enne uuendusraiet.

Looduskaitseliste väärtustega metsades RMK säästab maksimaalset looduslikku uuendust ja

tolmeldajatele väärtuslikke puu- ja põõsaliike.

8. Valikraiete marginaliseerimine teiste majandusvõtete kõrval

RMK vastus: RMK eesmärgiks on oma tegevuses lähtuda parimatest teaduslikest praktikatest,

seega RMK peab õigeks alustada kõigepealt püsimetsanduse rakendamise võimalikkuse

uurimisega läbi täiendavate katsealade rajamise.

Pärast alade rajamist saab neil algatada pikaajalisi seireid ja uuringuid erinevatel teemadel.

Üldistatult märksõnadega nimetades: puistute uuenemine ja produktsioon; metsa tervis ja

püsikindlus; erinevad elustikurühmad; muld; süsinik; metsade puhkeväärtused; marjad-seened;

metsakorraldus jne.

RMK ei eelda, et lageraiest erinevad raievõtted muutuvad lähitulevikus valdavaks metsa

majandamise viisiks. Alternatiive otsitakse eeskätt puistutele, kus lisaks puidutulule on olulisel

kohal muud väärtused (nt kaitsealade piiranguvööndid, kogukonnaalad). Samuti ei ole

tõenäoline, et püsimetsakasvatust hakatakse laialdaselt rakendama kõikides metsatüüpides.

Eestis puudub seni pikaajaline, süsteemselt uuritud ja suurel pindalal rakendatud

püsimetsanduse praktika. Seetõttu on RMK rajanud Seljamäele neli katseala ja tellinud

eraldiseisva teadusuuringu „Lageraiele alternatiivsete majandamisviiside näidis- ja katsealade

disain“, eesmärgiga saada sisend (kasvukohatüübid, puistute liigiline koosseis jne) täiendavate

katsealade loomiseks ning sobivate majandamisvõtete valikuks.

9. Uuendusraiete jätkuv võimaldamine kogukonnaaladel

RMK vastus: Kogukonnaaladel tehtavad raied lepitakse kokku kohaliku kogukonna-KOV-i-

RMK koostöös, seda sätestab ka RMK-le seatud omaniku ootused, kus „RMK peab arvestama

vajadusega kogukonnaaladel teha tulevikule suunatud metsakasvatustöid läbi sobivate

metsamajandamise praktikate rakendamise“, milleks kokkuleppe kohaselt võivad olla ka

uuendusraied.

RMK ei pea põhjendatuks seada kogukonnaaladel raieliikide valikule üldist omapoolset

täiendavat piirangut.

10. Ristimetsades ja hiites raiete lubamine

RMK juhindub looduslikke pühapaikasid sisaldavate metsade majandamisotsuste langetamisel

ennekõike Muinsuskaitseameti ning Keskkonnaameti sisendist. Arvesse võetakse ka huvi-

rühmade seisukohti, lähtudes ala tüübist ning selle seisundist. RMK eesmärk on iga ala puhul

esmalt selgitada majandustegevuse võimalikkus ning juhul, kui metsa majandamine on

aktsepteeritav, leida alapõhiselt parim võimalik tööde teostusviis ja –maht, mis välistaks ala

seisundi halvenemise.

Praktikas on mitmete pärimuses hiiemetsadena käsitletavate alade puhul tegemist

okaspuuenamusega kultuurpuistutega, ehk aladega, mille seisund on varasemate tegevuste

tulemusel oluliselt muutunud. Sellistel aladel ei pruugi majandustegevuse täielik välistamine

olla üldjuhul põhjendatud. Pigem on mõtestatud majandustegevuse käigus võimalik kadunud

või hääbunud väärtusi osaliselt taastada, näiteks säilitades laialehiseid puud ning soosides

segapuistute arengut.