Paluküla liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukohaküsimine ja taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaja pikendamine.

Kastre Vallavalitsus [email protected]

16.02.2026 nr DM-133047-12

Paluküla liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukohaküsimine ja taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, Eesti) esitas 29.07.2025 Keskkonnaametile Paluküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) TARM-036 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.07.2025 dokumendina nr DM- 133047-1). Muudetud taotlus esitati 09.10.2025 (DM-132047-7). Verston Eesti OÜ taotleb Paluküla liivakarjääri kaevandamisloa TARM-036 muutmist (laiendamist). Taotleja soovib laieneda mäeeraldise lamamisse. Mäeeraldise laiendamine lamamisse võimaldab saavutada ühtlasema ja stabiilsema kaevandamistaseme, mis vähendab tehnilisi raskusi ja optimeerib kaevandamist, arvestades senist väga reljeefset lamamit, mis muudab tööde teostamise keerukaks ja vähem tõhusaks. Laienduse tulemusena on võimalik ressursi kasutamine täpsem, turvalisem ja majanduslikult põhjendatum. Taotletava Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,73 ha, sh mäeeraldise pindala 10,80 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 12. Kõik plokid on hõlmatud pindalaliselt ja sügavuti kogu mahus. Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas katastriüksustel Paluküla liivakarjäär 1 (tunnus 29101:001:1589) ja Paluküla liivakarjäär (tunnus 18502:005:0290). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.06.2025

täiteliival 958,205 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 789,205 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 66 tuh m³. Katendi kogus 34 tuh m³, sh muld 8 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on maatulundusmaa (metsamaa). Keskkonnaamet palub kohalikul omavalitsusel esitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule arvamus esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuupäevaks 16.03.2026. Kui arvamust ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta.

Tulenedes asjaolust, et eelhinnangu eelnõu on avalikustamisel ja otsust ei ole võimalik tähtaegselt teha, pikendab Keskkonnaamet KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 20.03.2026. Võimalusel tehakse otsused varem. Lisateave:

Keskkonnamõju hidnamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2 1

Haldusmenetluse seadus § 41

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo

Lisa: Paluküla_KMH_algatamata_jatmine_eelnou.pdf

Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Verston Eesti OÜ

Aare Mark 5064227 [email protected]

2(2)

EELNÕU

05.02.2026

Paluküla liivaakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa TARM-036

muutmise taotlusele keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Verston Eesti OÜ esitatud Paluküla liivakarjääri keskkonnaloa TARM-036 muutmise

taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3

lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 81 ,

maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet:

1.1. Jätta algatamata Paluküla liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa TARM-036

muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;

1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise

ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Paluküla liivakarjääri

keskkonnaloas on järgmised:

1.3.1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

1.3.2. Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada

tööpäeviti 8-17 kui Kastre Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti.

1.3.3. Maavara kaevandamistöödega seonduvate tegevustega ei tohi rikkuda

põhjaveerežiimi.

1.3.4. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat või purustatavat tooret,

karjäärisiseseid teid ning platse.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud

isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva

maakond, Eesti) esitas 29.07.2025 Keskkonnaametile Paluküla liivakarjääri maavara

kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) TARM-036 muutmise taotluse

2 (7)

(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.07.2025 dokumendina nr DM-

133047-1). Muudetud taotlus esitati 09.10.2025 (DM-132047-7).

Kaevandamisloa TARM-036 (kehtivusaeg 25.08.2012 - 24.08.2037) alusel kaevandab Verston

Eesti OÜ Paluküla liivakarjääris täiteliiva.

Verston Eesti OÜ taotleb Paluküla liivakarjääri kaevandamisloa TARM-036 muutmist

(laiendamist). Taotleja soovib laieneda mäeeraldise lamamisse. Mäeeraldise laiendamine

lamamisse võimaldab saavutada ühtlasema ja stabiilsema kaevandamistaseme, mis vähendab

tehnilisi raskusi ja optimeerib kaevandamist, arvestades senist väga reljeefset lamamit, mis

muudab tööde teostamise keerukaks ja vähem tõhusaks. Laienduse tulemusena on võimalik

ressursi kasutamine täpsem, turvalisem ja majanduslikult põhjendatum.

Taotletava Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,73 ha, sh mäeeraldise

pindala 10,80 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokke 1 ja 12. Kõik plokid on hõlmatud pindalaliselt ja sügavuti kogu mahus.

Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas katastriüksustel Paluküla liivakarjäär

1 (tunnus 29101:001:1589) ja Paluküla liivakarjäär (tunnus 18502:005:0290). Katastriüksuste

omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.06.2025

täiteliival 958,205 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 789,205 tuh m3. Maavara

kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 66 tuh m³. Katendi kogus 34 tuh m³, sh

muld 8 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on

maatulundusmaa (metsamaa).

Paluküla liivakarjääri muutmise taotlus vastab maapõueseaduse § 68 lõikes 1 ja § 67 lõikes 1

sätestatud tingimustele, praeguse kaevandamisloa TARM-036 kehtivusaja jooksul ei ole

võimalik kaevandatavat maavara Paluküla liivakarjääri piires täielikult ammendada ja ala

korrastada.

Keskkonnaamet võttis 31.10.2025 kirjaga nr DM-133047-9 Paluküla liivakarjääri

kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse.

KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS §

6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral

õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval

pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja

tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa

Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 61 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1

ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas

pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga

tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

3 (7)

KeHJS § 11 lõike 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või

arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse

KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse

otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning

lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi

§ 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri

16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Paluküla liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS

§ 61 lg 1 kohane teave.

2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi.

3. Paluküla liivakarjääri kaevandamisluba TARM-036.

4. Kanakulli (Accipiter gentilis) seletuskiri (eksperthinnang OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tauri

Põldema ja Aadu Niidas).

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas katastriüksustel Paluküla liivakarjäär

1 (tunnus 29101:001:1589) ja Paluküla liivakarjäär (tunnus 18502:005:0290). Katastriüksuste

omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet.

Taotletava Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,73 ha, sh mäeeraldise

pindala 10,80 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva aktiivse

tarbevaru plokke 1 ja 12. Kõik plokid on hõlmatud pindalaliselt ja sügavuti kogu mahus.

Kaevandamisloa TARM-036 (kehtivusaeg 25.08.2012 - 24.08.2037) alusel kaevandab Verston

Eesti OÜ Paluküla liivakarjääris täiteliiva.

Verston Eesti OÜ taotleb Paluküla liivakarjääri kaevandamisloa TARM-036 muutmist

(laiendamist). Taotleja soovib laieneda mäeeraldise lamamisse. Mäeeraldise laiendamine

lamamisse võimaldab saavutada ühtlasema ja stabiilsema kaevandamistaseme, mis vähendab

tehnilisi raskusi ja optimeerib kaevandamist, arvestades senist väga reljeefset lamamit, mis

muudab tööde teostamise keerukaks ja vähem tõhusaks. Laienduse tulemusena on võimalik

ressursi kasutamine täpsem, turvalisem ja majanduslikult põhjendatum.

Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.06.2025

täiteliival 958,205 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 789,205 tuh m3. Maavara

kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 66 tuh m³. Katendi kogus 34 tuh m³, sh

muld 8 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on

maatulundusmaa (metsamaa).

Mäetehnilised tingimused taotletavas Paluküla liivakarjääris on keskmised kuigi kogu kasulik

kiht asub veetasemest kõrgemal, siis raskendab kaevandamist suur kihi paksus ning maapinna

reljeefi suur liigestatus mäeeraldise piires. Täiteliiva kihi paksus varieerub vahemikus 2,8 –

4 (7)

17,7 m (keskmine 14,2 m) ning ehituskruusa kihi paksus varieerub vahemikus 3,0 – 8,0 m

(keskmine 7,4 m). Kasuliku kihi lamam paikneb absoluutkõrgusel 72,17 – 95,67 m. Maavara

on Paluküla liivakarjääris sõltuvalt täpsest kaevandamise asukohast võimalik väljata ühe kuni

kolme astmega.

Enne kaevandamisega alustamist tuleb eemaldada mäeeraldiselt puud ning kasulikku kihti

kattev katend. Kasvukihi keskmine paksus Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel on 0,1 - 0,2 m

kogumahuga on 15 tuh m3, saviliivmoreeni keskmine paksus mäeeraldisel on 0,9 m

kogumahuga 26 tuh m3. Plokk 1 aT kattev moreenikiht keskmise paksusega 2,1 m on

geoloogilise uurinuga arvestatud ploki 1 aT koosseisu täiteliivana. Katend ladustatakse

mäeeraldise teenindusmaal, kus sellest moodustatakse müratõkkevallid ning kasutatakse hiljem

ära karjääri korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga.

Maavara kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit ning vajadusel laadurit. Kaevandamisel

seisab ekskavaator astangu peal ja ammutab kaevist enda eest ning tõstab selle kallurile või

vajadusel mobiilsesse purustus- ja sorteerimisseadmetesse. Ekskavaatori tööd tõhustab

kopplaadur, mis lükkab ülemiselt astmelt ekskavaatorile materjali ette nii, et ekskavaator saab

ühest seisukohast laadida astangu alt ja eest ning enda tagant ja astangu pealt. Kaevandamisel

kopplaaduriga seisab laadur astangu all ja ammutab kaevist alt ülesse. Kaevis kas laetakse otse

kalluritele väljaveoks või vajadusel purustus- ja sorteerimisseadmetesse.

Kaevise väljaveoks kasutatakse Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel välja kujunenud

karjäärisiseseid teid, mida pikendatakse vastavalt mäetööde liikumisele taotletaval

mäeeraldisel.

Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik

energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine

korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka

korrastamiseks vajalik katendi maht.

Kaevandamisjärgselt korrastatakse karjääri ala metsamaaks.

Kuna looduslikust lasumusest väljatav maavara ja selle katend leiab kogu mahus kasutust, ei

teki Paluküla liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.

Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks

vibratsiooni tekitada.

3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Verston Eesti OÜ taotleb Paluküla liivakarjääri kaevandamisloa TARM-036 muutmist

(laiendamist). Taotleja soovib laieneda mäeeraldise lamamisse. Mäeeraldise laiendamine

lamamisse võimaldab saavutada ühtlasema ja stabiilsema kaevandamistaseme, mis vähendab

tehnilisi raskusi ja optimeerib kaevandamist, arvestades senist väga reljeefset lamamit, mis

muudab tööde teostamise keerukaks ja vähem tõhusaks. Laienduse tulemusena on võimalik

ressursi kasutamine täpsem, turvalisem ja majanduslikult põhjendatum.

Kaevandamisloa TARM-036 (kehtivusaeg 25.08.2012 - 24.08.2037) alusel kaevandab Verston

Eesti OÜ Paluküla liivakarjääris täiteliiva.

Taotletav Paluküla liivakarjäär asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigile

kuuluvatel kinnistutel Paluküla liivakarjäär 1 (tunnus 29101:001:1589) ja Paluküla liivakarjäär

(tunnus 18502:005:0290).

5 (7)

Taotletav mäeeraldis külgneb vahetult idaosas olemasoleva Paluküla II liivakarjääri

mäeeraldisega.

Taotletav Paluküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult

riigikaitselise ehitise Uniküla lasketiir piiranguvööndiga.

Avalikus kasutuses olev kohalik Tekkeli tee nr 1850055 äärmise sõiduraja välimine serv jääb

taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmast vastavalt ~45 m ja ~25 m kaugusele.

Taotletava mäeeraldise põhjaosale jääb alajaam Palusalu:(Kuuste)(VID kood M1582188) ja

elektrimaakaabelliin VÕNNU:KUS (VID kood KKL1737808).

Mäeeraldisele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi muinsus- ega looduskaitseobjekte.

Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~5 m kaugusele kagu suunda jääb III

kaitsekategooria taimeliigi Goodyera repens (roomav öövilge) kasvukoht

(keskkonnaregistrikood KLO9320881).

Lähim elamu jääb taotletavast Paluküla liivakarjääri mäeeraldisest ~390 m kaugusele läände

Mihklimetsa kinnistule (katastritunnusega 18502:005:0345).

Mäeeraldis on avatud ja alal kaevandatakse liiva ja kruusa.

Kehtiva Kastre valla üldplaneeringu kohaselt jääb Paluküla karjääri kinnistu mäetööstusmaa

alale. Uute karjääride avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel.

Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt

kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutada

leevendusmeetmeid.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse

energiakasutus.

Kehtiva loaga Paluküla liivakarjääri (plokk 1 aT) kattekihi moodustab kasvukiht (muld) ja

saviliiv- ja liivsavimoreen. Enamuselt karjääri mäeeraldise alalt on kattekiht juba kooritud,

väljaarvatud karjääri äärealadelt. Kasvukihi (mulla) paksus on 0,3 - 0,5 m, keskmiselt 0,4 m

ning moreeni paksus on 1,1 - 3,0 m, keskmiselt 2,1 m. Plokk 1 aT osas moodustab kasuliku kihi

jääjärveline liiv ja liiv vähese kruusaga paksusega 3,0 – 9,5 m, keskmiselt 5,5 m. Kasuliku kihi

lamami moodustab moreen ja savi.

Paluküla liivakarjääri laiendatavat osa (plokk 12 aT ) kasulikku kihti katva keskmiselt 1,1 m

paksuse katendi moodustab kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi paksus taotletaval alal on 0

– 0,4 m (keksmiselt 0,2 m) ning saviliivmoreeni paksus 0 – 2,4 m (keskmiselt 0,9 m). Kasuliku

kihi Paluküla liivakarjääris moodustab jääjärveline liiv, liiv kruusaga ja kruus paksusega 3,0 –

18,2 m, keskmiselt 8,2 m. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen, mida suures osas

mäeeraldise alal uuringuga rajatud puuraukudes ei avatud.

Kogu taotletav maavara asub Paluküla liivakarjääris veetasemest kõrgemal. Alal teostatud

uuringu käigus rajatud puuraukudega taotletaval Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel

põhjaveekihti ei avatud.

Mäeeraldisel olev taimekooslus on hävinenud, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale

metsamaa, kuhu tekivad uued kooslused.

6 (7)

Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.

3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Põhjavesi

Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna

veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara

kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt

suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu

arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri

ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise

dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi

karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva

vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle

vooluhulka.

Taotletavas Paluküla liivakarjääris asub kogu kasulik kiht põhjaveetasemest kõrgemal, mistõttu

maavara kavandatakse kaevandada karjäärist vett välja juhtimata ning veetaset alandamata.

Lähtuvalt eelnevast ei ole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju

piirkonna põhja- ja pinnaveele.

Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää, samuti puuduvad lähiümbruses veekogud.

Kattekihi eemaldamisel suureneb otse põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus (mullakiht

täidab olulist osa sademevee sidumisel). Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest

omastasid taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on

karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette.

Mõningane risk võib tekkida vee kvaliteedile mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui

avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt

võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust

lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus

reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veekihti. Lisaks

tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida

lekete puhul saaks koheselt kasutada.

Kehtivale kaevandamisloale on põhjavee kaitseks seatud kõrvaltingimuseks:

1. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

2. Maavara kaevandamistöödega seonduvate tegevustega ei tohi rikkuda

põhjaveerežiimi.

Peenosakesed (tolm)

Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara

ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste

eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,

maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne).

Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel

transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise

nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

7 (7)

Paluküla liivakarjääris lasub kaevandatav maavara ülevalpool põhjaveetaset, looduslikult on

kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016

määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest

alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt

on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi

(PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud hinnangu kohaselt ei ületata maavara

töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik.

Keskmiselt kaevandatakse aastas 66 tuh m³.

Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse

iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike,

sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut

vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii

karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib

hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega

200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab

ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Maavara transpordist tekkiva tolmu leviku

tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate

kemikaalide kasutamine.

Kehtivale kaevandamisloale on tolmutekke ennetamiseks seatud kõrvaltingimus:

1. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat või purustatavat tooret,

karjäärisiseseid teid ning platse.

Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud

normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri

territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud

määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid

kontrollitakse autode tehnoülevaatusel.

Müra

Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66.

Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002

määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes

ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb

vahemikku 84-90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel

alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50

m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist

vallid.

Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas

(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,

mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva

olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~390 m kaugusel.

8 (7)

Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2),

saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:

Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)

Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);

r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;

r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.

Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on ekskavaatori (suurim müraallikas) töötamisel

maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:

Lp1 = 85 + 20log10(15) – 20log10(390) = 56,7 dB(A)

,kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel fikseeritud müratase, väärtusega 85 dB(A).

Ekskavaatori eraldi töötamisel on arvutuslik müratase lähimas majapidamises 56,7 dB(A).

Olukorras, kus samaaegselt töötavad mäeeraldise piiril ekskavaator ja laadur, on nende

kombineeritud müratase lähimas majapidamises 56,7 + 1,8 = 58,5 dB(A). Mõlemal juhul jääb

arvutuslik maksimaalne müratase alla kehtestatud müra piirtaseme. Samuti jääb mäeeraldise ja

lähimate elamute vahele metsaviirg, mis samuti takistab müra levikut. Öisel ajal (23.00 - 7.00)

Paluküla liivakarjääris töid ei teostata.

Kehtivale kaevandamisloale on müra leevendamiseks seatud kõrvaltingimus:

1. Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada tööpäeviti

8-17 kui Kastre Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale

kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Paluküla liivakarjääris töötav

tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning

laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris

töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei

viida.

Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.

3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade

kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.

Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise

teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada

kaevandamisjäätmekava. Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse

maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse

vajadusel vastavalt maapõueseaduse § 99.

Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise

aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina

kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust,

silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste

materjalidega.

9 (7)

Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja

järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav

katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus

ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne

keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22

tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus

tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala

korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kui Paluküla liivakarjääri

kaevandamise käigus purustatakse ja sõelutakse materjali erinevateks fraktsioonideks, siis kõik

fraktsioonid leiavad kasutust teedeehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.

Jäätmeseaduse mõistes Paluküla liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega

kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole

kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need

nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).

3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle

tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada

nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist

seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.

Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Verston Eesti OÜ taotleb Paluküla liivakarjääri kaevandamisloa TARM-036 muutmist

(laiendamist). Taotleja soovib laieneda mäeeraldise lamamisse. Mäeeraldise laiendamine

lamamisse võimaldab saavutada ühtlasema ja stabiilsema kaevandamistaseme, mis vähendab

tehnilisi raskusi ja optimeerib kaevandamist, arvestades senist väga reljeefset lamamit, mis

muudab tööde teostamise keerukaks ja vähem tõhusaks. Laienduse tulemusena on võimalik

ressursi kasutamine täpsem, turvalisem ja majanduslikult põhjendatum.

Kaevandamisloa TARM-036 (kehtivusaeg 25.08.2012 - 24.08.2037) alusel kaevandab Verston

Eesti OÜ Paluküla liivakarjääris täiteliiva.

Taotletav Paluküla liivakarjäär asub Tartu maakonnas Kastre vallas Paluküla külas riigile

kuuluvatel kinnistutel Paluküla liivakarjäär 1 (tunnus 29101:001:1589) ja Paluküla liivakarjäär

(tunnus 18502:005:0290).

Taotletav mäeeraldis külgneb vahetult idaosas olemasoleva Paluküla II liivakarjääri

mäeeraldisega.

10 (7)

Maastikuliselt paikneb Paluküla liivakarjäär Kagu-Eesti lavamaal, väga liigestatud reljeefi ning

keeruka geoloogilise ehitusega Uniküla ehk Paluküla mõhnastiku äärealal. Maapinna algsed

absoluutsed kõrgused enne kaevandamist jäid vahemikku 68 - 104 m.

Taotletav Paluküla liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad täielikult

riigikaitselise ehitise Uniküla lasketiir piiranguvööndiga.

Avalikus kasutuses olev kohalik Tekkeli tee nr 1850055 äärmise sõiduraja välimine serv jääb

taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmast vastavalt ~45 m ja ~25 m kaugusele.

Taotletava mäeeraldise põhjaosale jääb alajaam Palusalu:(Kuuste)(VID kood M1582188) ja

elektrimaakaabelliin VÕNNU:KUS (VID kood KKL1737808).

Mäeeraldisele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi muinsus- ega looduskaitseobjekte.

Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~5 m kaugusele kagu suunda jääb III

kaitsekategooria taimeliigi Goodyera repens (roomav öövilge) kasvukoht

(keskkonnaregistrikood KLO9320881).

Lähim elamu jääb taotletavast Paluküla liivakarjääri mäeeraldisest ~390 m kaugusele läände

Mihklimetsa kinnistule (katastritunnusega 18502:005:0345).

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes

Kehtiva loaga Paluküla liivakarjääri (plokk 1 aT) kattekihi moodustab kasvukiht (muld) ja

saviliiv- ja liivsavimoreen. Enamuselt karjääri mäeeraldise alalt on kattekiht juba kooritud,

väljaarvatud karjääri äärealadelt. Kasvukihi (mulla) paksus on 0,3 - 0,5 m, keskmiselt 0,4 m

ning moreeni paksus on 1,1 - 3,0 m, keskmiselt 2,1 m. Plokk 1 aT osas moodustab kasuliku kihi

jääjärveline liiv ja liiv vähese kruusaga paksusega 3,0 – 9,5 m, keskmiselt 5,5 m. Kasuliku kihi

lamami moodustab moreen ja savi.

Paluküla liivakarjääri laiendatavat osa (plokk 12 aT ) kasulikku kihti katva keskmiselt 1,1 m

paksuse katendi moodustab kasvukiht ja saviliivmoreen. Kasvukihi paksus taotletaval alal on 0

– 0,4 m (keksmiselt 0,2 m) ning saviliivmoreeni paksus 0 – 2,4 m (keskmiselt 0,9 m). Kasuliku

kihi Paluküla liivakarjääris moodustab jääjärveline liiv, liiv kruusaga ja kruus paksusega 3,0 –

18,2 m, keskmiselt 8,2 m. Kasuliku kihi lamami moodustab moreen, mida suures osas

mäeeraldise alal uuringuga rajatud puuraukudes ei avatud.

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult,

kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Paluküla liivakarjäär kavandatakse

korrastada metsamaaks.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib

ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu

või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda

võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja

11 (7)

transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja

maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei

ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest

piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui

250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv

peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.

Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale

kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks.

Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna

veerežiimi.

Mäeeraldisele ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi muinsus- ega looduskaitseobjekte.

Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ~5 m kaugusele kagu suunda jääb III

kaitsekategooria taimeliigi Goodyera repens (roomav öövilge) kasvukoht

(keskkonnaregistrikood KLO9320881). Kuna taotletav maavara asub kogu ulatuses

veetasemest kõrgemal ja kaevandamisega piirkonna veerežiimi ei muudeta, siis

kaevandamisega liigi kasvukohta ei mõjutata.

Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolsest piirist 87 m kaugusel asub II

kaitsekategooria liigi kanakull (Accipiter gentilis) KLO9114675 leiukoha piiriala. Leiukoha

pindala on 51,43 ha. KLO9114675 elupaiga esmane kanne on tehtud 30.07.2012. Paluküla

liivakarjääri keskkonnaluba anti 25.08.2012 ning läbi laiendustaotluse aastal 2021. Paluküla II

liivakarjääri luba (L.MK/321441) anti 13.02.2012.

Kaevandustegevusest tulenev müra on karjääri ümbruses hinnanguliselt minimaalne, kuna

suurem osa tööst toimub karjääri süvendis, kus müra levik on piiratud. Karjääri lõunaküljele

rajatavad müratõkkevallid vähendavad täiendavalt müra levikut lähialadele. Karjääriala ja

leiukohta ümbritsev tihe ja paks mets toimib lisaks loodusliku müra summutajana, vähendades

ka kaugele kanduvat müra ning toetades kohaliku elustiku rahu ja stabiilsust.

Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjääri äärealal kaitseala lähimas

punktis töötamisel kuni 58 dB. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes

ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna

reljeef, müratõkkevall jm) ning on arvestatud masina paiknemisega alale lähimas punktis.

Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires

töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus

tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda.

Esitatud andmete põhjal võib järeldada, et kaevandustegevus ei ole mõjutanud kanakulli

(Accipiter gentilis) elupaiga kasutust ega pesitsusedukust. Aastatel 2012–2021, mil

kaevandatud maht oli null, registreeriti piirkonnas nii asustatud pesasid, edukat pesitsemist kui

ka asustamata aastaid. Sarnane muster jätkus ka pärast kaevandamise alustamist – 2023. aastal

asustati üks pesa ning 2024. aastal toimus edukas pesitsus nelja pojaga. See näitab, et kanakull

kasutab ala järjepidevalt ning suudab seal edukalt pesitseda ka kaevandamise käigus, mistõttu

ei ole põhjust järeldada, et kaevandustegevus mõjutaks liigi elupaiga kvaliteeti või elujõulisust

piirkonnas.

Leevendusmeetmete osas rakendatakse tavapärast müratõkkevalli, kuid arvestades, et

kaevandustegevus ei ole mõjutanud liigi elutegevust, ei ole täiendavate leevendusmeetmete

rakendamine vajalik.

Kuna tegemist on töötava kaevandusalaga, siis müra hulk oluliselt ei suurene ega kujuta ohtu

kaitsealusele liigile.

12 (7)

Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas

on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku

kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub.

See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Paluküla liivakarjääri mõjupiirkonnas alasid,

kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu

tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud

kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul

põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka

selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning

kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed.

Lähim elamu jääb taotletavast Paluküla liivakarjääri mäeeraldisest ~390 m kaugusele läände

Mihklimetsa kinnistule (katastritunnusega 18502:005:0345).

Ülenormatiivne müra ei tohiks lähima kinnistuni ulatuda ja karjääri nõlvad ning katendivall

vähendavad müra. Võimaliku peenosakeste (tolmu) heitme vähendamiseks rakendatakse

leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt

võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne

mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist.

Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist

kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute

vähendamiseks.

Paluküla liivakarjääri kehtivale kaevandamisloale on kantud täiendavad tingimused:

2. Seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda selleks ettenähtud

teenindusplatsil.

3. Kaevandatud maa tuleb korrastada korrastamisprojekti alusel. Korrastamisprojekt

koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest.

Korrastamisega tuleb alustada kas kaks aastat enne kaevandamisloa kehtivuse lõppu või

kui jääkvaru suuruseks on jäänud 200 tuh m³.

4. Maavarade kaevandamisprojekt kooskõlastada Kastre Vallavalitsusega.

5. Kaevandamistööd ning võimalikud purustus- ja transporditööd korraldada tööpäeviti 8-

17 kui Kastre Vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti.

6. Ühe aasta jooksul peale kaevandamisloa väljastamist esitada Kastre Vallavalitsusele

karjääri korrastamise projekt.

7. Maavara kaevandamistöödega seonduvate tegevustega ei tohi rikkuda põhjaveerežiimi.

8. Paluküla liivakarjääri juurdepääsutee kasutamine kooskõlastada tee asukohajärgse

kinnistu omanikuga.

13 (7)

9. Kaevandamise ja vedude perioodil tuleb kuival ajal, kui ööpäeva keskmine

välistemperatuur on üle +5⁰C niisutada sõelutavat või purustatavat tooret, karjäärisiseseid

teid ning platse.

Loetletud tingimused kavandatakse seada muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks,

sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Eelnevast lähtudes võivad Paluküla liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm), mürale ja maastikule.

3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Paluküla liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra

häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud

kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu,

kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse

lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste

kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas

ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (tolm) ja müra võib siiski tekkida.

Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid,

mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega

avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele

ja elupaikadele.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate

koosmõjul.

Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ida poole jääb Metsa (katastritunnus

18502:005:0184, maa sihtotstarve 100% mäetööstusmaa) maaüksus, kus asub Suuremäe

Karjäär OÜ Paluküla II liivakarjäär, maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/321441

(loa kehtivusaeg kuni 13.02.2027), mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 8,8 ha.

Karjäärid on piiratud kõrgete nõlvade ja müratõkke vallidega ning reeglina ei tööta need kõik

korraga. Seni ei ole täheldatud kõikide karjääride koostöötamisel keskkonnanormide ületamist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi

Kaevandamisel, maavara laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste

pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid

korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks

14 (7)

kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel

teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks

tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning

kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura

2000 võrgustiku alasid;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra

ja õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee

režiimi, kuna kaevandamisel vett karjäärist välja ega sisse ei juhita;

4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt

hiljem taastatav maa-ala korrastamisega.

KeHJS § 11 lõige 81 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 33 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas

keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava

tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel XX.02.2026 kirjaga nr DM-133047-11

Paluküla liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude

eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Kastre

Vallavalitsusele ja teadmiseks taotlejale.

Kastre Vallavalitsus …

Aare Mark 506 4227

[email protected]

Verston Eesti OÜ [email protected]

31.10.2025 nr DM-133047-9

Paluküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse võtmisest teavitamine

Austatud Siim Pukk ja menetlusosalised Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva maakond, Eesti) Paluküla liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisluba) TARM-036 muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 29.07.2025 dokumendina nr DM-133047-1). Muudetud taotlus esitati 09.10.2025 (DM-132047-7). Kaevandamisloa TARM-036 (kehtivusaeg 25.08.2012 - 24.08.2037) alusel kaevandab Verston Eesti OÜ Paluküla liivakarjääris täiteliiva. Verston Eesti OÜ taotleb Paluküla liivakarjääri kaevandamisloa TARM-036 muutmist (laiendamist). Taotleja soovib laieneda mäeeraldise lamamisse. Mäeeraldise laiendamine lamamisse võimaldab saavutada ühtlasema ja stabiilsema kaevandamistaseme, mis vähendab tehnilisi raskusi ja optimeerib kaevandamist, arvestades senist väga reljeefset lamamit, mis muudab tööde teostamise keerukaks ja vähem tõhusaks. Laienduse tulemusena on võimalik ressursi kasutamine täpsem, turvalisem ja majanduslikult põhjendatum. Taotletava Paluküla liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,73 ha, sh mäeeraldise pindala 10,80 ha. Mäeeraldis hõlmab Paluküla-Möldripalu liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 12. Kõik plokid on hõlmatud pindalaliselt ja sügavuti kogu mahus. Taotletav mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kastre vallas katastriüksustel Paluküla liivakarjäär 1 (tunnus 29101:001:1589) ja Paluküla liivakarjäär (tunnus 18502:005:0290). Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.06.2025 täiteliival 958,205 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 789,205 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 66 tuh m³. Katendi kogus 34 tuh m³, sh muld 8 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

maatulundusmaa (metsamaa). Keskkonnaamet kontrollis kaevandamisloa taotluse vastavust maapõuseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lg 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse võtmise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded.ee). Paluküla liivakarjääri kaevandamisloa muutmise eelnõu valmimisest ja selle avalikustamisest teavitab Keskkonnaamet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti saadetakse eelnõud loa taotlejale tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks. Käesoleva kirja olete saanud, sest olete kavandatava tegevuse asukoha kinnistuga piirneva kinnistu omanik või isik, kelle õigusi keskkonnaloa muutmisega või selle muutmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada. Kaevandamisloa muutmise taotlusega ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M-132047. Taotlus vaadatakse läbi avatud menetluse käigus. See tähendab, et enne otsuse tegemist anname huvitatud osapooltele ja isikutele, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, võimaluse avaldada taotluse kohta arvamust ja esitada vastuväiteid. Sellega seoses avaldame teate taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt ettevõtte kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu eeldatavast vähesusest ja piisava avaliku huvi puudumisest, ei avaldata teadet kohalikus ega maakondlikus ajalehes. Kui soovite infot taotluse edasisest menetlusest, teavitame Teid kirja teel vaid juhul, kui olete selleks avaldanud selgelt soovi. Taotluse menetluse kohta ettepanekud või vastuväited palume esitada kirjalikult aadressile [email protected]. Avalduses palume viidata menetluse numbrile M-132047. Vajadusel korraldab Keskkonnaamet asja arutamiseks avaliku arutelu. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Loa muutmise kohta teeb Keskkonnaamet otsuse 365 päeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Kui taotluse menetlemise käigus ilmneb lisateabe küsimise vajadus, võib pikeneda ka taotluse kohta otsuse tegemise aeg. Loa muutmise või sellest keeldumise otsusest informeerime ka menetlusosalisi. Lisateave Keskkonnaloa taotlemine: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 4, maapõueseadus § 52 lg 2

2(3)

Teavitamine edasisest menetlusest: KeÜS § 46 lg 2, § 47 lg 5 Arvamuse esitamine: KeÜS § 48 lg 4, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 49 lg 1 ja lg 3 Taotluse avalikustamine: KeÜS § 47 lg 2, 2 ¹ ja lg 4, KeÜS § 46 lg 1, KeÜS § 46 lg 1 1 , KeÜS § 43 lg 1, THS § 60 lg 1 ja 4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Aare Mark vanemspetsialist maapõuebüroo

Teadmiseks: Karin Kõõra, Lea Jõgioja, Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus

Aare Mark 5064227 [email protected]

3(3)