Vastuskiri

1

JÕHVI VALLA ÜLDPLANEERING

Lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH programm

Töö number: 23000074

Tellija: Jõhvi Vallavalitsus

Konsultant: Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

+372 664 5808; [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev: 23.03.2026

2

3

SISUKORD

KOOSTAJAD 5

KASUTATUD LÜHENDID 7

SISSEJUHATUS 8

1. ÜLDPLANEERINGU VAJADUS JA EESMÄRK 9

2. MÕJUDE HINDAMISE EESMÄRK 12

2.1 KSH EESMÄRK 12

2.2 ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMISE EESMÄRK 12

3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED JA VÕTMEELEMENDID 13

4. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED 14

4.1 Maakasutus 15

4.2 Väärtused ja piirangud 16

4.3 Teed ja raudtee 16

4.4 Tehniline taristu 17

5. ÜLEVAADE EELDATAVAST MÕJUST 21

5.1 KESKKONNAMÕJU STARTEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS 21 5.1.1 Natura 2000 võrgustiku alad 21 5.1.2 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused 23 5.1.3 Rohevõrgustik 29 5.1.4 Maastik, geoloogia (sh radoon), maardlad ja altkaevandatud alad 30 5.1.5 Pinnavesi (veekogud), põhjavesi ja selle kaitstus 34 5.1.6 Väärtuslikud maastikud 36 5.1.7 Kliimamuutustega arvestamine 38 5.1.8 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele 39 5.1.9 Rahvastik 41 5.1.10 Ettevõtluskeskkond 43 5.1.11 Mõju kultuuripärandile 46 5.1.12 Piiriülene keskkonnamõju 48 5.1.13 Riigikaitselised ehitised 48

5.2 ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMISE KIRJELDUS 48 5.2.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad 48 5.2.2 KSH sisu 51 5.2.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus 53

6. SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA 55

6.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 55

4

6.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ 56

6.3 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035 56

6.4 Toila valla arengukava 2024-2030 57

6.5 Jõhvi valla arengukava 2025-2035 57

7. TEGEVUS- JA AJAKAVA 58

8. KAASAMISKAVA 60

8.1 INFOKANALID 60

8.2 KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD 60

9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED 64

10. VAJALIKUD UURINGUD 65

11. LISA 1. LÄHTEMATERJALID 66

5

KOOSTAJAD

Üldplaneeringu lähteseisukohad (LSK) ja mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

programm koostati Jõhvi Vallavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ koostöös.

Üldplaneeringu kehtestaja on Jõhvi Vallavolikogu

Kooli 2, 41595 Jõhvi, +372 336 3741, e-post [email protected]

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise programmi koostaja on Jõhvi Vallavalitsus

Kooli 2, 41595 Jõhvi, +372 336 3741, e-post [email protected]

Üldplaneeringu ja KSH koostamise konsultant on Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn, +372 664 5808; e-post: [email protected]

Jõhvi valla üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise töörühm:

Nimi Ametikoht

Ilmar Aun Abivallavanem

Tiit Toos Planeerimisspetsialist

Aivo Tamm Majandusspetsialist

Svetlana Jürgens Kekkkonnaspetsialist

Kristina Ikohhainen Ehitusspetsialist

Liivi Mölder Heakorra- ja Kalmistuspetsialist

Margus Piirson Järelevalveinspektor

Jüri Kuzmin Vallavara spetsialist

Serli Murik Maakorraldaja

Nelli Sameli Vallarhitekt

Sirli Tammiste Sotsiaalteenistuse juht

Skepast&Puhkim OÜ üldplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise töörühm:

6

Nimi Valdkonnad / teemad

Mihkel Lindpere Projektijuht, planeerija, GIS- spetsialist, andmebaasid, joonised

TriinKoorits, ruumilise keskkonna planeerija tase 7

Juhtivkonsultant, planeerija

Kairi Mänd Planeerija

Anni Konsap Planeerija, alusanalüüsid, planeerimisseaduse rakendamine, muud õiguslikud küsimused

Marion Mets Asjakohaste mõjude hindamine, alusanalüüsid

Hendrik-Andres Tork Planeerija, liikuvus, alusanalüüsid

Aide Kaar, keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123,

kehtiv kuni 03.05.2029

KSH juhtekspert, KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: looduskeskkond, taristu, keskkonnaohtlikud objektid ja ohtlikud ettevõtted, jäätmeteke ja ringmajandus, taastuvenergeetika, riigikaitselised ehitised

Eike Riis KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: müra ja vibratsiooni ning õhusaaste mõju, inimese tervis ja heaolu

Camilla Kastein KSH eksperdirühma liige, valdkonnad: Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik jm elustiku ja ökoloogiaga seotud teemad

Vivika VäizeneKSH eksperdirühma liige, valdkonnad: pinna- ja põhjavesi, maavarad ja maardlad

Kaarel Karolin Mõju välisõhu kvaliteedile, kliimamuutused

Jõhvi valla üldplaneeringut koostavad planeerijad on Eesti Planeerijate Ühingu 1 liikmed. KSH juhtekspert Aide

Kaar vastab KeHJS-e § 34 lg 4 sätestatud nõuetele. Juhtekspert Aide Kaar ning ekspert Camilla Kastein on Eesti

Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ) 2 liikmed ning lähtuvalt ühingu põhikirjast järgivad oma töös

keskkonnamõju hindaja head tava 3 .

Üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise sh KSH läbiviimise meeskonna koosseis võib töö käigus täieneda,

lähtudes eelkõige üldplaneeringuga kavandatavatest tegevustest ja nendega kaasneva eeldatava mõju iseloomust.

1 Eesti Planeerijate Ühing (EPÜ) on ruumilise planeerimisega tegelevaid isikuid koondav erialaühing.

2 KeMÜ on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt.

3 http://www.eaia.eu/kemu/heatava

7

KASUTATUD LÜHENDID

EELIS Eesti Looduse Infosüsteem

eRT elektrooniline Riigi Teataja

KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus

KKR keskkonnaregister

KOV kohalik omavalitsus

KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine

LSK lähteseisukohad

LMH

MP

Laiendatud mõjude hindamine

maakonnaplaneering

PlanS planeerimisseadus

ÜP

ÜRP

Üldplaneering

Üleriigiline planeering

8

Jõhvi valla üldplaneeringu koostamise avalik kaardirakendus

SISSEJUHATUS

Üldplaneeringu LSK ja mõjude hindamise sh KSH programm annab ülevaate omavalitsuse ruumilise arengu

eesmärkidest ja on aluseks üldplaneeringu edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasneva mõjude

hindamisel. LSK ja mõjude hindamine määratleb vajaduse uue üldplaneeringu koostamiseks, annab ülevaate

üldistest põhimõtetest ja Jõhvi vallale omastest ruumilistest võtmeelementidest, millest ruumilise arengu

koostamisel lähtuda. LSK koondab peamised ülesanded, millega üldplaneering tegeleb, kaardistab vajalikud

uuringud ning eeldatavad olulised ja asjakohased mõjud, mis kavandatavate arengute elluviimisega kaasneda

võivad. Lisaks kirjeldab üldplaneeringu koostamise korraldust, et kõigil huvitatud osapooltel oleks selge, millises

ajagraafikus liigutakse ning kuidas on tagatud töös osalemine.

Jõhvi valla üldplaneeringule viiakse läbi nn laiendatud mõjude hindamine ehk mõju hindamise protsess integreerib

KSH (KeHJS) § 33 lg 1 p 2 alusel) ning sotsiaalsete, kultuuriliste ning majanduslike mõjude hindamise.

LSK ja mõjude hindamise programm on koostatud ühise dokumendina, et tagada parem seos üldplaneeringuga

kavandatava arengu ning selle mõjude hindamise vahel ja vältida asjatut dubleerimist.

LSK ja mõjude hindamise programm on esialgne ülesandepüstitus järgnevaks üldplaneeringu koostamise ja mõjude

hindamise protsessiks. LSK ja mõjude hindamise programmis toodud üldplaneeringuga lahendatavad teemad ja

hinnatavad mõjud võivad edasise üldplaneeringu koostamise käigus, kaasamise ning koostöö ja täiendavate

analüüside tulemusel täieneda. Jõhvi valla avalikustatavat LSK ja mõjude hindamise programmi dokumenti edasise

planeerimisprotsessi käigus ei muudeta, kuid muutunud asjaolusid käsitletakse ja põhjendatakse üldplaneeringu

koostamise ja mõjude hindamise käigus.

9

Uue Jõhvi üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel lähtutakse ühinemise-

eelse Toila valla osas kehtiva Toila valla üldplaneeringu põhilahendusest, mida ühtlustatakse uue

ühinenud valla kujuneva planeeringulahendusega.

1. ÜLDPLANEERINGU VAJADUS JA EESMÄRK

Üldplaneeringu eesmärk on kogu Jõhvi valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine ning planeerimisseaduses nõutud ülesannete lahendamiseks.

Üldplaneeringu algatamise aluseks ja menetluse korraldamisel arvestatakse mh järgmisi asjaolusid:

1. Jõhvi ja Toila vallad ühinesid 2025. a kohalike omavalitsuste valimiste tulemusel Vabariigi Valitsuse

29.04.2025 määruse nr 30 „Jõhvi valla ja Toila valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi

Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine”

muutmine“ alusel. Muudatused on jõustunud Jõhvi Vallavolikogu 2025. aasta valimistulemuste

väljakuulutamise päeval. Uue liitunud haldusüksuse nimeks on otsustatud nimetada Jõhvi vald.

2. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõike 11 alusel algatab haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu moodustunud kohaliku

omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste

tulemuste väljakuulutamise päevast arvates.

3. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõiked 11¹ ja 11² sätestavad, et kui ühinenud kohaliku

omavalitsuse üksuse maa-ala kohta on algatatud alates 2015. aasta 1. juulist üldplaneeringu koostamine,

ühendatakse ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlus haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlusega.

Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse

üldplaneeringu koostamisel menetlused ühendatakse, ei ole moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse

üldplaneeringu menetlemisel vaja korrata läbiviidud menetlustoiminguid ühinenud kohaliku omavalitsuse

üksuse maa-ala puhul, kui planeeringu põhilahendust ei muudeta.

4. Toila Vallavolikogu kehtestas 23.04.2025 otsusega nr 88 Toila valla uue üldplaneeringu.

5. Jõhvi vald on koostamas ühinemise eelse Jõhvi valla üldplaneeringut, mis on jõudnud seisu, kus

üldplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelnõu on ametkondadega kooskõlastatud 2025.

aasta sügisel (ühinemise-eelse Jõhvi valla dokumendiregistri kirjad 7-1.3/1861-18 ja 7-1.3/1861-41) ja

valmis vastuvõtmiseks planeerimisseaduse § 86 mõistes, kuid ei ole volikogusse vastu võtmiseks suunatud.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõigete 11¹ ja 11² alusel ei korrata ühinemise-eelse Jõhvi valla

territooriumi osas üldplaneeringu seni tehtud menetlustoiminguid, vaid see liidetakse uue üldplaneeringu

menetlusega. Ühinemise-eelse Jõhvi valla planeeringulahendus viiakse ühisesse menetlusse ning eskiisi lõppjärgus

migreeritakse ühinenud Jõhvi valla üldplaneeringu eskiislahendus ühtseks terviklahenduseks.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi (edaspidi KSH

programm) etapp koostatakse ühinemise eelse Toila valla territooriumi osas.

Kuivõrd Toila valla üldplaneering on 2025. aastal värskelt valminud, ei ole Jõhvi vallal ühinemise-eelse Toila valla

osas põhilahendust muutvaid täiendusi käesoleval ajal kavas teha.

Ühinenud Jõhvi valla uue üldplaneeringu koostamisel on arvesse võetud ametkondade varasemaid seisukohti ja

kooskõlastusi endise Toila valla üldplaneeringu menetlusest, mida saab pidada võrdlemisi ajakohasteks.

Jõhvi valla visioon: on olla tunnustatud, kiire arengu ja hea mainega regionaalkeskus, mis suudab ühendada teisi

piirkonna omavalitsusi ja omada nii Eestis kui Euroopa Liidus võrdväärset mõju teiste regionaalsete keskustega.

10

Olla kõrge elukvaliteediga elamispiirkond, mis seob nii töö-, haridus-, turismi- kui elamiskeskkonnast lähtuvalt

lähipiirkonna asumid ühtseks toimepiirkonnaks. Soodustada innovaatiliste arendusinkubaatorite ning

haridusasutuste loomist piirkonda, edendades seeläbi atraktiivsust investeeringutele ja ettevõtlusele.

11

 Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva kaasaegse ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja

ettevõtluskeskkonna kujundamine;

 Kohandada ja kaasajastada elukeskkonda kahaneva elanikkonna tingimustes, keskendudes

elamufondi, avaliku ruumi ja ühiskondlike hoonete kvaliteedile ning kulutõhusale ülalpidamisele

rahvastiku säilimise eesmärgil.

 Eelistada olemasoleva hoonestuse ja alade taaskasutust ning tihendamist; uusarendus suunata

taristuga liituvatesse asukohtadesse kompaktselt.

 Luua ruumilised eeldused mitmekesisele ja investeeringuid toetavale ettevõtlusele,(sh

arendusinkubaatorid/haridus-ettevõtluse sünergia) – kindlustades tootmisalade loogilise koondumise

ning energia- ja tehnovõrkude võimekuse (sh taastuvenergia).

 Tihendada ja mitmekesistada toimivaid piirkondi, sidudes samas traditsioonilise hajaasustuse ning

kompaktse tiheasustuse struktuuri eripärasid;

 Looduslähedase keskkonna säilitamine ja mitmekesiseid puhke-ja rekreatsioonivõimalusi pakkuva

sidusa rohevõrgustiku kavandamine;

 Arendada ohutut ja ligipääsetavat liikuvusvõrku, mis suurendab aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja

toetab elukvaliteeti ning mitmekülgsemat ühenduvust kõigi valla keskusalade vahel;

 Tugevdada Toila ranniku merelist tõmbekeskust, toetades Toila sadama (külalissadama) ja

lautrikohtade (sh Saka) kaudu mere-turismi, puhkevõimalusi ning purjesporti ja parandades ligipääsu

ning taristu valmisolekut.

JÕHVI VALLA VISIOONI SAAVUTAMISEKS RUUMILISED

VÄLJAKUTSED JA VAJADUSED EHK ÜLDPLANEERINGU

EESMÄRGID:

12

2. MÕJUDE HINDAMISE EESMÄRK

Väljakujunenud tavapraktika järgi viiakse strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamine läbi üldjuhul KSH

täpsusastmes ehk hinnatakse planeerimisdokumendi rakendamisega kaasneda võivat olulist mõju

looduskeskkonnale, inimese tervisele, heaolule ja sotsiaalsetele vajadustele, varale ja kultuuripärandile. Jõhvi valla

üldplaneeringuga võib kaasneda mõjusid ka valdkondades (sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline keskkond), mis

tavapärase KSH raames käsitletavate valdkondade alla ei mahu. Sellest tulenevalt viiakse üldplaneeringu

koostamisel läbi laiendatud mõjude hindamine, kuhu integreeritakse KSH ja muud asjakohased mõjud4.

2.1 KSH EESMÄRK

Üldplaneeringu koostamise raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärk on

hinnata planeeringulahendusega kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid ja arvestada laiemalt erinevaid

keskkonnast tulenevaid kaalutlusi üldplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse ning jätkusuutlik areng.

KSH toetab üldplaneeringu lahendust ning minimeerib võimalused arendusteks, millega võib kaasneda oluline

ebasoodne mõju keskkonnale. KSH käigus kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse üldplaneeringu elluviimisega

kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid, tehakse ettepanekud soodsaima lahendusvariandi valikuks ning

vajadusel ebasoodsate keskkonnamõjude vähendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks.

KSH aruande koostamise aluseks on KSH programm. KSH programmis määratletakse mõjuhindamise ulatus ja

üldplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju: võimalik mõju looduskeskkonnale,

inimese tervisele, heaolule ja varale ning kultuuripärandile, samuti käsitletakse piiriülese keskkonnamõju esinemise

võimalikkust.

Kuigi Endise Jõhvi valla KSH on eskiisina juba kooskõlastatud ning Endise Toila valla kehtestatud üldplaneeringu

raame skoostatud KSH on tänaseks kehtiv, koostatakse uue liitunud valla üldplaneeringu raames KSH kogu Jõhvi

valla territooriumi kohta. Vajadusel, sõltuvalt eeldatavalt mõjutatavast keskkonna elemendist ja mõju ulatusest,

arvestatakse keskkonnamõju hindamisel ka ala väljaspool planeeringuala.

KSH läbiviimise ajakava sõltub üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast (vt ptk 7).

2.2 ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMISE EESMÄRK

Asjakohaste mõjude hindamise nime all hinnatakse planeeringu muid mõjusid, mida ei hinnata KSH metoodika

järgi. PlanS-i § 4 lg 2 punkti 5 järgi on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks planeeringu elluviimisega

kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude hindamine. Asjakohaste mõjude

hindamise eesmärk on anda planeeringu üle otsustajale piisavalt teavet, et ta saaks erinevaid huvisid kaaluda ja teha

planeeringu kohta informeeritud otsuse.

Asjakohaste mõjude hindamisel käsitletakse vaid neid teemavaldkondi ja mõjusid, mis on vajalikud

planeeringulahenduse väljatöötamiseks. See võimaldab kogu protsessi vältel hinnata, kas ja kuidas toetab välja

töötatud lahendus sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamist.

4 Asjakohaste mõjudena käsitletakse antud üldplaneeringu protsessis üldplaneeringu lahendusega kaasneda võivaid asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid.

13

Üldised põhimõtted, mis Jõhvi valla üldplaneeringu koostamisel ja selle elluviimisel aluseks

võetakse:

3. ÜLDPLANEERINGU PÕHIMÕTTED JA VÕTMEELEMENDID

Jõhvi valla üldplaneering koostatakse lähtudes asjakohastest õigusaktidest, planeeringutest, arengukavadest jms

dokumentidest, mis suunavad valla ruumilist arengut. Täpsemalt on lähtematerjalid loetletud lisas 1 (vt. pt 11) .

Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad, omavalitsuse

arenguplaanid ning töögrupi kaalutlusotsused.

Üldplaneeringu põhimõtted on tuletatud planeerimisseadusest, üleriigilisest planeeringust ja maakonnaplaneeringust

ning endiste Jõhvi valla senisest pooleliolevast planeeringumenetlusest ja Toila valla kehtivast üldplaneeringust

ning teistest üldistest ruumilise arengu eesmärkidest, mis annavad kaalutluse piirid kõikide üldplaneeringus

käsitletavate ülesannete lahendamiseks, kuid ka üldplaneeringu hilisemaks elluviimiseks.

 Kestliku ja säästva ruumilise arengu põhimõtete järgimine - ajaloolise, kultuurilise ja loodusliku

mitmekesisuse säilitamine ning nende omavaheliste seoste tugevdamine rahvastiku säilimise eesmärgil;

 siduda ruumiliseks tervikuks linnalised asulad ja traditsioonilised külad, väärtustades neid elamisviise

võrdselt;

 eelistada kasutusest välja langenud väärtuslike alade ja hoonete taasaktiveerimist uute alade hõivamisele

ning väheväärtuslike hoonete lammutamist ja alade korrastamist;

 kujundada kogu valla ühtne ruumiline terviknägemus, mis võtab omakorda arvesse erinevaid eluvaldkondi

ning piirkondade omapära;

 tagada avatud, võrdne ja usaldusväärne haldusmenetlus nii planeeringu koostamise ajal kui ka

üldplaneeringu elluviimisel;

 tagada järjepidevus omavalitsuses endiselt kehtivate ruumiliste väärtuste ja põhimõtete säilimise ning uues

omavalitsuses ühtselt kokkulepitud väärtuste osas;

 lähtuda otsuste tegemisel pikaaegsest strateegilisest plaanist, vaadata suurt pilti.

 ohutud ja mugavad liikumisvõimalused kõikidele kasutajagruppidele, sh erivajadustega inimestele

(universaalne disain);

 tänava- ja teedevõrk toetab erinevaid liikumisviise – soodustatakse säästvaid liikumisviise, kus

prioriteediks on jalg- ja jalgrattaliiklus, ühistransport ning nende koostoime;

 paindlikkuse tagamine maakasutuse juhtfunktsioonide kavandamisel, et vähendada üldplaneeringu

muutmisvajadust selle elluviimisel;

 Arvestada säilitava asustuse planeerimise põhimõtetega.

14

4. ÜLDPLANEERINGU ÜLESANDED

Üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduses reguleeritud üldplaneeringu ülesanded, arvestades

Jõhvi valla eripära ja lahendamist vajavaid teemasid. Teemapüstitused lähtuvad varem kehtestatud üldplaneeringuga

kavandatatud tegevustest ja tugevustest ning probleemidest üldplaneeringu elluviimisel, piirkondlikest eripäradest ja

omavalitsuse seatud arengueesmärkidest.

Kuivõrd endise Jõhvi valla koostatava üldplaneeringu menetlus on käesolevaks hetkeks jõudnud eskiisi

vastuvõtmise etappi, kuid eskiisi ei ole veel vastu võetud, siis ei ole vaja seniseid menetlustoiminguid korrata. See

tuleneb Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõikest 11².

Menetlustoiminguid ei tule korrata ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-alal, mille kohta on sama

paragrahvi lõike 11 1 kohaselt pooleliolev üldplaneeringu menetlus juba tehtud. Eeldus on, et planeeringu

põhilahendust ei muudeta ning haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku

omavalitsuse üksuse üldplaneeringu koostamisel menetlused ühendatakse.

Seetõttu räägitakse käesolevates lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmis

edaspidi endise Toila valla osa silmas pidades (Vt Joonis 1).

Ehkki üldplaneeringu koostamisel kavatsetakse lähtuda endise Toila valla osas kehtiva üldplaneeringu

põhilahendusest, tuleb uue üldplaneeringu koostamisel tagada kogu planeeringulahenduse terviklikkus ning ühtsed

põhimõtted kogu ühinenud valla territooriumil. Sealjuures on oluline ühtlustamisel pöörata tähelepanu

terminoloogia ja tingimuste ühtlustamiseks.

Joonis 1. Ühinenud Jõhvi valla administratiivpiirid koos ühinemise eelse Toila valla osaga, mis on käesoleva

lähteseisukoha ja KSH programmi aluseks.

15

4.1 Maakasutus

Üldplaneeringu maakasutuse osa eesmärk on luua ühtne ja selge ruumilise arengu raamistik ühinenud Jõhvi valla

territooriumil, toetudes senistele planeeringulahendustele ja arvestades piirkondlikke eripärasid. Üldplaneeringu

koostamisel võetakse aluseks endise Jõhvi valla koostatava üldplaneeringu lahendus ning endise Toila valla kehtiv

üldplaneering (kehtestatud 23.04.2025), mida võib pidada ajakohaseks. Uue üldplaneeringu koostamisel ei

kavandata mõlema eelneva planeeringulahenduse põhimõttelist muutmist, vaid keskendutakse tingimuste

ühtlustamisele ja täpsustamisele ning menetluste ühendamisele.

Üldpõhimõtted maakasutuse kavandamisel

Maakasutuse määramisel ja tingimuste seadmisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

 Olemasoleva asustuse ja keskuste tugevdamine. Eelistatakse väljakujunenud asustuse säilimist ning

keskuste tihendamist ja laiendamist, vältides hajali ehitamist. Uute asustamata alade kasutuselevõtu asemel

eelistatakse olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamist ja taristu tõhusamat kasutamist.

 Teenuste ja taristu kättesaadavus. Uute elamu- ja töökohtade kavandamisel lähtutakse võimalusest

tagada optimaalne teenindus ning liitumine olemasoleva taristuga, vähendades sunnitud liikumisvajadust.

 Linnalise asustusega (tiheasustus) alade täpsustamine. Tiheasustusalad täpsustatakse kooskõlas Ida-

Virumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ ning valla arenguvajadustega. Tiheasustusalade piiritlemine peab

toetama ruumilist sidusust, teenuste kättesaadavust ja elukeskkonna kvaliteeti.

 Juhtotstarvete ja tingimuste ühtlustamine. Üldplaneeringus ühtlustatakse ja täpsustatakse maakasutuse

juhtotstarbeid ning maakasutus- ja ehitustingimusi, et tagada ühetaoline tõlgendamine kogu valla

territooriumil ning selgus planeeringu elluviimisel.

 Piirkondlikud eripärad. Tingimuste ühtlustamisel arvestatakse piirkondlikke eripärasid (nt linnaline ja

maaline keskkond, ranna- ja puhkealad, tootmisalad, väärtuslikud maastikud), et säilitada kohaspetsiifilised

lahendused seal, kus need on põhjendatud.

 Konfliktide ennetamine kõrvutipaiknemisel. Äri- ja tootmisalade ning elamualade kõrvutipaiknemise

korral täpsustatakse tingimusi (nt puhveralad, liikluskorraldus, müratundlikkus, haljastus, koormused), et

ennetada maakasutuskonflikte ja tagada elukeskkonna kvaliteet.

 Keskkonnasäästlikkus ja ressursitõhusus. Soodustatakse energiat ja ressurssi säästvaid lahendusi ning

looduskeskkonna väärtustamist. Eelistatakse maastiku killustamise vältimist ning vajadusel suunatakse

intensiivsemad kasutusviisid sobivamatele aladele.

 Kaasav ja mitmekesine elukeskkond. Elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks arvestatakse erinevas eas ja

erinevate vajadustega inimestega ning rakendatakse kaasava elukeskkonna põhimõtteid (ligipääsetavus,

turvalisus, avaliku ruumi kvaliteet, liikumisvõimalused).

Ühtlustatavad ja täpsustatavad tingimused

Üldplaneeringu koostamisel sõnastatakse ühtsed alusreeglid, mille eesmärk on vähendada erisusi endiste

omavalitsuste praktikas ning lihtsustada edasist menetlust (sh projekteerimistingimuste väljastamist):

 Projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused, sh krundi minimaalsed suurused ja hoonestuse

põhimõtted (asetus, kõrgus, hoonestusala käsitlus).

 Detailplaneeringu koostamise kohustuse alused, sh juhtumid ja alad, kus detailplaneering on vajalik

(arvestades valla ruumilise arengu muutusi ja senist praktikat).

 Olemasolevate detailplaneeringute asjakohasus. Analüüsitakse kehtivaid detailplaneeringuid ning

määratletakse, millised on jätkuvalt kooskõlas valla ruumilise arengu eesmärkidega. Vajadusel

kavandatakse mitteasjakohaste detailplaneeringute osas edasised sammud (nt kehtetuks tunnistamise

algatamine või lahenduse ülevõtmise piirangud).

 Puhkealade maakasutus- ja ehitustingimused ning ligipääsud. Ühtlustatakse puhke- ja virgestusalade

kasutuse põhimõtted ning tagatakse avalike ja/või kokkulepitud ligipääsude loogika.

 Ettevõtlus- ja tootmisalade tingimused. Täpsustatakse uute ja olemasolevate tootmisalade arengut

suunavad tingimused, eelistades tootmistegevuse koondumist olemasolevate tootmisalade lähedusse ning

vältides maastiku killustamist. Olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmine suunatakse aladele, kus see ei

kahjusta olemasolevat ega planeeritavat elukeskkonda ja rekreatsioonialasid.

Suunad uute elamu- ja tootmisalade kavandamisel

16

Kuigi üldplaneeringu põhilahendust ei muudeta, rakendatakse uute maakasutusotsuste tegemisel (sh täpsustuste ja

täienduste korral) järgnevaid suuniseid:

 Uued elamualad kavandatakse eeskätt piirkondadesse, kus on realistlik teenindus ja taristu olemasolu või

mõistlik laiendatavus. Elamumaade vajaduse hindamisel arvestatakse rahvastikusuundumusi, varasemate

planeeringute reservalasid ning elluviimise tegelikku dünaamikat.

 Uued tootmis- ja ettevõtlusalad kavandatakse eelistatult olemasolevate tootmisalade lähedusse, et

võimaldada ühtsete komplekside kujunemist ja vähendada killustumist. Tootmisalad peavad paiknema

eemal elamu- ja rekreatsioonialadest ning nende tingimustes käsitletakse selgelt võimalikud mõjud ja

leevendused.

4.2 Väärtused ja piirangud

Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute käsitluse eesmärk on tagada ühinenud Jõhvi valla territooriumil ühtsed ja

selgelt rakendatavad põhimõtted loodus-, maastiku- ja kultuuriväärtuste kaitseks ning ruumilistest kitsendustest

tulenevate piirangute käsitlemiseks. Ühinemise eelsete valdade planeeringulahenduste põhimõttelisi suundi ei ole

kavandatud muuta. Fookus on piiride ja tingimuste ühtlustamisel, nende arusaadaval sõnastamisel ning vajadusel

tehnilisel täpsustamisel.

 kehtivate (või menetluses oleva) planeeringulahenduste põhisuund jääb samaks,

 ühtlustatakse eelkõige mõistete kasutus, tingimuste struktuur, jooniste legend ja leppemärgid, ning

 täpsustatakse piire ja reegleid seal, kus senine käsitlus on ebaselge, kattuv või praktikas vaidlusi

tekitanud (nt ranna ja kalda vööndid, rohevõrgustiku sidusus, altkaevandatud alade ehitustingimused,

taastuvenergia ja riigikaitse kokkupuutepunktid).

Üldplaneeringu ülesanded väärtuste ja piirangute käsitlemisel:

 määrata kaitstavate alade, rohevõrgustiku, väärtuslike veealade ja maastike (ning muu olulise

looduskeskkonna) kasutus- ja ehitustingimused ning vajadusel täpsustada piire, tagades rohevõrgustiku

toimimise;

 ühtlustada ranna ja kalda ning veekogude äärsete alade ehitustingimused, sh ehituskeeluvööndi käsitlus

(muutmised vaid põhjendatult ja mõjuanalüüsi alusel) ning selgitada piiri määramise põhimõtted

kompaktse hoonestusega aladel;

 Vajadusel sõnastada korduva üleujutusohuga alade üldised kasutus- ja ehitustingimused, arvestades

võimalusel kliimariske;

 täpsustada miljööväärtuslike alade piirid ja tingimused ning ühtlustada kultuuripärandi ja väärtuslike

üksikobjektide käsitlus;

 ühtlustada väärtuslike põllumajandusmaade piirid ja seada ühtsed tingimused maastiku killustamise

vältimiseks ning maakasutuse muutmise kaalumiseks;

 määrata maardlate ja kaevandamisest mõjutatud (sh altkaevandatud) alade üldised tingimused, sh

häiringute (müra, tolm, liikluskoormus) arvestamine ja rekultiveerimise põhimõtted;

 ühtlustada häiringute (müra, lõhn, tolm, liikluskoormus) arvestamise põhimõtted, et ennetada konfliktide

tekkimist erinevate funktsioonide kõrvutipaiknemisel.

4.3 Teed ja raudtee

Üldplaneeringu teede ja raudtee valdkonna eesmärk on tagada ühinenud Jõhvi valla territooriumil sidus, ohutu ja

toimiv liikumisvõrgustik, mis toetab elukeskkonna kvaliteeti, ettevõtluse arengut ning teenuste kättesaadavust.

Lähtutakse endise Jõhvi valla koostatava üldplaneeringu lahendusest ja endise Toila valla kehtiva üldplaneeringu

põhimõtetest; põhilahenduse põhimõttelist muutmist ei kavandata, keskendutakse tingimuste ja nõuete

ühtlustamisele ning prioriteetide selgemale sõnastamisele.

Üldpõhimõtted teede ja raudteede valdkonnas

 Avalikult kasutatavate teede ja liikumisviiside võrgustik. Täpsustada avalikult kasutatavate

olemasolevate ja perspektiivsete maanteede, kohalike teede ja tänavate, jalg- ja jalgrattateede ning avalikes

17

huvides rajatavate sihtkohtade juurdepääsude rajamise põhimõtted ja tingimused, tagades võrgu loogilise

sidususe ning ohutud ühendused keskuste ja oluliste sihtkohtade vahel.

 Ühtsed nõuded vallateede võrgu arendamiseks ja väljaehitamiseks. Sõnastada ühtsed põhimõtted

vallateede võrgu väljaarendamiseks ning planeeringutega kavandatud teede väljaehitamise, vallale

üleandmise, edaspidise kasutamise ja hooldamise kord. Vajadusel täpsustada, millistel juhtudel ja

tingimustel on arendaja kohustus rajada taristu (sh teed, kuivendus, kergliiklus, valgustus,

liiklusohutuslahendused).

 Arendamise ja parendamise prioriteedid. Esitada sõidu- ja kergliiklusteede võrgustiku väljaehitamise

ning olemasoleva teedevõrgu parendamise prioriteedid, lähtudes liiklusohutusest, teenuste

kättesaadavusest, kooliteedest, ühendustest ühistranspordiga ning ettevõtlus- ja tootmisalade logistilisest

toimimisest.

 Kaitsevööndid ja teeäärsed ehitustingimused. Täpsustada teede kaitsevööndite ulatused ning maanteede

ja tihedama liiklussagedusega teeäärsete alade ehitustingimused, sh juurdepääsude (sissesõitude)

paiknemise ja koondamise põhimõtted, nähtavuskolmnurgad, müratundlike funktsioonide paigutus ja

leevendusmeetmed.

 Uute teede ja kergliiklusteede vajadus. Määrata uute teede (sh kergliiklusteede) vajadus ja üldised

asukohapõhimõtted, eelistades lahendusi, mis parandavad keskuste ja asumite sidusust ning vähendavad

konfliktsituatsioone (nt kergliiklejate liikumine koos raskeveokitega, ohtlikud ületuskohad).

 Raudteest tulenevad mõjud ja koostoime maakasutusega. Arvestada raudteest lähtuvaid mõjusid

üldplaneeringu maakasutuse ja ehitustingimuste kavandamisel (nt müra ja vibratsioon, ohutus,

juurdepääsud, ristumised, võimalikud piirangud). Vajadusel sõnastada üldised leevendus- ja

kujunduspõhimõtted raudtee lähialal.

 Raudtee kasutusvõimalused ja etteveo areng. Analüüsida etteveo võimalusi ning määratleda

arenguvajadused raudtee kasutusvõimaluste suurendamiseks, eelkõige ettevõtlus- ja tootmisalade

teenindamisel ning logistika tõhustamisel, arvestades ruumilisi eeldusi (ühendusteed, laadimis-

/terminalivõimalused, maa reserveerimise vajadus).

Käesoleva üldplaneeringu algatamisel avaldatud teid ja raudteid puudutavad ettepanekud ametkondadelt ja kaasatud

isikutelt, millega üldplaneeringu koostamisel arvestatakse:

Maa- ja Ruumiamet

 Arvestada ja teha koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kelle vastutusalas on Haljala-

Kukruse teelõigu riigi eriplaneeringuga seonduvalt, mille planeeringuala hõlmab mh endise Toila valla

territooriumi. 5

Tarbijakaitse ja Tehilise Järelevalve amet

 Arvestada ja teha koostööd raudteede valdajatega seoses maakasutuse ja liikumisvõrgu kavandamisega.

Arvestada raudteeohutusega ning üldjuhul vältida uute samatasandiliste raudteeületuskohtade

kavandamist.

 Kaaluda raudteemaa piiramist aiaga või läbipääsmatu haljastusega, sulgemaks omavolilised

raudteeületuskohad. Eelkõige hinnata raudteele sattumise riski ja kaaluda piirete rajamise vajadust

elamute, lasteasutuste ja välispordirajatiste läheduses.

 Arvestada rajatiste jm. haljasalade kavandamisel raudtee-äärsetel aladel kaitsevööndi jt

ohutuspuhvritega, tagamaks raudteeohutus.

4.4 Tehniline taristu

Tehnovõrgud, -rajatised ja sanitaarkaitsealad. Kanda ja käsitleda tehnovõrkude põhivõrk ning määrata üldised

põhimõtted tehnilise taristu arendamiseks, sh tuletõrjeveevõtu kohad. Sõnastada kitsendused, mis tulenevad

tehnovõrkudest, rajatistest ja sanitaarkaitsealaga veehaaretest, eesmärgiga vältida vastuolusid maakasutuse

juhtotstarvete ja tehniliste piirangute vahel.

5 Algatatud Vabariigi Valitsuse 23.03.2022 korraldusega nr 97

18

 käsitleda tehnovõrkude ja -rajatiste ning sanitaarkaitsealaga veehaaretega seotud kitsendused ja taristu

arendamise põhimõtted;

 määrata jäätmekäitluskohtade (sh jäätmejaamad ja komposteerimisväljakud) asukohad ja kitsendused;

 teha koostööd võrgu valdajatega riikliku põhivõrgu arendustööde teostamisel.

 käesoleva üldplaneeringuga ei ole kavas kavandada täiendavat olulise ruumilise mõjuga ehitist kuid

kuna käesoleval hetkel kavandatakse Jõhvi naabervallas, Lüganuse vallas mitmeid tuuleenergeetika

planeeringuid. Peetakse oluliseks jälgida planeeringute võimalikke mõjude vahetuid ja kaudseid

mõjusid Jõhvi valla alale. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kohaselt on 05.03.2026 seisuga

Lüganuse vallas kavandanud riik esitada taastuvenergeetika hoonestusloa enampakkumisele maaüksuse,

mis piirneb vahetult Jõhvi valla alaga.

Käesoleva üldplaneeringu algatamisel avaldatud tehnilist taristut puudutavad ettepanekud ametkondadelt ja

kaasatud isikutelt, millega üldplaneeringu koostamisel arvestatakse:

Regionaal- ja põllumajandusministeerium:

 Arvestada Jõhvi bussijaama kui regiooni olulisima ühistranspordi sõlmpunkti vahetus läheduses busside

parkimisvajadusega lähtudes töö- ja puhkeaja nõuetest bussijuhi kohustuslikele vaheaegadele vastavalt

Euroopa määrusele 6 .

 Lisaks, arvestades tuleviku tendentsidega (Euroopas on suund 0-heitmele), tuleks planeeringuga luua Jõhvi

bussijaama lähiümbruses ka võimalus/valmisolek täiselektriliste ühissõidukite laadimis-taristu rajamiseks.

Maa- ja Ruumiamet

 Arvestada ja teha koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas oleva

tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringuga seonduvalt, mille planeeringuala hõlmab mh endise Toila valla

territooriumi. 7

Elering AS

 Arvestatakse Elering AS kavandatud võrguarendustega Kirde-Eesti elektrivõrgu optimeerimisega (vt

Joonis 2).

o L118 – Sirgala - Ahtme lõigul 330 kV õhuliini optimeerimisel samas koridoris 110 kV õhuliiniga.

o L116 Balti – Kotinuka lõigul liiniahelate optimeerimisel moodustatakse liin Allika – Kotinuka

ning Sirgala ajalaama ühendamine harudega.

o LL16 Allika – Kotinuka ja L073 Püssi – Kotinuka liinidel teostatakse renoveerimistöid liini eluea

pikendamiseks.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)561/2006, muudetud 2. mai 2024

7 Algatatud Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 korraldusega nr 102

19

Joonis 2. Elektrivõrgu arengud Jõhvi valla territooriumil ja ümbruses

 Täiendavalt arvestatakse ja tehakse üldplaneeringu koostamisel täiendavat koostööd Eleringi ja

Elektrileviga ühise arengukava raames uue Jõhvi 110 kV alajaama rajamise kavatsusega. Uus alajaam on

vajalik koormuste kasvu tõttu Jõhvi ja Ahtme lähiümbruses (vt Joonis 3). Jõhvi alajaam peaks valmima

aastal 2028.

Arvestades üldplaneeringu menetluse ajalist pikkust (vt eelduslikku ÜP ajakava pt ) ei ole realistlik, et

ÜP ja KSH koostamise käigus jõutakse kavandada ja kehtestada uue õhuliini koridor ja määratleda

alajaama võimalik asukoha ala (sealjuures kaaludes mitut alternatiivi) viisil, mis ei seaks ohtu

võrguvaldajate arengukava ajalise ootuse. Seetõttu on realistlik, et võrguvaldaja peab oma ajaliste ootuste

saavutamiseks kavandama õhuliini trassi projekteerimistingimuste avatud menetluse raames. Sealjuures

võib olla sõltuvalt õhuliini pikkusest (pikem kui 15 km) vajalik anda KMH vajalikkuse eelhinnang. 8

8 Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ muutmine. RT I, 22.09.2020, 1.

20

Joonis 3. Elektrilevi ja Eleringi ühise arengukava raames planeeritavad elektrivõrgu arengud.

21

5. ÜLEVAADE EELDATAVAST MÕJUST

5.1 KESKKONNAMÕJU STARTEEGILISE HINDAMISE KIRJELDUS

5.1.1 Natura 2000 võrgustiku alad

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mis koosneb loodusaladest ja linnualadest, mille

eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade, taimede ja elupaikade ning kasvukohtade kaitse.

Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on endises Toila vallas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku

Natura 2000 alasid. Endise Toila valla haldusterritooriumile jäävad täielikult või osaliselt 5 Natura loodusala (vt.

Error! Reference source not found.). Endise Toila valla territooriumile ei jää ühtegi Natura linnuala.

Edise loodusala kaitstavad liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja harilik kobarpea (Ligularia

sibirica).

Ontika loodusala kaitstavad elupaigatüübid on vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050)

ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaika kaitstakse, on laialehine nestik

(Cinna latifolia).

Pangametsa loodusala kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220),

merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210)

ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180).

Päite loodusala kaitstavad elupaigatüübid on merele avatud pankrannad (1230) ning rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad – *9180).

Pühajõe loodusala kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse,

on tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis).

22

Tabel 1. Natura võrgustiku alad

Ala nimetus Registrikood Pindala

Ontika loodusala RAH0000542 414.97 ha

Pangametsa loodusala RAH0000163 199.3 ha

Päite loodusala RAH0000170 128.80 ha

Pühajõe loodusala RAH0000011 5.8 ha

Edise loodusala RAH0000164 4.55 ha

Joonis 4. Natura 2000 alad.

23

5.1.2 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused

Kaitstavate alade ja objektide kaitsekord põhineb looduskaitseseadusel (LKS). Seadusega on määratud eri tüüpi

kaitstavate aladel ning nende vööndites kehtivad üldised piirangud ja tingimused erinevateks tegevusteks. LKS-i

kohaselt on kaitstavad alad kaitsealad, hoiualad, kaitstavate liikide püsielupaigad ja kohaliku omavalitsuse tasandil

kaitstavad alad. Kaitseala tüüpideks on rahvuspark, looduskaitseala ja maastikukaitseala. LKS-iga kaitstakse ka liike

(nende elupaikade kaitse kaudu), väärtuslikke üksikobjekte ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid

loodusobjekte.

Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse,

taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitseala territoorium jaotatakse sõltuvalt tüübist kuni kolme

erinevasse vööndisse (loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd), mille järgi toimub kaitsekorra

kehtestamine. Konkreetse kaitseala tsoneering ja kaitsekord on kehtestatud kaitse-eeskirjaga. Kaitsealade hulka

kuuluvad ka kaitstavad pargid ja puistud, kus kehtib LKS-is sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 28.07.2025

määruses nr 59 „Kaitsealuste parkide, puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri” 9 sätestatud erisustega.

Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate

tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.

Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1)

kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik

kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik; 4) pruunkaru talvitumispaik; 5) jõevähi looduslik elupaik; 6) mägra

rohkem kui kümne suudmega urulinnak.

Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või

leiukohti kaitstakse LKS-i alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja

taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D.

Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta

loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida

kaitstakse LKS-i alusel.

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaks loodusobjektiks võib olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik

looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud

kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal.

9 RT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130072025003

24

Kaitsealade ja hoiualade paiknemist planeeringualal illustreerib

Joonis 5.

25

Joonis 5. Kaitsealad ja hoiualad endise Toila valla alal.

26

Tabel 1. Kaitstavad loodusobjektid

Ala nimetus Registrikood Ala tüüp

Pindala

Alutaguse rahvuspark KLO1000669 rahvuspark 44330.7 ha

Voka looduskaitseala KLO1000702 looduskaitseala 31.7 ha

Ontika maastikukaitseala KLO1000554 maastikukaitseala 1338.1 ha

Päite maastikukaitseala KLO1000206 maastikukaitseala 128.8 ha

Oru pargi maastikukaitseala KLO1000557 maastikukaitseala 75.1 ha

Pühajõe hoiuala KLO2000091 hoiuala 3.9 ha

Kukruse mõisa park KLO1200444 kaitsealune park 11 ha

Voka mõisa park KLO1200451 kaitsealune park 17.5 ha

Järve mõisa park KLO1200441 kaitsealune park 5.4 ha

Pargipuude rühm Ontikal KLO1200195 puistu 5.9 ha

Edise hariliku kobarpea püsielupaik KLO3000758 püsielupaik 4.6 ha

Uikala villtulika püsielupaik KLO3002892 püsielupaik 53.94 ha

Kohtla-Nõmme käpaliste

püsielupaik

KLO3001225 püsielupaik 5.5 ha

Voka looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi.

Ontika maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Balti klinti, Saka mõisaparki, piirkonnale iseloomulikke

loodusmetsi ja maastikuilmet ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50)

nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad

(1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad

(9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad − 9180*); 3) laialehist nestikut (Cinna latifolia), mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ning selle elupaiku; 4)

kassikakku (Bubo bubo), mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ning tema elupaiku; 5) kaitsealuseid taimeliike villtulikat

(Ranunculus lanuginosus), varju-püsiklustet (Bromus benekenii), mets-kuukressi (Lunaria rediviva) ja sudeedi

põisjalga (Cystopteris sudetica) ning nende liikide elupaiku; 6) kaitsealust seeneliiki roosat võrkheinikut (Rhodotus

palmatus) ja selle elupaiku; 7) kaitsealust samblikuliiki rohe-tilksamblikku (Biatoridium monasteriense) ja selle

elupaiku.

Päite maastikukaitseala võetakse kaitse alla EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rusukallete ja jäärakutega

metsade (9180) ja lubjakivipaljandite (8210) kaitseks.

Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) säilitada Oru pargi elustiku mitmekesisus ja maastikuilme ning

ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogia, kultuuriloo, ökoloogia, esteetika ja puhkemajanduse seisukohast

väärtuslik puistu ning aiakunsti hinnalised kujunduselemendid koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega;

2) kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta I

lisas nimetatud elupaigatüüpi - jõgesid ja ojasid (3260)3 - ning II lisas nimetatud liigi - jõesilmu (Lampetra

fluviatilis) elupaika; 3) kaitsta II kaitsekategooria liiki.

27

Pühajõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja

ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi - jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaiga kaitse.

Kaitstavates parkides ja puistutes kehtib Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrusega nr 59 „Kaitsealuste parkide,

puistute ja arboreetumite kaitse-eeskiri” 10

kehtestatud kaitsekord. Kaitseala valitseja nõusolekuta on pargis keelatud

lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist. Endise Toila valla territooriumile jäävad

Kukruse mõisa, Järve mõisa ja Voka mõisa pargid ja Pargipuude rühm Ontikal.

Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1)

kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik

kasvukoht. Endise Toila valla alale jääb kolm püsielupaika.

Planeeringualale jääb kolm kaitstavat looduse üksikobjekti, ülevaade nende kohta on toodud allolevas tabelis (Tabel

2). Kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada teadusliku, esteetilise või ajaloolis-

kultuurilise väärtusega elusa või eluta loodusobjekti, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang,

paljand, koobas, karst või nende rühm, seisundit ja ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku ilmet.

Tabel 2. Kaitsealused üksikobjektid

Nimetus Registrikood Ala tüüp Pindala

Pärnad (5) Pühajõel KLO4000697 üksikpuu (puu)

Kohtla-Nõmme tamm KLO4000809 üksikpuu (puu)

Aluoja joa astang KLO4000544 astang (pinnavorm) 0.8 ha

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte planeeringualal ei ole.

Endise Toila valla alal asuvad ka mitmed kavandatavad kaitsealused alad:

Tabel 3. Kavandatavad kaitsealused alad

Nimetus Ala tüüp Pindala Märkused

Soome lahe idaosa

looduskaitseala

looduskaitseala 30205.67 ha

merel

Kohtla-Nõmme käpaliste

püsielupaik

püsielupaik 7.17 ha

Kohtla-Nõmme alev,

Vitsiku küla

Metsaelupaikade

looduskaitseala

looduskaitseala 0,2 ha

Jõhvi valla osas kattub

Saka külaga

Vasavere metsise püsielupaik püsielupaik 351.7 ha Kose küla, Pühajõe küla

Pühajõe metsise püsielupaik püsielupaik 253.3 ha Pühajõe küla

Endise Toila valla alal on EELIS andmebaasis registreeritud (15.01.2026 seisuga):

I kaitsekategooria liigid

10 https://www.riigiteataja.ee/akt/130072025003

28

I kategooria kaitstavaid taimeliike neli: Püstkivirik (Saxifraga adscendens), sudeedi põisjalg (Cystopteris

sudetica), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum) ja villtulikas (Ranunculus lanuginosus). I kategooria

loomaliike on üks: Kassikakk (Bubo bubo). I kategooria seeneliike üks: roosa võrkheinik (Rhodotus palmatus).

II kaitsekategooria liigid

Kaitstavaid taimeliike kümme: varjuluste (Bromus benekenii), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus), rand-ogaputk (Eryngium maritimum), siberi piimikas (Lactuca sibirica), väike käopõll

(Neottia cordata), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja laanekannike (Viola selkirkii). Loomaliike neliteist:

kanakull (Accipiter gentilis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), põhja-

nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tõmmu- või habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), mustlaik-apollo (Parnassius

mnemosyne), laanerähn (Picoides tridactylus), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), pargi-nahkhiir (Pipistrellus

nathusii), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), metsis (Tetrao urogallus). Seene ja samblikuliike kaks: rohe-

tilksamblik (Biatoridium monasteriense) ja sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta).

III kaitsekategooria liigid

Endise toila valla alal on registreeritud kakskümmend viis III kategooria kaitstava taimeliike: karulauk (Allium

ursinum), harilik sügislill (Colchicum autumnale), Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx hellerianus), balti sõrmkäpp

(Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), soo-neiuvaip

(Epipactis palustris), roomav öövilge (Goodyera repens), harilik ungrukold (Huperzia selago), rand-seahernes

(Lathyrus japonicus subsp. maritimus), suur käopõll (Listera ovata), mets-kuukress (Lunaria rediviva), harilik porss

(Myrica gale), sulgjas õhik (Neckera pennata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), valge vesiroos (Nymphaea

alba), ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), aas-karukell (Pulsatilla

pratensis), süstjas skapaania (Scapania apiculata), künnapuu (Ulmus laevis), paas-kolmissõnajalg (Gymnocarpium

robertianum), hall käpp (Orchis militaris)Valla alal on registreeritud ühe III kategooria kaitstava seeneliigi elupaik:

must narmik (Phellodon niger). Loomaliike neli: kaldapääsuke (Riparia riparia), hiireviu (Buteo buteo), rukkirääk

(Crex crex), must-harksaba (Milvus migrans). Seene ja samblikuliike viis:rant-tähnsamblik (Arthonia byssacea),

puna-näsasamblik (Lecidea erythrophaea), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), suur nööpsamblik

(Megalaria grossa), haava-tardsamblik (Leptogium saturninum).

29

Joonis 6. Kaitsealuste liikide elupaigad Endise Toila valla alal.

* Vastavalt Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 ei ole I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha

avalikustamine massiteabevahendites (sh avalikes dokumentides) lubatud. Sellest tulenevalt on käesoleval joonisel

kõik elupaigad kaitsekategooriast olenemata välja toodud üldistatud kujul.

30

5.1.3 Rohevõrgustik

Planeerimisseaduse järgi on rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb

tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. Üleriigilise ja maakonnaplaneeringuga määratakse meetmed

rohevõrgustiku säilimise ja toimimise tagamiseks. Kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes täpsustatakse

rohevõrgustiku asukohta ja toimimist tagavad tingimused ning määratakse nendest tekkivad kitsendused.

Rohevõrgustik toimib piisavalt suurte tugialade ja tugialasid ühendavate koridoridena. Tugialad moodustatakse

võimalikult suurte ja mitmekesiste aladena, kus inimmõju on võimalikult väike, peamiselt kaitsealadele, metsamaale

ja märgaladele. Nende ülesanne on pakkuda elusloodusele stabiilseid ja püsivaid elutingimusi ning tagada

pikaajaliselt ökosüsteemide elujõulisus. Rohekoridorid on mõeldud tugialade ühendamiseks, et tagada nende vahel

liikide levimine ja liikumine. Rohekoridorid peaksid olema piisavalt laiad ja looduslähedased, et need saaksid täita

oma rolli liikide liikumisteena. Koridoride katkematus ja piisav looduslik kvaliteet on oluline, et vältida

ökosüsteemide killustumist ja liigipopulatsioonide isoleerumist.

Rohevõrgustiku alale jäävad kaitsealad tugevdavad rohevõrgustiku terviklikkust, sest lisaks loodusväärtuste

säilitamisele täidavad nad olulisi ökosüsteemiteenuseid, nagu veerežiimi reguleerimine, süsiniku sidumine ja

pakuvad inimestele puhkevõimalusi. Selliselt moodustavad rohevõrgustiku tugialad, rohekoridorid ja kaitsealad

sidusa võrgustiku, mis aitab hoida looduskeskkonda elujõulisena.

Toila valla roheline võrgustik on määratletud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“, varem kehtinud üldplaneeringutega on rohelise võrgustiku piire täpsustatud ja

selle sidusust parandatud täiendavate koridoride määramisega. Seejuures on arvestatud metsaribade ja

vooluveekogude paiknemist ning metsloomade liikumisteid. Rohevõrgustiku paiknemine on esitatud alloleval

joonisel.

Joonis 7. Rohevõrgustiku paiknemine endisel Toila valla haldusalal (Toila valla üldplaneering 29.04.2025).

31

5.1.4 Maastik, geoloogia (sh radoon), maardlad ja altkaevandatud alad

Reljeef

Jõhvi valla maapind on Viru paeplatoo alal enamasti tasemel 45–55 m abs, tõustes üksnes ala keskosas Kukruse

kõvikul, st Kukruse astangu läbi Sompa–Peeri–Kukruse–Edise–Tammiku–Puru poolkaarel tasemeni 70–75 m abs

tõusval ligi 100 km 2 suurusel paeplatool

11 . Maapind on madalam Pühajõe ürgorus

12 .

Klinditsoonis eristuvateks struktuuriüksusteks on Saka–Ontika klindiplatoo ja Toila klindiorg. Reljeefi ilmestavad

tehnogeensed inimtekkelised aheraine- ja tuhamäed 13,14

ning altkaevandatud alad ja Jõhvi valla kaguosas Viivkonna

ja Sirgala põlevkivikarjääri maastik.

Geoloogia

Jõhvi vald paikneb osaliselt kitsa ribana Soome lahe rannikumadalikul, peamiselt Viru lavamaal ja kaguosas

Alutaguse madalikul. Viru lavamaa maastikurajoon hõlmab endas Kirde-Eesti klindist lõuna poole kuni Alutaguse

madalikuni ulatuva paese rannikumaa. Maastiku eripäraks on rõhtkihilise paese aluspõhja maapinnalähedus ja

lõhestatus tektoonilistest lõhedest, mis on valdavalt mandrijää kulutava tegevuse tulemus, Soome lahe klimaatiline

mõju ning inimtegevus. Inimtekkelised mõjud on seotud peamiselt põlevkivi kasutuselevõtuga, mille tulemusena on

muudetud pinnamoodi, põhja- ja pinnavee liikumist, suurendatud asustust ja teedevõrku. Viru lavamaa on

maastikurajoon, mille looduslikku keskkonda on muudetud enam kui mujal Eestis, selle tulemusena on lavamaa

idaosa omandanud tööstuslik-linliku maistu olemuse, rajatised ja maastikusilueti. Soome lahe rannikumadalik

hõlmab lahe nõo äärmise maismaalise lõunaosa nüüdse rannajoone ja Põhja-Eesti klindi vahemikus koos

rannikumeres oleva 94 Eesti saarega. Alutaguse madaliku moodustavad alad, mis on kerkinud Peipsi nõo

põhjaosas olnud hilisjääaegse suure jääjärve põhjaks. Maastiku eripäraks on pinnamoes märgade alade ja väheste

teedega sootasandikud. 15

Aluspõhja pealiskorra pealmisteks kihtideks on Viru lavamaal Ordoviitsiumi ladestu 10 lademe lääne-

idasuunalised avamused. Kõige enam on lavamaa nüüdismaastike struktuuri ja arengut muudetud Kukruse lademes

leiduva kukersiitpõlevkivi kaevandamise tulemusel (kaevandustes ja karjäärides). Piirkonna sügavamal maapõues

lasuvad haruldasi elemente (Mo, V, Sr, Ib, Re jt) sisaldav diktüoneemaargilliit ja fosforiiti sisaldav oobulusliivakivi.

Ligi poole kogu Viru lavamaast moodustavad pae- ja moreentasandikud. Õhukese pinnakattega pae- ja

moreentasandikud on paljudes, peamiselt tektooniliste lõhevööndite kohal karstunud muutes piirkonna

põhjaveevarud reostustundlikuks. Soome lahe rannikumadaliku pealmisteks kihtideks on suuremas osas

liivakivid, aleuroliidid ja savid, klindi jalamil esineb ka kitsas vööndis Ordoviitsiumi oobolus- ja

glaukoniitloovakivi ning argilliiti ehk savikilta. Esineb karbonaadivaest halli moreeni, millele on lisandunud suures

koguses liustikujää toodud tardkivimite kruusa, veeriseid, munakaid ja rahne. Alutaguse madaliku aluspõhjaks on

suuremal osal Ordoviitsiumi paekivid, mis looduslikult ei paljandu. Paekihtide vahel on u 6-30 m katendikompleksi

all 2,6-2,8 m paksuses kukersiitpõlevkivi kihte. 16

Pinnakatte paksus on valdavalt 1-2 m, valla idaosas aluspõhja mattunud orus 17

ulatub pinnakatte paksus 60

meetrini 18

ja Vasavere mattunud orus 160 meetrini. Pinnakate on paksem ka tehnogeensetes inimtekkelistes

aheraine- ja tuhamägedes.

11 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6444 Kohtla-Järve. Eesti Geoloogiakeskus, 2008

12 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, 2009

13 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6444 Kohtla-Järve. Eesti Geoloogiakeskus, 2008

14 MaRu kaardirakendus, seisuga 09.12.2025

15 Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu

16 Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu

17 Geoloogilise baaskaardi seletuskiri. 6533 Sillamäe. Eesti Geoloogiakeskus, 2009

18 MaRu kaardirakendus, seisuga 08.12.2025

32

Radoon

Eesti pinnaseõhus on radoonisisaldus väga varieeruv ning sõltub paljuski piirkonna geoloogilisest ehitusest. Kõrge

ja eriti kõrge radooniriskiga (>50 kBq/m³) alad on iseloomulikud Põhja-Eesti klindivööndile Narvast kuni Pakri

saarteni, kus radoonisisaldus võib kohati ületada 500 kBq/m³ piiri. Kõrge radooniriskiga alasid leidub aga ka Kagu-

ja Lõuna-Eestis, mujal Eestis harvemini ja hajutatult. 19

Geoloogilisest ehitusest tulenevalt ulatub Jõhvi valla pinnaste radoonisisaldus kõrgeni või väga kõrgeni (Joonis 8).

Maksimaalne mõõdetud radoonisisaldus on 250-500 kBq/m 3 2015. a Toila alevikus ja 2002-2005. a Voka alevikus.

Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrusega nr 28 20

on Jõhvi vald arvatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade

hulka.

Joonis 8. Radoonirisk Jõhvi valla piirkonnas. Allikas: Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta

seisuga 21

Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase 22

kohaselt soovitatakse, et aladel, kus Rn-sisaldus pinnaseõhus

ületab 30 kBq/m³, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt

detailsemad uuringud. Hoone asukoha pinnase kõrge Rn-sisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel kehtestatud

radoonikaitse nõudeid, et vähendada Rn-sisaldust hoonete siseõhus miinimumini.

19 Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta seisuga. Eesti Geoloogiateenistus,

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

20 Keskkonnaministri 30. juuli 2018. a määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja

tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ (Keskkonnaministri 03.11.2021 määruse nr 48 sõnastuses)

21 Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta seisuga. Eesti Geoloogiateenistus, https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

22 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017

33

Maardlad

Maavaradest on Jõhvi vallas esindatud maavarade registri andmetel 23

põlevkivi, fosforiit, turvas, lubjakivi, kruus,

liiv ja savi.

Jõhvi valla maardlate asukohad on esitatud joonisel (vt

Joonis 9)

Seisuga 23.02.2026 kattub planeeritav ala osaliselt kuueja täielikult kuuemaardla ja nende plokkidega. Ala kattub

osaliselt kolmeja täielikult nelja kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldiseganingosaliseltkahe taotletava

mäeeraldisega.Lisaks on planeeritaval alal kattumist kahe kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö alaga. 24

Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse edasistes etappides Maavarade registri ajakohastatud seisuga.

23 Maavarade register, EGT 2025. Seisuga 06.12.2025

24 Eesti Geoloogiateenistuse kiri 25.02.2026 nr 13 3/26 322

34

Joonis 9. Jõhvi vallas asuvad maardlad, mäeeraldised ja kaevandamisloa taotlused

Maapõue kasutamist ning sellega kaasnevate keskkonnahäiringute vähendamist reguleerib maapõueseadus. Ida-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+ on kehtestatud maavara kaevandamise üldised tingimused, sh maardlate ja

maavarade kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimised.

Jõhvi vallas asub kuni 1,5 m paksune graptoliitargilliit 15-85 m sügavusel 25

(Joonis 10). Puuraukude info alusel on

Jõhvi valla alal graptoliitargilliidis mikroelementidest suurema kontsentratsiooniga molübteen, vanaadium ja

uraan 26

.

25 Eesti maavarade kaart. Diktüoneemakilt (graptoliitargilliit). Eesti Geoloogiakeskus, 2008

26 Maa-ameti maardlate kaardirakendus, seisuga 25.09.2023

35

Joonis 10. Graptoliitargilliidi levikuala, sügavus ja paksus Jõhvi vallas. Alusandmed: Eesti maavarade

kaart 27

. Aluskaart: Maa-amet, 2025

27 Eesti maavarade kaart. Diktüoneemakilt (graptoliitargilliit). Eesti Geoloogiakeskus, 2008

36

Altkaevandatud alad

Ida-Viru maakonna planeeringule on koostatud teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade

piirkonna ruumiline planeering“, millega kavandati maakasutus- ja ehitustingimusi, sh Jõhvi valla põlevkivi

kaevandamise alal. Teemaplaneeringuga määrati maakasutus- ja ehitustingimused altkaevandatud aladel.

Joonis 11. Altkaevandatud alad Jõhvi valla territooriumil

5.1.5 Pinnavesi (veekogud), põhjavesi ja selle kaitstus

Pinnavesi

Jõhvi valla territooriumile jääb mitmeid voolu- ja seisuveekogusid. Neist suurimad vooluveekogud, üle 25 km 2

valgalaga on toodud

37

Tabel 3. Jõhvi valla jõed kuuluvad Ida-Eesti vesikonda, kaheksa vooluveekogumi seisundit on hinnatud Ida-Eesti

vesikonna veemajanduskavas 28

(

28 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357

38

Tabel 3).

39

Tabel 3. Jõhvi valla haldusterritooriumil paiknevad vooluveekogud

Veekogu nimi Registrikood Pikkus, km Veekogumi seisund VMK-s

Pühajõgi VEE1067000 32,8 Kesine, Pühajõgi_1, Pühajõgi_2

Mustajõgi VEE1063800 32,1 Halb, Mustajõgi

Kohtla jõgi VEE1070700 12,8 Halb, Kohtla

Sõtke jõgi VEE1066500 22,3 Halb, Sõtke_1

Mägara oja VEE1067800 14,9 Kesine, Mägara

Vasavere jõgi VEE1067700 15,6 Kesine, Vasavere

Kose jõgi VEE1067300 7,4 Kesine, Kose

Sanniku jõgi VEE1067600 4,1 -

Varbe peakraav VEE1071100 9,7 -

Valaste oja (valgala 10 kuni

25 km²) VEE1068000 6,6 Hea, Valaste

Suurim seisuveekogu on tehisjärv – Saka karjääri tiik, mille veepeegli pindala on 5,6 ha. Keskkonnaregistri

andmetel on suuruselt teine seisuveekogu 4 hektarilise veepeegli pindalaga looduslik järv – Isanda järv. Endise

Toila valla haldusterritooriumil paiknevad seisuveekogud on esitatud

40

Tabel 4. Seisuveekogude seisundit ei ole VMK-s hinnatud. Toila vald piirneb põhjast Soome lahega (VEE3100000),

mille kaguosa (Narva-Kunda lahe rannikuvee) seisund on VMK-s hinnatud halvaks.

41

Tabel 4. Jõhvi valla haldusterritooriumil paiknevad seisuveekogud

Veekogu nimi Registrikood Tüüp Veepeegli pindala, ha

Saka karjäär (Saka karjääri tiik) VEE2014290 Tehisjärv 5,6

Isandajärv VEE2014800 Looduslik järv 4,0

Voka paisjärv VEE2014710 Paisjärv 3,7

Kastjärv (Kurtna Kastjärv) VEE2014900 Looduslik järv 2,5

Jõhvi valla territooriumil asub 86 maaparandussüsteemide maa-ala 29

.

Põhjavesi

Põhjavesi on Jõhvi valla haldusterritooriumil valdavalt kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Vaid Pühajõe jõeorus ja selle

kallastel on põhjavesi keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud või kaitstud 30

.

Jõhvi vallas levivad alljärgnevad põhjaveekompleksid ja nende 2020. a koondseisund 31

:

 Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum (27§2019), halb

 Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (07§2019), halb

 Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (06§2019), halb

 Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (05a§2019), hea

 Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (22§2019), hea

 Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (02§2019), halb

 Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum (01§2019), ohustatud.

Jõhvi valla alal asub kaks allikat: Hõbeallikas (VEE4111600) ja nimetu allikas (VEE4308300). EELISe andmetel 32

on Jõhvi valla alal 505 registreeritud puurkaevu, millest 376 on olmevee saamiseks, 3 ühisveevärgi olmevee

saamiseks, 117 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevud, 6 tootmisvee saamiseks ning 3 kaevanduse puurkaevu.

5.1.6 Väärtuslikud maastikud

Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest

iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Seetõttu väärivad need alad ka

suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Ida-viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on käsitletud ja väärtustatud eelkõige traditsioonilist

kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult (suhteliselt väikesel alal) säilinud ajaloo erinevate ajastute jäljed.

Maastike hindamise ja määratlemise aluseks võeti põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik,

esteetiline, rekreatiivne (turismipotentsiaal ja puhkeväärtus); alad ja objektid, mis on ida-virulaste ja ka kogu Eesti

jaoks väga olulised, omavad väärtust kui sümbolid. Ida-Virumaal maastike omapärast tulenevalt on maastiku

tüüpide nimekirja lisatud ka tööstusmaastik, mille all mõistetakse 75 aasta jooksul põlevkivitootmise käigus

ilmunud uute tehispinnavormidega (terrikoonikud, karjäärid jne) rikastunud maastikke ja ka suuri tehaste ning

tööstusettevõtete alasid. Kokku määratleti teemaplaneeringuga 32 väärtuslikku maastikku.

Ida-Viru maakonnaplaneeringus on sätestatud, et väärtusliku maastikuga alad jaotatakse kolme klassi vastavalt

nende väärtuslikkusele:

29 Seisuga 10.12.2025

30 Eesti geoloogiline baaskaart, mõõtkavas 1 : 50 000. EGT 2025

31 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357

32 EELIS, seisuga 10.12.2025

42

 I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad;

 II klassi alad on väga väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad;

 P klassi alad on potentsiaalsesse väärtusklassi (I/II) kuuluvad maastikud, millel on üksikud kõrge

väärtusega komponendid või mille piirkonnas on olulisi väärtusi, mis on aga kahjuks halvas seisukorras või

rikutud.

Endise Toila valla haldusterritooriumil paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt 2 I klaasi väärtusliku maastiku maa-

ala ning 3 II klassi väärtusliku maastiku maa-ala ning 3 P ehk potentsiaalse väärtusklassi maa-ala. Joonis 12. on

esitatud väärtusliku maastiku maa-alad Toila vallas.

43

Tabel 3. Jõhvi valla endise Toila valla alal paiknevad väärtuslikud maa-alad (väljavõte Ida-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringust).

Klass Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud

II Sope-Ontika

I Valaste-Martsa

II Kohtla-Nõmme

II Kurtna-Illuka

P Kiikla-Võrnu-Ereda

I Toila-Voka

P Järve-Edise-Peeri

P Päite

Joonis 12. Väärtusliku maastiku maa-alad endisel Toila valla haldusterritooriumil

5.1.7 Kliimamuutustega arvestamine

Kliimamuutuseks loetakse ilmastikuolude muutumist pika aja jooksul – seda kas aastakümnete või lausa miljonite

aastate jooksul. Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete

44

hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning

raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused.

Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu (EL) riikides, võib

ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi 33

:

- temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenevad

jää- ja lumikatte vähenemine; kuuma-ja põuaperioodid; muutused taimekasvus; võõrliikide, sh uute taimekahjurite

ja haigustekitajate levik, külmumata ja liigniiske metsamaa, mis piirab raievõimalusi, sesoonsete energiatarbimise

tippude muutused; elanike terviseprobleemide sagenemine jms;

- sademete hulga suurenemine eriti talveperioodil ja sellest tulenevad üleujutused, kuivenduskraavide ja -süsteemide

ning paisude hoolduse mahu suurenemine, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu

suurenemine, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu suurenemine jms;

- merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve ehitiste ümberpaigutamiseks jms;

- tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded taristu ja ehitiste vastupidavusele ja tormitagajärgede

likvideerimise võimele.

Toila vallas ei esine ametlikult üleujutusalasid (Keskkonnaministri 28.05.2004 määrusega 58 kehtestati Suurte

üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nende siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord, mille kohaselt Toila

valla haldusterritooriumil ei paikne suurte üleujutusaladega siseveekogusid). Maa-ja Ruumiameti üleujutuste kaardil

on märgitud endise Toila valla rannikule kaks võimalikku üleujutusala, Ontika ja Päite piirkonna alad, kus

maksimaalne tõenäoline veetase võib kord kümne aasta jooksul ranniku üle ujutada.

5.1.8 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele

Sotsiaalse taristu alla kuuluvad valitsus- ja ametiasutused, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused,

esmatarbekaupade müük, panga- ja postiteenused, internetiühendus, seltsi- ja kultuuritegevus, kultuuri- ja

spordiasutused. Lisaks ka puhke- ja virgestusalad ning rohealad kui igapäevaseid ökosüsteemi teenuseid osutav osa

rohevõrgustikust.

Omavalitsuses asub kaks kooli, millest üks on põhikool (Kohtla-Nõmme Kool) ja teine (Toila Gümnaasium)

gümnaasium. Toila Vallavolikogu 27.03.2024 otsuse nr 54 „Toila Gümnaasiumi ümberkorraldamine". Otsuse

kohaselt korraldatakse Toila Gümnaasiumi tegevus ümber selliselt, et muudetakse Toila Gümnaasiumi

tegutsemisvormi ning lõpetatakse alates 01.09.2026 koolitustegevus keskhariduse tasemel. Kool jätkab alates

01.09.2026 hariduse andmist põhikoolina (I-III kooliaste, 1.-9.klass). Samuti asub omavalitsuses kaks lasteaeda.

Lisaks tegutseb valla haldusterritooriumil üks huvikool – Toila Muusika- ja Kunstikool.

Tabel 3.8. Toila vallas paiknevad haridusasutused (Allikas: Toila valla koduleht, 2025).

Haridusasutus Tüüp

Voka lasteaed naksitrallid Lasteaed

Kohtla-Nõmme Kooli lasteaed Lasteaed

Kohtla-Nõmme Kool Põhikool

Toila Gümnaasium Keskharidus

Toila Muusika- ja Kunstikool Huvikool

33 Escalating climate impacts demand urgent, coordinated adaptation across the EU. European Scientific Advisory Board on Climate Change,

(17.02.2026)

45

Toila vallas asub kaks perearsti, kellest üks asub Toila alevikus ja teine Kohtla-Nõmme alevikus. Lisaks tegutseb

vallas üks hambaarst. Lähim haigla paikneb Kohtla-Järvel.

Omavalitsusüksus osutab ka mitmeid sotsiaalteenuseid, nt koduteenus, mille eesmärgiks on inimeste abistamine

igapäevastes kodustes toimingutes, mida terviseseisundist või tegevusvõimest tulenevalt ei suudeta kõrvalise abita

teha, kuid mis on vajalikud kodus elamiseks. Lisaks veel sotsiaalnõustamise teenus, eluasemeteenus, hooldamine

perekonnas (isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka hooldatav ei kuulu), hooldamine ja

rehabilitatsioon hoolekandeasutuses, ning toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused.

Omavalitsuses tegutseb Toila Vallaraamatukogu, kolme haruraamatukoguga (Voka Raamatukogu, Saka

Raamatukogu, Kohtla-Nõmme Raamatukogu). Lisaks paikneb Toila vallas 1 spordi- ja kultuurikeskus (Voka

alevik), 1 spordihoone koos staadioniga (Voka alevik), 1 jõusaal (avatud Kohtla-Nõmme Rahvamaja juures), 1

lauluväljak (Toila alevik), 3 rahvamaja (Saka küla, Kohtla-Nõmme alev, Voka alevik) ja 1 seltsimaja (Toila alevik).

Samuti on loodud mitmeid erinevaid vaba aja veetmise võimalusi erinevate huviringide ja spordirajatiste näol.

Vallas paikneb üks kirik – Pühajõe kirik.

Endise Toila valla alal asub Voka spordihoone ja staadion ning tervel territooriumil asuvad mitmed spordiväljakud.

Loodud mitmeid erinevaid vaba aja veetmise võimalusi erinevate huviringide näol. Tegevad on neli rahvamaja

Toilas, Vokas, Sakal ja Kohtla-Nõmmel.

46

5.1.9 Rahvastik

Toila valla arengukava 2024-2030 kohaselt elas 01.01.2024 seisuga vallas rahvastikuregistri andmete põhjal kokku

4 513 inimest. Toila alevikus elas nende andmete põhjal 823 elanikku. Kohtla-Nõmme alevis elas 815 ja Voka

alevikus 698 inimest. Vallas oli 28 küla – rahvaarvult suurim oli Järve küla (525), järgnesid Pühajõe küla (193),

Konju küla (157), Valaste (124), Kohtla-Uueküla (119), Saka küla (117) ja Voka küla (107). Ülejäänud 21 küla

rahvaarv jäi alla 100 elaniku.

15.07.2025 seisuga elas Toila vallas 4409 inimest ehk 104 inimest vähem kui 2024. aasta alguses

(Rahvastikuregister).

Võrreldes 2019. aasta jaanuariga (eelmise koostatava Toila üldplaneeringu aluseks oleva arengukava põhjal) ehk

vahemikus 2019-2024, kahanes valla rahvaarv 287 inimese võrra. Joonis 13 näitab, et elanike arv vallas kahanes

2008-2024 umbes 15%. Perioodil 2018-2024 kahanes Toila valla rahvaarv 6,1%, võrdluseks kahanes Jõhvi valla

rahvaarv samas ajavahemikus 0,9% (Joonis 14).

Joonis 13. Rahvaarv Toila vallas 2008-2024 (Toila valla arengukava 2024-2030, Rahvastikuregister)

47

Joonis 14. Rahvaarv ja rahvaarvu muutuse protsent Ida-Virumaa omavalitsustes 2018-2024

(Rahvastikuregister)

Joonis 15 näitab Toila valla rahvastiku soo ja vanuse jaotust 2024. aastal. Selle põhjal on näha, et rahvastik on

vananemas ning sündide arv on langemas. Kõige suurem osa rahvastikust on 50-69 eluaasta vahemikus.

Joonis 15. Rahvastiku soo ja vanuse jaotus Toila vallas seisuga 01.01.2024 (Statistikaamet)

48

Joonis 16 näitab endise Toila valla iivet. Loomuliku iibe tulemusel vähenes rahvaarv 2018-2023 164 inimese võrra

– keskmiselt sündis vallas aastas 31 last ja surnud 58 inimest. Rändeiibe tulemusel vähenes valla rahvaarv samas

ajavahemikus 124 inimese võrra (keskmiselt 20 inimest aastas).

Joonis 16. Toila valla sünnid, surmad, loomulik- ja rändeiive aastatel 2018-2023 (Rahvastikuregister)

5.1.10 Ettevõtluskeskkond

Endise Toila valla majanduskeskus on tervikuna orienteeritud turismisektorile, mistõttu on valla pingutused

elukeskkonna arendamise kõrval olnud suunatud külakeskkonna arendamisele. Endine Toila vald on logistiliselt hea

asukohaga, olles ühenduses olulise riigimaanteega Tallinn-Narva (põhimaantee nr 1) ja raudteega.

Endise Toila valla suurimateks majutusteenuste pakkujateks on Toila SPA ja Saka mõis, kellele lisandub suur hulk

väikemajutajaid. Suurimaks looduslikuks külastusobjektiks on Oru park ja Valaste juga. Samuti paikneb osavalla

territooriumil Eesti kõrgeim pankrannik. Viimasest lähtuvalt on valla huviks olnud avada huvilistele pankrannik

Päitel vaateplatvormiga, samuti märgistada head pildistamiskohad.

Suurimaks külastuskeskuseks on Eesti Kaevandusmuuseum Kohtla-Nõmmel. Viimaste aastate suuremaks

muutuseks on Kukruse polaarmõisa sulgemine. Tegu oli varem ühe olulisema külastuskeskusega vallas.

Lisaks eelnevale on Toila valla arengukavas 2018-2030 toodud välja ettevõtluse arendamine läbi

väikeettevõtlusvormide toetamise; ettevõtjasõbraliku keskkonna loomise (menetluskiirus, märkamine,

tunnustamine); vallasõbraliku ettevõtja statuudi väljatöötamise ja rakendamise.

Endises Toila vallas on äriregistri andmete põhjal registreeritud 479 ettevõtet (27.02.2026 seisuga). Võrdluseks oli

2024. aastal ettevõtete arv valla arengukava kohaselt 557.

Joonis 17 näitab, et peamine tootmine (kaardil lilla) on suunatud Voka alevikku, küll on väikseid tootmisalasid ka

mujal - nt Toila alevikus, Kohtla-Nõmme alevis ja maantee läheduses. Ärimaa (kaardil punane) on peamiselt Toila

alevikus ja Kohtla-Nõmme alevis (suuresti Eesti Kaevandusmuuseumi ümbrus), samuti maantee lähedal.

49

Joonis 17. Endise Toila valla maakasutus, sh tootmise maa-ala (lilla) ja ärimaa-ala (punaselt).

Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal (

50

Tabel 5) on näha Endise Toila valla suurima käibega ettevõtete nimekirja. Endise Toila vallas oli registri andmete

põhjal 2025. aastal 19 ettevõtet, mille käive ületas ühe miljoni euro piiri. Suurimaks oli peaaegu 6,5 miljoni eurose

käibega N. R. Energy OÜ. Järgnesid Lohesaba OÜ (5,9 miljonit eurot) ja Toila Sanatoorium AS (5,8 miljonit eurot).

20 suurima käibega ettevõttest olid 5 registreeritud Toila alevikku, 3 Voka alevikku, 3 Kohtla-Nõmme alevisse, 4

Järve külla, 3 Saka külla, 1 Peeri külla ja 1 Roodu külla. Kõige levinumad tegevusalad olid „hulgi- ja jaekaubandus;

mootorsõidukite ja mootorrataste remont“ (viis ettevõtet) ning „töötlev tööstus“ (viis ettevõtet). Töötajate arvu

poolest on selgelt Endise Toila valla suurimaks ettevõtteks Toila Sanatoorium, keskmiselt 157 töötajaga 2025.

aastal.

51

Tabel 5. Endise Toila valla 20 suurima käibega ettevõtet 2025. aastal

Ettevõte Äriregistri

aadress Tegevusala

Aastane käive

eurodes

Töötajate arv

(keskmine aastas)

N. R. Energy OÜ

Järve küla

ELEKTRIENERGIA,

GAASI, AURU JA

KONDITSIONEERITUD

ÕHUGA

VARUSTAMINE 6 486 536 20.5

Lohesaba OÜ

Saka küla

HULGI- JA

JAEKAUBANDUS;

MOOTORSÕIDUKITE

JA MOOTORRATASTE

REMONT 5 857 427 20.5

Toila Sanatoorium,

AS Toila alevik

MAJUTUS JA

TOITLUSTUS 5 814 861 156.75

NV Trade OÜ

Voka alevik

HULGI- JA

JAEKAUBANDUS;

MOOTORSÕIDUKITE

JA MOOTORRATASTE

REMONT 5 776 902 4.75

Terre Ehitus OÜ Peeri küla EHITUS 4 141 716 24.25

Tiigikalda OÜ

Järve küla

PÕLLUMAJANDUS,

METSAMAJANDUS JA

KALAPÜÜK 2 915 195 22.75

Select Service OÜ

Järve küla

HULGI- JA

JAEKAUBANDUS;

MOOTORSÕIDUKITE

JA MOOTORRATASTE

REMONT 1 940 764 -

Viru Rand OÜ Toila alevik TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 892 149 39

OÜ Inest Market Saka küla TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 797 158 20.75

Tarkmert OÜ Toila alevik

VEONDUS JA

LAONDUS 1 621 817 8

Voka Masin AS Voka alevik TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 470 119 30.75

Flowcotech OÜ

Toila alevik

HULGI- JA

JAEKAUBANDUS;

MOOTORSÕIDUKITE

JA MOOTORRATASTE

REMONT 1 190 006 1

FBM Holding OÜ

Toila alevik

HULGI- JA

JAEKAUBANDUS;

MOOTORSÕIDUKITE

JA MOOTORRATASTE

REMONT 1 132 922 2

52

Siivous Puhastus

OÜ

Kohtla-Nõmme

alev

HALDUS- JA

ABITEGEVUSED 1 103 635 15

Seart Production

OÜ Voka alevik TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 085 408 15.75

VRK

Transporditeenused

OÜ Saka küla

MUUD

TEENINDAVAD

TEGEVUSED 1 069 660 13.5

Geos Nordic OÜ Järve küla TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1 060 135 29

VIP Soojus OÜ Kohtla-Nõmme

alev EHITUS 1 045 115 10.5

RTS Group OÜ Kohtla-Nõmme

alev EHITUS 1 034 508 2

MS Grupp OÜ Roodu küla

HALDUS- JA

ABITEGEVUSED 991 191 18.5

Suurima käibega mittetulundusühinguteks olid Voka alevikku registreeritud MTÜ Kuldliiga (83 000 eurot) ja

Kohtla-Nõmme alevisse registreeritud Alutaguse matkaklubi (66 000 eurot).

5.1.11 Mõju kultuuripärandile

KSH käigus:

 analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahendusega kaasnevat mõju kultuuripärandile, sh selle säilimisele,

vaadeldavusele. Analüüsitakse, kas planeeringulahendus arvestab ajaloolise maakasutuse ja

asustusmustriga, kultuuripärandile (eeskätt kultuurimälestistele) sobiliku kasutusviisi ja/või keskkonna

säilitamisega. Sõltuvalt olemasolevatest andmetest arvestatakse ka veel avastamata kultuuriväärtustega;

 analüüsitakse ja hinnatakse tegevusega kaasnevat mõju väärtuslike maastike säilimisele ja kaitsmisele,

lähtudes sealjuures nende kultuurilis-ajaloolisest, looduslikust, puhke-, identiteedi ja esteetilisest

väärtusest. Väärtuslikele maastikele maakasutuse planeerimisel või olemasoleva muutmisel hinnatakse

planeeringulahenduse sobivust maastikku, kaasnevat mõju maastike üldilmele, sh ajalooliste vaadete

säilimisele. Muuhulgas hinnatakse kaasnevat mõju inimese heaolule, pidades silmas nii sotsiaalseid kui ka

majanduslikke aspekte;

Endise Toila valla alal on Kultuurimälestiste registri andmetel paikneb 01.2026 seisuga endise Toila valla

haldusterritooriumil kokku 3 ajaloomälestist, 24 arheoloogiamälestist, 25 ehitismälestist, 2 kunstimälestist ja 22

kinnismälestise ala (

53

Joonis 18. Kultuurimälestised ja pärandobjektid endise Toila valla alal (Kultuurimälestiste register 01.2026)Error!

Reference source not found.. Lisaks paikneb valla haldusterritooriumil hulgaliselt (346) pärandkultuuriobjekti

(RMK 14.01.2026 seisuga).

54

Joonis 18. Kultuurimälestised ja pärandobjektid endise Toila valla alal (Kultuurimälestiste register 01.2026)

5.1.12 Piiriülene keskkonnamõju

Piiriülest keskkonnamõju ei ole Jõhvi valla endise Toila valla piirides koostatava üldplaneeringuga kavandatavate

tegevustega ette näha.

5.1.13 Riigikaitselised ehitised

Endise Toila valla haldusterritooriumil ei ole riigikaitselisi ehitisi.

5.2 ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMISE KIRJELDUS

5.2.1 Eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad

KSH aruanne peab käsitlema KeHJS § 40 nimetatud teemasid, arvestades seejuures üldplaneeringu eesmärke ja

käsitletavat territooriumi. Lähtudes KeHJS-i § 40 lõikest 4 käsitletakse KSH aruandes kavandatava tegevuse mõju

keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele,

populatsioonidele, taimedele, loomadele, kaitstavatele loodusobjektidele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile,

kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele ning hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta.

PlanS § 80 lõige 2 sätestab KSH väljatöötamise kavatsuse sisu järgmiselt: „Keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuses märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu

rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese

keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu

koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave“.

Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse endise Toila valla üldplaneeringus käsitletavatest

valdkondadest ja nende üldistustasemest ning eelkõige hinnatakse nende valdkondadega seonduvaid mõjusid, mis

55

lahendatakse üldplaneeringu koostamise käigus (alade juhtotstarvete ja tingimuste määratlemine või täpsustamine,

nt rohevõrgustiku alade ja väärtuslike maastike piiride ja kasutamistingimuste täpsustamine, maakasutuse ja selle

tingimuste seadmine, ehituskeeluvööndi täpsustamine jne). KSH olulisimaks eesmärgiks on planeeringu

koostamisel leida sellised lahendused, mille puhul oleks võimalik vältida või maksimaalselt vähendada ebasoodsat

mõju inimese tervisele, elukeskkonnale ja looduskeskkonnale.

Eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju määratlemisel on oluline esmalt kindlaks määrata võimalikud mõjuallikad ja

mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud üldplaneeringu tasandil käsitletavatest

teemadest ja objektidest. Sellest tulenevalt on võimalikud mõjuallikad:

- maa- ja veealade planeeritav kasutamine (sh planeeritavad elamualad, tööstusalad, puhke- ja virgestusalad

jt maakasutuse juhtfuntsioonid);

- maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kavandatav kasutamine;

- ÜP-ga määratavad tehnorajatised;

- ühisveevärgi veehaarded, kalmistud, reoveekogumise alad jms, mis võivad mõjutada asustuse ja

maakasutuse suunamist;

- rohevõrgustiku elemendid, väärtuslikud maastikud, väärtuslikud põllumajandusmaad, kaitsealused

loodusobjektid (nt Matsalu rahvuspark jt) jms, mis võivad mõjutada asustuse ja maakasutuse suunamist;

- riigikaitselise otstarbega maa-alad ja nendest lähtuvad piirangud.

Üldplaneeringu elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid:

- Looduskeskkond:

o loodusvarad: põhjavesi, pinnavesi, mets, maavarad jms;

o kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad;

o roheline võrgustik;

o muud väärtuslikud looduskooslused (niidualad, märgalad, vääriselupaigad jmt);

o taimestik ja loomastik ning bioloogiline mitmekesisus;

o väärtuslikud maastikud;

o mõju kliimamuutustele

- Kultuuriline keskkond:

o piirkonna identiteet (traditsiooniline elulaad) ja kultuuripärand;

o miljööväärtuslikud alad;

o kultuurimälestised;

o pärandkultuuriobjektid.

- Sotsiaalne keskkond:

o inimese tervis ja heaolu (lähtudes turvalisusest, joogi- ja suplusvee kvaliteedist, välisõhu seisundist,

radooniriskist ja mürast);

o tööhõive ja töökohtade kättesaadavus;

o teenuste kättesaadavus (arstiabi, haridus, ühistransport ja liikumisvõimalused, kultuur, puhke- ja

rekreatsioonivõimalused jms).

- Majanduslik keskkond:

o põllumajanduslik tootmine ja väärtuslikud põllumajandusmaad;

o maaparandussüsteemid;

o metsandus;

o tööstuslik tootmine ja väiketootmine;

o turism (sh kultuuripärandiga seotud);

o teenindussektor;

o taristu kättesaadavus (sh liikluskorraldus, ühistransport, elektrivarustus jm);

o kliimamuutustega kohanemine.

56

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus täpsustatakse võimaliku mõju iseloom ja ulatus lähtuvalt

mõjuallikatest ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Käesoleva üldplaneeringu koostamisel peab hindama võimalikku mõju Natura 2000 loodusaladele. Kuivõrd

üldplaneeringu koostamise algfaasis ei ole veel selge kas ja milliseid Natura 2000 võrgustiku alasid võidakse

mõjutada, siis täpsustakse seda KSH aruande koostamise ja üldplaneeringu koostamise faasis. Eeldatavalt ei

kaasne üldplaneeringuga olulist mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele, kuna tuleb välja töötada selline

planeeringulahendus, mis arvestab Natura 2000 alade kaitse-eesmärke.

Arvestades endise Toila valla paiknemist, siis ei ole ette näha olulise (riigi)piiriülese mõju esinemist.

Üldplaneeringu ja KSH koostamise protsessi käigus võib lisanduda teemasid, mille mõjusid tuleb töö käigus

hinnata.

57

5.2.2 KSH sisu

Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning

paralleelselt kulgevad protsessid. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu

elluviimisega kaasnevaid mõjusid keskkonnale, et tagada laiemate keskkonnaaspektide arvestamine üldplaneeringu

lahenduses ning saavutada tasakaalustatud ruumiline areng. KSH abil tahetakse jõuda strateegilise

arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate sotsiaalsete protsessidega, samuti Ida-Viru maakonna, Toila

valla ja Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb loodetavasti

soodne (positiivne) mõju sotsiaalsele keskkonnale, looduskeskkonnale ja majanduslikule keskkonnale.

Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale)

kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid.

KSH käigus hinnatakse ja võrreldakse kaasnevaid olulisi mõjusid. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja

võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning

antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. Objektipõhised ja maakasutuse alternatiivsete lahenduste täpne sisu

selgub planeerimise ja KSH protsessi käigus.

KSH aruandes kirjeldatakse kas teatud tegevusega kaasneb otsene, kaudne, ebasoodne (negatiivne) või soodne

(positiivne) oluline mõju. Kirjeldatakse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Pärast

hindamist tehakse vajadusel ettepanekuid ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või leevendamiseks. Hindamisel

arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega.

KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH

aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest:

1) üldplaneeringu sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus;

2) üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega;

3) eeldatavalt oluliselt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

4) hindamismetoodika kirjeldus;

5) alternatiivsete arengustsenaariumite kirjeldus (sh ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed

arengustsenaariumid; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi);

6) alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus (ülevaade sellest, kuidas saadi parim alternatiivne

arengustsenaarium; käsitletakse eeskätt nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi);

7) üldplaneeringu jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikud keskkonnakaitse eesmärgid ja

kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi

koostamisel arvesse võetud (vastavusanalüüs);

8) hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja

ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale,

bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile,

kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta (sh erinevate

mõjude omavahelised seosed ja üldplaneeringu elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige, mis

on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega);

9) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang;

10) ülevaade üldplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise,

avalikkuse kaasamise tulemuste kohta;

11) ülevaadet raskustest, mis ilmnesid keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel;

58

12) üldplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja

mõõdetavate indikaatorite kirjeldust;

13) KSH kokkuvõte;

14) Avalike arutelude protokollid ja KSH muud lisad;

15) Asutuste ja isikute ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning ülevaade nende arvestamisest või

arvestamata jätmise põhjendustest.

KSHs ei käsitleta null-alternatiivi ehk tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida,

kuna vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõikele 11 peab haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku

omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste

väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates.

Seega ei ole null-alternatiiv reaalne alternatiiv.

59

5.2.3 KSH hindamismetoodika ja kirjeldus

KSH käigus lähtutakse KeHJS ja PlanS nõuetest. Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest

lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid.

Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom. Mõjude

hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga

reguleerida ning mis on konkreetse planeeringulahenduse puhul olulised

KSH läbiviimisel arvestatakse järgmiste olulisemate mõjuvaldkondadega (vt täpsemalt mõjutatavaid

keskkonnaelemente ptk 5.1.):

 Mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimese tervisele, heaolule (sh välisõhu kvaliteedile ja müraolukorrale);

 Mõju majanduskeskkonnale ja tehiskeskkonnale (taristule);

 Mõju kultuurilisele keskkonnale, sh kultuuripärandile;

 Mõju looduskeskkonnale ja ökosüsteemi teenustele (loodusvaradele nagu põhja- ja pinnavesi, maavarad,

pinnas, taimestikule ja loomastikule, sh kaitstavatele loodusobjektidele ja rohevõrgustikule jmt).

Ökosüsteemiteenused võib jagada nelja olulisemasse rühma 34

:

1. Tugiteenused - teenused nagu aineringe, mullateke, fotosüntees, elupaigad.

2. Reguleerivad teenused - teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid,

üleujutusi, samuti tolmeldamine.

3. Varustusteenused, ka tootvad teenused - teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, näiteks toidu, vee,

puidu jm materjalidena.

4. Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused - teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset

naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas.

KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs.

Vastavusanalüüsis hinnatakse, kui edukalt aitab Toila valla üldplaneering täita teistes strateegilistes

arengudokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsi abil hinnatakse, kuidas erinevad

kavandatavad planeeringulahendused aitavad eesmärkide täitmisele kaasa. Vastavusanalüüsis püütakse hinnata:

 kas ja mil määral kavandatav piirab (piiritleb) arenguid või tegevusi;

 kas ja mil määral kavandatav toetab arenguid ja tegevusi;

 kuidas ja mil määral kavandatav väärtustab olemasolevat.

Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas (kas tänu

kavandatavale tegevusele võivad keskkonnatingimused muutuda paremaks või halvemaks). Välismõjude analüüsis

hinnatakse Toila valla planeeringulahenduse mõju eelpool nimetatud keskkonnaelementidele planeeritavate

maakasutuse funktsioonide kaupa.

Mõjude hindamisel kasutatakse muuhulgas erinevate varem teostatud uuringute andmeid, analoogiaid,

geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi, erinevaid riiklike andmebaaside andmeid (nt EELIS, Maa-amet) ja muud

asjakohast teavet või vahendit, mis võimaldas tagada KSH aruande järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju

eristamise).

34

60

Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate loodus- ja sotsiaal-

majandusliku keskkonna elementide suhtes (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms). Vajadusel kasutatakse ka

hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnaelementidele ka

kvantitatiivselt. Arvestades üldplaneeringu strateegilist taset ja seda, et planeeritu osas puudub sageli piisavalt

detailne informatsioon, on siiski kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude

keskkonnaelementide osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud

jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks.

Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal

tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid

uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike

sektorarengukavade, seire- ja statistika- ning teadusandmetele ja muude allikate materjalidele. Muuhulgas

tuginetakse juhendmaterjalile Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (2017).

Endise Toila valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt

läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et üldplaneeringuga kavandatakse Natura võrgustiku alale olulist

keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. Natura

hindamisel lähtutakse juhendmaterjalist "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis” (2017).

61

6. SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA

6.1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ 35

annab suunised asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikule

arendamisele, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Peamine püstitatud eesmärk on tagada

elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Selleks on vajalikud kvaliteetne elukeskkond, head ja mugavad

liikumisvõimalused ning varustatus oluliste võrkudega.

Üleriigilises planeeringus on sõnastatud Eesti ruumilise arengu visioon, mille kohaselt seob hajalinnastunud ruum

tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt

ühepalju. Ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja

hästi sidustatud asulate võrgustik. Üleriigilises planeeringus seatud visioon on võetud aluseks Jõhvi valla

üldplaneeringu põhimõtete väljatöötamisel.

Üleriigilise planeeringu põhisuunad ja eesmärgid on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng, head ja mugavad

liikumisvõimalused, varustatus energiataristuga ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine.

Üleriigilises planeeringus seatud põhimõtted tuleb üldplaneeringus aluseks võtta ning neid kohalikus kontekstis

täpsustada.

Jõhvi valla spetsiifilised ruumilise arengu eesmärgid üleriigilises planeeringus:

 Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja

majanduskeskkonna kujundamine. Tähtsal kohal on näha võimalusi spetsialiseerumiseks, et leida oma

koht riigi tööjaotuses. Endise Toila valla territooriumi piirkonna planeerimisel on oluline tähelepanu

pöörata riiklikult olulisele turismi- ja puhkeväärtusi pakkuva piirkonna väärtuste toimimisele ning

arendamisele.

 Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng. Jõhvi valla linnaline kui ka hajaasustuslik profiil soosib nii

piirkondliku tõmbenumbri arengut linnalises mõõtmes hoides sealjuures linnalähipiirkonna seostatust ja

ligipääsetavust teenustele.

 Töökohtade ja sotsiaalsete teenuste kättesaadavuse tagamine. Arvestada tuleb regionaalse ja kohaliku

ühistranspordi kättesaadavuse tagamisega kõikidele huvigruppidele (koolibussi marsruudid on kasutatavad

ka õppetöövälisel ajal, töö-pendelränne oleks tehtav vallasiseselt ühissõidukiga ja toimepiirkonna-siseselt

rongiühendusega, piirkondlikud sõidugraafikud on ühildatud regionaalsete ja riigiüleste transpordi

sõidugraafikutega).

 Toimepiirkondade sidustamine. Liikuvuse ja pendelrände osakaalu tõustes ei ole toimepiirkonna

keskuseks mitte niivõrd linn ega selle lähiümbrus vaid linnapiirkond laiemalt. Ida-Viru linnastu (Kiviõli,

Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva) on üleriigilise planeeringu kohaselt mainimistväärt ainulaadne,

kompaktsele alale koonduv asumite grupp, mille nii elu- ja majanduskeskkonna sidustamine aitab tõsta

piirkonna atraktiivsust ning konkurentsivõimet. Samuti aitab piirkondlike keskuste kestlik areng vähendada

ääremaastumisriskiga ääremaaliste piirkondade hulka.

 Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja

omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil. Hajalinnastunud ja hajusalt asuvate

toimepiirkondade ruumi toimimises on transpordil esmatähtis roll tagada kiire, soodne, kvaliteetne, mugav

ja ohutu ühendus toimepiirkondade sees ja erinevate keskuste vahel. Lähtuvalt Jõhvi valla asendist ja

suurusest paikneb vald eri transpordiliikide (raudtee- ja maanteetransport) kui ka eri maanteekategooriate

(rahvusvahelise tähtsusega põhimaantee, riiklik põhimaantee, kohaliku tähtsusega tugimaanteede)

sõlmpunktis, mis annab nii inimeste liikuvuse kui ka kaubaveo seisukohalt head eeldused transpordi

sõlmkeskuse loomiseks. Arvestada tuleb regionaalse ja kohaliku (valla- ja linnasisese) ühistranspordi

kättesaadavuse tagamisega kõikidele huvigruppidele (koolibussi marsruudid on kasutatavad ka

õppetöövälisel ajal, töö-pendelränne oleks tehtav vallasiseselt ühissõidukiga ja toimepiirkonna-siseselt

35 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ https://planeerimine.ee/ruumiline-planeerimine/yrp/

62

rongiühendusega, piirkondlikud sõidugraafikud on ühildatud regionaalsete ja riigiüleste transpordi

sõidugraafikutega). Jõhvi-Tartu-Valga maanteed nähakse üleriigilise planeeringu mastaabis ka

rahvusvahelise turismimarsruudina (Via Hanseatica).

 Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Endine Toila valla ala (Jõhvi valla koosseisus)

paikneb rahvusvaheliselt ja riiklikult olulisemate rohevööndite alasse toetamaks ökosüsteemide toimimist.

Vaatlemaks rohevõrgustikku toimimist koos asustuse ja tehnilise taristuga toetab see piirkonnas kestliku

elurikkuse, atraktiivsete puhkepiirkondade, puhta vee ja õhu jm. ökosüsteemi seotud teenuste kvaliteediks

vajalike tingimuste säilimist.

 Energeetika - Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise

keskkonnamõju vähendamine. Energiasäästu nimel tuleb asustus teadlikult energiatõhusalt planeerida,

rakendada süsteemselt hoonete energiasäästumeetmeid, eelistada liikumisviisideks ühistransporti ja

kergliiklusvahendeid ning eelistada kohalike energiaallikate ja energia salvestusvahendite ärakasutamist

jne. Ida-Virumaa potensiaal taastuvenergeetika näol on Eestis ainulaadne just kaevandatud maa-alade

väärindamisel (kaevandatud maa-alade veeressursi ning moonutatud maastikuilme ärakasutamine). Suur

arengupotensiaal on ka rohelise ning kohaliku soojusenergia kasutuselevõtul, vähendades fossiilsete

kütuste osakaalu (hinnata maa-aluse veeressursi kasutamist soojavajaduseks maasoojuspumpade näol).

Üldplaneeringu lähteseisukohtade koostamise hetkel on koostamisel ka üleriigiline planeering 2050+ (ÜRP),

mille ruumilise arengu põhimõtete ja kujunevate suundadega arvestatakse üldplaneeringu koostamisel

vastavalt ÜRP avalikustamise etappidele. 36

6.2 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+

Ida-Viru maakonnaplaneering 37

on aluseks Jõhvi valla üldplaneeringu koostamisele ning selle peamiseks

eesmärgiks on sisendi andmine kohaliku tasandi ruumilise arengu kavandamiseks, tuues tasakaalustatud arengu

kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused. Maakonnaplaneeringu ajaline perspektiiv on sarnaselt

üleriigilisele planeeringule 2030+. Maakonnaplaneeringus on esitatud tiheasumid (linnalise asustusega alad) Ida-

Virumaal, nendest endise Toila valla alal on märgitud Toila-Voka piirkond. Ülejäänud valla territoorium on

sellekohaselt planeeringus määratletud kui hajaasustuspiirkond. Tiheasumi kriteeriumideks on Ida-Viru

Maakonnaplaneering kuni 2030+ toodud äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhkefunktsioonidega alad, kus on

perspektiivne linnalise elukvaliteedi teke. Maalise piirkonnana (hajaasustuseks) käsitletakse valdavalt hajusa

asustusmustriga alasid, kus võib esineda väiksemaid kompaktse iseloomuga asustuse alasid (alevid, tihedamad

külakeskused jmt).

Arengu edendamiseks keskendub Ida-Viru maakonnaplaneering järgmistele teemadele:

 määrab maakonna keskustevõrgu;

 määrab linnalise asustuse alad, tõstmaks olemasolevate keskuste tihedust ja kompaktsust;

 määrab põhimõttelised arengusuunad põlevkivikaevandamise ja –taristu osas, soodustamaks maakonnas

olulise majandusvaldkonna jätkusuutlikku ning inim- ja looduskeskkonna arvestavat arengut;

 oluliste joonehitistest taristuobjektide asukohavalikud;

 tagab riigikaitse ruumilised vajadused.

6.3 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035

Maakonna strateegia 38

eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad on seotud endise Toila valla arengukava

üldeesmärgiga. Maakonna arengustrateegia keskendub oma eesmärkides ja strateegilistes arengusuundades elu - ja

ettevõtluskeskkonna arendamise (sh transporditaristu, kergliiklus, tööstusalade investeeringud, ettevõtluse

tugiteenused), hariduse kvaliteedi parandamisele ja ettevõtliku õppe arendamisele, kutseõppe ja ettevõtjate vahelise

36 ÜRP 2050+ planeering ja KMH aruande eelnõu on avalikul väljapanekul 25.02-31.03.2026

37 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/ida-virumaa/ida-viru-maakonnaplaneering-2030/

38 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035

https://adr.johvi.ee/?page=pub_pub_dynobj_file&pid=3247170&file_id=3247173&desktop=1017&tid=1&u=20230605150510

63

sideme parandamisele ning seeläbi tööjõu kvaliteedi parandamisele, ühistele sotsiaalteenustele, turismisektori

ühisele arendamisele, majanduskeskkonna mitmekesistamisele ning ühistele kultuuri - ja spordivaldkonna

tegevustele.

6.4 Toila valla arengukava 2024-2030

Toila valla arengukavas (2024–2030) on visiooni elluviimiseks seatud viis valdkonnaülest strateegilist eesmärki.

Eesmärkide saavutamist toetavad tegevusprogrammid ja meetmed ning elluviimine eeldab koostööd valla elanike,

asutuste, naaberomavalitsuste ja partneritega. Visioonis rõhutatakse head elukeskkonda, avalike teenuste

kättesaadavust, turismi- ja kuurordipotentsiaali, kogukonna sidusust ning avatud ja kaasavat juhtimist; lisaks

sõnastatakse positsioneeriv sõnum „Toila vald on aasta läbi avatud!“.

Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud valdkonnaülesed strateegilised eesmärgid:

 Toila on parima elukeskkonnaga vald Virumaal;

 Toila vallas on peamised avalikud teenused inimesele lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel;

 Toila on rahvusvaheline turismisihtkoht ja kuurort;

 Toila on ühtse ja aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud vald;

 Toilas on strateegiline, avatud ning kaasav juhtimine.

6.5 Jõhvi valla arengukava 2025-2035

Jõhvi valla arengu strateegiline üldeesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava

keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks

elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja parandada piirkonna mainet, tõsta elukeskkonna kvaliteeti,

parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele (sh töökohtade struktuuri ja kvaliteeti) ning tõsta

elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. Üldeesmärgi saavutamist toetab visioon 2035 ning arengukava

võtmevaldkonnad (Keskus, Keskkond, Koosmeel).

Järgnevalt on esitatud arengukavas püstitatud valdkonnaülesed strateegilised eesmärgid:

 parandada piirkonna mainet (tutvustada Jõhvit kui arenevat keskust);

 tõsta elukeskkonna kvaliteeti;

 parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja

kvaliteeti;

 tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti.

64

7. TEGEVUS- JA AJAKAVA

Ajakava koostamisel on lähtutud planeerimisseaduses üldplaneeringu koostamisele esitatud nõuetest ning

konsultandi senisest kogemusest üldplaneeringute koostamisel. Mõjude hindamise sh KSH läbiviimise ajakava

sõltub peamiselt üldplaneeringu koostamise ja menetlemise ajakavast (vt

65

Tabel 6).

Ajakava võimalikud muudatused on seotud peamiselt sellega, et ei ole võimalik täielikult ette näha üldplaneeringu

ja KSH korraldamis- ja menetlustoimingute täpset kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud

töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 39

Joonis 19. Elanike ja huvitatud osapoolte kaasamine planeeringu koostamise erinevates etappides

39 Vt vajadusel lisaks – Rahandusministeeriumi koostatud üldplaneeringu ja KSH protsessi kirjeldav skeem koos viidetega planeerimisseadusele.

Kättesaadav aadressil: https://planeerimine.ee/static/sites/2/yp_menetluse_skeem_05-11-18.pdf

66

Tabel 6. Eelduslik üldplaneeringu ajakava

Tegevus Eelduslik ajakava

ÜP ja KSH algatamine ja algatamisest teavitamine 01/2026

ÜP lähteseisukohad ja KSH programm

Endine Toila valla osa

ÜP LS ja KSHp edastamine KOVile03/2026

ÜP LS ja KSHp esitamine ettepanekute saamiseks koostöö tegijatele ja

kaasatavatele04/2026

Asjassepuutuvad asutused ja isikud esitavad ettepanekud ÜP LS ja

KSHp kohta 04/2026

Täpsustused ÜP LS ja KSHp-le – KOV ja konsultant vaatavad ühiselt

esitatud ettepanekud läbi ning teevad nende alusel vajalikud

muudatused

05/2026

ÜP LS ja KSHp on vaalikustatud valla kodulehel 06/2026

ÜP eskiislahendus, KSH aruanne

Endise Toila ja Jõhvi valla ÜP ja KSH eskiislahenduste liitmine

ÜP ja KSH aruande eskiislahenduse koostamine 12/2026

Avalik väljapanek ja arutelu 03/2027

Kooskõlastamine, planeeringulahenduse täpsustamine 08/2027

ÜP vastuvõtmine 10/2027

ÜP avalikustamine 01/2028

ÜP heakskiitmine 05/2028

ÜP kehtestamine 06/2028

67

8. KAASAMISKAVA

Üldplaneering on kokkulepe erinevate ühiskonnaliikmete ja ametiasutuste vahel, mille saavutamiseks tuleb see

koostada avatult ja läbipaistvalt. Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Jõhvi vald, kuid kuna üldplaneeringuga

kavandatud ruumiline areng mõjutab kõiki valla elanike, erinevaid huvigruppe ja asutusi, siis on oluline anda

kõigile võimalus osaleda neid puudutavate otsuste tegemisel (vt skeem 3).

Kaasamiskava on koostatud selleks, et üldplaneeringu ja KSH käigus erinevaid osapooli efektiivsemalt ja

sisulisemalt kaasata. Kaasamise eesmärk ei ole üksnes informeerimine planeeringu protsessist ja käsitletavatest

teemadest vaid aktiivsele diskussioonile kaasakutsumine planeeringulahenduse väljatöötamisel ja läbirääkimisel.

Lisaks aitab läbimõeldud kaasamine üldplaneeringu koostamise protsessi laiemalt teadvustada ning sellega seotud

otsuseid mitmekülgsemalt käsitleda.

8.1 INFOKANALID

Järgnevalt on loetletud peamised infokanalid, et huvitatud osapooled teaksid arvestada, milliste allikate kaudu

edaspidi üldplaneeringu ja KSH kohta infot levitatakse.

• Ametlikud teadaanded www.ametlikudteadaanded.ee on ametlike teadete avaldamise kanal.

• Avalikud väljapanekud ja arutelud, mis viiakse läbi valla avalikes hoonetes (vallavalitsuses, ja

piirkonna keskustes).

• Paberil kuulutused avaldatakse omavalitsuse olulisemates ja käidavamates asutustes: raamatukogu,

lasteaed, muuseumid, kultuurikeskus, kauplused, linnavalitsus, postkontor jm.

• Kohalikud ajalehed

• Sotsiaalmeedia

• Huvitatud isikute kohta koostatakse eraldi nimekiri, keda olulistest etappidest elektrooniliselt

teavitatakse. Sinna nimekirja lisatakse koostamise käigus mh need osapooled, kes enda kaasamisest

huvitatud on.

8.2 KOOSTÖÖ TEGIJAD JA KAASATAVAD

ASUTUS/ISIK KOOSTÖÖ EESMÄRK KOOSTÖÖ VIIS

Kliimaministeerium

[email protected]

Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine;

ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud teemad;

taastuvenergia tootmise arengute kavandamine Kliimaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste

administreerimine.

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

kooskõlastamine

Kaitseministeerium

[email protected]

Riigikaitseliste vajadustega arvestamine Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

kooskõlastamine

Keskkonnaamet

[email protected]

Planeeringu elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju

vältimine või leevendamine; välisõhu kvaliteedi tagamine; ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud teemad;

taastuvenergia tootmise arengute kavandamine; Elusloodusega

ja kaitstavate aladega seotud teemade kavandamine

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

kooskõlastamine

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Järelvale teostaja; Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja,

maakonnaplaneeringus seatud tingimuste ja suunistega

arvestamine (rohevõrgustik, teenuskeskused jms), üldplaneeringu heakskiitja

Jooksev koostöö planeeringu koostamise

käigus, kirjalik sisend lähteseisukohtade

etapis; töökoosolekud; arvamuse esitamine

planeeringulahendusele; planeeringu

heakskiitmine

Maa- ja ruumiamet

[email protected]

Jõhvi vallas asuvate riigi maareservi jäetud maade

administreerimine ja administratiivpiiride muutmise

vajadusega arvestamine;

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

kooskõlastamine

Muinsuskaitseamet

[email protected]

Planeeringu elluviimisega kaasnev mõju muinsuskaitsealale, kultuurimälestistele, piirkondlike miljööväärtuste defineerimine

ja vajadusel kaitsetingimuste seadmine

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

68

ASUTUS/ISIK KOOSTÖÖ EESMÄRK KOOSTÖÖ VIIS

kooskõlastamine

Päästeamet

[email protected]

Ohutuse tagamine ohtlike või suurõnnetuse ohuga ettevõtete kavandamisel, olemasolevatest ohtlikest või suurõnnetuse

ohuga ettevõttetest tulenevate piirangutega arvestamine teiste

tegevuste planeerimisel

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

kooskõlastamine

Põllumajandus- ja toiduamet

[email protected]

Uute maaparandussüsteemide rajamine või olemasolevatele

maaparandussüsteemidele kaasnevad mõjud planeeringuga kavandatavast tegevusest

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

kooskõlastamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet

[email protected]

Raudtee ja selle kaitsevööndiga arvestamine üldplaneeringu

koostamisel

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

kooskõlastamine

Transpordiamet

[email protected]

Jõhvi valda läbivate riigiteede ja nendega seotud

arenguplaanide ja maanteedest lähtuvate tingimuste ja

piirangute kajastamine üldplaneeringus; maha- ja pealesõitude kavandamine; kergliiklusteed suuremate maanteede läheduses;

arendusalade realiseerimiseks (nt tööstusalad või elamualad)

maanteedest lähtuvate tingimuste seadmine.

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

kooskõlastamine

Terviseamet

[email protected]

Ennekõike müranormide tagamine planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel, avalike supelrandadega seonduvad

teemad; mõjuhindamise tulemuste kooskõlastamine (inimese

tervisele kaasnevad mõjud)

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

kooskõlastamine

Eesti Geoloogiateenistus

[email protected]

Üldgeoloogiliste teemadega seotud mõjud Töökoosolekud; kooskõlastamine

Uue moodustatud Jõhvi vallaga piirnevate omavalitsuste kaasamine üldplaneeringu koostamisse:

PIIRNEV OMAVALITSUS KAASAMISE EESMÄRK KAASAMISE VIIS

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste

arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel

arvestada.

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

arvamuse esitamine planeeringulahendusele

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste

arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel

arvestada.

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

arvamuse esitamine planeeringulahendusele

Sillamäe Linnavalitsus

[email protected]

Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste

arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada.

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

arvamuse esitamine planeeringulahendusele

Lüganuse vald

[email protected]

Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste

arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada.

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

arvamuse esitamine planeeringulahendusele

Narva-Jõesuu linn

[email protected]

Jõhvi vallaga piirnev omavalitsus, kelle ruumiliste arengueesmärkide saavutamise võimalusi ning ühiseid

arengueesmärke tuleb üldplaneeringu koostamisel

arvestada.

Kohtumised ja kirjalik sisend

lähteseisukohtade etapis; töökoosolekud;

arvamuse esitamine planeeringulahendusele

69

Täiendavad organisatsioonid ja isikud, kes kaasatakse Jõhvi valla üldplaneeringu koostamisse:

ORGANISATSIOON/ISIK KAASAMISE EESMÄRK KAASAMISE VIIS

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

[email protected]

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Teavitamine lähteseisukohtade ja KSH

programmi valmimisest; KSH aruande osas

seisukohtade küsimine; vajadusel

töökoosolekute läbiviimine või

eksperthinnangute küsimine

Eesti Roheline Liikumine

[email protected]

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Teavitamine lähteseisukohtade ja KSH

programmi valmimisest; KSH aruande osas

seisukohtade küsimine; vajadusel

töökoosolekute läbiviimine või

eksperthinnangute küsimine

Eestimaa Looduse Fond

[email protected]

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Teavitamine lähteseisukohtade ja KSH

programmi valmimisest; KSH aruande osas

seisukohtade küsimine; vajadusel

töökoosolekute läbiviimine või

eksperthinnangute küsimine

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

KSH aruande osas seisukohtade küsimine;

vajadusel töökoosolekute läbiviimine või

eksperthinnangute küsimine

SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur

[email protected]

Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate mõjudega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Teavitamine lähteseisukohtade ja KSH

programmi valmimisest; KSH aruande osas

seisukohtade küsimine; vajadusel

töökoosolekute läbiviimine või

eksperthinnangute küsimine

Enefit Kaevandused AS

[email protected]

Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Viru Keemia Grupp [email protected]

Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Eesti Energia AS

[email protected]

Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

AS Eesti Raudtee

[email protected]

Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

AS Eesti Liinirongid(Elron)

[email protected]

Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Savala Masinaühistu

[email protected]

Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Revino Farming OÜ

[email protected]

Äriettevõte valla territooriumil – ettevõtete huvidega

arvestamine üldplaneeringu lahenduses

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Elektrilevi OÜ

[email protected]

Elektritaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine

planeeringualal

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

70

ORGANISATSIOON/ISIK KAASAMISE EESMÄRK KAASAMISE VIIS

Elering AS

[email protected]

Elektritaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine planeeringualal

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Eesti Gaas AS

[email protected]

Gaasitaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine

planeeringualal

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

AS Järve Biopuhastus

[email protected]

Ühisveevärgiga kaasnevate mõjudega arvestamine

planeeringualal

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Telia Eesti AS

[email protected]

Sidetaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine

planeeringualal

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Elisa Eesti AS

[email protected]

Sidetaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine planeeringualal

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

Tele2 Eesti AS

[email protected]

Sidetaristuga kaasnevate mõjudega arvestamine planeeringualal

Kirjalik sisend lähteseisukohtade etapis;

töökoosolekud; arvamuse küsimine

planeeringulahendusele

71

9. ÜLDPLANEERINGU JOONISED

Üldplaneeringu põhilahendusena on kavas koostada järgnevad teemajoonised, kuid täpne teemade esitlusviis ja

jooniste arv täpsustub üldplaneeringu koostamise käigus:

• Maakasutus – maakasutuse juhtotstarbed; haljasalad, avalik ruum, keskusalad, tänavavõrk;

Funktsionaalne tsoneerimine ja piirkondlikud ehitustingimused;

• Tehniline taristu – planeeritavad teed ja tänavad, jalg- ja rattateed, matkarajad, tehnovõrgud, parklad,

sadamad;

• Väärtused ja piirangud –kultuurimälestised, ehituspärand, muinsuskaitselised objektid, miljööalad,

ehituskeeluvöönd, roheline võrgustik, puhkealad, väärtuslikud maastikud, jalg- ja rattateed,

matkarajad, ohtlike ettevõtete ohualad;

Väärtuste ja piirangute joonis kajastab vajadusel riiklike registrite põhiseid väärtuslikke objekte ning alasid koos

nendest tulenevate kitsendustega (võimalusel ja vajadusel ettepanekuid piirangute muutmiseks). Kuna aga tegemist

on ajas muutuva infoga, siis joonise loetavuse huvides registrite infot üldplaneeringu lahenduse koondjoonistel

ülemäära kajastada ei ole mõistlik. Juhul kui registrite info kuvamine on põhjendatud, on mõistlik seda loetavuse

huvides teha eraldi teemakaartidel. Pärast üldplaneeringu kehtestamist peab vastavat ajakohast infot

saamiseks tuginema riiklikele registritele.

Üldplaneering vormistatakse ArcGIS tarkvaraga, et võimaldada digitaalselt kaasaegset üldplaneeringu koostamise

ning esitlemise lahendust. Lisaks tavapärasele üldplaneeringu teksti- ning kaardifailidele, koostatakse ka

üldplaneeringu veebirakendus, kus planeeringu maakasutus ning vastavad tingimused jm olulisemad valdkonnad on

ülevaatlikult kuvatavad.

Üldplaneeringu käigus võib selguda täiendavate teemajooniste koostamise vajadus või teatud teemade koondamine

ühele joonisele.

72

10. VAJALIKUD UURINGUD

Käesolevaga ei ole kavandatud ühinenud Jõhvi ja Toila valdade uue üldplaneeringu koostamiseks teha täiendavaid

alusanalüüse. Tuginetakse endiste Toila valla kehtiva üldplaneeringu ja Jõhvi valla senise planeeringumenetluse

aluseks olnud analüüsidele ja uuringutele ning tõlgendatakse nende järeldusi.

73

11. LISA 1. LÄHTEMATERJALID

• Üleriigiline planeering Eesti 2030+

• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine

• Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023-2035

• Jõhvi valla üldplaneering 18.07.2013

• Toila valla üldplaneering 23.04.2025

• Endise Jõhvi ja Toila valla kehtivad arengukavad

• Jõhvi vallas kehtivad valdkondlikud arengukavad

• Kehtivad detailplaneeringud

• Naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud ja arengukavad

• Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021 – 2032

• Jõhvi vallaga piirnevate omavalitsuste kehtivad ja koostamisel olevad üldplaneeringud

• Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine, 2012

• Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted (Ruumiloome töörühm), 2019

• Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks, 2018, Rahandusministeerium

• Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks, 2015

• Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, 2018

• Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks, 2018, Rahandusministeerium

• Planeerimise põhimõtete rakendamine, 2016 Rahandusministeerium

• Ida-Viru maakonna ruumilise kahanemise analüüs, 2022 IVOL

• 2022. aasta elanike rahulolu uuring, 2022, Rahandusministeerium

74

JÕHVI VALLAVALITSUS

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

[email protected]

24.03.2026 nr 7-1.3/1551-3

Jõhvi valla üldplaneeringu lähteseisukohtade

ja KSH programmi kooskõlastamine

või ettepanekute esitamine

Jõhvi Vallavolikogu algatas uue Jõhvi valla üldplaneeringu koostamise 29.01.2026 otsusega nr 30 (edaspidi

üldplaneering).

Üldplaneering koostatakse kogu ühinenud Jõhvi valla haldusterritooriumi kohta.

1. Üldplaneeringu algatamise põhjendus ja arvestatavad asjaolud

Üldplaneeringu algatamise aluseks ja menetluse korraldamisel arvestatakse mh järgmisi asjaolusid:

1. Vabariigi Valitsuse 29.04.2025 määrusega nr 30 „Jõhvi valla ja Toila valla osas haldusterritoriaalse

korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste

nimistu kinnitamine” muutmine“ otsustati Jõhvi valla ja Toila valla ühinemise teel moodustada uus

haldusüksus nimega Jõhvi vald. Muudatused jõustuvad Jõhvi Vallavolikogu 2025. aasta

valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

2. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõike 11 alusel algatab haldusterritoriaalse

korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse

üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates.

3. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõiked 11¹ ja 11² sätestavad, et kui ühinenud

kohaliku omavalitsuse üksuse maa-ala kohta on algatatud alates 2015. aasta 1. juulist üldplaneeringu

koostamine, ühendatakse ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlus

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse

üldplaneeringu menetlusega. Kui haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud

kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu koostamisel menetlused ühendatakse, ei ole

moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu menetlemisel vaja korrata läbiviidud

menetlustoiminguid ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse maa-ala puhul, kui planeeringu

põhilahendust ei muudeta.

4. Toila Vallavolikogu kehtestas 23.04.2025 otsusega nr 88 Toila valla uue üldplaneeringu.

5. Jõhvi vald on koostamas ühinemise eelse Jõhvi valla üldplaneeringut, mis on jõudnud seisu, kus

üldplaneering ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelnõu on ametkondadega kooskõlastatud

2025. aasta sügisel (ühinemise-eelse Jõhvi valla dokumendiregistri kirjad 7-1.3/1861-18 ja 7-

1.3/1861-41) ja valmis vastuvõtmiseks planeerimisseaduse § 86 mõistes, kuid ei ole volikogusse

vastu võtmiseks suunatud.

Kokkuvõtlikult: Jõhvi ja Toila vallad ühinesid 2025. a kohalike omavalitsuste valimiste tulemusel ning

ühinemise-eelse Jõhvi valla territooriumi osas on üldplaneeringu menetlus juba käimas. Seadus kohustab

ühinemise järgselt uue üldplaneeringu algatama, kuid võimaldab samaaegselt ka käimasolevad menetlused

ühendada, vältides tarbetut dubleerimist.

Eelnevale tuginedes algatab Jõhvi vald uue üldplaneeringu koostamise, milles arvestatakse möödunud 2025.

aastal valminud Toila valla üldplaneeringut ning käimasolevat, ühinemise eelse Jõhvi valla üldplaneeringut,

milles on arvestatud senise ametkondadelt ja kaasatud isikutelt saadud kooskõlastuste ja ettepanekutega.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõigete 11¹ ja 11² alusel ei korrata ühinemise-eelse Jõhvi valla

territooriumi osas üldplaneeringu seni tehtud menetlustoiminguid, vaid see liidetakse uue üldplaneeringu

menetlusega. Ühinemise-eelse Jõhvi valla planeeringulahendus viiakse ühisesse menetlusse ning eskiisi

lõppjärgus migreeritakse ühinenud Jõhvi valla üldplaneeringu eskiislahendus ühtseks terviklahenduseks.

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi (edaspidi KSH

programm) etapp koostatakse ühinemise eelse Toila valla territooriumi osas. Kuivõrd Toila valla

üldplaneering on 2025. aastal värskelt valminud, ei ole Jõhvi vallal ühinemise-eelse Toila valla osas

põhilahendust muutvaid täiendusi käesoleval ajal kavas teha, uue üldplaneeringu koostamisel lähtutakse

ühinemise-eelse Toila valla osas kehtiva Toila valla üldplaneeringu põhilahendusest, mida ühtlustatakse uue

ühinenud valla kujuneva planeeringulahendusega. Teisisõnu, ühinenud Jõhvi valla uue üldplaneeringu

koostamisel on arvesse võetud ametkondade varasemaid seisukohti ja kooskõlastusi Toila valla

üldplaneeringu menetlusest, mida saab pidada võrdlemisi ajakohasteks.

Uue üldplaneeringu koostamisel on eesmärk esimeses etapis keskenduda menetluslikult eeskätt ühinemise-

eelsele Toila valla osale, kus ei ole käesoleval hetkel kavas põhilahendust oluliselt muuta, ning viia läbi

menetlustoimingud, et jõuda menetluses samasse etappi, kus praegu on ühinemise-eelse Jõhvi valla

üldplaneeringu menetlus. Seejärel kujundatakse kogu valla ruumilise arengu terviklahendus ja liidetakse

ühinemise-eelse Toila valla osa menetlus käimasoleva ühinemise-eelse Jõhvi valla üldplaneeringu

menetlusega. Seejärel liigutakse menetluses edasi ühtse tervikuna kogu valda hõlmava üldplaneeringu

menetluses. Link avalikule kaardirakendusele on siin:

https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=036067307c4c49ff90b2bc289d1cc248

Lähtuvalt planeerimisseaduse (PlanS) § 76 lõikest 1 ja 2 esitame Teile ettepanekute esitamiseks Jõhvi valla

üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi.

Üldplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise KSH programm annab ülevaate Jõhvi valla ruumilise

arengu eesmärkidest ja on aluseks üldplaneeringu edasisel koostamisel ning selle elluviimisega kaasneva

mõjude hindamisel.

Palume esitada omapoolsed ettepanekud ja arvamused 30 päeva jooksul alates planeeringumaterjalide

kättesaamisest. Kui Te ei ole määratud tähtaja jooksul ettepanekuid esitanud, siis lähtuvalt PlanS § 81 lõikele

4 loetakse, et ei soovita üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi kohta ettepanekuid esitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

Planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

Sama: Eestimaa Looduse Fond, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eesti Gaas AS, Enefit Kaevandused AS,

Riigimetsa Majandamise Keskus, Viru Keemia Grupp, Eesti Energia, Savala Masinaühistu, Revino Farming

OÜ, SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur, AS Järve Biopuhastus, EVR Infra AS, Telia Eesti AS, Elisa

Eesti AS, Enefit Solutions, AS Farmi Piimatööstus, Fortem Grupp, Maadlex OÜ, MKJ Baltic OÜ, Jõhvi

Tsentraal OÜ, Liisbet Betoon OÜ, Autoesindus OÜ, Hotel Wironia, AS Eesti Liinirongid(Elron), AS Eesti

Raudtee, Tele2 Eesti AS, Eesti Roheline Liikumine

From: "Jürgen Kusmin" <[email protected]> Sent: 2/16/2026 2:18:42 PM To: <[email protected]> Cc: Subject: Jõhvi valla üldplaneeringu algatamisest Tere! Olete RMKd teavitanud Jõhvi valla uue üldplaneeringu algatamisest ning küsite seisukohti ja ettepanekud Jõhvi algatatud üldplaneeringu eesmärkide, ruumiliste põhimõtete ja oluliste teemade käsitlemiseks. Käesolevaga teatame, et oleme esitanud oma seisukohad eelmise üldplaneeringu algatamisel 27.02.2024 kirjaga nr 3-1.1/2024/1120 ning palume ka käesoleva üldplaneeringu puhul lähtuda samadest seisukohtadest. RMK kiri toodud manuses. Lugupidamisega,

Jürgen Kusmin Maakasutuse projektijuht Kinnisvaraosakond Riigimetsa Majandamise Keskus + 372 505 3387 [email protected] www.rmk.ee